Kaugseire Eestis.pdf - Keskkonnaministeerium
Kaugseire Eestis.pdf - Keskkonnaministeerium
Kaugseire Eestis.pdf - Keskkonnaministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Mehitamata õhusõidukid kaugseires<br />
Peale seda, kui 2000. aastal eemaldati GPS süsteemilt signaali segajad, on GPS<br />
viga piisavalt väike, et selle järgi saaks autopiloot iseseisvalt navigeerida. Kasutades<br />
lisaks rõhu-, magnet-, optilisi-, ultraheli- ja inertsiaalseid andureid, võimaldavad tänased<br />
navigatsioonisüsteemid täisautonoomset lendu stardist maandumiseni. Lisaks suurenenud<br />
tegevusraadiusele vähendab see seadmete kaotamise riski piloodi eksimuse tõttu.<br />
Mootoritena olid pikka aega kasutusel põhiliselt kolbmootorid, enamjaolt<br />
kahetaktilised. Akutehnoloogia ja elektroonika arenedes on üha enam levima hakanud<br />
elektrimootoriga isendid. Nende eeliseks on kasutamise puhtus ja 100% lähedale küündiv<br />
mootori töökindlus ning kolbmootorile omase vibratsiooni puudumine. Paraku ei suuda<br />
nad konkureerida lennuaja ning võimsuse suhtes. Sisepõlemismootorid võimaldavad<br />
lennuaega alates poolest tunnist, samas elektrimootori akud kestavad maksimaalselt 20<br />
minutit. Kandevõime on elektrimootoriga varustatud lennumasinatel kuni 4 kg. Viimasel<br />
ajal on populaarsust kogumas gaasiturbiinmootorid. Hetkel on nad küll hinnalt paar korda<br />
kallimad, kuid pakuvad kolbmootoritest suuremat võimsust ja paremat töökindlust, olles<br />
samal ajal vibratsiooni poolest võrreldavad elektrimootoritega. Ressursi osas pole<br />
gaasiturbiinimootorid veel kolbmootoritega võrreldavad, samuti on suurem kütusekulu.<br />
See aga tõstab veelgi nende ekspluatatsiooni hinda.<br />
II Atmosfäärialuste mehitamata lennuvahendilt <br />
teostatud mõõtmiste eelised võrreldes <br />
satelliitmõõtmistega<br />
Paljude õhust mõõtmiste jaoks on tarvilikud maapealsed tugimõõtmised, aga ka<br />
väga head ilmastikutingimused. Näiteks peegeldusteguri mõõtmiseks on vaja teada, palju<br />
mõõdetavale objektile valgust langeb. Otse lennuvahendilt on seda ääretult keerukas<br />
mõõta. Seetõttu on tihti kasutusel meetod, kus valgustatust mõõdetakse maa peal ühes<br />
kohas ja eeldatakse, et see on kogu mõõdetaval alal ühesugune. Seda võib eeldada vaid<br />
juhul, kui taevas on täiesti pilvitu. Eesti kliimas tuleb seda ette üliharva. Tihti muutub<br />
ilm mitte tundide, vaid minutitega. Seetõttu tuleks sobivate tingimuste korral võimalikult<br />
kiiresti mõõtmist alustada. Kui lennuväli asub mõõtmispaigast kaugel, võib mehitatud<br />
lennuvahendi õhku tõusmiseks ja kohale jõudmiseks kuluv aeg osutuda liiga pikaks.<br />
Mehitatud õhusõiduki lennuaeg on liialt kallis, et asjatuid lende teha või igaks juhuks<br />
varakult õhku tõusta ja sobivaid olusid ootama jääda. Väikese mehitamata lennuvahendi<br />
saab seevastu mõõtmispaigale kaasa võtta ja vajaduse korral väga lühikese ajaga lendu<br />
saata.<br />
Satelliitkaugseiret piiravaks teguriks on Eesti oludes ilmastikutingimused.<br />
Igapäevaseid mõõtmisi sooritavad satelliidid mõõdavad väga väikese ruumilise<br />
lahutusega. Näiteks satelliitide TERRA ja AQUA skanneri MODIS pildipunktile vastab<br />
250 meetrit maapinnal. Eesti metsad ja põllud on sedavõrd pisikesed, et vaja oleks oluliselt<br />
suuremat lahutusvõimet. Sellised satelliidid jällegi ei mõõda ühte piirkonda iga päev, vaid<br />
ainult tellimisel. Olenevalt satelliidi orbiidist ja huviliste arvust võib võimalus avaneda<br />
ainult mõned korrad kuus või isegi aastas. Samas ei saa me tellida nendeks valitud<br />
44
Change language