20.01.2015 Views

Piret Savvi PRODUKTIIVLOOM Vesite enterotokseemia - Eesti ...

Piret Savvi PRODUKTIIVLOOM Vesite enterotokseemia - Eesti ...

Piret Savvi PRODUKTIIVLOOM Vesite enterotokseemia - Eesti ...

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

TOIDUHÜGIEEN<br />

Listeria monocytogenes piimas ja piimatoodetes<br />

Kadrin Meremäe, Mati Roasto, Terje Elias<br />

EMÜ VLI toiduhügieeni osakond<br />

Sissejuhatus<br />

Listeria monocytogenes’t tuntakse kui listerioosi<br />

nimelise haiguse, millesse võivad<br />

haigestuda nii loomad kui inimesed, põhjustajat.<br />

L. monocytogenes isoleeriti esimest<br />

korda haigestunud küülikute verest<br />

Briti teadlaste poolt 1924. aastal. Kuni<br />

1985. aastani ei peetud seda kuigi oluliseks<br />

toiduga levivaks mikroobiks. Probleem<br />

kerkis esile 1980. aastatel. Tol perioodil<br />

tekkis kolm (kaks USAs ja üks<br />

Šveitsis) märkimisväärset listerioosi puhangut<br />

inimestel, mis olid seotud pastöriseeritud<br />

piima, mehhiko juustu ja Vacherin<br />

Mont d’Or pehme juustu tarbimisega.<br />

Tagajärjeks oli üle 100 surmajuhtumi. Tänapäeval<br />

seostatakse piimatooteid poolte<br />

Euroopas registreeritud listerioosi juhtumitega.<br />

Hinnanguliselt on 39,1% haigestumistest<br />

seotud piima, 53,1% juustu ja<br />

7,8% teiste piimatoodetega. Käesolev artikkel<br />

annab ülevaate L. monocytogenes’est<br />

kui olulisest toidupatogeenist, käsitledes<br />

selle esinemise, saastumise ja<br />

elimineerimise võimalusi nii piimas kui<br />

piimatoodetes.<br />

Haigustekitaja üldiseloomustus<br />

L. monocytogenes kuulub Listeria perekonda<br />

koos viie järgneva liigiga: L. innocua,<br />

L. seeligeri, L. welshimeri, L. ivanovii<br />

ja L. grayi. Listeriate liike eristatakse<br />

üksteisest nende kindlate biokeemiliste<br />

omaduste alusel, milleks on nitraatide ja<br />

nitritite reduktsioonivõime, β-hemolüüsi<br />

vallandamine, mannitoolist happe moodustamine,<br />

karbamiidi hüdrolüüsivõime<br />

puudumine ja indooli mitteprodutseerimine.<br />

L. monocytogenes ja L. innocua on<br />

liigiliselt kõige lähedasemad. Nende<br />

16S rRNA erineb ainult kahe aluspaari<br />

poolest 1281-st. Listeria liikidest on L. monocytogenes<br />

rahva tervise seisukohalt<br />

kõige olulisem toidupatogeen. Haigustekitajate<br />

avastamine piimas ja piimatoodete<br />

proovides on keeruline, kuna nende<br />

arv lõpptootes on saastumise esinemise<br />

korral üldjuhul madal. L. monocytogenes’e<br />

isoleerimiseks kasutatakse selektiivset toitekeskkonda<br />

(Fraseri puljong) ja spetsiaalseid<br />

agarsöötmeid (näiteks Oxford ja<br />

PALCAM). Positiivsetest proovidest on<br />

identifitseeritud L. monocytogenes’e 17<br />

serotüüpi. Nendest kolm (4b, 1/2a ja 1/2b)<br />

on peamisteks listerioosi põhjustajateks<br />

USA-s. Domineerivateks inimestele patogeenseteks<br />

listeeria serogruppideks on<br />

1/2, 3 ja 4. Serotüpiseerimist ei peeta samas<br />

aga listeeriate puhul väikese eristamis-<br />

ehk tüpiseerimisvõime tõttu kõige<br />

efektiivsemaks täpsemaks identifitseerimismeetodiks.<br />

Konventsionaalsetest listeeriate<br />

tüpiseerimismeetoditest on võimalik<br />

rakendada veel faagtüpiseerimist,<br />

bakteriotsiintüpiseerimist ja antibiootikumidele<br />

tundlikkuse alusel tüpiseerimist.<br />

Tänapäeval on L. monocytogenes’e tüvede<br />

tüpiseerimisel enam levinud eelkõige<br />

molekulaarsed meetodid, millest omakorda<br />

kõige täpsemateks peetakse pulseeriva<br />

välja geelelektroforeesi ja MLST-d<br />

(multilocus sequence typing).<br />

L. monocytogenes on väike (diameeter<br />

0,5 µm, pikkus 1–2 µm), grampositiivne,<br />

eoseid mittemoodustav, fakultatiivselt<br />

anaeroobne kepikujuline bakter. Ta suudab<br />

paljuneda nii aeroobses kui anaeroobses<br />

keskkonnas, sh nii muutunud atmosfääri<br />

kui vaakumpakendamise tingimustes.<br />

Tegemist on psührotroofse mikroorganismiga,<br />

kes on võimeline elulema<br />

ja paljunema temperatuurivahemikus –1,5<br />

kuni +45 °C. Optimaalne kasvutemperatuur<br />

on 30–37 °C. Pastöriseeritud piima<br />

saastumise korral võivad mõned tüved<br />

säilitada eluvõime toote kogu realiseerimisaja<br />

jooksul temperatuuril –0,1 °C.<br />

Külmkapitemperatuuril 4 °C juures toimub<br />

L. monocytogenes’e aeglane paljunemine<br />

(generatsiooniaeg 30–40 tundi). Kui piima<br />

säilitada temperatuuril 8 °C, siis listeeriate<br />

kasvukiirus kolmekordistub (generatsiooniaeg<br />

10–13 h).<br />

<strong>Eesti</strong> Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2011 13

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!