klassitsism - Vanemuine
klassitsism - Vanemuine
klassitsism - Vanemuine
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Balleti sünd<br />
Õigustatud on küsimus, et milliste niitidega on muusikaajaloos seotud ooperi lihase venna, balleti<br />
sünd? On ju balletti ajast aega peetud osaks muusikateatrist. Ka ballett tekkis samal sajandil kui<br />
ooper, kuid balleti ajalugu jääb paljudest muusikaalastest uurimustest välja ja seda ühel lihtsal põhjusel<br />
– ballett ei eksisteeri ilma muusikata.<br />
Prantsuse õukonnaballett. Louis XIV<br />
Prantsuse õukonnaballett jõudis oma täie<br />
hiilguseni Louis XIV valitsemise ajal (1643-<br />
1715). Päikesekuningana (Roi Soleil) sai<br />
Louis XIV Prantsusmaa hiilguse inimlikuks<br />
kehastuseks.<br />
Õukonnaballett paistis silma oma teemade<br />
laiahaardelisuse poolest – mütoloogilised<br />
kujud, kangelased, idealiseeritud<br />
lamburid ja lamburineiud pastoraalidest,<br />
grotesksed karakterid ja etnilised tüübid<br />
satiirilistest balletidest mitte ainult ei eksisteerinud<br />
koos, vaid segunesid ekstravagantsetes<br />
vaatemängudes.<br />
Õukonnas oli mitmeid andekaid mehi,<br />
kes olid oma talendi rakendanud Louis’<br />
õukonna ballettide teenistusse. Nende hulgas<br />
ka helilooja ja tantsija Jean-Baptiste<br />
Lully, tantsumeister Pierre Beauchamp,<br />
näitekirjanik (ja tantsija) Moliére, kes vastutas<br />
ka mitmete Versaille’s korraldatud<br />
luksuslike vaatemängude ning õukonnale<br />
mängitavate näidendite eest.<br />
17. sajandi edenedes muutus Prantsuse<br />
ballett aadlikest amatööride harrastusest<br />
professionaalseks kunstiks. Publiku nõudmised<br />
tantsijatele hakkasid muutuma, kui<br />
Louis XIV<br />
hakkasid muutuma etendamistingimused. Eeslava lõi nii psüühilise kui füüsilise distantsi esinejate<br />
ja vaatajate vahele. Professionaalsed tantsijad alustasid tehnika omandamist, mis nõudis kõrgetasemelist<br />
treeningut ja oskusi – piruetid, cabriolid, entrechat’d. Moliére’i ballett-komöödiaid (nagu 1661<br />
Les Facheux), võib vaadelda üleminekuvormina õukonnaballeti ja professionaalse teatrikunsti vahel.<br />
Aga palju enne seda oli Louis XIV balleti tuleviku Prantsusmaal kindlustanud – 1661 avas ta Kuningliku<br />
Tantsuakadeemia. Akadeemia eesmärgiks oli tantsukunsti teaduslike aluste loomine.<br />
1672 loodi Kuninglik Muusika- ja Tantsuakadeemia, selle direktoriks sai Jean-Baptiste Lully.<br />
Ballett ja ooper ei olnud sel ajal eraldunud erinevateks kunstivormideks. Enamik Lully trupi töödest<br />
sisaldas erinevates proportsioonides nii laulu kui tantsu.<br />
Eksisteeriva balletitehnika kodeeris<br />
Pierre Beauchamp. Ta lõi 5 kanoonilist jalgade<br />
positsiooni, millel baseeruvad kõik<br />
balletis olemasolevad sammud. Jalgade<br />
väljapoolseid positsioone kasutati nii<br />
teatri- kui seltskonnatantsudes. 90-kraadist<br />
väljapoolsust, mis hiljem muutus<br />
balleti standardiks, kasutati esialgu professionaalide<br />
poolt ainult grotesksetes<br />
tantsudes.<br />
1681 ilmusid emakordselt lavale professionaalsed<br />
naistantsijad.<br />
1713 andis Louis XIV välja dekreedi püsitrupi<br />
ja selle juurde kuuluva tantsukooli<br />
loomiseks Pariisi Ooperi juurde.<br />
Louis XIV ei olnud ainuke, kes kasutas<br />
etendusi kuningale jumaliku aura loomiseks.<br />
Inglismaal täitsid sama osa maskipidustused.<br />
Maskipidustused said alguse<br />
16. sajandi lõpupoole, nagu ka õukonnaballett,<br />
kuid sellele anti teistsugune vorm<br />
arhitekt Inigo Jonesi ja poeedi ja näitekirjaniku<br />
Ben Jonsoni poolt.<br />
Balleti edasine areng<br />
18. sajand oli suurepäraste tantsijate ajastu,<br />
samuti oli see aeg, mil nii tantsijad kui<br />
Jean-Baptiste Lully<br />
koreograafid alustasid otsinguid millegi<br />
enama kui ainult tehnika näitamise suunas. Nad tundsid, et<br />
tants peaks olema rohkem kui ooperi kaunistus või imetlusobjekt,<br />
ta peaks vaataja jaoks kandma ka tähendust, sisu. Probleem,<br />
kuidas seda saavutada, huvitas paljusid koreograafe ja<br />
viis ballet d’action’i (tegevusliku, süžeega balleti) arengule,<br />
mis jutustas lugu ainult liikumise vormis.<br />
Vaevalt oskas 18. sajandil elanud tantsija, ballettmeister ja<br />
tantsuteoreetik Jean Georges Noverre loota, et ligemale<br />
250 aastat hiljem hakatakse tema sünnipäeva tähistama<br />
kui rahvusvahelist tantsupäeva. Miks võeti tantsupäeva<br />
aluseks just Noverre’i sünnikuupäev 29. aprill? Tõenäoliselt<br />
sellepärast, et just tema tõi tantsukunsti valgustusaja ideid<br />
ja aitas balleti iseseisvaks kunstižanriks vormida.<br />
Kuigi paljud tema ideed tunduvad tänapäeval iseenesestmõistetavad,<br />
kirjutas ta need ajal, mis nõudis suuri muutusi. Tema<br />
eluajal oli üsna harilik, et koreograaf, helilooja, lava- ja kostüümikunstnik<br />
töötasid üksteisega konsulteerimata ja said kokku Jean Georges Noverre<br />
lavastuse väljatoomise protsessi hilises järgus.
Change language