Rahulolu töötervishoiuteenusega 2012. aastal - Terviseamet

töötervishoiuspetsialistid on asutustes omaks võetud ning saavad teha seda tööd, mida nad
tegema peaksidki. Töökeskkonna parandamist peetakse ettevõttesiseseks asjaks
(„Töökeskkonnas tekkivate probleemide korral leiame firmasiseseid lahendusi probleemi
likvideerimisel“; „töökeskkonda üritame siiski ise parandada, töötervishoiuteenuse osutaja ei
saa seda meie eest teha“).
Vastustes toodi välja ka Tööinspektsiooni kui info- ja abiallikat (N=2).
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest võiks välja tuua järgneva:
§ 13. (1) 1) „Tööandja on kohustatud: viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli,
mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes
vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud
töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused“;
§ 13. (1) 2) „Tööandja on kohustatud: vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli
korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud
olukorrale“;
§ 13. (1) 6 2 ) „Tööandja on kohustatud: korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja
kandma sellega seotud kulud“;
Riskianalüüsiga
Siin pole väga suuri erinevusi võrreldes eelmise punktiga, enamus asutusi (N=29) eelistab ka
riskianalüüsi teemadel kasutada asutusesiseste töökeskkonna ja –tervishoiuga tegelevate
spetsialistide abi. Siiski on neid, kes kaaluvad töötervishoiuteenuse osutajat, rohkem (N=18).
Vastusena „muu“ nimetati töökeskkonna ohutegurite mõõtmiste tellimist akrediteeritud
laboritelt. Tulemused on graafikus 4.
14