Seletuskiri

nõuded ning nende esitamise olulisemad põhimõtted. Lõige 1 annab loa andjale kaalutlusõiguse
otsustada kompleksloa koosseisu üle, arvestades tegevusvaldkonna ja käitise asukoha iseärasusi.
Paragrahvi 43 lõike 2 punktides 1–5 on loetletud loas esitatavad andmed käitaja, käitise ning
kasutatava tehnika kohta. Lõike 2 punktid 1–4 on võrreldes kehtiva õigusega jäänud põhimõtteliselt
samaks, täpsustatud on vaid sõnastust. Loetellu on lisatud käitise tegevuse algusaeg. Sellel on
oluline praktiline tähendus, kuna § 55 lõike 1 punkti 2 kohaselt tunnistatakse kompleksluba
kehtetuks, kui käitaja ei ole alustanud kompleksloaga lubatud tegevust 12 kuu jooksul loas märgitud
tegevuse algusajast või esitanud taotlust selle muutmiseks. KSÜSi § 42 lõike 1 punkti 5 eeskujul on
lisatud käitise tegevuse eesmärk. Punktis 4 on seaduse tasandil nõutud, et käitise asukoha
kirjeldusele tuleb lisada ka tegevuse asukoha kaart ning käitise asendiplaan. Kehtivas õiguses on
selliste dokumentide esitamise kohustus sätestatud vaid kompleksloa nõudeid täpsustavas määruses.
Punktis 5 on uue normina viide PVT järeldustele; seda IPPC-direktiivil põhinevas kehtivas õiguses
ei eksisteeri (vt PVT järelduse mõiste kohta käivat).
Eelnõu § 43 lõike 2 punktid 6–10 on aluseks käitise tegevuses mitmesuguste ainete kasutamise ning
käitlemise, heite ja jäätmete tekitamise, pinna-, põhjavee ja pinnase kaitsega otseselt seotud nõuete
määramisele. Punkt 6 koondab SVKSi § 17 lõike 1 punktid 7, 8 ja 14. Punkti 7 aluseks on SVKSi §
17 lõike 1 punkt 10, täpsustatud on vaid sõnastust. Punkt 8 vastab peaaegu täielikult SVKSi § 17
lõike 1 punkti 15 sõnastusele. Punktis 9 on võrreldes SVKSi § 17 lõike 1 punktiga 9 lisatud pinna-,
põhjavee ja pinnase kaitse meetmete järelevalve nõuded, muudatus tuleneb THD artikli 14 lõike 1
punktist e. Punkt 10 põhineb SVKSi § 17 lõike 1 punktil 13, ent selles esitatud
jäätmekäitlusmeetmete loetelu on muudetud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile
2008/98/EÜ (uuele jäätmedirektiivile).
Paragrahvi 43 lõike 2 punktid 11–19 sisaldavad muid nõudeid, mis on olulised saastuse
komplekssel vältimisel ja kontrollimisel. Punktid 11–14 ja 16–17 vastavad üldjoontes SVKSi § 17
lõike 1 punktidele 16–19 ja 20–21, mõnede punktide sõnastust on täpsustatud. Punktis 11 on eraldi
sätestatud, et loas määratakse kindlaks pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire nõuded, mis on
THD artikli 14 lõike 1 punktist e tulenev uus nõue. Punkt 15 näeb uue nõudena ette, et loas peab
sisalduma ka lähteolukorra aruanne (vt ka selle mõiste kohta §-s 22). Punkti 18 aluseks on SVKSi §
17 lõike 1 punkt 23, sätte sõnastust on täpsustatud. Punkti 19 kohaselt kuuluvad loa sisu hulka ka
täiendavad meetmed käitises rakenduvate üldpõhimõtete, nt saastatuse vältimise elluviimiseks.
Tulenevalt loa andmise otsuse vormistamisest eraldi dokumendina ei kuulu menetluse käigus
esitatud seisukohtade arvessevõtt ja loa andmist põhjendavad andmed enam loa sisu hulka.
Paragrahvi 43 lõike 3 kohaselt on heite piirväärtuste asemel võrdväärsete parameetrite või tehniliste
meetmete kasutamise eelduseks, et nende abil tagatakse vähemalt sama kõrge keskkonnakaitse tase
kui piirväärtuste seadmise abil. Heite piirväärtuste asendamine võrdväärsete parameetrite või
tehniliste meetmetega võib piirduda ka vaid üksikute saasteainetega ja teiste saasteainete suhtes
kohaldatakse sellisel juhul ikkagi heite piirväärtusi.
Paragrahvi 43 lõikes 4 sätestatakse analoogiliselt SVKSi § 17 lõikega 3, et kui keskkonna
kvaliteedinormatiivide täitmiseks ei piisa parima võimaliku tehnika kasutamisest, kohustatakse
käitajat kompleksloa alusel võtma täiendavaid meetmeid. Paragrahvi lõikes 5 on esitatud
volitusnorm keskkonnaministrile loa sisu täpsustatud nõuete ja loa vormide kehtestamiseks
analoogiliselt SVKSi § 17 lõikega 7.
Paragrahvis 44 on sätestatud parima võimaliku tehnika kasutamise nõude kohaldamise
tingimused. Kehtiva õigusega võrreldes on see uus säte, mis reguleerib parima võimaliku tehnika
kasutamise nõude täitmise võimalusi seoses PVT järelduste kasutuselevõtuga. THSi eelnõu § 44
lõikes 1 sätestatu ja THD artikli 14 lõike 3 kohaselt tuleb käitistes kasutada parimat võimalikku