Ringvaade 4_2012.indd - Eesti Loomaarstlik Ringvaade

LEMMIKLOOMJoonis 3. Meriseal sageli esinevad hambaprobleemid: diagonaaliskulunud lõikehambad (vasakul); pikad purihambad (paremal)risti hammaste vahele kinnijäänud toiduosakevõi hammaste ja põse vahele takerdunudvõõrkehad. Kuna küülikute ja väikenärilistehambad kasvavad pidevalt, on hädavajalikhammaste seisundit hinnata ka rutiinseläbivaatuse ajal, et õigeaegselt probleemeennetada. Looma dieedi kohta võiks küsidajust selleks, et vajadusel soovitada ebasobivattoitu vahetada. Sageli eelistavad küülikudja väikenärilised magusaid ja rammusaidjogurtidropse, kuid kui nad neid saavadliiga sageli ja suurtes kogustes, võivad nadsootuks jätta söömata nende jaoks hädavajalikukiudaineid sisaldava toidu, mis lõpuksviib hambumusprobleemide või seedehäiretetekkimiseni.Suuõõne kontrollimiseks võtab abilinesuurema looma püstiasendisse, surudesta endale vastu rindkeret, väiksema loomapihku. Suuõõne kontrollija hoiab tugevaltlooma peast kinni, haarates peopesaga pealagekattes sõrmedega ülalõualuust ningsuunab nina ülespoole. Alustuseks tulekskontrollida lõikehambaid: nende lõikepinnadpeavad olema horisontaalsed ningülemiste lõikehammaste lõikeserv peabveidi alumiste lõikehammaste lõikeservastette- ning allapoole ulatuma. Küülikutel on6 lõikehammast, väikenärilistel 4. Normaalseltpeaks küüliku tagumised peenikesedlõikehambad ära kuluma, mistõttu neid enamastika tähele ei panda, kuid kui ei toimukorralikku toidu peenestamist, siis kasvavadpikaks needki. Probleemidele viitab lõikehammastekulumine diagonaalis, A- või V-tähe kujuliselt. Samuti annab selge signaaliprobleemide olemasolust asjaolu, kui kasülemised, alumised või kõik lõikehambadon silmnähtavalt pikad ja tungivad liigpikakskasvanult suulakke või mokkadesse, keerduvadspiraalselt. Sellised hambad võivadvahel ulatuda ka suust välja.Pead fikseerides libistatakse otoskoobiots alguses ühest ning seejärel teisest suunurgastlõikehammaste kõrvalt suhu, lükateskeelt veidi eest. Reeglina kipuvad pikenemaülemised purihambad põse ning alumisedpurihambad keelesuunas, kuid võimalikudon ka teistsugused suunadhammaste ebanormaalselkulumisel. Edasituleks kontrollida keeltmõlemalt küljelt ja dorsaalpinnaltning suulage.Kui on näha, et hambumuson korrektne ningkeelel ja suulaes polevigastusi, kuid näitekson näha purihammastevahele kiilunud karvuvõi toiduosakesi, saabpõselaiendajaga suudlahti hoides need pintsettidegaeemaldada.Tuleb meeles pidada,et pikalt nälginud küülik või väikenäriline eiole suure tõenäosusega võimeline anesteesiattaluma, mistõttu enne selle sooritamisttuleks looma seisund stabiliseerida aktiivsesundsöötmise ja valuvaigistitega, vajaduselka antibiootikumidega.Hammaste seisundi hindamisel probleemideavastamisel tuleks hinnata kriitiliseltenda võimet neid hambaid korrigeerida.Kindlasti ei sobi lõikehammaste lühendamiseksküünetangid, kuna nendega lõigatestekib kergesti hamba pikimurde, mis onomakorda põhjuseks hambaaluste põletiketekkeks. Samuti ei tohiks lõikehambaid lühendada,kui nad ulatuvad kokku ja veidi vaheliti– mõnel loomal (näiteks meriseal) võivadalumised lõikehambad paljastatuna tundudaväga pikad, kuid ometi on need siiskitäiesti normaalse pikkusega. Esineda võibka olukorda, kus näiteks ülemised hambadon normaalselt lühemad, kuid alumisedsellevõrra pikemad, seega kokku saavadhambad normaalselt ja ei takista söömist.Hammaste normaalne värvus võib liigiti kõvastierineda: küüliku puhul tuleb korrektsekspidada valgeid või kergelt kreemjaidlõikehambaid, kuid deegu ja tšintšilja puhulon neil normaalne värvus tumekollane – viimastepuhul on valged lõikehambad mineraalainetepuuduse märgiks.KüüntelõikusÜldise kontrolli osana soovivad loomaomanikudvahel lühendada väikenäriliste ja küülikuteküüsi. Eriti toas vabalt ringi liikuvateloomade puhul kujutavad liigpikad küünedneile suurt ohtu, kuna võivad takerdudavaipade või mööblikatete sisse. Kinni jäädestekib loomadel tihti paanika, mille käigusüritatakse jõuliselt jalga vabastada, kuidparaku lõpevad sellised traumad kergemaljuhul küüne-, halvemal juhul luumurruga.Kõigi küülikute ja väikenäriliste puhul ei oleregulaarne küünte hooldus vajalik. Kui loomsaab piisavalt kaevata ja liikuda, kuluvadküüned piisavalt.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 20127