Kaugseire Eestis.pdf - Keskkonnaministeerium
Kaugseire Eestis.pdf - Keskkonnaministeerium
Kaugseire Eestis.pdf - Keskkonnaministeerium
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Metsaga alade ning lageraiete ja nendega sarnaste häiringute kaugseire<br />
järved, kuid samuti joonobjektid nagu teed ja jõed. Kaardistamise täpsus oleneb<br />
maastikumustri lappide (metsa puhul metsatukkade) piiride teravusest ehk kontrastsusest<br />
ümbritsevate alade suhtes, piiritlemiseks kasutatava andmestiku ruumilisest lahutusest,<br />
maastikumustri üleminekualade ja piiride leidmiseks kasutatud matemaatilistest<br />
meetoditest (Fortin, Edwards, 2001). Metsaga alade pindalahinnanguis ning aastate<br />
jooksul toimunud metsa pindala muutuste hinnanguis on oluliseks eelduseks metsaservade<br />
asukoha täpsed määrangud.<br />
<strong>Kaugseire</strong>andmestikust tehtavates maakasutuse või maakatte<br />
klassifitseerimisotsustes arvestatakse kaugseirepiltide pikslite spektraalset heledust.<br />
Klassifitseerides omistatakse pikslitele klassikuuluvus mõnda maakasutusklassidest.<br />
Pikselhaaval klassifitseerides eeldatakse, et kaugseirepiltide pikslite numbriline väärtus<br />
oleneb pildivälja ühetaolise valgustatuse olukorras eelkõige piksliga esindatud maa-ala<br />
enese omadustest. Pikselhaaval klassifitseerimist raskendab asjaolu, et satelliidipildil<br />
pikslina kujutatud peegeldunud kiirguse signaal ei lähtu mitte ainult piksliga esindatud<br />
maapinna alalt, vaid ka piksliga esindatud ala naabrusest, samuti atmosfäärist kui kiirgust<br />
neelavast ja hajutavast keskkonnast. Tegemist on seega mitme teguri koosmõjuga, milles<br />
on oma osa nii atmosfääril, kiirgusvastuvõtja registreeritud signaalidest kahemõõtmelise<br />
pildi koostamise eeskirjal kui ka satelliidi skanneri kui kiirgusvastuvõtja omadustel<br />
(Markham, 1985; Schowengerdt, 1997; Townshend et al., 2000). Seega ei ole metsatukad<br />
keskmise ruumilise lahutusega satelliidipiltidel mitte teravapiirilised, vaid hägusate<br />
servadega, kus kontrastse heledusega naaberobjekti mõõdetav mõju ulatub enama kui ühe<br />
piksli „sügavusele” naaberkujundi siseossa (joonis 1). Mitmekesise mustriga ning suure ja<br />
väikese heledusega objektidest moodustunud maastikus on tumedate objektide heledus<br />
kaugseirepildil seetõttu suurem ning heledate objektide heledus väiksem kui oleks<br />
samatüübiliste objektide heledus väga suurte ühetaoliste pindadega maastikes. Oluline on<br />
siin eeskätt piksliga esindatud alaga vahetult külgneva aluspinna mõju. Kõige eelkirjeldatu<br />
tulemusena on aluspinna heleduse mustri kontrastsus silutum (Huang et al., 2002).<br />
Joonis 1. Metsatukk Eesti põhikaardi ortofotol (vasakul), sama metsatukk talvisel<br />
Landsat Thematic Mapper satelliidipildil (paremal). Metsatukad ei ole keskmise<br />
ruumilise lahutusega satelliidipiltidel mitte selgepiirilistena, vaid hägustatud servadega<br />
kujunditena.<br />
49
Change language