Seletuskiri

6. jaotis – Teabe säilitamine, esitamine ja avalikustamine
Paragrahvis 60 on reguleeritud käitaja kohustus säilitada käitise ja kompleksloa kohustusega seotud
dokumente ja esitada teavet. Lõigete 1 ja 2 sisu vastab sõna-sõnalt kehtiva SVKSi § 34 lõikele 1 ja
seab kohustuse säilitada teatud dokumente kompleksloa kehtivuse ajal ning vähemalt viie aasta
jooksul pärast loa kehtetuks tunnistamist. Lõige 3 reguleerib, mida käitaja loa andjale teatama peab,
ning põhineb SVKSi § 34 lõike 2 punktidel 1 ja 4. Kehtiva õiguse sätte ülejäänud kahe punkti sisu
on reguleeritud THS eelnõu 1. peatükis avariidest ja vahejuhtumitest teavitamise korra sättes § 16
lõike 2 punktis 2 ning käitiste olulist muutmist käsitlevates sätetes (§ 57 lõikes 1).
Paragrahvi 60 lõikes 4 sätestatakse käitaja kohustus esitada teatud juhtudel andmeid loa andja või
keskkonnainspektori nõudmisel.
Paragrahv 61 reguleerib käitise kohta käiva teabe avalikustamist. Lõige 1 loetleb dokumendid,
andmed ja materjalid, mis on avalikud. Sätte eeskujuks on SVKSi § 31 lõige 1. Tulenevalt THD
artikli 24 lõikest 3 on avalikuks peetavate andmete loetelu täiendatud. Olulisemad otsused –
kompleksloa andmise otsus, kompleksloa muutmise otsus ja kompleksloa läbivaatamisel tehtud
otsus loa nõuete muutmata jätmise kohta tehakse kättesaadavaks ka internetis –
Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti veebilehel ning keskkonnalubade infosüsteemis (lõige
2). Keskkonnaameti veebilehel tehakse kättesaadavaks ka teave käitise tegevuse lõpetamisel
võetavate järelhooldusmeetmete kohta, Keskkonnaministeeriumi veebilehel avaldatakse kõik PVT
järeldused (lõiked 3 ja 6).
Erandid teabe avalikustamisest on eelnõu § 61 lõigetes 4 ja 5. Esmalt võib käitaja esitada taotluse
eri osana andmed, mis võivad olla ärisaladus, ning need sellekohaselt märgistada. Loa andja
otsustab, kas tegemist on ärisaladusena käsitletavate andmetega, ning kui ta peab seda põhjendatuks
ja lubatuks, siis ta avaldab need andmed vaid seaduses sätestatud juhtudel või käitaja nõusolekul.
Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus
kohtu poole pöördumise konventsiooni (Aarhusi konventsiooni) artikli 4 lõike 4 punkti d alusel ei
tohi olulist infot heidete kohta ärisaladuseks lugeda. Vajaduse korral võib kohaldada andmetele
juurdepääsupiiranguid avaliku teabe seaduse 5. peatüki kohaselt.
3. jagu – Piiriülese mõjuga käitised
Teise peatüki 3. jao kolm paragrahvi võtavad üle THD artiklis 26 sätestatud regulatsiooni, mis on
seotud erisustega, mida kohaldatakse ühe EL liikmesriigi territooriumil asuva, ent vähemalt üht
muud liikmesriiki mõjutava käitise (piiriülese mõjuga käitise) jaoks loa taotlemisele või käitise
olulisele muutmisele. Sätete regulatsioon katab nii juhtumeid, mil selline käitis asub Eestis, kui ka
neid juhtumeid, mil mujal asuv käitis avaldab Eesti keskkonnale olulist mõju. Kehtivas õiguses on
küll üksik säte (SVKSi § 13) piiriülese mõjuga käitiste kohta, ent see ei vasta oma sisult THD artikli
26 nõuetele, mistõttu on vajadus täiesti uue regulatsiooni järele. Eeskuju on võetud KeHJS
piiriülese keskkonnamõju hindamise sätetest (KeHJSi § 30).
Paragrahvis 62 käsitletakse piiriülese mõjuga käitisele loa andmise menetlusse avalikkuse
kaasamist. Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse Keskkonnaameti kohustus edastada teave
Keskkonnaministeeriumile ning ministeeriumi kohustus juhul, kui piiriülese mõjuga käitis asub
Eesti territooriumil, teavitada teist liikmesriiki. Teise liikmesriigi pädevale asutusele tuleb esitada
samad andmed, mis kohalikule avalikkusele suunatud teates (THSi eelnõu § 35 nimetatud andmed).
Teise liikmesriigi pädev asutus korraldab sellisel juhul selle riigi avalikkuse kaasamise vastavalt
riigisisestele sätetele. Lõike 3 kohaselt peab Keskkonnaamet piiriülese mõjuga käitistega seotud
menetlustähtaegade määramisel arvestama teise liikmesriigi avalikkuse kaasamise vajadust, mis