26.04.2015 Views

klassitsism - Vanemuine

klassitsism - Vanemuine

klassitsism - Vanemuine

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

teksti mõttele. Loomulikult pidid tekstid järgima klassikalisi piiranguid korralikkuse ja maitsekuse<br />

osas ning propageerima moraali. Suur klassikalise ooperi reformija oli Christoph Willibald Gluck, kes<br />

tegi ilma Saksa, Austria ja Prantsuse ooperites; pariislaste maitsele kirjutas ta tavaliselt oma teosed<br />

ümber rõhuasetusega tantsule, mis oli jäänud põhiliseks muusikaliseks meelelahutuseks Prantsusmaal.<br />

Glucki ooperid olid realistlikud ja dramaatilised, mida ei tõrjunud kõrvale ei orkestriefektid ega<br />

vokaalne gümnastika. Nii nagu Monteverdi enne teda, kirjutas Gluck oma esimese ooperi Orpheuse<br />

jutustuse ainetel, klassika eetosest lähtudes oli teosel õnnelik lõpp ja armastajad leidsid teineteist<br />

taas.<br />

Valgustusajastu ideaalid romantilise<br />

väljenduslikkuse taustal<br />

Klassitsismi kõrgajaks kujunes sümfoonia ja<br />

kontserdi vorm enam-vähem niisuguseks, nagu<br />

nad jäid kuni 20. sajandini. Haydni sümfooniad<br />

muutusid neljaosaliseks – kiire-aeglane-menuett-kiire<br />

– ning Mozart määratles kontserdi,<br />

eelkõige klaverikontserdi ideaalvormi, mis lisas<br />

teosele uue, dramaatilise tooni, muutes selle<br />

ooperlikuks dialoogiks solisti ja orkestri vahel.<br />

Kuigi valgustusaja tsiviliseeritud vaoshoitus jäi<br />

tolle aja muusika põhireegliks, mõjutas uus kirjanduslik<br />

ja kunstiline liikumine „torm ja tung“<br />

ka muusikat ning muutus moeasjaks kirjutada<br />

teoseid, mis olid kergelt mässulised ja viitasid<br />

emotsionaalsele sügavusele. Siiski jäi <strong>klassitsism</strong>i<br />

muusika ka valgustusaja ideaalide kehastajaks;<br />

need keskendusid veendumusele, et inimmõistus<br />

on võimeline lahendama igasuguseid<br />

mõistatusi, et inimkond liigub edasi ülesmäge ja<br />

et äärmuslikud tunded on soovimatud.<br />

Austria kuninganna Maria Theresia<br />

Sel ajajärgul muutusid Saksa ja Austria õukonnad<br />

tähtsaiks muusikakeskusteks, kuigi muusikud<br />

ja heliloojad tegid vahepeatusi ka Pariisis. Mannheimi kuurvürsti<br />

õukond Saksamaal muutus heliloojate paradiisiks; noor<br />

valitseja Carl Theodor võttis kokku valgustusaja voorused, ta<br />

moodustas mõjuvõimsa orkestri, mille tehniline võimekus ületas<br />

peaaegu kõik tolleaegsed teised ansamblid. Paljud Mozarti<br />

esimesed küpsed teosed on kirjutatud Mannheimi orkestrile,<br />

rakendades selle meisterlikku puhkpillirühma (esimene, mis<br />

sarnanes kaasaegsele sümfooniaorkestrile, kuid arvuliselt palju<br />

väiksem kui tänapäeval tavaks) ja selle suutlikkust toime tulla<br />

laiaulatusliku dünaamikaga. Maria Theresia ja tema poeg Joseph<br />

II muutsid Viini 50 aasta jooksul kõige prestiižikamaks muusikakeskuseks<br />

Euroopas.<br />

Arenes muusikainstrumentide tehnoloogia, mis lubas uusi helikõlasid,<br />

mida võib kuulda tänapäeval; oboe jõudis oma kaasaegse<br />

Joseph II<br />

vormini ja uus klarnet oli eriliselt atraktiivne Mozartile, kes kirjutas klarnetipartii oma mõnede sümfooniate<br />

ja kontsertide partituuri, samuti komponeeris klarnetikontserdi. Nii sümfoonia kui ka instrumentaalkontserdi<br />

vorm avardus, nii et iga osa sellest muutus iseseisvaks. Ooper säilitas valgustusliku<br />

<strong>klassitsism</strong>i üllad ideaalid, kuigi Mozart põhjustas nii oma laulumänguga „Haaremirööv“ kui ka itaalia<br />

ooperiga „Figaro pulm“ segadust, kujutades alamast soost tegelasi koos aadlikega ja segades üllaid<br />

tundmusi jandiga. See ei läinud moodi otsekohe, eriti Viinis, kus Salieri poolt komponeeritud „tõeline“<br />

itaalia tõsine ooper leidis publiku poolt eelistamist.<br />

Uued muusikatarbijad ja vanad väärtushinnangud<br />

Tõusev keskklass kogu Euroopas hakkas üha rohkem<br />

huvituma muusikast kui seltskondlikust tegevusest,<br />

samuti oli muusikutel võimalik raha teenida väljaspool<br />

õukondi ja kiriklikke institutsioone. Sotsiaalsed ja poliitilised<br />

muutused Euroopa mandriosas 18. sajandi lõpu<br />

poole viisid muusika avalikesse saalidesse ja muutsid<br />

eestkoste olemust. Niisuguste sündmustega nagu „tellitud<br />

ehk abonementkontserdid“, mida finantseeriti<br />

hooajapiletite eelmüügist, võis igaühest saada kontserdi<br />

patroon. Mozart teenis sel ajal kenasti abonementkontsertidega<br />

Viinis, kui ta ei suutnud leida teenistust<br />

õukonnas.<br />

Klassitsismiperioodi lõpus oli muusikas domineerivaks<br />

figuuriks Haydn; ta reisis Inglismaale ja esitas seal oma<br />

uusi teoseid ning kuni 19. sajandini jäi ta ideaalilähedaseks<br />

eeskujuks orkestrimuusika heliloojatele.<br />

Pingevaba meloodia jäi hilis<strong>klassitsism</strong>i ooperi peamiseks<br />

eesmärgiks, samuti jäid itaallased mõõduandjaks<br />

Gioachino Antonio Rossini<br />

ooperikompositsioonis. 1810. aastal muutus Euroopa<br />

pööraseks Rossini järele, kes oma viisakates komöödiates („Sevilla habemeajaja“) ja tõsistes teostes<br />

(„Wilhelm Tell“) lõi stiili, mis täielikult sõltus meloodiast ja pakkus piisavalt võimalusi vokaali demonstreerimiseks,<br />

et rahuldada ka vähem „rikkumata“ publiku maitset.<br />

Viini klassikud<br />

18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased<br />

olid <strong>klassitsism</strong>iajastu ratsionalistlikele ideaalidele vastavalt üsna rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud<br />

ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike<br />

tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund.<br />

(Philipp Emanuel Bach, Gluck jt). Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes vastandlikud<br />

suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks.<br />

Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkisid esile kolm heliloojat – Joseph Haydn, Wolfgang<br />

Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven, kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!