Kaugseire Eestis.pdf - Keskkonnaministeerium
Kaugseire Eestis.pdf - Keskkonnaministeerium
Kaugseire Eestis.pdf - Keskkonnaministeerium
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Metsadeproduktiivsusekaugseire<br />
Tiit Nilson¹, Mait Lang¹ , ², Tõnu Lükk¹ , ², Alo Eenmäe²<br />
¹Tartu Observatoorium, ²Eesti Maaülikool<br />
Kokkuvõte<br />
Tagasi sisukorra juurde<br />
Kyoto protokolli nõuete täitmiseks peab iga ÜRO kliimamuutuste raamleppega<br />
ühinenud riik esitama andmed vastava riigi territooriumil süsinikubilansi kõige<br />
olulisemate komponentide kohta. Metsad on olulised nii globaalse süsinikuringe kui ka<br />
sellega seotud veebilansi seisukohalt. See tähendab andmete kogumist metsade<br />
kogupindala, liigilise ja vanuselise koosseisu ning aastase juurdekasvu kohta. Odavaim<br />
ning operatiivseim viis korraliku kvantitatiivse informatsiooni saamiseks metsade kohta<br />
on satelliitkaugseire, kombineerituna traditsiooniliste metsanduslike mõõtmiste käigus<br />
kogutud andmestikega.<br />
Järgnevas artiklis vaadeldaksegi Eesti metsade primaarproduktsiooni hindamise<br />
võimalusi satelliitkaugseire abil. Töös on kasutatud LANDSAT-i ja SPOT-i satelliitpilte<br />
Järvselja uurimisalal aastatest 1986–2007. Metsanduslikud andmed pärinevad Järvselja<br />
õppe-katsemajandi metsanduslikust andmebaasist (2001. a). Maapealsetest mõõtmistest<br />
kasutati taimkatte analüsaatoriga LAI-2000 tehtud mõõtmiste tulemusi Järvselja<br />
uurimisalal 2002. aastast.<br />
Piisavalt esindusliku samatüübiliste puistute valimi tasemel osutus lineaarne seos<br />
Järvselja metsade tüvemassi juurdekasvu ja NDVI vegetatsiooniperioodi keskmise vahel<br />
heaks kehvema ja keskmise boniteediga puistutele. Seos FAPAR ja NDVI hetkväärtuste<br />
vahel ühe puistu tasemel aga polnud kuigi hea. Järvselja andmete kasutamisel andis<br />
parema lineaarse seose NDVI asendamine kas rohelise või punase kanali heleduskordaja<br />
või LAI hindamiseks pakutud RSR indeksiga. Esialgsete hinnangute järgi seostub NDVI<br />
vegetatsiooniperioodi keskmine neto-primaarproduktsiooni (NPP) hinnangutega<br />
paremini, kui näiteks indeksi RSR keskmine. Lõpliku vastuse, kas NDVI asemel peaks<br />
kasutama mõnda teist kaugseire indeksit, saab, kui teha läbi vastavad mudelarvutused<br />
metsa heleduse mudeli abil.<br />
Esialgsed MODIS-e NPP väärtuste, metsandusliku andmebaasi tüvemahu<br />
juurdekasvu ning kõrgema lahutusega LANDSAT-i ja SPOT-i piltide aegrea kaudu<br />
tuletatud NPP väärtuste võrdlused näitavad, et MODIS-e NPP absoluutväärtused on üle<br />
hinnatud ja variatsioon pikslilt pikslile väiksem kui seda ennustavad LANDSAT-i ja<br />
SPOT-i piltide aegread. Saadud esialgsed tulemused lubavad oletada, et kaugseire<br />
meetodite arendamisel Eesti metsade ja muu taimkatte produktsiooni hindamiseks on<br />
perspektiivi.<br />
Võtmesõnad: kaugseire, MODIS, SPOT, LANDSAT, metsad, primaarproduktsioon, netoproduktsioon,<br />
kiirgus, süsinikubilanss, NDVI, PAR, FAPAR
Change language