Pedagoogika - Perearstikeskus.ee
Pedagoogika - Perearstikeskus.ee
Pedagoogika - Perearstikeskus.ee
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
PEDAGOOGIKA<br />
tervikm<strong>ee</strong>tod – harjutuse õppimine ühtse tervikuna (kaugushüpe, odavise, tõstekangi rebimine);<br />
osam<strong>ee</strong>tod – tervikliku tegevuse jagamine osadeks (osad, faasid, elemendid), mis hõlbus tab harjutuse sooritamist,<br />
võimaldab vältida vigade kinnistumist ja vähendab jõukulu.<br />
Liigutusoskuste õpetamisel tuleb otsustada, kas õpetada oskust tervikuna või on s<strong>ee</strong> liiga komplits<strong>ee</strong>ritud. Milline<br />
on parim t<strong>ee</strong> tervikliku tegevuse jaga mi sel osadeks? Komplekssete tegevuste õppimine on kergem, kui tegevused<br />
osadeks jagada. Nii aidatakse sportlasel vältida mitmeid raskusi, mida algajad kogevad komplekssete tegevuste<br />
sooritamisel. Vähe seid oskusi saab õppida täpselt võistlustegevusele vastavates tingimustes. Õpetamise edukus<br />
sõltub tr<strong>ee</strong>neri oskusest jagada liigutustegevus osadeks, moodustades pärast osade omandamist terviku.<br />
Osa- ja tervikm<strong>ee</strong>todi kasutamisel on võimalikud järgmised variandid:<br />
• osa-tervikm<strong>ee</strong>tod,<br />
• progress<strong>ee</strong>ruv osam<strong>ee</strong>tod,<br />
• kordav osam<strong>ee</strong>tod,<br />
• tervik-osa-tervikm<strong>ee</strong>tod,<br />
• tervikm<strong>ee</strong>tod.<br />
Osa-tervikm<strong>ee</strong>tod. S<strong>ee</strong> m<strong>ee</strong>tod <strong>ee</strong>ldab osade õppimist üksteise järel ja pärast nende omandamist ühendamist<br />
tervikuks. Osa-tervikm<strong>ee</strong>tod on kasulikum, kui osad ei ole tegevuses loogilises ja mõttelises järjestuses<br />
ning neid on võimalik harjutada eraldi. Kui korvpalli defin<strong>ee</strong>rida kui terviktegevust, on mittejärjestikulisteks<br />
osadeks visketehnikad, m<strong>ee</strong>s-mehe-kaitse, põrgatamine jt.<br />
Progress<strong>ee</strong>ruv osam<strong>ee</strong>tod. Selle m<strong>ee</strong>todi kohaselt õpitakse üks osa, s<strong>ee</strong> järel teine. Nende omandamisel osad<br />
seostatakse ja harjutatakse kuni selgekssaamiseni. S<strong>ee</strong>järel õpitakse iseseisvalt kolmas osa. Pärast omandamist<br />
ühen da takse s<strong>ee</strong> <strong>ee</strong>lmistega ja harjutatakse, kuni on selge. Progress<strong>ee</strong>ruv osa m<strong>ee</strong>tod on kasulik<br />
siis, kui terviktegevuse osad on loogilises ja mõttelises järjestuses.<br />
Kordav osam<strong>ee</strong>tod. M<strong>ee</strong>tod seisneb ühe osa õppimises ja harjutamises, kuni s<strong>ee</strong> on omandatud. S<strong>ee</strong>järel seostatakse<br />
s<strong>ee</strong> uue osaga ja õpitakse ning harjuta takse kuni omandamiseni. N<strong>ee</strong>d kaks osa seostatakse<br />
kolmandaga ja õpitakse ning harjutatakse kuni omandamiseni. Olles omandanud kõik osad, jätkatakse<br />
terviktegevuse harjutamist. Kordav osam<strong>ee</strong>tod on progress<strong>ee</strong>ruva osam<strong>ee</strong>todi variant ja seda saab kasutada<br />
lihtsates olukordades.<br />
Tervik-osa-tervikm<strong>ee</strong>tod. S<strong>ee</strong> m<strong>ee</strong>tod <strong>ee</strong>ldab alguses õppimist tervikuna, s<strong>ee</strong>järel õppimist ja harjutamist osadena.<br />
Kui osad on õpitud, harjutatakse jälle tervikuna.<br />
Tervikm<strong>ee</strong>tod. Tervikm<strong>ee</strong>todit kasutades õpitakse ja harjutatakse tegevust tervikuna, kuni s<strong>ee</strong> on omandatud.<br />
Tervikm<strong>ee</strong>todit kasutatakse sagedamini liht sa te oskuste omandamisel või oskuste puhul, mida ei ole<br />
võimalik osadeks jagada. Näiteks start ujumises.<br />
Parima m<strong>ee</strong>todi valik. Puudub kindel r<strong>ee</strong>gel ühe või teise m<strong>ee</strong>todi <strong>ee</strong>listamise kohta. Õpetamisel on saavutatud<br />
edu eri m<strong>ee</strong>todite kasutamisega, mõnele sportlasele on sobi vam üks m<strong>ee</strong>tod, teisele teine. Parima m<strong>ee</strong>todi<br />
valimine antud olukorras on k<strong>ee</strong>ruline probl<strong>ee</strong>m ja sõltub paljudest faktoritest.<br />
Alustades õpetamist, küsige alati eneselt:<br />
• kas õpetada liigutustegevust tervikuna või on s<strong>ee</strong> liiga k<strong>ee</strong>ruline,<br />
• milline on parim t<strong>ee</strong> terviktegevuse jagamisel osadeks.<br />
Õpetamine tervikuna on parim, kui õpilased suudavad harjutust sooritada korrektselt ja ohutult. Kasutades<br />
oskuse õpetamisel osam<strong>ee</strong>todit, tutvustage õpilas tele alati enne, kuidas seda tuleks sooritada tervikuna.<br />
Alustage harjutuse terviklikust demonstr<strong>ee</strong>rimisest, mis näitab, kuidas osad ühinevad tervikuks. Pärast<br />
demonstr<strong>ee</strong>rimist jagage harjutus osadeks, mis hõlbustab selle õppimist. Osam<strong>ee</strong>todil on suurim väärtus<br />
komplekssete oskuste omandamisel, mis koosnevad sõltumatutest osadest. Osad tuleb ühendada tervikuna<br />
niipea kui võimalik.<br />
VIGADE VÄLJASELGITAMINE JA PARANDAMINE<br />
Teor<strong>ee</strong>tiline ja praktiline liigutustegevuse omandamine toimub kõigil juhtudel pideva vigade parandamise<br />
kaudu, et järk-järgult läheneda liigutustegevuse täpsele p<strong>ee</strong>geldusele teadvuses ja ideaalsele sooritamisele. S<strong>ee</strong><br />
nõue kohustab spordiõpetajat tegelema vigade otsimisega, selgitama välja n<strong>ee</strong>d, mis kõige enam mõjutavad<br />
liigutusülesande täitmist, selgitama välja vigade tekkimise põhjused ja s<strong>ee</strong>järel valima vahendid ja m<strong>ee</strong>todid<br />
nende kõrvaldamiseks.