You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
16 Kogemus<br />
17<br />
kodusid tekiks juurde ning inimesed<br />
leiaksid selle kohta teabe üles. Puuetega<br />
laste pered tuleb tuua tagasi<br />
normaalsesse igapäevaellu.<br />
Sotsiaalministeerium<br />
lubab, et asi paraneb<br />
Võru hoiukodu<br />
Järve koolis<br />
Võru Järve kool asus oma kooli<br />
kõige suurema hooldusvajadusega<br />
lastele lapsehoiuteenust pakkuma<br />
möödunud kevadel. „Me ei osanud<br />
siis mõeldagi, et see on hoiukodu,<br />
aga kui lastefond tuli ettepanekuga<br />
meid rahastamisel abistada, saime<br />
kohe aru, et see on just see, mida<br />
meil vaja on,” tunnistas kooli direktor<br />
Reet Kangro.<br />
Praegu kasutab hoiukoduteenust<br />
kolm Järve kooli õpilast. Hoiukodu<br />
töötab esmaspäevast reedeni, tunnihind<br />
on 5,50 eurot. Osa kuludest<br />
katavad laste elukohajärgsed omavalitsused.<br />
Reet Kangro sõnul on<br />
uus võimalus eelkõige andnud peredele<br />
positiivse signaali: mind on<br />
märgatud! Ühe väga mahukat hooldust,<br />
pidevat aspireerimist ja sonditoitmist<br />
vajava poisi ema on nüüd<br />
saanud võimaluse asuda välja arendama<br />
täiskasvanud intellektipuudega<br />
noortele vajalikke teenuseid Võru<br />
linnas. „Ta tegutseb küll esialgu<br />
vabatahtlikuna, aga peagi kindlasti<br />
juba palgatöö tegijana, sest vähemalt<br />
viis tööpäeva nädalas on ta ju<br />
nüüd tänu hoiukodule poja hooldamisest<br />
vaba,” lisas koolidirektor.<br />
„Tulevikus tahame hoiukodu<br />
kindlasti laiendada ja koos Võru linnavalitsusega<br />
on meil plaanis teha<br />
koolile selleks väike juurdeehitus.<br />
Vajadus hoiukodu järele on palju<br />
suurem, kui me seda praegu pakkuda<br />
suudame ning kui peredel on<br />
vaja,” lausus ta.<br />
Tartu hoiukodu<br />
Maarja tugikeskuses<br />
Tartu Maarja tugikeskus on pakkunud<br />
Maarja kooli õpilastele hoiuteenust,<br />
öömaja ja lapsehoidu nädalavahetusel<br />
ja koolivaheajal juba aastast<br />
2006, mil renoveeriti praegune<br />
tugikeskuse hoone Maarja kooli<br />
kõrval. Seni on raha saadud kohalikelt<br />
omavalitsustelt ja riikliku lapsehoiuteenuse<br />
arvelt. Hoiukodu<br />
Tartu hoiukodu<br />
tegutses<br />
esiotsa Käopesa<br />
perekodu<br />
katuse all, kuid<br />
kolis juba suvel<br />
Maarja tugikeskusse.<br />
Aldo Luud<br />
teenuse tunnihind on 5,50 eurot ja<br />
seda pakutakse neil kellaaegadel ja<br />
nädalapäevadel, kui perel on teenuse<br />
järele vajadus tekkinud. Valdavalt<br />
kasutavad hoiukodu teenust siiski<br />
Maarja kooli õpilased.<br />
„Oleme püüdnud peredele ikka<br />
vastu tulla, kui neil on lapsehoiuteenuse<br />
järele vajadus tekkinud,” ütles<br />
tugikeskuse psühholoog Julia Pavlova,<br />
„aga teenuse rahastamine on alati<br />
olnud ebastabiilne. Kui nüüd on<br />
lastefondi poolt selline lisarahastuse<br />
võimalus, on see väga hea. Püüame<br />
ju ikka tegutseda selle nimel, et puudega<br />
lapse vanem saaks tööl käia,<br />
puhata. Et pere jääks pereks ja et<br />
vanematel oleks jaksu puudega lapse<br />
kasvatamise kõrvalt tegeleda ka<br />
teiste lastega jne.”<br />
Neli hoiukodu, mida<br />
toetab lastefond<br />
Eliise puhkusepesa<br />
Pärnu lastekülas<br />
Tel 5350 7497<br />
www.puhkusepesa.ee<br />
5 €/tund<br />
Puuetega laste tugikodu Päikesekiir<br />
Jõhvis Sompa 5a<br />
Tel 524 6584<br />
www.sunbeam.ee<br />
4 €/tund<br />
Tartu Maarja tugikodu<br />
Tartus Puiestee 126b<br />
Tel 740 5630<br />
www.maarjatugikeskus.ee<br />
5,50 €/tund<br />
Võru Järve kool<br />
Võrus Liiva 12b<br />
Tel 782 1473<br />
www.jarvekool.ee<br />
5,50 €/tund<br />
Uurisime ministeeriumilt, kas riik plaanib lastefondi käivitatud hoiukodude<br />
rahastamise üle võtta. Ministeeriumi pressiosakonnast saime sellise vastuse.<br />
Alates 2007. aastast on riik<br />
finantseerinud raske ja sügava<br />
puudega laste lapsehoiuteenust.<br />
Eelmisest aastast toetab riik<br />
seda teenust aastas 402 euroga lapse<br />
kohta, mis eraldatakse maavalitsuste<br />
kaudu kohalikele omavalitsustele<br />
raske ja sügava puudega laste arvu<br />
alusel. 2014. aastal eraldati selleks<br />
1 650 000 eurot. Eraldatud vahendid<br />
ei ole piisavad, et rahuldada lapse ja<br />
ta pere vajadusi, ning vanemate hoolduskoormus<br />
on jätkuvalt liiga suur.<br />
Tagamaks võrdsed võimalused<br />
tööelus osalemiseks raske ja sügava<br />
puudega laste vanematele on sotsiaalministeerium<br />
seadnud eesmärgiks<br />
Euroopa sotsiaalfondi vahendite<br />
toel arendada ja pakkuda suure hooldusvajadusega<br />
raske ja sügava puudega<br />
lastele transpordi-, tugiisiku- ja<br />
hoiuteenust. Programm kestab 2020.<br />
aastani ja tegevuste elluviimiseks on<br />
Puutepunktide kommentaar<br />
Mida saab teha<br />
38 miljoni euroga?<br />
Loodame siiralt, et Euroopast saabuva<br />
raha abil hakkavad puuetega<br />
laste pered saama praegusest rohkem<br />
tugiteenuseid, mis võimaldaksid<br />
vanematel omaksehooldaja tööst<br />
puhata ja ka palgatööl käia.<br />
Ent vaatame natuke lähemalt<br />
ministeeriumi esitatud arve.<br />
• Mullu eraldas riik omavalitsustele<br />
puuetega laste hoiuteenuseks 1,65<br />
miljonit eurot. Kui jagada see 402<br />
euroga (ühele lapsele ette nähtud<br />
aastane summa), saame tulemuseks,<br />
et lapsehoidu on riik valmis pakkuma<br />
4100 puudega lapsele.<br />
• Tänavuseks aastaks, muide, eraldas<br />
riik kohalikele omavalitsustele<br />
puuetega laste hoiuteenuse jaoks<br />
planeeritud 38 miljonit eurot.<br />
Sotsiaalfondi programmi eesmärk<br />
on praegune tugisüsteem ümber<br />
korraldada selliselt, et paraneks teenuste<br />
kättesaadavus ja väheneks<br />
puudega laste vanemate hoolduskoormus.<br />
Ühtse tugisüsteemi loomine<br />
tagab suure hooldusvajadusega<br />
raske ja sügava puudega laste<br />
vanematele paremad võimalused<br />
tööturul osalemiseks.<br />
Programmi elluviimiseks planeeritud<br />
tegevused:<br />
• Sotsiaalkindlustusametisse võeti<br />
juba jaanuaris tööle projektijuht,<br />
kelle tööülesannete hulka kuulub<br />
puudega lastele mõeldud tugiteenuste<br />
pakkumise edendamine ja<br />
mahtude väljatöötamine.<br />
• 10. veebruaril toimus kohalikele<br />
omavalitsustele ja teenuse osutajatele<br />
suunatud infopäev.<br />
• Läbi viiakse eeluuring, et kaardistada<br />
tugiteenuste keskmised maksumused<br />
ja selle põhjal töötatakse<br />
välja ühtne rahastusmudel.<br />
• Teenuse osutajate leidmiseks viib<br />
sotsiaalkindlustusamet läbi hanke.<br />
Kõikidel praegustel hoiukodudel on<br />
võimalik hankes osaleda.<br />
• Suvel võetakse sotsiaalkindlustusametisse<br />
tööle neli regionaalset<br />
koordinaatorit, kes teevad koostööd<br />
kohalike omavalitsustega ning teenuse<br />
osutajatega.<br />
• Selle aasta neljandas kvartalis<br />
hakatakse lapsehoiuteenust raske ja<br />
sügava puudega lastele sotsiaalkindlustusameti<br />
kaudu osutama suuremas<br />
mahus.<br />
• 2016. aastast on plaanis hakata<br />
toetama ka tugiisiku- ja transporditeenuse<br />
arendamist ning suuremas<br />
mahus pakkumist.<br />
Oskar Lepik<br />
sotsiaalministeeriumi pressiesindaja<br />
50 000 eurot vähem. Riigieelarve<br />
tegijad tõid selle põhjuseks asjaolu,<br />
et omavalitsused pole eelmistel<br />
aastatel suutnud kogu lastehoiuks<br />
antud raha ära kulutada.<br />
• Euroopast saabub puuetega laste<br />
perede elu kergendamiseks (lapsehoid,<br />
transpordi- ja tugiisikuteenus)<br />
2016.–2020. aastaks 38 miljonit<br />
eurot. See on silmipimestavalt suur<br />
summa. Aga kui jagada see kuue<br />
aasta peale, jääb ühe aasta jaoks 6,3<br />
miljonit eurot. Seegi on suur raha.<br />
Kui 6,3 miljonit aga jagada 4100 lapse<br />
vahel (kes ministeeriumi andmeil<br />
teenust vajavad), jagub igale lapsele<br />
1500 eurot aastas – see teeb 125<br />
eurot kuus. 5-eurose lapsehoiuteenuse<br />
tunnihinnaga saaks siis iga laps<br />
25 tundi lapsehoidu kuus ehk igal<br />
tööpäeval tunnikese.<br />
• Ent osa raha kulub ka administreerimisele,<br />
regionaalsetele koordinaatoritele<br />
jne. Ning lapsehoiu kõrval<br />
tuleb sellest eurorahast arendada<br />
ja pakkuda tugiisiku- ja transporditeenust.<br />
Järelikult jääb lapsehoiuks<br />
järele vaid pool tunnikest päeva<br />
kohta. Või siis tuleb midagi ümber<br />
mängida. Vähendada uuesti teenust<br />
saavate perede hulka? Muuta<br />
lapsehoiuteenus odavamaks? Leida<br />
kuskilt veel lisaraha? Või siis mõelda<br />
välja, kuidas teha asju paindlikult<br />
nii, et maksimaalne kasu just peredeni<br />
jõuaks?<br />
• Ja kindlasti on vaja mõelda ka sellele,<br />
mis saab pärast aastat 2020, kui<br />
euromiljonid on läbi ja tuleb ise edasi<br />
elada. On teil mõtteid? Kirjutage<br />
meile aadressile info@vedur.ee.<br />
Veebruar 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 2020. aastaks prognoositakse Eesti rahvaarvuks 1 300 000 inimest. Veebruar 2015
Change language