kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu

More documents

Recommendations

Info

Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2025 Uraan µg/l 0,27-5,2 Vanaadium µg/l 0,03-0,65 Bromodiklorometaan µg/l
Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2025 Devoni veekihi, viisteist kaevu Kesk-Alam-Devoni - Siluri ja kaheksa kaevu Ordoviitsium-Kambriumi veekihi vett. Veehaarde projekteeritud nimitootmisvõimsus (andmed peale kaevude puhastuspumpamist 2003. a) on umbes 526,7 m 3 tunnis (12640,6 m 3 /d) ja nimi-tootmisvõimsus (paigaldatud pumpade võimsuste järgi) umbes 453 m 3 tunnis (10872 m 3 /d). Kogu Anne veehaarde vesi juhitakse läbi veepuhastusjaama. Veehaarde tööd juhib kohalik keskautomaatika ja jälgimiseks on visualiseerimissüsteem, mis võimaldab kogu veehaarde tööd ning etteantud parameetreid juhtida ja kontrollida. Ropka veehaare koosneb kümnest puurkaevust, mis kõik pumpavad Kesk-Alam- Devoni - Siluri veekihi põhjavett, millele lisanduvad kaks puurkaevu Ropka II astme pumbajaama (ühtlasi ka joogiveepuhasti) territooriumil. Veehaarde projekteeritud nimi-tootmisvõimsus on 186 m 3 tunnis (4464 m 3 /d). Antud hetkel on kasutusel kaksteist puurkaevu projekteeritud nimitoodanguga 162 m 3 tunnis (3880 m 3 /d). Tarbimisvõimsus pumpade toodangute järgi on 138,6 m 3 tunnis (3326,4 m 3 /d). Kogu väljapumbatav vesi läbib Sepa joogiveepuhastisse. Veehaarde tööd juhib kohalik automaatika ja jälgimiseks on visualiseerimissüsteem, mis võimaldab kogu veehaarde tööd juhtida ja kontrollida. Lähiajal on kavas ühendada Sirbi tänava kolm kaevu joogiveepuhastiga, suurendada joogiveepuhasti tootlust ja reservmahutite mahtu. Ära tuleb märkida Vorbuse veehaare, mis koosneb kuuest puurkaevust, millest neli on rajatud Kesk-Alam-Devoni - Siluri ja kaks Ordoviitsium-Kambriumi veekihiti. Veehaarde projekteeritud võimsus on ca 142 m 3 /h (3408 m 3 /d). Käesoleval ajal ei kasutata Vorbuse veehaaret põhjavees suure fluoriidisisalduse tõttu, kuid membraantehnoloogia arenedes ja selle hinna langedes võib veehaarde kasutuselevõtt olla võimalik. Kunagi suureks laienduseks kavandatud Riia veehaarde väljaarendamist ei plaanita, sest kavandatud veehaarde väljaarendamist takistab maaomandi probleem. Põhiliste veehaarete tarbevaru ning vee tegelik keskmine tarbimine 2010. a on näidatud tabelis 11. Tabel 11. Veehaarete tarbevaru ja tegelik tarbimine Veehaare Tarbevaru m³/ööp Tegelik tarbimine m³/ööp Tegelik tarbimine % Meltsiveski (12 000) 6000 6 292 48,0 Ropka 4 000 3 554 27,1 Anne 9 800 2 280 17,4 Tartu 16 780 979 7,5 üksikpuurkaevud Kokku 36 580 13 106 100% Tartus paiknevate üksikpuurkaevude osatähtsus on aja jooksul vähenenud ja väheneb ka edaspidi. Eelnimetatud veehaarded võtavad vett erinevatest põhjaveekogumitest, millede koostis on erinev ning seetõttu on erinevad ka probleemid vee kasutamisel. 37
Page 1 and 2: Tartu Linnavolikogu Tartu Linnavali
Page 3 and 4: Tartu linna ühisveevärgi ja -kana
Page 35: Tartu linna ühisveevärgi ja -kana
Page 45 and 46: Reostuskoormus t/a Tartu linna ühi
Page 63: Tartu linna ühisveevärgi ja -kana

kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?