Pedagoogika - Perearstikeskus.ee

PEDAGOOGIKA
ÕPPE-TREENINGUPROTSESSI PEAMISED ETAPID, EESMÄRGID JA TINGIMUSED
1. Motivatsiooni kujundamine. Õpilased peavad tunnetama vajadust treeningute, teadmiste ja oskuste
omandamise järele. Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis
ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse arengut, äratavad huvi spordi vastu:
• vahetult mõjutavad (huvitav õpetamine, meeldiv treener, näitlike ja tehniliste vahendite kasutamine jt);
• perspektiivselt mõjutavad, mis on seotud sportliku tegevusega tulevikus (treeningute jätkamise soov,
eesmärgid, spordialase hariduse omandamine jt);
• intellektuaalsed – vaimsed ja mõistuspärased (rahuldus treeningtööst, keeruliste liigutusülesannete
lahendamisest jt).
3. Konkreetsete treeninguülesannete püstitamine ja teadvustamine. Efektiivne treeninguprotsessi juhtimine
eeldab sellist küsimuse püstitust, et see oleks konkreetne igale sportlasele. Vaja on, et sportlased tunnetak sid
vastuolu oma teadmiste ja uute liigutusülesannete lahendamise vahel. Selle vastuolu likvideerimine eeldab
uute teadmiste omandamist, mis oma korda on intellektuaalsete motiivide arengu aluseks.
4. Tunnetusliku tegevuse organiseerimine, uue materjali vastuvõtmine (omandamine). Selleks võib kasutada
erinevaid teid:
• treener ise tutvustab uut materjali ja uute tegevuste omandamise võimalusi ja teid,
• probleemi püstitamise abil ergutab treener õpilasi tunnetuslike ja spordiülesannete lahendamisele,
• organiseerib õpilaste iseseisva tunnetusliku tegevuse.
4. Tunnetuse lõpuleviimine ja teadmiste kinnistamine.
Esialgu algab kinnistamine probleemi lahendamisest või uue materjali esita mise loogilisest plaanist.
Kinnistamise edasises käigus tuleb uued teadmi sed lülitada uutesse seostesse, viia nad üle uude situatsiooni.
Uued teadmised kinnistuvad ainult harjutamise (kordamise) käigus.
5. Teadmiste, vilumuste ja oskuste kasutamine. Seda etappi iseloomustab noorsportlaste tegevuse suur
iseseisvus. Peamisteks vormideks on treenin gud, mängud ja võistlused. Oluline on teadmiste, oskuste ja
vilumuste kasuta mine võistlustel.
6. Noorsportlaste tegevuste tulemuste kontrollimine, enesekontrolli võime väljatöötamine neil. Kontrollimine
on tagasisideprotsess, ilma milleta pole võimalik juhti da õppe-treeningutöö käiku. Selle efektiivsus
määratakse palju treeneri pedagoogilise takti ja vaistuga. Treeneri ülesandeks ei ole mitte ainult õpetamise
tulemuste välja selgi tamine, vaid ka kontroll protsessi enese üle. See on eriti keeruline, kuna teadmiste,
oskuste ja vilumuste omandamine ei ole võimalik noorsportlaste enesekontrollita, ilma kriitilise suhtumiseta
oma töö tulemustesse treeningutel ja võistlustel.
ÕPETAMISE ISELOOM
Pedagoogilise mõjutamise resultatiivsus sõltub treeningusüsteemi tehnilis-taktikaliste võtete, teadmiste,
oskuste ja vilumuste sisust, organisatsioonist ja metoodikast. Peale toodu mõjustab pedagoogilist protsessi ka
treeneri ise loom, psüühilised iseärasused, kogemus ja teadmised.
Pedagoogilise protsessi efektiivsus sõltub sama palju noorsportlase aktiiv susest, tema teadlikust suhtumisest
tegevusse.
ÕPETAMISE VAHENDID JA MEETODID
Pedagoogikas esinevad vahend ja meetod koos (ühtsena).
Vahend – mis?
Meetod – kuidas?
Vahenditeks on mitmesugused liigutustegevused (spordiharjutused, võimlemisharjutus, sportmängud jt).
Kõiki liigutustegevusi koos nimetatakse spordipraktikas kehalisteks harjutusteks. Liigutustegevused kui
õppetreeninguülesannete lahendamise vahendid on oma tähtsuselt:
peamised – enamasti oma valitud spordiala harjutus (kõrgushüpe, jooksjal jooksmine jne);
abistavad – struktuurilt lihtsamad ettevalmistavad, juurdeviivad, spetsiaalsed, imiteerivad jt harjutused
(jooksjal jalgpall, jalgpalluril jooksmine jne).
Õpetamise meetod spordis on harjutamise meetod – süstemaatiline ja sihi pä rane õpitava kordamine.
Peamisteks harjutamise meetoditeks on:
kordusmeetod – ühe ja sama tegevuse mitmekordne kordamine puhke pauside järel, mis kindlustavad optimaalse
valmisoleku järgnevaks tegevuseks;