Värska valla sõnumid (Number 3) (PDF 456 KB) - Värska vald
Värska valla sõnumid (Number 3) (PDF 456 KB) - Värska vald
Värska valla sõnumid (Number 3) (PDF 456 KB) - Värska vald
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
N u m b e r 3 d e t s e m b e r 2 0 0 4<br />
Armas Värska rahvas<br />
AHTI KÕIV, <strong>valla</strong>volikogu esimees<br />
AASTA OLI TEGUS<br />
Mul on sel aastal eriti hea meel<br />
kõigile meeldivat aastalõppu soovida.<br />
Möödunud aasta oli tegus ja kõigi meie<br />
ühise pingutusena arenes <strong>vald</strong> jõudsalt<br />
edasi. Sama toimekas paistab tulevat ka<br />
uus aasta.<br />
Värska <strong>vald</strong> arenes möödunud<br />
aastal kõigis tegevus<strong>vald</strong>kondades. Et<br />
arendada kogu meie <strong>vald</strong>a ning edaspidi<br />
tegutsemistuhinas järge pidada, sidusime<br />
oma ideed ja tegevused ühtseks tervikuks<br />
<strong>valla</strong> arengukavasse.<br />
Vallas peab olema tööd ja leiba! Ja<br />
lapsi, et elu meie piirkonnas edasi kestaks.<br />
Möödunud aastal Seto Talumuuseumisse<br />
ehitatud Lõuna-Eesti parimaks turismiobjektiks<br />
nimetatud tsäimaja andis<br />
<strong>valla</strong>le juurde neli uut töökohta ja tsäimaja<br />
miljonikroonine käive tõi raha<br />
Värskasse! Loodame, et lapsi toob meile<br />
juurde see, et suutsime tõsta sünnitoetust.<br />
Investeerisime ka laste haridusse<br />
– remontisime gümnaasiumi võimla<br />
abiruumid. Laste teed võimlasse valgustab<br />
sellest aastast vastrajatud Järvesuu tänava<br />
valgustus, <strong>vald</strong> koostas ka teeregistri ja<br />
tellis <strong>valla</strong> teehoiukava.<br />
Seto kultuuri hoidmise poolest<br />
on Värska tuntud üle Eesti ja laias maailmaski.<br />
Ka see aasta polnud erand - suvel<br />
toimusid Baltika maapäev, leelopäev,<br />
kuningriigipäev. Kõigi nende ürituste<br />
taustal tähistasime oma kultuurikantside<br />
– muuseumide juubeleid. Seto<br />
Talumuuseumil täitus kümnes, Saatse<br />
Seto Muuseumil juba kolmekümnes<br />
tegevusaasta. Koostöös ettevõtjatega<br />
valmis <strong>valla</strong> videofilm „Hüä olõmisõ<br />
kotus”. Meeldejäävaim oli maikuus Seto<br />
Talumuuseumi õuel tsäimaja avamine,<br />
mis on ühtlasi ka seto kultuuri edasikestmise<br />
tähiseks.<br />
Peame küll hoolsalt tööd tegema,<br />
aga kindlasti ka tähele panema, et meie<br />
tegudest räägitaks. Just nii paistab tublilt<br />
tehtu kaugele järgmiste arenguprojektide<br />
jaoks oluliste partneriteni. Mul on heameel<br />
näha, et positiivsed uudised tublist Värska<br />
<strong>valla</strong>st liiguvad kui potisetod mööda<br />
Eestimaad külast külla ning <strong>valla</strong>st <strong>vald</strong>a.<br />
Hea info liikumise tulemusedki on näha:<br />
Värska <strong>valla</strong>l on hea maine, inimesed<br />
tegelevad siin ehitusprojektidega, korterite<br />
hinnad on tõusnud, kinnisvara<br />
hinnad kallinenud ja <strong>valla</strong>elanikud läinud<br />
rikkamaks. Oluliseks pean ka info jagamist<br />
– oma <strong>valla</strong> elanikele anname välja<br />
<strong>valla</strong> lehte, kust saavad teavet nii <strong>valla</strong>elanikud<br />
kui ka inimesed väljastpoolt <strong>vald</strong>a.<br />
Arvutikasutajad leiavad aga teavet Värska<br />
<strong>valla</strong> koduleheküljelt.<br />
Kõike eelpool mainitut poleks<br />
olnud võimalik korda saata hea meeskonnatööta.<br />
Värska <strong>valla</strong> meeskonda kuulub<br />
iga <strong>valla</strong> elanik. Samas juhin tähelepanu<br />
ka <strong>valla</strong>valitsuse koostööaltile meeskonnale.<br />
UUS AASTA TULEB SAMA<br />
TOIMEKAS<br />
Ehkki lõppev aasta oli töörohke,<br />
jätkub tegevust ka järgmisesse aastasse.<br />
Valminud arengukava taustal on meil võimalik<br />
üldplaneeringus kavandada <strong>valla</strong><br />
tulevikuvisioon, ehk siis see, millisena<br />
tahame oma <strong>vald</strong>a aastate pärast näha.<br />
Tegeleme ka maade ja teede munitsipaliseerimisega.<br />
Suurt tähelepanu pöörame järelkasvule<br />
– kui sel aastal suurendasime<br />
sünnitoetust, et lapsi sünniks rohkem, siis<br />
järgmine loogiline samm tuleval aastal<br />
on lasteaed-raamatukogu ehitus. Ikka<br />
selleks, et meie lasteaed mahutaks kõik<br />
meie lapsed ning kõik lugemishimulised<br />
mahuksid ja pääseksid hõlpsamalt raamatukokku.<br />
Noortele mõnusa kogunemiskoha<br />
loomine on samuti meie südameasi<br />
– tahame valmis saada noortekeskuse.<br />
Kavas on rekonstrueerida tervisekeskus,<br />
ehitada kanalisatsioon ja reoveepuhasti<br />
ning rajada juurde kortereid.<br />
Lisaks tööle ja leivale on oluline<br />
hoolitseda oma hinge eest. Tervitasime<br />
Värskas uut preestrit. Kes aga saab meie<br />
piirkonna uueks perearstiks, on praegu<br />
veel teadmata. Luban teha omalt poolt<br />
kõik, et uus perearst meile jõuaks ja siit<br />
eest head töötingimused leiaks.<br />
Mööduv aasta tõestas, et suudame<br />
koos tegutsedes oma <strong>vald</strong>a edasi arendada.<br />
Tänan kogu <strong>valla</strong>volikogu<br />
nimel kõiki <strong>valla</strong>elanikke koostöö eest<br />
ja soovin tegusat järgmist aastat. Seniks,<br />
rahulikke jõule kõigisse peredesse!<br />
Sõprus<strong>valla</strong> delegatsioon külastas Värskat<br />
RUTT RIITSAAR, arendusnõunik<br />
Värska <strong>valla</strong> sõprusomavalitsuse<br />
delegatsioon Haapajärvi linnast Põhja-<br />
Soomest, Oulu regioonist külastas 30. novembrist<br />
kuni 03. detsembrini Värskat. Haapajärvi<br />
linnal on olnud sõprus<strong>valla</strong> suhted Värska<br />
<strong>valla</strong>ga alates 1996. aastast. Haapjärvi linna<br />
pindala on 773 km2 ja elanikkonna suurus<br />
8500 inimest. Haapajärvi on aktiivne teenustepakkumise<br />
keskus rahvusvaheliselt<br />
konkurentsivõimeliste tööstusettevõtetega,<br />
mille olulisim ressurss on puit.<br />
16 liikmelisse delegatsiooni, eesotsas<br />
Haapajärvi linnapea pr M.-L. Veteläineniga<br />
kuulusid volikogu esinaine, noorsootöö<br />
spetsialistid, õpetajad ja õpilased Martinmäki<br />
koolist. Külastuse eesmärgiks oli sõprussidemete<br />
tugevdamine ja koostöösuundade<br />
edasine arendamine ning uue koostöölepingu<br />
allakirjutamine 2005–2006 aastaks.<br />
Külalised tutvusid <strong>valla</strong>valitsuse<br />
ametnike ja töökorraldusega ning kitsaskohtadega,<br />
vaatasid <strong>valla</strong> ingliskeelset videofilmi,<br />
mis sai külalistelt väga positiivse hinnangu.<br />
Arutati ja analüüsiti uue koostöölepingu<br />
punkte. Samuti tutvustati edasisisi plaane<br />
investeeringut vajavate objektide ja uute<br />
projektide osas (lasteaed-raamatukogu<br />
hoone, munitsipaalkorterid ja perearstikeskus,<br />
avatud noortekeskus, veekeskus,<br />
uued matkarajad). Põhjalikult tutvuti nii Seto<br />
Talumuusemi kui Saatse muuseumiga, külastati<br />
ka Saatse kirikut, AS Värska Vesi mineraalveetehast,<br />
Koidula piiri – ja tollipunkti<br />
ning Piusa koopaid.<br />
Õpilaste ja õpetajate delegatsioon<br />
viibis suurema osa külastuse ajast Värska<br />
Gümnaasiumis, tutvuti töökorraldusega,<br />
külastati käsitöö ja inglise keele tunde.<br />
Külaskäigu programmi kuulus ka tutvumine<br />
muusikakooliga ning noorsootöötajatele<br />
HIV/AIDS preventsiooni teemalise rock<br />
kontserdi külastus Räpinas. Vaheldusrikka<br />
kontserdi külalistele andsid gümnaasiumi ja<br />
muusikakooli õpilased.<br />
Neljapäeval, 02. detsembri õhtupoolikul<br />
toimus Tsäimajas külaskäigu pidulik lõpetamine.<br />
Esines leelokoor “Kuldatsäuk” ning<br />
Värska <strong>valla</strong> volikogu esimehe Ahti Kõivu<br />
ja Haapajärvi linna volikogu esinaise Eija<br />
Vilppola poolt allkirjastati uus sõprus<strong>valla</strong><br />
leping kaheks järgnevaks aastaks. Sõprus<strong>valla</strong><br />
lepingu punktid käsitlevad põhiliselt ametlike<br />
delegatsioonide ja koolide külaskäike,<br />
kultuuriürituste ja sündmuste vastastikust<br />
a<strong>vald</strong>amist sõprusomavalitsuste internetilehekülgedel,<br />
noorsootöötajate vahetust, näituste<br />
vahetamist, noortelaagrite korraldamist<br />
ja koostööprojektide arendamist, näiteks<br />
programmi Town Twinning raames.<br />
Aitäh kõigile kes tegelesid sõprus<strong>valla</strong><br />
vastuvõtu ettevalmistamisega ja läbiviimisega.<br />
Värsaka <strong>valla</strong>vanem Rein Järvelill võtab vastu Haapajärvi<br />
linnapea Maija-Liisa Veteläineni tervitused.<br />
Foto RUTT RIITSAAR<br />
Külalistega AS Värska Vesi mineraalveetsehhi külastamas.<br />
Foto RUTT RIITSAAR
2 V ä r s k a - h ü ä o l õ m i s õ k o t u s<br />
T E A T E D<br />
PÕLVAMAA ARENDUSKESKUS 2004<br />
Põlvamaa Arenduskeskus aitab taotleda<br />
vahendeid riiklikest ja EL struktuurifondidest.<br />
Poolteist aastat tegutsenud<br />
Põlvamaa Arenduskeskus on uute projektide<br />
käivitamise ja läbiviimise toetajaks<br />
ning pakub teenuseid ettevõtjatele,<br />
kohalikele omavalitsustele ja mittetulundusühendustele.<br />
Alustav ettevõtja saab tasuta<br />
konsultatsiooni kuni 5 tunni ulatuses<br />
ühe äriidee kohta. Sealhulgas saab nõu<br />
äriühingu asutamise ja registreerimise,<br />
maksude ja aruandluse, marketingi ja<br />
müügi, juhtimise ja planeerimise kohta.<br />
Kui on olemas äriidee, tasub alati tulla läbi<br />
Arenduskeskusest, et koos konsultantidega<br />
selgitada välja, kas on võimalik taotleda<br />
oma ettevõtluse alustamiseks toetust EL<br />
struktuurifondidest. Konsultandid aitavad<br />
hinnata äriideed ja koostada äriplaani,<br />
kokku panna dokumentatsiooni toetuse<br />
taotlemiseks. Toetuse suurus on 160 000<br />
krooni.<br />
Tegutsev ettevõtja saab samuti<br />
5 tundi tasuta konsultatsiooni ettevõtte<br />
VALDA TUTVUSTAV VIDEO<br />
Sügise algul valmis meie <strong>vald</strong>a tutvustav<br />
esimene videofilm. Valla slõuganit pealkirjas<br />
kandva filmi „Hüä olõmisõ kotus” esitlus toimus<br />
20. oktoobril Värska Kultuurikeskuses. Esitlusele<br />
oli oodatud kogu <strong>valla</strong>rahvas ning filmiga otseselt<br />
seotud ettevõtjad, <strong>valla</strong> allasutuste esindajad<br />
ja filmitegijad. Filmi tegemise mõte sai alguse<br />
kevadel eelkõige ettevõtjatelt, sooviks tutvustada<br />
ennast <strong>valla</strong>st väljapoole.<br />
Videofilmi eesmärk on reklaamida<br />
Värskat eelkõige potentsiaalsetele külalistele, turistidele<br />
ja koostööpartneritele väljaspool kodu<strong>vald</strong>a<br />
nii Eestis kui ka välismaal. Enim kasutust<br />
leiab videofilm kindlasti messidel ja teistel tutvustavatel<br />
avalikkusele suunatud üritustel. Kindlasti<br />
on videofilm hea kingitus meie tuttavatele ja<br />
sugulastele ning heaks meeneks <strong>valla</strong> külalistele<br />
ja turistidele. Film tegi esimesed messiristsed<br />
21.–22. oktoobril Põlvas toimunud Kagu-Eesti<br />
arendusplaanide ja arengu kitsaskohtade<br />
hindamisel, arendusplaanide seostamisel<br />
riiklike tugiprogrammidega ja sobivate<br />
partnerite leidmisel. Koolitusspetsialist<br />
aitab koostada ettevõttele sobiva koolitusprogrammi.<br />
Kohalikud omavalitsused on<br />
koostöös Põlvamaa Arenduskeskusega<br />
koostanud või uuendanud oma arengukavasid.<br />
Nõu saab ka projektiidee hindamisel,<br />
projektide koostamisel, elluviimisel<br />
ja aruande koostamisel. Aitame arendada<br />
projekti ideest kuni kirjutamiseni.<br />
Mittetulundusühenduste nõustamise<br />
teenus kuni Arenduskeskuse<br />
loomiseni Põlvamaal praktiliselt puudus.<br />
Nüüd on võimalik saada tasuta konsultatsiooni<br />
3 tunni ulatuses ühingu asutamise<br />
või muude tegevustega seotud küsimuste<br />
osas ning 5 tunni ulatuses ühe projekti<br />
kohta alates ideest kuni aruandluseni. Tihe<br />
koostöö on meil liikumisega Kodukant ja<br />
MTÜ-ga Partnerlus. Kõik eelnimetatud<br />
huvigrupid võivad Arenduskeskuse poole<br />
pöörduda ka raamatupidamisalase konsultatsiooni<br />
saamiseks.<br />
Ettevõtlusmessil AS Värska Sanatooriumi boksis<br />
ning leidis sooja vastuvõtu.<br />
Filmi lähtematerjal jäädvustati alates<br />
juulist <strong>valla</strong>s toimunud rohkete kultuuriüritustega<br />
suve jooksul. Filmis on tutvustatud<br />
kõiki meie <strong>valla</strong> looduslikke ja kultuurilisi<br />
väärtusi ning samuti suuremaid ettevõtteid ja<br />
muuseume. Videofilmi valmistas <strong>valla</strong> tellimusel<br />
OÜ Reklaamivideo Tallinnast, režissööriks<br />
Georg Jegorov ja produtsent-operaatoriks Kaljo<br />
Reintam. Stsenaariumi kirjutas režissöör meie<br />
nägemuse ja ettepanekute alusel. Valminud<br />
videofilmi pikkuseks kujunes 13 minutit, filmist<br />
on nii eesti- kui ingliskeelne variant. Hetkel on<br />
film olemas nii CD plaadil, mida saab arvutis<br />
vaadata kui ka videokassetil. Mõlemate hind on<br />
50 krooni, mis peaks kõigile soovijatele igati<br />
taskukohane olema. Videofilmi saab osta Värska<br />
Turismiinfopunktist ja Seto Talumuuseumist.<br />
Lisaks nõustamistele, informatsiooni<br />
jagamisele ja maakondlike projektide<br />
algatamisele kuulub Arenduskeskuse<br />
tegevus<strong>vald</strong>kondade hulka ka koolituste<br />
korraldamine nii ettevõtjatele, mittetulundusühenduste<br />
liikmetele kui ka kohalike<br />
omavalitsuste töötajatele.<br />
Põlvamaa Arenduskeskuse<br />
leiab Põlva Maavalitsuse hoone III<br />
korruselt Kesk 20. Meie mailiaadress<br />
pak@polvamaa.ee. Telefonid: 799 8958<br />
(juhataja, omavalitsuste konsultant); 799<br />
8938 (ettevõtluskonsultandid); 799 8936<br />
(mittetulundusühenduste ja raamatupidamise<br />
konsultandid).<br />
Et olla kindel, kas vastuvõtuaeg<br />
sobib, on soovitav kohtumise aeg leppida<br />
kokku enne telefoni teel.<br />
Rohkem infot leiab Põlvamaa<br />
Arenduskeskuse kohta interneti kodulehelt<br />
http://pak.polvamaa.ee.<br />
AIN JÕESALU,<br />
Põlvamaa Arenduskeskuse juhataja<br />
Valda tutvustav video on saadaval ka CD-plaadina.<br />
Valla videofilmi esitluse lõpus näidati augustis<br />
Värskas toimunud XI Kuningriigipäeva kogu<br />
päeva kajastavat 44-minutilist videofilmi, mille<br />
valmistas OÜ Roheline Meedia Põlvast.<br />
RUTT RIITSAAR, arendusnõunik<br />
Muudatused jäätmeveo korras<br />
Vallavolikogu<br />
tööst<br />
Istungil 21.september 2004<br />
• Kehtestati Värska Veekeskuse detailplaneering.<br />
• Kinnitati Värska <strong>valla</strong> lisaeelarve.<br />
• Otsustati võtta Värska Vallavalitsusele<br />
kasutusrendile sõiduauto VW Caddy<br />
Kombi 1,4, maksumusega 213 300 krooni.<br />
• Moodustati 5-liikmeline Värska<br />
Vallavolikogu planeeringukomisjon.<br />
Planeeringukomisjoni esimeheks valiti<br />
R.Kudre. Esimehe ettepanekul kinnitati<br />
komisjon koosseisus: J. Luts, V. Saar, A.<br />
Kõiv, K. Päkk.<br />
• Muudeti <strong>valla</strong>valitsuse liikmete koosseisu.<br />
Värska Vallavalitsuse liikmete hulgast<br />
arvati välja Monica Hankov. Rutt Riitsaar<br />
kinnitati Värska Vallavalitsuse liikmeks.<br />
• Kinnitati Värska <strong>valla</strong>s asuvate vaba<br />
põllu-ja metsamaana erastatavate maade<br />
sihtotstarbeid.<br />
• Otsustati taotleda Värska <strong>valla</strong> munitsipaalomandisse<br />
Koidula transpordikeskuse<br />
maaüksus, suurusega 18,22 ha, asukohaga<br />
Värska <strong>vald</strong>, Koidula küla.<br />
• Muudeti Värska <strong>valla</strong> põhimäärust.<br />
Istungil 23.november 2004<br />
• Otsustati võõrandada Värska<br />
Vallavalitsusele kuuluv maja<strong>vald</strong>us asukohaga<br />
Ulitina küla, Värska <strong>vald</strong>, Põlva<br />
maakond, kirjaliku enampakkumise<br />
korras.<br />
• Kehtestati Värska kalmistu detailplaneering.<br />
• Otsustati taotleda Värska <strong>valla</strong> munitsipaalomandisse<br />
maa-ala, ligikaudse<br />
suurusega 0,8 ha, asukohaga Värska <strong>vald</strong>,<br />
Lobotka küla nimetusega LOBOTKA<br />
KÜLAPLATS ning maa-ala suurusega 0,5<br />
ha, asukohaga Värska <strong>vald</strong>, Värska alevik<br />
nimetusega KIRMASKI.<br />
• Kinnitati Värska <strong>valla</strong>s asuvate vaba<br />
põllu-ja metsamaana erastatavate maade<br />
sihtotstarbeid.<br />
• Kinnitati Värska ning Saatse raamatukogude<br />
põhimäärused.<br />
KAIRE LEPASTE, <strong>valla</strong>sekretäri abi<br />
KARI JAAGO, majandusnõunik<br />
Järgmise aasta jooksul muutub<br />
jäätmeveo kord ja hakkab toimuma<br />
piirkondlik jäätmevedu. Kortermajade<br />
elanikele ei muutu nähtavalt midagi,<br />
küll aga eramu <strong>vald</strong>ajate jaoks tähendab<br />
see prügikonteineri soetamist ja kohustuslikku<br />
lepingu sõlmimist jäätmeveo<br />
ettevõttega. Korraldatud jäätmeveo eesmärgiks<br />
on eelkõige liita kogu elanikkond<br />
jäätmeveoga ning seeläbi ennetada keskkonna<br />
prahistamist.<br />
Oluline aspekt on jäätmeveo<br />
teenuse kvaliteedi parandamine ja<br />
teenuse hinna kontrollimine. Konkreetses<br />
jäätmeveo piirkonnas jäätmeveo ainuõigust<br />
omav jäätmevedaja vastutab oma<br />
piirkonnas jäätmemahutite ümbruse korrashoiu<br />
ja puhtuse eest prügivedamisel.<br />
Tänaseks on allkirjastatud töövõtuleping<br />
Värska Vallavalitsuse ja Epler&Lorenz AS<br />
vahel, kes järgmise aasta suveks tühjendab<br />
Värska tsentraalkatlamaja masuudihoidla<br />
kütteõlijääkidest ja likvideerib kütteõlimahutid.<br />
Tegemist on Värska Vallavalitsuse<br />
ja Keskkonna Investeeringute Keskuse<br />
koostööl kolm aastat tagasi algatatud projektiga.<br />
Projekti eesmärgiks on likvideerida<br />
katlamaja masuudihoidla ja rajada vabanenud<br />
pinnale kaasaegne jäätmejaam,<br />
kus <strong>valla</strong> elanikkond saab ära anda kõik<br />
taaskasutamiseks kõlbulikud jäätmed.<br />
Tegemist on jäätmete liigiti kogumise<br />
soodustamisega. Statistiliste andmete<br />
põhjal peaks keskmises peres tekkivatest<br />
jäätmetest ca 80% võimaldama taaskasutuses<br />
rakendust. Eesmärk on, et ladestataks<br />
võimalikult vähe prügi, et võimalikult<br />
palju prügi läheks ümbertöötlusse ja taaskasutusse,<br />
nii nagu toimitakse arenenud<br />
Euroopa riikides.<br />
Samas on rõõm tõdeda, et järjest<br />
rohkem Värska <strong>valla</strong> elanikest suhtub<br />
meid ümbritsevasse loodusesse hoidvalt<br />
ja heaperemehelikult. Vallavalitsuse ja<br />
Põlva Keskkonnateenistuse koostööl,<br />
kolm viimast kevadet toimunud ohtlike<br />
jäätmete kogumise ringi tulemused näitavad<br />
selgelt inimeste suhtumise muutumist.<br />
Käesoleva aasta kevadel kogutud akud,<br />
päevavalguslambi “torud”, külmikud,<br />
mootoriõli ja värvijäätmed, aegunud<br />
ravimite jäätmed, elavhõbedat sisaldavad<br />
kraadiklaasid, telerid ja muud olmeelektroonika<br />
seadmed ületasid eelmise<br />
aasta tagust “saaki” enam kui poole võrra<br />
ja kahe aasta tagust 2,5 korda. Sellest<br />
võimegi järeldada, et inimesed mitte ei<br />
viska rohkem asju ära, vaid teavad millist<br />
ohtu keskkonnale tähendab metsa alla<br />
visatud vana autoaku või mitu inimpõlve<br />
laguneb metsa alla poetatud plastpudel ja<br />
valivad kuhu nad oma elamises tekkinud<br />
ohtlikud jäätmed panevad.<br />
Järgmise aasta plaanidest<br />
rääkides on kevadel plaanis korraldada<br />
taas nii elanikelt tasuta ohtlike jäätmete<br />
kogumise ring kui kevadine lehtede ja<br />
okste äravedamise aktsioon.<br />
Teabepäev<br />
Värskas<br />
28. oktoobril toimus Värska<br />
Kultuurikeskuses Põlva- ja Valgamaa kultuuri-<br />
ning raamatukogutöötajate teabepäev.<br />
Värska <strong>vald</strong>a tutvustavast reklaamfilmist<br />
ja kultuurikorraldusest Värska<br />
<strong>valla</strong>s rääkis <strong>valla</strong>vanem Rein Järvelill.<br />
Kultuurikeskuse tööst andis ülevaate<br />
juhataja Merle Tombak. Peeter Aas Põlva<br />
Maavalitsusest tutvustas kultuuritöö<br />
korraldust Saksamaal. Rahvakultuuri<br />
Arendus- ja Koolituskeskuse juhataja<br />
Aino Arro rääkis enesetäiendamise võimalustest.<br />
Päeva jooksul said kahe maakonna<br />
kultuuritöötajad kasulikku teavet<br />
ning vahetada mõtteid kultuurielu paremaks<br />
korraldamiseks.<br />
JANE VABARNA,<br />
Värska Kultuurikeskuse kunstiline juht
N u m b e r 3 d e t s e m b e r 2 0 0 4<br />
3<br />
LEELOKOOR LEIKO – 40<br />
JANE VABARNA<br />
Värska Kultuurikeskuse kunstiline juht<br />
13. novembril kogunes Värska<br />
Kultuurikeskusesse ligi 180 õnnitlejat – leelokoor<br />
Leiko tähistas oma 40. sünnipäeva. Leiko liikmed<br />
Veera Hirsik (juhendaja), Maria Rõzikova,<br />
Anastasia Puhm, Lidia Lind, Aleksandra Kõiv,<br />
Maime Kapten, Maria Raudla, Maria Enno,<br />
Maria Kriiskamägi, Jevgenia Sui, Anna Kullimaa<br />
ja Nikolai Kõiv võtsid õnnitlusi ning tänukirju<br />
vastu maavanem Urmas Klaasilt, <strong>valla</strong>vanem<br />
Rein Järvelillelt, paljudelt seto kooridelt ning<br />
külalistelt. Jekaterina Saiale andis <strong>valla</strong> tänukirja<br />
kauaaegse laulmise eest leelokooris Leiko <strong>valla</strong>vanem<br />
isiklikult. Leiko on aastate jooksul palju<br />
reisinud. Saali kujunduseks meisterdatud rongi<br />
vagunitele olid märgitud kohad, kus koor on<br />
laulnud. Viimane vagun oli tühi – järgmiseks<br />
reisiks.<br />
Novembrikuu algusõh tähistiväq<br />
Leiko naaseq umma 40. sünnüpäivä. Tuust<br />
aost tulle vällä raamat ja CD, midä edimäst<br />
kõrda tuul ilosal praasnikul ilmarahvalõ<br />
näüdäti.<br />
Raamat “Leiko - 40 aastat Värska<br />
leelokoori” om kummardus kõigilõ naisilõ,<br />
kiä Leikoh kunagi laulnuq ommaq. Sjoo om<br />
raamadu kokko pandjidõ ja kir´otajidõ teno<br />
Leikolõ vanno laulõ ja kõgõ tuu ilo nii hüä<br />
meele iist, mis nä ommaq uma eloiä joosul<br />
joudnuq meele kõigilõ andaq. Leiko om<br />
hindäle nimest võtnuq üte sõna Leigotamise<br />
laulust vai hobõsõ mängost, ja tuu olõi joht<br />
niisama! Tuu laulu alostus om niimuudu:<br />
edimält lätt peremiis umma varastõt vai ar´q<br />
kaonut hobõst ots´ma. Ku tä pikä ots´mise<br />
pääle peräkõrd hobõst näge, küsüs tä, koh<br />
hopõn hinnäst käknüq om, et kas tä käve külä<br />
vil´oh videlemäh. A hobõnõ ütles tuu pääle,<br />
et olõs tä kohki roitmah, et timä oll´ Jumalide<br />
saajuh ja tälle kingiti sääl pall´o kingitüisi.<br />
Ku peremiis küsüs, hobõsõ käest, kohe tä<br />
nuu andõq sis pandnuq om, sis hopõn ütles,<br />
et tälle tull´ üts´ armõdu vaenõlats´ vasta<br />
ja tä kinkse kõik kapudaq ja linigeq timäle.<br />
Mu meelest ommaq Leiko naaseq olnuqki<br />
nigu Leigotamise-laulu hobõsõq. Nä ommaq<br />
Jumalide saajast saadut andit – laulõ ja illo<br />
meile vaesile latsile kinknüq, kiä mi olõmi<br />
kõigõst sjoost ilost ilma jäetüq olnuq.<br />
Raamadulõ om ilosaq algussõnaq<br />
“Seto kultuurist Eestih ja maailmah”<br />
kir´otanuq presidendiprovva ja Leiko vana<br />
sõbõr Rüütli Ingrid. Umah jutuh tulõtas tä<br />
miilde, et väigokõsõq ja eismuudu kultuuriq<br />
ommaq väega tähtsäq ja olõs ull´us uma illos<br />
ja hüä vanõmbide ja vanavanõmbide käest<br />
saadu kultuur ja keel ar´q unõhtadaq ja kiäki<br />
tõnõ üritädäq ollaq. Seto kiil ja kultuur om<br />
sääne rikkus, mitä tõisil olõi, hoitkõq sjood<br />
nigu Leikogi om hoitnuq ja armastanuq.<br />
Sünnüpääväraamadu jaost kõnõli ma pall´o<br />
Leiko naisiga, lindisti näid ja lugõsi, midä nä<br />
eis hindä kottalõ ommaq kirja pandnuq, midä<br />
Vaike Sarv ja tõõsõq folkloristiq näide kottalõ<br />
arvanuq ommaq. Et Leiko naisi helü ka õks<br />
kuuldaq olnuq, tuu peräst pandsõ raamaduhe<br />
Õnnitluste vahepeal esitlesid Laine<br />
Lõvi ja Andreas Kalkun CD-plaati “Leiko lauluq”<br />
ning raamatut “Leiko – 40 aastat Värska leelokoori.”<br />
Peale kolm ja pool tundi kestnud õnnitluste<br />
jada ootasid külalisi suupisted ja tordilaud.<br />
Tiiu Kunsti poolt ülesseatud fotonäitus ja<br />
Ilme Hoidmetsa – Toivo Kadarpiku kokkuseatud<br />
pall´o tuud, mitä naaseq eis kõnõlivaq ja<br />
tähtsäst pidiväq. Edimält kõnõldas raamaduh<br />
Leiko algusõst, tuust kuis Pihla Kull´o kutsmise<br />
pääle naaseq Treskihe kokko naksivaq<br />
käümä ja kuis laulunaisist sai ütevooriga<br />
Verska kultuurimaja koorikõnõ, ketä edimält<br />
Kalevi Juta ja ildapa Hirsiku Veera juhatama<br />
nakas. Pääle tuud om jutto Leiko koorih<br />
laulnuq lauluimmist, Kull´ost, Katist, Oll´ost,<br />
Annest ja tõisist. Raamadust saat viil lukõq,<br />
kuis poliitika ja kerik om Leikot mõotanuq,<br />
kohe reisiq ommaq timmä veenüq ja muud<br />
huvitavat.<br />
Raamadu lõpuh kir´otasõq kolm<br />
suurt Leiko sõpra mälestüisi ja märgotuisi.<br />
Edimält kõnõlõs Tõnuristi Igor, kuis Leiko<br />
naas´e tä seto laulu ja folkloori manoq juhativaq.<br />
Filmitegijä Potteri Eeva tulõtas miilde,<br />
kuis tä Verskah ilosit seto naisi om käünüq<br />
üles võtmah. Lõpuh om Tartu Ülikooli dotsendi<br />
ja innedse Seto Kunigriigi sootska Hagu<br />
Paali märgotus Leikost ja timä nimest. Paali<br />
imehtäs tuud, kuis Leiko naas´eq nii höste<br />
ommaq mõistnuq ütelt puult heigotamist,<br />
tõsõlt puult tähtsät ja ausat ilotamist ja kultuuri<br />
kandmist nii ilosahe kokko panda.<br />
Pääle raamadu tull´ Leiko praasnigust<br />
viil vällä CD plaat “Leiko lauluq”.<br />
fotode esitlus pakkusid huvi nii külalistele kui ka<br />
asjaosalistele enestele. Õhtu jätkus ühiste seto<br />
laulude ja tantsudega.<br />
Värska Kultuurikeskus tänab pidupäeva<br />
juhte Ilme Hoidmetsa ja Endel Kaptenit, saali<br />
kujundajaid Maret Vabarnat ja Jane Tuika ning<br />
kõiki teisi abilisi.<br />
Raamat ja CD-plaat Leikost<br />
Andreas Kalkun ja Laine Lõvi esitlevad Leiko leelokoori<br />
juubeliraamatut ja CD-d.<br />
Foto RUTT RIITSAAR<br />
K U L T U U R<br />
Plaadiga oll´ sääne lugu, et edimält nakas üteh<br />
Lõvi Lainõga plaadi tegemise pääle mõtlõma<br />
Sarvõ Vaikõkõnõ. A läts´ nii, et Vaike joudsõ<br />
keväjä viil kävvü Leikot talomuuseumih<br />
lindistämäh, a sis võõdõti tä sjoost ilmast<br />
sinnäq, koh Lummo Kati, Laanõtu Oll´o, Pihla<br />
Kull´o, Mäeste Anne, Mehidse Anne, Aelas<br />
Ode, Kiisik Ode, Heimai Manni, Sitik Mari,<br />
Luigelaht Marta, Hade All´a, Kapten Nasta<br />
ja tõõsõq õndsaq puhkasõq. Plaat and hüä<br />
võimalusõ kullõlda, kuis Leiko om uma pikä<br />
iä seeh laulnuq.<br />
Plaadi pääl ommaq kõik kuulsaq<br />
lauluimäq ja killõq, võtkõq ja kullõlgõq ja<br />
saagõq osa ilosast laulust.<br />
Raamadut ja plaati saat osta Seto<br />
Talomuuseumist.<br />
Hüäd lugõmist ja kullõmist! Leiko<br />
naisilõ tervüst ja joudu suuv´h!<br />
KALKUNI ANDREAS<br />
Istu maalõ<br />
mõtõlõma,<br />
mõtõlõma,<br />
võtõlõma!<br />
Teele taha mia kõnõlõda<br />
Partsi teele pajatada<br />
Kui mi naase kokko tulli<br />
Sagarikku saisatami<br />
Panni sälgä ime rõiva<br />
Kaala ime hõpõehte<br />
Naksi viise veeretämä<br />
Laulusõnno laaditama<br />
Ilol haari otsast kinni<br />
Leelol napsi nulgast kinni<br />
Õga essüs ilo sõna<br />
Tulõs vahet laulu vaihella<br />
Pallo sõkõ sõnapõldu<br />
Astõ ilo adra takah<br />
Veie ilo ilma pääle<br />
Laulu laja välä pääle<br />
40 tull naariskõllah<br />
Ilo pido ilotadõh<br />
Koh mi koori kokko saimõ<br />
Saimõ tõõnõ tõõsõ mano<br />
Teno anna tulijalõ<br />
Meidä meeleh pidäjilõ<br />
Tõõsõ teno tegijilõ<br />
Suurõ vaiva nägijil<br />
Jääse iäst mälehtädä<br />
Jääse kavvast kõnõlda<br />
Kui meid armas avvustati<br />
Leiko naisi meeleh peeti<br />
MAIME KAPTEN,<br />
Leelokoori “Leiko” liige<br />
KÜLALISED<br />
LEEDUST<br />
Käesoleva aasta 18.–19. mail külastas<br />
Põlva maakonna kultuuritöötajate delegatsioon<br />
Leedu Kelme rajooni erinevaid kultuuriasutusi.<br />
4. ja 5. novembril toimus vastuvisiit.<br />
Põlvamaad külastasid Leedu kultuuri-,<br />
raamatukogu- ja muuseumitöötajad. Külalised<br />
Kelmest tutvusid Värska Kultuurikeskuse, Värska<br />
Raamatukogu ja Seto Talumuuseumiga. Viimases<br />
oli ka õhtusöök, mida ilmestasid “Kuldatsäuga”,<br />
Jalmar Vabarna ning Jaanus Viskari etteasted.<br />
Lõbus õhtupoolik jätkus leedu tantsude ja pillimänguga.<br />
JANE VABARNA<br />
Värska Kultuurikeskuse kunstiline juht<br />
Külakostiks toodud toiduainetest kujundatud taluõu (esinejate taga laual) oli nii söömiseks kui jutuaineks korraga.
4 V ä r s k a - h ü ä o l õ m i s õ k o t u s<br />
K U L T U U R<br />
Seto Talumuuseum 10<br />
LAINE LÕVI,<br />
Seto Talumuuseumi direktor<br />
Seto Talumuuseum<br />
10 aastat tagasi<br />
Kuigi Seto Talumuuseumi avamise<br />
päevaks on kirjas 17. juuli 1998. a, peame meie<br />
alguseks ehitamise algusepäeva 01. novembrit<br />
1994. a. Põhjendame sellega, et üheaegselt ehitamisega<br />
toimus pidevalt tegevus selle platsi peal<br />
- talgud, kohtumised tähtsate ja oluliste inimestega,<br />
üritused. Ehk on noorematele huvitav teada ja<br />
teistele meeldetuletuseks alguse lugu.<br />
Mõte Värskasse Seto muuseum rajada<br />
on väga vana. Talumuuseumi idee tuli aga Tiiu<br />
Kunstilt, mis minu poolt esialgselt sajaprotsendilist<br />
toetust ei saanud. Ka esimene pöördumine<br />
tollase Värska külanõukogu istungi poole ei<br />
toonud toetust, aga andis lootust. Järjekindla<br />
jäärapäisusega asja ajades jõudsime 26. augustil<br />
1993. a STM Fondi moodustamiseni 4 asutajaliikme<br />
poolt (Paul Mäeste, Mare Lallu, Tiiu<br />
Kunst ja mina). Algus oli tehtud, jäi ainult edasi<br />
minna. STM Fondi 7- liikmeline juhatus toetas<br />
ja aitas kuni põhikompleksi valmimiseni ja üleandmiseni<br />
Värska <strong>valla</strong>le Seto Talumuuseumi<br />
moodustamiseks.<br />
Ehitus ja kogu tegevus toimusid projektipõhiselt.<br />
Probleemideta pole muuseumi<br />
rajamine kunagi olnud ega vist tule ka. Olen<br />
alati uskunud sõnapidamisse ja kui mõni oluline<br />
paber tuli hilinemisega, ei seganud see toimuvat.<br />
Kui see nii poleks toimunud, ei oleks me nii<br />
kaugel, kus oleme praegu.<br />
Ma tahan tänada esimesi toetajaid,<br />
kellest olenes muuseumi valmimine: tollane<br />
ehitusdirektor Väino Alamäe, <strong>valla</strong>vanemad Paul<br />
Mäeste, Vello Lõvi, kultuuriminister Jaak Allik,<br />
Eesti Vabariigi Valitsus eesotsas Mart Laariga.<br />
Oluliseks pean Põlva Maavalitsuse tuge, kus<br />
üks hea hing oli 10 aastat tagasi ja on ka praegu:<br />
kultuuritalituse juht Peeter Aas, kellega koos sai<br />
kultuuriministeeriumi treppe mitmelgi korral<br />
kulutatud. Oli teisigi aitajaid ja toetajaid. Kõigile<br />
aitäh!<br />
Muuseum täna<br />
Tänaseks on põhikompleks valmis.<br />
Olemas on 20. sajandi alguse jõukas Seto talu<br />
kõigi eluks vajalike hoonete ja olulise sisustusega.<br />
Muidugi pole meil olemas kõike, mida elus<br />
kasutati, paljusid esemeid ei ole võimalik enam<br />
hankidagi, kuid me tegeleme sellega igapäevaselt<br />
vastavalt võimalustele.<br />
Meil oli õnne saada niinimetatud<br />
Leppoja talu, mis on praegu kasutusel hoidlataluna.<br />
Sinna on rajatud peaaegu nõuetele vastav<br />
tekstiilihoidla, mis ka tulevikus alles jääb. Tares<br />
olev kraam kolib välja. Meil on töötuba, kus saab<br />
teha väiksemaid restaureerimistöid. Meil on<br />
olemas talu piiri peal tsäimaja, maja, kus asuvad<br />
ka tööruumid, hoidlad, arhiiviruum, käsitöötare<br />
ja koolitare. 10 aastat ilma normaalsete<br />
töötingimusteta ei ole edasiviiv jõud.<br />
Tsäimaja, mis on kuulsust toonud<br />
Värskale, kätkes endas meeletut tööd, peaaegu<br />
võimatut, aga eesmärgi nimel! Siinkohal tänan<br />
Värska Vallavalitsust, kõigepealt Rein Järvelille,<br />
Kari Jaagot, Monica Hankovit, Leie Häält jne.<br />
Tänan ehitajat Ristpalkmajad A & H Heiki<br />
Härmi, kultuuriministeeriumi, kust tuli juubelikingitus<br />
tsäimaja II korruse näol, tänan EAS ja<br />
Euroopa Liidu PHARE programmi.<br />
Niisama ei anta siin ilmas midagi,<br />
kõik tuleb kinni maksta tööga. Muuseum on<br />
oma koosseisu saanud tublid inimesed. Kes on<br />
tulnud, see ka jäänud. Kuigi mind peetakse järsu<br />
ütlemisega inimeseks, on meie koosseis selle kõik<br />
suutnud välja kannatada. Aitäh teile!<br />
Tänaseks oleme jõudnud 20 000<br />
külastajani, kusjuures me ei loe tsäimaja külastajaid,<br />
kes muuseumipiletit pole ostnud.<br />
Pidevalt vahetuvad näitused, muuseumiüritused<br />
ja käsitööõppused tekitavad huvi<br />
ning pakuvad vaheldust, aga toovad juurde ka<br />
lisatööd. Pidev püsiekspositsiooni hooldamine<br />
ja täiendamine toimib igapäevaselt. Arvestatav<br />
on käsitöömüügilett, millega aga parasjagu tööd.<br />
STM teatmiku ettevalmistus käsikirjaküpseks<br />
hakkab valmis saama, valmis “Leiko” lauludega<br />
CD, maha maetud pole mõtet ajaloo püsinäituse<br />
tegemiseks tsulanasse.<br />
Tsäimaja käivitamine emadepäeval<br />
oli küllaltki hullumeelne ettevõtmine. Polnud<br />
mingeidki kogemusi ja kohapealt tööjõu leidmine<br />
oli suur probleem. Muuseumitöötajatele<br />
oli see meeletu lisatöö, operatiivne tegutsemine<br />
päästis palju kitsaskohti. Köögi- ja baaritöölised<br />
olid fantastilised. Näljane inimene on kuri ja tihti<br />
Talumuuseumi elumaja. Foto RUTT RIITSAAR<br />
ka halastamatu, aga ma julgen küll välja ütelda<br />
mõtte: alati saab natukenegi paremini, kuid<br />
jääda tuleb kahe jalaga maa peale oma tahtmiste<br />
juures. Eelkõige on tsäimaja Seto rahvustoidu<br />
söömise koht muuseumi külastajatele, seetõttu<br />
tuleb juhukülalistel leppida sellega, et arvestatakse<br />
eelisjärjekorras selliseid gruppe. Värskas<br />
on teisigi söögikohti, nii et nälga päris ei tohiks<br />
keegi jääda…<br />
Mis saab edasi? Muuseumi kollektiivil<br />
pole kombeks pikaks ajaks puhkama jääda, kogu<br />
aeg peab ora tules olema ja sihid silme ees seisma.<br />
10 aastaks on tööd küllaga.<br />
Muuseum 10 aasta pärast<br />
1. Filiaalis Saatse muuseumis on tehtud remont.<br />
2. Kogu vara Saatse muuseumis on inventeeritud.<br />
3. Leppoja talust on kujundatud kolhoosiaja<br />
alguse Seto elutare ja töösse rakendatud.<br />
4. Rajatud on vaene seto majapidamine.<br />
5. Muuseumi aia taga olev Radiolinja mast on<br />
kolinud kaugemale.<br />
6. Töösse on rakendatud hobutransport Värskast<br />
Kostkovani, st. külavahetee on remonditud läbitavaks<br />
aastaringselt.<br />
(Ettekanne pidulikul kõnekoosolekul 2.11.2004)<br />
Seto Talumuuseumist Seto Instituudiks?<br />
Mõtteid Seto Talumuuseumi sünnipäeva kõnekoosolekult<br />
REIN JÄRVELILL, <strong>valla</strong>vanem<br />
Võib vastu panna sõjaväe sissetungile,<br />
kuid mitte ideele, mille aeg on käes.<br />
Victor Hugo<br />
Kümme aastat tagasi alustati Värskas<br />
Seto Talumuuseumi ehitamist, asuti realiseerima<br />
ühte natuke hullumeelset ideed seto<br />
kultuuripärandi säilitamiseks. Täna on meil<br />
olemas hästi tegutsev muuseumikompleks<br />
filiaali ja tsäimaja ning viieteistkümne töötajaga.<br />
Püüdes maalida pilti Seto Talumuuseumi<br />
tulevikust, peab alustama natuke kaugemalt.<br />
Setodel ei ole oma ülikooli, oma<br />
kirjakeele normi, omakeelset kooliharidust ja<br />
napib kultuurialast iseotsustamise õigust. Kui<br />
Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et Eesti riik<br />
peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise<br />
läbi aegade, siis mina küsin: kes peab tagama<br />
seto kultuuri ja rahvuse säilimise läbi aegade?<br />
Seto asja ajamine peab algama võimu võtmisest<br />
enda kätte. Me peame saama õiguse ise otsustada<br />
oma keele, kultuuri ja rahvuse tuleviku<br />
üle. Viiskümmend aastat oli eestlane pahane, et<br />
eestlaste eest tehti otsuseid Moskvas. Ei saanud<br />
Talumuuseumi Tsäimaja. Foto RUTT RIITSAAR<br />
ju tõsiselt võtta iseolemist ja iseotsustamist<br />
Eesti NSV-s. Ei saa rääkida tõsiselt võetavalt<br />
seto kultuuri arendamisest, kui kogu tegevus<br />
„projektipõhine” ja projektide rahastamine<br />
otsustatakse sisuliselt Tallinnas.<br />
Seto kultuuri elujõulisuse suudab<br />
tagada ainult kultuuriautonoomia. Seto<br />
Kongress peab muutuma seto kultuuriomavalitsuse<br />
suurkoguks ja Seto Kongressi<br />
Vanematekogu jõuliselt tegutsevaks kultuurinõukoguks.<br />
Kultuuri säilimise tagab omakeelne<br />
ja omameelne ajakirjandus, haridus<br />
ja teadus. Kultuuriomavalitsus peabki andma<br />
välja oma ajalehte ja teisi meediaväljaandeid,<br />
omama oma muuseume ja Seto Instituuti ning<br />
omakeelseid koole. See ongi kultuuriautonoomia.<br />
Kas meil on selleks eeldusi ja kas<br />
see kõik ei kõla liiga utopistlikult? Usun, et<br />
see kõik on võimalik. Tulevikku vaatamine<br />
saab põhineda ainult minevikul, ajaloolisel<br />
mälul. Seega peab kultuuriautonoomia<br />
keskmes olema Seto Talumuuseum, millesse<br />
kogutud kultuurivara ja teadmiste baasil on<br />
võimalik luua oma kultuuriinstituut. Selle<br />
Seto Instituudi koosseisus peab olema nii<br />
keeleteaduse-, arheoloogia-, kunsti-, ajaloo- ja<br />
muusikaosakond, kuid miks mitte ka meediaja<br />
haridusosakond.<br />
Tõeline kultuuriautonoomia on<br />
võimalik aga ainult siis, kui koos otsustusõigusega<br />
antakse kultuuriomavalitsusele ka<br />
vahendid. Kuskil mujal, peale Eesti Vabariigi,<br />
pole võimalik luua seto kultuuri omavalitsust.<br />
Enamus setosid on Eesti Vabariigi kodanikud<br />
ja selle riigi maksumaksjad. Seega<br />
on Eesti riigi ülesanne ja kohustus rahastada<br />
setode kultuuriomavalitsust, seda loomulikult<br />
tingimusel, kui riik ei taha olla šovinistlike<br />
riikide esirinnas. Lähtudes riigieelarve mahust<br />
ning kultuurirahade osakaalust riigieelarves<br />
ja kohalikes eelarvetes ning setode rahvaarvust,<br />
oleks lähiaastatel õiglane eraldada seto<br />
kultuuriautonoomiale ca 15 miljonit krooni<br />
aastas. Selle raha täpsem jaotamine, läbi<br />
kultuuriomavalitsuse eelarve, kuuluks Seto<br />
Kongressi kompetentsi. Selliselt käitudes oleks<br />
riik aus setode suhtes, poleks vaja eraldi riiklikke<br />
seto kultuuriprogramme, oleks tagatud<br />
subsidiaarsuse põhimõtte rakendamine ning<br />
tagatud ühe väikese põlisrahva moraalne õigus<br />
säilitada oma kultuuri ja rahvust läbi aegade.<br />
Seto Talumuuseum on kiiresti<br />
arenenud, see areng ei tohi seisma jääda.<br />
Tänane muuseum on heaks baasiks, millele<br />
annab ehitada seto kultuuri kestmajäämise<br />
instrumendid. Seto Talumuuseumist annab<br />
välja arendada tegus seto teadus- ja hariduskeskus.
N u m b e r 3 d e t s e m b e r 2 0 0 4<br />
5<br />
H A R I D U S<br />
TEGEVUSTEROHKE SÜGIS-TALV MEIE VALLA KOOLIDES<br />
Värska gümnaasiumis<br />
ILME HOIDMETS,<br />
Värska Gümnaasiumi õppealajuhataja<br />
Värska Gümnaasiumis toimub õppetöö<br />
vastavalt riiklikule õppekavale ja õppenõukogus<br />
kinnitatud valikainete kursuste ainekavadele.<br />
Valikainetena õpitakse põhikoolis arvutiõpetust<br />
ja seto keelt, gümnaasiumiastmes autoõpetust,<br />
kodundust, masinaõpetust, filosoofiat, majandusõpetust,<br />
C-võõrkeeltena inglise ja saksa keelt<br />
ning seto kultuurilugu. Tugiõpet vajavate õpilaste<br />
jaoks toimuvad parandusõppetunnid ja erialast<br />
ettevalmistust omav pedagoog Kaja Laats on<br />
koostanud ainekavad õpilaste eripära arvestades.<br />
Õpilastele pakuvad aga kindlasti<br />
rohkem huvi igasugused ainealased ja klassivälised<br />
üritused ning õppekäigud. Ainealase<br />
tegevuse raames toimuvad koolis ainenädalad.<br />
Septembrikuu oli spordikuu. Kehalise kasvatuse<br />
õpetajad Ingrit Kala ja Kurmet Karsna korraldasid<br />
esimest korda Setomaa olümpiamängud.<br />
Antiikolümpiamängude teema läbis mitmeid<br />
ainetundegi – filosoofia ja kirjanduse tundides<br />
koostati ettekandeid, kunstiõpetuse tundides<br />
joonistati spordialade esindajaid, kehalise kasvatuse<br />
tundide ajal toimus spordiviktoriin jne.<br />
Seto keele õppe raames sõitsid 10.<br />
klassi õpilased nüüd juba traditsiooniliselt ekskursioonile<br />
Võro Instituuti, kus pidas väga hea<br />
loengu ajaloolisest Võromaast ning oma keele<br />
ja kultuuri austamisest Nele Reimann. Tagasiteel<br />
külastati Obinitsa Muuseumitarõ. Huvitavalt<br />
ja kaasahaaravalt rääkis seto pulmakommetest<br />
muuseumi perenaine. Elevust tõi pruudi riietamine<br />
pealtvaatajate silme all. Valmimas on koduuurimistööd<br />
ja võistlustööd Võro Instituuti.<br />
Juhendajaks allakirjutanu.<br />
Õpetajate päeval andsid tunde<br />
tavapäraselt 12. klassi õpilased ja seekord<br />
ka nende klassijuhataja (direktor) Anna<br />
Stepanenkova, sest kõikidesse klassidesse õpetajaid<br />
ei jätkunud. Kenasti esinesid kooli huvialaringides<br />
osalevad õpilased. Pärisõpetajad sõitsid<br />
seekord õppepäevale Tartu linna.<br />
I veerand lõppes seitsmendat korda Playback<br />
show’ga. Pealtvaatajatest pungil kultuurikeskuse<br />
saal tõestas järjekordselt, et huvi selle ürituse<br />
vastu pole kadunud. Seda tingib, et 1.–12. klassi<br />
õpilaste esinemiskavad lähevad aina omapärasemaks<br />
ja esinemiskultuur paremaks. Seitsme aasta<br />
jooksul on olnud palju nauditavaid kavasid<br />
Kalmer Tennosaarest ja Arnold Oksmaast Elvis<br />
Presley’ni. Sellel aastal üllatati nii žüriid kui ka<br />
publikut filmikunsti lavalepaigutuse ja väikese<br />
striptiisitaolise momendiga. Vaatamisväärsusteks<br />
olid kostüümid, mis valminud õpilaste, klassijuhatajate,<br />
lastevanemate ja teiste abiliste koostöös.<br />
Kõik olid tasemel! Kuna Playback show<br />
eesmärgiks on siiski tuntud artistide ja isikute<br />
äratuntavate joonte leidmine ning omapoolne<br />
taasesitus, siis otsiski žürii esinejatelt just neid<br />
aspekte ja tunnistas parimateks etteasteteks oma<br />
vanusegruppides: ansambel “Waterboy” 4. klassi<br />
esituses, katkend muusikalist “Grease” 8. klassi<br />
esituses ja Ruslana oma tantsugrupiga 10. klassi<br />
esituses. Tähelepanu köitis <strong>valla</strong>valitsuse esituses<br />
ansambel A.C.D.C. ja teda teenindav lavatööliste<br />
meeskond.<br />
Üritust juhtis laval 8. klassi õpilane<br />
Paul Hunt ja lava tagant huvijuht Ingrit Kala, kes<br />
rõhutas, et kõik õnnestus tänu tugevale koolirahva<br />
meeskonnatööle ja lastevanemate toetusele.<br />
Novembrikuu on aastaid olnud 5.–12. klassi<br />
õpilastele muusika – ja kunstiõpetusekuu. Selgi<br />
aastal üllatasid õpetajad Galina Viskar ja Piret<br />
Ziugand uute ideedega õppetundide mitmekesistamiseks<br />
klassivälise ainealase töö osas. Toimus<br />
plakatikonkurss, kus parimateks muusikateemalisteks<br />
töödeks tunnistati 8. klassi “Progressiivne<br />
rock” ja 9.klassi “Hortus Musicus” ning kunstiteemaliseks<br />
plakatiks 9. klassi õpilaste Marilyn Vesi,<br />
Karin Saare ja Kaija Lassiku “Moodne kunst”.<br />
Ainenädala lõpus toimus “vaba lava”, kus üles<br />
astusid 5. klassi ansambel, akordionist Evelin<br />
Ämarik, pianist Jaanus Viskar ja 8.–9. klassi<br />
punkbänd “Vesikana”.<br />
24. novembril tähistasid 9.–12. klassi<br />
õpilased kodanikupäeva. Ajalooõpetaja Vello<br />
Jüriöö juhendamisel valminud ettekannetega<br />
esinesid 11. klassi õpilased.<br />
Novembrikuu viimasel neljapäeval<br />
viibisid gümnaasiumiõpilased töövarjupäeval<br />
Eestimaa erinevates nurkades. Tulevase töökohaga<br />
tutvumine on alati huvi pakkunud ja<br />
majandusõpetuse õpetaja Helena Kudre sõnul<br />
said ka tänavu noored ülevaate “planeeritavast”<br />
töökohast. Samal ajal toimus kõige noorematele<br />
koolilastele kadrikarneval, mille korraldustoimkonnas<br />
algklasside õpetajad Eve Kapten,<br />
Eve Järvelill, Ruth Kõivo ja Tiina Purik. Lastele<br />
meeldis eriti see, et õpetajadki riietusid vastavalt<br />
ja mängisid–laulsid kaasa. Enne jõule sõidetakse<br />
teatrisse “Vanemuine” Petteri ja Lotta Jõulumaaga<br />
tutvuma ning etendust “Pähklipureja” vaatama.<br />
Ega õppimistki unustata, valmistutakse koolisisesteks<br />
ainenädalateks ja olümpiaadideks ning<br />
saadetakse parimaid kirjatöid konkurssidele.<br />
Detsembri alguses külastasid kooli<br />
Soome Vabariigi Martinmäe kooli 2 õpetajat<br />
ja 10 õpilast. Võõrustajateks olid 5.–6. klassi<br />
õpilased ja nende aineõpetajad. Õpilased elasid<br />
peredes ja tänaksime perekondi Hüdsi, Kullasaar,<br />
Suure, Raudkepp, Sepp ja Kudre, kes külaliste<br />
jaoks aega leidsid. Soome õpilased tutvusid<br />
koolielu korraldusega ja õppetööga ning veetsid<br />
aega ekskursioonidel Värska lähiümbruses.<br />
Sõpruslinna Haapajärvi delegatsioonile andsid<br />
Värska Gümnaasiumi ja Värska Muusikakooli<br />
õpilased mitmekeelse pika kontserdi, mille eest<br />
tuleb tänada juhendajaid.<br />
Detsembris valmistutakse Oma kooli<br />
päevaks ja jõulupeoks. Oma kooli päeval toimub<br />
laat, kus on võimalus kaubelda omavalmistatud<br />
postkaartide, piparkookide, meenete, kuuseehete<br />
ja kõigega muuga, mis müüa sünnib.<br />
14. detsembril toimub Värska Gümnaasiumis<br />
maakondlik Paul Haavaoksa nimeline etlejate<br />
konkurss, kuhu korraldajad ootavad osalejaid<br />
kogu maakonnast.<br />
8. klassi rütmikas esinemine Playback show`l. Katkend muusikalist Greace.<br />
Foto RUTT RIITSAAR<br />
Värska kooli juubeliraamat<br />
ANNA STEPANENKOVA,<br />
Värska Gümnaasiumi direktor<br />
Inimene on juba loodud sellisena,<br />
et ta ihkab OMA – oma maad, oma kodu,<br />
oma kooli ja oma… Õpilasedki tunnevad<br />
end hästi oma klassiruumis, oma koolipingis<br />
ja oma… OMA – see on inimlik,<br />
õpilasi kasvatav ja õpetajaid ühendav<br />
eesmärk.<br />
Värska Gümnaasium on sel aastal<br />
saanud oma kooli lipu, oma kooli logo,<br />
oma kooli päeviku ja oma kooli raamatu.<br />
Raamat „Värska kool – 110” on hariduselu<br />
ajalukku vaadata püüdev uurimus. Värska<br />
kooli kujunemise loo kokkupanekut<br />
alustas Helle Kõlli ja lõpetas ning kogus<br />
lisamaterjali Ilme Hoidmets. Aastad<br />
mööduvad ja üha vähemaks jääb meenutajaid<br />
ja meenutuste tõepäragi kipub<br />
kaduma. Koostajail oli raskusi materjalide<br />
leidmise ja faktide kontrollimisega,<br />
sest isegi Valga Maa-arhiivis haigutas<br />
mitmes säilikus musti auke. 110 aastat<br />
on pikk periood, et sündmused õigesse<br />
ritta sättida. Igatahes nüüd on hariduselu<br />
kroonika olemas.<br />
Austusega kirjutatakse raamatus<br />
õpetajast läbi aegade, uhkusega meenutatakse,<br />
et väikeses Värska koolis on alati<br />
olnud andekaid loomingulisi õpilasi,<br />
võimekaid sportlasi ja aktiivseid ürituste<br />
organiseerijaid.<br />
Huvitavad on õpetajate meenutused<br />
kooliajast. Vajalikud on mälu<br />
täpsustamiseks ka vilistlaste ja koolis<br />
töötanud õpilaste nimekirjad.<br />
Raamatut on levitatud vilistlaste<br />
kokkutulekul, kingitud teenekatele<br />
õpetajatele, müüdud huvilistele. Huvi<br />
raamatu vastu aina suureneb. Värska<br />
kooli kroonikalaadset raamatut on<br />
tellinud muuseumid ja raamatukogud,<br />
isegi Pedagoogika Arhiivi Muuseum ja<br />
Rahvusraamatukogu.<br />
Aitäh suure töö tegijatele!<br />
Peale tunde Saatse koolis<br />
Gümnaasiumiõpilaste esinemine Soome sõprus<strong>valla</strong> esindajatele 2. detsembril. Foto RUTT RIITSAAR<br />
On neljapäeva pärastlõuna,<br />
üks tõsiselt töine ja arendav õhtupoolik<br />
Saatse kooli õpilastele. Koolis on palju<br />
klassivälise tegevuse võimalusi, sest tegutsevad<br />
mitmesugused isetegevusringid.<br />
Pärast tundide lõppu jälgib korrapidajaõpetaja<br />
õpilaste liikumist ühest ringist<br />
teise. Meie koolis ei saa toimuda kahte<br />
ringi korraga. Miks? Sel lihtsal põhjusel,<br />
et üks õpilane osaleb mitmes ringis. On ju<br />
selge, et kui õpilane ise ringi valib, siis ta<br />
selles huviga ka kaasa lööb.<br />
Esimesena alustas muusikaring.<br />
Kooli seitsmest tüdrukust neli valmistub<br />
Värskasse laulupäevale minekuks. Järgneb<br />
spordiring. Peale seda joovad õpilased<br />
sooja teed. Peatselt algab juba kodulooring,<br />
kus valmistutakse Seto muinasjutu<br />
päevaks. Ringis osalevad nii nooremate<br />
kui ka vanemate klasside õpilased. Peagi<br />
kostub saalist muusikat ja kõik tüdrukud<br />
siirduvad aeroobikasse.<br />
Tore, et kõik sujub nii kenasti.<br />
Õpilaste vaba aeg on sisustatud huvitavalt<br />
ja kasulikult.<br />
VIIVI NUKK,<br />
Saatse põhikooli õpetaja
6 V ä r s k a - h ü ä o l õ m i s õ k o t u s<br />
V A R I A<br />
TALVEL LIIGELGEM ETTEVAATLIKULT<br />
HILLAR HEIL,<br />
Värska <strong>valla</strong> vanemkonstaabel<br />
Eestimaiselt tujukas talv, libedus ja<br />
pimedad õhtud on toonud endaga kaasa aja,<br />
mil liiklusolud on raskemad ja ohtlikumad<br />
kui mõnel muul aastaajal. Kuna aasta kolm<br />
viimast kuud on olnud liiklusstatistikas aasta<br />
kõige mustemad, siis pöörab politsei sel ajal<br />
liiklusele tavapärasest suuremat tähelepanu.<br />
Samas on aga oluline, et ka iga liikleja ise teeks<br />
kõik endast oleneva, et oma turvalisus tagada.<br />
Talvel tekivad liiklusohtlikud olukorrad<br />
seetõttu, et on pime ning teed sageli lumelopased<br />
ja libedad. Sellises olukorras peavad<br />
jalakäijad ja jalgratturid ise hoolsad olema,<br />
tagamaks oma nähtavus. Liikluseeskirja kohaselt<br />
tuleb halva nähtavuse korral või pimedal<br />
ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes<br />
jalakäijal kasutada helkurit või süüdatud<br />
laternat. Helkuri mittekandmise korral võib<br />
jalakäijat karistada kuni 600 krooni suuruse<br />
rahatrahviga, alkoholijoobes ja liiklusohtliku<br />
olukorra tekitanud jalakäijat aga kuni 6000<br />
krooni suuruse rahatrahviga. Kuna eelnevatel<br />
aastatel on politseioperatsioonide käigus<br />
inimestele helkurite vajalikkust selgitatud ja<br />
enamasti hoiatustega piirdutud, siis nüüdseks<br />
peaks helkurite kandmine jalgsi liiklejatele<br />
juba iseenesestmõistetavaks muutuma.<br />
Jalgrattal peavad kindlasti olema<br />
töökorras pidur ja signaalkell, vähemalt ühe<br />
ratta mõlemal küljel kollane helkur, pimedal<br />
ajal või halva nähtavuse korral sõites aga ees<br />
valge ja taga punane tuli või viimast asendav<br />
punane helkur. Jalgratturitel tuleb enne<br />
manöövrite sooritamist kindlasti veenduda<br />
manöövri ohutuses. Ettevaatlikku ja viisakat<br />
liiklemist peaksid kindlasti üles näitama ka<br />
autojuhid, valides väiksema sõidukiiruse.<br />
Politsei teeb omalt poolt kõik, et inimeste<br />
jõuluaeg kujuneks turvaliseks. Seetõttu<br />
korraldatakse detsembrikuus rohkem politseioperatsioone<br />
avaliku korra ning liiklusohutuse<br />
tagamiseks. Liikluses pööratakse eelkõige<br />
tähelepanu inimvigastustega liiklusõnnetuste<br />
ennetamisele, kergliikluse ohutuse tagamisele,<br />
joobes sõidukijuhtide osakaalu vähendamisele<br />
ja lubatud sõidukiiruse ületajate tabamisele.<br />
Politsei ei taha liiklejaid karistada,<br />
vaid tagada kõigile turvalisus. Karistused<br />
võetakse appi ikka vaid liiklejate endi kaitseks.<br />
Ratturid ja jalakäijad on liikluses<br />
nõrgem osapool. See tähendab, et eelkõige<br />
tuleb neil endil oma ohutuse eest hoolitseda<br />
– kõige paremini saab seda teha liikluseeskirju<br />
järgides.<br />
Loodame, et autojuhid ja jalakäijad<br />
käituvad nii jõulukuul kui ka pärast seda<br />
viisakalt ja teistega arvestades. Liikluses ei ole<br />
kohta egoistidele – alati tuleb meeles pidada, et<br />
meiega samal ajal liikleb ka palju teisi inimesi,<br />
kelle käitumist me ei oska ette arvata. Alati<br />
tuleb valmis olla üllatusteks ja vajadusel kiirelt<br />
reageerida. Seda saab teha aga vaid siis, kui ise<br />
liigeldakse liikluseeskirjadele vastavalt.<br />
Soovin teile õnnelikku liiklemist,<br />
rahulikke jõule ja rõõmsat aastavahetust!<br />
Kultuurikalender<br />
DETSEMBER<br />
19.12 Anne Vabarna nimeline omakultuuriõhtu<br />
Värska Kultuurikeskuses<br />
22.12 Saatse kooli jõulupidu<br />
23.12 Värska Gümnaasiumi jõulupidu<br />
28.12 Koduste laste jõulupidu Värska<br />
Kultuurikeskuses<br />
28.12 Pensionäride jõulupidu Saatses<br />
28.12 Koduste laste jõulupidu kell 12.00<br />
29.12 Pensionäride jõulupidu kell 13.00 Värskas<br />
29.12 Valla jõulupidu kell 20.00 Värska<br />
Sanatooriumis, õhtujuhid Gaute Kivistik ja<br />
Marko Mitt, tuju tõstavad tantsurühm Efekt<br />
ja nukushow Viimane rong, tantsuks mängib<br />
ansambel Weekend.<br />
Piletite ja kohtade tellimine <strong>valla</strong>sekretäri<br />
abi juures tel 79 64 733.<br />
31.12 Aastavahetuse pidu Värska Kultuurikeskuses<br />
Taivo bändiga.<br />
Pidu on kingitus <strong>valla</strong> volikogu ja <strong>valla</strong>valitsuse<br />
poolt ning on <strong>valla</strong>elanikele tasuta!<br />
JAANUAR<br />
05.–08.01 Talsipüha Seto Talumuuseumis<br />
vanade jõulupühade tegemiste ja kommete tutvustamine<br />
ning kaasategemine.<br />
07.01 Pensionäride jõulupidu Matsuris<br />
14.01 Uue aasta pidu Saatse rahvamajas<br />
21.01 Värvide päev Värska Gümnaasiumis<br />
23.01 Lastehommik “Lumememmega käsikäes”<br />
Värska Kultuurikeskuses<br />
“Kes loeb, see mõtleb,<br />
kes mõtleb, see arutleb.”<br />
EHA KÜTT,<br />
Värska raamatukogu juhataja<br />
Värskas on raamatukogu olnud juba aastakümneid,<br />
seega ka võimalus raamatuid<br />
laenutada ja lugeda raamatukogu vahendusel.<br />
Raamatukogu asukoht <strong>valla</strong>maja 3.<br />
korrusel on alates 1994. aastast. Aastast<br />
2000 on raamatukogus internetiühendus,<br />
sellest ajast peale on raamatukogu<br />
külastajatel võimalik kasutada internetiarvuteid<br />
info saamiseks.<br />
Kogus on üle 14 000 raamatu,<br />
käesolevaks aastaks on tellitud 37 nimetust<br />
ajalehti–ajakirju. Teatmeteoseid ja<br />
ajakirjade viimaseid numbrid on võimalik<br />
kasutada kohapeal. Soovitud trükise<br />
puudumise korral on see võimalik tellida<br />
raamatukogudevahelise laenutuse teel<br />
teistest raamatukogudest. Raamatukogu<br />
raamat peab vastu pidama mitmekümneid<br />
laenutamisi - lugemisi, seega on oluline,<br />
et raamat ei jääks seisma lugeja kätte<br />
pikaks ajaks. Palve lugejatele: “Hoidke<br />
raamatuid ja tooge laenutatud teosed<br />
õigeaegselt tagasi, neid teoseid vajavad<br />
teised lugejad!” Tähtajaks tagastamata<br />
raamatu iga üle tähtaja läinud päeva eest<br />
on raamatukogul õigus nõuda viivist.<br />
Aegade jooksul on teisenenud raamat ja<br />
raamatukogu. Informatsiooni on inimene<br />
alati vajanud. Praeguses ühiskonnas on<br />
muutunud vajatava info sisu, ulatus ja<br />
tähtsus, selle edastamise vorm ja kiirus.<br />
Tänapäeva raamatukoguhoidja põhimure<br />
on iga infovajaja soovi võimalikult kiire<br />
ja täpne täitmine. Raamatukogude töötajad<br />
koostavad Põlva maakonnas ühtset<br />
elektronkataloogi, mis on kättesaadav<br />
aadressil: http://raamat.polva.ee/avalik/<br />
avaleht/avaleht.php. Elektronkataloogi<br />
sisestatakse andmed kõigi raamatukokku<br />
laekuvate raamatute kohta. Viimaste<br />
aastate jooksul soetatud raamatute kohta<br />
on info juba olemas, varem ilmunuid<br />
alles sisestame. Seega on võimalik juba<br />
enne raamatukogu külastust uurida, kas<br />
raamatukogus leidub huvipakkuv teos.<br />
Tulevikus hakkab ka raamatute laenutamine<br />
toimuma elektrooniliselt.<br />
Raamatukogu mõistet seostatakse<br />
ühiskonnas eelkõige kultuuri<strong>vald</strong>konna,<br />
meelelahutuse ja õppimisega. See funktsioon<br />
on olnud kõige olulisem ning<br />
jätkub ka tulevikus, aga ilmselt uuel<br />
kujul. Tänapäeva inimene on valiku ees<br />
– kas ammutada teadmisi raamatutest või<br />
suunata pilk tulevikku – arvutile.<br />
VEEBRUAR<br />
08.02 Vastlapäev Värska Gümnaasiumis<br />
13.02 Lastehommik “Sõbralik hommik” Värska<br />
Kultuurikeskuses<br />
14.02 Sõbrapäev Värska Gümnaasiumis<br />
16.02 Ahunapäev Seto Talumuuseumis<br />
kalandusega seotud tööd ja kombed<br />
24.02 Eesti Vabariigi aastapäeva kontsert-aktus<br />
Värska Kultuurikeskuses<br />
<strong>Number</strong> 3, detsember 2004<br />
Toimetaja: Rutt Riitsaar<br />
Redigeerija: Ilme Hoidmets<br />
Telefon: 796 4772<br />
e-mail: rutt@verska.ee<br />
Valla veebileht: www.verska.ee<br />
Makett ja küljendus:<br />
MTÜ Kütioru Avatud Ateljee<br />
Trükk: AS Võru Täht<br />
Järgmine nr ilmub märtsis 2005<br />
Värska <strong>valla</strong>valitsus ja <strong>valla</strong>volikogu õnnitlevad<br />
sünnipäevalapsi!<br />
Pärja Leivo 06. november – 98<br />
Õie Tuik 16. november – 86<br />
Ivan Linnus 24. november – 86<br />
Harald-Johannes Volmer<br />
24. november – 83<br />
Ivan Võsokovski 01. november – 81<br />
Anastasia Kiho 06. november – 81<br />
Natalja Smorodin 07. november – 80<br />
Alla Vassapõld 04. november – 79<br />
Olga Ahelik 02. november – 78<br />
Maria Süvala 07. november – 78<br />
Aleksandra Zaitseva 14. november – 77<br />
Jevgenia Reinomägi 27. november – 77<br />
Olga Metsatalo 26. november – 76<br />
Aleksandra Ivanova 03. november – 75<br />
Paul Uusaed 17. november – 75<br />
Jevgenia Sui 23. november – 75<br />
Olga Lall 26. november – 75<br />
Enno Kausmees 12. november – 65<br />
Maria Kullasaar 01. november – 60<br />
Märt Rebane 04. november – 55<br />
Kalev Leopard 17. november – 55<br />
Jaan Olesk 22. november – 55<br />
Vello Djomin 30. november – 55<br />
Lembit Kirsing 06. november – 50<br />
Andres Tõnisson 13. november – 50<br />
Tatjana Pruusapuu 29.detsember – 87<br />
Jekaterina Koidla 26.detsember – 86<br />
Nikolai Parksepp 07.detsember – 85<br />
Anna Lumi 22.detsember – 81<br />
Anna Repän 22.detsember – 79<br />
Jevgenia Järvekald 12.detsember – 77<br />
Zoja Huntsaar 27.detsember – 76<br />
Maria Varbla 29.detsember – 75<br />
Veera Toonõkurg 30.detsember – 70<br />
Liide Lusti 15.detsember – 65<br />
Viire Viinak 20.detsember – 65<br />
Illar Laanetu 05.detsember – 60<br />
Ennu Ernits 20.detsember – 60<br />
Nikolai Mürksepp 16.detsember – 55<br />
Nikolai Malahov 10.detsember – 50<br />
Tatiana Voznessenskaia<br />
21.detsember – 50<br />
TÄNUAVALDUS<br />
Augustis toimus Värskas Abobase<br />
Systems AS-i poolt korraldatud mitmevõistlus<br />
ECOrally, millel juba traditsiooni hõngu: sel<br />
korral juba kolmas võistlus. Paljud linna ITikad<br />
said võistelda suundorienteerumises nii joostes,<br />
ratastel kui ka kanuudes.<br />
Suured tänusõnad korralduse ja<br />
toetuse eest kuuluvad: Värska OK-le Peko<br />
Raul Kudre eestvedamisel, Tsäimaja perenaistele<br />
ja Laine Lõvile, Värska Kultuurikeskusele,<br />
Vetelpäästeühingule, Piirivalvekordonile, Räpina<br />
haigla brigaadile, vabatahtlikele korravalvuritele<br />
ja paljudele, paljudele teistele.<br />
Ja unustamata ei saa jätta stoiliselt<br />
rahumeelset härra Semjon Kaljut, kellele soovime<br />
mõnusaid pensionipäevi.<br />
Kauneid Jõulupühi ja meeldivaid<br />
taaskohtumisi uuel aastal !<br />
Abobase Systems AS-i nimel<br />
Eve Ilves ja ECOrally ´04 korraldustoimkond
Change language