2009 Ringvaade nr.: 1 TEOORIA JA PRAKTIKA Nakkusohutusest ...

TEOORIA JA PRAKTIKANakkusohutusest parasitooside korralToivo JärvisEesti MaaülikoolSissejuhatusNakkusohutus on organismi seisund, millekorral ta haigustekitajatega nakatumisejärgselt ei haigestu.Nakkushaigusi põhjustavad organismitunginud ja selles paljunevad bioloogilisedhaigusetekitajad, mille ülekanduminehaigelt organismilt tervele ongi nakkushaigusteleviku aluseks. Sõltuvalt haigusetekitajatetaksonoomilisest kuuluvusesträägitakse infektsioonhaigustest, kui haigusepõhjustajateks on viirused, bakterid,patogeensed seened või nende evolutsioonilisedvahevormid (klamüüdiad,mükoplasmad, riketsiad), ning invasioonihaigustestehk parasitoosidest, mille põhjustajadkuuluvad parasitofauna arvukateesindajate hulka.Mõlemal juhul on haigestumise eelduseksorganismi nakatumine, kuid mittealati ei järgne sellele haigusprotsessi käivitumineehk, teisitiöeldult, nakatunud organismei haigestu. Miks ühel juhul suhtedbiotsönoosis haigusetekitaja—peremeesorganismkujunevad välja patogeeni, teiseljuhul makroorganismi kasuks, on põhjalikultuuritud infektsioonihaiguste korral.Sellega tegeleb üks bioloogia fundamentaalharusid— immunoloogia (Alaots,Viltrop, 2000). Vähem on teada organisminakkusohutuse põhjuste ja mehhanismidekohta parasitooside korral.Lähtudes ülaltoodust, seadis käesolevakirjutise autor endale ülesandeks, tuginedesuusima erialakirjanduse andmetele,anda ülevaade organismi antiparasitaarsestkaitsest.Organismi vastupanuvõimeOrganismi mittehaigestumise põhjusednakatumise korral võivad olla erinevad.Tekkemehhanisme arvestades eristatakseorganismi mittespetsiifilist kaitset ehkkaasasündinud ehk loomulikku resistentsustja spetsiifilist kaitset ehk immuunsust(joonis 1).kaasasündinud resistentsus on seotud organismibioloogilis-geneetiliste iseärasuste,ainevahetuse eripära ja mitmesugustemittespetsiifiliste kaitsetegurite tasemega.Loomuliku resistentsuse väljakujunemisetegurid on properdiin, komplement, lüsotsüüm,interferoon, fagotsütoos ja põletik(Alaots, 1987). Kaasasündinud resistentsusjaguneb liigi-, ea- ja tõuspetsiifiliseksresistentsuseks ning on pärilik tunnus. Resistentsusparasitooside korral võib ollatäielik ehk absoluutne (liigiresistentsus)Joonis 1. Organismi kaitsetegurid2 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

TEOORIA JA PRAKTIKAIgE-d. Teiseks, see, et peremeesorganismtoodab mittespetsiifilist immunoglobuliinitähendab, et arvatavasti spetsiifiliste antikehadeteke väheneb.Immuunvastuse kõrvalmõjuVahel kaasnevad immuunvastusega peremeestkahjustavad muutused. Näiteks tekivadösofagostomoosi korral sooleseinassõlmed, millele omistatakse sageli olulineroll haiguse väljaarenemises. Analoogsetoimega on munagranuloomide teke maksasja kusepõies šistosomoosi korral.Mõnedes uurimustes on leitud negatiivneinteraktsioon immuunsuse ja loomatervisevahel. Näiteks on täheldatud seedekulglaümarusside vastase immuunsusealusel valitud tugevama immuunsusegalammastel rohkem kõhulahtisuse juhtumeid.See võib olla põhjustatud organismitugevast sensibiliseerumisest nakkusekorral parasiidivastsetega.Nugiainuraksete vastaneimmuunsusImmuunvastused algloomtõbede ja bakterioosidekorral on sarnased. Neid põhjustavadhumoraalset või rakulist tüüpi,vahel mõlemad tegurid.Trüpanosomoosi korral domineerivadhumoraalsed reaktsioonid. In vitro on niiIgG kui IgM võimelised lagundama või aglutineerimatrüpanosoome, in vivo kõrvaldabisegi väike kogus immuunseerumittrüpanosoomid ringlusest. Arvatavastihõlbustatakse nende haaramist fagotsüütidepoolt opsoneerimise* tõttu. Kahjukspidurdab antigeense varieerumise fenomenselle nakkuse täielikku kõrvaldamistja harilikult annab võimaluse haiguse tüüpilisekskuluks parasiteemia vahelduvanõrgenemise ja ägenemisega. Haigusepoolt esile kutsutud immuunsupressioonvõib, varem või hiljem, nõrgendada peremeheimmuunvastust. Mõned trüpanosomoosikorral tekkivad muutused, naguaneemia, müokardiit ja skeletilihastekahjustused, arvatakse olevat tingitud trüpanosoomideantigeenide või immuunkompleksideladestumisest rakkudele,millele järgneb nende hävitamine makrofaagidevõi lümfotsüütide poolt. See võibolla immuunvastuse kõrvaltoime.Babesioosi vastane omandatud immuunsuson samuti vahendatud antikehadepoolt, mis nähtavasti toimivad kuiopsoniin ja kergendavad tabandunud punalibledehaaramist põrna makrofaagidepoolt. Antikehad satuvad ternega vastsündinuorganismi ja kaitsevad teda mõneaja nakkuse vastu.Trihhomonoosi korral on antikehad,mis arvatavasti toodetakse plasmarakkudepoolt (IgA) emaka ja tupe pärislestes,nende elundite poolt eritatavas limasja vähemal määral veres. Nende poolt, invitro, hävitatakse või aglutineeritakse trihhomoonasedja see on arvatavasti peaminetegur haiguse vaibumises, mida tüüpiliseltesineb veistel.Protozoosidest, mille vastase immuunsusetekke aluseks on peamiselt tsellulaarsedreaktsioonid, pakub huvi leišmanioos.Selle korral tabandavad parasiidiamastigoodid makrofaage ja paljunevadnendes, ehkki makrofaagide funktsioonikson fagotsütoos ja võõrkehade hävitamine.Kuidas amastigoodid makrofaagideseluvõime säilitavad, ei teata. Arvatakse,et neist võivad vabaneda ained, mis pärsivadlüsosoomide ensüümide aktiivsust,või on amastigootide pind ensüümideleraskesti läbitav. Tekkiv immuunsus näibJoonis 3. Haemonchus contortus: täiskasvanud parasiidid, eesots ja aneemia kitsel(Taira jt, 2003)6 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

TEOORIA JA PRAKTIKAGranulomatoosne hepatiit Kesk-Aasialambakoeral – kliiniline haigusluguMerle Toom, Paul F. MõtskülaEesti Maaülikooli LoomakliinikSissejuhatusGranulomatoosne hepatiit on harvaesinevhistopatoloogiline diagnoos koertel.Granulomatoosseid muutusi maksas võivadpõhjustada erinevad tegurid - infektsioossed(bakterid, parasiidid, viirused,seened) ning mittenakkuslikud nagu näiteksravimid, uudismoodustised, lümfangiektaasia,immuunvahendatud haigusedja histiotsütoos 5,6,7 . Siiski on paljudkoerte granulomatoosse hepatiidi juhtumididiopaatilised, mille korral ei ole võimalikotsest haiguse tekkepõhjust väljaselgitada. Sellest tulenevalt on diferentsiaaldiagnoosidenimekiri väga pikk ninglõpliku diagnoosini jõudmine enamastiküllalt keeruline.Käesolev artikkel annab ülevaate kolmeaastase emase Kesk-Aasia lambakoerahaigusloost, kellel lõplikuks histoloogiliseksdiagnoosiks oli granulomatoosnehepatiit.Kuna tegu on harva esineva ja raskestidiagnoositava haigusega, on kirjandusesvähe andmeid selle patoloogia kohta. Artiklieesmärgiks ongi anda ülevaade sellestpatoloogiast, kirjeldada sümptomaatikat,diagnostikat, diferentsiaaldiagnoose,ravi ning prognoosi.Anamnees, diagnostika ja raviEesti Maaülikooli Väikeloomakliinikussepöörduti kolme aastase, 62 kg kaaluvaemase Kesk-Aasia lambakoeraga, kellepeamiseks kaebuseks oli nädal aega kestnudloidus, kõhupiirkonna suurenemine,hingamisraskused, kõhulahtisus ja isutus.Patsient oli edasi saadetud teisest kliinikust,kuhu esmalt pöörduti. Koerale oliantud kaheksa päeva varem lehmakontening loom oli saanud ka lahtisteid. Koeroli korrektselt vaktisneeritud ning regulaarseltdehelmintiseeritud.Kliinilisel ülevaatusel oli täheldatav koeraraskendatud hingamine, südame löögisagedus120 lööki minutis, niitjas pulssning kõhupiirkonna suurenemine, palvikkuei esinenud.Kliinikus tehtud röntgenuuringu käigusavastati patsiendil vaba vedelik nii rinnakuika kõhuõõnes, samuti tekkis kõhuõõnesttehtud röntgenülevõttel kahtlus soolesulgusele.Loomale manustati järgmiselpäeval soolesulguse välistamiseks suukaudu jopamidooli sisaldavat kontrastainet(Gastromiro ) ning tehti kontraströntgenuuring,millest selgus, et kontrastaineläbib soolestikku takistusteta. Uuringuteksvõeti biokeemiline ja kliiniline vereproov.Vere biokeemilised näitajad ei olnud muutunud,kliinilises vereproovis täheldati hemoglobiinisisalduse suurenemist 199 g/L (normvahemik: 120-180 g/L), poikilotsütoosija hüperkroomsust. Rinnaõõne jakõhuõõne punktaat saadeti tsütoloogiliseleuuringule. Mõlema vedeliku erikaal oli1.018 ja valgusisaldus 14,3g/l. Tsütoloogilineleid viitas põletikule mõlemas õõnes(neutrofiilid, lümfotsüüdid). Lisaks leidusrinnaõõnevedelikus hulgaliselt reaktiivseidmesoteelirakke ja palju nuumrakke;kõhuõõne punktaadis 10% eosinofiile japalju nuumrakke. Mõlemad proovid olidbakteriaalse leiuta.Patsiendile paigaldati rinnaõõnde püsidreenja eemaldati rinnaõõnest pool liitritseroosset vedelikku.Alustati vedelikteraapiat (Ri-Lac) ja antibakteriaalsetravi. Antibiootikumidestotsustati manustada patsiendile laia toimespektrigaravimeid, kuna kahtlustati kasoolesulgust ning sellest lähtuvalt võimalikketüsistusi sepsise ja peritoniidi näol.Loom sai viiel esimesel kliinikus veedetudpäeval amoksitsilliini kalvulaanhappega(Synulox) doosis 12,5 mg/kg kehamassikohta SID, kolmel esimesel päeval metronidasoolidoosis 12 mg/kg kehamassikohta BID, samuti kolmel esimesel päevaltsefuroksiimi (Zinacef) doosis 20 mg/kg kehamassi kohta BID. Tsütoloogi vastustestlähtuvalt alustati neljandal päevalka glükokortikosteroidide manustamistpatsisendile. Loomale anti prednisloonitablettekaks korda päevas doosis 1mg/kgkehamassi kohta. Pärast neljandat haiglasveedetud päeva oli patsiendi seisundparanenud, tehti kordusröntgenülesvõterinnaõõnest, kus vaba vedelikku oluliselEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 9

TEOORIA JA PRAKTIKAmääral ei täheldatud. Loomal eemaldatirinnaõõnest dreen ning otsustati ta saatajärgmisel päeval kodusele ravile. Raviksmäärati glükokortikosteroidid (prednisoloon1mg/kg kohta kaks korda päevas suukaudu) ja amoksitsilliin klavulaanhapega(Synulox 12,5 mg/kg kehamassi kohtakümneks päevaks).Patsient tuli kordusvisiidile kahe nädalamöödudes. Kodus oli koer olnud loid, isutu,suurenenud oli janu. Omanik kaebaska koeral eelmisel päeval esinenud väljahingamiseltekkinud imelikke ragisevaidhelisid ning värisemist.Ülevaatusel oli patsiendil täheldatav tugevkõhuhingamine, lõõtsutamine ja kõhupiirkonnasuurenemine. Limaskestadolid roosad, auskultatsioonil oli kuulda tugevaidihingamisraginad.Röntgenoloogiliselt oli taas leiuks vabavedeliku kogunemine rinnaõõnde, mistõttupaigaldati uuesti püsidreen ning eemaldatikaks liitrit vedelikku. Rinna-ja kõhuõõnevedelikustsaadeti uued proovid tsütoloogiliseksuuringuks. Põletikulised muutusedolid mõlemas vedelikus väiksemadkui eelmistes proovides, kuid kõhuõõnevedelikustäheldati põletikulisel foonil kolmeatüüpiliste rakkude kogumikku, millealusel tsütoloog ei pidanud võimalikuksvälistada maliigsust. Arvestades patsiendiseisundit otsustati teostada diagnostilinelaparotoomia. Sedatsiooniks kasutatibutorfanooli (Torbugesic), medetomidiini(Domitor), lisaks diazepaami (Diazepex).Anesteesiat jätkati isofluraan-inhalatsioonmeetodiga.Diagnostilise laparotoomia leiud olidjärgmised: rinnaõõne dreen oli tunginudläbi diafragma kõhuõõnde.Maks: konsistentsilt rabe, värvuslelt telliskivipruun,koldelisi muutusi ei täheldatud.Sool: soolel ja soolemesenteeril koguulatuses tihked lillkapsa-sarnased 0,2-0,3cm läbimõõduga noodulid.Histoloogiliseks uuringuks võeti biopsiprooviddmaksast, põrnast soolest, kopsustja perikardist.Histoloogiliselt diagnoositi maksas granulomatoosnehepatiit, sooltes kroonilinepõletik, rakkinfiltratsioon, hattude jämenemine.Noodulid koosnesid rasvkoest jaerütrotsüütidest. Põrn oli muutusteta, kopsukoestugev hüpereemia ja atelektaas.Diagnostilise laparotoomia käigus tekkisloomal tahhükardia ning hingaminemuutus ebaregulaarseks, patsient surihingamisseiskuse tagajärjel.AruteluGranulomatoosne hepatiit on harva esinevhepatopaatia. Histoloogiliselt iseloomustavadseda mitmed eraldiseisvad teravaltpiiritletud nodulaarsed infiltraadid,mis koosnevad makrofaagide kogumikestning vahel ka epitelioidrakkudest, midaümbritesevad lümfotsüüdid ja plasmarakud6 . Kahjustused maksas võivad olla niifokaalsed, multifokaalsed kui ka diffuussed.Kroonilisest hepatiidist eristab sedaasjaolu, et makrofaagid on prevalveerivaksleiuks 6 .Põhjuslikke tegureid on väga palju, naguinfektsioonhaigused (bakteriaalsed,parasitaarsed, viiruslikud), aga ka mittenakkuslikudhaigused. Inimestel peetaksekõige sagedasemaks põhjuseks histiotsüütaarsetlümfoomi ja Hodgkinsi lümfoomi,samas paljud koerte granulomatoossehepatiidi juhtumid on idiopaatilised 5,1 .Ühes üheksa koera haigusloo retrospektiivsesaruandes leiti kahel koeral põhjuslikuksteguriks olevat intestinaalne lümfangiektaasia,ühel lümfosarkoom, ühelkoeral histiotsütoos, ühel koeral histoplasmoosning ühel dirofilarioos. Ühel jäipõhjus leidmata 1 .Haiguse kliiniline pilt varieerub suurestining on sageli ebamäärane. Esineda võibhepatomegaaliat, ikterust, kõhupiirkonnaebamugavust, astsiiti, letargiat, anoreksiat,kaalukadu, oksendamist, kõhulahtisust.Labortestides võib leida hüperbilirubineemiat,seerumi aluselise fosfataasija transaminaasi aktiivsuse tõusu, samutisubnormaalset kolesterooli ja uurea tasetning ka pikenenud koagulatsiooni aegu 6 .Ravi sõltub otsesest põhjustavast tegurist.Infektsioonhaigused vajavad spetsiifilistetekitajate väjaselgitamist ning isegikui põhjuslikku tegurit ei leita, on otstarbekasesmalt ravida võimalikku avastamatatekitajat (atüüpilised mükobakterid,Bartonella spp.) ning alles siis kasutadaimmuunsupressiivseid vahendeid 6,7 .Arvestades anamneesi ja röntgenoloogilistleidu kahtlustati patsiendil esialgusoolesulgust. Soolesulgusega oleks saanudselgitada vaba vedeliku esinemist kõhuõõnes.Rinnaõõnes oleks sellisel juhulvõinud vaba vedelikku esineda sekundaarseltpõletiku tagajärjel tõusnud veresoontepermeaabelsuse tõttu. Loomale manustatikontrastainet, mis läbis sooltrakti ningseega soolesulguse võimalus välistati.Histoloogiline leid abistab diagnoosimisel,kuid on harva patognostilise tähtsusega.Nagu eelpool mainitud, võib tegu10 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

TEOORIA JA PRAKTIKAolla nii infektsioosse kui ka mittenakkuslikutekkepõhjusega. Granulomatoossetemuutuste teket maksas võivad esile kutsudaantigeen-antikeha kompleksid, mistõttuinfektsioon oli tõenäoline, samas eisaa välistada ka imuunvahendatud haiguseid.Kõrge eosinofiilide arv tsütoloogilisespreparaadis võib viidata ka parasitaarselenakkusele, kuigi eosinofiilid võivadkoguneda ka immuunkomplekside ümberning nende kõrget arvu on täheldatud katsellulaarse immunvastuse korral 1 . Arvestades,et tegu oli akuutse haigestumisega,oleks nakkushaiguse korral eeldanud patsiendilka kehatemperatuuri tõusu ningkliinilises veres leukotsüütide arvu tõusu.Samuti oleks infektsioonhaiguse korralravi glükokortikosteroididega nende immuunosupressivsemõju tõttu infektsiooniprotsessiägestanud.Üks granulomatoossete muutusete võimalikkepõhjustajaid on ka neoplaasia. Arvestadestsütolooglist leidu tekkis kahtlusvistseraalsele nuumrakulisele kasvajale.Nuumrakud eritavad mitmeid bioaktiivseid,enamasti vasoaktiivseid substantse 2 ,mille mõju versesoonkonnale võib selgitadanii astsiidi kui pleuraeffusiooni teket.Kirjanduse andmeil esineb koertel primaarsetvistseraalset nuumrakulist kasvajatilma naha patoloogiata väga harva 2 . Primaarsetvistseraalset nuumrakulist kasvajattundub esinevat rohkem kassidel, kellelkuni 50% nuumrakulistest kasvajateston just vistseraalset tüüpi 2 . Prognoos vistseraalsenuumrakulise kasvaja korral onväga halb, ühes 10 koera haigusluguderetrospektiivses uuringus surid kõik vistseraalsenuumrakulise kasvaja diagnoosigapatsiendid kahe kuu jooksul pärast esmastarsti poole pöördumist 2 . Vistseraalseehk dissemineeritud nuumrakulise kasvajakorral saavutatakse tervistumist harva.Ravi on kemoteraapiline ja sümptomaatiline.Selline ravi on ainult palliatiivne 2,7 .Ühes retrospektiivses uurimuses ei andnudravi glükokortikosteroididega peaaegumingit tulemust 2 , küll aga on tõestatudglükokortikosteroidide efektiivsust kasvajasuuruse vähenemisele nuumrakulisenahakasvaja korral 4 . Süsteemse nuumrakulisekasvaja korral kasutatakse kahtepeamist kemoteraapia skeemi:1) prednisolooni (40-50 mg/m 2 per osSID) tsüklofosfamiidi (50 mg/ m 2 per os4 korda nädalas );2) prednisolooni (20-25 mg/m 2 per osq48h) ja vinblastiini (2 mg/ m 2 iv ükskord nädalas) 3, 7 .Histoloogilisi muutusi patseiendi maksasoleks seega saanud põhjendada kavistseraalse nuumrakulise kasvajaga, kuidseda ei kinnitanud histoloogiline leid.Süsteemset mastotsütoosi võib põhjustadanuumrakuline kasvaja organismis, luuüdistpärit nuumrakuline leukeemia, agasee võib olla vastus ka ägedale põletikuleorgansimis (eriti parvoviirus-eneteriidikorral) 8 . Üldiselt võib öelda, et mida suuremon nuumrakkude arv vereäiges, sedatõenäolisem on, et tegu on süsteemsenuumrakulise kasvajaga 8 . Antud patsiendilvereäiges selliseid muutusi ei täheldatud.Kõhu- ja rinnaõõne vedeliku erikaal viitasmodifitseeritud transudaadile ningtransudaadi peamisteks tekkepõhjustekson suurenenud hüdrostaatiline rõhk, plasmaalanenud onkootne rõhk või lümfideedeobstruktsioon. Vereplasma onkootserõhu langust võib põhjustada hüpoalbumineemia,mis omakorda oleks seletatavmaksahaigusega, aga ka proteiinikaogaenteropaatiaga(lümfangiektaasia). Üldiseltpeaks albumiini kontsentratsioon olemamadalam kui 1,5 g/dl, et tekiks transudatsioon7 . Vereanalüüsides ei olnudmääratud seerumi proteiini ja albumiini.Et maksaensüümid ei olnud veres tõsunud,siis tuleb diferentsiaaldiagnoosinaarvestada ka lümfangiektaasiat. Lümfi-rasvaleke sooleseina võib põhjustadaintestinaalsete lipogranuloomide moodustumist(valged noodulid soole serooskestal).Diagnostilise laparotoomia käigusleiti väikeseid 0,2-0,3 cm läbimõõduganooduleid soolel ja soole mesenteeril,mis histoloogiliselt koosnesid rasvkoestja erütrotsüütidest. Muutused maksasvõisid tekkida sekundaarselt soole limaskestabarjääri kahjustumise tagajärjel, misvõimaldas patogeenidel ja anitgeenideljõuda maksa. Ükskõik milline haigus, mistekitab sooltraktis põletikulisi ja infiltratiivseidmuutuseid ning verejooksu, võibpõhjustada proteiinkaoga enteropaatiat.Tavaliselt seostatakse seda intestinaalselümfangiektaasiaga 7 . Samas oleks eeldanudproteiinikaoga enteropaatia korralprednisolooni manustamisel patsiendikliinilise seisundi parenemist. Lisaks glükokortikosteroididemanustamisele on intestinaalselümfangiektaasia ravis olulineroll ka madala rasvasisaldusega dieedil,milles on piiratud pika ahelaga rasvhapetesisaldust.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 11

TEOORIA JA PRAKTIKAKokkuvõteSelle artikli eesmärk oli kirjeldada harvadiagnoositavat patoloogiat kliinilise haiguslooläbi. Jõudmine histoloogilise diagnoosinikindlasti abistab tekkepõhjuseväljaselgitamisel, kuid antud patsiendi puhulei olnud võimalik maksas granulomatoossetemuutuste põhjust kindlaks teha.Samas andnuks ka selle patsiendi puhulhistoloogiline diagnoos suuna edasisteksuuringuteks.k i r j a n d u s1. Chapman BL, Hendrick MJ, jt. „Granulomatoushepatitis in dogs: Nine cases (1987-1990)” JAVMA, Vol 203,No 5, September 1,1993, lk 860-864.2.Takahashi T, Kadosawa T, jt. „Visceral mastcell tumors in dogs: 10 cases (1982-1997)”JAVMA, Vol 216, No 2, January 15, 2000, lk222-226.3. Thamm DH, Mauldin EA, jt. „Prednisoneand vinblastine chemotherapy for canine mastcell tumor-41 cases (1992-1997).” J. Vet Intern.Med. 1999, Vol 13, No 5, 13, lk 491-497.4. McCaw DL, Miller MA, jt. „Response of caninemast cell tumors to treatment with oralprednisone.” J. Vet Intern. Med. 1994 Vol. 8,No 6 Nov-Dec, lk 406-408.5. Willard MD, „Inflammatory Canine HepaticDisease“; Scherk M, Center S. „Toxic, Metabolic,Infectious, and Neoplastic Liver Diseases“in Ettinger SJ, Feldman EC „Textbook of VeterinaryInternal Medecine” Sixth Edtion, ElsevierInc 2005, lk 1442-1447, 1464-1478.6. Center S, „Hepatobiliary infections“ in GreeneC, „ Infectious diseases of the dog and cat”Third Edition , Elsevier Inc. 2006, lk 912-935.7. Hawkins EC, „Clinical Manifestations of thePleural Cavity and Mediastinal Disease“; CoutoCG „Selected Neoplasms in Dogs and Cats“;Willard MD, „Disorders of the Intestinal Tract“in Nelson RW, Couto CG„ Small Animal InternalMedicine” Third Edition , Mosby Inc.2003,lk 315-319, 1142-1155, 431-465.8. Raskin R, Tvedten H. „Leukocyte Disorders“in Willard MD, Tvedten H. „ Small Animal ClinicalDiagnosis by Laboratory Methods“ FourthEdition, Elsevier Health Sciences 2004, lk 63-91.12 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

TEOORIA JA PRAKTIKAJänesed, närilised, reptiilidKokkuvõte WSAVA 2008 kongressilt(Dublin, 20.-24. august 2008)Bairbre O’Malley ja Anna L Meredith’i loengute põhjal koostanudMari MakkoSeedekulgla probleemid jänestelSeedekulgla normaalne talitlusJänesed on kohastunud seedima madalakvaliteedilistkõrge kiudainesisaldusegatoitu, milleks on peamiselt rohi. Vägaolulised on seejuures neil jämesooles toimuvadfermentatsiooniprotsessid. Toidulon soole läbimisaeg kiire, kiudaine väljutatakseseedetraktist võimalikult kiiresti.Magu on neil õhukeseseinaline, väheveniv,hästiarenenud kardia ja püloorusega.Oksendamine ei ole võimalik. Normaalselton maos toit, tsekaalsed pabulad (tsekotroofid)ja karvad. Täiskasvanu mao pHon 1-2, maosisaldis steriliseeritakse efektiivselt.Enne võõrutamist on küülikupoegadelmao pH 5-6,5 – see võimaldab bakteritelpõhjustada seedekulglas nakkusprotsesse.Võõrutamine on kriitiline aeg,sageli kaasneb sellega seedetrakti haigestumine.Käärsool on soonjate ja nöörijatemoodustistega, selle kontraktsioonid eraldavadkiud sööda mittekiulistest osistest,millele järgnevalt liigub kiud kiiresti läbijämesoole valendiku keskosast ja väljutataksekõvade roojapallidena. Antiperistaltilisedlained liigutavad vedeliku ja mittekiulisedosised tagasi mööda soolevalendikuseinu, läbides sooniseid, ja edasipärasoolde, kus toimub bakteriaalne fermentatsioon.3-8 tundi pärast söömist ilmuvadpärasoole lõppossa pehmed limagakaetud tsekaalpabulad (tsekotroofid),mis süüakse ära otse pärakust. Tsekotroofidekohalejõudmine tekitab refleksi lakkudapärakut ja süüa tsekotroofid ära – needneelatakse alla tervelt, ilma närimata. Limakestümber roojapalli kaitseb selle baktereidmao madala happesuse eest. Tsekotroofidjäävad makku kuni 6 tunniks,bakteriaalne süntees jätkub, kuni limakihtlaguneb ja bakterid hävivad. See protsessvõimaldab toitainete ja bakteriaalse fermentatsiooniproduktide (aminohapped,asendamatud rasvhapped, B- ja K-vitamiin)absorptsiooni ja eelnevalt seedumatajäänudtoidu seedimist. Seega võibüks toiduühik läbida seedekulgla 2 korda24 tunni jooksul. Käärsoole lõpposas onlihaseline hea innervatsiooniga tihenenudlimaskestaga kaetud sidekoeline ring, misreguleerib käärsoole kontraktsioone jakontrollib kahte tüüpi roojapallide moodustumist.Stressorid mõjutavad selleneuroloogilist kontrolli seegekulgla funktsioonija motoorika üle.MotoorikahäiredSöögiisu ja seedekulgla motoorika on teineteisestsõltuvad: anoreksia põhjustabhüpomotoorikat, hüpomotoorika anoreksiat.Seedemotoorika aeglustumise põhjustekson:• vähene kiudainesisaldus toidus;• anoreksia;• krooniline vedelikupuudus;• keskkonna stressorid: jahiloomade lähedus; domineerivate või võistlevate jänestelähedus; grupi hierarhia muutus või ebastabiilsus; järsk toidumuutus; elamistingimuste muutused; transport; äärmuslikud ilma- või temperatuuriolud; kaaslase kaotus;• valu;• operatsioonijärgsed liited;• toksiinide sissesöömine (nt. tina);• võõrkeha.Mao motoorika seiskumine (staas)Soolte aeglustunud motoorika põhjustabsoolesisaldise dehüdreerumise, mis aeglustabveelgi motoorikat. Mao motoorikaseiskumine viib normaalse maosisaldise(sisaldab karvu – karvapall, trihhobesoaar)dehüdreerumise ja kokkuvajumiseni. Kokkusurutudmaosisu on palpeeritav ja nähtavröntgenpildil massina, mida ümbritsebgaas. Tõelisi karvapalle on pikakarvalistelEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 13

TEOORIA JA PRAKTIKAjänestel, kes lakuvad sisse suurtes kogustespikki karvu. Mao motoorika seiskumisekliinilised tunnused:• järk-järguline isu vähenemine päevade/nädalatelõikes;• roojapallide suuruse ja koguse vähenemine(normaalselt 150 tk/p);• alguses ergas, lõpuks apaatne, letargiline,dehüdreerunud.Mitte-obstruktiivne iileusJärgneb ravimata maostaasile, on samaprotsessi jätkuks. Praktikas esinevad needkaks seisundit tavaliselt koos. Kliinilisedtunnused on sarnased, iileusega on valutugevam, väljendudes hammaste krigistamise,küürus asendi või soovimatusegaliikuda. Jänes on anorektiline ja rooja väljutaminepeatub.Obstruktiivne iileusSee on hädaabijuhtum. Vahel on raskevahet teha obstruktiivsel ja mitte-obstruktiivseliileusel. Jänestel tekivad täielikudummistused kuivanud söögiga, karvadega(trihhobesoaar) ja sissesöödudvõõrmaterjalidega (vaip, kummi, plastik).Enamlevinud ummistuskohad on püloorus,duodeenumi proksimaalne osa, iliotsekalnepiirkond. Vahel on ummistunudainult käärsool. Harva võivad obstruktsioonipõhjustada neoplaasiad, abstsessidvõi operatsioonijärgsed liited.Ravi maostaasi ja mitteobstruktiivse iileusekorralRavi on suunatud jänese toetamisele janormaalse motoorika taastamisele. Jänesttuleks ravi ajal hoida vaikses ruumis,eemal potentsiaalsetest jahiloomadest, etvähendada steressi.Ravi komponendid:• Vedelikteraapia: parandamaks vereringetja rehüdreerimaks seedekulglasisaldist. Kergematel juhtudel võibpiisata suukaudsest vedelike manustamisest.Raskematel juhtudel on näidustatudvedelike veenisisene manustamine.Säilitusvajadus on 100ml/kg/p.• Analgeesia: Buprenorfiin 0,01-0,05 mg/kg s.c.,i.v. t.i.d. Butorfanool 0,1-0,5 mg/kg s.c., i.v.q2-4h Karprofeen 2-4 mg/kg s.c., i.v. s.i.d.• Motoorika muutjad: Metaklopramiid 0,5 mg/kg p.o.b.i.d. Tsisapriid 0,5 mg/kg p.o. b.i.d. Ranitidiin 2-5 mg/kg p.o. b.i.d.• Dieet: kommertsiaalsed kõrge kiusisaldusegaherbivooride toidusegud, tervejänese pabulate leotis, juurviljadegabeebitoidud (ilma piimata). Alati peabolema saadaval hein (peenestatunavõib ka).• Liikumine aitab motoorikat stimuleerida.Mitte-obstruktiivse ja obstruktiivse iileuse diferentsiaaldiagnoosKliinilisedtunnusedRöntgenleidMitte-obstruktiivneJärk-järguline teke (päevad-nädalad)Järk-järguline roojapallide suuruseja koguse vähenemineKiudaine vajadusAlguses ergas, samm-sammult tekkivdepressioon ja kõhuvaluKerge kuni mõõdukas veetustumineKokkusurutud materjal maos, vahelkäärsooles, sageli ümbritsetud gaasigaSümptomite progresseerumisel täitubkogu seedekulgla gaasigaMagu puhitub tavaliselt viimasenaVedelikku esineb ainult haiguse lõpusObstruktiivneJärsk tekkimine (24-48h)Rooja väljutamine lõpeb järskuÄge depressioonKõhuvaluVastumeelne liikumineŠokk: aeglane CRT, kahvatud limaskestadTõsine veetustumineSurm 24-48 tunni jooksulVedelik ja gaas esinevad obstruktsioonistkraniaalseltMaos õhumullid, mitte gaasiring (halo)Kui käärsoole ummistus, on vedelik jaõhumullid käärsooles14 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

TEOORIA JA PRAKTIKA• Simetikoon 20-40 mg/kg p.o. q.i.d.Võib olla abiks, kui sooled on gaasidegaületäitunud.Võib kuluda kuni 3 päeva või rohkemgi,enne kui rooja väljutamine taastub. Antibiootikumidekasutamine pole soovituslikmittekomplitseeritud maostaasi ja mitte-obstruktiivseiileuse puhul. Ensüümtoodetekasutamine (nt. papaia, sisaldabensüümi papaiin) trihhobesoaaride seedimisesoodustamiseks on vastuoluline –need tooted ei seedi karvu (keratiini), kuidvõivad aidata lõhustada materjali kooshoidvatmaatriksit. Sageli soovitatakseananassimahla, kuna see sisaldab ensüümibromeliin, aga see on suure suhkrusisaldusegaja võib soodustada käärsooledüsbioosi ja klostriidide ülekasvu.Ravi obstruktiivse iileuse korralVajab kohest abi. Jänes tuleks stabiliseeridaesmalt vedelikteraapia, soojendamiseja analgeesiaga. Prokineetikumide kasutamineon enne operatsiooni vastunäidustatud,kuid need on kasulikud pärast operatsiooni,et intensiivistada soolemotoorikat.Operatsioonijärgseid liiteid saab minimiseeridaverapamiini (200µg/kg p.o. q8h 9doosi) kasutamisega. Operatsioonijärgneanalgeesia, vedelike manustamine ja toitelinetugiteraapia on olulised ravi õnnestumisevõimaluse suurendamiseks.Mukoidne enteropaatiaSee termin kirjeldab 4-14 nädala vanustejäneste seisundit, kui tihe želeetaolinekäärsoole lima väljutatakse või kõhukinnisus.Võib esineda ka diarröa või roojapallidepehmenemine. Haiged loomad onapaatsed, veetustunud, ilmutavad kõhuvalutunnuseid. Käärsoole sisaldis muutubkuivaks ja kokkusurutuks. Käärsooleülehappesus ja düsbioos, motoorika aeglustuminevähese kiudaine söömise tõttujm. asjaolud võivad olla seotud. Ennetadasaab piisavas koguses heakvaliteediliseheina ja väikeses koguses kontsentreeritudsöötade söötmisega võõrutatavatelejänestele. Seisund on sarnane mitteobstruktiivseleiileusele ja ravi sama.DüsautonoomiaPõhjustab võõrutatavatel jänesepoegadelkäärsoole sisaldise kokkuvajumist, anoreksiat,apaatiat ja surma. Mesenteeri autonoomsedganglionid ilmutavad kromatolüüsi-sarnaseiddegeneratiivseid muutusija neuronite vakuoliseerumist, sarnaselthobuste heinahaigusega. Kliinilisedtunnused: vähenenud söögiisu, bilateraalnemüdriaas, limaskestade ja konjunktiivikuivus, anaaltoonuse kadumine, bradükardia,uriinipidamatus, propriotseptiivseddefektid, käärsoole sisu laatumineja kõhuõõne puhitus. Seisund allub ravilehalvasti.Megakoolon tekib tavaliselt neuroloogilisepuudulikkuse korral.Epizootiline jäneste enterokoliit (Epizooticrabbit enterocolitis – ERE) on tõsineseedekulga sündroom, mis esimest kordailmnes Prantsusmaal küülikute aretuskolooniates1996.a. Alates sellest ajast onsee kiiresti levinud üle Prantsusmaa, agaka Belgiasse, Hispaaniasse ja Hollandisse.UK-s on esinenud sarnaste sümptomitegahaigusjuhte, kuid ERE pole kinnitatud.Alati esineb farmides, pole täheldatudlemmikuna peetavatel ega metsajänestel.ERE tabandab loomi vanuses 6-14 nädalat,suremus on 30-80%. Iseloomulikudtunnused: tugevalt laienenud kõht ja kergeltvesine diarröa. Kahtlustatakse viiruslikkutekkepõhjust, uuringud selles vallaskäivad.DiarröaTõeline kõhulahtisus esineb jänestel harveminikui seedetrakti motoorikahäired jasageli on raske leida selle algpõhjust. Kõigesagedamini tekib see noortel loomadel.Paljudel juhtudel peetakse kõhulahtisusetunnuseks tsekotroofide kogumikke,mida jänes pole ära söönud. Jänese seedimisefüsioloogia eripära on põhjuseks,miks suured muutused soolestiku mikroflooras,pH-s või motoorikas võivad põhjustadadiarröad. Tavaliselt on põhjusedtoitumuslikud ja stressist tingitud, näitekskolimine, järsk toidumuutus, muruniidukilõigatud muru, hallitanud või külmunudtoidu söötmine. Klostriidia liikide ülekasvsooles (Clostridia spiriforme) põhjustabtoksiini kumuleerumist sooles ja enterotokseemiat.Selle nähtuse põhjus on sageliiatrogeenne ja seotud ebasobivateantibiootikumide kasutamisest: penitsilliin,ampitsilliin, amoksitsiliin, klindamütsiin,linkomütsiin, tsefalosporiin ja erütromütsiin,mis hävitavad normaalse mikroflooraja võimaldavad klostriididel vohada.Enterotoksilise E. coli ja stafülokokkidepoolt põhjustatud enteriit tekib neonataalsetelja noortel imevatel jänesepoegadel.Clostridium piliforme (Tyzzer’i haigusetekitaja), Salmonella typhimurium, Pseu-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 15

TEOORIA JA PRAKTIKAdomonas aeruginosa ja kampülobakterilaadsedliigid on samuti olnud seotud jänestediarröa puhkemisega. Jäneste rotajakoronaviirus võib põhjustada kerget enteriiti3-10 nädala vanustel jänestel ja onüldiselt endeemilise koloonia probleem.Eimeria liigid põhjustavad tavaliselt haigestumistsuurtes jäneste gruppides, eritinoortel jänestel. Tavaline on maksa koktsidioos,mille põhjustajaks on E. steidiae.Diagnoos põhineb roojast eimeeriate ootsüstideavastamisel ja raviks kasutataksesulfa ravimeid või toltrasuriili, samuti tulebjärgida hügieeni. Ravi sulfa ravimitegapärsib eimeeriate paljunemist kuni kujunebvälja immuunsus.Praktikas ei jõuta sageli spetsiifilisediagnoosini, vähemalt mitte alguses, diarröaravi on suuresti üldtoniseeriv. Üldiselton antibiootikumid näidustatud kolibakterioosivõi muu bakteriaalse etioloogiagaenteriitidi puhul. Elutähtis on agressiivnevedelikteraapia, lisaks käesttoitmine imikutoiduvõi leotatud heinagraanulitega,heina pakkumine ja multivitamiinide manustamine,kui koprofaagia puudub. Kuiloom ilmutab kõhuvalu tunnuseid, tuleksmanustada analgeetikume. Motoorikamodifitseerijad nagu metoklopramiid jatsisapriid on väga kasulikud ja toimivadsünergistlikult, kui neid koos kasutada.Probiootikumide manustamisel on kasuliktoime. Laktobatsillid ei ole normaalsedjänese soole asukad, kuid need võivadvõistelda patogeensete bakteritega limaskestalkinnitumise eest. Kommertslikudprobiootilised tooted on soovitatavad,eriti sellised, kuhu on lisaks laktobatsillilelisatud muid baktereid. Terve jänese tsekotroofidesöötmine (kogutakse klikk-kraekaelapanemisega ööseks) on kasulik taastamaksseedekulgla mikrofloorat, kunabakterid on kaitstud tsekotroofe ümbritsevalima poolt. Kolestüramiin resiini kasutamineklostriidide toksiinide absorbeerimiseksvõib olla kasulik enterotokseemiakorral.Hammaste probleemid jänestel – midateha enne, pärast ja hammaste ravi ajalHammaste anatoomiaKodujänesed kuuluvad koos metsajänestegalagomorfide hulka. Neil on 6 lõikehammastja 22 põsehammast (molaaridja premolaarid). Hambavalem on 2x (I 2/1,C 0/0, P 3/2, M 3/3) = 28. Kõik hambadon hüpsodontilised (pidevalt kasvavad) jakasvavad umbkaudu 2 mm nädalas. Koguhammas on kaetud emailiga, nad on aradikulaarsedehk neil puudub juur – hambaosa, mis on lõualuus, nimetatakse „reservkrooniks“.Hammaste töö on jagatud.Lõikehabad on teravad ja meislikujulised,mõeldud toidu lõikumiseks, põsehammastelon suur mälumispind ristikurdudega,millel on tugev email, et peenestadatoitu.Väärhambumuse põhjused1. kaasasündinud väärhambumusEsineb peamiselt kääbus- ja lühininalisteltõugudel, kellel esineb mandibulaarneprognatism: alalõug on ebanormaalseltpikk võrreldes ülalõuaga põhjustades lõikehammastepuudulikku kulumist. Alalõualõikehambad kasvavad välja sirgelt, samalajal kui ülemised lõikehambad hakkavadspiraalselt keerduma. See võib alata juba8-10 nädala vanuselt, kuid sageli toimubmärkamatult kuni 9-12 kuu vanuseni.2. Omandatud väärhambumusTrauma võib põhjustada lõikehammastemurdumise, mis sageli põhjustab hambatipukahjustuse, mistõttu tagasikasvavhammas võib olla deformeerunud. Teinesage põhjus on vähene kulumine madalakiusisaldusega dieedil olles. Normaalsemälumise ajal liiguvad lõuad ühelt küljeltteisele ja roteeruvad lateraalselt 120korda minutis. Kui jänesele sööta madalakiusisaldusega toitu, ei suuda normaalnemälumise mehhanism tagada piisavathammaste kulumist ja tekib molaarneväärhambumus. Jänesed on sorteerijadja kui neile antakse süüa helbelist toitu,selekteerivad nad välja helbed ja jätavadsöömata graanulid, mis sisaldavad kiudainetja kaltsiumi, mis on vajalik tervetehammaste jaoks.Normaalne jänesNormaalse hambumusega jänes sööberinevat toitu ja tal ei ole mingisuguseidprobleeme suure koguse heina mälumisel.Karvkate on terve ja läikiv, perineaalalaon puhas, mis näitab, et loom hooldabennast normaalselt ja sööb ära oma tsekotroofid.Alalõualuu on palpatsioonil sile.Lõikehambad on normaalselt peitli kujulisedvertikaalse vaabaga ja molaarid sirgedja ühtlased. Purihambaid saab vaadatatupepeegli või otoskoobiga.Hambaprobleemiga jänes: milliseid tunnuseidotsidaKliinilised tunnused sõltuvad probleemiasukohast: lõikehambad, “hamba kroon”,16 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

TEOORIA JA PRAKTIKAhamba “juur”. On ka juhtumeid, kui kõikhamba osad on tabandunud.1. Lõikehammaste probleemidLõikehammaste kaasasündinud väärhambumusegajänestel on klassikalised spiraalsedmorsahambad, millega kaasnebsageli igemete haavandumine. Sellisedjänesed on tavaliselt noored ja näevadmuidu head välja, sest harva esineb tugevvalu. Täheldada võib kerget kaalulangustja perineaalpiirkonna määrdumist, kunaloom ei suuda füüsiliselt hammaste tõttuennast hooldada.Jänesed ei kasuta lõikehambaid toidutöötlemisel, mistõttu võib tugeva väärhambumusekorral lõikehambad eemaldada(välja tõmmata). Hammaste väljatõmbamineon enamasti tulemuslik, kuidmõningatel juhtudel võivad need tagasikasvada. Kuna see on väga valulik operatsioon,tuleks jänest sööta käest mõnepäeva jooksul ja manustada analgeetikume.Pärast lõikehammaste väljatõmbamistjäävad sügavad alveolaartaskud,mistõttu antibiootikume tuleks manustada7-10 päeva jooksul pärast operatsiooni, etennetada Pasteurella infektsiooni.2. Purihammaste “krooni” probleemidKiupuudus dieedis põhjustab hammasteebaregulaarset kulumist, mille tõttu tekibhambakrooni pikenemine ja väärhambumus.Kujuneb välja tüüpiline pehmete kudedekahjustumine. Ülemised purihambadsuunduvad teravikuga põse poole,alumised kalduvad keele poole, torkudeskeelde. Sellisel juhul keelduvad loomadlõpuks heina söömisest ja eelistavad pehmemaidtoite, mis ei vaja nii palju mälumist.Sellised jänesed on sageli piinavasvalus, eriti, kui piigid läbistavad keele jatekib seisund, mida nimetatakse „keelekebabiks“. Loom muutub anorektiliseks,omaettehoiduvaks ja kaotab kiiresti kaalu.Valu tõttu on neil tugev süljevool ja kujunebvälja sekundaarne lõua märg dermatiit.Nad võtavad küürus asendi ja nendeseedimine ja liikumine häirub. Kuna nadei saa süüa, siis kompensatsiooniks hakkavadnad rohkem jooma.Sellised loomad on väga kurnatud janeid tuleb stabiliseerida enne anesteesiat.Operatsioon kujutab endast pikenenudkroonide mahalihvimist ja teravate piikideeemaldamist. Suure hoolega tuleb vältidasuu pehmete kudede lõikamist või vigastamist.3. Purihammaste “juurte” probleemidNeed võivad esineda sekundaarselt“krooni” probleemidele, esinevad sagedaminivanematel jänestel. Krooniline abrasiivsetetoitude puudumine viib hambajuure pikenemise ja teravnemiseni. Seejärelsee deformeerub osteomüeliidi tõttuja ümber hambaaluse moodustuvadabstsessid. Suured pehme koe tursedon tuntavad alalõualuu alaküljel, harvemülalõuakaare lateraalkülgedel. Kuigi needabstsessid on väga suured, pole nad katsumiselloomale valulikud. Surve avaldamineülalõuale hamba juurte poolt võibpõhjustada ninapisarakanali tasku sekundaarsetpõletikku ja pisaravoolu. Jänestelon valus, kui nad närivad, kuna pikenenudjuured suruvad närvidele, kuid nad ei olenii haiged ja kurnatud, kui purihammastepiikidega loomad.Kui hambaabstsess algab hambabaasilt,on raviks ulatuslik steriilne ortopeedilineoperatsioon, mille käigus tuleb küretigakraapida kuni luuni. Seejärel tamponeeritakseoperatsioonikoht antibiootikumigaimmutatud tampoonidega võitekitatakse avaus välispinnale. Jäneseidtuleks hoida haiglas toetaval toitmisel,antibiootikumiravil ja valuvaigistitel kunitäieliku taastumiseni. Kunstliku avausegaloomadel tuleks haava loputada kaks kordapäevas lahjendatud betadiiniga.Hambapatsiendi stabiliseerimineRavi sõltub hambaprobleemist. Krooniprobleemidega jänesed võivad olla vägakurnatud arsti juurde jõudmisel. Pikaaegneanoreksia võib viia sekundaarse aevastamiseja seedekulgla staasi probleemini.Paradoksaalselt on mõned hambaprobleemidegajänesed ülekaalulised, kunanad püsivad elus kõrge energiasisaldusegamaiustuste söömisest. Lühiajaline anoreksiaperioodpaneb patsiendi suurde ohtumaksa lipidoosi tekkeks.Suurt tähelepanu tuleks pöörata hambapatsiendistabiliseerimisele enne operatsioonisooritamist. Jänesele tuleb teostadatäielik läbivaatus ja kontrollida hingamisteedeinfektsioonide või soolestaasiprobleemide olemasolu. Kõik instrumendid(suuavaja, põselaiendaja, hambapuur)tuleb ette valmistada ja valmis panna, etvähendada operatsioonile kuluvat aega.Saadaval tuleb hoida vatitampoonidja soe steriilne füsioloogiline lahus. Operatsiooniajal tuleb pidevalt jälgida jänestviies punktis: hüpoksia, hüpotermia, hüdratatsiooniprobleemid, hüpoglükeemia,varjatud valu.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 17

TEOORIA JA PRAKTIKAtüükalist kahjustust. Harvemini esinevadlestadest ja täidest Ornithonyssus bacoti,Sarcoptes scabiei, Trixacarus diversus,Trixacarus caviae, Myobia musculi, Demodexsp. Raviks ivermektiin. Väga harvaesineb rotitäi Polyplax spinulosa, misvõib põhjustada sügelust, dermatiiti jaaneemiat, eriti noortel või kurnatud loomadel.Raviks ivermektiin või lokaalseltfiproniil või selamektiin. Staphylococcusaureus võib põhjustada haavanduvat dermatiitiõlgadel ja kaelal ning võib viia ägedaenesevigastamiseni. Ülekaal, halb puurihügieen või traatvõrgust puuripõhi võivadviia haavanduva pododermatiidini.Raviks põhjuse kõrvaldamine, süsteemsedantibiootikumid, NSAIDid ja analgeesia.Dermatofütoosi esineb harva. Samution harva naha neoplaasiaid, kõige tavalisemadon skvamoosrakuline kartsinoomja papilloom. Karvanärimist esineb vähe,noortel isastel võib olla kaklushaavu. Eakaalbiinoroti karv muutub kollaseks ja karedakstänu rasunäärmete sekreedile, võibesineda pruuni kõõma seljal ja sabal.LiivahiirVälisparasiite esineb harva. Demodexmeroni põhjustab alopeetsiat, kõõma jafokaalset haavanduvat dermatiiti sekundaarsebakteriaalse infektsiooniga. Raviksamitraz või ivermektiin. Võib esinedaka lestasid (Acarus farris, Liponyssoidessanguineous). Nina dermatiit (‘valus nina’,‘näodermatiit’) esineb eriti üleasustaudja kõrge niiskustasemega pidamisel.Ninaõõnte ümber tekivad väikesed fokaalsedalopeetsia ja koorikutega kaetud alad,mis võivad laieneda näole, esijäsemetemediaalsele pinnale ja kõhule. Pisaranäärmehüpersekretsioon ja porfüriini pigmendikuhjumine ninasõõrmete ümbervõib viia enesevigastamise ja sekundaarsestafülokokk-nakkuseni. Abiks on pidamistingimuste,keskkonna temperatuurija niiskuse (400p.): tekib sümmeetriline alopeetsia,halb karvastik, kõhuõõne laienemineja düspnoe. Ovariohüsterektoomia ravib,munasarjade dreenimine toob ajutist leevendust.On esinenud hüperadrenokortitsismi.Naha neoplaasiad (melanoom,melanotsütoom, skvamoosrakuline kartsinoom,papilloom, subkutaanne fibrosarkoom,piimanäärme adenokartsinoom)on sagedased, eriti ventraalse lõhnanäärmekasvajad. Karvanärimine võib tekkidasuurtes gruppides pidamisel. Kiilas ninaon seotud hõõrdumisega traatvõrgustsöötjate ja puuri vastu. Sabast haaramisellibiseb saba nahk maha, vajalik on sabaamputeerimine vigastuskohast proksimaalselt.Kui suhteline õhuniiskus ületab50%, muutub liivahiirte karv tokerjaks.HamstridDemodex criceti elab keratiinis ja epidermisepinna õnarustes, Demodex auratikarvafolliikulites. Sügeluseta alopeetsiaja kuiv ketendus on kaasuva haiguse,immuunosupressiooni või vananemisepõhjustatud. Raviks amitraz või ivermektiin.Muud lestad: Notoedres notoedres,Notoedres cati. N. notoedres põhjustabkärnasid kõrvade ümber, ninal, jalgadelja perianaalpiirkonnas. Mõlemad reageerivadivermektiini ravile. Suhteliselt sageliesineb stafülokokilist püodermat. Dermatofütoosiesineb harva. Esineb primaarsetja sekundaarset iatrogeenset hüperadrenokortitsismi,mis põhjustab bilateraalsetsümmeetrilist alopeetsiat, naha õhenemistja hüperpigmentatsiooni, polüuuriat/polüdipsiat,polüfaagiat ja käitumuslikke muutusi.Naha neoplaasiatest esineb kõige sagedaminimelanoomi, melanotsütoomi jaepiteliotroopset lümfoomi. Hamstrite papovaviiruspõhjustab transmissiivset lümfoomija naha epitelioome.MeriseadTrixacarus caviae põhjustab tugevat sügelustja ägedat enesevigastamist, tavalineon sekundaarne bakteriaalne infektsioon.Krooniline infektsioon viib lihhenifikatsiooni,hüperpigmentatsiooni, koorikute,kõõma ja alopeetsia tekkeni. Stressorid(kaasuv haigus, C-hüpovitaminoos, vanadus)võivad kliinilise haigestumise vallandada.Ravi: ivermektiin. Chirodiscoidescaviae (lest) võib raskel juhul põhjustadasügelemist ja alopeetsiat. Cliricola porcellija Gyroptus ovalis (täid) esinevad sageli,põhjustavad sügelust ja alopeetsiat eritikõrvade ümbruses. Cheyletiella parasitovaxpõhjustab vahel selja sügelust ja kõõmendamist.Demodex caviae esineb harva,põhjustab alopeetsiat, erüteemi, paapuleidja koorikuid. Staphylococcus aureusvõib põhjustada erüteemi ja epidermisekihistumist granulooskihi lõhenemisetõttu, täheldatakse mokkade põletikku se-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 19

TEOORIA JA PRAKTIKAanoreksia. Raviks agressiivne antibiootikumiravija tugiravi. Kahjustused võivadareneda abstsessideks või nekrootilisekshaavanditeks. Pseudomonas aeruginosa„märg dermatiit“ / „sinise karva haigus“on sage ülekaalulistel ja emastel jänestelsuure lõualotiga või raskekujulise hambaprobleemigakaasneva hüpersalivatsioonikorral. Treponema cuniculi (jänestesüüfilis, suguline spirohetoos) põhjustabperineumi ümbruse ja näo punetust, turset,ville, haavandeid, koorikuid ja proliferatiivseidkahjustusi. Stress võimendabhaigust. Raviks penitsilliin G. Nekrobakterioosipõhjustab haavade fekaalne saastumineFusaobacterium necrophorum’iga.Tekib turse, põletik, abstsedeerumine,haavandumine, nekroos. Raviks haava puhastamineja antibiootikumiravi. Dermatofütoosipõhjustab õues elavatel jänesteltavaliselt Trichophytes mentagrophytes,tubastel esineb sagedamini Microsporumgypseum ja M. Canis. Müksomatoos(poksviirus) põhjustab pea, kõrvade, silmalaugudeja genitaalide turset, piimjanõre voolu silmadest ja ninast, hilisemasstaadiumis difuusseid nahaturseid. Ennetadaon võimalik vaktsineerimise ja vektoritekontrolli all hoidmisega. Kui vaktsineeritudloomad nakatuvad viirusega, tekivadneil vähem ägedad kliinilised tunnusedja sageli elavad nad haigestumise üle.Ägedal haigestumisel tuleks loom eutaneerida.Taldade pododermatiit (valusadkannad) esinevad kõige sagedamini ülekaalulistelinaktiivsetel jänestel, keda peetakseniiskel allapanul või võrepõrandagapuuris. Eriti vastuvõtlikud on Rex-jänesed.Raviks puhastamine, sidumine. Vahelvõivad esineda karvanärimine ja liigneenesepuhastamine. Oma karva näriminetekib emastel inna ajal või kiuvaesel dieediljänestel. Kompulsiivne enesevigastamineon geneetiline probleem ja järgnebi.m. ketamiini ja ksülasiini manustamisele.Naha neoplaasiatest sagedasim on lümfoom,esineb ka kartsinoom, rasunäärmekartsinoom, sarkoom. Esinevad ka eosinofiilnegranuloom, rasunäärmepõletik janaha asteenia. Karvakasvu ajal tekkivadebaregulaarsed punetava naha laigud esinevadseoses looma vananemisega folliikulitesuurenemise ja naha verevarustuseparanemisega anageenis. Naha fibrooson esinenud kahel isasel kastreerimata jänesel,esines naha paksenemine seljal, onseotud hormoonidega.Põige neuroloogiasse – pea viltuhoiupõhjused jänestelLemmikuna peetavatel jänestel esinebneuroloogiliste nähtudena kõige sagedaminipea viltuhoidu ja tagajalgade pareesivõi paralüüsi. Kahjustuste lokalisatsioonimääramine ja diagnoosi panek võib ollasuur väljakutse. Siiski tuleks läbi viia täielikneuroloogiline hindamine, tulemusi tuleksinterpreteerida hoolega, kuna needvõivad olla varieeruvad ja erineda neist,mille on esile kutsunud stress või asjaolu,et jänes on saakloom. Jänestel ei olemeniskirefleksi. Seljaaju vigastuste puhulkaasneb süvavalu puudumisega halbprognoos. Siiski pole see test väga usaldusväärne,kuna nad varjavad valu tunnuseid.Jänestel puudub cauda equina, seljaajukulgeb kogu selgroo pikkuses.ReptiilidPidamistingimusedLemmikuna madude, sisalike ja kilpkonnalistepidamine on veel suhteliselt uushobi ja paljud loomaomanikud alustavadsuuresti raskekujulise hoolimatusega omalooma suhtes. Paljud ei tea isegi, mis liikireptiili nad on omale ostnud või pole neilaimugi õiest toitumisest või vajalikest elamistingimustest.Lõpptulemusena on valedpidamistingimused peamiseks põhjuseksalatoitumise, nõrkemise ja haigestumisekorral.EktotermiaKõik reptiilid on ektotermilised, see tähendab,et nad ei ole võimelised tootma metaboolsetsoojust ja sõltuvad keskkonnatemperatuurist. Üldiselt tähendab see seda,et nad saavad oma soojuse keskkonnast,mitte toidust. Eeliseks on asjaolu, etnad ei kuluta energiat kehatemperatuurisäilitamiseks, reptiilide ainevahetus onväga aeglane, selle tase on 25-35% imetajateomast.Muutuv keskkonna temperatuur mängibtähtsat rolli reptiili ainevahetuses, toidukogumises ja seedimises, loomaomanikudpeavad pakkuma õige temperatuurivahemikuvangistuses. See temperatuurivahemiksõltub sellest, kas loom onpärit paras-, subtroopilisest või troopilisestkliimavööndist. Enamus reptiile onpärit troopikast, kus on aastaringselt soe.Need, kes on pärit jahedamast kliimast,peavad jääma talveunne, kui temperatuurlangeb. Päevased temperatuurid troopilistelereptiilidele on vahemikus 26-37°C,parasvöötme reptiilidel 24-29°C. Täpsedtemperatuurinõudmised igale liigile onsaadaval erikirjanduses.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 21

TEOORIA JA PRAKTIKAKLIINILINE TUNNUSPEA VILTUHOID(vestibulaarnedüsfunktsioon)PAREES/PARALÜÜSKRAMBIDLIHASNÕRKUSDIFERENTSIAALDIAGNOOSTsentraalne vestibulaarne haigus (väikeaju, piklikaju)Bakteriaalne infektsioonEntsefalitozoonoos (tekitaja Encephalitozoon cuniculi)ToksoplasmoosHerpesviirus (Herpes simplex) entsefaliitTserebrospinaalne traumaDegeneratiivsed muutusedVistseraalsed rändevastsedTraumaToksiinidNeoplaasia(Marutaud)Periferaalne vestibulaarne haigus (CN VIII, sisekõrv)Bakteriaalne kesk- või sisekõrva põletikToksiinidIdiopaatiline vestibulaarne sündroomNeoplaasiaVertebraalne murd/nihestusSpondüloos/spondüliitSeljaaju abstsessSeljaaju neoplaasiaOsteoartriitIntervertebraalse diski protrusioonEntsefalitozoonoosToksoplasmoosJala järelvedamineA-hüpovitaminoosNeoplaasiaBakteriaalne entsefaliitEntsefalitozoonoosHerpesviirus entsefaliitTinamürgistusKuumarabandusTiinusaegne tokseemiaHüpoksiaAsoteemiaElektrolüütide tasakaalustamatusTerminaalne süsteemne haigus (nt. septitseemia, tokseemia,VHD)NeoplaasiaAju abstsessVistseraalsed rändevastsedA-hüpovitaminoosPärilik ataksia (glükogeeni säilitamise haigus)Idiopaatiline epilepsia (sinisilmsed valged jänesed)(Marutaud)E-hüpovitaminoosEntsefalitozoonoosHüpomagneseemiaHüpokaleemiaLehtsalati mürgistus (lactularium)Triasiid taime ‘lõdva jänese sündroom’BotulismMyasthenia gravis22 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

TEOORIA JA PRAKTIKAMajutamineTänu pidevale soojavajadusele tuleksreptiile pidada vivaariumis või köetavasruumis. Vivaarium peab olema ristkülikukujuline,et võimaldada tekitada temperatuurierinevusi(soe ja jahe ala) ja piisavaltsuur, et vältida probleeme domineerimiseja kiusamisega. Territoriaalsed isased saavutavadparema ligipääsu toidule ja soojusele,võimaldades seeläbi paremat toidukättesamist ja tõhusamat seedimist. Miinimumnõuesisalike pidamistingimustele onkolmekordne looma pikkus ja kahekordnelaius. Puudelelavatel sisalikel nagu näiteksiguaan on vaja kõrgemat puuri, mille kõrgusoleks 2-3 looma pikkust.Vivaariumi sisustamisel on võimalik validakahe lähenemise vahel. Minimalistliksteriilne vivaarium – ajaleht ja hädavajaliksisustus (näiteks nagu kliinikutes) või esteetilistnaudingut pakkuv keskkond, kuspannakse rohkem rõhku looma ümbruserikastamisele. Naturalistliku vivaariumieeliseks on see, et see on loomale vähemstressitekitav ja tervislikum. Puuduseks onpuuri hügieeni eest hoolitsemise keerukusja oht soolesulguseks, kui loom sööbsisse allapanu. Puuri sisustus tuleks validavastavalt looma vajadustele. Puudelelavadreptiilid, nagu iguaan ja kameeleonvajavad puuoksi ja lehestikku, samas kuimaalelavad loomad nagu kilpkonnad jagekod vajavad varjualuseid. Varjuselavadloomad nagu kuningpüüton, vajavad peiduurge,kuna neile meeldib süüa privaatseltpimedas. On väga oluline, et madudeeluasemed oleks varustatud turvalistelukkudega, kuna nad on kurikuulsad omavõime poolest vingerdada välja väiksemastkipraost ja jõuavad mõne päeva pärastvälja naabri korterisse!TemperatuurSoojenduse võimaldamine on oluline säilitamakseelistatavat optimaalse temperatuuritsooni. See on reptiili normaalseteharjumuste temperatuurivahemik, kus tatoimib optimaalselt ja on võimeline maksimaalseksimmuunvastuseks. Seda saabsaavutada soojenduslambi või -padjagavõi mõlemaga. Soojenduspadi ei tohikskatta rohkem kui 30% puurist ja ei soojenduspadjalega lambil ei tohi olla otsestkontakti loomaga, kuna nii võib loom saadapõletushaavu. Soojenduspadi peaksolema puuri põhja all või küljel ja lambidpeaks olema kaetud traatvõrguga. Kuumadkivid ei ole soovitatavad. Mõlemasvivaariumi otsas peaks olema termomeeter,et oleks võimalik jälgida täpset temperatuuri.Soojendamise tüüp sõltub sellest,kas loom on helioterm või tigmoterm.Soojenduslambid on parimad heliotermidele,kes ammutavad kiirgavat soojustpäikeselt ja nende hulka kuuluvad päevaseaktiivsusega loomad, kes päevitavadpäikesevalgel. Soojenduspadjad sobivadtigmotermidele, kes saavad soojust ülekandegaotsesel kontaktil: öise (leopardgeko)ja õhtuse eluviisiga loomad.UV-kiirgus/fotoperiood (päeva pikkus)Kõik päevase eluviisiga reptiilid vajavadnähtavat päevavalgust ja päeva pikkus sõltubnende looduslikust elupaigast. Parasvöötmereptiilid vajavad 13-15 tundi valgustsuvel ja 9-12 tundi talvel. Liiga pikavalge aja võimaldamine võib viia munasarjafollikulite probleemide ja rasvumiseni.Ultraviolettkiirgus on oluline paljunemiseksja D-vitamiini absorbtsiooniks.UVB vähesuse korral võib tekkida D-vitamiinipuudus ja sellega kaasnev toitelineosteodüstroofia (metaboolne luuhaigus).UV lamp tuleks paigutada 30cm kauguselereptiili päevitamisalast maksimaalsetoime saavutamiseks. Lampe tuleks vahetadaiga 6 kuu järel. TraditsioonilisedUV-lambid on torukujulised, kuid nüüdon saadaval ka pirnikujulisi UV-lampe. Viimasedvõivad minna väga kuumaks, neidvõib kasutada ainult suures vivaariumis.Looduslik päikesevalgus on parim ultraviolettkiirguseallikas, kuid tuleb meelespidada, et UVB ei suuda läbida klaasi.NiiskusNiiskus on väga oluline nahavahetusesoodustamiseks ja veetustumise ennetamiseks.Suhtelise õhuniiskuse vajadus liigition saadaval erikirjanduses, vajalik onhügromeetri paigaldamine terraariumisse.Niiskust saab tekitada pritsimise teel,veeaparaatide (nt. purskkaev), madalateveenõude või niiskuskambrite paigaldamisegamitmetesse vivaariumi osadesse.Elavad potitaimed ja niisutatud allapanuon ka abiks. Niiskuse suurendamine ei tohikstoimuda halva ventilatsiooni arvelt,kuna see võimaldab tekkida bakteriaalsetelja fungaalsetel probleemidel.AllapanuPuuripõhja materjal on eriti oluline kuivamaaja kaevuvate liikide puhul. Ajalehed,reptiilide matid ja kunstmuru on lihtsalthooldatavad, kuid pole esteetilised. Jämedadkorgitükid, puulaastud, liiv ja ki-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 23

TEOORIA JA PRAKTIKAvid on tavaliselt kasutusel naturalistlikuterraariumi sisustamisel. Toitu tuleks pakkudakausist, et vähendada võimalust, etloom sööb sisse allapanu. Liiv on sagedaneseedehäirete põhjustaja noortel ja haigetelreptiilidel.Puuri hügieenVeekausse tuleks igapäevaselt pesta jadesinfitseerida vältimaks Pseudomonaseinfektsiooni. Plekkide eemaldamine peakssamuti toimuma iga päev. Vivaariumi tulekspuhastada ja desinfitseerida kord nädalas.Puhastamisel tuleks kanda kindaidja jäägid tuleks hoida eemal toiduvalmistamisealadelt. Parimad desinfektandid onkvaternaarsed ammooniumi segud (Arklens/F10),lahjendatud hüpokloriidid jajodofoorid.Regulaarne tervisekontrollOmanik peaks kirja panema toitmise sageduse,nahavahetuse ja kaalu. Kord aastason soovitatav loomaarsti ülevaatus jateostada roojauuring. Uued loomad tulekspõhjalikult uurida lestadele, kuna need ontavalised bakterite ja viiruste kandjad.ToitmineReptiili dieet sõltub sellest, kas tegemiston omnivoori, herbivoori või karnivooriga.Karnivooridel on lihtne lühike seedetrakt,herbivooridel on suur käärsool kiudaineseedimiseks.1. karnivooridKarnivoorid söövad suure loomse valguja rasvasisalduseda toite ja ainsad süsivesikudsaavad nad oma saaklooma soolestikust.Kõik maod on karnivoorid ja nadtoituvad vangistuses peamiselt rottidestja hiirtest. Üldine reegel näeb ette, et midaväiksem on madu, seda väiksem on temasaakloom, noortele madudele söödetaksevastsündinud hiirepoegi. Kuna värskeltsurmatud saakloom on sama kvaliteedigakui elusloom, siis ei ole soovituslikega humaanne sööta elusaid loomi. Külmutatudtoit on vastuvõetav, kuid omanikudpeavad olema teadlikud asjaolust, et6 kuuga toimub maitse, tekstuuri, lõhna jatoitainete halvenemine. Madusid ei tohikskunagi sööta käest, kuna nad võivad niiõppida kätt ründama. Alati tuleks kasutadasöötmisnäpitsaid.2. InsektivooridPaljud sisalikud on insektivoorid ja vangistuseskoosneb nende dieet peamiseltkilkidest, ritsikatest, jahuussidest ja vahaussidest.Enamusel intervertebraatidelon kitiinist eksoskelett, mis sisaldab vähekaltsiumi. Selle puudust saab korvataputukate toitmisega kaltsiumirikka toidugavõi nende tolmutamises kaltsiumirikkapulbriga enne söötmist vähemalt kakskorda nädalas. Sööta võib käest, et vältidaraiskamist.3. HerbivooridHerbivoorid on enamus maismaakilpkonnija sisalikud, nagu roheleeguan, chukwallaja uromastyx. Nad vajavad suure tselluloosi,kaltsiumi ja A-vitamiini sisaldusegaja madala fermenteeritud suhkrute ja rasvasisaldusegatoitu. Tavaliselt söövad herbivooridiga päev ja neile võib pakkudatükeldatud tumedalehelisi aedvilju. Troopilisteleliikidele võib pakkuda ja mõningalmääral puuvilju. Kuna herbivoorid on vägahea nägemisega reptiilid, võetakse kõigeparemini vastu erksavärvilisi (punane,kollane, oranž) toite. Toit peab olema korralikultpestud ja sobilik inimtoiduks.Söötmise sagedusSöötmise sagedus sõltub loomaliigist jasuurusest. Kiirestikasvavad noored sisalikud,nagu habedraakonid ja kameeleonidvajavad söötmist kaks korda päevas.Kilpkonnalised ja sisalikud söövad tavaliseltkord päevas või üle päeva. Väikesedmaod söövad umbes 2 korda nädalas,suured maod ainult 2-4 nädala tagant.Reptiilid vajavad õiget keskkonnatemperatuuritoidu seedimiseks – kui neid hoitaksesuboptimaalsel temperatuuril, siisvõivad nad muutuda anorektiliseks võiheita toitu tagasi.VeevajadusSee sõltub liigist – kameeleonid joovadlooduses lehtedelt kastet, seega ei joonad vangistuses veekausist. Neid võib pihustadaniiskeks sooja veega kaks kordapäeval või lasta veel tilkuda üle puulehtedekogumiskaussi nende all. Kilpkonnadeelistavad oma pea vee alla pista joomiseajal, mistõttu neile tuleks pakkuda suurtmadalat renni. Paljudele madudele meeldibveenõus ujuda, seega suur veevannvõiks olla saadaval.Toitelised probleemidToitelised probleemid esinevad sagedastilemmikuna peetavatel reptiilidel. Peamiselton see põhjustatud halbade söötmiskommete,madalakvaliteediliste toitude ja24 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

TEOORIA JA PRAKTIKAomanike üldise dieedist hoolimatuse tõttu.Probleemid varieeruvad alates lihtsastnälgimisest ja A-, D-, E-vitamiini ja kaltsiumipuudusestkuni rasvumise ja maksa lipidoosini.Liigne A- ja D-vitamiiniga küllastaminevõib lõppeda vitamiinimürgistusega.NälgimineReptiilid on ektotermilised, seega nendekehatemperatuuri säilitamine ei sõltu söömisest.Kokkuvõtlikult ei pea nad söömanii tihti kui linnud ja imetajad. Looduseson nad võimelised kannatama pikki perioodefüsioloogilist nälga põua ajal, ekstreemseidtemperatuure, toidupuudust jahibernatsiooni. Kahjuks arvavad paljudloomaomanikud, et nende loom on parajastitalveunes/poolunes, kui nende lemmiktegelikult nälgib haiguse või kehvadepidamistingimuste tõttu. Seetõttu jõuavadreptiilid sageli loomakliinikusse vägaraskes seisus. Tavaliselt peetakse reptiilesuboptimaalsetes tingimustes, mis viibstressi ja maladaptsiooni tekkeni. Tavalisedpõhjused on ebasobiv toit, madaladtemperatuurid ja võistlus puurikaaslastega.Tihti ei pakuta õige suuruse ja tuttavlikuvärviga toite.Nälgimise raviTavaliselt on sellised loomad krooniliseltkurnatud ja esmalt tuleks välistada meditsiinilisedprobleemid. Igasugustele taustahaigustele,millega kaasneb veetustumine,tuleks reageerida vedelikteraapia,elektrolüütide manustamise ja sooja veevannidega. Toetav söötmine energia- jatoitainerikaste söötadega on vajalik, kuninormaalne toitumine taastub – seda võibteha maosondi kaudu või paigaldadesanesteesias loomale farüngostoomi. Kunaprobleem on tavaliselt krooniline, tulekssuurendada toidukoguseid aeglaselt.Ületoitmine võib põhjustada surmava hüpokaleemiaja hüperfosfateemia.Kindlaks tuleb teha kindlaks pidamisprobleemidnagu alatemperatuur, soojendus/päevituslampidevähesus ja mitteliigiomane dieet. Olemas peab olema sobivpuurisisustus: peiduurkad, lehestik,puuoksad. Näiteks kuningpüüton on vangistuseskehv sööja. Looduses on see liiksalatsev, öise eluviisiga ja ta toitub liivahiirtest.Nad ootavad vaikselt oma saakija seejärel toituvad, varjudes urgu. Stimuleerimakstoitumist vangistuses, on vägaoluline pakkuda piisavalt peiduurkaid jasööta pruuni värvi hiiri, mida on lõhnastatudliivahiire lõhnaga.RasvumineVangistuses elav reptiil kulutab palju vähemenergiat, kui looduses vabalt elav liigikaaslane,mistõttu tema energiatarve onväiksem. Rasvaste toitude, nagu rasvunudhiired, vahaussid ja kuldkalad, söötmineviib noorloomade liigkiire kasvuni jatäiskasvanute rasvumiseni.Sageli täheldatakse rasvumist paigalseisvatelliikidel: savannijälgijad, tegud,püütonid ja boad. Omanikud peavad olemateadlikud nende lemmiku loomulikusteluviisist, näiteks savannijälgijad paastuvadsageli detsembrist mai lõpuni ja elavadoma varudest. Stepikilpkonn, keselab Venemaa steppides kulutab ainult 15minutit päevast söömisele ja on aktiivneainult 3 kuud aastas, mistõttu selle liigiülesöötmine on tavaline.Rasvumise raviEsmalt tuleks välistada haiguslikud põhjusednagu näiteks astsiit ja tiinus. Piiratatuleks kilkide/ritsikate kogust ja sööta väikesteskogustes lahjat toitu. Suurendadatuleks pidamisruumi ja pakkuda rikkalikkukeskkonda, et soodustada liikumist. Herbivooridelevõib anda suurema kiudainesisaldusegatoitu ja innustada looma toituotsima. Granuleeritud kommertstoite, mison suure rasvasisaldusega, tuleks vältida.Maksa lipidoosSeda põhjustab liigne triglütseriidide kuhjuminemaksarakkudesse ja sageli mõjutabseda näljaperiood. Sageli esineb sedarasvunud loomadel, keda söödetakserasvarikka toiduga(nt. rasvunud laborihiiredja vahaussid), samuti emastel, keda eipaaritata. Maksa ensüümide biokeemilinehindamine võib olla abiks, kuid kõigekindlam meetod on maksabiopsia.RaviKerge maksa lipidoosiga loomad on tavaliseltheas kehakonditsioonis ja neile saabanda (sundsöötes) mõõdukas kogusestoitu väikestes kogustes lühikese aja jooksul.Raskematel juhtudel on vaja loom esmaltstabiliseerida vedelikteraapiaga javõib kuluda kuid enne, kui saab hakatalooma toitma. Paljudel juhtudel tuleb paigaldadaneelusond, et omanik saaks pikemaaja vältel reptiili kodus toita.Toiteline sekundaarne hüperparatüroidism(Nutritional secondary hyperparatyroidism– NSHP) ehk metaboolne luuhaiguson sage nähtus reptiilidel. See te-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 25

TEOORIA JA PRAKTIKAkib, kui madal kaltsiumitarve stimuleeribparatüreoidhormooni mobiliseerima kaltsiumiluudest, et säilitada normaalne taseveres. See seisund tabandab peamiseltnoori sisalikke ja kilpkonnalisi, kuid võibtekkida ka täiskasvanutel. Seda esinebharva madudel, kuna neid söödetakseselgroogsetega, kes on kaltsiumirikkad.Sagedamini võivad haigestuda nooredja väikesed maod, keda söödetakse vastsündinudhiirepoegadeda kellel pole skelettmineraliseerunud.InsektivooridPaljud omanikud arvavad, et putukad elavadõhust ja ei sööda neid kunagi. Kuisaak on alatoidetud, on seda ka saagi jahtija.Putukatel, nagu jahuussidel ja kilkidelon pöördvõrdeline Ca:P suhe. Seda saabparandada kahel meetodil:• Kõhutäitmine – kilkide/ritsikate söötminekõrge kalitsumisisaldusega toidugakoos puuviljatükiga/juurviljadega niiskusetarvis (nt. piimapulber, kaerahelbedõunaviiluga). Seda peaks täiendamakaltsiumipulbriga. Vetark Nutrobalon hea, kuna sellel on Ca:P suhe 46:1.• Tolmutamine – enne toitmist tuleks kilgidpanna kilekotti ja tolmutada nadüle kvaliteetse kaltsiumipulbrigaHerbivooridSööta laias valikus rohelisi taimi, mis sisaldavadsuures koguses kaltsiumi:võilill, lehtsalat, lehtkapsas.Tavalised põhjused• Madala kaltsiumi- ja kõrge fosforisisaldusegadieet (nt. kilgid, skeletiliha,päevavanused tibud, vastsündinud hiirepojad)• D 3-vitamiini (kolekaltsiferool) puudustoidus või ultraviolettkiirguse vähesus.D-vitamiini toodetakse nahas ultraviolettkiirgusetoimel, oluline lainepikkuson UVB 290-315 nm. UV kiirguse vajadussõltub liigist – mõned öise eluviisigasisalikud nagu näiteks leopardgekovõivad absorbeerida D-vitamiini vägakiiresti olles päikese käes vaid lühidaltkoidu ja eha ajal.• Üldised halvad pidamistingimused –D-vitamiini tootmine on väga aeglanesuboptimaalsete temperatuuride, väheseliikumise ja liiga väikese vivaariumikorral, liiga kiire kasvu korral noorloomadeülesöötmiselKliinilised tunnusedSisalikud tuuakse sageli kliinikusse jäsememurdudevõi tagajäsemete pareesigaluude kehva mineralisatsiooni tõttu. Jäsemedvõivad tunduda turses olevat lõtvadelihaste tõttu, jättes eksitavalt mulje lihavusest.Alalõug võib olla paistes (kummilõug)ja loomal on üldine anoreksia jaletargia. Rasketel juhtudel tekivad hüpovoleemilisedkrambid. Sageli täheldataksehalvasti mineraliseerunud mune, düstookiatja kloakaalset prolapsi.Noored kilpkonnalised on riskirühmas,kuna nende kilp vajab kasvu ajal suurikaltsiumikoguseid. Sageli muutub kilp deformeerunuks,asümmeetriliseks ja liigaväikeseks looma jaoks.DiagnoosTehakse, tuginedes anamneesile – pidamistingimused(kehv dieet ja UV kiirgusevähesus), kliinilistele tunnustele ja röntgenuuringutele.RöntgenuuringudGeneraliseerunud skeleti osteopeenia oneriti hästi nähtav eemaleulatuvatel kehaosadel(varbad ja lateraalsed sabalülideogajätked), kus luu omandab pehmetekudedega sarnase tiheduse. Pikkade luudeümbris on õhuke, võib esineda murde.Sageli on näha hiljuti paranenud luumurdeja/või selgroo deformeerumist naguskolioos, lordoos jne.RaviPaljud patsiendid on anorektilised ja dehüdreerunudning võivad vajada kliinikusseravilejätmist, et läbi viia vedelikteraapiatja sundsöötmist. Kui esineb lihasvärinaidvõi krampe, tuleks manustada suukaudseltvõi parenteraalselt kaltsiumi (Caglükonaat100 mg/kg s.c.). Omanik peabkorrigeerima kõik pidamisprobleemidnagu alatemperatuur, vähene UV-kiirgusja toidu kaltsiumisisaldus. Loomale tulebvõimaldada otseseid päikesevanne (mitteläbi aknaklaasi!) nii sageli kui võimalik.Hoolikas loomaga ümberkäimine on nõutav.D-vitamiini mürgistusD-vitamiin on mürgine, kui seda manustataksesuurtes doosides. See võib juhtuda,kui pakutakse seda ülemääraselt palju võikui omanik söödab loomale koera või kassitoitu herbivoorsele liigile. Mürgistusetunnused on pehme koe kaltsifitseeruminepaljudes organites, mis on näha rönt-26 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

TEOORIA JA PRAKTIKAgenpildil. Raviks on agressiivne vedelikteraapia.A-hüpovitaminoosSeda esineb sageli noortel veekilpkonnadel,keda söödetakse madalakvaliteedilistekommertstoitudega (kuivatatud krevetisegu)ja tailihaga. Seda võib esineda kakuivamaakilpkonnadel ja mõndadel sisalikel.Karnivoorid peavad saama A-vitamiiniloomsest allikast (nt. maks), herbivooridsuudavad seda toota taimedes leiduvastbeeta-karoteenist. A-vitamiini puudusvõib põhjustada skvamoosrakulisemetaplaasia ja hüperkeratoosi teket ningmõjutab kasvu ja kõhre moodustumist.Kliinilised tunnusedTabandunud kilpkonnad ilmutavad sagelikehva kasvamist ja anoreksiat. Neil kujunebvälja silmalaugude turse pisaranäärmeteskvamoosrakulise metaplaasia tõttu.Neil võib ka tekkida sekundaarne respiratoorneinfektsioon riniidi ja pneumoonianäol. Võib esineda ka kõrva abstsesse jakaenla ja kubemepiirkonna turseid sekundaarseltneeruprobleemidele.RaviSüstitav A-vitamiin (1000-5000 iu/kg q7-10d 4 korral) ja suukaudsed lahused. Vältidatuleks üledoseerimist A-vitamiini süstidega.Raskelt anorektilised loomad võivadvajada haiglaravi sundsöötmiseks.Sekundaarset pneumooniat võib ravidaantibiootikumidega. Kilpkonnadel, kellelon A-vitamiini puudus, on tõenäoliseltpuudus ka muudest toitainetest, seegatuleks neile pakkuda tasakaalustatud toitu.Sööta tuleks kilpkonnagraanuleid koostumedate roheliste lehtedega ja nad tuleksvõõrutada krevetisegudelt ja tailihalt.Värske toit, nagu vihmaussid, jahuussid javäikesed kalad on soovitatavad. Samutivõib anda maksa ja kasside kuivtoitu.A-vitamiini mürgistusA-vitamiini süstimisel üledoosis võib tekkidamürgistus. See juhtub, kui manustatakse100x üledoos. Kliinilised tunnusedon anoreksia, erüteem ja naha mulgustumine.Ravi on sümptomaatiline.B 1(tiamiin)-hüpovitaminoosSee esineb karnivoorsetel veeliikidel, nagutripimadu ja Euraasia veemadu ja veekilpkonnad.See on tavaline, kui söödetaksemere- või külmunud kalu. Merekalason rohkelt tiaminaasi ja kui külmunudkala jäetakse liiga kaua sulama, siis sellestkaob tiamiin.Kliinilised tunnusedTabandunud maod ilmutavad neuroloogilisitunnuseid: ataksia, opistotoonus,kõverkaelsus, lihasvärinad, pimedus jasurm.RaviTiamiini võib manustada parenteraalselt(50mg/kg) või suukaudselt (25 mg/kg)maosondi kaudu, kui loom on anorektiline.Toitu tuleks korrigeerida – sööta ainultmageveekalu, värskeltpüütud kalu võikorralikult sulatatud kalu.E (tokoferool)-hüpovitaminoosEsineb, kui reptiile toidetakse ainult õlistekaladega nagu makrell, kuldkala ja kalamaimudega.Samuti täheldatakse sedamadudel, keda söödetakse rasvunud laborinärilistega.Raviks E-vitamiin (1iu/kg).Patsienti tuleks sondiga toita, kui loom onanorektiline ja kindlaks teha dieedi puudujäägid.Kliinilised tunnusedAnoreksia, valulikud sõlmed naha all.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 27

KROONIKAELÜ 2008. aasta üldkoosoleku protokollÜldkoosolek toimus 07.03.08 Jäneda mõisas.Koosolek algas 14.00Koosolekut juhatas ELÜ president PriitKoppelProtokollis: Ingrid Veske1. Koosoleku avamine ja päevakorra kinnitamineKoosoleku avasõnas tänas P. Koppelkõiki kohaletulnud ühingu liikmeid.Koosoleku päevakord kinnitati ühehäälselt.Kohal oli 25 ühingu liiget, kellestviiele oli antud kirjaliku volitusegaõigus hääletada.2. Eelmise üldkoosoleku protokolli kinnitamine(avaldatud ELR 2/2007 ja ELÜkodulehel).Üldkoosolek kinnitas ühehäälselt 2007.aasta üldkoosoleku protokolli, mis oliavaldatud ELR 2/2007 ja ELÜ kodulehelwww.vet.ee.3. ELÜ tegevusaruanded 2006Juhatuse aruanne:1. Juhatus on pidanud kokku üheksakoosolekut. Neist neli on toimunud silmastsilma ja viis olnud interaktiivsed.Teemad, mida on arutatud koosolekutela. kuidas tõsta ühingu mainet liikmeteja avalikkuse seasb. Aasta loomaarsti valiminec. Konverents 2007 korraldamined. Suvepäevade korraldamine koostöösEMÜ Veterinaarmeditsiini jaloomakasvatuse instituudigae. Kodulehe vet.ee toimimine ja toimivusejälgiminef. Liikmeskonna andmebaasi korrastamineg. Osalemine UEVP ja FVE koosolekutelh. Erinevate soodustuste otsimine liikmetele.Raamatukaupluses „Krisostomus“on liikmetele 5% allahindlusi. Õnnetusjuhtumi kindlustuse lepingusõlmimine Salva kindlustusegaj. Veterinaarteenuste näidis hinnakirjakoostamine ja selle tutvustamineloomaarstidele.2. Põllumajandusministrile tegime järelpärimisevolitatud veterinaararsti volitusteraames osutatavate teenustetasumäärade osas. Põhjendatud ettepanekudVeterinaar- ja Toiduametiletasumäärade tõstmiseks.3. Osaletud on kahel UEVP ja FVE assambleelja Põhjamaade ja Baltimaadeveterinaarorganisatsioonide töögrupis.Arutatud tähtsamad teemad:a. Miinimum nõuded veterinaarkõrghariduseleb. Blue Dog projekt. Igal aastal suurenebnende inimest arv, eriti laste,keda on rünnanud enda koer.c. Kuulumine WVO-sse.d. Loomakaitsealase hariduse andminekõrgkoolides.e. Kuidas saab praktiseeriv loomaarstkaasa aidata ahelas loom–loomadeheaolu–toiduohutus–inimese tervis?Jõuti järeldusele, et nn inspektoritesüsteem ei taga kõikide lülidetoimivust. Piirkonnas praktiseerivloomaarst on kõige õigem hindamaksolukorda sünnist surmani.f. „Veterinary Act“ dokumendi vastuvõtmineg. Liikmemaksud FVE ja UEVP-s.4. Konverentsi Veterinaarmeditsiin 2007korraldamine. Viimaste aastate suurimaeksponentide arvuga konverents.5. Aktiivliikmete andmebaasi korrastamine.Antud hetkel on liikmeskonnas 151aktiivliiget, kellele laienevad kõik ühinguhüved. Neist 35% töötavad volitatudloomaarstina.6. Liikmemaksudest laekus 101 620 krooni,perioodi tulem oli -42 022 krooni.Lemmikloomapass tootis kasumit, samasajakiri tekitas väikse kahjumi. Konverentstootis kahjumit. Reaalseid vahendeidca 250 000 krooni.Aukohtu aruanne:Aukohtu esimees Tiina Toomet andis ülevaateAukohtu tegevusest. 2007 aastallaekus aaukohtule 4 juhtumit, mis ei oleotseselt seotud aukohu tööga. Näiteksomaniku kaebus kasvataja kohta.Revisjonikomisjoni otsus edastati paberil.Olles läbi vaadanud ja tutvunud ELÜraamatupidamise dokumentidega, otsustaskomisjon lugeda esitatud raamatupidamisedokumentide alusel koostatudMTÜ EESTI LOOMAARSTIDE ÜHINGU2007. majandusaasta aruande seadustelevastavaks.28 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

KROONIKAKomisjoni liikmed:Madis Aidnik:Hagbard Räis:Üldkoosolek kinnitas 2007 aasta tegevusaruandeühehäälselt4. Eelarve 2008Üldkoosolek otsustas:2008 aasta eelarve koostati 2007 aastaraamatupidamise aruande alusel. Eelarvevõeti parandustega vastu.5. Muudatused põhikirjasELÜ Üldkoosolek otsustas teha EestiLoomaarstide Ühingu põhikirjas järgmisedmuudatused ning kinnitas needhääletusel ühehäälselt:• Muuta punkt 16.1 järgnevas sõnastuses:Ühingust väljaarvamise otsustab juhatus.6. ELÜS vastuvõtmine ELÜ liikmeksAleksandr Semjonov tutvustas ELÜS-iplaane. Üldkoosolek otsustas ELÜS-ivõtta vastu ELÜ liikmeks. Neil on õigusosaleda ELÜ töös ja neil on hääletamistelõigus kasutada ühte häält.7. Diskussioon teemal Eesti veterinaariahetkel, volitatud veterinaararstid ja volitatutetasud.VTA peadirektor Ago Pärtel vastasjooksvatele küsimustele, mis puudutasidveterinaaria tuleviku Eesti Vabariigis.8. Suvepäevad 2008.Suvepäevad korraldame koos EMÜveterinaarmeditsiini ja loomakasvatuseinstituudiga. Rahvast rohkem ja korralduskergem. Suvepäevad toimuvad01.08-03.08.08 SoomaalKoosolek lõppes 18.30Juhataja Priit KoppelProtokollija Ingrid VeskeAasta loomaarst 2008Aasta loomaarstiks 2008 valiti dotsent VladimirAndrianov, innovatiivsuse eest veterinaarkirurgias.Vladimir Andrianovit õnnitleb ELÜS-i presidentAleksander Semjonov.Elutöö autasu vääriliseks 2008 aastal osutus professorMihkel Jalakas pikaajalise viljastava töö eest.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 29

MEMUAARID40 aastat Tartus 9Madis AidnikEesti MaaülikoolProfessor Rudolf Säre(15.02.1909-02.12.1982)1962. aasta sügisel ostsin Alatskivi kauplusestsiniste kaantega raamatu, mille pealkirjaksoli “Põllumajandusloomade eri- jaoperatiivkirurgia”. Tollasele üheksandaklassi poisile ei öelnud autori nimi midagi.Mind kannustas õpiku ostmisel loomaarstikssaamise kinnisidee ja aimdus, et ehkläheb seda kunagi vaja. Meelde on jäänud,et raamatut lehitsedes ehmusin, sestkõik mis kaante vahel, oli arusaamaatu.Minus tekkis pisuke maavärin – ehk olenendale liialt kõrgeid eesmärke seadnud?Tagantjärele tarkusega olen mõelnud, etIssanda maailm on üks imelik paik. Ei võinudmina kuueteistkümneaastase naganaette kujutada, et ostetud kirurgiaõpiku autoristsaab mulle kunagi õpetaja, kolleegja mis veel üllatavam – alluv.Rudolf Säre sündis Tartus. Tema isa olipärit Tartumaalt Võnnu kihelkonnast ja tegutsesehitusettevõtjana. 1934. aastal lõpetasSäre kiitusega Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna.Samal aastal sai temastloomaarstiteaduskonna histoloogia jaembrüoloogia instituudi nooremassistent.Juba järgmisel aastal sooritas ta doktorieksamidja ta edutatakse vanemassistendiks.1937. aastal anti talle aastaks stipendiumenesetäiendamiseks ortopeedia alalkodumaal, Stokholmis ja Kopenhagenis.Kodumaale naasmisel sai temast loomaarstiteaduskonnaõppesepikoja õpetatudsepp ja sepikoja juhataja kuni 1945. aastani.Kuna R. Säre alustas akadeemilistkarjääri histoloogina, siis kaitses ta 1943.aastal doktoridissertatsiooni teemal „Koduimetajatesapipõie limaskesta reljeef,epiteel ja näärmed“ (juhendaja J. Tehver).Promotsiooni Saksa okupatsiooni ajalNSVL-s ei tunnistatud. Selle tõttu kaitsesta sama tööd uuesti 1946. aastal. 1945.aastast kuni surmani õpetas ta tulevasteleloomaarstidele kirurgiat ja ortopeediat.1945-1956 oli ta dotsent, 1956-1980 professorja 1980-1982 konsultantprofessor.Esmakordselt nägin ma R. Säret 1964.aasta hilissuvel vanas EPA peahoonesRiia mäel. Ilmselt oli ta määratud veterinaariaüliõpilastevastuvõttu kureerima jameie ette ilmus ta alles vastuvõtueksamitejärel. Mida ta meile edastas, ei mäleta,kuid tema kiilaspea jäi meelde.Professor õpetas meile operatiivkirurgiatja ortopeediat. Nüüd, palju aastaidhiljem, on silme ees Rutsi (nii oli professorihüüdnimi üliõpilaste ja kolleegideseas) esmane ilmumine loengutele. Astubauditooriumisse üle keskmise pikkusega,sportliku väljanägemisega, säravvalgeskitlis härrasmees kahe palja käega., Kolmeõppeaasta jooksul olime näinud õppejõudeikka konspektiga tulemas. Loomulikultoli ka Särel konspekt, kuid see olikitli taskus väikestel lehtedel ja neil lehtedelolid kirjas märksõnad, et jutt loogilinetuleks. Mees ladus nagu müüri. Nii saabainet esitada ainult see, kes asja tõsiselttunneb. Juhuslikult nägin, kui üks lihtnemaamees Särelt küsis: „Kas Teie võiteöelda sajaprotsendilise täpsusega, mis onhobuse kõhuseinas selles kohas, millelema peopesa peale paneks?“ Vastus tuliprofessorile omase sarkastilise alatooniga:„Loomulikult.“ Õppetöö oli professorilepühaks lehmaks. Ta alustas minuti pealtja minuti pealt ka lõpetas (kui operatsioonseda võimaldas). Iga üliõpilane pidi käeveriseks saama. Tal oli üliõpilaste õppetööstosavõtu vihikus kirjas, kes on operatsioonidelolnud põhitegija ja kes abimees.Iga praktikumi algul pani ta paika,kes on täna lõikaja ja kes abiline. Jõuline,kuid õiglane süsteem! Kamraadide seljataha või seina äärde pugemine oli välistatud.Heas mõttes kartsid teda nii üliõpilasedkui ka teenindav personal. Oli mõeldamatu,et tema praktikumiks oleks puudunudpatsient, instrumendid ja muu operatsiooniksvajalik. Kui midagi ei olnud niinagu vaja, siis lajatas ta otse. Nõrganärvilisteleoli see kahtlemata šokiks. Mäletanjuhust, kui üks minu kursusekaaslaneõmbles haava ja käed seejuures värisesid.Professor märkas seda ja põrutas: „Noormees,mis Te neist kätest väristate?“ Sellepeale ei värisenud enam käed ega välkunudka nõel.R. Säre oli universaalne kirurg. Mullejäi mulje, et ta võis lõigata kõiki loomi elevandistvihmaussini. Tema teadustööst teansuhteliselt vähe. Tundub, et olulisemaduuringud olid tal naha transplanteerimiseja veiste nisade kirurgilise ravi alal. Kindlastijääb ta viimaseks mohikaanlaseks niimeil kui kogu Läänemere regioonis ortopeedina.Tänu R. Särele on meil regiooniunikaalseim ortopeediamuuseum. Õn-30 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

MEMUAARIDneks sai see ka professori poolt järeltulevatelepõlvedele katalogiseeritud.Minu esimesed ametialased ja isiklikudkontaktid tekkisid professoriga 1975. aastal,kui mind kutsuti kirurgia ja sünnitusabikateedri assistendiks. Selgus, et mehiseotsekohesuse kõrval oli temas ka hea huumorisoon,.Kateedri ja kliiniku meestel olikombeks hommikuti „kateedri ema“ LeidaPartsi juures kokku saada. Räägiti poliitikast,huvitavatest juhtumistest, aasiti üksteistja kostitati äsjakuuldud anekdootidega.Kui Ruts oli majas, siis võttis ta enamastineist „briifingutest“ osa. Tal oli toredakskombeks ruumi tulles küsida. „Ja midate olete otsustanud?“ Seejärel võttis taistet massiivses punase riidega tugitoolisja liitus seltskonnaga. Eelpool mainisin, etSäre suhtus õppetöösse äärmise kohusetundega.Kõik ülejäänu, mis ei olnud õppetöögaseotud, oli tema vaateväljast väljasja lisakohustusi ta ei võtnud. Saadeskateedrijuhatajaks ma seda ei teadnud jasain üpris valusa õppetunni, kui palusin, etprofessor tutvustaks kateedrit ja kliinikutkeskkoolide abiturientidele, kuna ise olinmuude ülesannetega hõivatud.Seitsmekümnendate aastate lõpus hakkasta tervis logisema. Üha ilmsemakssaid Parkinsoni tõve tunnused. Skalpellihoidmine muutus võimatuks. Ta palusendale appi Mihkel Jalaka, kellest ta vägalugu pidas. Püüdsime kolleegidega tedakateedri eluga kursis hoida, tuues tedaautoga tööle ja viies hiljem koju tagasi.Neil kordadel, kui mina küüdimeheksolin, õppisin professorit ja ka tema peretlähemalt tundma. Peamine, milles ma neilsõitudel veendusin, oli temas kompromissitultistuv antikommunist. Vaevalt etta minu analoogilisi vaateid teadis ja olinüllatunud, et ta jagas minuga seiku, milleavaldamine ei olnud tollastes oludes soovitatav.Toon paar näidet.1945. aasta kevadel, kui Eesti oli taasmitmendat kuud Nõukogude SotsialistlikVabariik, toimusid Saksamaa pealinnaBerliini vallutamiseks ägedad lahingud.Just neil päevil oli Tartu Riikliku Ülikoolikompartei sekretär (nime ei tea) temalt küsinud:„Mida Teie seltsimees Säre arvateBerliini operatsioonist?“ Vastus oli: „Saapakulu on suur.“ Püha müristus! Ilmseltparteifunktsionäär andis märku, et Saksaokupatsiooni ajal kaitstud doktoritöö onkahtlase väärtusega ja autor takka otsa samuti.See seik meenus mulle täies hiilgusestaas, kui purjus Vene president Jeltsinjuhatas Saksamaalt lahkuvate NSVL vägedeorkestrit. Kas selle nimel oli vaja tõemeelikulutada nii palju saapaid ja tappainimesi, et üks röövlitest saaks väita, etmina ei olnud röövel, vaid hoopis teie lunastaja.On ime, et Säre nende saabasteeest kondipurustajasse ei sattunud.Teine näide. Säret nagu mitut teistkiõppejõudu stalinistlik režiim ei usaldanud.Lausa koomilisena tundub, et temamaja juurde pandi passima NKVD sõdur.Professori sõnul passisid sõdurid ümbertema maja ööd ja päevad. Lõpuks sai Särelvilland. „Võtsin labida ja virutasin ühelepähe.“ Siis oli Rutsil hirm peale tulnud– äkki pistavadki kinni või viivad Siberisse.Asja silumiseks oli ta läinud partei linnakomiteesseja seal öelnud: „Mina ei olenii kõva mees, et vene riigi ära kukutaksin.Jätke mind rahule!“ Ime, kuid soldatidolidki pärast seda maja ümbert kadunud.Professori abikaasa Emma oli palju aastaidTartu Aianduse ja Mesinduse Seltsiesinaine. Särede maja ümbrus Vilde tänavasoli kujundatud iluaiaks, kus valitsevaksolid roosid.Professoril oli üks laps – tütar Helju,kelle abielust Tartu Ülikooli professori ElmarVasaraga sündis kolm poega. PoegVeikost sai psühhiaatria professor ja ülikoolipsühhiaatriakliiniku juhataja. Eeroston saanud füsioloogia professor, naguisagi ja Olavist ilukirurg. Dünastia! Millineoli vanaisa osa lastelaste kujunemises onmulle teadmata, kuid käbi ei kuku ju kännustkaugele. Tütrepoeg Veiko ütles mullemõned aastad tagasi, et vanaisa oli karmmees. Kui vendade mürgel üle piiri läks,siis ajas Ruts neid ahjuroobiga möödamaja taga. Aga mehed kasvasid missugused!Järelehüüdes 8. detsembril 1982.a.olen seda väljendanud nii: „Sinu mõte jaSinu meel on leidnud väärilised jätkajad.“Professor Rudolf Säre on maetud Vana-Jaani kalmistule. Tema lähedal puhkavadVillem Ernits, Otto Tamm ja Evald Nõmm.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 31

PERSONALIAProfessor Jüri Parre (1928–1996) – 8010. oktoobril 2008. aastal oleks Jüri Parre saanud80 aastaseks ja loomaarstidel ning parasitoloogidel,aga ka paljudel teistel oleks olnudmeeldiv võimalus seda koos juubilariga tähistada.Saatus(?) tahtis aga teisiti ja J. Parre lahkumisestmeie hulgast (16.07.1996) on tänaseksmöödunud juba 12 aastat. Selle ajaga onEPMÜ (EMÜ) lõpetanud juba palju noori loomaarsteja sirgunud uus põlvkond parasitoloogiagategelejaid Eestis. Noored aga ei tea meiemineviku suurkujudest, nende elust ja tegevusestsuurt midagi. Probleem on üldine ja selleston väga kahju. J. Parre kui ühe väljapaistvaloomaarstiteadlase meenutamist vajavadka temaga kokkupuutunud. Käesoleva kirjutiseautori seisukohalt on see lausa kohustus.Kes siis oli Jüri Parre? Ta oli mulk, sündis Viljandistolleaegse Viljandi valla Vardja küla Tõigastetalu peremehe pojana, tema perekonnanimioli siis Patune. Lõpetas Viljandi 2. Keskkooli(praegune Viljandi Maagümnaasium) jaimmatrikuleeriti 1947. aastal Tallinna PolütehniliseInstituudi ehitusteaduskonna üliõpilaseks.Enne Tartu Riikliku Ülikooli loomaarstiteaduskondaõppima asumist (1948) töötas J. Patuneka Tallinna Hüdrometeoroloogiajaamas.See on huvitav kokkusattumus allakirjutanuelulooga. Nimelt olen ka mina töötanud akadeemiliselpuhkusel olles hüdrometeoroloogiajaamas(Viljandis), olen samuti sündinudViljandis, lõpetanud Viljandi 2. Keskkooli, seejärelEPA veterinaariateaduskonna ja pidanudkaua õppejõu ametit, erialaks parasitoloogia.Tudengiajal (1951) abiellus J. Patune NiinaKütkega, samal aastal sündis tütar Kaja. J. Patunelõpetas EPA cum laude 1953. aastal, töötas1953-1954 Antsla rajooni Keskzooveterinaarjaoskonnajuhatajana ja TSN TK peaveterinaararstina.Edasi aga algas tema eluaegne seotusparasitoloogiaga. Nimelt õppis J. Patune aastatel1954-1957 Moskva Veterinaarakadeemiasaspirantuuris parasitoloogia ja invasioonihaigusteerialal. Tema juhendajaks oli väljapaistevparasitoloog akadeemik Konstantin IvanovitšSkrjabin (1878-1972). Muide, on tähelepanuväärne,et K. I. Skrjabin õppis (1900-1905) TartuVeterinaaria instituudis ja kaitses oma veterinaariamagistriväitekirja sama instituudi TeaduslikusNõukogus 1916. aastal. 1932. aastalvaliti K. I. Skrjabin Tartu Ülikooli audoktoriks.1954. aastal sündis Jüri ja Niina perre poegUrmas. Pärast aspirantuuri lõpetamist alustasJ. Patune assistendina EPA mittenakkavatesisehaiguste kateedris.1958. aastal omistati J. Patusele veterinaariateadustekandidaadi kraad, väitekirja teemaoli „Koerte ja kasside ehhinokokoosi teraapiaja selle seos inimese ja loomade ehhinokokoosidevastatsiooniga“. Samal aastal võttis J. Patuneuueks perekonnanimeks Parre. Järgnesidaastad ülikooli õppejõuna (vanemõpetaja, dotsent).1990-1992 töötas J. Parre professorinasise- ja nakkushaiguste kateedris, 1992-1994parasitoloogia õppetoolis, olles ühtlasi õppetoolijuhataja.Veterinaarmeditsiinidoktori teaduskraadomistati J. Parrele 1992. aastal referaadi „Veterinaarparasitoloogiaõpik ja seda täiendavadtrükised“ kaitsmise järgselt. 1994. aastal valitiJ. Parre EPMÜ emeriitprofessoriks. Pikkadeõppejõuaastate jooksul on J. Parre õpetanudloomaarstidele parasitoloogiat ja invasioonihaigusi,aga ka mikrobioloogiat, veterinaargeneetikat,kalade, lindude, väike- ja karusloomadehaigusi ning veterinaarpatogeneetikat.J. Parre kirjutatud on (valmis 1981, ilmus1985) juba eespool nimetatud „Veterinaarparasitoloogia“,mis pälvis 1987. aastal Eesti NSVriikliku preemia. Sellele lisanduvad mitmed sisukadja hästikirjutatud raamatud ning brošüüriderinevate loomaliikide parasitaarhaigustest.Paralleelselt õppejõu ametiga EPA-s töötasJ. Parre palju aastaid Balti Tsonaalses LindudeHaiguste Laboratooriumis (Balti TsonaalseTeadusliku Uurimise Veterinaarlaboratooriumis),olles 1967-1971 selle esimene direktor ja1977-1991 vanemteadur. Ta oli ka „Eesti LoomaarstlikuRingvaate“ peatoimetaja aastatel1989-1995. Selle loomaarstide kutseajakirjauuestiilmumisel oli J. Parre roll väga suur. J.Parre oli kolme kandidaadiväitekirja (H.-E. Simovart,1974; T. Schattschneider, 1980; T. Järvis,1980) ja ühe magistriväitekirja (I. Miller,1992) juhendajaks ja kaasjuhendajaks.Ühtlasi võttis ta aktiivselt osapaljude eriala- ja muude ühingutetööst. 1995. a. nimetati ta EestiLoomaarstide Ühingu auliikmeks.J. Parre suutis ja tegi palju Eestiloomaarstiõppe ja -teaduse, eritiparasitoloogia arendamiseks. T aoli väga erudeeritud inimene, heaõpetaja ja hilisem kolleeg.Toivo JärvisEMÜ parasitoloogia ja invasioonihaigusteprofessor32 Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009

Eesti Loomaarstide ÜhingThe Estonian Veterinary AssociationEESTI LOOMAARSTIDE ÜHINGUÜldkoosolek 200914. märts 2009 Tartusalgusega 10.00•P ä e v a k o r d1. Koosoleku avamine ja päevakorra kinnitamine2. 2008. a Üldkoosoleku protokolli kinnitamineAvaldatud ELR nr. 1–2, 2009 ja www.loomaarst.ee foorumis3. ELÜ tegevusaruanded 2008• Juhatuse aruanne• Majandusaasta aruanne• Revisjonikomisjoni aruanne• Aukohtu aruanne4. 2008. majandusaasta aruande kinnitamine5. 2009. aasta eelarve6. Juhatuse valimised7. Revisjonikomisjoni valimised8. Suvepäevad 20099. Aasta loomaarsti valimised10. Fotokonkurss11. Jooksvad küsimusedEesti Loomaarstide ÜhingKreutzwaldi 62, Tartu 51014, EestiTel/fax +372 742 2582, Mob. +372 50 11882Reg. nr 80077287, Swedbank 1120072962e-mail: info@vet.ee, www.vet.ee

LOOMAARSTIDE SUVEPÄEVAD 20091.-2. august 2009Harjumaal, Paunküla PuhkekeskusesOOTAME ROHKET OSAVÕTTU!