kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Tartu</strong> linna ühisveevärgi ja -<strong>kanalisatsiooni</strong> <strong>arendamise</strong> <strong>kava</strong> <strong>2012</strong>-<strong>2025</strong><br />
põhjavee kui hinnalise ja (reostumise korral) taastumatu loodusvara<br />
kasutatavus ja täielik kaitse võimalikult pika perioodi jooksul. Veehaarete<br />
kaitse;<br />
vajalik teave kõigile asjaosalistele piisavas mahus, kiirelt, arusaadavalt,<br />
minimaalsete kulutustega, kuid tõhusalt ja tagasisidega;<br />
reovee kanaliseerimine, reoveepuhasti lõpuni ehitamine ja puhasti töö<br />
optimeerimine, puhastisse juhitava reovee puhastamine vastavalt HELCOMi<br />
nõuetele. Reoveesette majanduslikult läbimõeldud ja keskkonnasõbralik<br />
käitlemine, arvestades pikas perspektiivis setet kui ressurssi <strong>Tartu</strong> Veevärgi<br />
soojus- ja elektritarbe osaliseks katmiseks;<br />
lahkvoolukanalisatsioon kõikjal, kus see on võimalik;<br />
keskkonnahoidlik planeerimine, projekteerimine ja ehitamine.<br />
<strong>Tartu</strong> linna keskkonna arengu<strong>kava</strong> 2006-2013 (<strong>Tartu</strong> Linnavolikogu 8.09.2005<br />
määrus nr 123) juhib <strong>Tartu</strong> ÜVK toimimisel tähelepanu järgmistele asjaoludele:<br />
uute puurkaevude rajamine linna territooriumile on keerukas, sest ei ole<br />
võimalik tagada ettenähtud teenindus- ja kaitsealasid;<br />
nõrgalt kaitstud Kvaternaari veekiht nõuab tunduvalt suuremaid<br />
sanitaarkaitsealasid: Meltsiveski veehaarde kinnitatud kaitseala on<br />
200 meetrit, aga hüdrogeoloogilised arvutused nõuaksid suuremat. Veevõtu<br />
vähenemine põhjustab põhjavee taseme tõusu Meltsiveski veehaardes:<br />
tekib kesklinna piirkonna üleujutamise oht Emajõe mõlemal kaldal;<br />
valingvihmade korral on oht, et <strong>kanalisatsiooni</strong>süsteemi läbilaskevõime ei<br />
ole piisav ning reovesi võib sattuda põhjavette, eelkõige Kvaternaari kihti.<br />
Kanalisatsioonisüsteemi tööd ja keskkonda mõjutavad järgmised tegurid:<br />
valingvihmad ja lume sulamine: kui <strong>kanalisatsiooni</strong>süsteem ei suuda kõike<br />
vett vastu võtta, võib saastunud vesi reostada põhjavett, eelkõige<br />
Kvaternaari veekihti (Meltsiveski veehaare);<br />
kõrge Emajõe tase: seoses kõrge veeseisuga jões tõuseb ka põhjavee tase<br />
ning torustike täituvus suureneb drenaaživee arvel;<br />
naftasaaduste sattumine <strong>kanalisatsiooni</strong> transpordiettevõtetest jm<br />
riskiallikatest, samuti kuritahtlik naftasaaduste valamine <strong>kanalisatsiooni</strong>;<br />
mürgiste ainete, sh raskmetalle sisaldavate heitvete sattumine<br />
<strong>kanalisatsiooni</strong>: peamised ohuallikad on sellised ettevõtted, aga ka<br />
ülikoolide õppehooned, instituudid, haiglad, kus vastavaid aineid<br />
kasutatakse;<br />
ohtlike ainete põhjavette sattumise vältimiseks (avarii tööstuses, ohtlikke<br />
aineid vedavate transpordivahendite avarii, terrorism) tuleb tampoonida<br />
reostunud ja mittekasutatavad salv- ja puurkaevud, samuti keelata ohtlike<br />
veoste vedu arvutuslikele sanitaarkaitsealadele jäävatel tänavalõikudel;<br />
ennetusmeetmetena rajada hoiatussüsteem võimalikult varaseks toorvee<br />
reostuse avastamiseks ning koostada ASi <strong>Tartu</strong> Veevärk hädaolukorra<br />
plaan.<br />
Olulist tähelepanu pööratakse keskkonnateadvuse tõstmisele, et vältida<br />
ressursside asjatut raiskamist ja laiendada säästvat eluviisi.<br />
18
Change language