2009 Ringvaade nr.: 1 TEOORIA JA PRAKTIKA Nakkusohutusest ...

TEOORIA JA PRAKTIKAGranulomatoosne hepatiit Kesk-Aasialambakoeral – kliiniline haigusluguMerle Toom, Paul F. MõtskülaEesti Maaülikooli LoomakliinikSissejuhatusGranulomatoosne hepatiit on harvaesinevhistopatoloogiline diagnoos koertel.Granulomatoosseid muutusi maksas võivadpõhjustada erinevad tegurid - infektsioossed(bakterid, parasiidid, viirused,seened) ning mittenakkuslikud nagu näiteksravimid, uudismoodustised, lümfangiektaasia,immuunvahendatud haigusedja histiotsütoos 5,6,7 . Siiski on paljudkoerte granulomatoosse hepatiidi juhtumididiopaatilised, mille korral ei ole võimalikotsest haiguse tekkepõhjust väljaselgitada. Sellest tulenevalt on diferentsiaaldiagnoosidenimekiri väga pikk ninglõpliku diagnoosini jõudmine enamastiküllalt keeruline.Käesolev artikkel annab ülevaate kolmeaastase emase Kesk-Aasia lambakoerahaigusloost, kellel lõplikuks histoloogiliseksdiagnoosiks oli granulomatoosnehepatiit.Kuna tegu on harva esineva ja raskestidiagnoositava haigusega, on kirjandusesvähe andmeid selle patoloogia kohta. Artiklieesmärgiks ongi anda ülevaade sellestpatoloogiast, kirjeldada sümptomaatikat,diagnostikat, diferentsiaaldiagnoose,ravi ning prognoosi.Anamnees, diagnostika ja raviEesti Maaülikooli Väikeloomakliinikussepöörduti kolme aastase, 62 kg kaaluvaemase Kesk-Aasia lambakoeraga, kellepeamiseks kaebuseks oli nädal aega kestnudloidus, kõhupiirkonna suurenemine,hingamisraskused, kõhulahtisus ja isutus.Patsient oli edasi saadetud teisest kliinikust,kuhu esmalt pöörduti. Koerale oliantud kaheksa päeva varem lehmakontening loom oli saanud ka lahtisteid. Koeroli korrektselt vaktisneeritud ning regulaarseltdehelmintiseeritud.Kliinilisel ülevaatusel oli täheldatav koeraraskendatud hingamine, südame löögisagedus120 lööki minutis, niitjas pulssning kõhupiirkonna suurenemine, palvikkuei esinenud.Kliinikus tehtud röntgenuuringu käigusavastati patsiendil vaba vedelik nii rinnakuika kõhuõõnes, samuti tekkis kõhuõõnesttehtud röntgenülevõttel kahtlus soolesulgusele.Loomale manustati järgmiselpäeval soolesulguse välistamiseks suukaudu jopamidooli sisaldavat kontrastainet(Gastromiro ) ning tehti kontraströntgenuuring,millest selgus, et kontrastaineläbib soolestikku takistusteta. Uuringuteksvõeti biokeemiline ja kliiniline vereproov.Vere biokeemilised näitajad ei olnud muutunud,kliinilises vereproovis täheldati hemoglobiinisisalduse suurenemist 199 g/L (normvahemik: 120-180 g/L), poikilotsütoosija hüperkroomsust. Rinnaõõne jakõhuõõne punktaat saadeti tsütoloogiliseleuuringule. Mõlema vedeliku erikaal oli1.018 ja valgusisaldus 14,3g/l. Tsütoloogilineleid viitas põletikule mõlemas õõnes(neutrofiilid, lümfotsüüdid). Lisaks leidusrinnaõõnevedelikus hulgaliselt reaktiivseidmesoteelirakke ja palju nuumrakke;kõhuõõne punktaadis 10% eosinofiile japalju nuumrakke. Mõlemad proovid olidbakteriaalse leiuta.Patsiendile paigaldati rinnaõõnde püsidreenja eemaldati rinnaõõnest pool liitritseroosset vedelikku.Alustati vedelikteraapiat (Ri-Lac) ja antibakteriaalsetravi. Antibiootikumidestotsustati manustada patsiendile laia toimespektrigaravimeid, kuna kahtlustati kasoolesulgust ning sellest lähtuvalt võimalikketüsistusi sepsise ja peritoniidi näol.Loom sai viiel esimesel kliinikus veedetudpäeval amoksitsilliini kalvulaanhappega(Synulox) doosis 12,5 mg/kg kehamassikohta SID, kolmel esimesel päeval metronidasoolidoosis 12 mg/kg kehamassikohta BID, samuti kolmel esimesel päevaltsefuroksiimi (Zinacef) doosis 20 mg/kg kehamassi kohta BID. Tsütoloogi vastustestlähtuvalt alustati neljandal päevalka glükokortikosteroidide manustamistpatsisendile. Loomale anti prednisloonitablettekaks korda päevas doosis 1mg/kgkehamassi kohta. Pärast neljandat haiglasveedetud päeva oli patsiendi seisundparanenud, tehti kordusröntgenülesvõterinnaõõnest, kus vaba vedelikku oluliselEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 9