kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Tartu</strong> linna ühisveevärgi ja -<strong>kanalisatsiooni</strong> <strong>arendamise</strong> <strong>kava</strong> <strong>2012</strong>-<strong>2025</strong><br />
1. <strong>Tartu</strong> linna veemajanduse üldkirjeldus<br />
1.1 Ühisveevärgi ja -<strong>kanalisatsiooni</strong>ga kaetud ala looduslike tingimuste<br />
lühiiseloomustus<br />
ÜVK <strong>arendamise</strong> <strong>kava</strong> piirkonnaks on valdavalt <strong>Tartu</strong> linn. <strong>Tartu</strong> asub Kagu-Eesti<br />
lavamaal, Suur-Emajõe keskjooksul 24,6 km 2 suurusel maa-alal. Reljeefi<br />
absoluutsed kõrgused <strong>Tartu</strong> linna piirides on 30,5 m (Suur-Emajõe tase) ja 79,0<br />
m (Maarjamõisa) vahel. Tegemist on Kagu-Eesti lavamaale iseloomuliku orgudest<br />
liigestatud lainja moreentasandikuga. Linna piirides voolab loodest kagusse Suur-<br />
Emajõgi, poolitades linna kaheks osaks. Trapetsikujulise jõeoru laius on <strong>Tartu</strong><br />
linnas 800 – 1400 meetrit. Suur-Emajõe valgala pindala on 9960 km², jõe<br />
pikaajaline keskmine äravool <strong>Tartu</strong> hüdromeetriaposti seiretulemuste põhjal on<br />
56,41 m³/s, aastase maksimaalse ja talvise/suvise minimaalse vooluhulga suhe<br />
on vastavalt 39 ja 33. Maksimaalne vooluhulk on kevadisel suurveeperioodil ja<br />
see moodustab <strong>Tartu</strong> vaatluspostil 169 m³/s, keskmine minimaalne 30-päevane<br />
vooluhulk aga ca 35 m 3 /s. Aasta keskmine sademete hulk on 590 mm. Eelnevast<br />
lähtuvalt peab AS <strong>Tartu</strong> Veevärk vee- ja <strong>kanalisatsiooni</strong>torustike ning<br />
puhastusseadmete rajamisel pidama silmas Emajõe üleujutusega kaasnevaid<br />
keskkonnariske ja tegelema nende riskide võimalike tagajärgede maandamisega.<br />
<strong>Tartu</strong> linna geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused on suhteliselt<br />
keerukad. Linn asub keskdevoni platool Aruküla lademe liivakivide avamusalal.<br />
Aluspõhja absoluutkõrgused on 40-67,7 m. Aluspõhi on kõrgemal <strong>Tartu</strong> edelaosas.<br />
Devoni platood katab 0,5–120,5 m (keskmiselt 10–20 m) paksune pinnakate.<br />
Aluspõhja pealispinna kivimid on allunud pikaajalisele denudatsioonile ja<br />
erosioonile, mille tulemusena on kujunenud alangud ja sügavad orud. Keskdevoni<br />
platoo on <strong>Tartu</strong> linnas lõhestatud kolme ürgoruga, millest Raadi-Ropka ja Raadi-<br />
Maarjamõisa on täiesti mattunud, Suure-Emajõe org aga osaliselt täidetud<br />
kvaternaari setetega, mis väljendub ka reljeefis.<br />
<strong>Tartu</strong> linna maakasutust iseloomustab joonis 1. Kõige enam maad on<br />
elamukruntide all (27,9%), millele järgnevad äri- ja sotsiaalmaa (12,0%). Soiseid<br />
ja võsastunud alasid on 12,1% ning parkide ja haljasalade all on 10,2%.<br />
Põllumaa<br />
1,1%<br />
Soised ja<br />
võsastunud alad<br />
13,2%<br />
Reservmaa<br />
9,4%<br />
Elamukrundid<br />
27,9%<br />
Pargid ja<br />
haljasalad<br />
10,2%<br />
Veekogud<br />
2,4%<br />
Teed, tänavad<br />
13,2%<br />
Raudteealune<br />
maa<br />
1,6%<br />
Ärid,<br />
sotsiaalmaa<br />
12,0%<br />
Kalmistute ja<br />
pühakodade maa<br />
1,3%<br />
Tööstusterritooriumid<br />
7,8%<br />
Joonis 1. <strong>Tartu</strong> linna maakasutus (ha) seisuga 01.01.2011<br />
8
Change language