Eesti Loomaarstlik Ringvaade Eesti Loomaarstlik Ringvaade

LEMMIKLOOMja ikterust. Rinna ja kõhuõõnes olid ulatuslikudsubseroossed ja limaskestaalusedverevalumid, maks oli kollaka värvusega,sapipõie seinas, pankreases,neerudes, tüümuses, südamelihases janeerupealistes täheldati nekroosikoldeidja verevalumeid. Histoloogiliseluurimisel täheldati maksas ägeda põletikutunnuseid, fibroosi, maksarakkudenekroosi, rasvväärastust, sapijuha laienemist.Aflatoksikoosi puhangud1975. a kirjeldati kolme Aspergillusflavus’ga saastunud leiba söönud koerasurmaga lõppenud haigestumist. Leibsisaldas 6,7 ppm aflatoksiini. Kahe koeraokses leiti aflatoksiini koguses vastavalt100 ja 40 ppm.1977. a teatati koerte massilisest haigestumisestmaksahaigusesse koerakasvanduses.Haigetel koertel täheldatiisupuudust, uimasust, polüuuriat, suurenenudjanu, ikterust ja hemorraagilistdiateesi. Hemorraagilise kriisiga seotulttäheldati trombotsütopeeniat, hüpofibrinogeemiat,fibrinogeeni laguproduktidesuurenemist, tromboplastiini aktiveerumisajapikenemist. Aflatoksikoosidiagnoos leidis kinnitust toksiinide sisaldusekindlaks tegemisega koerteleantud söödas. Lahangul leiti alaägedalehepatiidile viitavaid tunnuseid.1986. a kirjeldati jahikoerte massilist,suure suremusega lõppenud haigestumist.Kliiniliselt täheldati koertel isupuudust, uimasust ja ikterust. Laboruuringutelleiti toksilisele hepatiidile, bilirubiuurialeja aneemiale viitavaid tunnuseid.Diagnoosi kinnitas aflatoksiin Bkindlaks tegemine kudedes.1987. a teatati kümne koera haigestumisestLAVs. Ühel juhul oli tegemistägeda, seitsmel, alaägeda ja kahel kroonilisemürgistusega. Koertelt pärit patoloogilisematerjali uurimisel leiti maksarasvväärastust, sapijuhade nekroosiregeneratsiooni ja proliferatsiooni, sapikumuleerumist sapijuhades. Suurtesmaksa sapikäikudes leiti fibroplastoosile,mükoiddegeneratsioonile, nekroosileja segmentaarsele atroofiale viitavaidmuutusi. Kõigi kümne koera maks olirasvväärastunud, nelja koera maksasesines sapi kumuleerumine, maks olierineval määral sidekoestunud. Makroskoopiliseluurimisel täheldati veel ikterust,aneemiat, astsiiti, hüdrotooraksit,hüdroperikardiiti, anasarkat, kopsuödeemi,gastro- enterorhaagiat ja nefroosi.Aflatoksikoosiga kaasnev suur haigestumusja suremus ning sümptomaatiliseravi ebaefektiivsus sunnib koeraomanikkepöörduma loomakliinikute jadiagnostiliste laborite poole. Iga toksilisehepatiidi kahtluse korral tuleb vahetadakohe koertele antav sööt.Vastandina koertele ei ole kirjeldatudühtegi aflatoksikoosi massilist puhkemistkassidel. Selle põhjuseks võib ollaasjaolu, et kassitoidud on valmistatudpeamiselt liha baasil (umbes 70%) javähemal määral taimsel baasil (30%).Viimasel ajal kehtestatud range kontrolllemmikloomadele mõeldud söötadetööstuslikul tootmisel on olulisel määralvähendanud söötade aflatoksiinidegasaastumise riski ja viimastel aastatel onteatatud ainult aflatoksikoosi üksikjuhtudestkoertel.Lemmikloomade söötade saastumineaflatoksiinidega2001. a uuriti Mehhikos 35 koerte jakasside söödaproovi aflatoksiinide sisaldusesuhtes. Selgus, et kõige enamsaastunuks söötade komponendiks olimais. Samal aastal uuriti ka Argentiinaskoertele ja kassidele mõeldud söötademükofloora sisaldust. Selgus, et needolid saastunud kümnesse seeneperekondakuuluvate seentega, lisaks veelMycelia sterilia. Kõige domineerivamaksoli Aspergillus perekond (62%söödaproovidest), millele järgnesid perekondadeRhizopus (48%) ja Mucor(38%) seened. Aspergillus perekonnaseentest omakorda prevaleeris Aspergillusflavus, millele järgnesid Aspergillusniger ja Aspergillus terreus. Järgnevadsuuremad saaste põhjustajadolid Mucor racemosus, Mucor plumbusning Mucor globosus. Mitmed neistsöötadest isoleeritud seened olid või-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012