Kaugseire Eestis.pdf - Keskkonnaministeerium

Mehitamata õhusõidukid kaugseires
päevadeks pilvitut ilma. Kokkuvõttes võibki juhtuda, et pilvitu ilmaga soovitud kohast
piisavalt hea ruumilise lahutusega satelliidipildi saamiseks kulub aastaid (Eerme, 2008).
Satelliitmõõtmistel on teisigi probleeme. Näiteks on pärast starti sensorite
kalibreerimiseks võimalused üsna napid. Ka tekitab määramatust atmosfäärikorrektsioon.
Madalal lendavalt õhusõidukilt mõõtes neid probleeme ei esine. Joonisel 1 on näha
maapinna ja mõõteriista vahele jääva õhusamba osa sõltuvalt lennukõrgusest. Kui lennata
85 meetri kõrgusel maapinnast, jääb allapoole 100 korda vähem õhku kui satelliidilt
mõõtmise korral, seega pole ka vajadust atmosfäärikorrektsiooni järele. Mehitatud
lennuvahendiga nii madalal lendamine pole mitte ainult ohtlik, vaid Lennuameti vastava
loa puudumisel suisa seadusega keelatud. Mehitamata lennumasinad võivad seevastu
madalamal kui 500 jalga (~150 m) lennata enamikes kohtades ilma eriluba taotlemata.
Joonisel 2 on kujutatud mõõdetava objekti peegeldusteguri hinnang sõltuvalt satelliidilt
mõõdetud heledusest, kasutades atmosfäärikorrektsiooniks erinevaid klimatoloogilisi
atmosfääri parameetreid. Tumedate objektide puhul võib sõltuvalt valitud parameetritest
erinevus olla üle kahe korra.
40
35
30
Õhu hulk, %
25
20
15
10
5
0
0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 4000
Kõrgus m
Joonis 1. Maapinna ja lennumasina vahele jääv õhu hulk sõltuvalt lennukõrgusest.
Lennates 85 meetri kõrgusel on allpool vaid 1% kogu õhumassist.
0.40
0.35
Peegelduskoefintsient maapinnal
0.30
0.25
0.20
0.15
0.10
0.05
0
0 20 40 60 80 100 120
Satelliidilt mõõdetud helendus mW/nm/m²/sr
Joonis 2. Satelliidilt mõõdetud heledusest arvutatud peegelduskoefitsient maapinnal
punase valguse jaoks (λ=675 nm) kasutades erinevaid atmosfääri parameetreid.
Tumedate objektide korral võib erinevus olla mitmekordne.
45