Ringvaade 4_2012.indd - Eesti Loomaarstlik Ringvaade

EestiLoomaarstlikRingvaadeEESTI LOOMAARSTIDE ÜHINGU AJAKIRI42012

EestiLoomaarstlikRingvaadeEESTI LOOMAARSTIDE ÜHINGU AJAKIRI4 • 2012PEATOIMETAJA VEERGTere! ............................................................................................................................ 1LEMMIKLOOMKoerte väliskõrvapõletiku ravist (järg) ........................................................................ 3Appi, hiir! ..................................................................................................................... 5Leptospiroos koertel ................................................................................................... 9PRODUKTIIVLOOMEnamlevinumad probleemid kanakasvatuses ........................................................... 11TOIDUHÜGIEENUus toiduohutuse risk Põhja-Ameerikast: Clostridium difficile? .............................. 14TEOORIASoovitused antibiootikumide mõistlikuks kasutamiseks eri loomliikidebakteriaalsete infektsioonide ravis (järg) ................................................................... 18Parasitoloogiaalastest ebatäpsustest trükistes .......................................................... 22VARIAIntervjuu eesti loomaarstiga Soomes ........................................................................ 23Uus elukutse – loomaarsti abiline .............................................................................. 27PERSONALIADr. Margit Veelman, loomaarsti Elutöö preemia laureaat 2012 .............................. 28ÜHINGU TEGEMISEDKonverents Veterinaarmeditsiin 2012 ....................................................................... 30HUUMORLoomaarst muigab ...................................................................................................... 31UUDISENURKSigade klassikalise katku puhang Lätis ...................................................................... 32Uus väitekiri kaitstud ................................................................................................... 32IN MEMORIAMJaagup Alaots ..................................................................................................................Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012

LEMMIKLOOMHoidmineKuna küülik ja väikenärilised on loomupäraseltarad, siis nende kinnihoidmisel tulebhoolikalt veenduda, et patsient ei pääsekspõgenema. Seetõttu tuleks rangelt jälgidaohutusnõudeid ja hoida looma meetodil,mis väldiks õnnetuste juhtumist. Korrektnehoidmine on vajalik ka vigastuste vältimiseks.Väga sageli hüppavad küülikud oskamatuhoidja käte vahelt põrandale – see onloomale ohtlik ning ühtlasi vähendab arstiusaldusväärsust. Kuna näiteks liivahiired jakääbushamstrid on väga kiired hammustajad,siis peab valmis olema äkiliseks valuaistingukssõrmes või käes, et mitte reflektoorsevaluliigutusega patsienti põrandalelennutada.Kergemaks ülevaatuseks võib loom ollatavaasendis laual, arsti käsi peaks pidevaltloomaga kontaktis olema, et kiiresti reageeridaäkilistele liigutustele. Nii saab kontrollidakõrvu, silmi, karvastiku seisundit. Menetlusteksja põhjalikumaks ülevaatusekson aga vaja loom korralikult fikseerida. Suuremateloomade puhul tuleks keskendudaeelkõige rinnakorvist kinni hoidmisele. Ühekäega tuleks tugeva haardega võtta kinniümber rindkere, surudes sõrmed kaenla altläbi ja sirutada need võimalikult kaugele seljapeale. Nimetissõrm tuleks suunata kaheesijäseme vahelt looma õlale, et takistadaülespoole liikumist. Seejärel suruda loompüstiasendis enda keha vastu, toetades teisekäega tagakeha ja jalgu. Soo määramiselja kõhu- ning sabaaluse kontrollimisel saabhoidja libistada käe mugavalt looma alla jalaudjalt toetades veidi tõsta. Nii on lihtsamläbi viia ka kergemaid menetlusi, nagu näitekspeeniselt karvarõnga eemaldamine võikõhu pügamine. Sellises asendis saab hoidaküülikut, tšintšiljat ja merisiga.Keskmise suurusega loomade puhul onneid võimalik hoida rindkere ümbert, asetadeslooma selja enda peopesa poole ja suunatespöidla diagonaalis üle looma rinna.Pisinäriliste puhul võiks eelistada turjanahasthaaramist, kuna nad on väga vilkadja reageerivad võõra inimese käele sagelihammustusega. Hirmunud ja ennast kaitstapüüdev loom viskab end tavaliselt selili,seetõttu tuleb temast kiirem olla. Turjasthaaramise järel tuleks looma liigset visklemisttalitseda tema peopesale tõstmisega,toetades tema pead ja keha sõrmede ningpeopesaga, kuid hoidudes siiski sõrmedepanemisest suu lähedusse, kuna siis loomtõenäoliselt hammustab.Hoidmisel on abiks paksust nahast kindad,kuid nende puhul tuleb arvestada asjaoluga,et väiksemate loomade puhul ei ole haarenendega piisavalt täpne, mistõttu loom võibvabaks pääseda. Turvalisust suurendab, kuiteostada menetlusi looma enda puuri kohal,et lahti pääsedes poleks kukkumine kõrge jaka maandudes ei saaks ta põgeneda üle lauaääre.Kindlasti tuleb meeles pidada, et küülikutei tohi tõsta kõrvadest! Selle tagajärjel võibtekkida kõrvalesta hematoom ning ärevusesloom võib teha põgenemiskatse käigus järsulöögi tagajalgadega, mis võib põhjustadaselgroo vigastusi.Kuna loomade hoidmisvõtted tunduvadtihti kõrvaltvaatajale jõhkravõitu, siis ei maksaunustada selgitusi omanikele. Rääkigeneile, et kuna teie olete loomale võõras,siis ei tule kõne alla läbivaatus looma normaalasendispeo peal hoides, sest see võiblõppeda äkksööstuga, mille tagajärjel loompõrandal maandub. Selgitage, mida hakkatetegema ja hoiatage, et kuigi hoidmine võibtunduda omanikule kole, on see siiski parimatekavatsustega looma tervise suhtes.Soovitatav on lasta looma hoida abilisel,mitte selle omanikul, kuna viimased kipuvadlooma hoidma liiga nõrgas haardes, millestneed välja rabelevad. Äärmiselt oluline onaga väikenärilise ülevaatuseks kuluvat aegahoida lühikesena, sest eriti kurnatud ja näljasolnud loomad on väga nõrgad ning võivadseetõttu ärevas situatsioonis šoki tõttusurra.6Joonis 2. Vähendamaks anesteesiasoleku aegaväikenärilisel, on soovitatav operatsioonivälipuhastada ärkvel loomalEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012Suuõõne kontrollVäga sageli on küülikute ja väikenärilisteprobleemiks isutus. Selliste loomade puhulon hädavajalik suuõõne kontroll. On juhtumeid,kus abi on kerge osutada, kuna söömistvõib takistada näiteks hammaste vahelekiilunud toiduosad või karvad, suulakke

LEMMIKLOOMJoonis 3. Meriseal sageli esinevad hambaprobleemid: diagonaaliskulunud lõikehambad (vasakul); pikad purihambad (paremal)risti hammaste vahele kinnijäänud toiduosakevõi hammaste ja põse vahele takerdunudvõõrkehad. Kuna küülikute ja väikenärilistehambad kasvavad pidevalt, on hädavajalikhammaste seisundit hinnata ka rutiinseläbivaatuse ajal, et õigeaegselt probleemeennetada. Looma dieedi kohta võiks küsidajust selleks, et vajadusel soovitada ebasobivattoitu vahetada. Sageli eelistavad küülikudja väikenärilised magusaid ja rammusaidjogurtidropse, kuid kui nad neid saavadliiga sageli ja suurtes kogustes, võivad nadsootuks jätta söömata nende jaoks hädavajalikukiudaineid sisaldava toidu, mis lõpuksviib hambumusprobleemide või seedehäiretetekkimiseni.Suuõõne kontrollimiseks võtab abilinesuurema looma püstiasendisse, surudesta endale vastu rindkeret, väiksema loomapihku. Suuõõne kontrollija hoiab tugevaltlooma peast kinni, haarates peopesaga pealagekattes sõrmedega ülalõualuust ningsuunab nina ülespoole. Alustuseks tulekskontrollida lõikehambaid: nende lõikepinnadpeavad olema horisontaalsed ningülemiste lõikehammaste lõikeserv peabveidi alumiste lõikehammaste lõikeservastette- ning allapoole ulatuma. Küülikutel on6 lõikehammast, väikenärilistel 4. Normaalseltpeaks küüliku tagumised peenikesedlõikehambad ära kuluma, mistõttu neid enamastika tähele ei panda, kuid kui ei toimukorralikku toidu peenestamist, siis kasvavadpikaks needki. Probleemidele viitab lõikehammastekulumine diagonaalis, A- või V-tähe kujuliselt. Samuti annab selge signaaliprobleemide olemasolust asjaolu, kui kasülemised, alumised või kõik lõikehambadon silmnähtavalt pikad ja tungivad liigpikakskasvanult suulakke või mokkadesse, keerduvadspiraalselt. Sellised hambad võivadvahel ulatuda ka suust välja.Pead fikseerides libistatakse otoskoobiots alguses ühest ning seejärel teisest suunurgastlõikehammaste kõrvalt suhu, lükateskeelt veidi eest. Reeglina kipuvad pikenemaülemised purihambad põse ning alumisedpurihambad keelesuunas, kuid võimalikudon ka teistsugused suunadhammaste ebanormaalselkulumisel. Edasituleks kontrollida keeltmõlemalt küljelt ja dorsaalpinnaltning suulage.Kui on näha, et hambumuson korrektne ningkeelel ja suulaes polevigastusi, kuid näitekson näha purihammastevahele kiilunud karvuvõi toiduosakesi, saabpõselaiendajaga suudlahti hoides need pintsettidegaeemaldada.Tuleb meeles pidada,et pikalt nälginud küülik või väikenäriline eiole suure tõenäosusega võimeline anesteesiattaluma, mistõttu enne selle sooritamisttuleks looma seisund stabiliseerida aktiivsesundsöötmise ja valuvaigistitega, vajaduselka antibiootikumidega.Hammaste seisundi hindamisel probleemideavastamisel tuleks hinnata kriitiliseltenda võimet neid hambaid korrigeerida.Kindlasti ei sobi lõikehammaste lühendamiseksküünetangid, kuna nendega lõigatestekib kergesti hamba pikimurde, mis onomakorda põhjuseks hambaaluste põletiketekkeks. Samuti ei tohiks lõikehambaid lühendada,kui nad ulatuvad kokku ja veidi vaheliti– mõnel loomal (näiteks meriseal) võivadalumised lõikehambad paljastatuna tundudaväga pikad, kuid ometi on need siiskitäiesti normaalse pikkusega. Esineda võibka olukorda, kus näiteks ülemised hambadon normaalselt lühemad, kuid alumisedsellevõrra pikemad, seega kokku saavadhambad normaalselt ja ei takista söömist.Hammaste normaalne värvus võib liigiti kõvastierineda: küüliku puhul tuleb korrektsekspidada valgeid või kergelt kreemjaidlõikehambaid, kuid deegu ja tšintšilja puhulon neil normaalne värvus tumekollane – viimastepuhul on valged lõikehambad mineraalainetepuuduse märgiks.KüüntelõikusÜldise kontrolli osana soovivad loomaomanikudvahel lühendada väikenäriliste ja küülikuteküüsi. Eriti toas vabalt ringi liikuvateloomade puhul kujutavad liigpikad küünedneile suurt ohtu, kuna võivad takerdudavaipade või mööblikatete sisse. Kinni jäädestekib loomadel tihti paanika, mille käigusüritatakse jõuliselt jalga vabastada, kuidparaku lõpevad sellised traumad kergemaljuhul küüne-, halvemal juhul luumurruga.Kõigi küülikute ja väikenäriliste puhul ei oleregulaarne küünte hooldus vajalik. Kui loomsaab piisavalt kaevata ja liikuda, kuluvadküüned piisavalt.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 20127

LEMMIKLOOMKüünte lõikamist on samuti kõige lihtsamteostada püstiasendis looma vastu kehasurudes, lõikamise protseduur on sarnanekõigi teiste loomade küünte lõikamisega.Merisigade puhul on normaalne, kui osadvõi kõik küüned kasvavad spiraalselt. Vahelon päkkadel ka kuivad naastud, mida samutivõib lühendada, kuna need koguvad endakülge mustust ja võivad muutuda infektsiooniallikaks.Rottidel, hiirtel, liivahiirtel ja hamstriteltuleks küüsi lühendada, kui loom end aktiivseltsügab. See vähendab nahavigastustetekkimist ja aitab kaasa paranemisele. Tšintšiljaküüned ei vaja lõikust, kuna need onväga väikesed, õhukesed ja märkamatud.Küülikute ja väikenäriliste vastuvõtuga onvõimalik tavapärast loomaarstipraksist elavdadaning anda üldsusele signaal, et loomaarstei jäta ühtegi looma abita. Kindlasti onmõistlik vajadusel täiendada enda teadmisiloomadest, kelle pidamissagedus Eestiskasvab tempokalt. Uue trendina on hakatudkodudes pidama ka vöötoravaid ja rohtlahaukureid.Ka nende probleemideks tuleksvalmis olla, sest uued ja huvitavad olukorradkahtlemata laiendavad meie erialastsilmaringi. Samas ei tohiks teha nendegamidagi sellist, millest teadmised puuduvad,seega oleks hea teada, kuhu selliseid patsientesuunata. Tutvuge lähikonnas tegutsevateloomaarstidega ning selgitage välja,kellel on oskus ja võimalused pisikestelemmikutega tegelemiseks. Nii on võimaliklooma aidata kasvõi sellega, et öelda pererahvale,kus neile asjatundlikku abi antakse.Joonis 4. Enamus rotte on seltskondlikud ja sõbralikud, nendega on lihtnekontakti saavutada(fotod: autori erakogust)8Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012

LEMMIKLOOMLeptospiroos koertelAngela Sarapuuloomaarst, Teie LoomakliinikudLeptospiroos on zoonootiline haigus, mison levinud kõikjal maailmas, aga peamiseltAasias ja Lõuna-Ameerikas. Infektsioonvõib põhjustada tõsist haigestumist paljudelimetajatel ja võib olla eluohtlik ka inimestele.Erinevaid serovariante on üle 250, millest6–8 arvatakse olevat nakkavad koertele.Koerte haigestumist leptospiroosi on esmakordseltkirjeldatud 1899. aastal. Enne1960. aastat arvati peamiseks koerte leptospiroosihaigestumise põhjustajateks olevatL. interrogans’i serovariandid icterohaemorrhagiaeja canicola. Seepärast on neidka pikalt vaktsiinides kasutatud.Erinevad serovariandid on kohanenudkindlatele imetajaliikidele, keda nimetatakselooduslikeks reservuaarideks. Looduslikeksreservuaarideks on meil sagedamini rotidja hiired, kuid ka mitmed kodu- ja metsloomad,kes ise nakatuvad tavaliselt nooreseas. Neil võib esineda haiguse kerge vorm,kuid enamasti haiguse sümptomid puuduvad.Leptospiirad püsivad neerutuubulites,ning neid eritatakse uriiniga keskkonda kuidja aastaid. Koerad võivad olla reservuaarperemeheksL. Canicola serovariandile.Akuutselt haigestuvad tavaliselt imetajad,kes pole reservuaarperemeheks serovariandile,millega nakatusid. Nad kas tervenevadvõi surevad, haiguse krooniliseks kandjaksjäävad harva.Leptospiirade ellujäämiseks on vajalikniiske keskkond ja temperatuur 0 kuni +25kraadi, seepärast esineb seda haigust enamhilissuvel ja sügisel. Loomad nakatuvadpeamiselt limaskestade või nahavigastustekaudu, kui puutuvad kokku leptospiirasidsisaldava uriini või sellega saastunud pinnase,vee või söögiga. Külmakraadid vähendavadmärkimisväärselt leptospiirade püsimistväliskeskkonnas.Koerte nakatumise vältimiseks on oluline,et loomad ei jooks seisvatest veekogudestnagu järved, tiigid, kraavid, soised alad,lombid jne.Koertel põhjustavad kõige sagedaminihaigestumist järgmised serovariandid: L.Canicola, L. Grippotyphosa, L. Icterohaemorrhagiae,L. Pomona ja L. Bratislava. Haigustekitajadkoerte populatsioonis varieeruvadpiirkonniti ning sõltuvad ka kokkupuutestreservuaarperemeestega.Viimasel kuul on sagenenud leptospiroosikahtlastepatsientidega kliinikutessepöördumine. Loomadel on täheldatud isutust,apaatsust, kehatemperatuuri tõusu,oksendamist, kopsuröntgenil on tuvastatuddifuussed interstitsiaalsed muutused. Vereproovison täheldatud neutrofiiliat, aneemiat,trombotsütopeeniat, tõusnud neerunäitajaidning osadel ka maksaensüümidemuutusi.On esinenud ka üliägedat vormi, kus esimesteksnähtudeks on apaatsus ja temperatuuritõus. Haigus progresseerub kiiresti jaloom sureb sõltumata alustatud ravist 1–2päevaga.Siseorganite kahjustuse ulatus olenebtekitaja virulentsusest, serovariandist, peremeheimmuunsüsteemist ja paljust muust.Infektsioonist paranemine sõltub tõenäoliseltspetsiifiliste antikehade produktsioonist.Pole täpselt teada, kui kaua nakatunud loomeritab uriiniga leptospiirasid, kuid see võibsõltuda tõenäoliselt ka serovariandist.Leptospiroosi diagnoosimiseks kasutataksepeamiselt MAR (mikroaglutinatsioonireaktsioon) seroloogilist testimist ja PCRmeetodit. Veterinaar- ja Toidulaboratooriumissaab määrata mikroaglutinatsioonireaktsioonimeetodil 5 serovariandi antikehadetiitrit. Vastuse tõlgendamisel tulebarvestada mitmete aspektidega. Positiivsetulemuse võib anda ka subkliiniline infektsioonja püsivate antikehade esinemine.MAR test ei erista antikehasid, mis on tekkinudloomuliku nakatumise ja vaktsineerimisetagajärjel. Haigestumise alguses võibMAR tiiter olla negatiivne või madal, seepäraston vajalik korduvtiitri määramine 7–10päeva pärast. Tiiter on kõrgeim kolmandalja neljandal nädalal ja jääb pärast loomulikkunakatumist ja vaktsineerimist enamastikuudeks positiivseks. Puudub konsensus,millist tiitrit lugeda negatiivseks. Tiitri tõusuvõib mõjutada ka juba alanud antibakteriaalneravi. Tiitri neljakordset tõusu võibseostada hiljutise nakatumisega, kuigi kõrgetiiter (≥800) ei ole alati piisav diagnoosi kinnitamiseks.See puudutab peamiselt vaktsineeritudloomi, sest enamasti on tiiter pealevaktsineerimist madal, aga paljudel esinebka kõrge tiiter(≥1600) ja seepärast võib esinedaristreaktsioone serogruppide vahel,mille vastu pole looma vaktsineeritud.Valenegatiivset tiitrit esineb, kui haigustekitajaei kuulu testis kasutavate serovaridepaneeli.Segadust tekitavad ka serogrupi sisesedristreaktsioonid, mistõttu võib tõusta mitmeserovariandi tiiter. Näiteks serovar L. Bratislavaantikehade tiiter tõuseb sageli koosL. Grippotyphosa ja L. Pomona tiitriga. Üldiseltloetakse haigust põhjustanud serovariandiksseda, mis on kõige kõrgema tiitriga.Inimestel teostatud uuringud on aga tõestanud,et alati see päris nii ei ole. Veterinaariasei ole õnneks ravi suhtes oluline, milliseserovariandiga nakatuti, oluline on antikehadetiiter.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 20129

LEMMIKLOOMEelnev kokkupuude sama serovariandigaannab tõenäoliselt mingil määral immuunsuse,kuigi täpne immuunsuse kestus pealeloomulikku nakatumist, nagu ka ristkaitseserovariantide vahel on teadmata. Erinevaltviirushaiguste vastastest vaktsiinidest, tsirkuleerivadmõningatel andmetel leptospiiradevastased antikehad pärast vaktsineerimistveres suhteliselt lühikest aega. Sellepärastei ole seroloogilised testid immuunsusetuvastamiseks usaldusväärsed.Kuigi immuunsust ei ole võimalik prognoosidaMAR tiitriga, tundub vaktsineerimineandvat immuunsuse vähemalt aastaks,kuid hoolimata sellest soovitab WSAVA juhisvaktsineerida nakkusohtlikus piirkonnas6–9 kuu tagant.Teadmata põhjusel surnud loomad tuleblahata, proovid saata edasi laborisse, et kinnitadavõi välistada inimesele ohtlikku leptospiroosi.Loomaarst ravib teadupärast kakogu inimkonda.Võrreldes eelnevate aastatega on leptospiroosileomaste sümptomitega koertepöördumine kliinikusse sagenenud. TartuVeterinaar- ja Toidulaboratooriumisse onsellel aastal leptospiroosi antikehade tiitrimääramiseks saadetud üle 30 proovi, neistüle 20 viimase kuu jooksul. Kõikidest uuritudseerumitest oli 10-e tiiter ≥800. Kõige enamesines positiivset tiitrit L. Grippothyphosasuhtes, märkimisväärselt on olnud ka L. Pomonapositiivset tiitrit. Laboril puuduvadandmed, et negatiivseks osutunud proovevõi tiitriga ≤800 proove oleks kordusuuringulesaadetud.K I R J A N D U SSykes J.E., Hartmann K, Lunn K.F., Moore G.E.,Stoddard R.A., Goldstein R.E., 2010 ACVIMSmall Animal Consensus Statement on Leptospirosis:Diagnosis, Epidemiology, Treatment,and Prevention J Vet Intern Med 2011 Jan-Feb;25(1):1-13.Burriel A.R., Leptospirosis: an important zoonoticdiseasesis, Current Research, Technologyand Education. Topics in Applied Microbiologyand Microbial Biotechnology. Vol 1, 687-693, FormatexResearch center, 2010.Goldstein, R.E., Canine Leptospirosis, Vet ClinSmall Anim 40 (2010) 1091–1101.Guerra M.A., Zoonosis Update. Leptospirosis,JAVMA, 2009 Feb 15;234(4):472-8, 430.Stokes J.E., Kaneene J.B., Schall W.D., KrugerJ.M., Miller R.A., Kaiser L., Bolin C.A. Prevaenceof serum antibodies against six Leptospiraserovars in healthy dogs, JAVMA, 2007 Jun1;230(11):1657-64.10Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012

PRODUKTIIVLOOMEnamlevinumad probleemid kanakasvatusesMerje OttsonLoomaarst ja linnukasvatajaMaal on alati kanu peetud, kuid viimasel ajalon vaid munade saamiseks kanu kasvatavateinimeste kõrvale tekkinud arvukalt neid,kelle jaoks on see tegevus tõsine hobi. Nähaksetohutut vaeva tõulindude hankimisegaja haudemunad tulevad mõnikord postigatuhandete kilomeetrite kauguselt. Samutikäiakse välisriikide näitustelt, peamiselt Saksamaalt,karjatäiendust toomas. Kõik see onüsna kulukas, mistõttu on oluline, et neilelindudele tagatakse korralikud söötmis-pidamistingimusedning vajadusel ravi. Seeeeldab ka lindudega tegelevatelt veterinaarideltelementaarseid teadmisi nendetervishoiust.Sagedased vead söötmises ja nendesttingitud käitumishäiredHaiguste ennetamiseks on väga oluline jälgida,et sööt sisaldaks kõiki vajalikke toitaineid.Kindlasti ei ole võimalik kanu pidadaainult toidujäätmetega söötes. Sai-leib, keedukartuljms on mõeldud vaid söödakõrvaseks,nende liig ratsioonis põhjustab eelkõigemaksa rasvumist, mis vähendab munemistja pikemas perspektiivis võib lõppedasurmaga. Sama lugu on vaid nisuteradegasöötmisel. Olukord on veid parem, kui kanadelon võimalik vabalt liikuda ja ise endaletoitu otsida, kuid lindude tervise ja toodanguhuvides tuleks jälgida, et sööt olekstasakaalustatud. Kõige lihtsam on osta täissööt,kuid mõnikord ei taheta seda teha.Üheks põhjuseks on geenmuundatud sojasisaldumine peaaegu kõigis linnusöötades.Mis iganes põhjusel ise segatud toitu eelistadestuleb silmas pidada selle toitainetesisaldust. Vitamiinide ja mineraalide tarveton üsna keeruline kui mitte võimatu ainultkodutoiduga katta, nii tuleks vastavaid preparaatesiiski juurde osta.Valgud on vajalikud nii uute kudede ehitusmaterjalinakui ka olemasolevate täiustamiseks,ka on need organismis hormoonideja ensüümide alusmaterjaliks. Valkudekoostises leidub tavaliselt kuni 25 aminohapetja kõigi vajalike saamiseks on olulinelisada kanade ratsiooni nii taimseid kuiloomseid proteiine. Taimsetest on kasutuselpeamiselt erinevad šrotid ja koogid, samutikaunviljad, loomsetest võib kodumajapidamisespakkuda lindudel keedetud kala- võilihajäätmeid. Aminohapete ja loomse valgupuudus on kehvade pidamistingimuste kõrvalolulisimaks kannibalismi põhjuseks. Viimastprobleemi soodustab ka stress, ilmnedestihti noorlindudel, kelle kloaak sopistubmunemise ajal välja ning selle hüpereemilinelimaskest meelitab nokkima. Pole harvadjuhused, kus lind nokitakse teiste poolt surnuks.Kannibalismi on tunduvalt raskem ravidakui vältida, kuna käitumuslikud häiredon väga visad kaduma. Kõige radikaalsemaksennetavaks meetmeks on nokkade lõikamine.Kindlat toimivat ravivõtet ei olegi,võib proovida müügil olevaid ebameeldivaltlõhnavaid spreisid, mis küll alati ei aita. Kuilinnud nokivad ainult sulgi ja need ka ärasöövad, on tihti põhjuseks seleenipuudus.Sel juhul tuleb vastavaid mineraale juurdeanda.Teine käitumuslik probleem on munadesöömine. Selle vältimiseks tuleb pesadpaigutada hämarasse. Munade sööminesaab tavaliselt alguse pesas purunenud munadest,mis omakorda on tingitud kaltsiumipuudusestratsioonis. Selle vältimisekskasutab suur osa linnukasvatajaid lubjakivisõmerikku.Sobivad ka munakoored, kuidneed peavad olema korralikult kuivatatud japeenestatud, et muna ei meenutaks. Vastaseljuhul probleemi ennetamise asemelhoopis soodustatakse seda. Munade söömisevastu proovitakse kõikvõimalikke võtteid,aitavad spetsiaalsed mune peitvad pesakastid.Alati on lihtsam käitumisprobleemidegalinnud prakeerida, kuid tihti seda ei soovita.Parasitoosid lindudelVabalt õues jalutamine on hea küll söötmiseja lindude heaolu seisukohast, kuid kokkupuudeloodusega loob ka eelduse parasitoosidetekkeks. Siseparasiitide olemasolulevihjab vedelam väljaheide ja munatoodangulangus. Muidu tervel ja täiskasvanudlinnul nad tavaliselt surma ei põhjusta, kuidtibudel ja noorlindudel võib suremus üsnasuur olla. Levinuimateks kanade siseparasiitidekson Ascaridia galli, Heterakis gallinarumja Eimeria perekonna liigid. Ümarussideraviks sobib näiteks levamisool (Levamisol8% PLV, 0,25–0,5 g/kg kehamassikohta joogivette segatuna), eimerioosidepuhul kasutatakse põhiliselt sulfoonamiidipreparaate Näiteks võiks tuua Baycox 2,5%,mida manustatakse 24 tundi ees hoitavassejoogivette 1 ml ja 6–8 tundi ees hoitavassejoogivette 3 ml liitri kohta. Ravijootmiseajal lindudele süüa ei anta. Üldjuhul piisabühekordsest ravist, kuid kindlam on hinnatalindude tervist nädala möödudes. Kahjukson Eestis lindude siseparasiitide vastaste ravimitevalik üsna kesine ja pakendid 10–20linnu pidajale tohutult suured. Seetõttu tellitaksevajalikke ravimeid tihti välisriikidest,põhiliselt Soomest või Suurbritanniast.Peale siseparasiitide põhjustavad kanadeleprobleeme erinevad välisparasiidid.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 11

PRODUKTIIVLOOMNeist võiks esile tuua kanaväivi ja sügelislesta.Väivid ei ole eluohtlikud, kuid oma liikumiseganahal ja sulgedel ärritavad lindu.Sügelislestadki ei ole küll eluohtlikud, kuidpõhjustavad väividest palju rohkem ebamugavust.Nad parasiteerivad linnu jalgadel,mille sarvsoomuste alla moodustuvadmäärdunud-hallid korbad, sarvsoomusedtõusevad püsti või langevad välja. Jalgoleks justkui lubjakorraga kaetud. Mõlemakirjeldatud välisparasiidi vastu kasutataksepraktikas neostomosani lahust, milletootekirjeldusküll kasutamist lindudel ette einäe. Kasutatakse lahjendust 1:100, lindutuleb paar minutit jalgupidi selliselt lahuseshoida, et kogu sarvsoomustega kaetud alaoleks märg. Menetlust korratakse 7–10 päevapärast. Välisparasiitide puhul on samutikasutusel peamiselt Suurbritanniast tellituderinevad pulbrid ja spreid.Lindla sisekliima tähtsusestPeale söötmise on väga oluline lindla puhtus.Nii parasitaar- kui bakteriaalsed haigusedpõhjustavad suuremat probleemi niisketesja puhastamata ruumides. Siinkohalvõib näiteks tuua E. coli, mis on just nnräpaste lindlate haigus. Bakter on linnu organismisolemas ja põhjustab avaldumiselväga suurt kahju. Raviks kasutatakse amoksitsilliini,tetratsükliini, gentamütsiini, sulfoonamiideja fluorokinoloone. Paljud serotüübidprodutseerivad toksiine, mistõttu võibravi hilinemine saatuslikuks saada. Samution probleeme pastörelloosiga, eelkõige justmustades ja niisketes ruumides. Pastörelloosiraviks kasutatakse eelkõige erinevaidpenitsilliine, tetratsükliine ja erütromütsiini.Nii nagu paljude teistegi ravimite puhul, onka lindudele sobilike antibiootikumide valiksuhteliselt piiratud. Iga bakteriaalse haiguseravi peaks põhinema laboruuringul,kus määratakse kindlaks tekitaja ja antibiogramm.Mõnikord pole siiski võimalik vastustoodata, sel juhul põhineb ravi linnukarjaseelnevalt haigusi põhjustanud tekitajatelja nende serotüüpidel, eeldades, et tekitajaon sama.Lindla sisekliima on eriti oluline tibude janoorlindude kasvatamisel. Esimestel päevadelpeab kunstema või lambi all olema temperatuur34–35 kraadi, mida vähendataksejärk-järgult, kuuvanustel tibudel piisab 20–22 kraadist. Kahekuusele noorlinnule sobibjuba 16–18 kraadi, mis on ideaalne temperatuurivahemikka täiskasvanud munakanajaoks. Kanala optimaalseks temperatuurikspeetakse 12–18 kraadi, normaalseks loetakseka 12–22 kraadi. Temperatuurinõudederinevad mõnevõrra tõuti, külma taluvadparemini sulisjalgsed pisikese harjagatõud, kes saavad hakkama ka nullilähedasestemperatuuris. Näiteks võiks tuua sussexi,kotšini ja braama tõugu kanad, kes suudavadkülmas ka enam-vähem normaalsemunatoodangu säilitada. Kui kanad peavadvastu üsna erineva temperatuuriga ruumides,siis õhuniiskuse tase on neile vägaoluline. Optimaalseks suhteliseks õhuniiskuseksloetakse kanadele ja noorkanadele60–70%, tibudele 50–70%. Liigniiskes ruumishakkavad kiiresti arenema erinevad patogeenid,samuti väheneb isu ja toitaineteomastamine. Liiga kuiv õhk soodustab ülemistehingamisteede haigusi, samuti nahakuivust ja kihelust, mis omakorda võib viiasulgede nokkimiseni. Väga oluline on piisav12Valik Eestis peetavatest vähem levinud kanatõugudest. 1. järhöne, 2. sultan, 3. hallitriibuline maran,4. siidisuline sultan, 5. kotšin, 6. itaalia põldpüüvärviline (fotod: autori erakogu)Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012

PRODUKTIIVLOOMventilatsioon, probleemide vältimisekspeaks 1 kg kehamassi kohta vahetuma vähemalt2 m 3 õhku tunnis. Samas ei tohi ollatuuletõmmet. Optimaalseks õhu liikumiskiirusekson talvel 0,3 m/s (kuni 0,6 m/s), suvelkuni 1,2 m/s. Et kanalt ka mune saada, onoluline lindla valgustus. Valguspäeva pikkuspeaks ideaalis olema 16 tundi, valgustustihedus10–70 luksi. Liiga valged ruumid soodustavadmunade söömist ja kannibalismi.Haiguste tekkeriski vähendamiseks ontähtis lindla korralik puhastus ja desinfitseerimine.Seda on lihtsam läbi viia, kui kõiksõnnikuga kokkupuutuvad pinnad on kergestipuhastatavast materjalist. Enamastikasutatakse kodumajapidamistes sügavallapanu.Kui sõnnik on välja viidud, tuleks pestakõik pinnad, seejärel desinfitseerida näiteksVirkon S lahusega kontsentratsioonis1:200. Allapanukihtide vahele peaks puistamapulbrilist desinfektanti, milleks võiksolla Stalosan F või Mistral. Viimast arvestatakse100 g pulbrit m 2 põrandapinna kohta.Haigustest hoidumiseks tuleb olla ettevaatlikka uute lindude karja sisse toomisel, jälgideshoolikalt nende tervislikku seisundit.Isegi pealtnäha tervete lindude puhul peabrakendama paarinädalast karantiini, et välistadahaiguste tahtmatu sissetoomine.KokkuvõtteksKanapidamises on haiguste ennetaminekorralike söötmis-pidamistingimuse tagamisegaeriti oluline. Sama tuleb öelda profülaktikakohta. Alati on ennetamine tulemuslikumkui ravi, samuti on see odavam.Paljude lindudele sobilike ravimpreparaatidepuhul on mõeldud eelkõige suurtootjale,paarikümne linnu pidajale läheb ravi pakenditesuuruse tõttu liiga kulukaks. Rääkimatamurest kauaigatsetud lemmiklinnu pärast.Sobilike tingimuste tagamisel on kindlustatudmaitsvad kodused kanamunad ja hõrgutavlinnuliha.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 13

TOIDUHÜGIEENUus toiduohutuse risk Põhja-Ameerikast:Clostridium difficile?Mati RoastoEMÜ VLI toiduhügieeni osakond14Varasemalt rahvatervisele suhteliselt tähtsusetubakter on viimasel ajal saanud järjesttuntumaks kui kõrge virulentsusega enteropatogeen,mis põhjustab pikaajalisi haiglaravigaseonduvaid kõhulahtisusi, sedaeriti juhtudel, kui raviks on kasutatud antibiootikume(Taubes, 2008). C. difficile alaneteadlikkuse tõus on tingitud eelkõige sellepõhjustatud infektsioonide (CDI) järjest suuremastesinemissagedusest, haigussümptomiteraskenemisest ja haiguse suuremasttaasesinemise määrast ning kindlasti võibseda seostada ka haigustekitaja antibiootikumideleresistentsuse tõusuga (Wiegandjt, 2012). USA erinevates regioonides teostatudmolekulaaruuringud osutavad faktile,et saastunud toit on haigustekitaja ülekandjainimesele ning seega ka üks võimalik sagenenudC. difficile infektsioonide põhjus.BakteristSarnaselt C. botulinum’le on C. difficilemesofiilne spoore moodustav bakter, miseelistab kasvuks anaeroobset keskkonda.Erinevalt C. botulinum’st ei tooda C. difficileparalüütilist neurotoksiini ega paljuneeelistatult kõrge veeaktiivsusega ning madalahappesusega toitudes. Haigustekitajaeelistatud reservuaariks on inimeste ja soojaverelisteloomade maosooletrakt. Esialgunimetati haigustekitajat Bacillus difficilis’eksning difficilis nimetus tulenes sellest, et tedaoli väga raske isoleerida. Võrreldes teistepatogeenide kasvuga soolestikus on C. difficilesuhteliselt aeglase kasvuga bakter.Kasvutemperatuur jääb vahemikku 25–45 °Cning optimum on 30–37 °C, kuid osad tüvedkasvavad kiiremini kõrgematel temperatuuridel.Sarnaselt teiste spoore moodustavatepatogeenidega on C. difficile suhteliselt resistentnekuumtöötlemise temperatuuridele≤72 °C (Rodriguez-Palacios ja LeJune, 2011)ning spooride arvukus väheneb 5–6 log ühikuvõrra 85 °C temperatuuril 15 minuti jooksul.Spooride lõplikuks elimineerimiseks onseega vaja veelgi kõrgemaid temperatuure.Fenotüüpiliselt on C. difficile väga sarnane C.sporogenes’ga, kuid ei produtseeri lipaase.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012HaigusestEsimest korda isoleeriti C. difficile tervetevastsündinute väljaheidetest aastal 1935ning selle patogeenseid omadusi mainitiesmakordselt 1970-ndate aastate keskel.C. difficile infektsioonide epidemioloogiatuuriti põhjalikult alles pärast selle seostamistpseudomembraanse käärsoolepõletikuga.Haigus on saanud nimetuse iseloomulikestlaigulistest kahjustustest jämesoolelimaskestas. Kõrgeim infektsiooni- ja pseudomembraansessekäärsoolepõletikku haigestumiserisk on vanuritel, immunpuudulikkusegainimestel ja lastel. Pseudomembraansekoliidi raskusaste võib patsientidelväga erinev olla. Pseudomembraanne käärsoolepõletikvõib sageli progresseerudaeluohtlikuks toksiliseks megakäärsooleksvõi lõppeda soole perforatsiooniga. Toksilinemegakäärsool tähendab käärsoole kiiretlaienemist, mis võib põhjustatud olla ka ntChron’i haigusest või haavandilisest koliidist.Enamus mainitud käärsoole laienemistestvajavad kiiret operatsiooni koos kahjustatudosa eemaldamisega. Vähestel juhtudelvõib C. difficile põhjustada ka sooleväliseidinfektsioone, nt abstsesse või lokaalseid jaüldisi infektsioone. C. difficile infektsioon eiavaldu mitte alati pseudomembraanse käärsoolepõletikunaning kõige tüüpilisematekshaigustunnusteks on hoopiski roisulõhnalinevesine kõhulahtisus, kui väljaheitedhaisevad p-kresooli moodustumise tõttusarnaselt hobuse väljaheidetele. Tüüpilistekshaigustunnusteks on lisaks eelnevaleka kõhuvalu ja palavik, millest viimane võibkesta nädalaid (Bartlett, 2008). Infektsioonikordumist esineb koguni 36% haigusjuhtudestning vastav protsent on USA-s oluliselttõusnud just viimaste aastate jooksul. Hinnanguliselton C. difficile vastutav ligikauduneljandiku antibiootikumidega seotud kõhulahtisuste,poolte käärsoolepõletike ja praktiliseltkõigi pseudomembraansete käärsoolepõletikejuhtumite tekkes.Bakterite poolt põhjustatud enteraalsetekõhulahtisuste põhjustajana ületabC. difficile’t üksnes Campylobacter jejuni,kuid tuleb meeles pidada, et C. difficile infektsioonidearv Ameerika Ühendriikidesnäitab selget tõusutendentsi. Aastal 2005registreeriti USA-s kolmsada tuhat C. difficileinfektsioonide hospitaliseerimisjuhtumit.Aastal 2012 kujuneb vastavaks näitajaks hinnanguliseltjuba viissada tuhat. Infektsioonivastu suunatud riiklikud kontrollmeetmedon kindlasti positiivset mõju avaldanud, kuidsellegi poolest haiguse tõusutrend jätkub.Põhimõtteliselt võib iga manustatud antibiootikumviia soolestiku bioota tasakaalustvälja ja luua sellega eeltingimused C.difficile infektsiooniks. Tuleb rõhutada, et ilmaeelneva antibiootikum teraapiata esinebC. difficile infektsiooni väga harva.C. difficile infektsioonide ravis on esimesevaliku antibiootikumideks metronidasoolja vankomütsiin, kuid C. difficile infektsiooneon inimestel esinenud ka pärast maini-

TOIDUHÜGIEENtud ravimite manustamist. On leitud, et mitteüksnes antibiootikumteraapiast tingitud soolestikumikrofloora tasakaalu muutused, vaidka muud tegurid, mis põhjustavad soolestikubioota tasakaalu nihkeid, on C. difficile infektsioonivõimalikuks põhjustajaks. Enteraalnetoitmine, klistiir, operatsioonid, nasogastraalsondipaigaldamine, kasvajad, HIV, kemoteraapiaja happevastased ravimid võivad kõiksuurendada C. difficile infektsiooni riski. Murettekitavasjaolu on ka see, et C. difficile infektsioonidhalvendavad oluliselt põletikulistesoolehaiguste ravi prognoosi ja tulemust(Navaneethan jt, 2012). Üldiselt võib öelda,et C. difficile infektsioonide esinemissagedusja tõsidus tähendab paljudes maades uutglobaalset väljakutset rahva tervisele, ningpaljudel juhtudel ületab see olulisuselt jubametitsilliinile resistentset Staphylococcusaureus’t (Lessa jt, 2012).Haiguse mehhanismC. difficile poolt produtseeritavad toksiinidkannavad tähistust A ja B ning on teadaolevaltühed suurimad polüpeptiidsed toksiinid(250–300 kilodaltonit). Toksiin A (TcdA)on tugev enterotoksiin ning sel on ka väiketsütotoksiline aktiivsus. Toksiin B (TcdB) onväga tugev tsütotoksiin. Mõlemad põhjustavadsoolerakkude tsütoskeleti lõhustumist,mis omakorda põhjustab rakkude ümardumist,olulisi talitushäireid ja lõpeb nendesurmaga. Mõned C. difficile tüved toodavadka kolmandat toksiini, mida nimetakse C. difficiletransferaasiks (CDT). CDT modifitseeribG-aktiini pärssimaks aktiini polümerisatsioonining arvatavalt soodustab CDT C. difficilerakkude kolonisatsiooni, põhjustades rakkudeeendumist ehk väljaulatumist.Arvatakse, et 3–5% tervetest täiskasvanuteston toksigeense C. difficile asümptomaatilisedkandjad. Hospitaliseeritud täiskasvanuteseas on vastav osakaal 20% ningalla üheaastaste laste C. difficile kandvuson koguni 60–70%. Seega paljude imikuteväljaheidetest on võimalik leida toksigeensetC. difficile’t ning haigustekitaja pooltprodutseeritud toksiine A ja B. Väikelastelesineva C. difficile “vaikse” koloniseerimisepõhjused on veel teadmata, kuid arvatakse,et toksigeensed rakud kaotavad kaitsevõime,kui lapsed kasvavad suuremaks. Samutiarvatakse, et täiskasvanutel aitab C. difficileinfektsioone ära hoida kahjutute C. difficilebakterite poolne soolestiku kolonisatsioon.Alates 2000. aastate algusest on mitmeteC. difficile haiguspuhangute põhjustajaksolnud haigustekitaja tunduvalt virulentsemad,antibiootikumidele resistentsemadja suure toksiinide tootmise võimekusegatüved (Warny jt, 2005). Selliseid tüvesidon isoleeritud nii produktiivloomadelt kuika jaekaubanduses müügil olnud toitudest,mis põhjendab haigustekitaja võimalikkuzoonootilist ja toidupõhist ülekannet (Gouldja Limbago, 2010).RaviKõlab irooniliselt, et C. difficile infektsioonideparimaks raviks on just antibiootikumid,nt metronidasool ja vankomütsiin, mis kahjuksei suuda asendada hävinenud soolestikubiootat. Samuti on teada murettekitavasjaolu, et C. difficile on mainitud antibiootikumideleresistentsemaks muutumas (Pelaezjt, 2008). Eelnevaga seoses on järjestenam populaarsust kogumas terapeutilinemikrobioloogia, kus lisandite ja toetusravinakasutatakse probiootikume. Uuritudon selliste tüüpiliste probiootikumide nagulaktobatsillid, bifidobakterid ning mõnedepärmseente nagu Saccharomyces boulardiija S. cerevisiae toimet.C. difficile infektsioonidega seoses onprobiootikumide kasutamise mõte eelkõigeinfektsiooni ennetamine ja soolestiku biootataasasustamine kasulike bakteritega, mispeaks vähendama haiguse taastekke riski.Varasemad probiootikumide ravikasutuseuuringud on andnud väga erinevaid tulemusija antud hetkel võib vaid öelda seda, etkõige efektiivsemad probiootikumide tüvedja muud ravi parameetrid on veel väljatöötamisejärgus. Teiseks oluliseks võimalusekspeetakse soolestiku koloniseerimistC. difficile kahjutute tüvedega, mida õnneksesineb nii looduses kui loomadel päris hulgaliselt.Meie ümber loomulikult esinevate(sh ka toidus) C. difficile kahjutute tüvedekaitseroll on veel senini lõplikult teadmata.Kolmas võimalus on seotud otseselt veterinaarmeditsiiniga,kus senini kasutataksevatsa sisaldise asendamist ning inimesteleülekantuna oleks tegemist fekaalse transplantatsiooniga,mida on nimetatud ka fekaalseksbakterioteraapiaks. Haigetele tehakseseeria fekaalset transplantatsiooni,kasutades materjalina tervetelt lähisugulasteltsaadud materjali (biootat) ning ülekannetoimub nasogastraalsondi või klistiiri abil.Senised ravitulemused viimati mainitudmeetoditega on olnud õnneks paljutõotavad(Rodriguez-Palacios jt, 2012).Loomsed reservuaaridVanemad kirjandusallikad kirjeldavad, etpõhiline haigustekitaja ülekanne inimeseletoimub C. difficile poolt saastatud hoonetesisekeskkonna kaudu, nt raviasutustes jne.Tänapäeval on aga järjest enam tõendeid,et ka loomad ja toidud võivad olla oluliseksC. difficile allikaks. Tõestatud C. difficileleiukohad on inimese käärsool ja genitaaltrakt,meresetted ja soolane merevesi, muldja liiv, värske vesi ja haiglate keskkond. Samution C. difficile’t isoleeritud jõgedest jasuudmelahtedest ning juurviljadest (Janezicjt, 2012). Haigustekitajat on isoleeritud kametsloomadelt, kaamelitelt, hobustelt, eeslitelt,koertelt, kassidelt, lindudelt, toidukskasutatavatelt loomadelt ja lindudelt k.a sigadelt,kanadelt ja veistelt (Thakur jt, 2011).Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 15

TOIDUHÜGIEEN16Alates 2005. aastast on tõendeid, et inimesteja loomade isolaadid on sageli ühised,mis viitab zoonootilisele C. difficile ülekanderiskile (Arroyo jt, 2005). Ligikaudu 7%tervetest hobustest kannavad soolestikus C.difficile’t ja kuna hobuse väljaheited võivadsisaldada C. difficile elusaid spoore veelaastaid, võib ka hobuse sõnniku kasutamistpõldude väetamisel lugeda zoonootiliseltarvestatavaks probleemiks. Võrreldes vanematetoiduloomadega (veis, siga ja kodulinnud)on noorloomad ja linnud sagedasemadC. difficile kandjad, nt on tapaküpsete broileriteC. difficile kandvus olnud 6–12% ningnoorbroileritel koguni 60% (Zidaric jt, 2008).Esinemine toidusBakterite endospoorid võivad isegi ekstreemtingimustespüsida eluvõimelistenaning on leitud, et mitmed toidud võivad sisaldadaC. difficile spoore. Esimest kordaseostati C. difficile’t toiduga 1996. aastal,kui uuriti gaaspaisunud pakenditega seonduvalttoore veise- ja seahakkliha riknemisepõhjusi ja leiti, et selleks on psührotroofsedklostriidiad. Edaspidises täpsemas uuringusisoleeriti muude klostriidiate hulgast ka gaasemitte produtseeriv C. difficile (Broda jt,1996). Alates 2006. aastast on epideemilisitoksigeenseid C. difficile tüvesid leitud vägaerinevatest jaemüügi (pakendatud) lihatoodetestja lihast, esinemissagedusega kuni42%. Kanadas jaemüügi tasandil tehtuduuringus leiti, et 6%-il uuringusse kaasatudpoodidest oli müügil vähemalt üks lihatoode,mis oli C. difficile suhtes positiivne (Rodriguez-Palaciosjt, 2009). Euroopa kõrgeimsaastatus on senini leitud Itaalia molluskites,kus koguni 49% toodetest olid haigustekitajasuhtes positiivsed (Pasquale jt, 2012).Hiljutistes uuringutes isoleeriti C. difficiletoksigeenseid tüvesid linnulihast ning leiti,et kontaminatsioon kõikus 3–18% ning linnurümpadeerinevate regioonide saastatusvarieerus palju (Weese jt, 2010; Harvey jt,2011). Euroopa Liidus on jaemüügi tasandiltehtud C. difficile uuringuid suhteliselt vähe,kuid senised uuringud on osutanud faktile,et värskest lihast võetud C. difficile suhtespositiivsete proovide hulk on olnud

TOIDUHÜGIEENLõpetuseksSellele vaatamata, et senini ei ole ametlikulttõestatud ühtegi C. difficile pooltpõhjustatud toidumürgistusjuhtumit, tulebkõike eeltoodut arvestada ning mepeaks olema valmis selleks, et toidustpõhjustatud C. difficile haigusjuhtumidleiavad peatselt kinnitamist.Samuti on veel palju vastuseid ootavaidküsimusi nagu C. difficile nakkusdoos inimesele,C. difficile toidus esinemist soodustavadtegurid ning milliseks kujunebterapeutilise mikrobioloogia lootustandevroll. Teadlased, kes C. difficile küsimustegaigapäevaselt kokku puutuvad, on küsinudka seda, et kas mitte pole juba tegemistepideemiaga, milliseid teisi epideemilisi C.dfficile hüpervirulentseid tüvesid on liikvel,millist tüüpi C. difficile infektsioonid esinevadtulevikus jne.Tõenäoliselt on C. difficile patogeen, millelepeab lähitulevikus mõtlema nii riiklikuseire korraldamisel kui tulevasi toiduohutuseteadusteemasid planeerides.K I R J A N D U SArroyo, L.G., Kruth, S.A., Willey, B.M., Staempfli,H.R., Low, D.E., Weese, J.S. 2005. PCR ribotypingof Clostridium difficile isolates originatingfrom human and animal sources. J. Med. Microbiol.54, 163-166.Bartlett, J.G. 2008. Historical perspectives onstudies of Clostridium difficile and C. difficile infection.Clin. Infect. Dis. 46 Suppl 1: S4-11.Broda, D.M., DeLacy, K.M., Bell, R.G., Braggins,T.J., Cook, R.I. 1996. Psychrotrophic Clostridiumsp. Associated with blown pack spoilage of chilledvacuum-packed red meats and dog rolls ingas-impermeable casings. Int. J. Food. Microbiol.29, 335-352.Curry, S.R., Marsh, J.W., Schlackman, J.L., Harrison,L.H. 2012. Prevalence of Clostridium difficilein uncooked ground meat products from Pittsburgh,PA. Appl. Environ. Microbiol. 78, 4183-4186.Deneve, C., Janoir, C., Poilane, I., Fantinato,C., Collignon. 2009. New trends in Clostridiumdifficile virulence and pathogenesis. Int. J. Antimicrob.Agents 33, S1, S24-S28.Gould, L.H., Limbago, B. 2010. Clostridium difficilein food and domestic animals: A new foodbornpathogen? Clin. Infect. Dis. 51, 577-582.Harvey, R.B., Norman, K.N., Andrews, K., Hume,M.E., Scanlan, C.M., Callaway, T.R., Anderson,R.C., Nisbet, D.J. 2011. Clostridium difficile inpoultry and poultry meat. Emerg. Infect. Dis. 8,1321-1323.Janezic, S., Ocepec, M., Zidaric, V., Rupnik, M.2012. Clostridium difficile genotypes other thanribotype 078 that are prevalent among human,animal and environmental isolates. BMC Microbiol.Doi: 10.1186/1471-2180-12-48.Lessa, F.C., Gould, C.V., McDonald, L.C. 2012.Current status of Clostridium difficile infectionepidemiology. Clin. Infect. Dis. 55 (suppl-2): S65-S70.Metcalf, D.S., Avery, B.P., Janecko, N., Matic, N.,Reid-Smith, R., Weese, J.S. 2011. Clostridiumdifficile in seafood and fish. Anaerobe 17, 85-86.Navaneethan, U., Mukewar, S., Venkatesh, P.G.,Lopez, R., Shen, B. 2012. Clostridium difficileinfection is associated with Worde long-termoutcome in patients with ulcerative colitis. J. ChronsColitis 3, 330-336.Pasquale, V., Romano, V., Rupnik, M., Capuano,F., Bove, D., Aliberti, F., Krovacek, K., Dumontent,S. 2012. Occurence of toxigenic Clostridiumdifficile in edible bivalve molluscs. Foodmicrobiol. 31, 309-312.Pelaez, T., Cercenado, E., Alcala, L., Marin, M.,Martin-Lopez, A., Martinez-Alarcon, J., Catalan,P., Sanchez-Somolinos, M., Bouza, E. 2008. Metronidazoleresistance in Clostridium difficile isheterogeneous. J. Clin. Microbiol. 46, 3028-3032.Rodriguez-Palacios, A., Reid-Smith, R.J., Staempfli,H.R., Daignault, D., Janecko, N., Avery,B.P., Martin, H., Thompson, A.D., McDonald,L.C., Limbago, B., Weese, J.S. 2009. Possibleseasonality of Clostridium difficile in retail meatin Canada. Emerg. Infect. Dis. 15, 802-805.Rodriguez-Palacios, A., LeJune, J.T. 2011. Moistheatresistance, spore ahing, and superdormancyin Clostridium difficile. Appl. Environ. Microbiol.77, 3085-3091.Rodriguez-Palacios, A., LeJune, J.T., Hoover,D.G. 2012. Clostridium difficile: An emergingfood safety risk. Food Techn: 09.12, 40-49.Rupnik, M., Songer, J.G. 2010. Clostridium difficile:Its potential as a source of foodborne. Advancesin Food and Nutrition Research, 60, 53-66.Taubes, G. 2008. Collateral damage. The rise ofresistant Clostridium difficile. Science 321(5887),360.Thakur, S., Sandfoss, M., Kennedy-Stoskopf, S.,Deperno, C.S., 2011. Detection of Clostridiumdifficile and Salmonella in feral swine populationsin North Carolina. J. Wildlife dis. 47, 774-776.Warny, M., Pepin, J., Fang, A., Kilgore, G.,Thompson, A., Brazier, J., Frost, E., McDonald,L.C. 2005. Toxin production by an emergingstrain of Clostridium difficile associated with outbreaksof severe diseases in North America andEurope. Lancet 366, 1079-1084.Weese, J.S., Reid-Smith, R.J., Avery, B.P., Rousseau,J. 2010. Detection and characterization ofClostridium difficile in retail chicken. Lett. Appl.Microbiol. 50, 362-365.Wiegand, P.N., Nathwani, D., Wilcox, M.H., Stephens,J., Shelbaya, A., Haide, S. 2012. Clinicaland economic burden of Clostridium difficile infectionin Europe: A systematic review of healthcare-facility-acquiredinfection. J. Hosp. Infect.81, 1-14.Zidaric, V., Zemljic, M., Janezic, S., Kocuvan, A.,Rupnik, M. 2008. High diversity of Clostridiumdifficile genotypes isolated from a single poultryfarm producing replacement lahing hens. Anaerobe14, 325-327.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 17

TEOORIASoovitused antibiootikumide mõistlikukskasutamiseks eri loomliikide bakteriaalseteinfektsioonide ravis (järg)Birgit Aasmäe, EMÜ VLI teraapia osakond; Piret Kalmus, EMÜ VLI teraapia osakond;Alar Onoper, EMÜ VLI suurloomakliinik; Andzela Lehtla, EMÜ VLI väikeloomakliinik;Liidia Häkkinen, Tartu Veterinaar- ja Toidulaboratoorium;Margus Birkenfeldt, loomaarstAntibiootikumide kasutamise soovitusedsigade haiguste ravisEt vähendada sigalas nakkuste ülekandumistja haigestumust, teostatakse eelravivõi strateegilist ärahoidvat massravi sööda(IF) või joogiveega (IW). Sel puhul tuleb ravimimanustamisel kindlale vanuserühmaleteatud tootmisetapil arvestada nii sigade kehamasse,ravimdoose, tarbitavaid vee- võisöödakoguseid kui ka kadusid, et vältidaaladoseerimist.Mõnede infektsioonide (düsenteeria, ensootilinepneumoonia, ileiit, aktinobatsilloos)esinemisel saab karja saneerida ehkhaigustekitaja farmist elimineerida, kuidmultiresistentsete haigustekitajate levikulsaab soovitada vaid karja täielikku väljavahetamist.Haige siga isoleeritakse puhtasse allapanugaravisulgu või hukatakse.Haigete sigade raviks manustatakse ravimsüstides (inj) või põrsale suukaudseltpro dosi (OD).Pikatoimeliste ravimite kasutamisel terapeutilisikontsentratsioone sageli ei saavutata.Igapäevaseid ravimeid mitte valida fluorokinoloonideja tsefalosporiinide rühmast,need on humaanmeditsiinis olulised.Aminoglükosiide seakasvatuses tavaoludesparenteraalselt ei kasutata.Pleuromutiliine (valnemuliin, tiamuliin)humaanmeditsiinis ei kasutata ja seetõttunende kasutamine sigade meditsiinis onoluline. Kui plaanitakse farmi saneerimist,tuleks eelnevalt pleuromutiliinide kasutamistpiirata.Hingamisteede infektsioonid kulgevadpigem krooniliselt ning seetõttu massravimiselmanustatakse ravimeid sigadele 2 nädalatja kauem, et levikut tõkestada. Krooniliselthaiged sead tuleb hukata.Seedekulgla infektsioonid kulgevad sigadelägedalt ning sel juhul tuleb ravida siguvähemalt 1 nädal.Prokaiini soolad (prokaiinpenitsilliin) häirivadplatsentakaudset loodete verevarustust– emisele põhjustatakse abort.Antibiootikume mitte kasutada söödalisandinahaiguste ärahoidmiseks, vaidainult siis, kui haigus on karjas diagnoositud.Väga oluline on bakteriaalsete infektsioonidelabaratoorne diagnoos – antibiootikumisaab valida ainult tekitajat teadesja tema antibiootikumitundlikkust arvestades.Amoksitsilliin sobib teiseks valikuks vaidMMA, punataudi, streptokokkoosi ja klostridioosipuhul.Amoksitsilliin haigele loomale parenteraalselton õige ja seega võiks kuuluda pigemesimesse valikusse.Laialdane amoksitsilliini massravi joogiga-söödagaei ole õigustatud, sest tõhusdoos (>20 mg/kg) ei ole kasutuses, imendumineja biosaadavus on halvad. Samastõrjutavad nakkused on ju gramnegatiivsed!Kolmanda valiku seisukoht pärineb: „Guideto antimicrobial use in animals“, LucaGuardabassi, Lars B. Jensen, Hilde Kruse;Blackwell Publishing, 2008.18Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012

TEOORIAHaigustekitajaVastuvõtlikvanuserühmEsimene valik Teine valik Kolmas valik MärkusedHingamisteede infektsioonidPastörelloosPasteurella multocidaSekundaarnenakkus kesikutel,nuumikutelTetratsükliin inj, IF, IWPenitsilliin injTulathromütsiin injTrimetoprim-sulfoonamiidinj, IW, IFAmoksitsilliin inj, IW,IFTsefalosporiinid injFluorokinoloonid OD, injResistentsus on suur probleem.Antibiogramm vajalik!Tõhusaimad on tsefalos. ja kinoloonid.Sageli on pastörella teisene invadeerija,esimeseks on mükoplasma või grippEnsootiline pneumooniaMycoplasmahyopneumoniaePrimaarnenakkus kesikutel,nuumikutelVaktsineerimine!Tiamuliin inj, IW, IFTetratsükliin inj, IW, IFLinkomütsiin inj, IW, IFTulathromütsiin injTülosiin inj, IW, IFFluorokinoloonid OD, injFarmi saneerimine ehk haigustekitajaelimineerimine karjastAktinobatsilloosActinobacilluspleuropneumoniaeKesik, nuumikVaktsineerimine!Penitsilliin injTulathromütsiin injTetratsükliin inj, IF, IWTrimetoprim-sulfoonamiidinj, IW, IFAmoksitsilliin inj, IW,IFTsefalosporiinid injFluorokinoloonid injMäära levivad serotüübid ja vaktsineeri!Parenteraalne antibakteriaalne ravisuurtes doosides vähendab haigetesuremust, kuid loom ei tervistu.Kroonikute hukkamine!ÜldinfektsioonidStreptokokkoosStreptococcus suis2–10 elunädal Penitsilliin injAmoksitsilliin inj, IW,IFTrimetoprim-sulfoonamiidinj, IW, IFTsefalosporiinid injFluorokinoloonid injGlässeri haigusHaemophilus parasuis2–10 elunädalVaktsineerimine!Penitsilliin injTetratsükliin inj, IF, IWTrimetoprim-sulfoonamiidinj, IW, IFAmoksitsilliin inj, IW,IFAmoksitsilliin klavul. injHaiguspuhangu ajal ravim kogu grupilesuurtes doosides parenteraalselt!PunataudErysipelothrixrhusiopathiaeLihasiga,sugusigaVaktsineerimine!Penitsilliin injAmoksitsilliin inj, IW,IF Tetratsükliin inj, IW, IFEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 19

TEOORIAHaigustekitajaVastuvõtlikvanuserühmEsimene valik Teine valik Kolmas valik MärkusedSeedekulgla infektsioonidKolibakterioosEscherichia coli1–3 päevane imikpõrsasEmiste vaktsineerimineTrimetoprimsulfoonamiidOD7–14 päevane imikpõrsas Kolistiin ODVõõrdepõrsasTsinkoksiid IFOrg.happed IW, IFNeomütsiin võiapramütsiin ODNeomütsiin või trimetoprimsulfoonamiidOD, injKolistiin IF, IWNeomütsiin IF, IWtrimetoprim-sulfoonamiid IF, IWAmoksitsilliin klavul. OD, injTsefalosporiinid injFluorokinoloonid OD, injSamaSamaRESISTENTSUS!Emistele sööta ennepoegimist pre- japrobiootikume!Ideaalsedpidamistingimused(soojus)!KlostridioosClostridium perfringenstüüp Ctüüp A1–7 päevane imikpõrsas Emiste vaktsineerimine Amoksitsilliin injPõrsas Penitsilliin Amoksitsilliin inj samaAmoksitsilliin klavul. injTülosiin inj, Tiamuliin injLinkomütsiin injHaige põrsa ravi onvähe tõhusSigade düsenteeriaBrachyspirahyodysenteriaeVõõrdepõrsad, lihaseadTiamuliin inj, IF, IWValnemuliin IFLinkomütsiin inj, IF, IW Tülosiin inj, IF, IWFarmi saneerimine!Sigade soolespirohetoosBrachyspira pilosicoliVõõrdepõrsad, lihaseadTiamuliin inj, IF, IWValnemuliin IFLinkomütsiin inj, IF, IWTülosiin inj, IF, IWTetratsükliin inj, IF, IWFarmisaneerimine!Sigade proliferatiivneenteropaatiaSigade hemorraagilineenteropaatiaLawsonia intracellularisVõõrdepõrsad ja kesikudNuumikud ja nooredsuguseadVaktsineerimine!Tülosiin inj, IF, IWTiamuliin inj, IF, IWLinkomütsiin inj, IF, IWTetratsükliin inj, IF, IWFluorokinoloonid inj20Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012

TEOORIAHaigustekitajaVastuvõtlikvanuserühmEsimene valik Teine valik Kolmas valik MärkusedTsüstiit, püelonefriitActinobaculum suisEmised, kuldid Penitsilliin inj Tetratsükliin injTsefalosporiinid injFluorokinoloonid injMMA sündroomEscherichia coliTrimeotprimsulfoonamiidinjAmoksitsilliin injAmpitsilliin inj.Amoksitsilliin klavul. injTsefalosporiinid injFluorokinoloonid injTugi- ja liikumisaparaadi infektsioonidInfektsioosne artriitMycoplasma hyosynoviaeTiamuliin inj, IF, IW Linkomütsiin inj, IF, IW Tülosiin inj, IF, IWSõramädanikFusobacterium necrophorumPenitsilliin inj Tetratsükliin inj Trimetoprim-sulfoonamiid injNahainfektsioonidNõgitõbiStaphylococcus hyicusPenitsillin inj Linkomütsiin injTsefalosporiinid injFluorokinoloonid injResistentsus!(Järgneb)Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 21

TEOORIAParasitoloogiaalastest ebatäpsustest trükistesToivo JärvisEMÜ VLI nakkushaiguste osakondKahetsusväärselt palju tungib võõrsõnu, midaei püütagi tõlkida, eesti keelekasutusse.Samas on mõnede ingliskeelsetes allikateskasutatavate terminite otsetõlge eesti keeldeosutunud lugejat eksitavaks. Tuleb märkida,et ingliskeelses kirjanduses kasutatavaderialaterminid ei ole vahel kuigi täpsed.Phlebotomus papatasi (http://es.wikipedia.org/wiki/Phlebotomus_papatasi)Esimene näide. Ingliskeelne termin sandflieson tõlgitud liivakärbesteks. Tegelikult ontegemist moskiitodega (alamsugukond Phlebotominae).Nad on väikesed (enamastikuni 2,5 mm pikkused) pruunikad, pikkadejalgade, suurte mustade silmadega, karvasekeha ja tiibadega putukad. Neid on saduliike, mis on laialdaselt levinud troopikas,subtroopikas ja Vahemeremaades. Veterinaar-ja humaanmeditsiiniliselt olulised onperekond Phlebotomus nn Vanas Maailmasja perekond Lutzomyia Ameerika mandril.Mõlema perekonna liigid on Leishmaniaspp siirutajad. Nimetatud parasiitsed ainuraksedviburloomad on koerte ja inimeseleišmanioosi tekitajad.Taksonoomiliselt on moskiitod sääselised(Nematocera), mitte kärbselised (Brachycera).Teine näide. Ingliskeelne sõna hookwormson tõlgitud kidaussideks. Niisugust erialastterminit eesti keeles ei ole, selle nugiussiderühma nimetus on kõõrpealased (Ancylostomidae,kr ankylos – kõver). Nende nugiussidepeapoolne ots on dorsaalselt kõverdunud.Tuntumad kõõrpeaussid on perekondAncylostoma ja Uncinaria karnivooridelning perekond Bunostomum mäletsejalistel.Muidugi on nad kõik ümarussid.Aga kidad?Ankülostoomide suukapsli lõikeplaatidel onkolm teravikku, untsinaariatel neid aga eiole. Bunostomumitel on suukapsli põhjashammasjad moodustised.Paljude paelusside päistel olevaid nookusidnimetatakse ka kidadeks, nende esimesekasvujärgu vastse (onkosfääri) eestikeelnenimetus ongi kidaskera. Lisaks on nimetuskidaussid üsna sarnane mõistega kidakärssussid(Acanthocephalata, kr akantha –oga). Nii pael- kui ka kidakärssussid on süstemaatiliseltümarussidest kaugel.Kolmas näide. „Ravim toimib ümarussidesse,piugussidesse ja kidaussidesse“.Esitatud jaotus on eksitav, kuna nii kõõrpea-kui ka piugussid on ümarussid (Nematoda).Seejuures kuuluvad kõõrpeaussidpihtussiliste (Strongylida) seltsi, piugussidaga on paigutatud harjassuuliste (Enoplida)seltsi. Ümarusside hulgas on veel mitmessetaksonoomilisse seltsi kuuluvaid nugiusse.22Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012

VARIAIntervjuu eesti loomaarstiga SoomesIntervjueerivad Kerli Raaperi, Alar OnoperViimasel ajal on nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiinispäevakorras olnud arstidelahkumine Eestist. Otsustasime asja uuridaSoomes juba neljandat aastat töötava eestiloomaarsti Kairi Lintsi käest.Nimi: Kairi LintsVanus: 34Perekonnaseis:vabaabielusLemmikloomad:kuldne retriiverPanda ja hobuneCadmiumLoomaarst alates:2009Spetsialiseerumine: ülikoolis suurloomaarstiks,praegu nii lemmikloomad kui suurloomadElukoht: Tartu lähedal PokalTeenistuskäik: 2009. aasta suvest alatesSoomes Ii, Pudasjärve, Yli-Ii ja Haukipudasvalla loomaarsti regulaarne asendusloomaarstKuidas sattusid Soome loomaarstiks?Tööd pakuti juba ülikooli lõpukursusel. Ennelõpetamist võtsin tööpakkujaga ühendust, siisregistreerisin end Soomes ettevõtjaks ja leppimisekokku, millal alustan ja kuidas hakkantööl käima. Töötan vallaarstide asendajana.Kuna vallaarstidel on tööd palju ja asendajaidvähe, olen endale niši leidnud just põhikohagatöötavatele vallaloomaarstidele puhkuseandjana. Teen tööd umbes 2–3 nädalat koosvõimalikult paljude öövalvetega ja siis olenkodus Eestis, olenevalt vajadusest ja kokkulepetest4–6 nädalat. Vahel on kodus olekuperioodid lühemad, tööd on üldiselt palju.Millised on Soomes töötamise eelised japuudused võrreldes Eestiga?Üks eeliseid on kindlasti see, et loomaarst onKeegi. Loomaarstiga ei vaielda ning loomaarstileei saa klient „pähe istuda“. Ei farmi-,väikelooma- ega hobuseomanik saa dikteerida,mida ja kuidas peab arst tegema. Loomaarstiaustatakse. Mitte muidugi kõiki, paljuoleneb siiski arstist kui inimesest endast. Kasiin peab loomaarst end kehtestada suutma,aga see on palju lihtsam kui Eestis. Ja seeloob võimalused tulemuslikuks tööks ningtahtmise tööd teha.Puuduseks on see, et Soome ühiskond onteistsugune kui Eestis. Inimesed on teadlikumadoma õigustest ja julgevad küsida, iseginõuda seda, mida arvavad õigusega endvõivat nõuda. Peavad sind Jumalaks ja ootavad,et suudad kõike. Inimesed on suhteliselthästi kursis kõige loomadesse puutuvaga japead väga täpselt kaaluma, mida räägid jamillist nõu annad. Kui midagi kliendi meelestimelik tundub, siis kohe kontrollitakse mujaltjärele.Kuidas ühendad pereelu tööeluga?Nii kaugel tööl käimise eelis on, et tööd kojukaasa ei võta. Loomulikult tuleb kodus tehapaberitööd – raamatupidamine, maksudeklaratsioonidja muud, aga töömõtted jäävadsiiski tööle maha. See võime või õigeminivõimetus tööd koju kaasa võtmata jätta onsiin üks peamisi loomaarstide terviseprobleemidepõhjustajaid. Olen õnnelik, et mul seeõnnestub, suudan oma tööst rõõmu tunda!Milline on Soome loomaarsti tüüpilinepraksis? Kuidas on organiseeritud tööjaotusloomaarstide vahel?Soome tüüpiline vallaarsti praksis on kliinik,kus on sõltuvalt valla võimalustest töövahendid,röntgenaparatuur ja muu tehnika, operatsiooniruum,vereanalüsaatorid olemas.Tööriistad, ravimid peavad endal olemasolema. Lepinguline loomaarst kliinikus võtabhommikupoolikul vastu lemmik- ja muidväiksemaid loomi, pealelõunal sõidab farmidesse,tallidesse suurloomi ravima ning teebseadusega või lääni poolt määratud kontrollkäike,tegeleb loomade väärkohtlemisekaebustega ja täidab suurt hulka pabereid.Kui vallas on rohkem kui üks loomaarst, siismõned on omavahel ära jaganud – kes teebsuurloomi ja kes rohkem lemmikloomi. Farmide-tallideregulaarsed kontrollid, tapamajakontrollid,kalakasvatused jm. jagataksevõrdselt ära, kõigile oma kohad, millede eestvastutavad.Kas produktiivloomade puhul keskendutakseüksikute loomade ravile või rakendatakseka karjatervise programme? Viimaste rakendamiselkirjelda palun seda.Siin Lapimaa lõunanurgas on palju selliseidumbes 25 lüpsilehmaga farme. Sellistetüüpiliste perefarmide lautades töötavadreeglina oma pere liikmed ja loomapidamishoonedon küll enamasti äärmiseltpuhtad ja omanikud on kõigega kursis, misfarmis toimub ja kellel midagi häda on. Mõnilaut on nii puhas, et võiks lehmade seljatagasokkide väel käia. Kui keegi väidab, etselline puhtus pole võimalik, siis võin vastupidistkinnitada!!Söötmise, sõrgade tervishoiuga, seemendamisegategelevad oma ala spetsialistid.Ravimeid neil ei ole! Vajadusel lastakse loomaarstkohale kutsuda. Vahel, kui on samasfarmis mitmel loomal probleeme, näiteks jalahaigused,mastiidid vm, peab vaatama üldpiltija vastavalt siis andma nõu või püüdmaolukorda parandada. Suuri 60–200 lehmagarobotilautasid, on vähe. Enamasti tuleb tege-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 23

VARIA24leda üksikute loomade raviga. Kergesti levivaidnakkushaigusi on siin vähe ja desinfektsioonilening laudasisestele jalanõudele-riietelepööratakse siin palju tähelepanu. Igaükspüüab oma loomi kaitsta ja vältida kalliks osutuvaidprobleeme: ravisid ning suuri kulusid.Siinsete NASEVA (veised) ja SIKAVA(sead) programmide raames võib iga loomaarstsõlmida farmiga lepingu ja teha karjatervisekontrolle ning anda nõu. Loomaarstigalepingu sõlminuga tehakse kontroll vähemaltkord aastas. Kui farm tahab mõningaid ravimeidkapis säilitada, et vajadusel kiiresti võttaoleks, peab kontrolle tegema vähemalt 4korda aastas. Aga siis ei pea loomaarst jätmafarmiomanikule tulevaste juhtude tarvis ravimeid,kui ta näiteks ei usalda farmiomanikku.Siiski, kunagi ei tohi jätta antibiootikume,prostaglandiine, süstitavaid rahusteid, süstitavaidkortikosteroide farmi rohkem kui ülevaadatud looma tarbeks.NASEVA on vabatahtlik, aga sellega onseotud mõningad toetused. Samuti sõltuvadmõningad toetused sellest, kas on loomadepidamises seadusvastasusi loomade heaoluseisukohast. Ka võivad tapamajad ja meiereidnõuda NASEVA-programmis osalemist. Ennesellise tingimuse täitmist ei pruugi tapamajavõi meierei farmilt toodangut vastu võtta.Ehk see ei ole riiklik kontrollprogramm,selle taga on tarbija, kes tahab võimalikultpuhast ja tervislikku toitu. Ning et loomadoleksid hästi koheldud.Kirjelda palun enda praksist. Kui oled valdateenindav arst, siis kui suur on Sinu teeninduspiirkond?Mina olen end registreerinud ettevõtjaks jakäin asendamas põhikohaga arste. Põhimõtteliseltvõin töötada igal pool Soomes, kusasendajat vajatakse. Praeguseni olen siiskiolnud tööl Iis ja Pudasjärvel, kus mõlemaslinnas on väikeloomakliinik koos võimalustegaka hobustele lihtsamaid manipulatsiooneteha. Selle aasta algusest on minu ala 3valda (varem oli 4, aga üks vald liitus Oululinnaga), vahemaad on pikad, valvekordadeajal tuleb ühest piirkonna otsast teise sõitaüle 170 km. Ja tihti on hädaolukord teisespiirkonna servas. Vahel on taksojuhi tunne.Ise olen tööjaotuse sättinud nii, et hommikupoolikulja lõunal võtan kliinikus vastuväikeloomi, et siis õhtupoolikul käia farmides-tallides.Kliinikusse tulevad kõik, kedakerge auto peale panna, sh ka lambad, kitsedja põhjapõdrad. Need põhjapõdrad, keskliinikus käivad, on tavaliselt võistlusloomadvõi vähe paremad aretusloomad. Tapamajatööpäevadel tuleb hommikul enne tööd jaõhtul peale tööd käia tegemas tapaloomadekontrolli enne ja lihakehade kontrolli pärasttapmist. Meie territooriumil on kaks väikeloomadetapamaja. Kalade kontrollid, loomadeväärkohtlemise konrollkäigud tuleb kuhugivahele sokutada.Põhjapõdra karjade iga-aastased süstimisedparasiitide vastu jätan tavaliselt nädalavahetusteksvõi õhtuteks. Aga õhtud lähevadsiin talvel kiiresti pimedaks. Õigemini, valgeksEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012läheb siin talvel väga lühikeseks ajaks. Põdrakasvatajatepõdrakarjade sügistalvine eraldamine(kogutakse karjad kokku aedikutessening jagatakse, kes tapale, kes tagasi vabadusseja aretusse, kes müüki) oleneb ilmast,kuidas karjad üles leitakse, kokku kogutakseja kuidas loomaarstil aega on. Talvel on peaiga nädalavahetus päev läbi kestvad karjadetöötlemised, õhtuks oled surmväsinud, jaladsinikaid täis ja sõrmed külmunud. Põhjapõdrakasvatamineon kogukonna töö, sinna kogukondapeab sündima või abielluma, selleksei saa lihtsalt hakata. Aga põhjapõdradon toredad, olemuselt lammaste sarnased.Ja loomulikult kõikidele hädaolukordadeletuleb oma aeg leida, päris tihti tuleb kogupäev ringi planeerida, sest mõni kaugel asuvpatsient lööb kogu hoolikalt planeeritud päevakavauppi.Kui raske on erinevaid majapidamisi leida?Erinevalt Eestist on Soomes kõikidel taludelaadressid koos tee nime ja majanumbriga.Isegi kui talu on kusagil paksu metsa sees,kus elavad ainult karud ja põdrad ning telefonilpole levigi, näitab GPS paarimeetrisetäpsusega koha ära.Lisaks on isegi soodevahelisel kruusateel,mitukümmend kilomeetrit viimasest asustatudelamust, ristmikul alati olemas tee nimegasilt.Kas vajadusel abilisi leidub? Kas abi tulebpigem Eesti või Soome kolleegi poolt? Kastudengeid kaasatakse töösse?Siinsed vanemad kolleegid on alati valmisnõu andma kui tarvis. Praegusel hetkel onmul küll rohkem kolleege, kes on kooli lõpetanudpärast mind. Aga suurem osa värskeltkooli lõpetanutest on juba töötanud vallasvõi kliinikus täiesti iseseisvalt ning pole niiabitud ja ebakindlad, kui mina värskelt lõpetanunaalustasin. Viimase kursuse tudengilon litsents ja õigus iseseisvalt töötada ningtavaliselt töötab vähemalt suve kui mitte koguaasta enne lõpetamist kusagil asendajana.Neil on parem iseseisva töö praktika, justklientidega suhtlemise ja üksinda otsustamisekoha pealt. Nad on lõpetades tunduvaltiseseisvamad.Viimase aasta jooksul on mul kliinikus olnudüks abiline, kes aitab operatsioonidelning igapäevaste toimetustega. Varem olinüksi, harva kui teine loomaarst samal ajal juhtuskliinikus olema. Ega üksi ikka operatsiooniteha ei taha, aga mis hädaolukorras teha?Peab hakkama saama ja leidlik olema. Tegelikultannab see päris hea kogemuse – kuiüksi saad hakkama, saad ka koos abilisega.Paljud vallaarstid teevad igapäevast töödikkagi ilma abiliseta.Kui pikk on Soome loomaarsti tööpäev?Kas tööajaseadusest peetakse alati kinni?Kui pikk on puhkus?Tööpäevad on pikad. Vähemalt minul on.Aga alati oleneb loomaarstist. Tavaliselt ontööpäev kaheksast neljani. Aga tööajaseadusvallaloomaarsti puhul ei kehti. Valla loomaarstteeb reeglina ühe öövalve argipäevalnädalas ja ühe nädalavahetuse (reedel kella

VARIA16-st esmaspäeval kella 8-ni) kuus. Nädalavahetuseja argiööde valvete eest saab tateatud määral palgalisi puhkusepäevi. Seeeeldab 4 arsti tööd öövalvete korraldamisel.Valdades, kus on ainult üks arst, teevad naabervalladomavahel koostööd.Aga tihti juhtub, et keegi on haige, keegipuhkusel, keegi koolitusel või on töökohtlihtsalt vakantne. Siis saavad kõik need ülejäänudlihtsalt rohkem vatti.Minu enda tööpäevad lõpevad tavaliseltkella kuue-seitsme, aga tihti ka kümne ajal õhtul.Harva kui valvekorra ajal midagi ei juhtu.Öövalvetega on vahel vedanud nii, et magamaei jõuagi, kella kaheksast algab juba uustööpäev. Aga kuna minu pere on Eestis ja siinkäin vaid tööl, siis teen ka tööd nii palju, kuifüüsiliselt suudan. Kodus puhkan. Pikim „tööpäev“on olnud kaks nädalat ainukese loomaarstinanelja valla peale, kõik ööd valves,üksi, abiliseta. Juhtub, aga rohkem ei tahaks.Milliseid erinevusi näed loomarstiks olemisevahel Eestis ja Soomes? Kas Eesti jaSoome vahel on suured erinevused loomaderavis?Seda ei oska võrrelda, sest ma ei ole Eestisiseseisva loomaarstina töötanud. Ravi onlemmikloomade puhul sarnane. Ainult siinsestülikoolist on lõpetajatel kaasas reeglid,mida täpselt teatud juhtude puhul tegemapeab ja kuidas. Ühesõnaga peab oskamaka näpuga järge ajada. Kui kõik reeglite järgiteed, on hästi ja keegi ei saa sind süüdistadaselles, et tegid midagi valesti või jätsid tegemata.Ja Pharmaca Fennica Veterinaria onhea abimees ning igal loomaarstil käeulatusesnagu kirikuõpetajal piibel.Produktiivloomade puhul on reeglid ranged.Penitsilliin ja punkt. Kõik teised antibiootikumidon igapäevases ravis tagavararavimid,neid kasutatakse äärmistel juhtudel.Pigem surm kui midagi muud. Ehk siis karjastvälja. Mõju resistentsuse tekkele ja seeläbiinimesele on esmajärjekorras. Ja ega loomaomanikulsiin sõnaõigust ei ole ka.Eriti tugevalt on sellistest reeglitest kinnipidamisttunda noorte loomaarstide juures.Vanemad kolleegid on juba leebemad, agavõrreldes Eestiga on siinne loomaarstideenamus kümne küünega reeglites kinni. Kuiei riku reegleid, ei tule ka pahandusi.Kas Soome loomaomanikku on kerge teenindada?Ei. Nagu mujalgi maailmas, on internetil omamõju. Need isehakanud eksperdid, kes kõiketeavad, on kahjuks väga aktiivsed. Aga siiskisuurem osa siinseid inimesi on väga hästikursis lemmikloomade tavapäraste vajadustega.Neile pole vaja seletada, miks peabvaktsineerima või ussirohtu andma. Aga nadoskavad ka küsida küsimusi, mille peale iseei oskakski tulla.Naeratuse eest palka ei maksta, ja Soomeloomaomanik on suhteliselt teadlik, mida taoma raha eest saama peaks.Produktiivloomade omanike kaitseks võinöelda, et neil on kainet mõistust. Loomaväärtust arvestatakse rahas ja ainult „lemmikute“ning parimate puhul tehakse kõik,kui on veel kasvõi õhkõrn võimalus, et loomsaab terveks. Võibolla tuleneb see kaugusestpealinnast, aga ka paljud väikeloomaomanikudsiinpool saavad aru, kui öeldakse, etnüüd on kõik. Rohkem teha pole võimalik!Kuidas suhtutakse eestlasest loomaarstiSoomes (kolleegid ja kliendid)?Siin, põhjas suhtutakse küll hästi. Vahel küsitakse,millal siia kolid ja kas liiga pikk koduteeära ei väsita? No keda pea 1000 km autosõitujutti ära ei väsitaks? Aga kodutee olguükskõik kui pikk, see on ikkagi kodutee.Kolleegidel tundub ükskõik olevat, kustpärit; peaasi et tööd teed ja teistega hästi läbisaad. Minusse suhtutakse hästi. Eestlaneüldiselt tööd ei karda ja viriseb vähe. Kohusetunneon siin väga vajalik. Isegi kui enamkuidagi ei jaksa, tööd tuleb ära teha. Kliendidpeavad sellest väga lugu.Mõningad tunnevad uudishimu, et kustpärit ja kuidas läheb ja kuidas elu ka Eestison? Eriti uudishimulikud on talunikud, küsitaksekõike, ka Eesti loomakasvatuse kohta.Imestavad meie suuri lüpsikarju.Kas Soomes satub loomaarst tihti kohtuvaidlustesseja kuidas ennast sellistes olukordadeskaitsta?Vallaarstil on vastutuskindlustus ja meie vallaskaitseb vald oma töötajaid. Või kui loomadeväärkohtlemise asi jõuab kohtusse,siis esindab valda kohtus juhtiv loomaarst.Meil on selleks valitud üks loomaarstidest,kes saab teistest rohkem teha paberitööd japeab lahendama jooksvaid probleeme. Näitekstehnikat puudutavaid, asendajate, töötajateomavahelisi probleeme.Minul on üks loomade väärkohtlemisejuhtum käinud kohtus, kus omanik polnudmääratud tegevusega rahul, aga protsessisolin ainult kõrvaltvaataja.Vastutuskindlustus kaitseb valeravi ja ebaõnnestumistening – minu suureks imestuseksSoomes tööd alustades – ka laiskuse eest.Rahulolematuid kliente on alati. Mõned ikkaesitavad kaebuse vallale. Vaadatakse üle,küsitakse loomaarstipoolset selgitust ja kuisa reegleid pole rikkunud, siis on kõik korras.Üldiselt saadakse siiski kokkuleppele. Agasee on ka põhjus, miks loomaarstid rangeltreeglitest ja ravinõuannetest kinni peavad.Kui oled kõik õigesti teinud, pole vaja ka midagikarta.Kuidas hoolitsed enesetäienduse eest? KasSoomes on täienduskoolitusi nõudevseadus, kuna teadaolevalt on Soome loomaarstilitsentseluaegne?Soomes on loomaarstilitsents eluaegne.Aga Soome teadliku kliendi jaoks peab ennastise kogu aeg täiendama. Praeguseniolen pidevalt täiendanud oma erialast raamatukogu,kogunud infot nendelt kolleegidelt,kes on käinud koolitustel ja suur ajakuluon endal läinud Soome vallaametnikupaberimajanduse tundmaõppimiseks. Plaanison järgmise aasta jooksul ka vähemaltühel rahvusvahelisel koolitusel osaleda.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 25

VARIA26Minu teada mujal kui Soomes õppinudvalla loomaarstil on küll nõutav teatava koolituseläbimine, vähemalt sel aastal korraldatispetsiaalselt välismaal õppinud loomaarstidelekoolitusi, et neid Soome seadusandlusegaja vallaamentiku tööga kurssi viia. Heakeeleoskus on vallaarstile väga oluline, õigusalastteksti võib väga raske lugeda olla.Kuidas hindad Eestist saadud loomaarstiharidustSoomes töötamiseks? Kas oledtöö käigus tundnud puudujääke oma hariduses?Kui jah, siis mis oleks võinud ollateisiti?Haridus on väga hea. Teadmisi on piisavalt,produktiivloomade poolelt mõningaid kogemusion rohkem kui siinsetel lõpetajatel. Agapraktilise poole pealt oleks võinud rohkemerinevaid operatsioone olla. Oleks tahtnudharjutada erinevate operatsioonide tegemist,õmblusi ning pisiasju, mida kogenud arstidnii igapäevaselt võtavad, et nendele enamtähelepanu ei pööra, aga algajal loomaarstilalguses kuidagi välja ei taha tulla. Esimenekeisrilõike operatsioon lehmale oleks läinudvähe libedamalt, kui poleks pidanud õpikustvahepeal sõrmega järge ajama, et mida järgmisenateha.Aga paljudes kliinikutes pole nii esmaklassilisiseadmeid ja aparatuuri kui ülikoolides.Oleks ehk võinud rohkem kogemusi olla minimaalsetevahenditega ja seadmetega töötegemise koha pealt.Kuidas suhtud sellesse, et eestlastest loomaarstidearv Soomes pidevalt suureneb?Ei teagi, kuidas suhtuda. Imelik, et Eesti farmidja kliinikud ilma loomaarstideta hakkamasaavad? Kui loomaarstide puudus suur on, eitohiks farmid ju kuidagi ravimeid kätte saada.Eks peamine põhjus ole kindlasti palk.Aga ka töötingimused. Õigemini see, kuidasVallaarstina tuleb tegeleda nii suur- kui väikeloomadegaEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012loomaarsti suhtutakse. Ju siis pole vajadusloomaarsti järele farmis piisav, kui ei oldanõus elamisväärset palka maksma. Nõudluskujundab pakkumise.Arvate, et siin on perefarmil lihtne makstaloomaarstile tasu? Paljudele on see vägakallis väljaminek ja enne ikka arvutatakse rahassekui loomaarst kutsutakse. Suur osa inimesiei suuda koera keisrilõiget maksta, mispaneb jälle loomaarsti raskesse olukorda. Ettenägelikulinimesel on selleks kindlustused.Aga needki on kallid.Sinu soovitused vastsetele lõpetajatele?Saada võimalikult palju erinevaid kogemusi.Kogemused on need, mis loevad. Harjutadakätt, lugeda, uurida lisa ja teha nii paljutööd, kui ainult jaksad. Hea ja mitmekülgsekogemustepagasiga on endal kindlam tunneja julged ka küsida seda, mida tahad. Julgetpealehakkamist!Soome põgenemine ei pruugi aidata. Siinon võimalik ka läbi põleda. Värskel lõpetanul,kel soome keel ka kehvavõitu, on siin ikka vägaraske alustada. Ja paljud kohalikud loomaarstidon ületöötanud ning tihti haiguslehel.Nagu ütlesin, Soomes peetakse loomaarstiJumalaks. Aga see siin pole siiski Paradiis.Plaanid Sa kunagi Eestisse tagasi tulla?Ikka. Algul plaanisingi siia vaid paariks aastakskogemusi omandama tulla. Praegugikäivad mõtted peas, et kui Eestis alustada,siis kus, millal, kellega ja mismoodi. Praeguon mul mitmekülgne ja huvitav töö, midama naudin. Mulle tõesti meeldib mu töö.Kunagi ei tea, mida päev toob ja milliseidjuhtumeid tuleb lahendada. Mingi hetk muidugimuutub seegi rutiiniks ja peaks edasiliikuma.Mulle on siin pakutud püsivat ametikohta.Tahaksin siiski töötada Eestis. Järjest tihedaminimõtlen ikka Eestis töötamisest. Siin onikka võõras riik ja kodu on kodu. Miski ei korvaseda, et saad õhtul minna oma koju omapere juurde. Mõtteid on igasuguseid. Võibollatasuks luua kasvõi mõne teise loomaarstigakahasse ettevõte, mis siis farme teenindaksja lihtsamaid väikeloomade raviteenuseidpakuks. Samas võiks ju ka praegusetöö kõrvalt Soomes osakoormusega Eestistöötada.Millistel tingimusel tuleksid tagasi Eestisse?Kõige raskem küsimus. Tingimused on omavahelseotud. Lepiks ka siinsest väiksemapalgaga, kui töötingimused on väga head.Aga ei taha teha tööd, kus tulemust ei ole egatule ja loomaarstist kõnnitakse üle ning päevast-päevajooksed nagu peaga vastu seina.Suhtumine loomaarsti peaks olema parem.Võibolla läheks suhtumine paremaks, kuifarmiomanik rohkem loomaarstist sõltuks?Mulle meeldib teha tööd nii suur- kui väikeloomadega.Töö mitmekesisus oleks tähtis.Aga selge on see, et ei saa loota sellele, etkeegi teine olukorda Eestis muudaks. Samas,siin töötamine on andnud kõvasti enesekindlustjuurde ja eks see tuleb igal juhul kasuks.Ükskord peab selle sammu astuma.

VARIAUus elukutse – loomaarsti abilinePriit KoppelELÜMiks on vaja õpetada ja anda sellist kutsetnagu on loomaarsti abiline? Me kõik olemearstidena mingil hetkel tundnud puudustheast abilisest. Ajal, mil loomaarst loomaderavimisega tegeleb, saab abiline suheldaklientidega, lahendada jooksvaid probleemening vajadusel loomaarsti aidata. Abilinetagab praksises töö sujuvuse. Selleks, eteriala oleks võimalik õpetada, on vaja kutsestandardit.Hea kutsestandard on heal tasemelõppekava aluseks.Esimest korda kerkis see teema üles2008. aastal. Arutelu algatajaks oli tol hetkelTüri Tehnika- ja Maamajanduskool, praeguneJärvamaa KHK. Kool nimelt otsis endaleuusi erialasid. Ühise arutelu käigus leiti, etselline eriala võiks väga atraktiivne olla. Kooliloli olemas juba ka nägemus sellest, midatuleks antud erialal õpetada. Õnneks kaasatiõppekava arutamisele ka loomaarstid. Loomaarstideseisukoht oli siis, et antud õppekavaalusel pole loomaarsti abilist võimalikkoolitada. Sinnapaika see idee soiku jäigi.Aastal 2010 kerkis teema uuesti üles jaseda juba märksa konkreetsemal kujul. JärvamaaKHK-l oli asjast juba selgem visioontekkinud. Esimesele ümarlauale olid kokkukutsutud esindajad Järvamaa KHK-st, Veterinaar-ja Toiduametist, Põllumajandusministeeriumist,Kutsekojast, ELÜ-st ja EVS-ist.Oldi ühel nõul, et antud eriala on vajalikning et kutsestandardi koostavad erialaorganisatsioonidkoostöös VTA-ga. JKHK pidiomalt poolt tagama õppekava koostamiseja ka õppejõudude olemasolu.Kutsestandardi I versioon kinnitati29.12.2010, II versioon sai kinnituse04.03.2010. Õppekava koostati loomaarstideja JKHK õppejõudude poolt. Kinnitatudsai see 08.02.2012. Alates 01.09.2012 alustatiantud õppekava alusel JKHK-s loomaarstiabiliste väljaõpet. Õppima said asudakeskharidusega inimesed.Kindlasti on antud erialal vajalikud kateatud isikuomadused, ilma milleta ei saaantud erialal tööd teha – pingetaluvus,emotsionaalne stabiilsus, suhtlemisoskus,empaatia- ja õppimisvõime, usaldusväärsus,vastutustunne, viisakus, diskreetsus jalojaalsus.Hetkel toimub õpe kaugõppe vormis. Õppekavaüheks lähtealuseks on koolitada abilistnii väike- kui suurloomapraksise jaoks.Peale õppekava läbimist peavad õpilasedsooritama kutseeksami. Õppekava eesmärkon on võimaldada õppijal omandada teadmised,oskused ja hoiakud töötamiseks veterinaariavaldkonnas loomaarsti abilisenaning luua eeldused õpingute jätkamiseks jaelukestvaks õppeks.Õppekavas on 60 õppenädalat. Sellest onüld- ja põhiõppenädalaid 52, millest praktilisitöid on 17 ning praktikat 16 nädalat. Kaheksaõppenädalat on valikõppe jaoks. Praktikasooritatakse erinevate praksiste juuresja see jaguneb võrdselt pooleks väike- jasuurloomapraktikate vahel. Õpingud on jagatudõpimoodulitesse: koduloomade anatoomiaja füsioloogia, loomade hooldamine,töötamine praksise registratuuris, erialanevõõrkeel, diagnostiliste protseduuride teostamine,raviprotseduuride teostamine, kirurgilisteoperatsioonide ettevalmistus, assisteerimineja üldanesteesia jälgimine, laboruuringuteläbiviimine. Õpilastele õpetatakseüld- ja põhiõppe nädalatel anatoomiat jafüsioloogiat, kliinilist diagnostikat, mittenakkavaidja nakkavaid haigusi, kirurgia aluseid,a- ja antiseptikat, suhtlemist, farmakoloogiat,erinevate loomaliikide söötmist ja pidamist.Valikainete hulka kuuluvad eksootilistelemmikloomade pidamine ja hooldamine,erinevate loomade massaaži ja füsioteraapiaalused, tööohutus, põllumajandusloomadeseemendamine, loomade esmaabi,raamatupidamine, majandusõpe, äriplaanikoostamine, õigusõpetus ja erialane võõrkeel.Esimest kursust õpetavad loomaarstiderinevatest erapraksistest, Eesti Maaülikoolining Järvamaa KHK-e õppejõud. Peale koolilõpetamist peab abiline olema suutelineloomaarsti abistama erinevate manipulatsioonidetegemisel. Ta suhtleb klientidegaja tagab loomaarsti töö sujuvuse, osaledesvõimetekohaselt meeskonnatöös. Tematööülesanneteks on loomadele diagnostikategemine, loomade hooldamine ja raviprotseduurideläbiviimine loomaarsti järelevalveall. Loomaarsti abiline töötab iseseisvaltolukordades, mida saab tavaliselt ette näha,kuid mis võivad ootamatult ka muutuda.Ta korraldab oma tegevust ja kohandabseda vastavalt olukorrale ning vastutab omatööülesannete täitmise eest.Esimesele I kursusele võeti vastu 15+11soovijat üle Eesti. Eriala õppida soovijaid oli30. Üheks eelduseks vastuvõtmisel oli see,et tulevased kutseomandajad juba töötavadloomaarsti praksistes abilistena. Ei saamuidugi märkimata jätta, et kursus koosnebainult naissoo esindajatest. Esmamuljedsellest kursusest on vaatamata väikestelekasvuraskustele, mis taolistes ettevõtmistestavaliselt juba ette teada on, õppejõududelsiiski väga head.Jääb vaid loota, et tulemused ei lase endkaua oodata ning on peatselt nähtavad muhedaltrahuloleva muigena nii loomaarstide,õppejõudude kui ka patisentide ja nendeomanike nägudel!Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 27

PERSONALIADr. Margit Veelman,loomaarsti Elutöö preemia laureaat 2012Tiina ToometTiina Toometi LoomakliinikSelles, et minust sai loomaarst on ”süüdi”dr. Margit Veelman. Tema oli eelmise sajandiseitsmekümnedatel Tallinna Loomaaiasarstiks ja ravis meie puudel Poskat, kui seekoerte katku haigestus. Poskat päästa ei õnnestunud,aga tollase 10-aastase plikatirtsuhinge jäi tohutu vaimustus ja imetlus sellekauni, õblukese naise vastu, kes muuhulgasjulges ka tiigri puuri minna.Vanast ”Nõukogude Naisest” lugesin, kuidasdoktor pistab käe puurivarvade vaheltsisse ja sügab tiigrit kõrva tagant. AjakirjanikIlmar Roodenit teeb rahutuks tiigri järjestvaljenev urin, aga Margit Veelman naeratab,silub looma kõrvatagust ja kaela rahulikultedasi: ”Ta lööb ainult nurru. Tal on hea olla.”Ning räägib siis sellest, kuidas lõvi süstimiseksaetakse ta väikesesse puuri, tõmmataksesaba puurivarvade vahelt välja ja sinnasüst tehaksegi. Või jutustab 5-meetrisestpüütonist, kes oli ennast veekraani otsaslõhki rebinud. ”Algul asetati ta lihtsalt põrandale,iga meetri peal oli mees hoidmas,et ta kedagi hammustada ega kägistada eisaaks. Ja ometi siples nii, et päris võimatuoli haava õmmelda. Kord aga päris juhuslikulttõstsime ta maast üles ja hiidmadu olitäitsa abitu, sest puudus toetuspunkt.”Mina nurusin end alati kaasa, kui muema läks meie koera dr. Veelmani juurdevaktsineerima. Koerte katku vastast vaktsiinisai ainult loomaaiast tutvuse kaudu jakuna meie eelmine koer oli katku surnud,ei jätnud me nüüd kunagi vaktsineerimisttegemata. Loomaaed asus tol ajal Kadrioruja Lasnamäe vahel Mäekalda tänaval ja polnudseal mingit õiget kliinikutki. Ainult kakstuba ja operatsioonilaud, aga mulle tundusikkagi kõik erakordselt põnev. Ükskord õnnestusmul ennast kaasa kaubelda tuttavale,kelle koer oli käppa vigastanud ja dr. Veelmanijuurde õmblema sõitis. Kõik proovisiddr. Veelmani juurde pääseda ja ma võin vaidette kujutada, missuguse pinge alla pidi tapidevalt elama, vastutades ühtaegu loomaaialoomade eest ning olles samal ajal suurehulga koeraomanike ainuke ja viimane lootus.Tol ajal ei olnud Tallinnas ju peaaegu üldsemingisugust abi võimalik saada. PraeguseVästriku kliiniku majas asus Veterinaar-Sanitaarjaam, kus osutatav teenus oli sellenimetuse vääriline: ükskõikne ja oskamatu.Hiljem läks dr. Veelman eelnimetatudasutusse tööle loomaarstiks ja minu jaoksomandas see koht alles siis ka raviasutusetähenduse. Minu esimene praktika mööduskiseal dr. Veelmani käe all.28Dr. Margit VeelmanEesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012(foto: Tavi Grepp)Margit Veelman on sündinud 31. detsembril1928. Harjumaal Valingul Koka talus.Hobused, koerad ja kassid olid tulevaseloomaarsti suurteks lemmikuteks, ntkord, kui ta kahe-aastase tüdrukutirtsunakoduhoovist ära kadus, leiti ta lõpuks üleshobuste juurest tallist. Lambaid kartis väikeMargit aga pööraselt.Peale Veterinaariateaduskonna lõpetamisttöötas Margit Veelman 9 aastat KeilaVeterinaarjaoskonnas. Piirkond oli vägasuur: sinna kuulus 5 kolhoosi ja lisaks veelKeila, Paldiski ja Klooga erasektor. Patsientidejuurde sõitmiseks kasutati rongi, kolhoosiveoautot, hobutransporti, vana villist jamootorratast. See oli alustavale loomaarstileraske aeg, sest sööta nappis ja loomadnälgisid. Tegeliku ravimise ja abi andmiseasemel tuli tegeleda totrate seletuskirjadekirjutamise ja aruandmisega linna tšinovnikutele.Uus väljakutse oli loomaarsti ametikohtTallinna Loomaaias. Teadmisi ei olnud, agaaitasid Rootsis elavalt vennalt saadud raamatud.

PERSONALIAMargit Veelman on ise meenutanud:”Vanas loomaaias olid kehvad töötingimused:territoorium oli väike ja asetses linnasees. Puurid sageli väikesed ja halvastiehitatud nii, et üsna tihti pääses mõni loomvälja või põgenes lausa linna peale. Suuremosa loomaaiatöötajaist armastasid loomining töötasid seal rõõmuga, kuigi palk oliväike ja töö hädaohtlik. Üks minu esimesiõnnestumusi oli hülgepoegade üleskasvatamine.Hülged poegivad varakevadel merejäälning kahe poja südides jätab ema sageliteise poja maha, kes on siis surmale määratud.Inimesed, kes juhtusid neid leidma, tõidloomakesed loomaaeda, kus pakutav söökei olnud neile sobiv ning loomade ei jäänudellu. Lugesin hülgepoegade üleskasvatusviisistja söödast, mida kasutati USA loomaaedades.Hakkasin seda praktiseerima ning asiõnnestus. Söötsime hülgepoegi sondi abilveega segatud kalahakklihaga. Peale beebikarvaäratulekut viisime hülgepojad basseinija minu jaoks oli see suur pidupäev.”Toreda loo räägib ta ka mao sidumisest:”Olime saanud kord loomaaeda umbes3-meetrise võrkpüütoni ning leidsin, et talolid soomuste vahel väikesed haavandid.Ilm oli ilus ja soe, tõime püütoni välja rohuplatsile,kus ma siis haavandeid ravisin. Kunahaavandid olid üle kogu keha, panin loomaümber sideme, et ta ravimeid kohe mahaei nühiks. Olin teinud korraliku sidemekolmemeetrisele maole, mis oli päris kenavaadata. Ei läinud aga palju aega, kui madutegi end peeneks ning libises osavalt tedakatnud sidemest välja ja paistis, nagu oleksta kõrval sama kujuga valge madu. Pärastseda ma ei sidunud enam kunagi madusid.”Kaheksakümnendate alguses läks dr.Veelman tööle Tallinna linna Veterinaar-Sanitaarjaama,kus töötas kuni pensionile jäämiseni.Selleks ajaks oli poliitiline olukordsedavõrd muutunud, et tal lubati vennajuurde Rootsi sõita. Ise on sellest rääkinudnii: ”Hakkasin kiiresti rootsi keelt tuupima,et saaksin mõned eksamid ümber teha jataas tööle hakata, sest tollal oli Rootsis loomaarstidepuudus. Tegin Stockholmi ülikoolijuures eksameid, kui ühel päeval helistatimulle koju Veterinaariavalitsusest põhjusel,et kuna ma olin saanud 60 aastat vanaks, eisaanud mulle anda enam õppelaenu. Jätsinõppimise pooleli ja kuna olin keele selgekssaanud, hakkasin raamatuid lugema.”Peale 16 võõrsil veedetud aastat, tuliMargit Veelman kodumaale tagasi ning elabjälle Tallinnas.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 29

ÜHINGU TEGEMISEDKonverents Veterinaarmeditsiin 2012Ülevaade26.–27. oktoobril toimunud konverents Veterinaarmeditsiin2012 oli oma järjekorrasjuba 20. Osalejaid oli konverentsil kokku238, neist tudengeid 97.Konverentsile eelneval päeval oli varemregistreerunuil võimalik osa võtta töötubadest.Suurloomaarstide töötoas said 15 osalejatEMÜ suurloomakliiniku loomaarstideAlar Onoperi ja Hertta Pirkkalaineni juhendamiselkätt proovida veise laparotoomiasja rumenotoomias. Väikeloomaarstide töötubajuhendasid veterinaarstomatoloogidKadri Kääramees, Helena Kuntsi-Vaatovaara(DVM, Dipl. EVDC, Dipl. AVDC) Soomestja Jerzy Gawor (DVM) Poolast. Väikeloomatavapraktikutele mõeldud põhioskustetöötoas omandasid28 osalejat teoreetilisi ja praktilisiteadmisi suukaardistamises,hambakivi eemaldamises,röntgendiagnostikas jahammaste eemaldamises.Konverentsi esimese päevaõhtul resto ranis Atlantistoimunud pidulikul banketilomistas Eesti LoomaarstideÜhing 2012. aasta loomaarstitiitli Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiinija loomakasvatuseinstituudi nakkushaigusteosakonna professorToivo Järvisele, kelle sulest ilmus 2011.aasta parimaks kõrgkooliõpikuks tunnistatud756-leheküljeline „Veterinaarparasitoloogia“.ELÜ 2012. aasta elutöö auhinna pälviskauaaegse tänuväärse töö eest loomaarstinaMargit Veelman.Juba kolmandat aastat Dimela poolt konverentsilvälja antava missioonipreemia laureaadiksvaliti veterinaarstomatoloog KadriKääramees. Preemiaga tunnustati K. Kääramehemitu aastat kestnud tööd hambateemalisekonverentsi ja VetLabi korraldamisel.Täname korraldajaid tubli töö eest ja kohtumejälle järgmisel aastal! Kadri Käärameesjuhendamasväikeloomaarstidetöötoas(foto: Dimela)Priit Koppel ja Paavo Kõivtutvumas lehma sisemaailmaga.Juhendamas Alar Onoper(foto: ELÜ)AS Remediumi esindajaandmas üle aastaloomaarsti auhinda.Paremal ELÜ presidentPriit Koppel.(foto: ELÜ)30Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012

HUUMORLoomaarst muigabMadis AidnikÕppejõuna Narva maanteel1. augustil 1975. aastal sain assistendikskirurgia ja sünnitusabi kateedris. Kateedriruumid paiknesid hoones Narva mnt 84.Alumist korrust jagasime 1963. aastal asutatudVabariikliku Veterinaarpolikliinikuga.Kitsaste olude sunnil tekkinud moodustisoli kliiniku ühiskasutaja ja tulevaste loomaarstidekliinilise õppe süda. See süda lõi pärishästi, kuid aeg-ajalt t ekkis rütmihäireid.Kord tahtis üks osapool kodasid ja siis jälleteine pool – vastupidi – vatsakesi stimuleerida.Kõigele vaatamata sidus meid sõnulseletamatukollegiaalsus ning reaalsus- jahuumoritaju. Nüüd asja juurde.• Noore assistendina sattusin ühe toredakursuse juhendajaks. Sellel kursusel oliveel suhteliselt palju noormehi, kellesthiljem rajoonide (maakondade) pealoomaarstidsaid. Stuudiumi ajal ei tekitanudnemad mulle, ja loodan, et ka mina neile,erilisi probleeme. Juba küpsete arstidenarääkis üks neist mulle mõndagi, milliste„tükkidega“ hakkama said.• Nõukogude ajal saadeti esmakursuslasedseptembrikuuks majanditesse. Üksrühm meie tudengeid oli pandud sigalatremontima. Aedikutes olevat olnud hästinuumatud sead. Poisid olid naljaviluksseatalitajat lollitama hakanud, et neil kõhttühi ja et nemad tapavad lõunaks sea ära.Naisterahvas olevat selle peale irvitanudja öelnud, et proovige ainult! Meie poisidolid enamasti maalt ja naljaviluks torkasidkisea ära. Talitaja tõstnud käed taevapoole ja kiljunud: „Issand, nad tapsidkisea ära!“• Kolmandal kursusel saadeti tudengeid esmakordseltveterinaararstide juurde suviselepraktikale. Seda praktikat kureerisinpalju aastaid. Tudengid valisid koostatudnimekirja järgi kolhoose ja sovhoose, kuhuminna. Ungarlasest üliõpilane Deinešoli valinud Adavere näidissovhoosi. Sellemajandi pealoomaarst oli Roland Karu.Ta oli konkurentsitu autoriteediga loomaarstideseas ja mis seal salata – teda kartsidka kõik tema kodumajandi loomakasvatajadkarjakuni välja. Kolleeg Karu infojärgi oli juhtunud järgmine lugu. Üliõpilaneoli helistanud, et tema tuleb praktikalesellel ja sellel kuupäeval. R. Karu öelnud,et tulgu aga pealegi, lisades: „Tulen kokkulepitudajal Põltsamaale autoga vastu.“Kokkulepitud ajal üliõpilast bussijaamaspolnud. Elukogenud mehena oli kolleegläinud miilitsasse. Poiss oligi soolaputkas,kuna oli õhtul sõbraga kõvad tropidteinud. Pärast lahtilaskmist hakati sõitmaAdavere poole. Tudeng oli rapitud olekusolnud ja sõnanud: „Nüüd pean ma endüles pooma.“ Selle peale pidas kolleegauto kinni, ulatas praktikandile sedelgarihmaja öeldes: „Telefonipost on seal jalase aga käia.“ Elu olevat armsaks saanudja ehk teenib seda kusagil tänagi.• Vabariikliku Veterinaarpolikliiniku kauaaegsekspõhituumikuks olid Hubert Pärnakivi(juhataja), Juhan Kasak (kirurg),Vello Jõks (günekoloog). Kõik nad olidkoloriitsed ja mällu jäänud inimesed.Ühel ilusal päeval Juhan Kasak kiitles,et vaadake mehed, kus mul on nimi, loeeest või tagant, ikka Kasak. Hubert, kesseda kuulis, sõnas: „Mis sellest, aga loeoma eesnime tagant ettepoole.“ VelloJõks oli äkilise iseloomuga. Samas mõnehetke pärast kahetses ja püüdis asjaklaarida. Kord ütles Vello Juhanile üprishalvasti. Mõne aja pärast tuli klaarima:„Juhan, saa aru, mul on selline iseloom.“Aga Juhan vastu: „Homsest hommikustalates hakkab asi käima nii. Tulen tööle,annan sulle vastu pead ja selle peale ütlen,et ära pane pahaks, mul on sellineiseloom. Ja Vello, kui sind vaadata, siistundub, et Venemaal on nälg.“• 1977. aastal seisid teaduskonnas ees dekaanivalimised. Samal ajal oli Tallinnaloomaaiast kliinikusse opereerimisekstoodud skrotaalsongaga must makaak.Ahv oli kirurgia maneežis raudpuuris jatatistas iga mööduja pihta. Mulle meenutassee elukas suurt vene mässajat Pugatšovi.Puurist läks mööda kolleeg ToivoSuuroja, kes kummardus ja sõnas: „Ahsee on siis meie uus dekaani kandidaat.“• Järgmiseks dekaaniks sai histoloog dotsentHanno Kübar, kes oli ülimalt aus,kuid administraatorina liialt inimesi usaldavja teda võis lihtsalt haneks tõmmata.Bussijuhiks oli raudtorudest läbi käinudja huumoritajuga Endel Lukk. Dekaan olilasknud välja uurida, et Elvas on müügilvesiemulsiooni, mida ühe lae värvimisekshädasti vaja oli (defitsiidiühiskond).Kübar andis bussijuhile omast rahakotistraha. See otsustas nalja teha: „Dekaan,mina olen nõrga iseloomuga. Nõos keeranpoodi, ostan napsi ja läinud on sinuraha ja värvist oled ka ilma.“ Nägin situatsioonipealt. Kolleeg oli tõelise dilemmaees. Suure surmaga saime selgeks teha,et tegu on naljaga.• NSVL lõpu eel tekkis suur bensiinipõud.Eelpool mainitud bussijuht ütleb mullekeset päeva, et tal on viimane tilk bensiinipaagis. Teadsin, et talonge on, kuid limiitipole. Õppetöö seismajäämine oli silmeees. Endel soovitas, et pangu ma lips etteja ülikond selga ning lähme mitte bussigavaid „sinise“ ristiga UAZ-ga bensiinijaama.Ehk „nõiud“ Johani jutuga midagivälja. Jaamas oli luuk kinni. Koputasinkui taeva väravale. Tehakse lahti: „Mis tahad?“„Mul siin vetabiauto, kiire väljakutse,aga bensiini netu.“ See naine oli lahke.Ütles, et tulgu ma tagauksest sisse.Mõtlen: „Milleks?“ Lähen ja sees prouajuhatas mulle lahkelt WC ust. Miks? „Te jutahtsite vett“, on vastus. Selgitasin, et tekuulsite ennist valesti. „Ma tahan vetabivilliselebensiini.“ Naersime. Tänu sellelesain õppetöö jälle käima.(Järgneb)Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 31

UUDISTENURKSigade klassikalise katku puhang LätisNovembris diagnoositi Läti idapiiril ja Pihkvaoblastis kodusigadel sigade klassikalinekatk. On väga suur oht, et haiguspuhangvõib jõuda ka Eestisse.Sigade klassikalise katku puhangu tõttuLäti Vabariigis kehtivad Eestis alates28. novembrist täiendavad loomatauditõrjeabinõud. Veterinaar- ja Toiduamet tuletabloomapidajatele ja -vedajatele samuti meelde,et vajalikud bioohutusmeetmed oleksrangelt täidetud.Veterinaar- ja toiduamet. Uudised ja teated[http://www.vet.agri.ee/?op=news&id=182](02.12.12)Uus väitekiri kaitstudELR toimetus õnnitleb Kerli Raaperit, kes 23.novembril kaitses edukalt väitekirja „Veisteherpesviirus 1 nakkuse epidemioloogia,mõju karja tervisele ja tõrje Eesti piimaveisekarjades“ filosoofiadoktori kraadi taotlemiseksveterinaarepidemioloogia erialal.Kerli kolleeg Merle Toomi õnnesoove vastu võtmas(foto: ELÜ)32Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012

IM MEMORIAMJaagup Alaots27.07.1940–15.10.2012Viinakuu keskel lahkusmeie hulgast emeriitdotsentJaagup Alaots, lugupeetudkolleeg, kauaaegneEPA ja EPMÜ loomaarstiteaduskonnaõppejõud jateadlane.Jaagup Alaots sündis jakasvas Tartu linnas. PärastM. Härma nimelise Tartu2. Keskkooli lõpetamist valista õpingute jätkamiseksEPA veterinaariateaduskonna,mille lõpetas 1965.aastal. Lõpetamisejärgselt,aga alles pärast nõukogudesidevägedes armeeteenistuse läbimist,suunati ta tööle Uula sovhoosi praegusesPuhja vallas Tartumaal, kus ta 1967–1968töötas ka peaveterinaararsti ametikohal.1968. aastal kutsuti lahkunu tööle BaltiTsonaalsesse Teadusliku Uurimise Veterinaarlaboratooriumisse.Seal pühendus tateadurina teadustööle enam kui kümneksaastaks (1968–1979). Sel perioodil valmiska veterinaariakandidaadi dissertatsioonteemal “Tibude lümfoidkoe varajased histoloogilisedmuutused tervetel ja pulloroosihaigeteltibudel”, mille ta 1976. aastaledukalt kaitses.Juba 1972. aastal algas Jaagup Alaotsapedagoogiline tegevus patoloogilisehistoloogia alal tollases EPA patoloogiliseanatoomia, loomatervishoiu ja parasitoloogiakateedris. Septembrist 1979 asus takorralise õppejõuna tööle sise- ja nakkushaigustekateedris, kus tema vastutada olikogu epizootoloogia valdkonna õppetöö.Pärast mitmeaastast tööd assistendi ja vanemõpetajanavaliti ta aastal 1987 dotsendiametikohale. Epizootoloogia professorikutse omistati talle aastal 1996. Lisaks mahukaõppetöö läbiviimisele osales JaagupAlaots palju aastaid EPA veiste leukoosiuurimisgrupi töös. Õppejõu- ja teadustöölelisandus hiljem veel administreerimine:aastatel 1982–1994 oli Jaagup Alaots veterinaariateaduskonnateadusprodekaanning 1996–2000 loomaarstiteaduskonnanakkushaiguste instituudi juhataja, lisaksosales ta korduvalt teaduskonna nõukogu,metoodikakomisjoni ning paljude teisteotsustuskogude töös.25 aasta vältel (1979–2006) õpetas JaagupAlaots loomaarstiüliõpilastele epizootoloogiatja loomade ning lindude nakkushaigusi.Pingelise õppetöö kõrvalt on taläbi aastate leidnud aega emakeelse õppekirjandusekoostamiseks.Mitmed ja mitmed tudengipõlvkonnadon saanudabi tema koostatud immunoloogiaja epizootoloogiaõppevahenditest, misilmusid brošüüridena, jahiljem kolmest täiemahulisestõpikust: „Loomataudja tauditõrje“ (2000), „Eriepizootoloogia.Bakterioosid,mükoosid, mükotoksikoosid“(2003) ning „Eriepizootoloogia.Viroosid,prioonhaigused, klamüdioosid,mükoplasmoosid,riketsioosid, anapalasmoosid“ (2006).Kõik need on tänapäevani hinnatud teabeallikakska praktiseerivatele kolleegidele.Üheks südamelähedaseks, kuid ka pühendumistnõudvaks tahuks lahkunu elutöösoli kaasalöömine Eesti loomaarstkonnaühistegevuses ning neile oma häälekandjailmumise korraldamisel. JaagupAlaots kuulus 4. oktoobril 1988 taasasutatudEesti Loomaarstide Ühingu esimessejuhatusse ning keeletundliku inimesenaka peagi ilmumist alustanud Eesti LoomaarstlikuRingvaate toimetusse, kelle koosseisustegutses ta nõudliku ning täpsepeatoimetaja (1996–1999) ja alatise toimetuseliikmena kuni surmani. Teenitulttunnustas Eesti Loomarstide Ühing teda2007. aastal selle eest elutööpreemiaga.Lisaks mahukale õppe- ja teadustööleon Jaagup Alaots andnud suure panuseloomaarstiameti tutvustamisele ja populariseerimiseleEestis, seda eelkõige läbiilukirjanduslike raamatutõlgete, mille hulkakuuluvad dr James Herrioti „Loomaarstistlenduriks“ ja „Loomaarst pöörises“ning dr David Perrini „Maaloomaarsti juhtumused“ja „Doktor Dave laudas ja tallis– maaloomaarsti uued juhtumused“. Kunielu lõpuni jäi ta laitmatu stiilitunde poolesttuntuna otsitud erialakeele toimetajaksnoorematele kolleegidele.Oma õpilastele ja kolleegidele jääb JaagupAlaots meelde kui erudeeritud, nõudlikja õiglase meelega printsipiaalne õppejõud.Inimesena alati aus ja otsekohene,kuid ei kunagi ennast esiletõstev, karusepealispinna all peidus teravmeelset nalja,vaimset seltskonda ja klaverimängu ningdžässi armastav nooruslik hing.EMÜ veterinaarmeditsiini jaloomakasvatuse instituut

Eesti Loomaarstide ÜhingKreutzwaldi 6251014 TartuGSM: 5011882Sekretär: 5520767e-post: info@vet.eeReg. nr. 80077287PresidentPriit KoppelPangaarve1120072962 SwedbankPeatoimetajaAili GerzToimetusMadis Aidnik, Andres Aland,Liisi Kulasalu, Alar Onoper,Kerli Raaperi, Mati RoastoEsikaane fotoJanne Orro-TarusteTrükkVaba Maa, Laki 26, TallinnISSN 1024-2600