kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Tartu</strong> linna ühisveevärgi ja -<strong>kanalisatsiooni</strong> <strong>arendamise</strong> <strong>kava</strong> <strong>2012</strong>-<strong>2025</strong><br />
2010. a moodustas põhjavee väljapumpamine Meltsiveski veehaardest 48% kogu<br />
<strong>Tartu</strong> linna vee tarbimisest (ca 6300 m³/d). Oluline on märkida, et Meltsiveski<br />
veehaarde põhjavett ei ole vaja töödelda ja veehaare paikneb väga kompaktsel<br />
maa-alal, mille suurus on ca 8600m². Endise Meltsiveski tiigi alal asub puurkaev<br />
nr 417-a, millest teeb vee seirevaatlusi Eesti Geoloogiakeskus, seda nii<br />
veetaseme kui vee keemilise koostise kohta. Piirkonna unikaalseks objektiks on<br />
Raadi järve loodeosas olev sufosiooniauk (analoogne karstiga). Eelnevat arvesse<br />
võttes, on oluline Meltsiveski tiigi ala säilitamine puutumatuna ja ühtse tervikuna<br />
ning veehaarde jätkusuutlik kasutamine. Selle tagamiseks on käimas<br />
ettevalmistused, et võtta endise Meltsiveski tiigi maa-ala koos pargiga kohaliku<br />
kaitse alla.<br />
<strong>Tartu</strong> vaatluspiirkonnas on 11 põhjavee seirejaama. Veekogu iseloomulikes<br />
punktides asuvates püsivates seirejaamades tehakse pikema aja jooksul<br />
ülevaateseiret selgitamaks vee seisundit ja selle muutuse trende.<br />
Põhjavett joogiveeallikana kasutatavates ühisveevärgisüsteemides on põhiliseks<br />
veekvaliteedi probleemiks ülenormatiivne rauaühendite sisaldus, mõnedes<br />
kohtades ka kõrge fluoriidisisaldus. Praktiliselt kõigile ühisveevärgisüsteemidele<br />
nähakse ette rauaeraldusseadmete paigaldus. Erandiks on Meltsiveski veehaarde<br />
vesi, mille rauaühendite sisaldus vastab normile.<br />
Vesikondade veemajandus<strong>kava</strong>de seireprogrammid on kehtestatud<br />
keskkonnaministri käskkirjaga. Vooluveekogusid on hinnatud ökoloogilise ning<br />
keemilise ja koguselise seisundi järgi. Mõlema näitaja osas on Emajõgi<br />
tunnistatud hea seisundi või potentsiaaliga vooluveekoguks. Lisaks riiklikule<br />
seirele on Emajõe veeseisundi seire ka osa vee-erikasutusloast ja seda teeb ASi<br />
<strong>Tartu</strong> Veevärk labor kuues vaatluspunktis: Ranna, Kvissental, Sõpruse sild,<br />
Ropka, Ihaste, Luunja. Veeproovid võetakse kaks korda aastas: üks kord<br />
kevadise suurvee ajal ja teine kord sügisel Emajõe madalseisu ajal. Kaks esimest<br />
proovivõtupunkti jäävad <strong>Tartu</strong> linnast ülespoole voolu ja kaks viimast <strong>Tartu</strong><br />
linnast ja ka reoveepuhasti väljavoolust allapoole voolu. Määratakse järgmised<br />
keemilised näitajad: pH, hõljuvained, BHT 7 , KHT, N üld , P üld . 2010. a saadud<br />
keskmised tulemused on toodud tabelis 1.<br />
Tabel 1. Emajõe vee kvaliteet all- ja ülalpool <strong>Tartu</strong> linna heitvee väljalaskusid<br />
Näitaja<br />
Kontsentratsioonid, mg/l<br />
Ülalpool väljalasku Heitvees Mõõdetud all-pool väljalasku<br />
BHT 7 3,6 7,9 3,4<br />
Üldfosfor 0,037 0,67 0,041<br />
Üldlämmastik 1,95 11,7 2,00<br />
Heljum 13,0 7,9 12,5<br />
KHT 49,2 35,2 48,7<br />
Allikas: ASi <strong>Tartu</strong> Veevärk labori seire andmed 2010.<br />
Toodud seire andmed kinnitavad, et <strong>Tartu</strong> linna reoveepuhasti ei halvenda<br />
Emajõe veekvaliteeti tavaliste reostusnäitajate osas.<br />
10
Change language