Eesti Loomaarstlik Ringvaade Eesti Loomaarstlik Ringvaade

LEMMIKLOOMMükotoksiinide toime lemmikloomadeleJosef Böhm ja Ebrahim Razzazi-FazeliSöötmisteaduse Instituut, Veterinaarse Rahvatervise Osakond, Viini VeterinaarmeditsiiniÜlikool, AustriaSissejuhatusLemmikloomadeks loetakse kõiki loomi,keda peetakse tubastes tingimistesnagu koeri, kasse, puurilinde, küülikuid,merisigu ja naaritsaid. Viimastel aastatelon lemmikloomade pidamine arenenudriikides üha populaarsemaks muutunud.Mükotoksiinide toimet on uuritud paljudelloomaliikidel, kuid peamiselt laborjafarmiloomadel. Ainult vähesed uuringudon sooritatud lemmikloomadega.Kuid on alust arvata, et ka lemmikloomadeleantavad söödad võivad sagelimükotoksiinidega saastunud olla, millesttuleneb risk nende haigestumiseksmükotoksikoosidesse. Käesoleva kirjutiseeesmärgiks on tutvustada lugejaidseni teadaolevate andmetega lemmikloomademükotoksiinidega kokkupuuteltekkivate ohtudega.AflatoksiinAflatoksiinid on Aspergillus perekonnaseente Aspergillus parasiticus ja Aspergillusflavus poolt produtseeritavadtoksilised sekundaarsed metaboliidid.Need põhjustavad paljude loomaliikideja inimese haigestumist üle kogu maailma.Aflatoksiinide tugeva toksilisuseja kantserogeensete omaduste tõttu onneid toksiine väga põhjalikult uuritud.Aflatoksiinid avastati eelmise sajandi60ndate aastate algul, kui Inglismaaldiagnoositi kalkunitel senitundmatu haigus,mida algselt nimetati kalkunite Xhaiguseks.Aga juba enne seda, viiekümnendatelaastatel, oli teatatud koerte massilisesthaigestumisest raske maksapatoloogiagakulgevasse haigusesse, mida siis nimetatiX hepatiidiks. Haiguse etioloogiaoli tol ajal teadmata, kuid tekkinud maksakahjustusedsarnanesid nendele, mistekkisid sigadel hallitusseentega saastunudmaisi söötmise tagajärjel tekkivaEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012toksikoosi korral ja kliinilised tunnusedsarnanesid nendele, mis tekkisid hiljemaflatoksikoosiks tunnistatud seisundikorral. Hiljem selgus põhjuslik seos aflatoksiinideja maksakahjustuste vahelning tehti eksperimentaalselt kindlakskoerte vastuvõtlikkus aflatoksikoosile.Peale äkksurma ja raske maksapatoloogiaiseloomustavad ägedat aflatoksikoosikassidel ja koertel üldine uimasus,oksendamine, suurenenud janu japolüuuria.Aflatoksiinide suhtes kõige tundlikumakson lemmikloomadest küülikud.Toksiini LD 50neile on 0,4 mg/kgkehakaalu kohta. Sõltuvalt loomadevanusest on surmavaks aflatoksiini kogusekskoertele ja kassidele vastavalt0,5–1 mg/kg ja 0,3–0,6 mg/kg. Loomadsurevad kolme päeva jooksul. Sellistelloomadel on maks mõõtmetelt suurenenud,täheldatakse intravaskulaarsetdissemineerunud koagulatsiooni ja verevalumeidsoole limaskestas. Alaägedaaflatoksikoosi korral (toksiini manustatikahe-kolme nädala jooksul doosis 0,5–1 mg/kg) muutusid koerad ja kassid letargiliseks,anorektiliseks ja ikteeriliseks.Sellele järgnesid mõnikord dissemineerunudintravaskulaarne koagulatsioon jasurmlõpe.Kroonilise aflatoksikoosi korral, missaavutati toksiini manustamisega doosis0,3 mg/kg kuue-kaheksa nädalajooksul, tekkisid koertel ja kassidel samadkliinilised tunnused kui alaägedatoksikoosi korral, kuid kõige ilmekamakskliiniliseks tunnuseks oli ikterus. Kroonilisealfatoksikoosi korral täheldati maksahistoloogilisel uurimisel ulatuslikkufibroosi, mis oli tingitud aflatoksiini toksilisesttoimest maksarakkudele paljudelloomaliikidel, kaasa arvatud koerad.Eksperimentaalselt provotseeritud aflatoksikoosikorral täheldatakse koertelsageli isu puudust, uimasust, kurtumust

LEMMIKLOOMja ikterust. Rinna ja kõhuõõnes olid ulatuslikudsubseroossed ja limaskestaalusedverevalumid, maks oli kollaka värvusega,sapipõie seinas, pankreases,neerudes, tüümuses, südamelihases janeerupealistes täheldati nekroosikoldeidja verevalumeid. Histoloogiliseluurimisel täheldati maksas ägeda põletikutunnuseid, fibroosi, maksarakkudenekroosi, rasvväärastust, sapijuha laienemist.Aflatoksikoosi puhangud1975. a kirjeldati kolme Aspergillusflavus’ga saastunud leiba söönud koerasurmaga lõppenud haigestumist. Leibsisaldas 6,7 ppm aflatoksiini. Kahe koeraokses leiti aflatoksiini koguses vastavalt100 ja 40 ppm.1977. a teatati koerte massilisest haigestumisestmaksahaigusesse koerakasvanduses.Haigetel koertel täheldatiisupuudust, uimasust, polüuuriat, suurenenudjanu, ikterust ja hemorraagilistdiateesi. Hemorraagilise kriisiga seotulttäheldati trombotsütopeeniat, hüpofibrinogeemiat,fibrinogeeni laguproduktidesuurenemist, tromboplastiini aktiveerumisajapikenemist. Aflatoksikoosidiagnoos leidis kinnitust toksiinide sisaldusekindlaks tegemisega koerteleantud söödas. Lahangul leiti alaägedalehepatiidile viitavaid tunnuseid.1986. a kirjeldati jahikoerte massilist,suure suremusega lõppenud haigestumist.Kliiniliselt täheldati koertel isupuudust, uimasust ja ikterust. Laboruuringutelleiti toksilisele hepatiidile, bilirubiuurialeja aneemiale viitavaid tunnuseid.Diagnoosi kinnitas aflatoksiin Bkindlaks tegemine kudedes.1987. a teatati kümne koera haigestumisestLAVs. Ühel juhul oli tegemistägeda, seitsmel, alaägeda ja kahel kroonilisemürgistusega. Koertelt pärit patoloogilisematerjali uurimisel leiti maksarasvväärastust, sapijuhade nekroosiregeneratsiooni ja proliferatsiooni, sapikumuleerumist sapijuhades. Suurtesmaksa sapikäikudes leiti fibroplastoosile,mükoiddegeneratsioonile, nekroosileja segmentaarsele atroofiale viitavaidmuutusi. Kõigi kümne koera maks olirasvväärastunud, nelja koera maksasesines sapi kumuleerumine, maks olierineval määral sidekoestunud. Makroskoopiliseluurimisel täheldati veel ikterust,aneemiat, astsiiti, hüdrotooraksit,hüdroperikardiiti, anasarkat, kopsuödeemi,gastro- enterorhaagiat ja nefroosi.Aflatoksikoosiga kaasnev suur haigestumusja suremus ning sümptomaatiliseravi ebaefektiivsus sunnib koeraomanikkepöörduma loomakliinikute jadiagnostiliste laborite poole. Iga toksilisehepatiidi kahtluse korral tuleb vahetadakohe koertele antav sööt.Vastandina koertele ei ole kirjeldatudühtegi aflatoksikoosi massilist puhkemistkassidel. Selle põhjuseks võib ollaasjaolu, et kassitoidud on valmistatudpeamiselt liha baasil (umbes 70%) javähemal määral taimsel baasil (30%).Viimasel ajal kehtestatud range kontrolllemmikloomadele mõeldud söötadetööstuslikul tootmisel on olulisel määralvähendanud söötade aflatoksiinidegasaastumise riski ja viimastel aastatel onteatatud ainult aflatoksikoosi üksikjuhtudestkoertel.Lemmikloomade söötade saastumineaflatoksiinidega2001. a uuriti Mehhikos 35 koerte jakasside söödaproovi aflatoksiinide sisaldusesuhtes. Selgus, et kõige enamsaastunuks söötade komponendiks olimais. Samal aastal uuriti ka Argentiinaskoertele ja kassidele mõeldud söötademükofloora sisaldust. Selgus, et needolid saastunud kümnesse seeneperekondakuuluvate seentega, lisaks veelMycelia sterilia. Kõige domineerivamaksoli Aspergillus perekond (62%söödaproovidest), millele järgnesid perekondadeRhizopus (48%) ja Mucor(38%) seened. Aspergillus perekonnaseentest omakorda prevaleeris Aspergillusflavus, millele järgnesid Aspergillusniger ja Aspergillus terreus. Järgnevadsuuremad saaste põhjustajadolid Mucor racemosus, Mucor plumbusning Mucor globosus. Mitmed neistsöötadest isoleeritud seened olid või-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012

LEMMIKLOOMja loomade normaalne tervislik seisundtaastus täielikult. Lihaste värinad tekkisidkoertel ka penitrem A peroraalsemanustamise korral doosis 0,18 mg/kg.1988. a kirjeldati ägedat lihaste värinagakulgevat haigestumist siberi laikal,kes oli söönud hallitama läinud kotletti.Toidu jäätmetest isoleeriti Penicillumcrustosum ja selle toksiin penitrem.Tremorogeensed mükotoksiinid imenduvadseedetraktist ja elimineeruvadsapiga. Selle korduv retsirkuleerimineorganismis võib paranemisperioodi pikalevenitada.Penitrem on lipofiilne molekul ja onseetõttu võimeline läbima vere-ajubarjääri ning intensiivistama atsetüülkoliinisünteesi. On kindlaks tehtud, etpenitrem A on glütsiini sünteesi antagonistja võib asendada gammaaminobutüürhapet.Mürgistuse tunnused koerteltekivad juba poole tunni jooksul saastunudsööda söömisest. Toksikoosi kliinilistekstunnusteks on nõrkus, lihasvärin,ärritatavuse suurenemine, lihaste jäikus,hüperaktiivsus ja vahel palavik. Lihaskonnahüperaktiivsusele võib järgnedakurnatus. Haiguse korral on täheldatudveel palavikku, dehüdratatsiooni, seerumiaminotransferraasi ja kreatiinkinaasisisalduse suurenemist. Närvinähtudelevõib sageli eelneda oksendamine.Penitremi toksikoosi kahtluse korraltuleb diferentsiaaldiagnostiliselt arvestadamürgistusi strühniini, metaldehüüdi,brometaliini, fosfororgaanilisteühendite, karbamiidide, metüülksantiini,püreltroidide ja kloreeritud hüdrokarbonaatidega.Tremorotoksiine on võimalikmäärata oksest, mao loputusvedelikust,maosisaldisest ja sapist. Mürgistusekorral soovitatakse loomale teha maoloputusja anda antiemeetikume. Naguteiste toksikooside korral on näidustatudka aktiivsöe manustamine. Aluse-happevahekorra tasakaalustamiseks soovitataksekasutada naatriumbikarbonaati.Mürgistusjuhtumid1979. a teatati kahe Austraalia lambakoera,kes olid söönud hallitanud juustu,haigestumisest. Juust oli kaetud Penicillumcrustosum’i sinakasroheliste kolooniatega.Hiirtel ja koertel, kellele söödetijuustuproovist isoleeritud seente kultuuri,tekkis lihaste värin. Tehti kindlaks,et haigestumise põhjuseks oli penitremA. See mükotoksiin põhjustab lihastevärinaid, konvulsioone, lamamajäämist.Penitremi toimemehhanismi kohta onpakutud erinevaid hüpoteese. Sõltuvalttoksiini kogusest tekivad koertel mürgistusejärgmised kliinilised tunnused:kerge mürgistuse korral 2–3 tundi kestevlihaste värisemine ja ataksia. Raskemürgistuse korral tekivad koertel krambidja surmlõpe või taastub normaalnenärvitalitlus paari päeva jooksul. Patoloogilistestmuutustest on kirjeldatudverevalumeid kõhuõõne organites janekroosikoldeid maksas. Mõnel juhul ontoksikoosiga koertel tekkinud ka palavik.Spetsiifilise toimega antidootikumipenitremi vastu veel ei tunta. Ülemäärasemotoorse aktiivsuse ja krambihoogudeleevendamiseks soovitatakse kasutadafenobarbitaali. Vedeliketeraapiaja lühiajaline kortikosteroidide manustaminevõivad toimida šokivastaselt jarakumembraani stabiliseerivalt. Ägedaneuroloogilise sündroomiga seonduvatorganismi ülekuumenemist on võimalikleevendada rahustite manustamiseja külma vee vannidega. Penicillumja Aspergillus perekonna seened onosutunud kõige sagedamini kodustestkülmkappidest ja riknenud toiduainetestisoleeritavateks seenteks.TsüklopiasoonhapeTeine Aspergillus flavus’st isoleeritudmükotoksiin, tsüklopiasoonhape (CPA),on põhjustanud koertel erineva raskusastmegamürgistust. Toksiini peroraalsemanustamise korral 90 päeva jooksuldoosides 0,05, 0,25, 0,5 ja 1,0 mg/kgsurid kõik toksiini suuri koguseid saanudkoerad. Toksikoosi kliinilised tunnusedtekkisid ajavahemikus 2–44 päevaalates toksiini manustamisest. Koerteltäheldati isupuudust, oksendamist, kõhulahtisust,palavikku, dehüdratatsiooni,kõhnumist ja KNS depressiooni. Seedetraktoli koertel kogu ulatuses põle-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012

LEMMIKLOOMtikus, limaskest kaetud verevalumite janekroosikolletega. Toksikoosiga koertelon kirjeldatud ka neeruinfarkte, nekrotiseeruvatepididümiiti ja ulteratiivsetdermatiiti. Mikroskoopilistest muutustestleiti lümfoidorganite nekroosi, vaskuliiti,haavandumist, karüomegaaliaterinevates organites ja soole limaskestaepiteelirakkude mitootilise aktiivsusevähenemist. Haavandite ja nekroosipõhjuseks olid vereringehäired. Hematoloogiliseluurimisel täheldati leukotsütoosi,neutrofiiliat, lümfotsütopeeniat,momotsütoosi ja seerumi aluselisefosfataasi aktiivsuse suurenemist.Petuliin ja penitsilliinhapePatuliini ja penitsilliinhapet produtseerivadPenicillum ja Aspergillus perekondadeseened, mida sageli leitaksehallitanud söötades (toiduainetes) jajuustudes. Patuliini on leitud riknevatespuuviljades, õunamahlas ja hallitanudleivas. On uuritud patuliini toksilisust jakoostoimet penitsilliinhappega koertel.Selgus, et kõige tundlikemaks organitekstoksiinile olid kopsud ja maosooletrakt.Kliiniliselt täheldati toksikoosigakoertel vereseguse okse eritumist, kõhulahtisust,üldist uimasust ja kopsuturset,kui penitsilliinhapet manustatikoertele doosis üle 10 mg/kg. Koertel,kellele manustati ainult penitsilliinhapet,toksikoosi erilisi kliinilisi tunnuseidei täheldatud. Järeldati, et patuliinil japenitsilliinhappel on koos manustatunasünergistlik toime.Lemmikloomadele antavate söötadesaastumine mükotoksiinidegaEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 20121997. a uuriti üle 100 lemmikloomadesöödaproovi mükotoksiinide sisaldusele.35 proovi olid pärit teraviljadel baseeruvatestkasside ja koerte söötadest,125 proovi linnutoidust ja 15 proovimetslindudele mõeldud söötadest. Kõiksöödad uuriti aflatoksiinide B1, B2, G1ja G2 ja ohratoksiini sisalduse suhtes.Kakskümmend proovi nendest uuritisamuti fumonisiinide B1 ja B2 sisaldusele.Selgus, et 84% söötades ei leitudmükotoksiine määratavas koguses.Väikses koguses leiti aflatoksiin B1 üheskassitoidus ja 370 µg/kg koguses maapähklibaasil valmistatud metslindudetoitmiseks mõeldud söödas. Ohratoksiinileiti 10% uuritud söödaproovides,kuid väheses koguses. Kõige suuremkontsentratsioon, 7 µg/kg, leiti lindudelemõeldud söödas. Fumonisiini leitiuuritud kahekümnest proovist kuues.Maksimaalne toksiinikogus, 750 µg/kgesines kassitoidu proovis. Lemmikloomatoitudesaastumine fumonisiiniga onveel selguseta. Uuriti ka viie koeratoidusaastumist hallitusseentega. Nendesäilitamisel niiskes keskkonnas täheldativisuaalselt saastet hallitusseentega.Predomineerivateks seenteks osutusidperekondade Penicillum, Eurotiumja Aspergillus seened. Aflatoksiine jasaastet OTA-ga söödaproovide uurimiselei täheldatud.Uuriti proove linnusöötadest, millekorral oli tekkinud kahtlus, et need onpuurilindudele toksilised. Leiti, et needsisaldasid aflatoksiin B1 15–20 ng/g.Selgus, et putukatega saastunud toidudsisaldasid trihhotetseene, nivalenoolija DAS-i. Kõikidel juhtudel osutus mükotoksiinidegasaastunud sööda kõrvaldamineefektiivseks loomade tervislikuseisundi taastamisel.Tungaltera alkaloididSeen Claviceps purpura produtseeribkolme tähtsat alkaloidi: ergotiini, ergotamiinija ergotoksiini. Selle seenegavõivad saastuda paljud teraviljad, eritiaga rukis ja nisu. Toksikoosi korral tekibperifeersete kapillaaride ahenemineja tromboseerumine, mis oluliselt kahjustabjäsemete perifeerseid osi. Kroonilisemürgistuse korral võivad tekkidanärvinähud.1997. a teatati kodukarnivooride intoksikatsioonisttungaltera alkaloididegaja avaldati arvamust, et nendel toksiinidelon oluline roll düsautonoomiasündroomi tekkes rebastel. Haigestunudloomadel tekkis perifeersete veresoonteahenemise tagajärjel jäsemete

LEMMIKLOOMdistaalsete osade gangreen, suurenesvere hüübivus, tekkisid verevalumid.Emasloomadel tekkis agalaktia. Kroonilisemürgistuse korral tekkisid närvinähudnagu ülierutatavus, lihasvärinad,ataksia. Mürgistuse tunnused tekivad,kui ergotiinisisaldus söötades ületab 1g/kg. Eriti ohustatud tungaltera mürkideston linnud.JäreldusedLoomadele antavate teraviljade saastuminemükotoksiinidega kujutab endastkomplitseeritud probleemi, sest erinevadseeneliigid võivad produtseeridamitmeid toksiine ja saastumine nendegavõib toimuda nii teraviljade koristamiseleeelnevalt, kui ka söötade valmistamiselja säilitamisel. Lemmikloomadelemõeldud söötade töötlemine kõrgetemperatuuriga ei hävita mükotoksiine.Olulisemateks mükotoksiinideks, millegalemmikloomadele mõeldud söödadvõivad olla saastunud, on aflatoksiinid,ohratoksiinid ja tsüklopiasoonhape,aga samuti fusariotoksiinid nagu zearalenoon,deoksinivalenool, moniliformiinja fumonisiinid. Kõige enam on lemmikloomadesöödad ohustatud saastestaflatoksiinidega. Söötade saastuminevõib toimuda kas vahetult seentega võikaudselt, toksiini sisaldavate liha võisubproduktide kasutamisel söötade valmistamiseks.Aflatoksikoos on jätkuvaltprobleemiks koertel ja sellega tuleb arvestadahaiguste diferentsiaaldiagnoosimisel.Aflatoksiinidega võivad sageliolla saastunud olla ka lemmiklindudelemõeldud söödad.Kuna mükotoksiinid kahjustavad oluliseltloomade tervist, peaksid kõik lemmikloomapidajadsellisest ohust teadlikudolema. Toksikoosi raskus sõltuborganismi sattunud toksiini kogusestja selle toime kestusest. Sageli võivadmükotoksikoosidesse haigestuda stressiall kannatavad või infitseerunud loomad.Lemmikloomadel esinevad toksikoosikliinilised tunnused sarnanevadfarmiloomadel nähtavatega. Kergemateljuhtudel on loomad uimased, isutud, ikteerilised.Rasketel juhtudel aga tekivadrasked siseorganite kahjustused ja sellegaseotud kliinilised tunnused (hepatiit,närvinähud). Rasketel juhtudel lõpevadmükotoksikoosid haige looma surmaga.Erinevad mükotoksiinid kahjustavaderinevaid organeid ja kudesid ning kuisöödad on samaaegselt saastunud erinevatetoksiinidega, võib haiguse diagnoosimineolla väga komplitseeritud.Pealegi võivad toksiinid toimida sünergistlikult,seda nähtust on aga kahjuksveel puudulikult uuritud. Üheks mükotoksiinidegakaasnevaks ohuks on nendestmõne kantserogeensed omadused(aflatoksiinid, fumonisiinid). Pikaajalinekontakt mükotoksiinidega võib ka lemmikloomadellõppeda kasvaja arenemisega.Sagedasemad on kroonilisedmükotoksikoosid, mille korral kahjustubimmuunsüsteem ja suureneb vastuvõtlikkusnakkushaigustele. Samutikahjustuvad maks, neerud, suguorganid.Loomad muutuvad isutuks, uimaseks,oksendavad, karvkate sakrub. Õnnekstoimib lemmikloomade söötadeüle range kontroll ja nende saastumistmükotoksiinidega esineb harva. Kõigelihtsamaks mükotoksikooside vältimisevõtteks lemmikloomadel on mitte toitaneid hallitanud või riknenud söödaga.AS Remedium palvel tõlkinudJaagup AlaotsEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012

LEMMIKLOOMSarkoptoosi ravistLiisi KulasaluEMÜ VLI loomakliinikEesti Loomaarstliku Ringvaate eelmisesnumbris (nr 4, 2011) oli põhjalikult juttusarkoptoosist: selle tekitajast, tema arenemistsüklistja haiguse sümptomitest.Kuna haigus levib hetkel Eestis vägalaialdaselt, pean vajalikuks kirjutada kapraegusel ajal kättesaadavaatest ja kasutatavatestravimitest haiguse tõrjes.Sarkoptoosi diagnoositakse kliinilisepildi, anamneesiandmete ja nahakaabeteleiu alusel. Kui viimane on negatiivne,siis ei välista see siiski haiguse esinemist.Seega peaks ravima kõiki loomi,kellel on kahtlus kärntõvele.Hetkel on Eestis saadaval väga tõhusadtäpilahused Stronghold®Pfizer(selamektiin) ja Advocate®Bayer (moksidektiin+imidaklopriid). Neid manustataksekoertel turja nahale karvu laialitõmmates, et ravimi kontakt nahapinnagaoleks võimalikult suur. Kui ravim satubkarvadele, siis sealt see ei imendu,ega toimi.Selamektiini doos koerale on 6–12mg kg. Advocate® tilkasid manustataksevähemalt 0,1 ml/kg. Mugavaks jatäpseks doseerimiseks tuleb jälgida pakendimärgistust!Kumbagi täpilahust tuleks kasutadapakendi infolehe järgi vähemalt 2 kordakuuajalise vahega. Võib kasutada kakahenädalase intervalliga ja isegi kuni 4korda – sõltuvalt haigusseisundist. Täpilahusedon ohutud, kuigi vahel võibtekkida lokaalne reaktsioon manustamiskohas.Ravimi lakkumisel võib tekkidakerge salivatsioon, mis tavaliseltmöödub kiiresti., . Seetõttu tuleb jälgida,et ravimit tilgutataks kaela ja abaluudepiirkonda.Manustamisjärgselt võib sügelus intensiivistuda,kuna parasiidid hakkavadsurema ning eritavad selle käigus toksiine.Kui sarkoptoosi diagnoos on kindel,võib sügeluse vähendamiseks kasutadaglükokortikosteroide põletikuvastasesdoosis 5–10 päeva vältel.Kui intensiivse sügeluse või pikaaegselravimata jätmisel on koeral tekkinudlisaks bakteriaalne nahapõletik, tuleblisaks kasutada ka antibiootikume 3–4nädala vältel.Kärnade ja koorikute eemaldamisekssobib keratolüütiline šampoon (näitekssalitsüülhappega).Üheks miinuseks ning põhjuseks otsidaalternatiive võib olla mainitud täpilahustehind, mis suurele koerale korduvalmanustamisel võib kokku ligi 60euroni ulatuda. Seetõttu on kasutatudka ivermektiini, mis pole koerte ravikslitsentseeritud. Erilist tähelepanu tulebpöörata sellele, et seda ravimit ei tohigeenmutatsiooni tõttu tekkinud toksilisusepärast manustada karjakoertele(kolli, šetlandi lambakoer, vana-ingliselambakoer, austraalia lambakoer, borderkolli).Inglise keeles on kasutuselhea ja riimuv väljend „white feet, don’ttreat“ (tõlkes: valged jalad, ära ravi).Seetõttu peaks alati kaaluma muid varianteka segavereliste koerte puhul,kelle päritolu ja sugupuu on teadmata.Ivermektiini kasutamise tõttu võib nendelkoertel tekkida ataksia, depressioonja isegi kooma ning surm.Isegi kui mitteohustatud loomadelkasutatakse siiski ivermektiini, peaksomanikku informeerima, et tegemist onravimiga, mis ei ole näidustatud koerteraviks ning soovitama muid variante.K a s u t a t u d k i r j a n d u sCampell, K. L. „Small animal dermatology secrets“,2004.Hnilica, K. A., Medleau, L. „Small animal dermatology:a color atlas and therapeutic guide“,2006.Scott, Miller, Griffin. „Small animal dermatology“,2001.10Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012

LEMMIKLOOMLemmikloomade poegimisestAiki SisaskEMÜ VLI väikeloomakliinikLemmiklooma tiinus ja poegimine vajavadnii loomaomaniku kui ka loomaarstitähelepanu, et tagada tervete ja elujõulistejärglaste sünd. Loomaarsti ülesanneon pakkuda omanikule vajalikku informatsioonitiinuse ja poegimise kohta.Lisaks tuleks teavitada ka olukordadest,mis viitavad komplikatsioonide tekkeleja vajadusele pöörduda viivitamatultloomaarsti poole.Koera poegiminePoegimisaja lähenemineKoera tiinus kestab keskmiselt 63 päeva,normaalseks peetakse kõikumist 56-70 päevani. Reeglina on esimene tiinuslühem. Omaniku ülesanne on valmistadaette poegimiseks sobiv pesa, koerasellega harjutada ning 1-2 nädalat enneoodatavat poegimist oleks soovitav tehaultraheliuuring või röntgenpilt, etsaada teada kutsikate arv. Samuti tasubpaari nädala jooksul enne oodatavatpoegimist kaks korda päevas koera kehatemperatuurimõõta. Progesteroonitaseme langus ning sellega seotud temperatuurilangus 1 ºC võrra viitab sünnitusealgusele 12–24 tunni pärast.Poegimise lähenedes veedab koerenamuse ajast puhates, vahetult ennesünnituse algust tekib pesa tegemisekirg. Koer võib otsida vaikset pimedatkohta, muutuda rahutuks ja kraapidamaad. Viimast seostatakse emaka kokkutõmmetega,mis pole küll väliseltnähtavad, kuid põhjustavad muutusikoera käitumises. Umbes nädal ennepoegimist tekib nisadesse piim, häbeme-ja vaagnasidemed lõtvuvad ningkõht langeb alla. Enne oodatavat sünnitusttoimub kerge östrogeenide tasemetõus ja progesterooni taseme langus.Progesterooni taseme langus alla 2 ng/ml on indikaatoriks, et sünnitus algab12–48 tunni jooksul. Samuti võib koerkeelduda poegimise eel toidust, temahäbe läheb turse ja sealt eritub viskoossetnõret. Platsenta eraldumisega kaasnebplatsenta pigmendi uteroverdiinilahustumine ja häbemest tulev voolusmuutub tumeroheliseks. Viimane annabkimärku sünnituse algusest.PoegimineSünnituse kestvus ja kulg varieeruvadsõltuvalt tõust, kutsikate arvust ning varasematestpoegimistest. Kokkuvõtvaltkestab sünnitus 4–8 tundi, väga suurepesakonna korral ka kauem. Sünnitusevõib katkestada koera häirimine kasvõõraste inimeste või teiste loomadepoolt. Poegimisel on täheldatavad kolmjärku.Esimeses järgus toimub emakakaelaavanemine. Koer on väga rahutu. Tavõib teha pesa, ronida mööbli alla, kraapidamaad, väriseda, vaadata küljele jaisegi oksendada. Kõik need tunnusedmuutuvad järjest tugevamaks, mida lähemalejõuab sünnituse teine järk. Esimenesünnitusjärk võib kesta 4–24 tundi.Teise järgu ajal lamab koer küljel, vaheltõuseb püsti ja liigub ringi. Lootepõisrebeneb ja lootevesi väljub tupest,nähtavad on kõhu kokkutõmbed, koerakehatemperatuur muutub jälle normaalseks.Esimene kutsikas peab sündimahiljemalt 6 tunni jooksul alates teise järgualgusest ja tavalisel väljutatakse seeemakasarvest, mis sisaldab rohkem looteid.Teine kutsikas väljutatakse kontralateraalsestemakasarvest. Kui loode onliikunud vaagnaõõnde, tekib kõhupressja loode väljutatakse 2–4 väitusega. Kutsikadsünnivad 60% juhtudest eespikiasetusesja 40% tagapikiasetuses. Keskmiseltsünnivad kutsikad pooletunnistevahedega, sünnituse lõpupoole võibsee aeg pikeneda. Normaalseks sündimiseintervalliks loetakse 5-60 minutit(maksimaalselt 2 tundi). Enamasti poegivadkoerad külili lamades, esmapoegijadvõivad sünnitada ka püsti seistes.Sel juhul tuleb jälgida, et koer ei tallaksjuba sündinud kutsikatel.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 11

LEMMIKLOOMstimuleerib ka kassipoja hingamist. Nabaväätseotakse niidiga umbes 2 cmkauguselt kassipoja kehast ja lõigatakseläbi. Kui kassiema püüab nabaväätiliiga lähedalt läbi närida, tuleb sekkudaja teha seda ise õigelt kauguselt. Liigalähedalt nabaväädi läbistamine võib viiapõletiku tekkeni ja raskematel juhtudelisegi surmani.Loodete väljutamisel on häbemepilustnäha tumepruuni nõret, mis pärinebplatsentast. Kass võib vahepealtõusta, ringi liikuda ning puhastada omahäbemepiirkonda. Arvatakse, et sellisedliikumised suurendavad kõhupressi jaaitavad kaasa loodete väljutamisele.Kokku kestab teine sünnitusjärk umbes6 tundi. Mõnikord võib esineda isegitunde kestvaid pause, mille jooksulkassipoegi ei sünni ja seega võib väljutusjärkpikeneda isegi kuni 24 tunnini.Sünnituse kolmandas järgus toimubplatsenta täielik väljutamine. Platsentaväljutatakse kas pärast iga kassipojasündi või pärast 2–3 poja ilmaletulekut.Kahe tunni möödudes kassipoegadesünnist peab olema lõppenud ka platsentaväljutamine. Nii nagu koer sööbka kass oma platsenta ära.Pärast poegimistPärast laktatsiooni ja kassipoegade võõrutamisttaastub normaalne innatsükkelemakassil 2–8 nädala jooksul. Kui kassipojadei viibi ema juures taastuvadinnatsüklid juba 6-8 päeva möödudespoegimisest.Millal on põhjust muretsemiseks?Kui oodatav poegimistähtaeg on möödunudja kutsikad/kassipojad pole sündinud.Sünnituse esimene järk on veninudnormaalsest tunduvalt pikemaks.Kui kutsikate sündimise vahe venibpikemaks kui 2 tundi või kui väitusedon nõrgad, ebaühtlased või puuduvadüldse.Kui on näha, et toimuvad tugevad regulaarsedväitused, kuid kutsikas/kassipoegei sünni poole tunni jooksul.Emaslooma häbemest eritub rohekaspunastvõi pruuni nõret ja ühtegikutsikat pole 2–4 tunni jooksul sündinud.Loode on sünnitusteedes pitsunud.Looteveed on eritunud üle 2-3 tunnitagasi, kuid kutsikat/kassipoega polesündinud.Sünnitegevus on katkenud ja omanikusub, et kõik looted ei ole veel väljutatud.Emaloomal tõuseb palavik, kaasnebverejooks või ta on apaatne ning samalajal kestavad väitused.Poegimise abistamineDüstookia kahtluse korral tuleks reageeridakiiresti, võtta põhjalik anamnees jateostada kliiniline ülevaatus. Oluline onettevaatlik kõhu palpatsioon, häbeme javaginaalne uurimine. Ultraheli ja röntgenuuringon hädavajalikud hindamaksloodete olemasolu, arvu ja asendit.Loote normaalne südamelöögisageduson 180-200 lööki minutis, südamelöögisageduselangemine annab märku lootestressist.Kui on selgunud düstookia võimalikpõhjus, tuleb otsustada, kuidas minnaedasi.Juhul kui emakatoonus on normaalneja amnionipõis on sünnitusteedestuntav, tuleks oodata ja looma pidevaltjälgida.Kui sünnitusteedes olev takistus onvälistatud ja düstookia põhjuseks onemaka atoonia, võib kasutada medikamentoosseidvahendeid emakakontraktsioonidetugevdamiseks. Variantidekson oksütotsiini, oksütotsiini ja kaltsiumivõi ainult kaltsium manustamine. Kaltsiumimanustamise kohta on andmedvasturääkivad, kuid mõningatel juhtudelon see olnud väga efektiivne ka siis,kui oksütotsiin pole avaldanud soovitudefekti.Oksütotsiini manustamise järgselt tulebpatsienti jälgida 20 minuti jooksul.Kui selle aja jooksul loodet ei väljutata,võib ravimi manustamist korrata. Olulineon sünnitusteede kontrollimine takistuseesinemise suhtes enne ja pärast emakakontraktsioone tõstvate vahendite kasutamist.Muutuste mitteilmnemisel ja loodeteemakas püsimise puhul on järgmi-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 13

LEMMIKLOOMseks asjakohaseks näidustuseks keisrilõige.Kui düstookia põhjuseks on looteväärrüht, tuleks püüda seda korrigeeridasõrme abil nii tupe kaudu kui ka läbikõhuseina. Sünnitusabiriistastiku kasutamineon sünnitusteede kitsuse tõtturaskendatud ja tihti võimatu. Manuaalnesünnituse abistamine võib protsessika stimuleerida. Sõrmede viimisel tupekraniaalsesse ossa vallandub Fergussonirefleks ja emaka kontraktsioonidmuutuvad tugevamaks.Olukorras, kus sünnitusteed on läbimatud,sünnitust ei saa abistada manuaalseteega stimuleerida medikamentoossetevahenditega, on keisrilõige ainuslahendus.Loomaarsti seisukohast on olulineeelnev omaniku nõustamine ja kindeltegevusplaan düstookia korral, mis tagavadedu ka raskemate haigusjuhtudelahendamisel.K a s u t a t u d k i r j a n d u s:Nelson, R. W., Couto, G. Small Animal InternalMedicine, 2009.Ettinger, S. J., Feldman E. C. Textbook of VeterinaryInternal Medicine, 2005.14Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012

TOIDUHÜGIEENNõuded toidupakendi märgistusele, puudusteanalüüs ning tarbija hinnang märgistuseleEve Võimre, Mati Roasto, Dea AntonEMÜ VLI toiduhügieeni osakondKirjanduse ülevaadeInimene vajab oma eluks kvaliteetsettoitu, mida enamasti hangitakse poodidest.Ostuvalikute tegemisel lähtub tarbijaenamasti hinnast, toote välimusest,oma senistest toote tarbimus kogemustest,reklaamist ning toidupakendi märgistuselolevast informatsioonist. Viimaselajal on palju räägitud toidu lisaainetestehk niinimetatud E-ainetest, toidulisanditest,lõhna- ja maitseainetest, abiainetestning toidus esineda võivatestsaasteainetest. Oleks igati õiglane väita,et tarbijal on õigus teada, mida ta sööbehk saada toidu ostmisel piisavalt informatsiooniselle toitainelise koosluse,lisaainete nimetuste ja nende kogusening nt saadavast energiast. Kõik eeltoodueeldab seda, et tootjate poolt järgitaksetähelepanelikult kehtivat EL-i jasiseriiklikku seadusandlust, hoidutaksetoidu võltsimisest ja vale informatsioonitarbijatele edastamisest ning tehaksetarbijate huvides isegi rohkemat kuikehtiv seadusandlus seda nõuaks.Sageli on aga nii, et pakend võib küllolla ahvatlev, kuid sellel olev tekst onimepisikeses kirjas, mida isegi nägemisvaegusetainimesel ei ole võimalik väljalugeda. Samuti ajavad ostjaid segadusseerinevad märgised ja ebatäpne tekst.Võime väita, et tarbijad ei suuda väljalugeda informatsiooni, mis toidupakenditelkirjas, sest tekst on liiga pisikeselttrükitud ja sageli ka liiga kirjul taustal.Antud hetkel (2011) on võetud “luubialla” toidupakendi märgistuse puhulteksti suurus. Euroopa Komisjon onteinud ettepaneku, et kehtestada miinimumnõudedtrükitud teksti suurusele.Iga toiduaine, mis turule jõuab, peabolema tarbijale ohutu ning märgistatudvastavalt nõuetele. Peab olema tagatudtarbijateni toidu kohta adekvaatse teabejõudmine, mille alusel oleks tarbijalvõimalik teha oma valikuid. Selle tagamisekson välja antud vastavad õigusaktidning olulisem neist on Toiduseadus,mille eesmärgiks on tagada tarbijaleohutu ja igakülgselt nõuetele vastavtoit. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 324,kehtestab toidu märgistusele esitatavadnõuded ja märgistamise ja muul viisilteabe edastamise korra.Täiendavalt on antud uurimuses lähtutudmäärustest, mis kehtestavad erinõudedmärgistamisel:Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. amäärus nr 81 “Toidus lubatud lisaaineteloetelu ja piirnormid toidugruppidekaupa, lisaainete kasutamise tingimusedja viisid ning lisaainete märgistamiseja muul viisil teabe edastamiseerinõuded ja kord”. Vabariigi Valitsuse19. detsembri 2000. a määrus nr 451“Kakao- ja šokolaaditoodete koostisjakvaliteedinõuded ning märgistamiseerinõuded”.Uurimuses kasutati ka Euroopa Parlamendija Nõukogu määruseid ja direktiivemärgistuse kohta:Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus(EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002,millega sätestatakse toidualaste õigusnormideüldised põhimõtted ja nõuded,asutatakse Euroopa Toiduohutusametja kehtestatakse toidu ohutusega seotudmenetlused;Euroopa Parlamendi ja Nõukogumäärus (EÜ) nr 1924/2006 20. detsember2006, toidu kohta esitatavate toitumis-ja tervisalaste väidete kohta;Euroopa Parlamendi ja Nõukogumäärus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaidlõhna- ja maitseaineid ningteatavaid lõhna- ja maitse-omadustegatoidu koostisosi ning millega muudetaksenõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91,määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ;Euroopa Parlamendi ja NõukoguEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 15

TOIDUHÜGIEEN16määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember2008, toidu lisaainete kohta;Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv2000/13/EÜ, 20 märts 2000, toidumärgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevateliikmesriikide õigusaktide ühtlustamisekohta;Nõukogu direktiiv 1990/496 toidu toitumisalaseteabega märgistuse kohta;Nõukogu direktiiv nr. 89/396/EMÜ,toidupartiide tähistuse kohta.Euroopa Liidus tegeleb toidu ja söödaohutuse riskide hindamisega EuroopaToiduohutusamet (European FoodSafety Authority, EFSA).Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012Toidupakendi märgistusEuroopa Liidus jaguneb toidupakendimärgistus kaheks, nimelt kohustuslikuksja vabatahtlikuks märgistuse osaks.Vastavalt Vabariigi valitsuse määruselenr 324 on kohustuslik toidupakendilesitada rida andmeid, mida järgnevaltkirjeldame.Toidu nimetus, mis peab olema piisavalttäpne toidu iseloomustamiseks,vajadusel on esitatud nimetuse lähedalka toidu kirjeldus. Nimetuses või sellejuures antakse teavet toidu oleku ja kasutatudtöötlemisviiside kohta (nt kuivatamine,külmutamine, jne). Teatud toidunimetusi võib kasutada ainult tingimusel,et selle koostis vastab teatud kindlatelekoostisnõuetele (nt mahl, moos,šokolaad jne).Toidu pakendil peab olema esitatudnetokogus, vedelatel toitudel mahuühikutes(nt ml, l jne) ja muudel toitudelmassiühikutes (nt g, kg jne).Kiirestiriknevate toitude puhul kantakseviimane tarvitamispäev pakendilesõnadega „kõlblik kuni”. „Kõlblik kuni”tähistatud toitu pole lubatud peale märgitudkuupäeva müüa, kuna selle möödumiselvõib toit muutuda inimtarbimisekskõlbmatuks.. Teiste toitude puhulkantakse pakendile minimaalne säilimisaegväljendiga „parim enne”. Toite,mis on tähistatud märgistusega „parimenne”, tohib müüa peale märgitud säilimisaegavaid juhul, kui toit on kvaliteetneja ostjat teavitatakse „parim enne”kuupäeva möödumisest. Kiirestiriknevaidtoite tuleb säilitada jahutatult võikülmutatult, järgida tuleb pakendile märgitudsäilitamise tingimusi. Teiste toitudepuhul on pakendi märgistusel säilitamisjuhis,kui see on tarbijale vajalik.Toidu koostisosade loetelu ja kogus.Märgitud peavad olema kõik toidukoostisosad nende sisalduse alanevasjärjekorras s.t põhikoostisosa märgitakseloetelus esikohale. Liitkoostisosadpeavad olema lahti kirjutatud koostisosadena.Lisaained tähistatakse rühmanimetusega,millele järgneb lisaainenimetus või numbriline tunnus, näitekssäilitusaine vääveldioksiid või säilitusaineE 220. Toidu koostisosa protsendilinesisaldus esitatakse juhul, kui seekoostisosa on esitatud toidu nimetusesvõi on tavaliselt tarbija poolt toidu nimetusegaseostatav (nt kirsi jogurtis sisalduvatekirsside protsendiline kogus).Sama informatsioon esitatakse, kuikoostisosa on märgistusel sõnaliselt võipildina rõhutatud või on põhiline toiduiseloomustamiseks (nt vorsti puhulpeab esitama sealiha ja veiseliha protsendilisedkogused).Keedusoola (naatriumkloriidi) maksimaalnesisaldus massiprotsentides esitataksejärgmiste toitude puhul:1) või, margariin ja teised rasvaemulsioonid;2) juust ja juustutooted, kodujuust;3) vorstid ja muud lihatooted;4) kalatooted;5) lihtpagaritooted;6) röstimata või röstitud teraviljahelbedvõi paisterad lisanditega või ilma;7) salatid;8) puljongid, supid, kastmed, kaasa arvatudpulbri või kontsentraadina;9) vormiroad, hakkliha-, maksa- ja kalaroad;10) soola sisaldavad maitseainesegud.Märgistusel peavad olema välja toodudallergeenid:1) gluteen, välja arvatud glükoos, glükoosisiirupja maltodekstriinid2) koorikloomad ja neist valmistatudtooted3) munad ja neist valmistatud tooted4) kala ja sellest valmistatud tooted, väljaarvatud kalaželatiin või kalaliim

TOIDUHÜGIEEN5) pähklid ja neist valmistatud tooted6) sojaoad ja neist valmistatud tooted,välja arvatud täielikult rafineeritud sojaõlija -rasv, looduslikud segatud tokoferoolid,sojaoast saadud taimeõlidefütosteroolid ja fütosteroolestridning sojaoast saadud taimeõli steroolidesttoodetud taimne stanoolester7) piim ja sellest valmistatud tooted,sealhulgas laktoos, välja arvatud vadakja laktitool8) Seller ja sellest valmistatud tooted9) Sinep ja sellest valmistatud tooted10) Seesamiseemned ja neist valmistatudtooted11) Lupiin ja sellest valmistatud tootedPartiitähistus peab olema ülejäänudmärgistuse tekstist selgelt eristatav jaäratuntav, loetav ning kustumatu. Toidupartiitähistusele eelneb täht «L»,välja arvatud muust teabest selgelt eristatavatähistuse puhul. Kui tootel esitatakseminimaalse säilimise tähtaeg võirealiseerimise lõpptähtpäev ei pea toidupakendkandma tähist, tingimusel, etseal on kirjas kuupäeva ja kuu.Kontaktandmed peavad viitama ettevõtjale,kelle poole tarbija saab vajadusellisateabe, kaebuste vms puhul pöörduda.Märgistusel esitatakse valmistaja,pakendaja või müüja nimi ja aadress.Toote päritolumaa või -piirkond esitataksejuhul, kui selle puudumine võibtarbijat oluliselt eksitada. Eksitamisvõimalusehindamisel tuleb arvestada kogupakendi märgistust, sealhulgas kakaubamärke, logosid ja pilte. Samuti ontootjamaa leitav loomsete toitude puhultervisemärgiselt või identifitseerimismärgiselt.Tarvitamisjuhis, kui selle puudumisekorral ei ole tagatud toidu tarvitamineettenähtud viisil.Toidu töötlemiseviisi kohta peabolema märge, kui selleks on kasutatudioniseerivat kiirgust või kui toidus onkasutatud ioniseeriva kiirgusega töödeldudkoostisosasid.Nendest ühes vaateväljas peavadolema nimetus, netokogus, minimaalnesäilimisaeg või realiseerimise ja tarvitamiselõpptähtpäev või viide nimetatudaegade asukohale müügipakendil.Vabatahtlik märgistuse hulka kuuluvadtoitumisalane teave ja väited.Tarbija peab teadma, mida ta sööb jakui palju toitaineid ta vastavast tootestsaab. Toitumisalase teabe esitamine eiole kohustuslik välja arvatud sel juhulkui märgistusel on kirjas toitumisalaneväide.Toitumisalane teave on märgistuselesitatud mis tahes teave, mis käsitlebenergiasisaldust, valke, süsivesikuid,rasvu, kiudaineid, naatriumi ning vitamiineja mineraaltoitaineid.2007. aastal avaldatud Valges raamatus„Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisegaseotud terviseküsimustega tegelemiseEuroopa strateegia” rõhutativajadust, et tarbijatel oleks toitu ostesjuurdepääs selgele ja kooskõlastatud jatõenditele põhinevale teabele.Toitumisalase märgistamise viisid onvälja töötatud selleks, et edastada tarbijateleteavet, mis toetab tervisteadlikeotsuste tegemist toidu ostmisel. Ühaenam on selleks kasutama hakatud GDAmärgist. Eesmärgiks on aidata tarbijateltoituda mitmekülgselt ja tasakaalustatult,muutes toitumisalase info kergestimõistetavaks ja kättesaadavaks. GDAtoob välja tervise seisukohalt olulisematetoitainete (nt energia, suhkrud, rasvad,küllastunud rasvhapped jne) soovituslikudpäevased tarbimiskogusedning näitab, kui palju antud toote tarbiminesoovituslikust kogusest annab.See põhineb täiskasvanu energiavajaduselumbes 2000 kcal päevas. GDA onmõeldud pigem abiks, et hinnata konkreetsesttoidukorrast ja söögist saadavatetoitainete koguseid.Tarbijale on oluline, et ta saaks toidupakenditeltkergesti ja kiiresti kõik vajalikuinfo kätte. Etikettide märgistus peabolema toodet turustava maa riigikeelesja üheti mõistetav.Eesti Vabariigis tegelevad toiduainetepakendi märgistuse järelvalvega Veterinaar-ja Toiduameti järelvalveametnikud.Veterinaar- ja Toiduamet kontrollibtoidu märgistust üldise järelevalve raames,vajadusel ka suunatult. Mittenõuetekohasemärgistuse korral tehaksekäitlejale ettekirjutused ja kohustatakseEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 17

TOIDUHÜGIEEN18puudused likvideerima etteantud tähtajajooksul. Puudused on registreeritudkontrollaktides, mis annavad ülevaateesinevatest vigadest. Statistikat sagedasemateeksimuste kohta kahjuks antudhetkel ei tehta.2011 juuli kiitis Europarlament heaksuued toidumärgistamise reeglid, mismuudavad informatsiooni paremini arusaadavakstarbijatele. Vastavad muudatusedon järgmised:Kohustuslik toitumisalane teaveUute reeglite kohaselt tuleb energia,rasvhapete, küllastunud rasvhapete, süsivesikute,suhkru, valgu ja soola sisaldusedaspidi pakendil selgelt ära näidatatabelina ning kogu teave peab olemasamas vaateväljas. Teave peab olemaära toodud 100 grammi või 100 ml kohtaning võib olla väljendatud lisaks kaportsjoni kohta.AllergeenidHetkel peavad kõik koostisosad, sh allergeenid,olema koostisosade nimekirjasära toodud. Uute nõuete kohaselton tarbijatel allergeene lihtsam kindlaksteha, sest allergeenid tuleb nimekirjasselgelt esile tuua. Uued reeglid sätestavadka, et allergeenide kohta tulebteavet anda ka mitte-pakendatud toidupuhul, nt restoranides ning sööklatesmüüdava toidu puhul. Liikmesriigidvõivad seejuures otsustada, kuidas seeteave tarbijatele kättesaadavaks teha.PäritolumärgistusTeatud toiduainete, nt loomaliha, mee,oliiviõli ning värskete puu- ja köögiviljade,päritolu tuleb juba praegu vastavatsektorit puudutava seadusandlusekohaselt sildil ära tuua. Samuti tulebpraeguselt päritolu ära näidata, kui sellemitte esitamine eksitaks tarbijat. Parlamendinõudmisel laiendatakse sedakohustust värskele sea-, lamba-, kitsejakodulinnulihale. Kahe aasta jooksulmääruse jõustumisest peab komisjonesitama vastavad rakenduseeskirjad. Onvõimalik, et tulevikus laiendatakse päritolumärgistusekasutust ka teistele toidukategooriatele(nt liha koostisainena,Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012piim või töötlemata toiduained), ent komisjonpeab enne seda viima läbi mõjuhinnangu,et hinnata sellise märgistusevajadust ning võimalikku maksumust.Tarbijat ei tohi eksitadaTarbijate eksitamise vältimiseks hakkavadranged reeglid kehtima ka toiduainetepakendite ning «toidu imitatsiooni»kohta. Kui mõni toit jätab mulje mõnestteisest toidust (nt juust), milles tavaliseltkasutatav koostisaine on täielikult võiosaliselt segatud või asendatud mõneteise koostisainega, siis tuleb see pakendiesiküljel tootenime kõrval selgeltära märkida.Lihatoodete puhul ei tohi tekitadamuljet, et tegemist on tervikliku lihatükiga,kui toode on kokku pandud mitmestlihatükist; sellistel juhtudel peab tootepakendile nähtavale kohale lisama märke«vormitud liha – koosneb lihatükkidest».Sama kehtib kala puhul.Muudatuste tegemiseks on ettevõtetelaega 3 aastat. Tootjad peaksid sealjuurestähelepanu pöörama pakenditelolevale tõlkele importoodete puhul, missageli on vigased ja valesti tõlgitud.Võimalusel kasutama tõlkebüroode teenustvõi looma eri keeltes andmebaasitoidukomponentide kohta. Tarbijad peavadsaama vajaliku informatsiooni kergestija kiiresti kätte ning see peab olemakergesti mõistetav ja arusaadav.Iseseisev uurimustööAntud uurimuses on tähelepanu pööratudeelkõige pakendatud toidu märgistusele.Toidugrupid, mida uuriti olid: piimatooted,lihatooted, kalatooted ja mereannid,pagaritooted, maiustused (šokolaadid,kompvekid), kuivained, salatidning vormiroad.Turul on väga suures valikus piimatooteidja sellest tulenevalt moodustavadhinnatud pakenditest suurema osajust piimatooted.Uurimustöö eesmärgiks oli:1) hinnata toidu pakendi märgistusevastavust kehtivale seadusandlusele;2) avastada märgistamisel esinevad

TOIDUHÜGIEENpuudused ja välja tuua enim esinevadvead märgistusel;3) koguda infot tarbija arvamustest pakendatudtoidu märgistuse kohta;4) teavitada järelvalveametnike märgistuselesinevatest vigadest ja probleemidest.Materjal ja metoodikaUurimustöö teostamise käigus vaadeldierinevaid pakendeid märgistuse suhtes.Uuring teostati detsember 2009kuni 2011 jaanuar. Valimi moodustasidjaekaubandusest mitmete perekondadepoolt ostetud toidukaubad, nende harjumusteja maitseeelistuste järgi.Teadlikult jäeti välja karastusjookide,mahlade, maitseainete, kohvide ja teedepakendid.Leitud vead kodeeriti numbritega: 1 –korras; 2 – puudu; 3 – valesti märgitud;4 – puudulikult märgitud; 5 – raskestiloetav; 6 – halb paigutus, varjatud.Uuriti lisaks Tartu Veterinaarkeskusejärelvalveametnike poolt tehtud tähelepanekuidtoidupakendi märgistuse kohta.Vastavad kontrollaktid olid teostatud2008. – 2010. aasta jooksul.Pakendid jaotati järgnevalt gruppideksja need omakorda tooterühmadeks:Piimatooted nagu dipikastmed, hapukoored,hapupiimatooted, jogurtid,jogurtijoogid, juustud, jäätised, keefirid,kodujuustud, kohukesed, kohupiimad,kohupiimakreemid, koorekreemid, majoneesid,piimad, pudingud, rõõskkoored,sulatatud juustud, toorjuustud, vadakujoogid,võid/ margariinid, võileivamäärded.Lihatooted nagu grill-lihad, grillvorstid,hakklihad, värsked linnulihad, kanatiivad,keeduvorstid, keeletarrendid,maksarõngad, pasteedid, peekonid,pekk, pihvid/ lihapallid, pitsakatted, singid,suitsuvorstid, süldid, verivorstid,viinerid/ sardellid.Kalatooted ja mereannid nagu kalatooted,surimitooted ja krevetid.Pagaritooted nagu saiad, riivsaiad,leivad, eritooted, kuklid, saiakesed, pirukad,pitsad, võileivad/ hamburgerid,taignad, stritslid/ rullbiskviidid, tordid/koogid, küpsised, piparkoogid.Maiustused nagu šokolaadid ja kompvekid.Kuivatatud puuviljad ja pähklid nagukuivatatud puuviljad, pähklid ning kuivatatudpuuviljade ja pähklite segud.Kuivained nagu helbed/ tangud, jahud,kiirsupid, makaronid, müslid, riisidSalatid, vormiroad nagu salatid javormiroadMuud tootedUurimuse teiseks osaks oli tarbijate küsitlustoiduainete pakendite märgistusekohta. Küsimustik saadeti tarbijatelevastamiseks nii interneti kui ka paberkandjatevahendusel. Interneti vahenduselkasutati on-line veebisüsteemi. Küsimustikkoosnes 11 küsimusest, “ei” või“jah” vastusevariantidega ning lõpus olivõimalik vastajal oma kommentaar lisada.Eesmärgiks oli saada teavet kui paljutarbijad teavad toiduainete märgistamisenõuetest, mida tähendab pakenditelesitatud informatsioon ja kas vajalikinformatsioon on kättesaadav. Küsitlusviidi läbi ajavahemikul oktoober 2010kuni veebruar 2011.a. Vastused saadianonüümselt.Kokku vastas küsimustikele 150 inimestvanuses 18–81 aastat, kellest 117olid naised (78%) ja 33 olid mehed (22%).TulemusedErinevatest varasematest uurimusteston selgunud, et järjest enam on tarbijameelitamiseks pakendit kujundatud värvikirevaks,kuid liiga värvikatel pakenditelon kaduma läinud suur osa olulisestinformatsioonist. Tootepakenditelolevad illustreerivad pildid ja väited ontoidu koostise kohta sageli olnud ka eksitavaiseloomuga. Märgistus pakendilvõi muul viisil kaubaga kaasas olevanapeab sisaldama vajalikku, kättesaadavatja arusaadavat informatsiooni ningpeab paiknema tarbijale nähtavalt jaselgel moel (de Almeida jt, 1997; Wills,Schmidt, Pillo-Blocka ja Cairns, 2009).Toidupakendite märgistuse vastavusnõueteleKäesoleva uuringu raames koguti juhuvalimiteel, uuriti ja analüüsiti ühtekokkuEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 19

TOIDUHÜGIEENbusi või tootega seonduvaid muid tähelepanekuid.Samuti ei olnud toitumisalane teaveesitatud õigesti. Toitumisalane teavepuudus seitsmel juhul ja neljal tootel olisee valesti märgitud.Pagaritoodete pakendeid koguti antuduurimuse käigus ühtekokku 141,millest 91 (65%) olid Eesti tooted ja 50(35%) importtooted. Seadusandlusesttulenevalt oli märgistatud korrektselt 69(49%) toodet ning 72 (51%) pagaritootepakendil esinesid mõningased puudused.Tarbijale arusaadavalt oli märgistatud34 (24%) pakendit, 107 (76%)tootel oli liiga väikses šriftis tekst või olimärgistuse paigutus muul viisil mitterahuldav. Maaletooja andmed puudusid9 (6%) pakendil, soola protsent puudus32 (23%) tootel, liitkoostisosad olid lahtikirjutamata 15 (11%) juhul, toitumisalaneteave oli valesti märgitud 8 (6%)korral.Šokolaadid ja kompvekid moodustasidmaiustuste tootegrupi. Uuritud74-sttootest 12 (16%) olid Eesti tooted ja 62(84%) seega imporditud tooted. Seadusandluselevastavalt oli märgistatud19 (26%) maiustuste tootegrupi pakendit.Märgistuse nõudeid oli rikutud 55(74%) pakendil. Kõik 74 pakendit olidtarbija suhtes halvasti märgistatud.Kuivatatud puuviljade ja pähklitepakendeid oli valimis 22, millest Eestispakendatud tooteid oli 2 (9%) ja mujalpakendatud 20 (91%) toodet. Praktiliseltkõigil ehk 21 (95%) pakendil esinesidpuudused. Nendest tarbija nõuetele eivastanud ükski tootepakend. Peamisteksprobleemideks olid maaletooja andmetepuudumine 3 (14%), toitumisalase teabevalesti märkimine 12 (55%) ja tõlkevead3 (14%) pakendil. Kirja suurus pakendiloli liiga väike 9 (41%). Mitmel pakendiloli raskendatud ka koostise lugemine, kunavastav info oli trükitud kilepakendile.Kuivainete pakendeid oli valimis 28,neist 5 (18%) olid Eestis pakendatud jatoodetud. Importtooteid oli selles tootegrupis23 (82%) toodet. Õigesti olidmärgistatud 18 (64%) pakendit ning 10(36%) juhul tuvastati märgistamisel vigu.Tarbijasõbralikult oli märgistatud 9(32%) pakendit, teistel 19 (68%) pakenditeloli tekst trükitud liiga väikselt võioli etikettide paigutus mitte rahuldav.Salatite ja vormiroogade rühmasolid kõik 21 toodet valmistatud Eestis,millest õigesti oli märgistatud 12 (57%)tootepakenditest ja tarbijale täiesti arusaadavaltainult 1 (5%) pakend. Pakenditest9 (43%) esinesid puudused märgistuselja tarbijale halvasti loetava etiketigaoli 20 (95%) tootepakendit. Etiketidpakendil olid kulunud ja määrdunud.Konservide ja muude toodete (närimiskumm,kurgupastillid jne.) hulgas oli1 Eesti toode (10%) ja 19 (90%) importtoodet.Märgistuse probleeme ei esinenud5 (24%) juhul ja tarbijale arusaadavaltmärgistatud 3 (14%) pakendit. Puudusideestikeelsed tõlked koostisel.Tarbija hinnang toidupakenditemärgistuseleUuringus osales 150 inimest, kellest78% moodustasid naised ja 22% mehed.Vanuseliselt suurema osa moodustasidkuni 30. aastased isikud (tabel 2).Küsitlusest selgus, et tarbijad ei ole sageliteadlikud, mis märgistusel kirjaspeab olema. Kuigi 42% vastanutest teadisnõuetest, et olema peab tootenimetus,kuupäev ning koostise loetelu jne.Kehtivast seadusandlusest nt määrustestei teadnud enamik tarbijatest midagi,arvati et informatsioon märgitaksepakendile tootjate vahelise kokkuleppetulemusena.Üha rohkem kasutatakse märgistuselmärgiseid ja õpetlike pilte. Nendemõistmine on vahel raske, sest nad onliiga väikselt või varjatult. Kõige rohkemleiab kasutamisõpetusi piltidena, mison õnneks küll tarbijale selgesti mõistetavad.Samas GDA märgist aetakse segaminitoitumisalase teabega 100 g/mltoote kohta, mis on tegelikult soovituslikTabel 2. Vastajate vanuseline jaotusVanusProtsent≤ 20 1021–30 4631–40 1241–50 1151–60 1261–70 5≥ 71 4Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 21

TOIDUHÜGIEEN22toitainete kogus päevas kindla tootekoguse kohta. Vastanutest 97% pidasvajalikuks importtoodete puhul eestikeelsetootenimetuse olemasolu. Eelkõigeon siin silmas peetud just seda, ettootenimetus oleks suuremalt välja toodudpakendi esiküljel, mitte ainult tootekoostise loetelu juures väikses trükismärgitud tõlget. Pakenditel kasutataksetootenimetuse esitamist ka piltlikult,kuid seegi võib olla eksitav, kuna pilt eivasta sageli toote olemusele.Tarbijad teavad hästi, mis vahe on„Parim enne“ ja „Kõlblik kuni“ realiseerimiskuupäevadel.Vastanutest 83,4%olid teadlikud, et „Kõlblik kuni“ näitabtootepakendil, et tegemist on kiirestirikneva toiduga (piimatooted, lihatooted).Toitu ei ole seega lubatud pealemärgitud kuupäeva müüa, kuna tähtajamöödumisel võivad toidus hakata arenematervisele ohtlikud mikroorganismid.Ülejäänud pakenditele kantakseminimaalne säilimisaeg “Parim enne”,mis tähendab, et neid toite tohib müüapeale märgitud kuupäeva vaid juhul,kui toit on kvaliteetne ja ostjale antaksekuupäeva möödumisest teada.Lisaainete sisaldust Eesti tarbijad vaatavadpakenditel koostise loetelus, kuidsamas nad ei tea millega tegemist on.Tavaliselt jälgitakse kas E-ainete loeteluon pikk või lühike. Otsuse tegemisellähtutakse üldlevinud arusaamisest, etmida vähem E-aineid, seda parem.Uuringus ilmnes, et kui tegemist poleallergikust tarbijaga, siis üldjuhul eivaadata pakendilt toidu koostises olevaidallergeene. Enamasti tarbijad ka eitea, mis allergeenid märgistusel kirjaspeavad olema. Tarbijatest, kes vastasidküsitlusele, ei pidanud ükski toidupakendilolev märgistuse paigutust ideaalseks.Küsitletavatest 20,7% arvates olisee lausa halb, et märgistus on kuidagikaootiliselt pakendil, näiteks kuupäevpakendi põhja all, koostis kleebisegakaetud, netokogus väikses trükis pakendiloleva illustreeriva kirju pildi peal jne.63,4% vastanutest väitsid, et paigutuson rahuldav ja ainult 16% on rahul.Erinevas suurustes pakenditel on kõigilsama informatsioon. Kohustuslikudon tootenimetus, netokogus, kuupäev,Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012koostis jne. vastavalt märgistusele esitatudnõuetele. Toiduseaduse alusel,peab see olema selgesti mõistetav tarbijale.Kuid samas oli 70,7% küsitletavatearvates tekst pakenditel liiga väike ningseega ka toote ostjale mitte arusaadav.Vastanutest 29,4% avaldas arvamust, etpakenditel olev trükk oli normaalse suurusegaja, et lugemisel ei pidanud pingutama,aga mitte ükski vastanutest eiväitnud, et tekst liiga suur on.Tihti ei suudeta pakendil olevat tekstieristada muust taustast. Nagu jubaeelnevalt mainitud tahavad tootjad pakendidteha värvikirevaks ja muul moelatraktiivseks, kuid seejuures ei arvestanad tarbijatele suunatud tootealase informatsioonikorrektsema esitamise vajadusele.Näiteks on raske lugeda pruuniltaustal kuldset trükki, või siis valgeltaustal hõbedast teksti. Lisaks nendelekahele värvikombinatsioonile on muidugiveel teisigi värvi kombinatsioone,mis ei soosi tootealase informatsiooniselget esitamist ning mõningatel juhtudelon seda teksti väga raske üldtaustasteristada. Küsimustike vastustepõhjal võib öelda, et eeltoodu tarbijaid(56%) otseselt ei häirinud, kuid 44%ostjatest pidasid siiski oluliseks, et tekstoleks kergesti eristatav ja loetav ning, etselle mõistmiseks ei peaks lisa aega jaenergiat kulutama.Toidupakenditel olevad kleebised, mison eestikeelse tõlkega on sageli raskestiloetavad tindi kontrastsuse tõttu. Trükitudteksti toon pakenditel on tarbijalelugemiseks, kas liiga tume või hele, misomakorda oleneb tindi toonist. Kui tegemiston liiga tumeda trükiga, siis tähtedevahed kaovad ära ja tekst on raskestiloetav. Heleda trükise korral, kaob tekstära ja tekib selline tunne, et tegemist onkulunud etiketiga ja see omakorda mõjubtarbijate suhtumisele negatiivselt.Küsitlusest selgus, et 64.4% juhul tarbijadpeavad pakendite trükki liiga tumedaks,mille tõttu on ka olulise informatsiooniloetavus kehvem.Küsitluse käigus selgus et 67,4%tarbijaidei tea mis tähendab GDA märgistoidupakenditel. Aetakse segamini GMO(geen muundatud organism) tähisega,mis on tarbijatele rohkem tuntud.

TOIDUHÜGIEENVarasemad uuringud on näidanud, etmärgistusest on suhteliselt vähe kasutarbijatele, kes ei oma märgistusest piisavaidteadmisi, pole saanud temaatilistkoolitust ning seega tuleks põhitähelepanusuunata eelkõige tarbija koolitustele(Salaün ja Flores, 2001).KokkuvõteUuringust selgus, et vastavalt kehtivaleseadusandlusele esineb Eesti jaekaubandusesmüüdavatel toodete märgistusesmitmeid puudusi.Võrreldes kodumaise toodangugaesines märgistuse probleeme rohkemimporttoodetel. Sagedasemad veadesinesid toitumisalase teabe esitamisel,samuti koostise ning liitkoostisosadeloetelus.Keedusoola sisalduse märkimine onpuudulik toodetel, millel on kohustuslikvälja tuua protsentuaalne sisaldus. Vastavaltkehtivatele õigusaktidele peavadolema toidu märgistused arusaadavadja esitatud ka Eesti keeles. Importtoodetelesines rohkesti tõlke probleeme.Tõlked olid osaliselt puudulikud või originaaltekstistkardinaalselt erinevad.Tarbija seisukohalt on paljude toodetemärgistus raskesti arusaadav. Peaminemure on, et pakendil olev tekst onliiga väikses kirjas ja loetamatu. Saadudtulemuste põhjal selgus, et suurimaksprobleemiks oli teksti suurus ja tõlkeveadning see on sageli ka põhjuseks,miks osad tooted jäävad poeletile ja eijõua tarbija toidulauale.Hiljuti kinnitati Europarlamendi pooltuued toidumärgistamise reeglid, sealhulgaska teksti suurus, mis peab olemaloetav ning minimaalne kirjasuurus väiketähtedepuhul 1,2 millimeetrit, väiksematelpakenditel 0,9 millimeetrit. Loodame,et see parandab olukorda.Tihti esitatakse teave toidupakenditelebakorrektselt või puudulikult.Vahel ei ole võimalik koheselt pakenditeltleida vajalikku informatsiooni, kunasee on toote ümbrisel peidetud võivarjatud kleebistega. Näiteks on kaalujälgijateleoluline toitumisalane teave,kuid sageli ei ole seda üldse märgistuselvälja toodud. Samuti ei ole allergeenetumedamas trükis välja toodudmuust tekstist, mis oluliselt raskendabselle leidmist.Pakendid on reklaamiliselt liiga informatiivsedja kirjud ning kommertspindvarjab olulist teksti. Lisaks on kohustuslikuja kommerts info pindade suhevale. Kohustuslik tekst on liiga väikseskirjas, kui samas ülepoole pakendisthõlmab suur toodet iseloomustav pilt.Tootjad ei arvesta sellega, et mõndavärvikombinatsiooni on raske lugeda.Näiteks sinisel taustal punane või pruuniltaustal kuldne jne. Mitmed märgisedteevad veel omakorda keerulisemaksmärgistuse lugemiseks. Tarbijad ajavadsegamini näiteks GDA-d ja GMO-d.K a s u t a t u d k i r j a n d u s1. Riigiteataja – Toiduseadus.2. Riigiteataja – Vabariigi Valitsuse määrus nr. 324“Toidu märgistusele esitatavad nõuded ja märgistamisening muul viisil teabe edastamise kord”.3. Euroopa Liidu Teataja – Euroopa Parlamendi jaNõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormideüldised põhimõtted ja nõuded, asutatakseEuroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toiduohutusega seotud menetlused.4. Euroopa Liidu Teataja – Euroopa Parlamendi jaNõukogu määrus (EÜ) nr 1924/2006 20. detsember2006, toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisalasteväidete kohta.5. Euroopa Liidu teataja – Euroopa Parlamendi jaNõukogu määrus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaidlõhna- ja maitseaineid ning teatavaid lõhna- jamaitseomadustega toidu koostisosi ning millegamuudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91,määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr 110/2008 ningdirektiivi 2000/13/EÜ.6. Euroopa Liidu Teataja – Euroopa Parlamendi jaNõukogu määrus (EÜ) nr 1333/2008, 16. detsember2008, toidu lisaainete kohta.7. Euroopa Liidu Teataja – Euroopa Parlamendi jaNõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, 20 märts 2000, toidumärgistamist, esitlemist ja reklaami käsitlevateliikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta8. Euroopa Liidu Teataja – Nõukogu direktiiv1990/496 toidu toitumisalase teabega märgistusekohta.9. Euroopa Liidu Teataja – Nõukogu direktiiv nr.89/396/EMÜ, toidupartiide tähistuse kohta.10. „Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr1924/2006 toidu kohta esitatavate toitumis- ja tervisealasteväidete kohta, juhend toidukäitlejale”2010.11. Valge raamat „Toitumise, ülekaalulisuse ja rasvumisegaseotud terviseküsimustega tegelemiseEuroopa strateegia” Euroopa ühenduste komisjonBrüssel 2007.12. Toidu märgistusel antav teave päritolumaakohta – http://www.agri.ee/margistamine/15.01.20100.13. Juhend koostisosa koguse märkimise kohta– http://www.agri.ee/margistamine/ 15.01.2010.Tervise Arengu Instituut (http://www.toitumine.ee/toidu-nimetus/01.02.2011).Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 23

PRAKTIKALaboruuringuks: proov ja kaaskiriToivo JärvisEMÜ VLI nakkushaiguste osakond24Loomade haiguste diagnoosimisel onüheks oluliseks komponendiks proovidelaboratoorne uurimine parasiitidesuhtes. Nii on võimalik leida ja identifitseeridaparasiitide erinevaid arenguvorme:mune/ootsüste, püsitsüste,vastseid ning täiskasvanud parasiite janende osi (lülisid). Meenutagem siinkohal,et suuremad parasiitide rühmadon ainuraksed, imiussid, paelussid,ümarussid, lestad ja putukad. Uurimismaterjaliksvõib olla roe, nahakaaped,lihaseproovid, veri, röga, uriin, elunditetükid jm või siis laborisse määramisekssaadetud parasiidid ise (joonis 1).Uurimistulemuste usaldatavus sõltubaga mitte ainult uurija teadmistest jakogemustest, vaid ka proovide õigestvõtmisest ja säilitamisest kuni vahetuuurimiseni. On oluline, et proov oleksvõetud õigesti, proovi kogus oleks küllaldane,varustatud nõuetekohase kaaskirjaga,proov oleks sobivalt pakendatudja kiiresti laborisse saadetud.Mida seejuures tuleks teada, millisedvead on esinenud meil ja mujal?Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 20121. ProovProovid tuleb võtta kohalt, kus eeldatavastion parasiite kõige enam. Nahakaabetekorral eriti kahjustuste äärealadeltja kindlasti mitmest kohast. Süüdiklestadekahtluse korral kindlasti sügavkaabekuni kapillaarse vere ilmumiseni.Koproproovide korral on väikeloomaltuurimiseks tarvilik kogus minimaalselt5 grammi, suurloomalt 10 grammi. Võtmapeab värske ja kõrvaliste lisanditetaproovi, kuna seisnud proovides võivadparasiitide noorvormid edasi arenedavõi hävida, lisandid (allapanu jms) agaraskendavad uurimist. Vaid 3-4 päevavanustelt kutsikatelt ja kassipoegadeltkoproproovide võtmine ja uurimisekssaatmine ei ole õigustatud, kuna lühimprepatentperiood ehk ajavahemik loomanakatumisest kuni parasiidi suguküpsuseni(arenemistsükli lõpuni) onenamiku seedekulgla parasiitide korralpalju pikem kui neli päeva, pikem onsee ka koktsiididel. Prepatentajal võetudproovide uurimisel saadakse negatiivnetulemus, samas kui mõni päev hiljemvõib proovis mune/ootsüste leida. Giardiatekahtluse korral tuleb arvestada, ettsüste eritatakse ebaregulaarselt. Seetõttuon soovitatud võtta nädala jooksulkolm koproproovi. Vaid ühe proovi uurimiselvõib kergelt saada valenegatiivsetulemuse ja seega looma õigest ravistilma jätta.Sobivamad pakendid võetud proovideleja leitud parasiitidele on erinevasuurusega suletavad kilekotid, korgigakatseklaasid ja keermega plastpurgid.Leitud ümar-, pael- ja imiussid on kõigeotstarbekam alul panna päevaks vette(puhastuma, matsereeruma), seejärelaga säilituslahusesse. Väikesed ümarussidon õrnad ja lähevad kraaniveeskatki, neid võib lasta seista füsioloogiliseslahuses. Säilituslahusena on kõigileussidele (sh ka paelusside vastsevormidele)hea Barbagallo vedelik (30 ml formaliini,7,5g naatriumkloriidi ja üks liiterdestilleeritud vett). Lameusse võib pannaka 70%-sse etanooli.Põhimõte on, et võetud proovidsaaks kiiresti laborisse toimetatud. Soojalajal tuleb kasutada jahutuselemente,talvel mitte lasta proovil külmuda. Parimtemperatuur mõnda aega säilitamisekson +4 ◦ C. Viga on paelusside lülide paigutamineformaliini (ka selle väikesesselahjendusse), kuna see kuivatab lülidliigselt ja need muutuvad edasiseks uurimisekssobimatuks. Lülijalgsed parasiididtuleb laborisse saata kuivalt, võibka asetada 70%-lisse etanooli.2. KaaskiriOn oluline, et kaaskirjas oleks kajastatudkõik andmed, mis on vajalikudnii proovi uurijale kui ka uurimistööst

PRAKTIKAkokkuvõtte tegemisel. Need on loomaomanikuja loomaarsti nimi ning nendekontaktandmed, võetud proovi nimetusja selle võtmise aeg, loomaliik, nimi, vanusja sugu. Väärtuslik on teave loomalvarem (millal?) diagnoositud parasiitide,antiparasiitikumide (AP) kasutamise,haigussümptomite jms kohta. Leitud parasiitidekorral on oluline teada leiukohta.Kindlasti on kaaskirjas vaja kirjutadatäpselt, millist uuringut soovitakse (vastavaltlabori teenuste nimekirjale), et eijääks erinevaid tõlgendamisvõimalusi.Kaaskirjades esinenud vajakajäämisedon olnud:1) ei ole märgitud looma omaniku eesnime,loomaliiki, looma nime, vanustjm;2) puuduvad andmed loomal esinevatekliiniliste haigustunnuste (kõhulahtisusjm), seniste uurimistulemuste jaAP kasutamise (mida? millal?) kohta;3) kaaskirjas soovitav uuring on sõnastatudliiga üldiselt.Soovitava uuringu ebatäpse väljendamisekorral on laboril võimalik kasutadakonkreetse proovi uurimiseks erinevaiduurimismeetodeid või isegi mitut, mispõhjustab loomaomanikule täiendavatväljaminekut. Täiesti vale on soovidakaaskirjas koproproovi uurimist flotatsioonimeetodil,kui looma roojas võipärakupiirkonnas on nähtud Dipylidiumcaninum’i lülisid.Eksimused käsitletud nõuete vastuvõivad põhjustada vale laboratoorsediagnoosi, korduvuuringute vajalikkuse,suurenenud kulutusi ning muidugi loomatervise halvenemise vale diagnoosija hilinenud ravi tõttu.Täiendavat teavet teema kohta leiabuuest kõrgkooliõpikust „Veterinaarparasitoloogia2: diagnoosimine ja tõrje“.Joonis 1. Mis on pildil? (foto: K. Bogdanova, 2011)Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 25

ÜHINGU TEGEMISEDEesti Loomaarstide Ühingu 2012. aastaüldkoosoleku protokoll26Aeg: 10.03.2012Koht: EMÜ VLI auditoorium A-201,Kreutzwaldi 62, TartuAlgus: 10:15Koosoleku juhatajaks valiti Priit Koppel,protokollijaks Jaan Luht, kohal 25 liiget(koos volitustega).Pärast koosoleku päevakorra tutvustamistkinnitatakse see ühehäälselt järgnevalt:1. Eelmise üldkoosoleku protokolli (avaldatudELÜ kodulehel) kinnitamine2. ELÜ 2011. aasta tegevusaruanded3. ELÜ 2012. aasta eelarve4. Aukohtu aruanne5. Revisjonikomisjoni aruanne6. Konverentsid „Veterinaarmeditsiin2011“ ja „Veterinaarmeditsiin 2012“7. ELÜ juhatuse valimine8. ELÜ revisjonikomisjoni valimine9. ELÜ 2012. aasta tegevusplaanid• Suvepäevad 2012• Fotokonkurss 2012• Aasta loomaarst ja elutöö autasu• UEVP ja FVE töökoosolekute külastamine• „Veterinaarmeditsiin 2012“• Eesti Loomaarstlik Ringvaade10. Kohapeal algatatud küsimused11. Koosoleku lõpetamine1. Eelmise üldkoosoleku protokollikinnitamineKoosoleku protokoll ja 2011. aasta tegevusaruannekinnitati ühehäälselt.2. ELÜ 2011. aasta tegevusaruandedPriit Koppel esitas juhatuse tegevus- jaaastaaruande. Konverentsi „Veterinaarmeditsiin2011“ korraldamine õnnestusväga hästi. Konverentsil osales 377 inimest.Sõlmiti koostööleping Ukrainakolleegidega.Kuremaa järve ääres toimusid õnnestunudehkki mitte väga rohkearvulisedsuvepäevad. Kaitsmaks liikmete huve,sõlmiti kliendileping advokaadibüroogaAhas & Heringson. Maamessil osalemineoli väga positiivne. Võeti vastu otsuskanda bilansist maha lootusetud võlgnevused.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012Katrin Kaalep tegi ülevate liikmeskonnast.2011. aastal liitus kaks inimest,kaks liiget surid ja võlgnevuste tõttu arvativälja 11 inimest. Hetkel on ühingul133 liiget, neist on kindlustatud 115 inimest.Hetkel on liikmemaksuvõlglasi 18.Kindlustus tegi eelmise aasta jooksulkaks väljamakset.Tehti ettepanek liikmete kaardistamiseks.Leiti, et juhatus võiks oma tegevusestliikmeskonda rohkem jooksvalt informeerida.Liikmed seevastu võiks omapõhikirjalisi kohustusi paremini tunda.Andres Aland tutvustas Eesti LoomaarstlikuRingvaatega seotud olukorda.Toimetus on teinud väga head tööd,ajakirjal on aastas ilmunud neli numbrit.Kuid seoses peatoimetaja asumisegaVLI direktori ametikohale oleksvaja talle asendaja leida. Paraku ükskiinimene, kellele on vastav ettepanektehtud, pole nõusolekut andnud. Koosolekotsustas, et kuni uue peatoimetajaleidmiseni ilmuvad järgmised numbridühingu juhatuse ja praeguse toimetuse(kellest J. Alaots on tervislikel põhjustelmõned nädalad eemal olnud)koostööna. 2012. aastal peab senineilmumissagedus püsima jääma; aastaesimese numbri materjalist on 2/3 koos.Reklaam ajakirja on selleks aastaks jubamüüdud.Toomas Tiirats tegi ülevaate FVE jaUEVP peaassambleel osalemisest ningPõhja- ja Baltimaade presidentide koosolekust.Arutusel olnud teemad: sigadekirurgilise kastreerimise lõpetamine2018. aastal (keemiline kastreerimine);loomaarstide spetsialiseerumine; üleeuroopalinestatuut loomaarstidele:tunnustatud ja/või heakskiidetud loomaarst;loomade heaolu auditeerimine,mille eest maksavad loomaomanikud;kohusetundlik ravimite kasutamine;ühtsed elementaarsed nõuded loomakliinikuteleja praksistele.3. ELÜ 2012. aasta eelarveÜhingu 2012. aasta eelarvet tutvustasKalmer Kalmus. Pärast arutelu kinnitatisee ühehäälselt.

ÜHINGU TEGEMISED4. Aukohtu aruanneAukohtu aruande koos lisamaterjalidegaesitas Toomas Tiirats. 2011. aastaloli üks juhtum. Raviveaga kaebusi menetlebseaduse järgi VTA peadirektor.5. Revisjonikomisjoni aruanneRevisjonikomisjoni aruande esitas MariMakko. Revisjonikomisjon leidis, et ELÜjuhatus on järginud põhikirjalisi kohustusi,üldkoosoleku poolt püstitatud ülesandeidja Eesti Vabariigi seadusi. Majandusaruanneoli kasumlik. ELÜ 2011aastaaruanne kinnitati ühehäälselt6. Konverents „Veterinaarmeditsiin2012“Juhatus andis teada, et konverents toimub26.–27. oktoobril 2012 taas DorpatiKonverentsikeskuses Tartus.7. ELÜ juhatuse valimineJuhatuse liikmeteks esitati: Toomas Tiirats(taandas), Jaan Luht, Kalmus Kalmer,Ain Erkmaa, Priit Koppel, KatrinKaalep, Piret Kalmus (taandas), MariMakko ja Maie Lavrentjeva. Priit Koppeltutvustas valimiste korda ja seejärel valitihääletuskomisjon. Sinna vailiti ToomasTiirats, Piret Kalmus, Kristel Peetsalu.Välja jagati 25 sedelit, tagasi saadesoli üks neist kehtetu. Hääled jagunesidjärgnevalt: Jaan Luht 24, KalmerKalmus 23, Priit Koppel 21, Katrin Kaalep21, Ain Erkmaa 20 ja Mari Makko 11häält. Presidendiks valiti Priit Koppel.8. ELÜ revisjonikomisjoni valimineRevisjonikomisjoni liikme kandidaatideksesitati Mari Makko, Andres Aland,Andžela Lehtla, Piret Kalmus (taandas),Maie Lavrentjeva. Hääled jagunesidjärgnevalt: Mari Makko 18, AndresAland 18, Andžela Lehtla 20 ja MaieLavrentjeva 16 häält.9. ELÜ 2012 aasta tegevusplaanid* Suvepäevad 2012 toimuvad PõlvamaalSaarjärve puhkekeskuses 28.–29.07.2012* Fotokonkurss 2012 algab 01.06.2012.* Aasta loomaarst ja elutöö autasu antaksevälja järgmisel konverentsil.* UEVP ja FVE töökoosolekutest otsustatiosa võtta.* Veterinaarmeditsiin 2012 toimub TartusDorpati Konverentsikeskuses 26.-27.10.2012.* Eesti Loomaarstlik Ringvaade10. Kohapeal algatatud küsimusedKohal algatatud küsimusi ei olnud.Lõpp: 14.00Priit KoppelELÜ presidentJaan Luhtjuhatuse liigeAndres Aland tutvustab ELR-iga seonduvatEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 27

ÜHINGU TEGEMISEDToomas Tiirats aukohtu aruannet ette kandmasKalmer Kalmus tutvustab 2012. aasta eelarvet28Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012

ÜHINGU TEGEMISEDKuidas hääletame?ELÜ juhatuse liikmed Katrin Kaalep ja Priit KoppelEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 29

HUUMORLoomaarst muigab (3)Madis AidnikEMÜ VLI emeriitdotsent30Tudengiaja jätkuks• Stuudiumi teisel aastal pani ühika komandantminu toakaaslaseks arstiteaduskonnastEPA-sse üle tulnud tollasePõlva rajooni pealoomaarsti PaulKallikormi poja Matti. Matti oli arukasmees, aga viinaviga kippus aeg-ajalttema üle võimust võtma. Kord jommispeaga laulis ta ühika koridoristäie rinnaga maha nii Eesti kui SoomeVabariigi hümnid. Kuna arvatavaltolid kõikidel kursustel „koputajad“,siis kutsutigi Matti KGB majja (praeguneTartu Kirjanike Maja) vestlusele.Matti enda jutt pärast seda oli umbesjärgmine: „Keegi asjamees tegi mulleselgeks, millise üliõpilasele sobimatuteo olen teinud. Lõpuks pidin seletuskirjakirjutama, mille viimases lauseslubasin, et Eesti ja Soome hümni minakunagi enam ei laula ja seda isegimõttes mitte. Seejärel läksin Tarvasekõrtsi. Enne lahkumist laulsin fuajeesikkagi Eesti hümni jällegi maha.“Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012• Matti oli kogemustega viinamees,kuid mingil põhjusel kippus heakraam sageli välja tulema. Teadagiajab see teised ristiinimesed vihale.Kasvatamisest kasu vähe ja ühe talvisesessi ajal otsustasime teise toakaaslasegaMatti lolliks teha. Teadsime,et järgmisel hommikul kell 8.00tuli tal parasitoloogias korduseksamsooritada. Lõuna paiku tuli Matti linnastkõva auru all ja keeras magama.Õhtul seitsme paiku panime äratuskellahelisema. Mina ajasin habet jateine kamraad võttis „hommikueinet“.Togimise peale ärkas sõber ülesja nähes, et kell juba seitse läbi, läksasi huvitavaks. Esimesena haaras takonspekti otsides sealt ainult temaleteada nõrku kohti. Kiiruga käis pesemasja siis asus hommikuvõimlemisttegema. Tema sihipärasus ei raugenudka siis, kui küsisime: „Mis ajastsina, Matti, oled õhtuti võimlemisegategelema hakanud?“ Seejärel tormasta teisele korrusele, et igaks juhukskontrollida, kas ka teised, kes samutijäreleksamile pidid minema, on ülesärganud. Ülalkorrusel arvati muidugi,et Mattikese pööning on ära lennanud.Ime, et pääsesime siniste silmadeta.• Kahjuks jäi Mattil loomaarstidiplomsaamata. Kusagil Rakvere kandis olevatta velskriametit pidanud. Oli kuulda,et ka see lõppes õnnetult. Sigadepunataudivastasel vaktsineerimiselolevat ta seale lahangunoa selga löönud:„Kas sa, kurat, püsid paigal võiei?“ Kolhoosi esimees olevat endaelu pärast kartes velskri hoobilt lahtilasknud.• Minuaegsetest õppejõududest olikõige naturaalsema ja otsesema väljendusegakirurgiaprofessor RudolfSäre. Nõukogude ajal esines aeg-ajaltväga kummalisi kampaaniaid. Veterinaariassurus üleliiduliselt läbi omanimelisejäärade kastreerimise meetodiarmeenlane Baiburtsjan. Meetodseisnes selles, et ilma anesteesiatatorgati skalpellitera läbi munandikotija tuppkestade munandi parenhüümi.Seejärel surus opereerija läbi tekitatudtorkehaava kogu munandi parenhüümivälja. Jõhker lugu ja resultaatkiküsitav. Professor Säre oli meesüliõpilastelteksamil küsinud, mis onBaiburtsjani meetodi eelis klassikaliseees. Üliõpilane vastanud: „Vähem valus.“Professor oli selle peale öelnud:„Minge ukse taha, laske kaasüliõpilastelenda munandeid pigistada ja tulgesiis tagasi ning öelge, kuidas tunneoli.“• Kuni taasiseseisvumiseni toimus tulevasteloomaarstide praktiline õpe

HUUMORkolhoosides ja sovhoosides. Kolmandakursuse suvist praktikat sooritasinPõdra sovhoosis. Peale minuolid praktikale tulnud üks EPA mehhaniseerimisepoiss, üks tüdruk agronoomiastja veel plikaohtu tüdrukKuremaa tehnikumist. Kõik see kamppandi puhkusele läinud poissmehestpeazootehniku korterisse. Igavuse ülekurta ei tulnud. Naljapärast „kiusasime“ka tüdrukuid. Ühel õhtul pugesmehhaniseerimise poiss kõrvaltoasKuremaa tüdruku juurde teki alla jamõne aja pärast röögatas: „Tüdruk,mul ilmnevad surma tunnusmärgid,ihu läheb tükikaupa kõvaks!“• Viimase kursuse pikal praktikal olinJõgeva rajooni LHTJ-i (Loomade HaigusteTõrjejaam) juhataja LeonhardTeeveri, epizootoloog Eino Raagi jagünekoloog Jaan Veskioja käe all.Need mehed pidasid oma elukutsestlugu. Nende eeskuju ja õpetuste najalsain eluks kaasa paljugi, mida täniniunustanud pole. Nii tean tänu neile,et kui naine teiega kaks päeva rääkinudpole, siis kutsuge loomaarst agamitte inimarst. Kui keegi teile räägib,et ta hobust armastab, siis vastakeLeonhard Teeveri moel: „Ei vaidlevastu, et hobune võib hea olla, kuidkauge suudlemas käia.“Rusikareegliks elus võtke järgmine lugu.Suure külma ajal kukkus varblanetrotuaarile. Mööda läinud hobune sittusvarblasele peale. Sooja hunniku all ärkasvarblane elule ja hakkas sirtsuma.Mööda juhtus minema kass, kes aitasvarblase hunniku alt välja ja pistis seejärelta nahka. Siit moraal: „See, kes sutäis situb, ei pruugi olla sinu vaenlane;kui oled täis situtud, siis ära sirtsu.“(Järgneb)Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 31

IN MEMORIAMLeonhard Teever27.11.1930–13.01.201213. jaanuaril 2012 lahkus meie hulgast jäädavalt teenekas veterinaararst jakolleeg Leonhard Teever.Leonhard Teever sündis 27. novembril 1930. aastal Tõrva linnas. PärastTõrva keskkooli lõpetamist läks Leonhard Tartu Ülikooli veterinaararstiksõppima. Huvi loomade vastu oli tekkinud onu talus, kus ta oli veetnud kõikoma koolivaheajad.Pärast kõrgkooli lõpetamist suunati ta tööle Kolga-Jaani veterinaarjaoskonnajuhatajaks. Noor loomaarst oli abiellunud, kuid Kolga-Jaani piirkonnaspolnud tema pedagoogist abikaasal Helvel töökohta. Seetõttu võttisLeonhard Teever vastu põllumajandusministeeriumi ettepaneku asudaMustvee rajooni peaveterinaararstiks. Mustvees jätkus tööd ka kaasale.Uue peaveterinaararsti eestvedamisel alustati Mustvees kohaliku veterinaarjaoskonnaväljaehitamist. Valmis töötajate elamu, ravila ehitamine jäipooleli Mustvee rajooni likvideerimise tõttu.1963. aastal sai Leonhard Teeverist Jõgeva rajooni peaveterinaararst. Takuulus teadlaste ja praktikute kollektiivi, kellele 1967. aastal anti vabariiklikpreemia põllumajandusloomade nakkushaiguste efektiivse diagnostika, ravija tõrjemeetmete väljatöötamise ning rakendamise eest. Uute veterinaariaalastemeetodite kasutamise tulemusel suurenes Jõgeva rajoonis sigadeööpäevane kaaluiive 500 grammini. Maakonnas loodi 11 tõusigade farmi.1974 aastal omistati Leonhard Teeverile teenelise veterinaararsti nimetus.1982. aastal valiti ta rajooni agrotööstuskoondise juhatuse esimehe ViljarKaro ja senise esimehe Villu Kottise toetusel Saadjärve kolhoosi esimeheks,kus ta töötas 1990. aastani. Saadjärve kolhoos oli Jõgeva rajooniüks suuremaid majandeid, kus töötas ligi 800 inimest. Kindlakäeliselt juhtisLeonhard Teever suurmajandit ning tema eestvõtmisel rajati lisaks uutelefarmidele Tabivere asulasse ka kümneid kortermaju, 280-kohaline lasteaedning Tabivere keskkooli juurdeehitus koos võimlaga.1991. aastast kuni 2003. aastani töötas Leonhard Teever taas JõgevamaaVeterinaarkeskuses juhataja asetäitjana. Abivalmis, suurte erialaste teadmistegaveterinaararsti jutul käisid kolleegid sagedasti ka Äksi kodus, kus taoma pensionipõlve veetis ning alati oma nõuga abiks oli.Leonhard Teeveri üheks suurimaks hobiks oli jahindus. Oma viimati soetatudrelvaga aga Leonard jahile ei jõudnudki…Puhka rahus!Elurõõmsat ja armastatud kolleegi jäävad leinama Jõgevamaa loomaarstid.32Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012

Eesti Loomaarstide ÜhingKreutzwaldi 6251014 TartuGSM: 5011882Sekretär: 5520767e-post: info@vet.eeReg. nr. 80077287PresidentPriit KoppelPangaarve1120072962 SwedbankPeatoimetajaAndres AlandToimetusJaagup Alaots, Kristel Peetsalu,Kristi Praakle-Amin, Kerli Raaperi,Alar Onoper, Madis AidnikEsikaane fotoLiisi KulasaluTrükkVaba Maa, Laki 26, TallinnISSN 1024-2600