2009 Ringvaade nr.: 1 TEOORIA JA PRAKTIKA Nakkusohutusest ...

TEOORIA JA PRAKTIKAhamba “juur”. On ka juhtumeid, kui kõikhamba osad on tabandunud.1. Lõikehammaste probleemidLõikehammaste kaasasündinud väärhambumusegajänestel on klassikalised spiraalsedmorsahambad, millega kaasnebsageli igemete haavandumine. Sellisedjänesed on tavaliselt noored ja näevadmuidu head välja, sest harva esineb tugevvalu. Täheldada võib kerget kaalulangustja perineaalpiirkonna määrdumist, kunaloom ei suuda füüsiliselt hammaste tõttuennast hooldada.Jänesed ei kasuta lõikehambaid toidutöötlemisel, mistõttu võib tugeva väärhambumusekorral lõikehambad eemaldada(välja tõmmata). Hammaste väljatõmbamineon enamasti tulemuslik, kuidmõningatel juhtudel võivad need tagasikasvada. Kuna see on väga valulik operatsioon,tuleks jänest sööta käest mõnepäeva jooksul ja manustada analgeetikume.Pärast lõikehammaste väljatõmbamistjäävad sügavad alveolaartaskud,mistõttu antibiootikume tuleks manustada7-10 päeva jooksul pärast operatsiooni, etennetada Pasteurella infektsiooni.2. Purihammaste “krooni” probleemidKiupuudus dieedis põhjustab hammasteebaregulaarset kulumist, mille tõttu tekibhambakrooni pikenemine ja väärhambumus.Kujuneb välja tüüpiline pehmete kudedekahjustumine. Ülemised purihambadsuunduvad teravikuga põse poole,alumised kalduvad keele poole, torkudeskeelde. Sellisel juhul keelduvad loomadlõpuks heina söömisest ja eelistavad pehmemaidtoite, mis ei vaja nii palju mälumist.Sellised jänesed on sageli piinavasvalus, eriti, kui piigid läbistavad keele jatekib seisund, mida nimetatakse „keelekebabiks“. Loom muutub anorektiliseks,omaettehoiduvaks ja kaotab kiiresti kaalu.Valu tõttu on neil tugev süljevool ja kujunebvälja sekundaarne lõua märg dermatiit.Nad võtavad küürus asendi ja nendeseedimine ja liikumine häirub. Kuna nadei saa süüa, siis kompensatsiooniks hakkavadnad rohkem jooma.Sellised loomad on väga kurnatud janeid tuleb stabiliseerida enne anesteesiat.Operatsioon kujutab endast pikenenudkroonide mahalihvimist ja teravate piikideeemaldamist. Suure hoolega tuleb vältidasuu pehmete kudede lõikamist või vigastamist.3. Purihammaste “juurte” probleemidNeed võivad esineda sekundaarselt“krooni” probleemidele, esinevad sagedaminivanematel jänestel. Krooniline abrasiivsetetoitude puudumine viib hambajuure pikenemise ja teravnemiseni. Seejärelsee deformeerub osteomüeliidi tõttuja ümber hambaaluse moodustuvadabstsessid. Suured pehme koe tursedon tuntavad alalõualuu alaküljel, harvemülalõuakaare lateraalkülgedel. Kuigi needabstsessid on väga suured, pole nad katsumiselloomale valulikud. Surve avaldamineülalõuale hamba juurte poolt võibpõhjustada ninapisarakanali tasku sekundaarsetpõletikku ja pisaravoolu. Jänestelon valus, kui nad närivad, kuna pikenenudjuured suruvad närvidele, kuid nad ei olenii haiged ja kurnatud, kui purihammastepiikidega loomad.Kui hambaabstsess algab hambabaasilt,on raviks ulatuslik steriilne ortopeedilineoperatsioon, mille käigus tuleb küretigakraapida kuni luuni. Seejärel tamponeeritakseoperatsioonikoht antibiootikumigaimmutatud tampoonidega võitekitatakse avaus välispinnale. Jäneseidtuleks hoida haiglas toetaval toitmisel,antibiootikumiravil ja valuvaigistitel kunitäieliku taastumiseni. Kunstliku avausegaloomadel tuleks haava loputada kaks kordapäevas lahjendatud betadiiniga.Hambapatsiendi stabiliseerimineRavi sõltub hambaprobleemist. Krooniprobleemidega jänesed võivad olla vägakurnatud arsti juurde jõudmisel. Pikaaegneanoreksia võib viia sekundaarse aevastamiseja seedekulgla staasi probleemini.Paradoksaalselt on mõned hambaprobleemidegajänesed ülekaalulised, kunanad püsivad elus kõrge energiasisaldusegamaiustuste söömisest. Lühiajaline anoreksiaperioodpaneb patsiendi suurde ohtumaksa lipidoosi tekkeks.Suurt tähelepanu tuleks pöörata hambapatsiendistabiliseerimisele enne operatsioonisooritamist. Jänesele tuleb teostadatäielik läbivaatus ja kontrollida hingamisteedeinfektsioonide või soolestaasiprobleemide olemasolu. Kõik instrumendid(suuavaja, põselaiendaja, hambapuur)tuleb ette valmistada ja valmis panna, etvähendada operatsioonile kuluvat aega.Saadaval tuleb hoida vatitampoonidja soe steriilne füsioloogiline lahus. Operatsiooniajal tuleb pidevalt jälgida jänestviies punktis: hüpoksia, hüpotermia, hüdratatsiooniprobleemid, hüpoglükeemia,varjatud valu.Eesti Loomaarstlik Ringvaade • 1 • 2009 17