Eesti Loomaarstlik Ringvaade Eesti Loomaarstlik Ringvaade

LEMMIKLOOMSarkoptoosi ravistLiisi KulasaluEMÜ VLI loomakliinikEesti Loomaarstliku Ringvaate eelmisesnumbris (nr 4, 2011) oli põhjalikult juttusarkoptoosist: selle tekitajast, tema arenemistsüklistja haiguse sümptomitest.Kuna haigus levib hetkel Eestis vägalaialdaselt, pean vajalikuks kirjutada kapraegusel ajal kättesaadavaatest ja kasutatavatestravimitest haiguse tõrjes.Sarkoptoosi diagnoositakse kliinilisepildi, anamneesiandmete ja nahakaabeteleiu alusel. Kui viimane on negatiivne,siis ei välista see siiski haiguse esinemist.Seega peaks ravima kõiki loomi,kellel on kahtlus kärntõvele.Hetkel on Eestis saadaval väga tõhusadtäpilahused Stronghold®Pfizer(selamektiin) ja Advocate®Bayer (moksidektiin+imidaklopriid). Neid manustataksekoertel turja nahale karvu laialitõmmates, et ravimi kontakt nahapinnagaoleks võimalikult suur. Kui ravim satubkarvadele, siis sealt see ei imendu,ega toimi.Selamektiini doos koerale on 6–12mg kg. Advocate® tilkasid manustataksevähemalt 0,1 ml/kg. Mugavaks jatäpseks doseerimiseks tuleb jälgida pakendimärgistust!Kumbagi täpilahust tuleks kasutadapakendi infolehe järgi vähemalt 2 kordakuuajalise vahega. Võib kasutada kakahenädalase intervalliga ja isegi kuni 4korda – sõltuvalt haigusseisundist. Täpilahusedon ohutud, kuigi vahel võibtekkida lokaalne reaktsioon manustamiskohas.Ravimi lakkumisel võib tekkidakerge salivatsioon, mis tavaliseltmöödub kiiresti., . Seetõttu tuleb jälgida,et ravimit tilgutataks kaela ja abaluudepiirkonda.Manustamisjärgselt võib sügelus intensiivistuda,kuna parasiidid hakkavadsurema ning eritavad selle käigus toksiine.Kui sarkoptoosi diagnoos on kindel,võib sügeluse vähendamiseks kasutadaglükokortikosteroide põletikuvastasesdoosis 5–10 päeva vältel.Kui intensiivse sügeluse või pikaaegselravimata jätmisel on koeral tekkinudlisaks bakteriaalne nahapõletik, tuleblisaks kasutada ka antibiootikume 3–4nädala vältel.Kärnade ja koorikute eemaldamisekssobib keratolüütiline šampoon (näitekssalitsüülhappega).Üheks miinuseks ning põhjuseks otsidaalternatiive võib olla mainitud täpilahustehind, mis suurele koerale korduvalmanustamisel võib kokku ligi 60euroni ulatuda. Seetõttu on kasutatudka ivermektiini, mis pole koerte ravikslitsentseeritud. Erilist tähelepanu tulebpöörata sellele, et seda ravimit ei tohigeenmutatsiooni tõttu tekkinud toksilisusepärast manustada karjakoertele(kolli, šetlandi lambakoer, vana-ingliselambakoer, austraalia lambakoer, borderkolli).Inglise keeles on kasutuselhea ja riimuv väljend „white feet, don’ttreat“ (tõlkes: valged jalad, ära ravi).Seetõttu peaks alati kaaluma muid varianteka segavereliste koerte puhul,kelle päritolu ja sugupuu on teadmata.Ivermektiini kasutamise tõttu võib nendelkoertel tekkida ataksia, depressioonja isegi kooma ning surm.Isegi kui mitteohustatud loomadelkasutatakse siiski ivermektiini, peaksomanikku informeerima, et tegemist onravimiga, mis ei ole näidustatud koerteraviks ning soovitama muid variante.K a s u t a t u d k i r j a n d u sCampell, K. L. „Small animal dermatology secrets“,2004.Hnilica, K. A., Medleau, L. „Small animal dermatology:a color atlas and therapeutic guide“,2006.Scott, Miller, Griffin. „Small animal dermatology“,2001.10Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2012