You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
22<br />
Seadus<br />
23<br />
Kuidas vaatab<br />
teemale Eesti seadus?<br />
Ka Eestis on esimesed<br />
edumeelsemad, lääneriikides<br />
koolituse saanud<br />
sotsiaaltöö spetsialistid<br />
omandanud oskuse<br />
maandada hoolealuste<br />
käitumishäireid turvalise<br />
kinnihoidmisega. Õpitud<br />
meetodit sotsiaalasutuses<br />
kasutades riskivad<br />
nad seaduse rikkumisega.<br />
Sotsiaalhoolekande seadus näeb<br />
probleemse käitumise korral klientide<br />
rahustamiseks ette vaid suulise<br />
veenmise, tõsistes hädaolukordades<br />
aga paigutamise eraldusruumi.<br />
Viimast võib seaduse järgi kasutada<br />
vaid ööpäevaringsel erihooldusel<br />
olevate psüühikahäirega klientide<br />
ja kohtumääruse alusel hooldekodu<br />
kinnisesse osakonda suunatud<br />
inimeste korral. Erihooldekodudes<br />
peab selleks otstarbeks olema<br />
sisustatud ruum, kus inimesel ei<br />
ole võimalik ennast vigastada ning<br />
kus hooldekodu personal saab teda<br />
rahunemiseni või psühhiaatriahaiglasse<br />
saatmiseni turvaliselt jälgida.<br />
Vajadusest hooldatav eraldusruumi<br />
paigutada tuleb hooldekodul<br />
alati teavitada ka politseid ja/<br />
või kiirabi.<br />
Ainult sõnadega<br />
Kui probleemne käitumine vallandub<br />
aga päevakeskuses või näiteks<br />
grupikodus või toetatud elamise<br />
teenusel ning kliendi suusõnaline<br />
rahustamine pole tulemust<br />
andnud, ei jäägi personalil seaduse<br />
silmis muud üle, kui kutsuda<br />
kohale politsei või kiirabi. Reaalsuses<br />
tähendab see, et plahvatusohtlikku<br />
klienti kogukonnas toimuvatele<br />
teenustele enamasti ei<br />
võetagi, sest ta sinna „ei sobi”.<br />
Liikumisvabaduse piiramine või<br />
turvaline hool?<br />
Kuigi mujal maailmas kasutatav<br />
sotsiaaltöötajate rakendatav turvaline<br />
füüsiline sekkumine võib häiritud<br />
psüühikaga inimese plahvatusohtliku<br />
pinge hetkega maandada,<br />
tuleb Eestis anda endast välja<br />
läinud inimene üle politseile või<br />
meedikutele, kellel seadus lubab<br />
eri ohjeldusmeetmeid kasutada.<br />
On kurioosne, et psühhiaatrilise<br />
abi seaduses, mille järgi on tervishoiuteenuse<br />
osutajal lubatud<br />
märatsev inimene ravimitega tuimestada,<br />
voodi külge siduda või ka<br />
eraldusruumi sulgeda, nimetatakse<br />
ohjeldusmeetmetest esimesena just<br />
sedasama füüsilist ohjeldamist ehk<br />
inimese kinnihoidmist füüsilise jõu<br />
abil, et teda rahustada ning takistada<br />
kahjustamast iseend ja ümbrust.<br />
Mida aga arst (mõningatel juhtudel<br />
ka meditsiiniõde) teha võib, pole<br />
lubatud sotsiaalasutustes, kus töötavad<br />
samade klientidega sotsiaalteenuse<br />
osutajad. Viimased oma<br />
klientidele kätt külge panna ei tohi,<br />
isegi kui nad on koolitatud kasutama<br />
vastavat meetodit.<br />
Kas õigusriive?<br />
Mai ja juuni Puutepunktide ajakirjas<br />
tõstatasid selle teema Eestis<br />
ainulaadse Autistika keskuse rajajad<br />
ning nende töötajaid nõustava<br />
ja koolitava MTÜ Hoolekande<br />
Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuse<br />
(HENK) esindajad. „Oleme püüdnud<br />
teemaga tegeleda ja küsinud<br />
nõu isegi õiguskantslerilt. Meil on<br />
valmimisjärgus koolitusmaterjal,<br />
millega saaks hakata laiemalt välja<br />
õpetama sotsiaaltöötajaid ja tegevusjuhendajaid,<br />
kes töötavad plahvatusohtlike<br />
klientidega. Oleme<br />
kokku kutsunud kaks ümarlauda,<br />
kus aga õiguskantsleri esindajad<br />
olid seda meelt, et sotsiaalasutuses<br />
pole lubatav klientide liikumisvabadust<br />
piirata ja päris kindlasti<br />
oleks tegu õigusriivega. Nüüd<br />
panime koolitusmaterjali seisma,<br />
sest pole ju mõtet õpetada inimestele<br />
meetodit, mida seadus Eestis<br />
ei luba kasutada. Need asjad peab<br />
enne selgeks saama,” kommenteeris<br />
Puutepunktidele Monika Salumaa<br />
MTÜ-st HENK.<br />
Ta möönis, et teisel ümarlaual<br />
hakkas siiski jää pisut liikuma ja<br />
Meetmed, mida<br />
tohib kasutada<br />
hoolekandes<br />
Ainsa liikumisvabaduse piiranguna võib kasutada ööpäevaringsel<br />
erihooldusteenusel oleva inimese suhtes eraldamist<br />
ehk tema paigutamist eraldusruumi.<br />
Asutustes, kus pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust<br />
kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud<br />
või ebastabiilse remissiooniga inimestele, peab olema eraldusruum,<br />
mis on turvaline, ohutu, valgustatud, nõuetekohase<br />
temperatuuri ja sobiva sisustusega ning ei võimalda inimestele<br />
tekitada vigastusi.<br />
Eraldusruumi pindala peab olema vähemalt 8 ruutmeetrit,<br />
seal peab olema seina või põranda külge kinnitatud<br />
voodi või muu põrandast kõrgemal asuv magamisase, kättesaadav<br />
peab olema joogivesi.<br />
Eraldamist võib kasutada ainult siis, kui<br />
- tekkinud on inimesest tulenev otsene oht tema enda<br />
või teise inimese elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele<br />
vabadusele;<br />
- inimese suusõnaline rahustamine või muude teenuse osutajale<br />
teadaolevate tema kohta arsti märgitud meetmete kasutamine<br />
ei ole osutunud küllaldaseks;<br />
- arst ei ole asutusele teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse<br />
inimese suhtes välistanud.<br />
Enne eraldamist peab asutus teavitama kiirabiteenuse<br />
osutajat või politseid. Viivitamatu eraldamisvajaduse korral<br />
võib inimese eraldada ka enne teavitamist.<br />
Inimese võib eraldusruumi paigutada kiirabi või politsei<br />
saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks tunniks<br />
järjest. Eraldusruumis viibimise ajal peab ta olema pidevalt teenuseosutaja<br />
järelevalve all.<br />
Eraldamise kohta teeb hooldeasutus kirjaliku põhjendatud<br />
otsuse, teavitades toimunust ka eraldatava inimese<br />
seaduslikku esindajat. Koostada tuleb ka kirjalik protokoll, milles<br />
märgitakse<br />
- eraldatud inimese ees- ja perekonnanimi;<br />
- eraldamise algus- ja lõpuaeg;<br />
- eraldamisele eelnenud olukorra üksikasjaline kirjeldus, sealhulgas<br />
rahustamiseks kasutatud meetmed ja eraldamise põhjused;<br />
- eraldamise otsuse teinud inimese nimi;<br />
osalenud juristidelt kuuldus<br />
arvamusi, et võib-olla siiski pole<br />
asi seadustes, vaid nende interpreteerimises.<br />
„Loodame, et<br />
saame lähiajal korraldada kolmanda<br />
ümarlaua ja kuhugi välja<br />
jõuda. Et kas siis on vaja seadust<br />
muuta või ei ole. Kui on vaja,<br />
siis kas see töö võetakse ette?<br />
Kas me üldse tahame kasutada<br />
inimlikke ja säästlikke tehnikaid<br />
või jääme Eestis rutiinselt kasutama<br />
sotsiaaltöös politseid ja<br />
kiirabi?” avaldas Monika Salumaa<br />
siiski lootust, et mõistus<br />
võidab. Tiina Kangro<br />
- info eraldatud inimesel tekkinud vigastuste kohta ja inimese<br />
lõhutud või rikutud teenuse osutamise ruumide või sisustuse<br />
kohta.<br />
Pärast eraldamise lõpetamist on teenuseosutaja kohustatud<br />
eraldatud inimesele selgitama eraldamise otstarvet<br />
ja põhjust.<br />
Asutusel peab olema välja töötatud rahutute ja vägivaldsete<br />
inimeste probleemse käitumise juhtimise ja eraldamise<br />
juhend. Allikas: sotsiaalhoolekande seaduse § 201 ja § 202<br />
Meetmed, mida<br />
võib kasutada<br />
tervishoiuteenuse<br />
osutaja<br />
Füüsiline ohjeldamine – inimese kinnihoidmine füüsilise<br />
jõu abil, et piirata tema liikumist ja liigutuste ulatust.<br />
Ohjeldamine ravimite abil – inimesele ravimite manustamine<br />
tema tahte vastaselt ta rahutussümptomite leevendamiseks.<br />
Mehaaniline ohjeldamine – mehaaniliste vahendite,<br />
sealhulgas ohjeldamisrihmade kasutamine selleks, et<br />
piirata inimese liikumist ja liigutuste ulatust. Mehaanilist ohjeldamist<br />
võib rakendada jälgimisruumis. Mehaanilise ohjeldamise<br />
ajal peab olema tagatud see, et ükski ohjeldatav ei ole teiste<br />
patsientide nägemisulatuses.<br />
Eraldusruumi paigutamine – inimese eraldusruumi paigutamine<br />
tema liikumise ja suhtlemise piiramiseks.<br />
Ohjeldusmeetme kohta peab otsuse tegema arst (erandjuhul<br />
õde) ning inimene, kelle suhtes on ohjeldust rakendatud, peab<br />
olema tervishoiutöötaja järelevalve all.<br />
Rakendatav ohjeldusmeede peab olema tekkinud ohuga<br />
proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama ohjeldatava inimese<br />
õigusi ja vabadusi. Pärast ohu möödumist tuleb meetme<br />
rakendamine viivitamata lõpetada.<br />
Tervishoiuteenuse osutaja peab hiljemalt järgmisel tööpäeval<br />
pärast ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist teavitama terviseametit<br />
igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme rakendamine<br />
kestab rohkem kui 24 tundi järjest.<br />
Allikas: psühhiaatrilise abi seaduse § 14<br />
Õiguskantsleri kommentaar<br />
Puutepunktide järelepärimisele vastati õiguskantsleri kantseleist,<br />
et seal ollakse selle teemaga igati kursis ja valmis konstruktiivselt<br />
osalema aruteludes. Esialgu oleks neil aga vaja sotsiaalministeeriumi seisukohta.<br />
„Kahjuks ministeerium viimasele ümarlauale oma esindajat ei<br />
saatnud ja pole teada, kas nende jaoks siin probleem on või ei ole. Vastav<br />
seadusloome tuleb sotsiaalministeeriumist ja nemad saavad vajadusel<br />
algatada ka seaduste või ministri määruste täiendamist või muutmist,<br />
seega nende huvita on raske selle teemaga edasi minna,” selgitas õiguskantsleri<br />
pressinõunik Janek Luts. Ta lisas, et kuna ametlikku avaldust, et<br />
kontrollida praeguste seaduste vastavust põhiseadusele, pole ka õiguskantslerile<br />
esitatud, ei saagi nad ise praegu teemaga edasi minna.<br />
Sellest vastusest lähtudes palub Puutepunktide toimetus ajakirja<br />
ilmumise järel sotsiaalministeeriumilt teemale kommentaari ja<br />
vajadusel esitab õiguskantslerile avalduse seisukoha võtmiseks.<br />
September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Uutest töövõimetuspensionäridest 7241 olid naised ja 6288 mehed. September 2015
Change language