kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2012-2025 - Tartu
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Tartu</strong> linna ühisveevärgi ja -<strong>kanalisatsiooni</strong> <strong>arendamise</strong> <strong>kava</strong> <strong>2012</strong>-<strong>2025</strong><br />
Aastatel 2005-2006 projekti „50+50‖ elluviimine, mille käigus ehitati 21 km<br />
ja renoveeriti 39 km joogiveetorustikke ning ehitati 22 km ja renoveeriti 17<br />
km <strong>kanalisatsiooni</strong>torustikke ligi 150-l tänaval (üle 1/3 <strong>Tartu</strong> tänavatest).<br />
Tööde tulemusena parandati 18 000 elaniku reovee ärajuhtimist ja 2200<br />
tartlasele loodi võimalus ühendada elamud ühis<strong>kanalisatsiooni</strong>ga. Projekti<br />
valmimisel sõlmiti ligi 900 uut liitumislepingut kinnistute ühendamiseks<br />
ühisveevärgi ja/või ühis<strong>kanalisatsiooni</strong>ga.<br />
2005. a alates vahetatakse hallmalmtorustiku, ca 3% pikkusest aastas.<br />
Ropka veehaarde torustiku renoveerimine ja sademevee äravoolu<br />
lahendused 2008. a, näiteks Ringtee sademeveekollektor on võimeline<br />
vastu võtma 7% <strong>Tartu</strong> linna sademeveest.<br />
2008. a alates vastab <strong>Tartu</strong> ühisveevärgi vesi Euroopa Liiduga<br />
ühinemislepingus toodud kriteeriumitele.<br />
2009. a lõpetati Vana-Ihaste piirkonna „torutamise―, millega kaasnes kogu<br />
<strong>Tartu</strong> katmine ÜVKga. Projekt hõlmas 443 kinnistut ning ca 9,6 km<br />
tänavatorustikku. Koos vee- ja <strong>kanalisatsiooni</strong>torustikega rajati tänavatele,<br />
kuhu oli võimalik, ka sademeveetorustik, et perspektiivis pärast<br />
kruusakattega tänavate asfalteerimist on võimalik sademevee ärajuhtimine.<br />
Sademevee<strong>kanalisatsiooni</strong> rajamine ja ala oluline suurendamine <strong>Tartu</strong><br />
linnas, millelt sademevesi juhitakse lahkvoolselt, kasutades sünergiat teiste<br />
torustike rajamise ja tänavakatte uuendamisega. 2010. a alguseks oli<br />
hinnanguliselt 50% <strong>Tartu</strong> kanaliseeritud sademeveest ära juhitud<br />
lahkvoolselt.<br />
Katkematute toiteallikate installeerimine ja reservtoite generaatorseadmete<br />
kasutuselevõtt. 2010. a installeeriti reservtoiteallikas koos automaatika<br />
ümberehitusega Staadioni tänaval asuvasse Meltsiveski veehaardesse.<br />
Meltsiveski veehaardele alternatiivse lahenduse otsimine. Pärast pikka<br />
eelvalikut otsustati uus veehaare rajada linnast ida suunas risti põhjavee<br />
liikumise suunaga tagades sellega puurkaevude võimalikult suure<br />
tootlikkuse. Asukoha valikul oli suur roll ka maapinna kõrgusel, sest tänased<br />
kolm põhilist veehaaret asuvad abs. kõrgustel 34 ... 40 m, kuid suur osa<br />
<strong>Tartu</strong>st asub kõrgemal ning mäest üles pumpamise ja survehoidmisega on<br />
pikaajaliselt seotud täiendav elektrikulu. Praeguste hinnangute järgi võib<br />
uus veehaare valmida 2017. a lõpuks.<br />
Reoveepuhasti laiendamine, muutes tehnoloogilist skeemi ja kasutades ära<br />
olemasolevaid mahuteid bioloogilise astme laiendamiseks vähendatakse<br />
fosfori sisaldust puhastit läbinud heitvees (aastast 2013 rakendub heitvee<br />
eesvoolu juhtimisele rangem fosforisisalduse piirnorm).<br />
2011. a alustati settekäitluskompleksi ehitust, mille eesmärgiks on <strong>Tartu</strong><br />
reoveepuhasti tehnoloogilise, automatiseerimis- ja ehitusliku taseme<br />
parandamine reoveesette käitlemise kvaliteedi ja töökindluse parandamise<br />
abil.<br />
24
Change language