1933 Ringvaade nr.: 5 Brutsella abortus´e (Bang) - Eesti ...

12( aastak2iik. vihk 5. 1933.tmli[numan]illilr flinuunailuTOIMETUS:J. KARLSON (tegev ja vastutav toimetaja), A. 0JASALU, tl. PETERSON, E. REDLICH,A. RiNcEL, K. SARAL, K. TAAGEPERA, c. TEHVER ja J. TEHVER.TOIMETUSE AAD RESS ITALITUSE AADRESS:Tartu Loomaarsiileaduskond.Tartu postkast Nr. Io9.Aastakiigu hlnd I(r. 3.-Telllmlsi v6tavad vastu peale ajakiria talituse kOik Vabariigi postkontorld,Tartu Ulikooli Bakterioloogia jaamast.Juhataja; ?rol. Dr' 7" LajaBrucella abortus'e (Bang) elavkultuuri toinest tervetessetiinetesse ja mittetiinetesse lehmadesse.EIf riitle Rida\a.Bang'i-infektsioon on meil karjades v6rdlemisi laialt levinud,kuid tiipsemad andmed selle kolrta puuduvad. Prof. L a j a andmetelon suurem osa meie m6isate karju infitseeritud, vlikemajapidamistekohta on andmed puudulikud. Rahvamajanduslikkukahju, mida Bang'i-infektsioon meil tekitab, hindab prof. Laja1932. aastal kahe miljoni kloonile. Kui alul peeti Bang'i-infektsioonipeamise,ks tunnuseks aborti, siis hiljem see arvamine muutus.Uldiselt v6iks delda, et veel tenapaev vajab Bang'i-infek'isioon kuihaigus palju uurimist, mida nhitavad eriti viimase aja katsed. Veel1929. aastal defineerib P o p p e veiste nakkavat nurisiinnitust kuiteatud bakterite tekitatud spetsiifilist emaka, lootekestade ja feetusehaigustumist, mille tagajiirjeks on enneaegne, surnud v6i rnitteeluv6imelinevasikas. Emalooma iildist infektsiooni selle Juures eiesine.Tdnapeev meie teame, et Balg'i-infektsioon on kroonilinenakkushaigus, mis ei piirdu ka veisel iiksikute elundite haigusturnisega,vaid tekitab, vii.hemalt ajutiselt, iildist infektsiooni, nagu sedand,itavad Gdtze ja Miiller'i, Roots'i ja Ridala andmed.

138Bang'i-infehtsiooni ktisimust kdsitati viimasel rahvusvahelisrlloomaarstide kongressil Londonis 1930 a. peateemina teiste laaslivatetaudide k6r'val, nagu seda on tuberkuloos ning suu ja sOratauci'Millir,e seisukord Bang'i-infektsiooni pl'obleemis valitseb, setr;1nd.eme Zwick'i poolt esitatud ja kongressi poolt vastu v5etLrillesolutsioonist. Kongress peab vaialikuks teadusliku uurimistiirjBang'i-infektsiooni alal, eriti et saavutada m6juvat immullisecr l-misemeetodit haiguse vastu.Mis puutub Bang'i-infektsiooni t6rjesse, siis on viin.raste aastai:kirjancluse andmeid pikemalt ja iiksikLsjalikult klsitanud prof. L:r.i'r.'hiesoleva ajakirja lziinud aastakd.igu veergudel. Prof. Laja iilcvaatestnaeme, et Bang'i"infeklsiooni tdrjes immunotelaapia abil t,riparemaid tagajzirgi saavutatud elavkultuuridega si:istimise abi..Kuid siin ndeme, et saadud tagaierjed iiksikutel autoritel on viig rvastukdivad, sest siistimise tagajlrgi hinnatakse abortide arr''rjd.rele karjas. Ka Brucella abortus'e (Bang) eritamise koht)lpiimaga elavkultuuriga siistimise tagajiirjel on tulemused vagrrlahkuminevad. Pddle elavkultuuliga siistimise on Brucella abortus"l(Bang) piimas leidnud Buck ja Creech, I{art ja Traun,O. Bang, Birch, Fischer,ZelIer, Hart ja Carpente,ia teised. Brucella. sbortrts't (Bang) p[ii]e elavkultunriga siistimis!ei ole piimas leidnucl Schermel ja Ehrlich, ZelI er' Ehtlich,Bogenschneider ja teised.Saksamaal ,,Abortuskommission" tdcitas 1928. a. viilja juhise.lBang'i-infoktsiooni t5rjeks. 1931. a. neid juhiseid muudeti ja tziie;tdati. Nende uute juhiste jbrele soovitatakse tarvitada immuriseeljmiseks vhga taudistunud kaljades elavkultuure, iilrtlasi tarvitusel'rv6ttes hiigieenilisi abin5usid. Keelatud on elavknltuuriga siistiCr,6hvi ja tiir.reid loomi. Siistimist tuleb hollata kahel kuni koln.rerltiinuseperioodil.Prof. Laj a omas tijiis 1929. a., kesitades Bang'i-infektsioon im6ju piimatoodanguie, leidis et reageerijad, korralikult liipsja ilehmad annavad 257a 'rAhem piima, kui l-rittereageerijad. Sellr-'p6hjal prof. Laja viiidab, et ei tohi otsustada Bang'i infektsioorriravi tagajdrgede iile selle jzilele, k:rs lehmad pdrtrst lavi aborteeljvadvOi ei, vaid se1le j:irele, kas lehmrid p:,i[le lavi jii:ivad reageet,-jaks v6i mitte.Allpool kiljeldatud katsete sihiks oli selgitada:1) elavkultuuliga siistimise toimet tiinusele,2) kas loomad peale siistimise lakkavad reageerimast,T1393),1)kas siistitud lehmad eritavad piimaga Brucella abor.tus,t(Bang),kas siistitud lehmadega iihes lauclas olevacl terved lehmadinfitseeruvad.Nende kiisimuste selgitamiseks avanes v6imalus saada katse_teks lehmi T. riigim6isas. Karjast, kus oli 69 tuiiskasvanud lehma,keliest 26,099'o-dil oli vereseer.umi agglutinatsioon Br.ucella abortusegapositiivne ja 1929. a. esines kaks abordi iuhtu, valiti vdlia10 korduvalt mittereageerij at lehma. Lehmade vanus k6ikus2 .kuni 5 aasta vahel, ainult iiks oli 11 aastane. K6ik need lehmadolid iiks, kaks v6i tohkem korda korralikult poeginucl; i:ikski neistei olnud abor.teerinucl. Viljavalitud lehmad asetati erilauta, ei.itali_taja ja liipsjaga. Lehmad olid heas loitumuses ja peeti korlalikult.Seitsmele lehmale siistiti 10 ccm ja 14 pieva pdrast 2C) ccmja kolmele veel 14 p;ieva pd,rast 20 ccm Brucella abortus'e (Bang)elavkultuuli nahaalusi; neist olid kaks tiined ja l,iis mitteliined.Peale selle iiks tiine ja kaks mittetiinet lehma jiiid iihte lautastistitud lehmadega, et oleks v6inralik jdlgida infektsiooni eclasikandumist.Siistimiseks tar"vitatav Brucella abortns,e kultuur saadiRiiklikust Seelumi-instituudist ja sai igakordseks siistimiseks vel.skeltvalmistatud Brucella abortus'e (Bang) tiivedest, mida tarvitatielavkultuuridest siistaine valmistamiseks.Katsed alustati 1929. a. detsembris ja l6petati 1981. a. mais,kuna puudus t'6imalus loomi kauem eraldatult pidada. Vereproovidkatsealustelt lehn.radelt v6eti iiks kuu ja teistkordselt kaks pd.ev:r' enne stistimist. Piiiile elavkultnnriga stistimise r'6eti vereproovidk6igilt ktimnelt lehmalt kaks nd.dalat pd6le esimese siistimise jasiis korduvalt kulii katsete ldpuni iga kolme krini nelja kuu tagant,millega telrti agglutinatsioonreaktsioon. Piimaproovid v6eti igaltlehmalt esimesel kahel kuul pd.dle siistimise iiks kord nddalas .iahiljem iiks kold kuus. Piimapr.oov v6eti igal lehmal iiipsi keskelv6i l6pul. Piima tsentrifuugiti le tundi 2500 tiiru juures ja Z0 ccmpiim2t sete ning osa hoort ja piim:i, kokku 1 kuni 1,5 ccm siistitimeriseale rrahaalusi. Ulejii:inud piimale, umbes 50 ccm, lisatijuule la:rbiekstlakti ia paigutati termostaati kuni seerumi eraldumiseni.Piimaseelumiga tehti agglutinatsioon Brucella abortus,ega(Bang) (lahjendlrsecl 1 :5 alates, kusjunres positiivseks tiitriksloeti lahjendused alates I :10).Piimaga siistitud meleseacl kloroformiti 6-7 nddala mciiidumiselp:iele sijslimise. Melisea vereseelumiga tehti agglutinat-

nf.l.(911)PiraritatudPoeginudsiistitudTabel I.Kul'ltuuri Ivereseerumi agglutin:!tsi0oni1929 a. 1930 a.tiiter.1931 a.1928 929 1930 193r r928 19:9 1930 l93l Irulkl; 3.XI.j2l,X[. 6. I. I16 iv s. v r. 10.x. 5. ll. 20. v.r8.1.u. u.6. I20. tl3. VII26. VIr2.rs9 3a. l.ll. 8. l s.nrlI6.TIIIa.rv I(r964. {a5.(r73)6.r167.(961I168)10.'l:4 a,. ;,, 9.III3a.7. tlr 'r9.ril5. lv,! a, 30. x ;'L1a 2.1.-1;s.xr];;i25. xt x1:3. XIl.296. I. 3020. I. 3023.XtI.296. I. 30l0 ccm20"20 ..27. Xl 23.XII. ?9 20ccm6. i. 30 20"E 23. XlI.29 l0 ccDr6. l. 31i) 10"20. l. :10 '20,,12. I 15. I 1{. X i3. X 23. Xlt.29 10cc]lr 1:40 l:4{-II o lrr. *u. ,,5a 30. 18. I lJ- I 3. xraa,I^i127.i6.L3023. Xlt.:'J6. I. 3020. I. 301r4C 1:40 1:320_i r,l itt^"..,l:20 l:40 1:C40'*1il1l '111l0ccm l:40 1:40 l:64011: I r:rzsoj r'r',:so j r:r280 r:2oool20 ,,:0 ..l0ccm:u"'.,10 ,,l:{l 110 1:20 l:l:+0 l: r:6401 r:610r"*01 ,uroll''1llt1t1::16. I.30 ccm'20 "x l:4o 1: 1:40 l:+(.)2i .l 5. Xl 1:80 1.40 t:40I 1ito20. x rfl. tll'r .. t til:320 1,320 l:320 j l:160l:3lo 1:320 l:160 l:30r,:iool r'iooo r:looooil: l600r:1601 1:r60I1:160i r:80l-l'*ll .* i lij 11:-'l ''' ] '1' l_llit, /\t a l: 1:40 l:{r) l:80 1:90 l:40 1:'10 l:+0trlerliusedtr{iiiidudoptembis1930 a.m:irtsis1931 a.

12143TabelII.t9t930. xu.1930.ri r trr 2tt t7. I ;lt I?. ll. i. lll1930. 19313. lY. 15 V. 25. VI. 6. VIII. 24. IX. 5. Xt. 10.\II, 4. II. 18. IiI.l{erkusedLclmlnr'' I(911)l,ehlllnr.2(19e)l:20 ll:20i1:401:20 1:80 1: l0 I :40+l+ + + ti-r_1.,,"*- 1,"""' lt'toli-o 1:20 1:10 lr:to]".s"l, :20l"2t)1:40 regat. I :80_r++tstLncdl l:150020.III.1:4000 1i4000+ +l:10 nesat. I : 10 I r20 I :80 nesai. 1 :20 l:40 1:-10Lehlrllf. t(196)Lehmr1r'. 4(170)Lehmnr. 5(173)Lehnlnr. {i(216)1 :10ll : 10 r :,10 1: li:r l ::0 nog&|. neg6t. neg!11::0 l:20 (snrntrdJ 1:10 negtt. l:{0 1::0+++l-++lesrl. Desrt. I : l0I :20 Desei l; 20 1: trl:160--l:10 l1:20 1:80 1:10 1:'20 l:Irl-r+l+-ri-if1I:ll | :i0 I :10 l: lu I:10 | :10 l: l1:40+1:20+l:20.L1:10-r1:40 nes.r. .cgri. tregri.-fnegrl. !cg!t.1:20-rr,jo 1:16019.IIl,1:10-f1:20rr xtl.iqcsli. hegri. ncsot. I :20nogai,. negrt.Ti : 1lio I ; 6-t0Tl:10 1:4(-t- +1:L1 : 2000f1:10 i:20 I:4t) 1:160 l:20 1:10 l:10 l:40 1:80Lehniru. 7(961)I I 20 negrt.+1:20Lehmnr. 3( 1661Lehmr'. 9(1ri8)mcrasPh verP_ | ncarr.Deg.t.Lehmnr. l0(218)o,*,, I no"o,aIa-

1+5Lehm nr. 2 (1rggr. Siinclinud 1926' a' Poegilud kaks korclrnormaalajal 12. detsembril f928 ja 4. novembril 1929' aastal' Ver''rseerumiagglutinatsioon Brucella abortus'ega (Bang) oli tLegatiivirrrZg. novemLril ja 21. detsembril 1929. a' 23' detsembril 1929' a'siistiti 10 ccm ja 6. jaan. 1930. a. 20 ccm Br' abortus'e (Bant:;kultuuri nahaalusi. Siistimise ajal lehm ei olnud tiine' Innas i'rpaaritati 8. md.rtsil 1930' a., s. o. 21/z huud pd'ble esimese siistimis':'Poegis normaalajal 18. dets. 1930. a. Vasikas oli teiesti eluv6in-'''-line Ja tema vereseeruml agglutinatsioon teisel pleval perast siin"'iBr. abortus'ega o1i tziiesti negatiivne. Jlrelsiinr.ritises ei esine]rrr'lmakroskoopiliselt mingisuguseid muutusi ja temast v6etud mate'-jaliga siistitud merisea vereseerumis Br. abortus'e agglutiniine ciiet

146esimese siistimise nelja kuu vAltel; ainult 3. veebruaril 1930. a. jiiimerisea kats negatiivseks; alates viiendast kuust pille siistimiseei eritanud pisikuid piimaga kuni katsete l6puni 1931. aastal. Piima'seernmi agglutinatsioon ei olnud neljal korral koosk6las meliseakatsuga. K6igil neljal juhul oJi piimaseerumi aggl. lregatiivne,merisea kats aga positiivne.Lehma vereseerumi aggl. oli positiivne kahs nddalat pii[leesimese siistimise, tiiter 1:640; tiiter piisis samal k6rgusel 3 kuukestes, kuuendal kuul oli langenud 1 :320-le ja katse l6pul, 20' mail1931. a., oli 1 :160 positiivne.Katse tulemus: Telve lehm, kellele siistiti 14-ne pdevasteva.heaegadega kokku 50 ccm Br. abortus'e elavkultuuri naliaalusi,paaritati 212 kuu md6dumisel siisliimisest ja poegis normaalajal.Jbrelsiinnitise kaudu pisikuid ei etitanud. Piimaga eritas pisikuidnelja kuu vdltel piale esimese siistimise. Vereseerumi aggl. oli positiivnekahe nddala p[rast pidle elavhultuuriga siistimise ja j:ii positiivsekskuni katsete 16puni, n:iidates aga languse tendentsi.Lehm nr. 5 (173). Siindinud 1926. a. Poegis esimest kordn14. oktoobril 1929. aastal. Vereseerumi aggl. Br. abortus'ega (Bang)oli 23. novembril ja 21. detsembril 1929. a. negatiivre. 23. detsembril1929. a. siistitud 10 ccm ja fi. jaan. 1930. a.20 ccm Br.abortus'e elavkultuuli uahaalusi. Paaritati 12. jaan. 1930. a., s. o.3 nddalat pedl€ esimese siistimise. Poegis lormaalajal 23. oktoobril1930. a. Jiirelsiinnitises meriseakatsu abil Br. abortus't (Bang)ei leitud ja vasika vereseerumi agglutinatsioon oli teisel pd.evalpeale poegimise tiiesti negatiivne.Piima siistiti katsete vdltel 16 meriseale. Br. abortus (Bang)esines piimas nelja kuu viiltel pdiile esimese siistinlise.Piimaseerumiga agglutinatsioon oli 30. detsemblil 1929. a. ja::]. aprillil 1930. a. negatiivne, kuna aga melisea katsu abil piimasesines Br. aborltts (Bang).Lehma vereseerumi aggl. tiiter oli kahe nldala parast p:ieleesimese siistimise 1 :640 positiivr.re, langes kuue kuu p:irast j:r olipositiivne 1:320;sest ajast ni,tas veleseerumi aggl. tiiier langust,kuni katsete lopul 1931. a. mais lehm enam ei reageerinud.Katse tulemus: Terve lehm, kellele stistiti 14-peevastcvaheaegadega Br'. aboltus'e (Bang) elavkuitLruri nahaalusi, paalitali3 nddalat pd:ile esimese si;stinlise; poegis norma"alajal ning jdrel-147siinnitises Br. abortus't (Bang) ei esinenud. Vasika vereseer.umisBr. abortus'e agglutiniine ei olnud tekkilud.Lehm eritas Br. abortus't (Bang) piimaga nelja kuu vdltelpdd,le esimese siistimise. Elavkultuuri stistimise jArele muutus ver€_seerumi agglutinatsioon positiivseks, tiitei. nditas asa kuuendalkuul piidle siistimise langust, ja katse lopul jehm ei reaseerinudenam.Lehm nr. 6 (216). Siindinud 1922. a. poegis esimest korda.19. augustil 1929. a.; paaritati 80. ol

1+81930. a. J[relsiinnitis makroskbopiliselt muutusteta ja mertseakatsu abil temas Br. aboltus't (Bang) ei leidunud Vasika vereseerumiaggl. oli tii.iesti negatiivne. Peale poegimise 1930' a' septembris,paaritati uuesti sama aasta novembris, kuid hiljem innas1u puutituti korduvalt. 1931. aasta jaanuaris md'rgati n6r'evooluiupest; f. II. 31. a. v6eti vaginast n6r'et, siistiti meriseale, kuid Br'abortus't ei leitud.Piima siistiti katsete vdltel 16 meliseale' Esimest kolda esinesiclpisikutl piimas 13. jaan. 1930. a., s. o. kolm n:idalat pddle esimesesiistimise, ja neid leiti piimas nelja kuu r'6itel p:idle siistimise' Piimaseerumiagglutinatsioon oli negatiivne 3-dal ja 17-dal veebruaril1930. a., kuna sama piimaga siistitud merisead reageerisid Br' ab'positiivselt ja neude p6rnast isc'leeliti Br'. aborlus'e kultuur'Ver:eseerurri agglutinalsioon oli positiivne kaks nddalat piilleesimese siistimise, tiiter 1 :160, ja jiii positiivseks ning tiiter piisissamal tasemel kuni 15. veebi. 1931. a. 20. mail 1931. a' lehm enamei leageerinud.Katse tulemus: Lehmale esimese tiinuse kuu i6pul siistiti2 korda l4-plevaste vaheaegadega Br. abortus'e elavkultuurinahaalusi. Poegis normaalajal ja tdi eluv6inrelise vasika Pealepoegimise tekkis metrriit, kuid n6ies Br. abortus't ei leitud' Eritaspisikuid piimaga alates 3 nadalat pd[le esimese siistimise kolme kuuvd.ltel. Vereseerumi agglutinatsioon oli positiivne kaks n:idalatpd.d.le esimese siistimise ja jdi positiivseks 1 aastahs ja Z-eks kuuks'Siistitud lehmadega iil.lte lauta paigutatud kolmel lehmal v6etivereproovid sarnal ajal kui teistel katsealustel lehmadel' K6ik needlehmad jiiid katsete vdltel negatiivselt reageerijaiks, poegisid normaalajalja ei eritanucl Br. abortus't (Bang) piimaga' Piimaproovitlneil kolmel lehmal v6etri katsete alul igalt iihelt kaks hordaja katsete l6pul 5-7 korda igalt lehmalt.Kuna ei olnud v6imalik loon.ri kauem eri.laudas ja erikarjamaalpidada, sest see n6udis teatavat lisakulu ja iimberehituste tottu elilautaka enam kasutada ei saadud, paigutati siistitud ja kontrollloomadiihte karja Br. abortus'ega (Bang) infitseeritud lehmadega'Siistitud lehmadest reageerisid vahetpidamata kuni 1933. a' jaanuarini,s. o. 3 aastat peele siistimise, lehm nr. 2 (199) ja nr. 6 (216)'Samadel lehmadel oli piimaseerumi agglutinatsioon positiivne1933. a. juulis. Lehm nr. 5 (173), kelle vereseerumi agglutinatsioonkatsete l6pul negatiivseks muutus, hakkas uuesti reageerima 1932' a'ja jiii reageerijaks vd.hemalt 1933. a. jaanuarini.149Lehmad nr. 4 (170) ja nr. 7 (961) miiiidi ahtruse t6ttu. Kontloll-lehmadjiiid ka edaspidi suurc karja hulgas negatiivselt reageerijaiks.Katsetulemuste kokkuodte,1. Brucclla o,bot'tus'e (Btng) nalmalusi siistiminc teraetete tiincteltju mittetiinetele leltnt.arlele lrutsus esile inf r:.ktsiooni.2. Kdigil siistitud Lehmtth:l oli uereseeyu.mi rtgglutinatsioorL ,po:l1-tiiane lnks rLtLrlalat Ttdtile csintese siistimise ju jdi positii,useksiihr:l lahmal DiLhemalI. 6 kuurl (lehm 1 ( 911 ) ) , kolmel lehmal,rtihenLalt 1! kuu.tl flc:hrm.d, 3 (196), 5 (173), ju.7 (961)f , kolmellehnutl uiihemalt 17 lrluLd Uehmad, 2 (199), rr (1r0) ja 6 (216)1.3. Koilt siistitu.d Lehmad, eritasid, piinaga Brucella abortus't (Bang),neist 5 leluno l, 6 huu iltcl ju 2 lehma u(iherla1| 1t/, a. uiiltel- nlutes 7-21 pai,eucL ytealc esimesr: siistimise.!+. Siistittui leltmuclest ei, oborteet imtd iikslti ja ei eritan.ucl ka jiiretsii,nn[,tisc: g a B,rttc ella ab ortus' t.5. Kaks leltrna nr. 5 (173) j( nr. 7 (961), neist esimene mi,ttetiinerutja teine esi.mese tiinuse ku,u l6pul siistitud, jiitsid reagcerimise1! kuu piirast.6. Ketsete aiiltel siistitlLd, lehrnctdega iihes la,udas olejatl kontroll-Iehmatl ei infitseerunutl 111! ft. atiltel, Brucelle obortus't:ga (Bang ) .7. Piimaseerunti a,g glutirzn tsioott ei ohud kooskllas merisea.katsuga11,28% iuhtud,est: iihel jtLltul, Ieh.m nr. !!. (170), oli peule poegi.-mise pii.maseentmi ag glutinatsioon positii,rnc, ktr,iiJ, merisea kutsne g atii:tne, lrunu tt:istel j ulttu,clel piiruas e eru mi, ug g lati,natsioonoli negatiiune, merisea, kuts a,ga posil:iiune.Kirjandus.1. O. Bang, tsit€eritud Lerche j. (11).2. Birch, tsiteeritud Lerche j. (11).3. B o g e n s c lT n e i d e r, J.: Beitrdge zur Frage der Ausscheidung derAbortusbaciilen nach subcutanel. Impfung mit lebelder I(ultur. Vet. Med.Diss. Berlin 1923.4. Buck, J. M. and Creech, G. T,, tsit. Lerche j. (11).5, Ehrlich, K., Dic Bekd.upfung des seuchenhaftcn Vefkalbens mit besondererBericksichtigung der Impfungen. D, t, W. 19211, S. 314.6. Fischer, T. R. 1929, S. ?30.7. Hart, G. H, and Carpenter, C. M., Controlled vaccination experimentson cattle *.jth Bacterium aboftum. J, of Am. Vet. Med. Ass. 1924,Bd. 64 (17), S. 37.

150rclTartu Ulikooli Loomaarsti-teaduskonna Sisehaiguste kliinikust.Juhataja: 1',o/. 7)r. ,1. Laas.Arteria hypogastrica ummistusjuht hobusel.*)Loontaerst KurL Pittin, kliitriln assistent.1) Ette kantud Akadeemil. Loomaarstiteaduslik. Seltsis 6. IlI 1933. a.8. lIart, G. I{. and Traum, J., tsit. Lerche j. (11).9. Laja, F., Rang'i-infektsioon ja piimatoodang. E. L. l. 1929, ik. 129.10. Laja, l'., Bang'i-infektsiooni (: nakkava nurisiinnituse- Brucelloosi)t6rjcst, silmaspidades peamiselt viimase 4 a. kirjandust. E. L. R. 19:12,tk. 1.11. Lerche, M., Abortus-Bang-Bakterien in Milch und Milchprodukten vorlRind. Ztschr. f. Inf. krnkh. etc. Bd. lJt, 1931, S, 253.12. Poppe, K., Der infektiiise Abortus dcs Rindcs (Bang Infektior). Hardbuch der pathogenen Mikroorganismen 1929, Bd. VI, Teil II, S.693.13. Roots, E. ja Ridala, W., Untersuchungen iiber das \Vesen der'Bruceilose und tiber dic AnsiccLlungsorte der Brucella abortus im Kijrperdes Rindes, insbesondere in der Thyreoidea. n. L. R, 1932, ]k, 165.14. Schermer, S. und Ehrlich, Die Immunisierung gegen das seucheahafteVerkalben (Abortus Bang). Ztschr. fiir Inf. krnkh. etc. 192:1,Bd. 21, S. 21.15. Z e I i er, H. \\reitere Untersuchungen iiber das seuchenhafte Verwerfen desRindes. Archiv f. Tierheilkundc 1923, Rd. ,19, S. 65.Et loomaarstlises praksises kaunis harva artedte ummistusi(trombus, hiiiivis) ette tuleb, mida ka Loomatervishoiu osakonnastatistilised andned t6endavad, kus 1919. a. kuni 1932. aastani ainult44 juhtu on registreeritud, siis tahan siinkohal iihe ja ldinud aastaisisehaiguste kliinikus ainsama juhu iile liihikest iilevaatu anda.Leinud aasta 25. juulil toodi hliinikusse kol.ralikust kaitsev[eosast patsient jd.rgn]ise anamneesiga: aprillikuust alates olla hobunekorduvalt ilma nd.htava p6hjuseta tavalisel k:iigul tagumistest jalgadestkangeks jd.dltud, virisema hakanud ja l6puks maha kukkunud,mille juures patsiendil tiieline alusaamine oli olnud. Ca 10 minutilisepuhkuse jerele tOusnud patsient iilesse ja eelnimetatud n[hudolnud k6ik kadunud. Ilobust oli tarvitatud ratsutamiseks.Status ptu,esens. Patsient-k6rb mdra, hammaste jlrele 13 a.vana, 159 sm. k6rge, s6iduhobuse tiiiipi, hAas toitumuses ja vdhelahutu iseloomuga. Karvkattes, nahas ja nahaaluses sidekoes polnudmidagi ebaloomuiikku mdrgata, samuti ka nd,htavates limaskestades,liimfis6lmedes ja liimfisoontes. Seesmine kehasoojns in recto oli87,80 C, pulss-40)( min., kolrapirane, iihtlane, keskmise tugevusega,arter keskmise td.itumuse ja pinevusega. Siidame tiputdugehdsti tunda, tumestusvili ca 4-s6rmelaiune ja siidame toonidpuhtad. Patsient hingas 18)( min., hingamistiiiip kostoabdominaalne,korrapiirtrne ja keskmise siiga-vusega. Spontaanselt ei krihinud jalaliinksi piirkond polnud tundlik. Kopsude perkussioon andis teiskOIaja nad asusid fiisioloogilistes pirrides, kuuldus vesikulaarseidhingamiskahinaid. Seedetrakti, ur.ogenitaalapal'aadi, nj.rvikava jajdsemete juures erilist leida polnud. Rektaalsel eksploratsioonilorganite suhtes leid ftisioloogiline, kuna aga puudns vasema arteriahypogasttica pulsatsioon ja esines kraniaalse keskmeteiuui'e laiend.Mainitud alteri tzipsemal palpatsioonil oli selgesti tunda tema alguseloaltast 6 sm. ulatuses tuntava.mat jd,inenemist, konsistentsi k6venemistja kerget valutundlikkust, v6rreldes parempoolse arteria hypogastlica'ga.Vasema a, hypogastlica algus aortast 6 sm. ulatusesoli ca pijidla j6medune, k6va konsister.rtsiga, mis perifeeri-pooljiirsult iile liiks l6dvaks, pehmeks ja pooltiihja)rs voolikuks. Pulsatsioonpuudus nii teitunud ja k6vaks muutunud kui ka tiihjas arteriosas. Rooja juuldlus rikastamisemenetluse jfuele kontsentreelitudkeednsoolalal.iusega andis keskmiselt 30 sklerostomimuna aasa tiiies.Fiisikaalne, keemiline ja mikroslioobiline kusejuurcllus andis loomulikuleiu. Verejuurdluse tulemus oli jd,rgmine: Hb. kraad 69 Sahlijzirele; E. : 7.256.000 ; L. -7.700; Tr. -184.640 ; Vi : 0,9 ;valgeliblede differentseerimisel Pappenheimi jd.rele vd"rvitud prepalaadisleidus plmt. neutr. lk. 49%, liimfotsiiiite har. plasm. 33,3%,Iiimf. aznrof. s6mer. 2,4%, eosinof. lk. 8%, basof. lk.0,7/o, monots.3% ja metamiielots.3,6/o.Patsient viibis kiiinikus 5 p6eva, millise aja vAltel tedakaks korda peevas nij0riga traavi jooksutati, kus jdriekindlaltilmusid liihikese aja jooksul idrgmised ndhud: peale 5 min.traavi hakkas patsient vasemat tagumist jalga lonkama, samajalg jei kangeks, samm muutus llihikeseks, loom kattus kergelthigiga ja l6puks ei tahtnud enam edasi minna. Seismaj?ittes oli melgata tugevat hingeldust, higistust, pulss 120)( min.,loomal oli hilmunud vaade, ta vd.rises ja eriti tugevasti vdrisesidvasema tagumise jala lihased. Patsient tammus iihelt tagurniseltjalalt teisele ja l6puks heitis maha, kust lO-minutilise ralluliku lamauisejerele piisti t6usis ja tiiiesti normaalselt seisis. Kodus soovitati

752natsienli isa peev jooksulada, kuni mrinilutl nehIude ilmumisen' i'j;;;;-;";;;; p"*r. r spl' leis sol Lugoli' 23 augustil toodi sar I'oltii"'"t-tt."il kliinikusse ja eelmisele anamneesile lisati iuure' e]';ili;;; u?i*t r.r"i lonkamiseni mdrksa kauem aesa jookstrL'iirlir.rit u* ettev6etud jooksuproovil ilmi.resitl lonkamise r.rdhud 9 nlnutimdiidumisel. Vasema a' hypogastrica hiitivistunud osa lunrlrr '"lrdlr" .ruloa" ja k6vaclusega ja pulsatsioon puudus nii enne kui hlpa.u*t totg""ri-ist. 15ale pd'evase liiiinikus viibimise tulemuseksit], ? n"tt*t kliinikusi lahkudes joolisis 15 minutit' mil ilmnc:lonkamisn[ht. Sama aasta oktoobrikuu alul toodi patsient k]iiliif*.."prr.L" pd,evaks, kus longe ilmus 2O'minutilise traavijooksL'Ou"int:A ja altes eO minuti mddclumisel kattus loom higiga jriii".ia"t"lt"a juba mainitud niihucl' Ka sel korral puudus vasem:r".^iyp"g".tf*"pulsatsioon. Detsembrikuul ratsutati hobuseqa jubaiga paev ja lonkamist ei esinenud ellam sugugr'---Sug"d-u-uk, hiiiivise p6hjustajaks arvatakse hobustel sclero'sto-um bidentatum'i iarve, nris teatavasti kraniaalses keskmete-:rrtu= i"i"tal esile manavaci ja sellest verevooluga lahtikistud topisedriindavad aorbat mijijda kuni hargrlemiseni,je6vad peatuma teclt ii.u." tOtt, ja suurenevad seal uuel fibriini ladestumisel ning sulg""niutt"ti. Koertel arvatakse hiiiivise tekke p6hjustajaks filariai--iti.. Friihner ja Masrot on leidnud hobusel landepiirlronnastuumoreid, mis aorta kompl'imeerisid, Rosenf elcl leidisabstsessi, Reinhardl, aorta laiendi, I'rdger endocarditis'c:ja mdnikorcl on ira encloarteriiiis - p6hjuslise momendina tiiheldatuci"iirtu"- tulevad k6ne alla akuutne tuiksoone p6letik ja muljumineviilism6j udest, mis aga humaanneditsiinis K a r e 11i jd'rele sagedarnatekspeetakse.Et hliiivised traumalisel, palavate arstinite veenisse aplitseerrmisel,keemilistoksilisel, Ioomalis- ehk ta imelisparasiii ide aluselvigasiatua arteri intima 'ragajiirjel tekkivad, siis arvatakse siinsamu faktoleicl tegutsemas, mis r-Lormaalseltki verehiiiibumist p6hjustavad.Vere hiiiibirnise tekkin-riseks on vallemtilt neli komponentl taFvis: 1) hiiiibev6imeline valkaine- fibrinogeen, mis veres esincl'normaalselt kolloidses olekus;2) profermencli omadusega vereplasma osa protlomhiin ehlp|a t |omb iin ehk setotstitim;-3) Ca ioonid;4i trombokinaas - ehk tsiitotsiiiim, mis keha koes ja kel.ra mahlas:153vere rakuliselementidest- puna- ning valgelibiedest ja vereliistaliutestteatud kohas vabaneb'ieatud p6hjustel, kas vereliistakute lagumisel v6i velesoonesisekesta vigastusel tekib vcles trombokinaas, mis aktiveerib prot-,o-lrii"i uiiu*"I{S trombaasilis, kus Ca-ioonide m6jul fibrinogeeufibriiniks moonclnb ja vlgastatud sooneseinale laclestub' Jiirjelikullonvereht.iiibetekkimisekstarvi]ikirrtravi|aalnejaintravaskulaarne""f.f.ua" lagumine v6i endoteeli vigastus' Arvatahse ka' et vere-,onnu."ittr, -uignstr." tagajiirjel tsi:itolsiiiim eniloteeli memblaanistvdlja inrmitset, ja )tiiirbumist psilp manab'" Et hiiiiviseid ulatuselt ja iseloomult on koimesuguseicl : 1) seinapiaine,:t kanaliline ja 3) toppuseline, sriis kdesoleval .juhulesinesioppr.Ai"", sest hiiiivisesl, perifeeri poole puudus alteri pulsatsioonja arter tulLdus tiihj ana.Iltiiivis kinnitub k6vasti lialedaks mnutuliud alteli seinale' onfinltine ja koosneb fibriini ja vereliistakute vdrgust' milles asuvad""fg"a:t punased verelibled andes iihtlasi ka hiiiivise viilvuse' Hiiiivisepina on krobeline, suitsune v6i 6ietolmusarnane' millega ta".uid'ob ,]o._uulsest verikambast, nille pind on sile ja ldikir'. Hiiiivison kuiv:r ja rabeda konsistentsiga, mille t6ttu ta ka kergesti murdub'Tuiksoone hiiiivisesb esilemanatucl funktsiooni hdired olenevad hiitlvisesuunisest, asukohast ning organi elulisest tdhtsusest' Aju'f.op., ju siidame arterite hiiiivise korral on ennustus alati halb' kunaaoi'ta iaudaalses osas, tema harudes a iliaca extertra's ja a hypogu.t"i.u'*,v6ib ennustust lootustandvahs pidada' sest aegajaltlridu,lr. pool tekkivad kollatelaalid v6tavad ka hiliivistunud arterilemddr"atu.l lihasg|rrpi \prega vitlrlsl:lmisp ettesele'Kiesoleval juhul asus hiiiivis a' hypogastrica sinistra's' misvalustab verega peamiselt glutaeus, quaclriceps femoris' iliopsoas'tensor fasciae-latae, biceps femoris, semimebranos''is ja semitendinosuslihasgrttppe, ja kutsr:s esile tugilor.rget, kuna a iliaca externaolcks tostPlonger Pohj ust I nud 'Looma rahuseisundil kandis naaberar"tet (a' iliaca externa) Jajuba vd.hemal mairal tekkinud kollateraalsiisteenr vastavale lihas-Lrupile elatiseks tarviliku toidu, kuna tdbiavale lihastikule ei jiitkuiuinimetatucl viisil juuretooriud toitaineist ja hapniku puudulikkuse,piim- ja siisihappe kuhjumise tagaj[rjeks o]i vastavatelihaste kiire vdsimine ja kangesturnne'Tsirkulatsiooni h8ire klaadist ja tiiii iseloomust olenevad kakliinilised ndhud, ktls vahelduv longe ilmneb kord varem kord hiljem'

1D+Mittetiiieliku arteri ummistuse kortal vdib veretsirkulatsioolrparaneda sei teel, et hiiiivis fibriini kongelatsiooni t6ttu kuivemalisja kOvemaks v6ib muutuda, kortsuda ja vdhemaks jddda, v6i leukotsiiiitideproteoliiiitilise fei'mendi t6ttu tuleb valkude lagunenille i,lhiiiivise pehmumine v6i veeldumine. Senini tarvitatud arstimisvahenclidhiiiivise korlal pole loodetud tagajiirgi andnud ja jidlriile vaid Ieeglipirane looma klitamine ko]lateraal-ver'eringvoolrLedendamiseks. B a y e r'i poolt soovitatud rektaalne massaaz hiiiivise resorptsiooni esilekutsumiseks paneb meid t6siselt m6tlema iFibroliisiini ja Evers'i poolt tarvitusele v6etud vaselahuse veenlsisesisiistimise korral pole ikkagi unustatud leegliplr'ast loomrrkiiitamist. On nlidustatuci ka resolbeerivate vahendite tarvitamineper os, mida ka kd.esoleval juhul Lugoli lahuse abil taheti saavutada,kuid tagajiilg oli negatiivne- hiiilvis jdi ptisima.Kirjandus.Hutyra-Marek, Spezielle Pathologie und Therapie del Haustier€.Bd. II, 1922, Ik. 774-777.Frijhner-Zwick, Lehrbuch der speziell. Pathologje und Therapie der"IIaustiele, lk. 437 439.Stang-Wirth, Tierheilkunde und Tierzucht, III kitide, 1k. 166 1?4 jaVII k6ide, lk. 545-547.,1. llijller H. und H. Frick, Mijller's Lehrbuch der speziellen Chirurgiefiir 'Iierdrzte. 1k. 6?6-6?95. Evcrs, Aus der Praxis und fiir die Praxis, B, t. trV. Jhrg. 1928, S, 85-86.6. U. Karell, Beitrag zur Atiologie dcr arteriellen Thrombosen. Acta etCommertationes Univexsitatis'Iartuensis A. XXI. lk. 1-20.Deutsches Referat.K. Pittin. -Ein Fall von Verstopfung der Arteria hypogastrica beimPferde,Einem Reilpferde wurden stets bei etwas andauernder Bewegungdie Hinterfiisse steif, wobei sich ein starkes Steigen der Frequenz desAtems und Pulses beobachten liess. Die Muskeln des linken Hinterfusseszeigten ein starkes Zrttern, das Tier begann zu lahmen undleqte sich schliesslich nieder. Nach etwa 10 Minuten war dann aiieswieder vortiber. Die Diagnose griindete sich hauptsiichlich auf dasvollst?indige lehlen der Pulsation der linken A. hypogastrica und eineeingetretene Erweiterung der vorderen Gekr

156Loomatervishoiuosakond.1924. aastal vrj.ljaantu4 ssnitaar-vctcrinaer teenistuss€aduse S 4 kohaseliloomater:r,'ishoiu osakord allub P6llutiib ja lilgivarade Drinisteeriumile. Terrle'koosseisu kuuluvad: direktor, selle abi, neli inspektorit -taudide vastu v6iliIeja, omavalitsuse (linnad ja atevid), animaal toiduainete turu kolltrolli, loomaarstlikuabiandmisc ja tiisiku:e vastu r'6itlemise inspektorid.Kombeks on, et direktor valjtakse Sofia ljlikooli loomaarstiteaduskonrr.!professodte hulgast').Osakonna direktori iilesandeks on: 1) juhtida ja jireh'alvet teostad!sanitaar-veterinSarasutiste iile Bulgaarias; 2) korraldada loomatervisoiu jloomaarsUikku abiandmist; 3) valvata, et antud seadusi korralikult tdideta'kst:4) koostada loomatervishoiu aasta arllanne ja 5) esitada k6rgemale vetfi'ne5r-n6ukogule kiisimusi, mis kuuluvad viimase korxpetentsi. Osak direktorrabile ja inspektoritele on iilesandeks teostada jerelvalvet vastalate organisatsioonideiile kogu riigis ja anda instruktsioone ringkonna loomaarstidele.K 6 rgem v et e ri n d:i r- n 6 uk o gu.K6rgemaks teaduslikuks nSuandeasutiseks on vetedn:izir-n6ukogu, mill.moodustavadr a) loomatervishoiu dircktor, b) neli loomater-vishoiu inspektorit,c) rahaminjsteeriumi tolliameti djrektor:, d) Sofia keskvcterinaer-bakterioloogir'.instituucli direktor, €) Rulgaaria loomaarstide liidu esimees, f) Sofia Utikooliloomaarstiteaduskonna ij,ks professor, g) kaitseministe€riumi veterinderosakonrrfiilem, h) Sofia ringkonna loomaarst, i) p6llutijiiministri poolt meeratud kak'loomaarsti.Esimees valitakse n6ukogu liikmetest iiheks aastaks. Sekretdriks oIloomatervishoiu osakonna direktori abi.N6ukogu loetakse otsusvdimelisoks, kui koos on vahemalt pooled liikmecl.N6ukogu kompetentsi kuulub:a) abin6ude otsimine ilmsiks tulnud kardetavatc loomataudide vastu;b) setle naaberriigivahelise piiri sulgemine vdi avamine, kus on tulnudilmsiks ming:isugune loomataud;c) nende vd.ljaantavate seaduste ja maeruste eela5ude lzibivaatamine, mipDutuvad loomatervishoidu;teaduslikkude kiisimuste lebivaatamire ja arutlemine, mille kohta o'tekkinud loomaarsti personaali seas arusaamatusi ;e) lubade andmine rohtude, seerumitc, vaktsiinidc ja vete nddrprepa'raatide sissevedamiseks v5lismaalt;valismaal loomaarstikutse omandanud isikutelc eksamite korraldamin.ja neile praktjseerimise lubade vdljaandmine;konkurseksa"mite korraldamine loomaarstidele_eriteadlastele ning ringkomaja maa loomaarsti kohtadele kandideerij aile;h) uue ametiteenistuse kirdlaksm:iaraminc ning tarbekorral loomaarstidtrkomandeerimine vdlismaale taiendamisc otstarbel.e) Praegu on direktoriks kohtuliku loomaarstiteaduse, vetednedr-profii'laktika ja veterine:ir-administratsiooni 6ppetooli prolessor dr. G. Pavlov.t57Ri i kl ik v e te r i n:ier-b aktc r i o I o o gi I in e i n s tii u ut'Bulgaaria veterindbr-bakterioloogiline instituut koosneb iihesi kesk iakahest ringkonra vetednaer-instituudist. Instituudi direktoriks v6ir'-ad 'saadaloomaarsti;-bakterioloogid, kui nad on sooritanud vastava lionkurs cksami jaIeidnud kinnitumist pollutdij ja riigivarade ministdlt r) 'Vetcrinder-bakterioloogilise instituudi peaiilesanneteks on :1) Tehtsamate taudide igakiilgne etioloogiline uurimine;2i loomataudide vastu v6itleniseks tarviliste vakisiinide' seerumite jad iagno"tili.l' praparartida \aln i'lamin":3) animaatsete toiduainete ve:irtuse ja iildse tervishoidliku seisukoDaselgita.mine ia kontrollimine ;4; ametlikkude loomaarstide poolt saadetud patoloogilise materjali uur!mine, haiguste p5hiuste kindlakstegemjne ning abindude andmine haiguste janende p6hjuste k6rvaldamiselts ja5i loomaarstilise personaali teadusliku tasapinna t6stmine kursustekaudu.Kesk-instituut koosneb mitmest osakonnast, iga osakonna iilemaks ningselle abiks on vastav edteadlane. Minu sdal olles olid seile instituudi juuresjargmised osakonnad:I) seroloogiline osakond, tdbtamas ::l l-arsti,2) serodiagnostiline osakond' tij6tamas 3 l-arsti,3) bakterioloogiline osakond, td6tamas 2 I arsii'4) tuberkutoosi osakond, tbijtamas 2 ]-arsti,5) alimaatsete toiduainete kontroll, tiidtamas 2 l-afsiti'ia 6) keemiline osakond' tiiijtamas 1 keemik'Ringkonna instituudid asuvad: iiks P6hia-Bulgaarias' T6rnova linnas jateine L6una-Bulgaarias Stara Sagora linnas'-RingkonDa loomaarsiid'Praegu on Bulgaarias 16 dngkonda ja igal ringkonnal on oma loomau""t.N"nld" jaoks on r.iigi poolt ehitatud kolla'likud ja kapitaalsed loomakliinikudiihes elukortedtega.Ringkonna I-arstide peaiilesandeks on administratiivsete funktsioonideteitmine, eriti aga oma ring:konna organiseerimine ja kontrollimine zooprofii-Iaktika, zooterapia, zoohiigieeni ia zootehnika alal Ka kuulub jdrelevalveoma tegevuspiirkonnas tegutseva loomaarstliku personaali -neileiile'Maa loomaarstid'Maa loomaarste 1932. a. oli Rulgaarias ?0 ja neist 43-me juures on jubafoo-uf.liinitoa. Nad alluvad vastavatelc dngkonna loomaarstidcle Nendellf""u"a"a on samad, mis viimastelgi, ainult tegevuspiirkond on kitsam -omahaa.kond.3) Praegu ori kesk-instituudi direktoriks dr' St Angelov' bakterioloogia jaepirooioloogia" 6ppetooii prof'ssor Sofia Ulikooli loomaarstiteaduskonnas'

158Jaoskonna l oomaarsti d.Iga maakond on iaotatud n5nda nimetaiud okoliateks ja iga okolia on vcdomakorda jaotatud mitmeks jaoskonnaks. Pracgu ei olc veel igas iaoskonDasloomaarsti puakte, vaid ainult ?5. Suuremas osas jaoskondades tijijtavad vcrlloomavelskerid (umbes 350).Tiisikusevastu v6itle jad loomaarstid.Bulgaarias on 12 loomaarsti, kes iegelevad ainult tiisikuse vastu vditlemisega.7924. aa.sl.t sanitaar-veterineer-seaduse S 201 pdhial tapetakse loomad.kes pdevad lahtist ja kinnist tiisikust, samuti ka need loomad, kes annavarlttiipiljse positiivse reaktsiooni subkutaansel tuberkuliniseerimisel.Sama seaduse $ 203 pohjal need lehmad ja lehmpiihvlid, kelle piim ldhebmiiiigile, alluvad iga-aastasele tuberkuliniseerimisele. Tuberkulinisatsioolviiakse lebi tiisikuse vasiu v6itlejate spetsialistide poolt.Piiriloomaarstid.Ekspolteeritavate ja importeeritavate loomade ja loomasaaduste kontrollimiseksBulgaarias on praegu 7 piiri loornaarsti, kelle kantselcid asuvadpiiri tolliameti juures. Piiri loomaarstid alluvad Iingkonna loomaarstidele. NcDdespiiripunktides, kus pole olemas piiri loomaarste, tiidavad nende iilesandeidmaakonna ioomaarstid.Raudtee loomaarstid.Raudteel transpodccritavate loomade ja looma tooressaaduste jdrelevalvajateks ja loomataudide t6rje teostajateks on praeguscl ajal rcatavalespunktidcs ametis 3 raudtee l-arsti.L o o m a a r s tl i k t e e n i s t u s k o n d a I a I i s t e r i n gk o n n a-komisj onide juures.Loomaarstliku korralduse otstarbcl on alaliste ringkonnakomisjonidejuures Joomaarstlik teenistuskcnd. Selle scrvice iilcmaks peab seaduse kohaseltolema loomaarst. Temale abiks or teatav arv arste ja velskere. Selle personaali mdiirajaks on alaliste ringkonnakomisjonide ettcpanekul p6llutit6 jariigivalade ministeerium. K6neallolev service haldab kliinikute iilc, annabeianikkudele arstlikku ja zootehnilist abi nillg teostab loomataudidc t6rjet.Sanitaar veterin:ietses suhtes nad alluvad ringkonna l-arstidele, aga administratjivseltalalistele ringkonna koDisjonjdcle.O m a val it s us e vete r i n d iir-te e n i s t u s k on d.Linnades, alevites ja kiilades, kus elanikkudc arv on iile 5000, peab olemaametis vdhcmalt iiks loomaarst ja vajaline arv velskcreid ning tchniline pcrsonaal,kes kokku moodustavad nii nimetatud kommunaal ehk omavalitsuscveterinaerfuenistuskonna (s€rvice). Selle teenistuskonna iilcmaks v6ib ollaloomaarst, kes maakonna loomaarsti konkurs-cksami sooritanud.Kommunaal vcterinedr-tcenistuskonna loomaarst omab 6iguse kaasa rdzikidakommunaalis sanitaalveterindersetes kiisimustes. Tema seaduslikkude159loudmiste ignoreerimise vastu kommunaal-n6ukogu poolt on ta] 6igus kaevataministeeriumile.Administratiivses suhtes kommunaal-veterineer teenistuskond allub kom.munaal vanemale, n6nda nimetatud kmet'ile, aga professionaalses ia feenistuslikussuhtes ringkoDna loomaarstile.Kommunaal sanitaar-veterinddr teenistuskonna iilesandoks on valvata animaalsetetoiduainete kontrolli ja tapamajade iile -vastava arimaalturu toiduainetekontrolli seaduse alusel.Iseloomustavana tuleb mainida seda asjaolu, et Sofia Ulikooli loomaarstiteaduskonnaja P6llutdij- ja riigivarade ministeeriumi vahel valitseb tdielikkoostdii ja tihe seos, mida neeme juba sellesiki, et osakonna direktor on samalajal ka iilikooli loomaarstiteaduskonnas professoriks. Tdnu sellele leiavadteaduskonna vajadused ja tarbed alati tahelepanu ja abi, criti epizooiiafondiarvel. Teiselt poolt ka kesk veterinad.r-bakterioloogiline instituut on tihedaskontaktis loomaarstiteaduskonnaga, sest instituudi direktor on samal ajal kabakterioloogia, seloloogia ning loomataudide 6ppetooli professoriks. Sellineasjaolu scob iili6pilasigi orgaaniliselt tsentraalse loomatcrvisho:iu valitsusekiilge, annab neile vdimalusi praktiseerida ja valmistada cnd ettc loomaarstiksriigi tcgclikkude vajaduste kohaselt ja t:Lkistab neid omandafiast ainult iihekiilgscidtcoreetilisi teadmisi. Teiseks iseloomustavaks ja heaks isedralduseksBulgaaria loomatervishoiu korra.lduscs on tod spetsialiseerimine, sest nagu prof.Pavlov oma raamatus: ,,llocrrttietrol trl or-,urectBeHHIl c nerellllllrlrIu, ileAtrrl]Ifa(iiUeb: ainult spetsialiseerudcs v6ib e11a t6sist, loovat ja v6imalikult kasulikkuloomaarstlikku tddd. Mitmektlgne loomaarstlik tegevus on kahjutik, sest selpuhul loomaarst fataalselt astub empirisrni teele ja seetiiltu muutub mehaaniliseksja peab loobuma sellest, mida pakub teaduse viimane s6na.Kolmandaks Bulgaaria loomaarstliku korralduse aluseks on erapraktikasthoidumine. Seaduseandjad [tlevad, ct erapraktikal olev arst on iihiskondtikkudekliinikute konkurent ja vaenlane, ja vastupidi -iihiskondlikud ktiinikudon vabalt-praktiseeriva arsti vaenlased, Sel p6himottcl piiiitaksegi seitepoole, et vabalt-praktiscerivate loomaarstide instituute kui niisuguseid Bulgaariasei tekiks. K6ik loomaarstid on riiklikkude v6i iihiskondlikkude asutisteteenistuses.Neljandaks Rulgaaria looma"tervishoiu korralduse isear.alduseks on sce,et sealne loomaarst kujutab ellesest trihtsa, asendamatu ja a,ktiivse faktoriloomakasvatusc ja loomade kinnitamise alal. Loomaarstid ja edti loomaarstiteaduskondon osanud luua tiheda seose vcterinaaria ja zootehnika vahel, midaon ndha seilestki laialdasest valgustustijdst, mida tehakse kdigil loomaKasvalr.rsealadel nii s6na liui teog:a. Anta,kse muuseas velja Bulgaaria LoomaarstideLiidu poolt kolme loomaarstlikku ja loonra-kasvatuse ajakirja: l) BcroprEapnac6rr!liai l) Berc|Euripllo-cfloroBcArlo BIInnIle:3),,Po,,tEo rrrrqcBoAcTr]or'. Selleleai ab kiillaldasel mearal kaasa ka h:isti koualdatud seltskondlikloomatervishoidlikorganisatsioon ja antiepizootiline teenistuskond.Igasuguse loomaarstliku abiandmise puhul ei lehc maks uitte arsti kcsuls,kes saab ainult kindla palga, (n5it. jsk. loomaarsti kuupalgaks on 4000 leevat),vaid vastaya kassa v6i fondi jaoks. Bulgaaria veterin:iar,sanitaar seadus ndebette Delja iseseisvat fondi, Deed on: epizootia fond, tapamajade fonJ, kinnisrcturgude ning Iooma rniiiigikohtade fond ja loomatervishoiu kiiiniku'te fond.

1601. E piz o otia- f ond.1924. a. \'eterinear-sanitaar seadusc $ 222 pohjal saab epizootia fondist::[) mzrksa omanikule tasu loomatervishoiu v6irnude korraldusel tapetud loomad(]v6i hdvitatud asiade eest; 2) katta taudide \-astu v6itlemise otstarveliste hoonete ehitus ja korrashoiu kulud (sclle punhti alusel saadi 1932 a loomaalsr lteaduskonna juure ehitada epizootoloogiline jDstituut, mis l:iks maksma iil.100 rniljoni lcevat) ; 3) tcllida viilismaali Diisuguseid seerume, vaktsiine ja teisseroloogrlisi preparaate, milliseid ci vatrmistata omal maal; 4) katta tsentfaals(lbaktedotoogia instituudi (mida praegu niln. cpizootoloogiliseks instituudiks) jateiste ringkonna baktclioloogia-jaamade kulusid; 5) mureLseda taudide vastlrv6itlemisel tarvitatavaid liiklemisabiDilusid ia riistu; 6) anda rahalist abiloomaarstlikule pcrsonaalilc vditluse puhul taudide vastu; ?) muretseda desinfektsioonivahendeid; 8) rahaliselt toetada looma korjuste (utilisatsiooni) 6dn-

16210 mitjoni kana (meil Eestjs vaid ca 1 miljon), ning kodulinnu kasvatusestsaavutatud toodete eksport samal aastal 1250 miljoni leva, s. o. meie rahas37.500.000 krooni. Kodulindude tapmiseks oi! ehitatud kogu Bulgaaria jaoksneli spetsiaalset eksporttapamaja. Sellise arengu tagaiariel orr Bulgaari:lkanamunad saavutanud nii n16neski Euroopa riigis, nAjt. Helveetsias, Dii kvantitatiivsekui kvalitatiivse csikol,a.Kclle atv,:le tuleb selline Rulgaari:t kodulinnul

164165IPeale neade on ametlikkude loomaarstide poolt veel 1932. a. ldbiviidud:5032 loomal,Tervise jiilelvaatustTuberkuliniseerimist , 12283Kaitsesiistimisi ja pookimisi 5644Vereproovide v6tmist . 7447Kokku:24406Uksikutest taudidest kuuluksid ldhemale vaatlusele:1) Sigade punataud, Seda taudi on reg:istreeritud 1,932/33. a-jooksul 3490 juhtu (2e92 -1931/32, a.); sigade punataud kuulub nende loomataudidehulka, millised peavad oma levimisel sanrmu p6llumajanduse kultuuriarenguga. Intensiivne lebikeiminc ja majapidamiste kokkupuutumine iiksteisegasoodqstab selle taudi levimjst. Peamiseks v6itlusabin6uks selle taudi vastuon seerumravi ja kaitsesiistimine ; 1,932/83. a. on seerumiga ravitud iildsc3297 ja kaitsesiisti.tud 4029 siga. Haigetest sai tervoks 30?6 siga, s. o, 93,3%(ilrna seerumi tarvituseta endistel aastatel 30-10Eo), kaiisesiistitutest haigustusidaga hiljem 1? siga ehk 0,421c, kuna teiscd koik jiiid terveks.2. Veiste tiisikus. Veiste tiisiLuse vastu v6itlemise alal sai 1931. a.tiiiendatud sellekoha"st mad.rust ja, nagu 1932. a. tegevus neitab, on seileteiendatud maaruse p6lljal tiisikuse t6rje andnud hdjd tulcmusi, sest tbc, konstateerimistearv tapamajades, eriti sigade juutes, on tunduvalt vrihenenud.Loota on hdid tulemusi ka 1932. a. l6pupoole osa,konna poolt elluviidud tiisikuset6rje lepingute siisteemist karja omanikkude ja ametlikkude loomaarstidevahel. Viimane koualdus peaks esialgu soodusta.ma tiisikuse t6rjet linnad€rlehemas iimbruses, kust piim otsekohe linnadesse miiiigile saadetakse3. Hobuste n6lg. See taud on pefioodilisc iseloomuga ja ilmubmeil aastaliste kdikumistega. 7932/33. a. on seda taudi registreeritud 1411juhtu (1931. a. -?8), sest saadik kui sclle taudi t6rje1 sai tarvitusele v6etudRiikliku Secrumi-instituudi poolt produtseeritud n6levaktsiin, mida tarvitatakserii raviks kui ka kaitsepookimiseks, ei olc surnajuhte peaaegu sugugi registreeritud.Sama v6ib ltclda ka kaitsepoogitud hobuste haigustumise kohta.Olgu tahendatud, et n6le levimist soodustavad eriti hobuste kogumispunktid,rlagu piimatalitised ja koorejaamad.4. Veiste nakkav nurisiinnitus (Abortus Bangi). Seetaud on juba vanast ajast esinenud meie suuremates majapidanistes ja viimaselajal hakanud levima suuremas ulatuscs. Et t6kestada tema levimist ninghdvitada selle pesi, sai 19132. a, elluviidud sellekohane meerus. Selle maarusealusel labiviidava t6rje tulemustcst on lootr levimise t6kestamist, eriti veelsiis, kui t6useltsid selles tbijs ka omalt poolt loomatervishoiu osakonda aidatalahavad, nagu see juba praegu r56mustaval kombel siinnib.Lo o ma a r s t i I i n e a b i ar d mi n e.Maa-, jaoskonna- ja linna loomaarstid oma otsekoheste iilesamete tditmise,s. o, taudide t6rje ja sellega iihenduses olevate eelpoolnimetatud tiiijdck6r"val, tegelevad ka praktika alal, andes loomaarstilist abi ja n6u mittcnakkavatehaiguste kordadel. Nii on nende poolt 1932/33. a. jonksul abi antud52.825 juhul. Et v5imaldada abiandmist ka raskematcl juh+,udel, kus tarvisette \'6tta loikust ning haigeid ravida statsionaarselt, on osakonna iilalpida-miscl 28 ja maakondade illalpidamisel 4 loomaravilat. 1932, a. kais nimetatudravilatest litbi 11080 haiget looma, neist statsionaarseid 915 looma, kes viibisidravilas kokku -1303 haiguspeeva.Tapamajaasjandus.I-iha tervishoiulise kontrolli teostamiseks tiiiitasid 1932. a. 12 avalikkutapamaja (neist Tallinna ja Tartu tapamaja eksporttapamaja 6igustega),4 eksporttapamaja ja 15 lihajdrelvaatuse asutist. Viimaste iilesanne on jdrelevaadata ja tembeidada maal p6Jlupidajate kodus tapetud ja miiiigile viidavatloomade liha. 4 cksporttapamajast tegutsesid 3 peaasja,likuJt peekoni, iiksaga teiste koduloomade, peaasjalikult lambaliha, ekspordi alal,Loomade ja loomasaaduste sisse- ja v:i.l javeo kontroll.Nimetatud kontrolli teostatakse neis piiripunktides, miiliste kaudu onlubatud toimida loetletud ainete sisse- ja valjavedu. Sd.d.raseid punkte on meil4, nimelt: Tallinn, Narva-, Irboska ja Valga. Igas nimetatud punktis onametis iiks piirikontrollloomaarst (Narva- ja Irboska kontroll-loomaarstid oniihtiasi ka jaoskonna ja Valga piiri kontroll-loomaarst -maakonna loomaa4t).Kontroil toimub vastavate sisse- ja veljaveo m:j,.iruste p6hjal. Sisseveo kontrollion teostatud -Tallinnas -237, muudes piid punktides -57 puhul ja v?iljaveokonttolli Tallinnas -;170,mujal 201 luhul,Seadused, ma?irused ja muud korraldused,1932. a. said osakonna algatusel valja tijijtatud ja ellu viidud jH.rgmisedseadused ja mearused:1. Lihaloomade ja liha veljaveo kontrolli seadus,2. Lihaloomade, liha ja lihasaaduste valjaveo kontrolli teostamisemearus.3. Pdrsaste maksat6ve (Hepatitis enzootica porcellorirm) vastu vditlemisemed.rus.4. Veiste nakkava nurisiinnituse (Abortus Bangi) vastu v6itlemisemaarus.Peale nimeta,tute sai osakonna poolt vi'lja t66tatud ja ellu viidud veistetiisikuse t6rje korraldus, mis siinnib vabatahtliku kokkuleppe alusel looma.axsiija loomapidaja vahel. See leping kohustab loomapidajaid hoolsalt td,itma k6ikindudeid, mis tiisikuse t6rje otstarbel iiles seabud, Loomaomanik saab sellelkoral r.iigi poolt tasuta loomaarstilise n6u- ja abiandmise ning laboratoorset6d. Seda korraldust on hakanud loomapidajad suurel hulgal kasutama, nirgselle jereldusena on juba praegu saavuiatud hulk paris tiisikusevabu majapidamisi.Riiklik S e e r u m i - i n s t i t u u t,Uksikuurimiste koguarv 1932. a. oli 3519, Sellega on diagnostilise osakonnategevus, vSrreldes l?iinud aastaga (1788 uurimist) l6usnud peaaegukahekordseks.Osakonna abi kasutasid 12 maa"- ja, jaoskonna loomaarsti. saares uurlmiseksmateriali 3172 korda.Sellest tehti 1- 10 uurimis't 27 loomaarstile11- 50 ,, 23iile 100 ,, 8

166Peale selle saadi 7 linna loomaarsti keest materjali 62 korda ja 9 teiscloomaarsti keest 241 korda, sellest tiisikusc vastu vijitl. loom:larstilt 1.1.1.Siis veel erajsikutelt ia asutistelt 44 korda,Uksikasjalikult uuritud materjali kohta on tdhendada jiirgmist:l{arutaudi tehti kindlaks 43 koeral, 8 veisel,2 seal ia t hobuscli)iagnoos p6hjenes 49 korda mikroskoopilisele Negri-kchakeste leiule ja 5 kordiloomakatse tulcmusele. Uks koxd leiti marutaudikahtlasena saadetud Iehnupeas meDingitis tuberculos;r. ja iiks kord kahtlase hobuse ajukoopas kasvaja(epidermoidtsiist) .P6rnataudi pisikuid leiti 5 korda mikroskoopiliselt kui ka kultuuritisclt.Uks kord rrditas pretsipitatsioonkats kuivanud nahatiiki uurimiselkahtlast reaktsioorli.T i i s i k u s e pisilasi leiti 15? piimaproovis 6 korda (4 korda mikroskoopiliselt,2 korda katselooma abil). Uks kord otsustati tiisikuse oleDlasolupiima ts'iitoloogilise uurimise pdhjal, kuna mikroskoopiliselt ei leidunud pisikuid,looma tapmisel leiti udara tiisikust. 540 r'i;gaproovis leidus tiisikusepisikuid140 korda, s. o. 26V., 702 kotda mikroskoopiliselt (73?1.) ja 38 kordakatselooma abll (21%). Uks kord leidus tiisikus kanal ja 6 korda veiste elundites,Loomakatset tarvitati 286 korda.Udarap6letiku tekitajaina ieiti 9 korda streptokokke,6 kord:L bact.pyogenes,3 korda stafiilokokke,2 kolda bact. coli ja 2 korda oli piim udara16letiku tundemerkidega bakterioloogiliselt eitav (mittespetsiifiline sekretsioonihiiire).3 korda tuli uurida piima fermentjdele (pastiiriseerimise kontroliiks),2 korda vorsti hobuseliha sisaldavusele ja 1 kord sai vere paritolu hobuseltkindlaks tehtud,2 korda tuli kasvaja iseloomu kindlaks teha.P6rsaste kopsup6letikul leiti 7 korda bact. suiseptieurm, 1 kordbact. pyogencs ja 1 kord nendc segainfektsioon, 2 korda olid kopsud bakterioloogilisclteitavad.M a r u t a u d i v a k t s i i n i valmistati 161 koerale, 62 vciscle, 12 hobusele,18 sealc ja 22 lambale, koktu 2?5 loo4ale; 158 korda Hdgycs'i jerclc ja17 korda Kondo jarele. Vaktsiinivalmistamiseks laks 161,5 grammi kodujdncscpeaaju (virus fixc).Seerumi osakonnale isoleeriti j:irgDlisi b akteritctiives i d : b. rhusiopathiae14; b. anthracis 5; b. suisepticum 5; b. pyogenes 4; streptococcus cqui 4;abortus RaDg 3; b. paratyphi vituli ll; streptoc. mastitidis 1; b. an lracoides 1;gaasigangreen 1.Suurematest katseloomadest tarvitas instituut aasta jooksul dra 166 meresigaja 12 kodujenest. Peale selle maruta.udiv,rktsiini valmistamiseks ja alalhoidrniseks12 kodujanest.Osakonna teateid ja korraldusi.P 6 1 I u t ii c; m i n i s t r i kesk nr.23 -17. augustjl 1933. a.PSllutijiiministcedumi ametkonna, criti aga kohaliste esinduste poole pijijrduvadisikud sagedasti palvetegar mille otsustamine siinnlb kas koha.liste ametnikkudeomavaheliscl kokkuleppel v6i koguni keskasutuses. Sageli tuleb ctte, etasutis, kes palve l6plikult otsustab, tcisele seisukohale asub, kui ametnik, kellelc167palve esitatud. Minuni on ulalunud teated, et sarnastel juhtudel iiksikudamctnikud piiiiavad asutise tegevust, kes asja lSpljkult otsustanud, arvustada,suhtuvad halvakspanevalt otsustele, mis nende esialgse seisukohaga ei olc koosk6lasning vdljendavad oma rahulolematust ja pahameelt palvele vastamisel v6ikoguni er.ajutuajamistel k6rvaliste isikutega.Juhin ministeeriurni ametkonna tdhelepanu sellcle, et sarnased vdljaastumised,mille sihiks on keskasutise v6i kaasametnikkude iiksikute otsuste jategevusc arvustamine, on avalikkuse ees lubarnatud, rikuvad rahva siimrs ametasutusehead nime ja k6igutavad lugupidamist ,lmetasntuse kui terviku vastu.Kui amctnik. kes otsust tdidab. leiab tehtud otsuse olevat seadusevastase v6iriiklikult seisukohalt ebaotstarbekohase. tuleb tal sellele juhtida vasrava e!!ekandegaomzr. iilemuse tbhelepanu, kes kiisimuse igakiilgselt selgitab ja esjtabtoimetuse tarbekorral uueks otsustamiseks. Asjaosalistele aga tuleb tehtudotsuse p6hjendused dra seletada, v6i, kui need p6hjendused ei ole teada, juhtida asjaosaline asutisse, kes otsuse tegi, selgituse saa.miseks.Hoidudes omalt poolt iga,sugustesi m6nitavatcst merkustest ja arvustustes'triigiasutise v6i ametnikkude vastu, on iga ametniku kohus selle jdrele valvata,el sarna,seid mdrkusi ei lubaks eDdile ka isikud, kes ametasutuste poolepijijrduvad v5i seal viibivad. Igasuglrstele valjendustele, millega ebakoJraseltarvustatakse riigi v6imu teostajaid, tuleb kindlalt vastu astuda ja, kui sarnasedvaljendused sisaldavad siiiiteo tundemarke, koostada vastav protokoll seadusliJrukdigu aDdmiseks, UhUasi n6uar1, et riigiametrikud ka erajutuajamistesei lubaks omale sarnaseid mdrkusi ja valjendusi, mis sisaldavad sihilikku lugupidamatusfametasutusle v6i ametnikkude kui riigiv6imu teostaliate vastu,ega €i v6taks osa keela,tud koosolekutest ja organisatsioonidest.(J. Zimmermann.) P6llutiiiimrnrster.P 5 I I u t ij ii m i n i s r i krisk r1r.22 15, -augustil 1933. aso.Loomaarst Karl Pittin nimetatakse Kambja jaoskonna vabapalgaliseksloomaarstiks riigi %-maksu summade an'el Kr. 110.- kuupalgaga, arvates15. augustist 1933. a.(Loomatervishoiu osak. clir. ettep.,nr. 410 -1, VIIL8. a.)-Janeda jaoskonna vabapalgalinc loonraarsit Hugo Ruubel niDtelaraKsesamzr jaoskonna loomaarstiks, koosseisus ettenahtud palgaga, arvates 1, augustist1931i. a.( Loomatervishoiu osak. dir. ettep. nr. ,110-4. VIII 33. a.)(J. Zimmermanr.) P6llutijijn]inister.10.-12. juulini s, a. Helsirrgis brapeetud skandiDaavia maadeIV. Ioomaarstide p:ievluscst v6ttis Eesti Loomaarstide Uhjngu csindajarlalaatlejanaja socme loomaarstide klilaliscna osa dr. A, Herodes.Joonealune.Aastasaja alul tsaariaegne vene valitsus asus k6va kiiega rahvasre venestamiseleoma leeDepoolses riigi osas. Varssavi ja Tartu iilikoolides lubatiloengutel ja asjaajamisel tarvitada ainult venc kcelt. Kuna ka poo,lakatele

168sarnane rahvustunde viigistamine ei meeldinud, hakkasid nad boikoteedmaVarssavi k6rgemaid 6ppeasiutisi ia asusid dppima Attstriasse Lembergi lima.Kui siis peale esimest Vene revolulsiooni 1905. aastal Austria va'litsus hakkasviltu vaatama vene intelligentse noorsoo viibimise peale suuremal hplgal Aus_ria piirides, keelati k6ikidel poola ja teistel nliSpilastel, kes olid vene alamad,6ppimine Lembergis d,ra, Olude sunnil nad pidid p66rama tagasi Venesse'Kuid boikoteerides edasi varssavi ilikoole, kus vene valitsus, vaatamata nenden6udmistele, ei tahtnud lubada poola keele tarvitamist, asusid need iiliopilasedsuurel hulgal Tartu tilikooli ja veterinaarinstituudi juurde. Tartu linn isev5itis sellega palju, olid ju poola iili5pilased vorreldes venelastega palju nooblimadja ri,kkamad. Viimane asjaolu aga takistab sageli edukai 6ppimist ia kuiv6tta arvesse poolakirte pa"lavat temperamenti, siis ongi seletatavad jergmisedlood, mille pea,ltkuulajaks olin eksamil prof Njegotini juures.Omas kabinetis, mis oli tdidetud k6iksugt fj-isioloogia 6ppeabin6udega,eksamineeris prcf. Njegotin kiimmekond iili6pilasi, kellest enamik oli poolakaid.lihele nendest sattus osaks vastata vereringvoolust. Kuid mehel polnud aimuanatoomia ja fiisioloogia vahost ja ta katsus, et mitte olla teitsa vait, radkidaikka siidame anatoomiast. Oletrgi et ta oli kaine, sai ta siiski toime sellega,et v6rdles siidame vblimusi ia vormi ertu d.ssaga. Niegotin selle peale hakkasteda ainul't teravamalt silmitsema. Vastamine ei tahtnud edeneda. Et tullaappi iiliSpilasele, tegi professor ettepaneku, ta reekigu alguses kas v6i mSndasiidameklappidest. Et pika aja jooksul ei tulnud ming:it vastust' tahtis professoraidata iili6pilast, rdiikigu see esiteks m6nda kas v6i tollest, kui paljuklappe on siidamel. Kui ka selle peale ei tulnud mingit vastust, kiisis professor:,,Kui palju klappe on siis siidamel' kas iiks, kaks, kolm vdi veel rohkem, vSibollakakskiimmend?" M5ne k6h,klemise jd,rele iitles iiliopilane |,,Kakskiimmend."Rahulikult pea.le n6ne pausi iitles Niegotin: ,,Ei, viihem". Varsti peale sedatuli vastuseks: ,,Uheksateistkiimmend." ,,Ei, veel vehem," iitles professor',,Ah jah, kaheksateistkiimmend," hiiiidis r66msasti iili6pilane. Prof. Njegotinoli vaga 6igla-ne ja vbga dgeda iseloomuga isegi iiliopilaste vastu, kuid seer66mus iili6pilase vastus ei liigutanud tcda sel koual sugugi. Ta uuris uudishimulikulttema ees istujat meest ia vastas nagu vahe vesinult: ,,Te polealganud 6ig:est otsast."Meil teistel iili6pilastel, kes ka olid tulnud eksamile, oli sarnane vastaminepiinlik ja meie andsime poolakale merku, ta mingu dra. Ka ptofessor arvas,see tulgu m6ni teine kord, kuid mees hakkas nutma, ta teadvat kiill, ta olevat6ppinud ddsi kella kolmeni etc. Prof, Njegotin oli pehme siidamega ja eksamineeriminejdikus. Uli6pilane hakkas niiiid lugema numbreid teisest otsast, iiUesenne, et siidames on ainult iiksainus klapp ja oli ise pdris iillatunud, kui ka seevastus ei osutuaud 6igeks. Kuid ta ei heitnud meelt, pani iil-rele klapile iuurdeveel ,teise ja siis kolmanda, nuttis veel pisut ja palus professodt panna tallevehemalt kolm miinusega, sai seda ja leks siis r66msasti ?ira. Vdljudes kabinetist,tuti talle vastu trobikond t€isi iili6pilasi, kellest iiks kiisis, kas ta olevateksami soorita4ud, ,,Ja kuidas veel,'r vastas uhkelt iiliSpilane.K- Mattieseni t ikikoda o-ii., Tartu 1933.