Ringvaade 4_2012.indd - Eesti Loomaarstlik Ringvaade

VARIAIntervjuu eesti loomaarstiga SoomesIntervjueerivad Kerli Raaperi, Alar OnoperViimasel ajal on nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiinispäevakorras olnud arstidelahkumine Eestist. Otsustasime asja uuridaSoomes juba neljandat aastat töötava eestiloomaarsti Kairi Lintsi käest.Nimi: Kairi LintsVanus: 34Perekonnaseis:vabaabielusLemmikloomad:kuldne retriiverPanda ja hobuneCadmiumLoomaarst alates:2009Spetsialiseerumine: ülikoolis suurloomaarstiks,praegu nii lemmikloomad kui suurloomadElukoht: Tartu lähedal PokalTeenistuskäik: 2009. aasta suvest alatesSoomes Ii, Pudasjärve, Yli-Ii ja Haukipudasvalla loomaarsti regulaarne asendusloomaarstKuidas sattusid Soome loomaarstiks?Tööd pakuti juba ülikooli lõpukursusel. Ennelõpetamist võtsin tööpakkujaga ühendust, siisregistreerisin end Soomes ettevõtjaks ja leppimisekokku, millal alustan ja kuidas hakkantööl käima. Töötan vallaarstide asendajana.Kuna vallaarstidel on tööd palju ja asendajaidvähe, olen endale niši leidnud just põhikohagatöötavatele vallaloomaarstidele puhkuseandjana. Teen tööd umbes 2–3 nädalat koosvõimalikult paljude öövalvetega ja siis olenkodus Eestis, olenevalt vajadusest ja kokkulepetest4–6 nädalat. Vahel on kodus olekuperioodid lühemad, tööd on üldiselt palju.Millised on Soomes töötamise eelised japuudused võrreldes Eestiga?Üks eeliseid on kindlasti see, et loomaarst onKeegi. Loomaarstiga ei vaielda ning loomaarstileei saa klient „pähe istuda“. Ei farmi-,väikelooma- ega hobuseomanik saa dikteerida,mida ja kuidas peab arst tegema. Loomaarstiaustatakse. Mitte muidugi kõiki, paljuoleneb siiski arstist kui inimesest endast. Kasiin peab loomaarst end kehtestada suutma,aga see on palju lihtsam kui Eestis. Ja seeloob võimalused tulemuslikuks tööks ningtahtmise tööd teha.Puuduseks on see, et Soome ühiskond onteistsugune kui Eestis. Inimesed on teadlikumadoma õigustest ja julgevad küsida, iseginõuda seda, mida arvavad õigusega endvõivat nõuda. Peavad sind Jumalaks ja ootavad,et suudad kõike. Inimesed on suhteliselthästi kursis kõige loomadesse puutuvaga japead väga täpselt kaaluma, mida räägid jamillist nõu annad. Kui midagi kliendi meelestimelik tundub, siis kohe kontrollitakse mujaltjärele.Kuidas ühendad pereelu tööeluga?Nii kaugel tööl käimise eelis on, et tööd kojukaasa ei võta. Loomulikult tuleb kodus tehapaberitööd – raamatupidamine, maksudeklaratsioonidja muud, aga töömõtted jäävadsiiski tööle maha. See võime või õigeminivõimetus tööd koju kaasa võtmata jätta onsiin üks peamisi loomaarstide terviseprobleemidepõhjustajaid. Olen õnnelik, et mul seeõnnestub, suudan oma tööst rõõmu tunda!Milline on Soome loomaarsti tüüpilinepraksis? Kuidas on organiseeritud tööjaotusloomaarstide vahel?Soome tüüpiline vallaarsti praksis on kliinik,kus on sõltuvalt valla võimalustest töövahendid,röntgenaparatuur ja muu tehnika, operatsiooniruum,vereanalüsaatorid olemas.Tööriistad, ravimid peavad endal olemasolema. Lepinguline loomaarst kliinikus võtabhommikupoolikul vastu lemmik- ja muidväiksemaid loomi, pealelõunal sõidab farmidesse,tallidesse suurloomi ravima ning teebseadusega või lääni poolt määratud kontrollkäike,tegeleb loomade väärkohtlemisekaebustega ja täidab suurt hulka pabereid.Kui vallas on rohkem kui üks loomaarst, siismõned on omavahel ära jaganud – kes teebsuurloomi ja kes rohkem lemmikloomi. Farmide-tallideregulaarsed kontrollid, tapamajakontrollid,kalakasvatused jm. jagataksevõrdselt ära, kõigile oma kohad, millede eestvastutavad.Kas produktiivloomade puhul keskendutakseüksikute loomade ravile või rakendatakseka karjatervise programme? Viimaste rakendamiselkirjelda palun seda.Siin Lapimaa lõunanurgas on palju selliseidumbes 25 lüpsilehmaga farme. Sellistetüüpiliste perefarmide lautades töötavadreeglina oma pere liikmed ja loomapidamishoonedon küll enamasti äärmiseltpuhtad ja omanikud on kõigega kursis, misfarmis toimub ja kellel midagi häda on. Mõnilaut on nii puhas, et võiks lehmade seljatagasokkide väel käia. Kui keegi väidab, etselline puhtus pole võimalik, siis võin vastupidistkinnitada!!Söötmise, sõrgade tervishoiuga, seemendamisegategelevad oma ala spetsialistid.Ravimeid neil ei ole! Vajadusel lastakse loomaarstkohale kutsuda. Vahel, kui on samasfarmis mitmel loomal probleeme, näiteks jalahaigused,mastiidid vm, peab vaatama üldpiltija vastavalt siis andma nõu või püüdmaolukorda parandada. Suuri 60–200 lehmagarobotilautasid, on vähe. Enamasti tuleb tege-Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 4 • 2012 23