Vaata SPC - Arst.ee

Nendest ainult artralgiat esines letrosooli rühmas märkimisväärselt sagedamini kui tamoksifeeni
rühmas (20% vs 13% tamoksifeeniga). Letrosoolravi oli seotud ka suurema osteoporoosi tekkeriskiga
(2,2% vs 1,2% tamoksifeeniga). Üldiselt oli teatatud kardiovaskulaarsete/tserebrovaskulaarsete
nähtude, sõltumata põhjusest, arv mistahes ajahetkel pärast randomiseerimist mõlemas grupis sarnane
(10,8% letrosooli grupis ja 12,2% tamoksifeeni grupis). Nende hulgas teatati trombemboolilistest
juhtudest letrosooli grupis märkimisväärselt harvem (1,5%) kui tamoksifeeni grupis (3,2%)
(P< 0,001), samal ajal kui südamepuudulikkusest teatati letrosooli grupis märkimisväärselt sagedamini
(0,9%) kui tamoksifeeni grupis (0,4%) (P=0,006). Normi piires olnud seerumi üldkolesterooli
algtasemega patsientidel täheldati letrosooli grupis 5,4%-l patsientidest üldkolesterooli sisalduse
suurenemist enam kui 1,5 korda üle normi ülemise piiri võrreldes 1,1%-ga tamoksifeeni grupis.
Pikaajaline adjuvantravi
Mitmekeskuselises topeltpimedas randomiseeritud platseebokontrolliga uuringus osales enam kui
5100 postmenopausis patsienti, kellel oli diagnoositud esmane kas hormoonretseptor-positiivne või
teadmata hormoonretseptor-sõltuvusega rinnanäärme kasvaja ning kes 4,5 kuni 6 aasta jooksul saadud
tamoksifeeni adjuvantravi järgselt olid progressioonivabad, määrati juhuslikult kas letrosooli- või
platseebogruppi.
Esmasel analüüsil pärast keskmiselt 28-kuulist jälgimist (25% patsientidest jälgiti vähemalt 38 kuud)
ilmnes, et letrosool vähendas võrreldes platseeboga haiguse taastekke riski 42% võrra (riski määr,
0,58; P=0,00003). Statistiliselt olulist eelist haigusvabas elulemuses täheldati letrosooligrupis
sõltumata nodaalsest staatusest – nodaalnegatiivne: riski määr 0,48, P=0,002; nodaalpositiivne: riski
määr 0,61, P=0,002.
Sekundaarse tulemusnäitaja üldise elulemuse (ÜE) seisukohast teatati kokku 113 surmajuhtumist (51
letrosooliga, 62 platseeboga). Üldiselt puudus erinevate ravigruppide vahel märkimisväärne erinevus
üldises elulemuses (riski määr 0,82; P=0,29).
Hiljem jätkus uuring mitte pimendatult ja platseebot saanud patsiendid võisid minna üle letrosoolile,
kui nad seda soovisid. Pärast seda, kui uuring muutus avatuks, otsustas üle 60% platseeborühma
patsientidest, kellel oli õigus letrosoolile üle minna, seda ka teha (st hiljem laiendatud adjuvantrühm).
Patsiendid, kes läksid platseebolt üle letrosoolile, ei olnud adjuvant-tamoksifeeni saanud keskmiselt 31
kuud (vahemikus 14…79 kuud).
Kaasajastatud ravisoovi analüüsid teostati keskmiselt 49-kuulisel jälgimisel. Letrosoolirühmas oli
vähemalt 30% patsientidest jälgimisel 5 aastat ja 59% vähemalt 4 aastat. Haigusvaba elulemuse
kaasajastatud analüüsil vähendas letrosool märkimisväärselt rinnanäärmevähi taastekke riski võrreldes
platseeboga (riski määr 0,68; 95% CI 0,55; 0,83; P=0,0001). Letrosool vähendas ka märkimisväärselt
võimalust uue invasiivse kontralateraalse vähi tekkeks – võrreldes platseeboga 41% (võimaluse määr:
0,59; 95% CI 0,36; 0,96; P=0,03). Kaugmetastaasidevabas elulemuses või üldises elulemuses ei olnud
märkimisväärset erinevust.
Luu mineralisatsioonitiheduse (BMD) alamuuringu, mis hõlmasid 226 patsienti kaasajastatud
tulemused (keskmine jälgimisperioodi kestus oli 40 kuud) näitasid, et letrosooli saanud patsientidel
vähenes 2 aasta jooksul (võrreldes algväärtustega) reieluu proksimaalse osa BMD (keskmine reieluu
proksimaalse osa BMD langus 3,8% võrreldes keskmiselt 2,0% langusega platseebogrupis (P=0,012,
kohandatud bisfosfonaatide kasutamisega, P=0,018). Letrosooli saavaid patsiente seostati
selgroolülide suurema BMD langusega, kuigi märkimisväärset erinevust ei esinenud.
BMD alamuuringus oli kohuslik täiendavalt kasutada kaltsiumi ja D-vitamiini preparaate.
Kaasajastatud tulemused Lipid alamuuringust (hõlmas 347 patsienti; keskmine jälgimisperiood oli 50
kuud) ei näidanud letrosooli- ja platseebogrupi vahel märkimisväärseid erinevusi üldkolesteroolis või
mistahes lipiidifraktsioonides.
Põhiuuringu kaasajastatud analüüsi andmetel teatas 11,1% letrosooligrupi patsientidest ravi ajal
kardiovaskulaarsetest kõrvaltoimetest võrreldes 8,6%-ga platseebogrupis, kuni ümberlülitumiseni.
Nende kõrvaltoimete hulka kuulusid müokardiinfarkt (letrosooliga 1,3%, platseeboga 0,9%);