kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu

Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava 2012-2025
Meltsiveski veehaare – probleemiks on olnud nitraatioonide suhteliselt kõrge
sisaldus. Viimastel aastatel on nitraatioonide sisaldused tunduvalt vähenenud.
Meltsiveski veehaarde põhjavesi vastab fluori, raua ja uuritud
mikrokomponentide sisalduse osas joogivee nõuetele. Tarbevaru on 12 000 m³
ööpäevas, kuid praktilistel kaalutlustel kasutatakse poolt tarbevarust.
Anne veehaare - probleemiks ülenormatiivne rauaühendite sisaldus. Alates 5.
jaanuarist 2004. a töötab Anne veepuhastusjaam, mille projekteeritud jõudlus on
8000 m 3 /d.
Ropka veehaare - probleemiks rauaühendite sisaldus. 2000. aastast töötab Sepa
veepuhasti, mille projekteeritud jõudlus on 3600 m 3 /d.
Tartu veehaarde üksikpuurkaevud - probleemiks rauaühendite sisaldus ja osades
puurkaevudes fluori sisaldus. Puurkaeve, mille põhjavees on kõrge fluori sisaldus
üle lubatud piirnormi 1,5 mg/l käesoleval ajal ei kasutata, vaid hoitakse reservis
hädaolukordadeks. Rauaühendite kõrge sisaldusega – üle 0,2 mg/l puurkaevude
vett kasutatakse osaliselt.
Vorbuse veehaare – probleemiks kõrge fluorisisaldus >1,5 mg/l ja rauaühendid,
käesoleval ajal ei kasutata.
3.3 Pinnavee kasutamine joogiveeks
RPI ―Eesti Projekt‖ tellimusel uuriti pinnavee kasutamise võimalusi Tartu linna
veega varustamiseks eelmise sajandi kuuekümnendate aastate lõpus, kui
prognoositud veetarbimine oli 50 000 m 3 /ööp ja täiendavad põhjaveevarud olid
kinnitamata. Uuringust (Saava, 1967) selgub, et:
Emajõe vesi ülalpool Tartu linna sobib pärast täielikku puhastamist ja
desinfitseerimist joogiveena kasutamiseks;
vett on soovitav võtta ülalpool Rannat s.o. profiilist 250 m allpool Jänese
raudteesilda;
probleeme on sanitaarkaitsealadega ja Jõgeva, Põltsamaa, Elva, Puurmani jt
reovesi tuleb nõuetekohaselt puhastada;
oluliselt tuleb piirata laevaliiklust Ranna ja Võrtsjärve vahel.
Koaguleeritud vee settimise kineetika uuring (Kõiv, 1969) selgitas, et:
üksnes koagulantide kasutamisega vee vajalikku läbipaistvust ei saavuta;
lisaks kloori ja vesiklaasi, optimaalsete reagentide doosidega saavutati 85-
90% settimisefekt ning arvutuslikuks heljumi settimise kiiruseks
horisontaalsetes settebasseinides kuni 0,35 mm/s;
pinnavee kasutamise puhul lähtuks veevõrku pumbatav vesi ühest punktist,
mis teeb veevõrgu kergesti haavatavaks.
Pinnavee kasutamisel tuleb arvestada sellega, et viimase kvaliteet on reostumise
suhtes kergesti mõjutatav. Pinnavee töötlemisega võib kaasneda vee maitse
38