klassitsism - Vanemuine

Horatiuse vanne, kunstnik J. L. David
„Tapetud Marat“. Tema kuulsaim õpilane Jean Auguste Dominique Ingres on jätnud meile imetlemiseks
paljude Prantsuse keisririigi ja restauratsiooniaegsete daamide portreed.
Klassitsismi mõju Euroopa maades oli ebaühtlane – Prantsusmaal, Venemaal ja Itaalias oli ta peaaegu
ainuvalitsev, teistes maades rohkem juhukülaline.
Klassitsism moekunstis
18. sajandi lõpul hakkas moekunstis sõnakamalt kaasa rääkima kodanlus, kes vältis mõttetut peenutsemist
ja taotles rõivastuses eelkõige lihtsust. Monarhia kukutamisega Prantsusmaal tühistati
varem kehtinud rõivamood ja etikett. Nüüd võis igaüks seljas kanda, mida tahtis. Mehed kandsid
kalevist kuubesid, veste ja põlvpükse, hiljem asendusid põlvpüksid pikkade pükstega. Kadusid ka
parukad, juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti antiiksete eeskujude järgi. Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust,
eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti vastu keha liibuvat
trikood. Seda moodi nimetati „alasti moeks“, sest kleit tundus olevat paljal ihul. Tualeti juurde
kuulus ka õhuke sall. Selline kerge riietus aga ei vastanud Prantsusmaa klimaatilistele tingimustele
ning seetõttu levisid külmetushaigused, eriti kopsupõletik, mida tunti „musliintõve“ nime all.
Napoleoni valitsemisajal muutus rõivastus jälle luksuslikumaks – moodi läks nn ampiirstiil. Musliini
asemel kanti siidi ja sametit. Prantsusmaalt, mis oli moe alal juhtiv maa, levis ampiirmood ka teistesse
maadesse.
Tapetud Marat, kunstnik J. L. David
Jacques Louis David, autoportree