Ringvaade 4_2012.indd - Eesti Loomaarstlik Ringvaade

IM MEMORIAMJaagup Alaots27.07.1940–15.10.2012Viinakuu keskel lahkusmeie hulgast emeriitdotsentJaagup Alaots, lugupeetudkolleeg, kauaaegneEPA ja EPMÜ loomaarstiteaduskonnaõppejõud jateadlane.Jaagup Alaots sündis jakasvas Tartu linnas. PärastM. Härma nimelise Tartu2. Keskkooli lõpetamist valista õpingute jätkamiseksEPA veterinaariateaduskonna,mille lõpetas 1965.aastal. Lõpetamisejärgselt,aga alles pärast nõukogudesidevägedes armeeteenistuse läbimist,suunati ta tööle Uula sovhoosi praegusesPuhja vallas Tartumaal, kus ta 1967–1968töötas ka peaveterinaararsti ametikohal.1968. aastal kutsuti lahkunu tööle BaltiTsonaalsesse Teadusliku Uurimise Veterinaarlaboratooriumisse.Seal pühendus tateadurina teadustööle enam kui kümneksaastaks (1968–1979). Sel perioodil valmiska veterinaariakandidaadi dissertatsioonteemal “Tibude lümfoidkoe varajased histoloogilisedmuutused tervetel ja pulloroosihaigeteltibudel”, mille ta 1976. aastaledukalt kaitses.Juba 1972. aastal algas Jaagup Alaotsapedagoogiline tegevus patoloogilisehistoloogia alal tollases EPA patoloogiliseanatoomia, loomatervishoiu ja parasitoloogiakateedris. Septembrist 1979 asus takorralise õppejõuna tööle sise- ja nakkushaigustekateedris, kus tema vastutada olikogu epizootoloogia valdkonna õppetöö.Pärast mitmeaastast tööd assistendi ja vanemõpetajanavaliti ta aastal 1987 dotsendiametikohale. Epizootoloogia professorikutse omistati talle aastal 1996. Lisaks mahukaõppetöö läbiviimisele osales JaagupAlaots palju aastaid EPA veiste leukoosiuurimisgrupi töös. Õppejõu- ja teadustöölelisandus hiljem veel administreerimine:aastatel 1982–1994 oli Jaagup Alaots veterinaariateaduskonnateadusprodekaanning 1996–2000 loomaarstiteaduskonnanakkushaiguste instituudi juhataja, lisaksosales ta korduvalt teaduskonna nõukogu,metoodikakomisjoni ning paljude teisteotsustuskogude töös.25 aasta vältel (1979–2006) õpetas JaagupAlaots loomaarstiüliõpilastele epizootoloogiatja loomade ning lindude nakkushaigusi.Pingelise õppetöö kõrvalt on taläbi aastate leidnud aega emakeelse õppekirjandusekoostamiseks.Mitmed ja mitmed tudengipõlvkonnadon saanudabi tema koostatud immunoloogiaja epizootoloogiaõppevahenditest, misilmusid brošüüridena, jahiljem kolmest täiemahulisestõpikust: „Loomataudja tauditõrje“ (2000), „Eriepizootoloogia.Bakterioosid,mükoosid, mükotoksikoosid“(2003) ning „Eriepizootoloogia.Viroosid,prioonhaigused, klamüdioosid,mükoplasmoosid,riketsioosid, anapalasmoosid“ (2006).Kõik need on tänapäevani hinnatud teabeallikakska praktiseerivatele kolleegidele.Üheks südamelähedaseks, kuid ka pühendumistnõudvaks tahuks lahkunu elutöösoli kaasalöömine Eesti loomaarstkonnaühistegevuses ning neile oma häälekandjailmumise korraldamisel. JaagupAlaots kuulus 4. oktoobril 1988 taasasutatudEesti Loomaarstide Ühingu esimessejuhatusse ning keeletundliku inimesenaka peagi ilmumist alustanud Eesti LoomaarstlikuRingvaate toimetusse, kelle koosseisustegutses ta nõudliku ning täpsepeatoimetaja (1996–1999) ja alatise toimetuseliikmena kuni surmani. Teenitulttunnustas Eesti Loomarstide Ühing teda2007. aastal selle eest elutööpreemiaga.Lisaks mahukale õppe- ja teadustööleon Jaagup Alaots andnud suure panuseloomaarstiameti tutvustamisele ja populariseerimiseleEestis, seda eelkõige läbiilukirjanduslike raamatutõlgete, mille hulkakuuluvad dr James Herrioti „Loomaarstistlenduriks“ ja „Loomaarst pöörises“ning dr David Perrini „Maaloomaarsti juhtumused“ja „Doktor Dave laudas ja tallis– maaloomaarsti uued juhtumused“. Kunielu lõpuni jäi ta laitmatu stiilitunde poolesttuntuna otsitud erialakeele toimetajaksnoorematele kolleegidele.Oma õpilastele ja kolleegidele jääb JaagupAlaots meelde kui erudeeritud, nõudlikja õiglase meelega printsipiaalne õppejõud.Inimesena alati aus ja otsekohene,kuid ei kunagi ennast esiletõstev, karusepealispinna all peidus teravmeelset nalja,vaimset seltskonda ja klaverimängu ningdžässi armastav nooruslik hing.EMÜ veterinaarmeditsiini jaloomakasvatuse instituut