LEMMIKLOOMtikus, limaskest kaetud verevalumite janekroosikolletega. Toksikoosiga koertelon kirjeldatud ka neeruinfarkte, nekrotiseeruvatepididümiiti ja ulteratiivsetdermatiiti. Mikroskoopilistest muutustestleiti lümfoidorganite nekroosi, vaskuliiti,haavandumist, karüomegaaliaterinevates organites ja soole limaskestaepiteelirakkude mitootilise aktiivsusevähenemist. Haavandite ja nekroosipõhjuseks olid vereringehäired. Hematoloogiliseluurimisel täheldati leukotsütoosi,neutrofiiliat, lümfotsütopeeniat,momotsütoosi ja seerumi aluselisefosfataasi aktiivsuse suurenemist.Petuliin ja penitsilliinhapePatuliini ja penitsilliinhapet produtseerivadPenicillum ja Aspergillus perekondadeseened, mida sageli leitaksehallitanud söötades (toiduainetes) jajuustudes. Patuliini on leitud riknevatespuuviljades, õunamahlas ja hallitanudleivas. On uuritud patuliini toksilisust jakoostoimet penitsilliinhappega koertel.Selgus, et kõige tundlikemaks organitekstoksiinile olid kopsud ja maosooletrakt.Kliiniliselt täheldati toksikoosigakoertel vereseguse okse eritumist, kõhulahtisust,üldist uimasust ja kopsuturset,kui penitsilliinhapet manustatikoertele doosis üle 10 mg/kg. Koertel,kellele manustati ainult penitsilliinhapet,toksikoosi erilisi kliinilisi tunnuseidei täheldatud. Järeldati, et patuliinil japenitsilliinhappel on koos manustatunasünergistlik toime.Lemmikloomadele antavate söötadesaastumine mükotoksiinidega<strong>Eesti</strong> <strong>Loomaarstlik</strong> <strong>Ringvaade</strong> • 1 • 20121997. a uuriti üle 100 lemmikloomadesöödaproovi mükotoksiinide sisaldusele.35 proovi olid pärit teraviljadel baseeruvatestkasside ja koerte söötadest,125 proovi linnutoidust ja 15 proovimetslindudele mõeldud söötadest. Kõiksöödad uuriti aflatoksiinide B1, B2, G1ja G2 ja ohratoksiini sisalduse suhtes.Kakskümmend proovi nendest uuritisamuti fumonisiinide B1 ja B2 sisaldusele.Selgus, et 84% söötades ei leitudmükotoksiine määratavas koguses.Väikses koguses leiti aflatoksiin B1 üheskassitoidus ja 370 µg/kg koguses maapähklibaasil valmistatud metslindudetoitmiseks mõeldud söödas. Ohratoksiinileiti 10% uuritud söödaproovides,kuid väheses koguses. Kõige suuremkontsentratsioon, 7 µg/kg, leiti lindudelemõeldud söödas. Fumonisiini leitiuuritud kahekümnest proovist kuues.Maksimaalne toksiinikogus, 750 µg/kgesines kassitoidu proovis. Lemmikloomatoitudesaastumine fumonisiiniga onveel selguseta. Uuriti ka viie koeratoidusaastumist hallitusseentega. Nendesäilitamisel niiskes keskkonnas täheldativisuaalselt saastet hallitusseentega.Predomineerivateks seenteks osutusidperekondade Penicillum, Eurotiumja Aspergillus seened. Aflatoksiine jasaastet OTA-ga söödaproovide uurimiselei täheldatud.Uuriti proove linnusöötadest, millekorral oli tekkinud kahtlus, et need onpuurilindudele toksilised. Leiti, et needsisaldasid aflatoksiin B1 15–20 ng/g.Selgus, et putukatega saastunud toidudsisaldasid trihhotetseene, nivalenoolija DAS-i. Kõikidel juhtudel osutus mükotoksiinidegasaastunud sööda kõrvaldamineefektiivseks loomade tervislikuseisundi taastamisel.Tungaltera alkaloididSeen Claviceps purpura produtseeribkolme tähtsat alkaloidi: ergotiini, ergotamiinija ergotoksiini. Selle seenegavõivad saastuda paljud teraviljad, eritiaga rukis ja nisu. Toksikoosi korral tekibperifeersete kapillaaride ahenemineja tromboseerumine, mis oluliselt kahjustabjäsemete perifeerseid osi. Kroonilisemürgistuse korral võivad tekkidanärvinähud.1997. a teatati kodukarnivooride intoksikatsioonisttungaltera alkaloididegaja avaldati arvamust, et nendel toksiinidelon oluline roll düsautonoomiasündroomi tekkes rebastel. Haigestunudloomadel tekkis perifeersete veresoonteahenemise tagajärjel jäsemete
LEMMIKLOOMdistaalsete osade gangreen, suurenesvere hüübivus, tekkisid verevalumid.Emasloomadel tekkis agalaktia. Kroonilisemürgistuse korral tekkisid närvinähudnagu ülierutatavus, lihasvärinad,ataksia. Mürgistuse tunnused tekivad,kui ergotiinisisaldus söötades ületab 1g/kg. Eriti ohustatud tungaltera mürkideston linnud.JäreldusedLoomadele antavate teraviljade saastuminemükotoksiinidega kujutab endastkomplitseeritud probleemi, sest erinevadseeneliigid võivad produtseeridamitmeid toksiine ja saastumine nendegavõib toimuda nii teraviljade koristamiseleeelnevalt, kui ka söötade valmistamiselja säilitamisel. Lemmikloomadelemõeldud söötade töötlemine kõrgetemperatuuriga ei hävita mükotoksiine.Olulisemateks mükotoksiinideks, millegalemmikloomadele mõeldud söödadvõivad olla saastunud, on aflatoksiinid,ohratoksiinid ja tsüklopiasoonhape,aga samuti fusariotoksiinid nagu zearalenoon,deoksinivalenool, moniliformiinja fumonisiinid. Kõige enam on lemmikloomadesöödad ohustatud saastestaflatoksiinidega. Söötade saastuminevõib toimuda kas vahetult seentega võikaudselt, toksiini sisaldavate liha võisubproduktide kasutamisel söötade valmistamiseks.Aflatoksikoos on jätkuvaltprobleemiks koertel ja sellega tuleb arvestadahaiguste diferentsiaaldiagnoosimisel.Aflatoksiinidega võivad sageliolla saastunud olla ka lemmiklindudelemõeldud söödad.Kuna mükotoksiinid kahjustavad oluliseltloomade tervist, peaksid kõik lemmikloomapidajadsellisest ohust teadlikudolema. Toksikoosi raskus sõltuborganismi sattunud toksiini kogusestja selle toime kestusest. Sageli võivadmükotoksikoosidesse haigestuda stressiall kannatavad või infitseerunud loomad.Lemmikloomadel esinevad toksikoosikliinilised tunnused sarnanevadfarmiloomadel nähtavatega. Kergemateljuhtudel on loomad uimased, isutud, ikteerilised.Rasketel juhtudel aga tekivadrasked siseorganite kahjustused ja sellegaseotud kliinilised tunnused (hepatiit,närvinähud). Rasketel juhtudel lõpevadmükotoksikoosid haige looma surmaga.Erinevad mükotoksiinid kahjustavaderinevaid organeid ja kudesid ning kuisöödad on samaaegselt saastunud erinevatetoksiinidega, võib haiguse diagnoosimineolla väga komplitseeritud.Pealegi võivad toksiinid toimida sünergistlikult,seda nähtust on aga kahjuksveel puudulikult uuritud. Üheks mükotoksiinidegakaasnevaks ohuks on nendestmõne kantserogeensed omadused(aflatoksiinid, fumonisiinid). Pikaajalinekontakt mükotoksiinidega võib ka lemmikloomadellõppeda kasvaja arenemisega.Sagedasemad on kroonilisedmükotoksikoosid, mille korral kahjustubimmuunsüsteem ja suureneb vastuvõtlikkusnakkushaigustele. Samutikahjustuvad maks, neerud, suguorganid.Loomad muutuvad isutuks, uimaseks,oksendavad, karvkate sakrub. Õnnekstoimib lemmikloomade söötadeüle range kontroll ja nende saastumistmükotoksiinidega esineb harva. Kõigelihtsamaks mükotoksikooside vältimisevõtteks lemmikloomadel on mitte toitaneid hallitanud või riknenud söödaga.AS Remedium palvel tõlkinudJaagup Alaots<strong>Eesti</strong> <strong>Loomaarstlik</strong> <strong>Ringvaade</strong> • 1 • 2012