Eesti Loomaarstlik Ringvaade Eesti Loomaarstlik Ringvaade

TOIDUHÜGIEENNõuded toidupakendi märgistusele, puudusteanalüüs ning tarbija hinnang märgistuseleEve Võimre, Mati Roasto, Dea AntonEMÜ VLI toiduhügieeni osakondKirjanduse ülevaadeInimene vajab oma eluks kvaliteetsettoitu, mida enamasti hangitakse poodidest.Ostuvalikute tegemisel lähtub tarbijaenamasti hinnast, toote välimusest,oma senistest toote tarbimus kogemustest,reklaamist ning toidupakendi märgistuselolevast informatsioonist. Viimaselajal on palju räägitud toidu lisaainetestehk niinimetatud E-ainetest, toidulisanditest,lõhna- ja maitseainetest, abiainetestning toidus esineda võivatestsaasteainetest. Oleks igati õiglane väita,et tarbijal on õigus teada, mida ta sööbehk saada toidu ostmisel piisavalt informatsiooniselle toitainelise koosluse,lisaainete nimetuste ja nende kogusening nt saadavast energiast. Kõik eeltoodueeldab seda, et tootjate poolt järgitaksetähelepanelikult kehtivat EL-i jasiseriiklikku seadusandlust, hoidutaksetoidu võltsimisest ja vale informatsioonitarbijatele edastamisest ning tehaksetarbijate huvides isegi rohkemat kuikehtiv seadusandlus seda nõuaks.Sageli on aga nii, et pakend võib küllolla ahvatlev, kuid sellel olev tekst onimepisikeses kirjas, mida isegi nägemisvaegusetainimesel ei ole võimalik väljalugeda. Samuti ajavad ostjaid segadusseerinevad märgised ja ebatäpne tekst.Võime väita, et tarbijad ei suuda väljalugeda informatsiooni, mis toidupakenditelkirjas, sest tekst on liiga pisikeselttrükitud ja sageli ka liiga kirjul taustal.Antud hetkel (2011) on võetud “luubialla” toidupakendi märgistuse puhulteksti suurus. Euroopa Komisjon onteinud ettepaneku, et kehtestada miinimumnõudedtrükitud teksti suurusele.Iga toiduaine, mis turule jõuab, peabolema tarbijale ohutu ning märgistatudvastavalt nõuetele. Peab olema tagatudtarbijateni toidu kohta adekvaatse teabejõudmine, mille alusel oleks tarbijalvõimalik teha oma valikuid. Selle tagamisekson välja antud vastavad õigusaktidning olulisem neist on Toiduseadus,mille eesmärgiks on tagada tarbijaleohutu ja igakülgselt nõuetele vastavtoit. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 324,kehtestab toidu märgistusele esitatavadnõuded ja märgistamise ja muul viisilteabe edastamise korra.Täiendavalt on antud uurimuses lähtutudmäärustest, mis kehtestavad erinõudedmärgistamisel:Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2000. amäärus nr 81 “Toidus lubatud lisaaineteloetelu ja piirnormid toidugruppidekaupa, lisaainete kasutamise tingimusedja viisid ning lisaainete märgistamiseja muul viisil teabe edastamiseerinõuded ja kord”. Vabariigi Valitsuse19. detsembri 2000. a määrus nr 451“Kakao- ja šokolaaditoodete koostisjakvaliteedinõuded ning märgistamiseerinõuded”.Uurimuses kasutati ka Euroopa Parlamendija Nõukogu määruseid ja direktiivemärgistuse kohta:Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus(EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002,millega sätestatakse toidualaste õigusnormideüldised põhimõtted ja nõuded,asutatakse Euroopa Toiduohutusametja kehtestatakse toidu ohutusega seotudmenetlused;Euroopa Parlamendi ja Nõukogumäärus (EÜ) nr 1924/2006 20. detsember2006, toidu kohta esitatavate toitumis-ja tervisalaste väidete kohta;Euroopa Parlamendi ja Nõukogumäärus (EÜ) nr 1334/2008, 16. detsember2008, mis käsitleb toiduainetes kasutatavaidlõhna- ja maitseaineid ningteatavaid lõhna- ja maitse-omadustegatoidu koostisosi ning millega muudetaksenõukogu määrust (EMÜ) nr 1601/91,määrusi (EÜ) nr 2232/96 ja (EÜ) nr110/2008 ning direktiivi 2000/13/EÜ;Euroopa Parlamendi ja NõukoguEesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012 15