Eesti Loomaarstlik Ringvaade Eesti Loomaarstlik Ringvaade

LEMMIKLOOMdistaalsete osade gangreen, suurenesvere hüübivus, tekkisid verevalumid.Emasloomadel tekkis agalaktia. Kroonilisemürgistuse korral tekkisid närvinähudnagu ülierutatavus, lihasvärinad,ataksia. Mürgistuse tunnused tekivad,kui ergotiinisisaldus söötades ületab 1g/kg. Eriti ohustatud tungaltera mürkideston linnud.JäreldusedLoomadele antavate teraviljade saastuminemükotoksiinidega kujutab endastkomplitseeritud probleemi, sest erinevadseeneliigid võivad produtseeridamitmeid toksiine ja saastumine nendegavõib toimuda nii teraviljade koristamiseleeelnevalt, kui ka söötade valmistamiselja säilitamisel. Lemmikloomadelemõeldud söötade töötlemine kõrgetemperatuuriga ei hävita mükotoksiine.Olulisemateks mükotoksiinideks, millegalemmikloomadele mõeldud söödadvõivad olla saastunud, on aflatoksiinid,ohratoksiinid ja tsüklopiasoonhape,aga samuti fusariotoksiinid nagu zearalenoon,deoksinivalenool, moniliformiinja fumonisiinid. Kõige enam on lemmikloomadesöödad ohustatud saastestaflatoksiinidega. Söötade saastuminevõib toimuda kas vahetult seentega võikaudselt, toksiini sisaldavate liha võisubproduktide kasutamisel söötade valmistamiseks.Aflatoksikoos on jätkuvaltprobleemiks koertel ja sellega tuleb arvestadahaiguste diferentsiaaldiagnoosimisel.Aflatoksiinidega võivad sageliolla saastunud olla ka lemmiklindudelemõeldud söödad.Kuna mükotoksiinid kahjustavad oluliseltloomade tervist, peaksid kõik lemmikloomapidajadsellisest ohust teadlikudolema. Toksikoosi raskus sõltuborganismi sattunud toksiini kogusestja selle toime kestusest. Sageli võivadmükotoksikoosidesse haigestuda stressiall kannatavad või infitseerunud loomad.Lemmikloomadel esinevad toksikoosikliinilised tunnused sarnanevadfarmiloomadel nähtavatega. Kergemateljuhtudel on loomad uimased, isutud, ikteerilised.Rasketel juhtudel aga tekivadrasked siseorganite kahjustused ja sellegaseotud kliinilised tunnused (hepatiit,närvinähud). Rasketel juhtudel lõpevadmükotoksikoosid haige looma surmaga.Erinevad mükotoksiinid kahjustavaderinevaid organeid ja kudesid ning kuisöödad on samaaegselt saastunud erinevatetoksiinidega, võib haiguse diagnoosimineolla väga komplitseeritud.Pealegi võivad toksiinid toimida sünergistlikult,seda nähtust on aga kahjuksveel puudulikult uuritud. Üheks mükotoksiinidegakaasnevaks ohuks on nendestmõne kantserogeensed omadused(aflatoksiinid, fumonisiinid). Pikaajalinekontakt mükotoksiinidega võib ka lemmikloomadellõppeda kasvaja arenemisega.Sagedasemad on kroonilisedmükotoksikoosid, mille korral kahjustubimmuunsüsteem ja suureneb vastuvõtlikkusnakkushaigustele. Samutikahjustuvad maks, neerud, suguorganid.Loomad muutuvad isutuks, uimaseks,oksendavad, karvkate sakrub. Õnnekstoimib lemmikloomade söötadeüle range kontroll ja nende saastumistmükotoksiinidega esineb harva. Kõigelihtsamaks mükotoksikooside vältimisevõtteks lemmikloomadel on mitte toitaneid hallitanud või riknenud söödaga.AS Remedium palvel tõlkinudJaagup AlaotsEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012