Number 2 (21) juuni (PDF) - Värska Vallavalitsus - Värska vald

Number 2(21) JUUNI 2009 3Töös olevatest projektidesthõlmabsuurem osa muuseumidevaldkonda. Mahukaim on„Saatse muuseumi väljaarendamine“mida rahastasEttevõtluse ArendamiseSihtasutus piirkondadekonkurentsivõime tugevdamiseprogrammist. Tegevustekson muuseumipeamaja laiendus, kõrvalhoonerenoveerimine japüsiekspositsiooni teostus.Välialadele rajatakse lastelepõnevad mängunurgad,puhkealad, väike laululava,kerghooned, rajataksehaljastust, puhastatakseveekogu. Paigaldatakseviidad, koostatakse mitmekeelsedtrükised. Projektikogumaksumus 5,6 miljonitkrooni. Lisarahastust antudTEATED JA SOTSIAALVallavalitsuse projektidesttegevuste elluviimisekssaime Setomaa arenguprogrammist(edaspidi SAP)summas 250 000 EEK.Lõpusirgel on projekt„Saatse pansionaadi hoonesseseminari- ja koolituskeskuseloomine“. Antudprojekti tegevuste abilrenoveeriti Saatse pansionaadikoolitus- ja vaba ajakeskust. Hooneosas hakkabtegutsema raamatukogu,kasutada saab internetti,korraldada saab seminareja koolitusi, läbi viia väiksemaidkultuurisündmusi.Rahastas SAP, kogumaksumus588 235 EEK.Samuti on lõppemasSAP-ist rahastatud „SetoTalumuuseumi hoonete jaõueala kaasaegse elektriprojektitellimine“ (ko-Saatse pansionaat elab oma eluTuledesäras Saatse pansionaadi hoone kuulutab Saatse külale, et hoone on valmis.Kaugemale saadab aga sõnumi – elu Saatse piirkonda tuleb tagasi!Ilus ja uhke tunne on vaadata rekonstrueeritud endist koolimaja hoonet ja järjekordselttunnustada ehitajat – Selista Ehitust. Ehitaja oli tubli ja andis maja õigeaegselt üle.laanisime, et esimesedPasukad tulevad omauude kodusse juunikuu esimeselpäeval ja nii läkski. Uuesja värvilõhnalises majas võtsidmeie perenaised Anneli, Veera,Leeni ja Aili esimesed asukadvastu ja paigutasid nad oma tubadesse.Eks kõigile oli esimenepäev uus ja harjumatu. Tänasekspäevaks on maja juba hakanudelama oma rütmi. On veel väikeseidkäivitusvalusid, aga tänuväga tublidele perenaistele suudameneed lahendada.Pansionaadis on voodikohti45 inimesele. Kõik toad on kõigimugavustega, alumise korrusepäiksepoolsetel tubadel onka rõdu. Tubades on televiisorid.Majas on piisavalt ruumi, etliikuda ja nüüd on võimalik külastadaraamatukogu, mis asubsamas majas. Loomulikult onkõigi unistus ja soov elada omaskodus. Aga mingitel põhjustelgumaksumus 36 403EEK). Valminud onmuuseumi peamaja,sauna, aitade, rehealuse,sepikoja uus kaasaegneelektrivarustusetööprojekt. Samuti onlahendatud välivalgustus,näituste ruumilisavalgustus jmt.Valminud tööprojektialusel tellitakse elektritöödeteostus veelsellel aastal. Rahastusenõusolek SAP-st.Värska Tervisespordikeskuseja radadeväljaehitus. Tervisespordikeskusehoone, staadionja 1,5 km valgustatudradasid on projekteeritud.Kogu kompleksi väljaehitamiseksressursse hetkelei piisa. Taotlus hoone jaradade väljaehitamiseks onsisse antud Siseministeeriumikohalike avalike teenustearendamise meetmesse.Vastus saabub suve keskel,loodetavasti saame alustadaesimeste töödega sügisel.Sügiseks valmib kultuurimajamaa ala maastikukujunduseprojekt. FinantseeribSAP, kogumaksumus30 680 EEK. Lahendataksekõnni- ja auto juurdepääsuteedkultuurimaja sissepääsule,haljastus, välivalgustus,istepingid. Kaalumiselon purskkaevu planeerimine.Loodetavasti saab Värs-Foto: Sander Hüdsija mingil ajahetkel muutub seeraskeks ja tihti ka võimatuks.Inimene peab tegema valikuid,kuidas ja kus edasi elada. Ükskindlasti inimväärikamaid kohtivanaduspäevade mööda saatatmisekson pansionaat.Paljudel on kindlasti eelarvamusedvanadekodust ja sotsiaalkorterist,aga usun, et Saatse pansionaatsuudab muuta paljudeeakate mõtteviisi ja pakkuda kõigileoma elanikele inimväärsetka alevik oma keskusessekauni ja väärika haljastuse,kus terrassil saab läbi viiaväiksemaid vabaõhu sündmusining on meeldiv vabaaega veeta.Sellel aastal on veelplaanis täiustada Seto Talumuuseumis(Värskas) infokättesaadavust külastajatele.Paigaldada alal suunavaidviitasid, hoonetesilte, külastajate infoarvutikasutamine, trükkidainfovoldikuid selgitavatetekstidega jmt. PiiriveereLiidrist on taotletud toetustskatepargi sisustuseuuendamiseks ja Seto Talumuuseumipeamaja katustevahetuseks.Tähelepanu ettevõtjad!Palun andke teada kuni16. 07. 2009 e-posti teel:rutt@verska.ee võivald@verska.ee,kes on huvitatud internetiseadmete paigaldamisest.Lisage oma kontaktandmed,sh ärinimi, maakatastri number või talukohanimi. Selgitusekskirjeldage kas teil internetpuudub või jätab soovidaselle kvaliteet (kiirusvms). Piisava hulga huvilisteolemasolul käivitameuue projekti ettevõtjateleinternetiseadmete paigaldamiseks.Rutt RIITSAARArendusnõunikelu. Meie tubli personaat püüabkindlasti selle poole.Lisaks eakatele koduksolemisele pakub Saatse pansionaatmajutusvõimalustmeie piirkonda külastavaleinimesele ja seda kindlastipiirkonna kõige odavamatehindadega.Pansionaadiga samas hoonesvalmis ka Saatse vabaajajaseminarikeskus, kus asubraamatukogu, seminariruumja saun. Saunaga oleme otsustanud,et Saatse piirkonnaelanikud saavad saunateenustkasutada laupäeviti ja sedakella 14–20. Kella 14–17 saavadkäia saunas naised ja kella17–20 mehed. Saunakülastusehind on 25 krooni.Raamatukogu on saanudendale avarad ja valgusküllasedruumid, kus lisaks raamatuteja ajalehtede lugemiseleon võimalik kasutada kainternetti.Saatse Pansionaadi jaSaatse vabaaja- ja seminarikeskusepidulik avamine onplaneeritud 31. juuliks. Kuikellelgi on huvi tutvuda meiemajaga, siis oleme nõus alatiseda tutvustama.Infot saab telefonidel:52 99 190, 79 64 325Silver HÜDSISaatse pansionaadi juhatajaVärska valla tervisekomisjonüdamenädala raames,S23. aprillil korraldastervisekomisjon vallarahvalehaiguse eelse seisundi varaseksavastamiseks ning tõsisematehaiguste ja traumadeära hoidmiseks tervisenäitajatekontrollimise. Pereõde IviAlve määras kolesterooli javeresuhkru taset, mõõtis vererõhkuning andis külastajaiesoovitusi toitumise ja tervislikeeluviiside kohta. Tasuta olijagamiseks palju erinevaid infomaterjaleterviseteadlikkusetõstmise kohta, kõigil külastajateloli võimalus proovidamassaažipatjade tervendavat,lõõgastavat toimet. Tervisenäitajatekontrolli läbis 75inimest.Selleks, et olla terve võisaada tervemaks, saab ise paljuteha: olla kehaliselt aktiivne,toituda tervislikult, loobudasuitsetamisest, alkoholist, võttavajalikul määral puhkust ja lõõgastuda,tegeleda meelepärastehuvialadega ja olla elurõõmus– ühesõnaga elada tervislikult.Terve südame näitajad:Pulss rahulolekus kuni 80lööki/minVererõhk alla 130/85 mm HgKolesterool alla 5,0 mmol/lVeresuhkur alla 5,5 mmol/lVöökoha ümbermõõt naistelalla 88, meestel alla 102 cmKehamassiindeks:19–25 normaalne26–30 ülekaal, võib põhjustadatervisehäireid, üle 30rasvumine, tõsised terviseprobleemid.Kehamassiindeks = kehakaal(kg) : kehapikkus (m) xkehapikkus (m)Tuleohutusalane õppepäevtoimus 19. mail Värska Kultuurikeskuses.Koolitusel osalesidkülavanemad, allasutustejuhid, ettevõtete juhid ja teisedhuvilised. Loengut ja praktilistõpet viisid läbi Päästeteenistusespetsialistid. Kohal oli Lõuna– Eesti Päästekeskuse insenertehnilisebüroo juhataja MargoLempu, kes rääkis sellest, kuidastoimida küünaldega, midapeab teadma siseruumis suitsetaja,elektriseadmetest ja nendeohutusnõuetest. Lisaks elektrijuhtmetest,kütteseadmetestja nende korrasolekust, tuletöödest,käitumisest tulekahjukorral ning õnnetusteadeteedastamisest. Sellele kõigelelisandusid näited elust enesest.Lõuna – Eesti PäästekeskuseEnnetustöö büroo vanemspetsialistSulev KallavusTuleohutuspäeval sai proovida tulekustutamisttutvustas väga põhjalikult esmaseidtuleohutus- ja kustutusvahendeid,andis ülevaate erinevatestsuitsuanduritest koospraktiliste näidetega. Rääkistuletustutustekist ja selle kasutamisvõimalustest,erinevatestkustutitest ja nende praktilisestkasutamisest. Kõigele lisaksvaatasime filmi tulekahju arengust.Kutseline korstnapühkijaTauno Baškirov rääkiskütte süsteemide regulaarsehool duse vajalikkusest, korstnassüttinud pigi põlemisest,kütte kolletes kasutamisekssobivatest küttematerjalidest.Korstnapühkija tagab korstnate,lõõride ja küttekollete puhastamisegaesmase tuleohutusening peale töö lõpetamistannab vormikohase kütteseadmetepuhastamise akti.Värska Tugikomando pealikRaivo Kunst andis ülevaatetuleohutusest Värska vallasning mainis, et kõige kehvemasseisus on Treski küla, kus puudubtuletõrje veevõtutiik, kuidolukord valla territooriumil onüldiselt hea.Praktiliselt said kõik õppepäevalosalejad proovida tulekustutamist pulberkustutiga,mis paljudele osutus elus esmakordsekskogemuseks. Koolituselõppedes anti kahekümneseitsmele õppepäeval osalejaleüle tunnistused. Tervisekomisjontänab professionaalseidlektoreid, kes kuulajatele vajalikuja sisutiheda päeva põnevaltsuutsid sisustada. KiidameHirvemäe Puhkekeskust vägamaitsva eine eest ning tänuTeile , AS Värska Vesi.Tervisekomisjon oli esindatud31. mail Värska Suvistepühalaadal, kus jagasimetervisekirjandust ja õnneloose.Päevajuht Reet Külaots innustasrahvast terviseleti juurde tulema,samas andis laadalisteleülevaate imikute ja väikelastevigastuste ja põletustraumadevältimise võimalustest.Räägiti ka esmaabi andmisest,insuldi sümptomitest, haigusteära hoidmisest, riskiteguritevähendamisest. Lisaks veelpiima koostisest, selle toimestning raviomadustest.Palju tänu Seto Line ReisidOÜ-le, Silver Hüdsile jaMTÜ Setomaa Turismile, kesmeid lahkesti loosiauhindadegatoetasid.Merike TEINtervisekomisjoni liigeFoto: Rutt Riitsaar

4 Värska — hüä olõmisõ kotusMuusikakooli kevadVärska Muusikakooli lõppenud õppeaastasse mahtus hulgaliseltesinemisi ja kontserte ning kevad kujunes eriti sündmusterohkeks.Käisime koos gümnaasiumi esindusega oma kooletutvustamas ja muusikalist külakosti viimas naaberkoolidele. KontserdidOrava Põhikoolis, Meremäe-Obinitsa Põhikoolis ja MikitamäeKoolis pakkusid nii esinejatele kui ka kuulajatele meeleolukatvaheldust õppetööle.Pärimusmuusikat õppivate õpilaste laiemat tunnustust ei pidanudpikalt ootama – individuaaltundides õpitakse pärimusmuusikaõppekavade järgi ju alles esimest aastat. Ansambel Trallikudosales rahvamuusikatöötluste festivalil Moisekatsi elohelü ja pälvisseal ühe eripreemiatest – „Tunnustus kõige naturaalsema heli eest“.Trallikute juhendaja Kristjan Priksi leidlikud rahvamuusikaseadedja Evelin Ämariku temperamentne karmoškamäng jäid kõrvu festivaližüriile, kes polnud kiidusõnadega kitsi. Trallikutel on suvelmitmeid vastustusrikkaid kontserte. 3. juulil on ansamblil võimalusesineda Euroopa Koolimuusika Assotsiatsiooni ja RahvusvaheliseKoolimuusika Assotsiatsiooni konverentsil Tallinnas, 18. juulilSeto Folgil ja juuli lõpus Viljandi pärimusmuusika festivalil. Trallikudon esindanud oma muusikakooli ja koduvalda kõikjal edukalt.Esinetakse alati setu rahvariietes ja mängitakse enamasti setu pillilugusidning võib julgelt väita, et ansambel on kujunemas arvestatavakssetu kultuuri propageerijateks kogu Eestis.15-ndal mail Viljandi Pärimusmuusika Aidas toimunud üleriigiliselpärimusmuusikute võistumängimisel, saavutasid lisa-aastaõpilased oma vanuseklassis väga häid tulemusi: Evelin Ämarik– parim lõõtsamängija ja Gloria Kadarpik – parim viiuldaja. Tantsulisekarmoškamängu eest märgiti ära Doris Kudre nooremasvanusegrupis. Karmoškamängijate õpetajaks on Seto Kuninriigiparima pillimehe tiitliga pärjatud Toomas Valk ja viiuliõpetajakspärimusmuusik Ott Kaasik (aktiivne muusikutegevus ansamblitesVirre, Vinland ja Kihnu poisid). Mängijaid hindas žürii koosseisusVeljo Tormis, Neeme Punder, Jalmar Vabarna, Celia Roose, JaanusPõlder ja Christina Frohm.Aasta lõppes traditsiooniliselt lõpuaktusega, kus muusikakoolilõputunnistused said 4 klaveriklassi õpilast – Jogita Järvemägi,Ruti Kirikmäe, Laura Kruusamäe, Mari Metsakaev. Muusikakoolialgastme (1.–4. kl.) tunnistused anti 9-le õpilasele: Jelena Balanenkova,Doris Kudre, Daniel Kütt, Laura Hääl, Elina Keerpalu, KätlinVaher, Triinu Kotov, Liis Toomas, Stella Sulaoja. Traditsiooniliseltesitas iga lõpetaja oma eksamikavast ühe lemmikpala. Muusikalisiüllatusi lõpetajatele oli varuks nii akordionistidel kui viiuldajateansamblil.2009/2010. õppeaastal on Värska Muusikakoolis võimalusõppida pärimusmuusika suunal karmoškat, viiulit ja kitarri, lisakspõhipillina klaverit, akordionit ja trummi. Augustis toimuvadsoovijatele täiendavad sisseastumiskatsed, kuhu on ooda tud kõikkooliealised lapsed sõltumata vanusest. Vanematele sisseastujatelepakume alates sügisest võimalust õppida nn vabaklassi õppekavaalusel, milles on esikohal pilliõpe ja üld ainete (solfedžo ja muusikalugu)mahtu on vähendatud. Külastage muusikakooli kodulehekülgewww.verska.ee/muusikakool/.Ilusat suve ja meeldivaid elamusi muusikaüritustelt!Tiina KADARPIKVärska Muusikakooli direktorKuidas 7. kl maitsetaimi kasvatas3. veerandil oli meiebioloogia tunni üheksteemaks taimed inimese elus.Pärast seda tuligi meil mõtehakata ise ürte ehk maitsetaimikasvatama. Seemned külvasimepottidesse aprillis. Eelnevaltolime potid kunstiõpetusetunnis ära värvinud. Nii tundisigaüks oma ära. Õpetaja olivarunud meile ka erinevaidseemneid. Näiteks tilli, basiilikutja palju muud. Eelpoolmainitud taimed saidki kõigepopulaarsemaks. Veel kasvatasimepeterselli, koriandrit jaspinatit. Paistis, et ettevõtmineklassile meeldis, sest kastsimetaimi iga päev, kui läksimebioloogia või geograafiatundi. Töö tulemused olid kakohe näha, sest umbes 5 päevapärast hakkasid pinnaletulema esimesed lehed. Niinad kasvasid. Kui taimed olidjuba piisavalt suured, tuli huvijuhtmeid pildistama. Sedasijäi ettevõtmisest hea mälestus.Kõige viimasena tegime tüdrukutegakodunduse tunnis ühehainapiiraku. Materjalikulu oliüsna väike, sest nn hainad olidju olemas. Mõtlesime järgmiselaastal taas taimi kasvatada,aga siis juba võib-olla mõndamuud liiki, näiteks ilutaimi.Laura KRUUSAMÄE7. klassi õpilaneÕpilased bioloogia tunnis istutatud maitsetaimepottidegaFoto: Viivika KooserHARIDUS2008/2009 õ-a on Värskas jõudnud lõpusirgele3. juunil lõppesidVärska Gümnaasiumiskäes oleva õppeaasta õppetunnid.Kooli aktusel anti üle kiituskirjadväga hästi õppinudja eeskujulikult käitunud 11õpilasele:Karmel Jaago 1. kl,Kristel Jaago 2. kl,Krete Auser 2. kl,Maia Mustimets 3. kl,Kristel Kõivo 3. kl,Doris Kudre 5. kl,Oliver Lillestik 5. kl,Omar Purik 5. kl,Maria Lping 6. kl,Ruti Kirikmäe 7. kl,Anna-Liisa Palatu 8. kl.Samas tänati õppeaastajooksul maakondlikel ja vabariiklikelolümpiaadidel edukaltIX klass1. Heil, Heilo2. Jegorova, Taissia3. Jõgela, Joana (kiituskiri)4. Jänes, Veiko5. Järvemägi, Jogita6. Keem, Raido7. Kirikmäe, Imre8. Kostõgov, Mark9. Kudre, Daisy (kiituskiri)10. Kullasaar, Helena11. Linnus, Kristjanesinenud õpilasi ja nende juhendajaid.Maavanema tänukirjasaid tulemusrikka tööeest õpilaste ettevalmistamiselõpetajad Kersti Leping, IlmeHoidmets, Olga Nagibina, UrsulaHakk ja Helena Kudre.Aktusel jagati hulgaliseltauhindu erinevate konkurssideparimatele. Tublid olid õpilasedRMK metsaviktoriinis, rahvusvaheliselmatemaatikavõistluselKÄNGURU, projektis Kool,kus lugemine loeb. 10. klassiõpilastele anti üle riigikaitseõpetusekursuse läbimist tähistavadrinnamärgid.Kindlasti on koolil heameel 12. klassi lõpuaktuselüle anda kuldmedalid KaidiKattaile ja Birgit Kenale.12. Meister, Sven13. Palatu, Siim14. Pirnpuu, Peep15. Raudkepp, Kaisa16. Rehtla, Elle- Helena17. Roose, Elis18. Satsi, Kristjan19. Sepp, Kaarel20. Suure, Jete21. Vako, Ingrid22. Vertepov, SergeiKlassijuhatajaKaja LAATSKiituskirjaga lõpetanud õpilasedMõlemad tüdrukud on tublidõppimises ja mitmekülgsedspordis. Rõõmu valmistavad9. klassi kiitusegaFoto: Kalju Kuusiklõpetajad Daisy Kudre jaJoana Jõgela.Ingrit KALAVärska G õppealajuhatajaLõpetajad 2008/2009.õppeaastalXII klass1. Hunt, Hegeli2. Jahimees, Mari3. Kattai, Kaidi (kuldmedal)4. Kena, Birgit (kuldmedal)5. Kikamägi, Kaupo6. Kotov, Teele7. Kõivo, Merili8. Laanelind, Aron9. Linnus, Artur10. Mehine, Nele11. Raudkepp, Liisa12. Saar, Erki13. Tiirik, Kristjan14. Vaher, Kätlin15. Vinogradova, KseniaKlassijuhatajaGalina VISKARÕpilasfirma Sõlm& Ehe osales Norras üleeuroopalisel noorteürituselärska GümnaasiumiVõpilasfirma Sõlm&Ehealustas oma tegevust oktoobris2008. Praeguseks on edukastegevusaeg lõppenud.Firma koosseis oli kolmeliikmeline.Sigrid Hunt valitipresidendiks, Reelika Ruuniktootmisjuhiks ning Merike Palopsonfinantsjuhiks. Tootsimesiidjast kangast ehteid, mida valmistasimekäsitsi sõlmtehnikas.Sisse olid sõlmitud paberkuulid,mis on kerged ja loodussõbralikud.Pakkusime kaelakeesid, käevõrusidja kõrvarõngaid. Sõlmehtedvalmistasime vastavaltaastaaegadele ja tähtpäevadele.Jõulude ajal olid valikus punased,kuldsed ja sädelevad toonid.Kevade saabudes pakkusimeheledaid ja kirjusid ehteid.Võistluskogemusi parimaõpilasfirma auhinnale saimekogeda erinevatel laatadel.Alustuseks osalesime jõululaadalPärnumaa Jõulud. Jubaesimeselt laadalt tõi Sõlm&Ehekoju parima väljapaneku jasuurima läbimüügi auhinnad.Oma toodangut pakkus õpilasfirmaka Tartu, Rapla ja Värskajõululaatadel. Raplas tunnustatiõpilasfirmat parima väljapanekuauhinnaga. Veebruarisosales Sõlm&Ehe TallinnasKristiine kaubanduskeskusestoimuval Eesti õpilasfirmadeFoto: Viivika Kooserlaadal. Aprillis pidid õpilasfirmadkoostama oma tegevusekohta tegevusaruanded. Valitivälja 14 parimat, kes pääsesidfinaalvõistlusele “Eesti parimõpilasfirma”. Nende seas kaSõlm&Ehe. Edukas esinemineviis meid ka Eestist välja Euroopasse.6.-13. mail toimus NorrasBodo linnas õpilasfirmade üritus,kus osales 66 õpilasfirmat27-st Euroopa riigist. Eestistoli esindatud 6 õpilasfirmat.Norrasse sõitsime bussiga. Teelnägime kaunist Skandinaaviamäestikku ja loodust. Vaatamisväärsustegatutvusime ka Soomesja Rootsis, seal ööbisimekämpingutes. 8. mail jõudsimeNorrasse, kus algasid tiimidevahelisedvõistlused. Võistkonnadolid kokku pandud erinevatemaade õpilasfirmade liikmetest.Ühiste tegevuste käigustutvusid erinevate rahvusteõpilased. Saime praktiseeridainglise keelt ning juurde uusikogemusi. Õhtul pakuti viikingitekoopas rahvuslikku teed jamootorpaadi meresafaril sõidutatiläbi hoovuste merikotkastepesasid vaatama. 9. maioli laadapäev. Sõlm&Ehe’lläks hästi, toodangu vastunäidati üles suurt huvi ja žüriiküsitlustele oskasime ladusaltinglise keeles vastata. Üritusetöökeeleks oligi inglise keel.Lisaks ehetele tutvustasimeoma boksis ka Setomaad ningkandsime firma esindusriietuselsetu vöid. Õhtul toimus autasustamis-tutvumisõhtu.ParimaksEuroopa firmaks tunnistatiŠveitsi õpilasfirma EcoVase,kelle toodanguks olid kilestlillevaasid. 10. mail matkasimemäetippu, kus pakuti Norrarahvustoitu. Mitmetunniseltõusuteel tuli veel mitmed tiimidevahelisedülesanded lahendada.Õhtul toimuspidulik ürituselõpetamise õhtusöök.Reis oliväga meeldejäävja muljeterohke.Maikuus osalesSõlm&EheVõrus tegutsemisaastaviimaselõpilasfirmadelaadal. Sealsaavutati taasparima väljapanekuauhind.Sõlmehteid olivõimalik osta kaPõlva Intsikurmulaadalt, Värskasuviste käsitööjamaalaadaltFoto: Evi Rohtlaning Mikitamäekevadlaadalt.ÕpilasfirmaSõlm&Ehe tänabtoetuse eest Setomaa ValdadeLiitu, Eesti KultuurkapitaliPõlvamaa Ekspertgruppi,Värska Gümnaasiumi, VärskaVallavalitsust ja AS VärskaVesi. Suurimad tänud lähevadloomulikult õpetaja HelenaKudrele, kes on suunanud meidrahvusvahelisse ärimaailma jajuhendanud igati meie õpilasfirmaedukaks.Reelika ja SigridÕpilasfirma liikmedVasakult: Merike Palopson (finantsjuht), SigridHunt (president), Reelika Ruunik (tootmisjuht)Tallinnas Eesti õpilasfirmade laadalFoto: Helena Kudre

Number 2(21) JUUNI 2009 5MUUSEUM ja KÄSITÖÖTagasivaade pitsipäevadele ja muuseumi näitustele16. seto pitsipäevad olid käimasolevamuuseumiaastaoluliseks ettevõtmiseks Seto Talumuuseumisning kujunesid külastajate rohkeks.Mida siis näha sai? Traditsiooniliselt olideksponeeritud vanad värvilised pitsidmuuseumikogust. Kahjuks küll väike osakui arvestada, et fondis on ligi 80 erinevatvärvilist pitsitööd.Tsulanas sai tutvuda ikoonilinadega,mille otstes erinevas tehnikas või tervenistiheegeldatud pitsid. Heegelpitsi kõrvalolid esindatud hargi- ja sõlmpits, ühevärvilineja kirju. Samas sai ülevaate pühaserättidearenguloost, millest vanemadolid aastast 1860 ja noorem 1960.Rõivaaidas on oktoobrikuuni vaatamiseksnäitus „Üte talo näpotüü“, kus emaja kahe tütre tööd, mille tegemisel inspiratsioonisaadud vanaema rõivakirstust.See on hästi eriliste töödega näitus, misväärt meie külalistele näitamist ja millestosa on pärjatud eelnenud pitsivõistlustel.Autoriteks meie kodukoolis õppinud janaabervallast Mikitamäelt pärit pereemaAngela Reidla ning tema virgad tütredÜühelü ja Lumileid, kes õpivad VilustePõhikoolis.Iga-aastaste külastajate ja seto pitsiarmastajate oodatuim väljapanek olimuidugi võistlustöid tutvustav näitus.16. konkursile olid oodatud tööd teemalVEST, PLUUS, KAMPSUN. Tuli vägatöömahukaid, aga samas ka lihtsaid, korrektseidkuid efektseid töid. Viimaste puhularvatavalt žürii preemiale ei loodetudki,ent olid siiski uhked kanda ja teistelimetleda. Aitäh kõigile osavõtjatele, kuidminu eriline tänu õpetajatele, õpilastele javisadele tegijatele, kes on igal aastal truultosalemas. Samas ootan põnevusega uusitegijaid!Tänu SetomaaKutuuriprogrammi,EestiKultuurkapita liPõlvamaa ekspertgrupijaVärska Vallavalitsuserahaliseletoele, sai žüriikoosseisus UlveKangro, RuttRiitsaar, LaineLõvi ja KülliKaur välja selgitadaparimad.Koolinoortepreemia (1000.-,750.-, 500.-) pälvisidÜühelü jaLumileid HälvinViluste Põhikoolisthalli kampsikuja triibulisesuvepluusi (I, II Pitsipäevade võistlustöökoht) ning MaarjaLiivago Mikitamäe Põhikoolist (III koht)musta vesti eest.Täiskasvanute võistluse peavõidu(1500.-), III koha preemia (1000.-) ja kapubliku lemmiku auhinna võitis AngelaReidla Veriora vallast töömahukate motiividestning värviliste „tähtedega“ suvepluusideeest. Teise preemia (1250.-) saiMalle Avarmaa Räpina vallast väga korrektseja keeruka pitsvesti eest.Noorte töödest meeldis rahvusvaheliselepublikule enim Värska Gümnaasiumi8. klassi õpilase Keity Libliku väike valgenutika lahendusega suvepluus. Õpetajapreemia (1250.-) oli sellel aastal väljateeninud Pille Kruustik, Värska Gümnaasiumikäsitööõpetaja, kelle õpilaste töidkõige rohkemvõistlusele jõudisja üks nendestpublikulemmiktöö autoriksosutus.Eripreemiaidesivanemate pärandihoidmiselja arendamiseljagus kõigileosavõtjatele.2010. a toimuva,järjekorranumbrilt17kandva pitsivõistluseteemakson kooskodukooliga valitudKOTT.Teema ei kätkeainult käekotte,vaid teha võibFoto: Tiiu Kunst ka pisemaid jasuuremaid padjavõitekikotte.Suvi toob veel rohkelt näitusi. Kunaon ümmargusi tähtpäevi: naabervallastMikitamäelt pärit kirjaniku Nasta Pino 75.sünnipäev, meie valla luuletaja Paul Haavaoksa85. sünniaastapäev, siis eksponeerimenende loomingut, mis on olnud prioriteedikska kogumistöös. Samas ei oleveel kõiki raamatuid muuseumikogussesaada õnnestunud. Töö jätkub! Lugejateltootame mälestusi nendega kohtumistest,fotomaterjali ja muud. 2009. aasta näitusedja üritused on kirjas ka muuseumikodulehel. Kaunist suve ja toredaid muuseumielamusi!Tiiu KUNSTpitsipäevade korraldajaKevadvaheaja põnev teisipäevTeisipäeval 17. märtsilkäisime klassiga SetoTalumuuseumis. Seal võttismeid vastu muuseumi pedagoogEvi Rohtla. Muuseumitoaslaual olid meie jaoksvalmis pandud pajuoksad,millest me ka kohe meisterdamahakkasime. Saime valida,kas teeme oksavaiba võipajuvitstest aluse. Laual olidnäidistööd. Aluse punuminenõudis pisut rohkem taipu jausinust, kuid hakkama saimesellegipoolest. Juhendaja Eviselgitas, kuidas punuda jaabistas neid, kes ise kohehakkama ei saanud. Viimaksvõisime oma tööd kaunistada.Selleks tegime pabernööristnartsissiõisi ja kinnitasimeneed liimiga.Pajuvitstest punuminePika meisterdamise pealeolid tühjaks läinud meie kõhud.Pidime ise juhendamisejärgi valmistama vanaaegselõunasöögi. Poisid tarisid laualesuure potitäie koorega keedetudkartuleid ja koorisid need ära.Tüdrukute ülesandeks jäi kiludepuhastamine ja munade kooriminening lõikumine. Lisasimejuurde taluvõid. Omatehtudkiluvõi sooja kartuliga maitseskõigile. Peale jõime kalja jasõime ka puuvilju.Nüüd oli aeg lõdvestuda.Edasi viidi meid Värska Veekeskusesseujuma.Teisipäev Seto Talumuuseumisoli toimekas, põnev jalõbus.Kristel KÕIVOVärska Gümnaasium, 3. klFoto: Evi RohtlaKangakudumiskonverentsVärska KultuurikeskusesKäsitööselts Kirävüü,Seto Käsitüü Kogo ningEesti Rahvakunsti ja KäsitööLiidu koostööna aset leidnudkahepäevane kangakudumiskonverentsoli mitmekülgne jarahvarohke. Osalejaid oli üleEesti, kokku üle saja.Konverentsil oli võimaluskuulata ettekandeid Eesti parimatelttekstiilikunstnikelt,osaleda Kiravüü korraldatudkangakudumise õpitubades javaadata DVD esilinastust kangakudumiseõpetusest Setomaal.Konverentsi lõppedessai külastada pitsinäitust jaosaleda jüripäeva kirmaskil.“Üritust võib nimetadameie aastateema lippürituseks,kuna Eesti Rahvakunstija Käsitöö Liidu loomisest on80. aastat ning seepärast onselle aasta teemaks valitud justkangakudumine kui üks traditsioonilisemvaldkond rahvakunstis.Kogu konverentsivõib lugeda kordaläinuks– koht Värskas, Seto Pitsi päevad,kohalik traditsioonilinekäsitöö, õpitoad, jüripäev. Seekõik oli väga emotsionaalnekogemus,” võttis ürituse kokkuLiivi Soova, Eesti Rahvakunstija Käsitöö Liidu juhatuseesimees.Kirävüü naised seadsidkonverentsi ajaks töötuppaülesse näituse, kus oli võimaliktutvuda kõiksuguste kangastelkootavate esemetega.Pühaserätid, villased tekid,suurrätid, hammõkäusse, liniguotsa’, kaatsarõivas ja tiranikurõivas– kõike oli võimalikuurida, katsuda ja meistriteltnõu küsida.Tänud Annele, Maiele jaMaretile, kes olid nõus töötubadekorraldamise raskuseoma õlule võtma. Tänud kõigileKirävüü liikmetele, kesoma panuse suurde üritusseandsid.Ingrit KALAKäsitööselts KIRÄVÜÜFoto: Ingrit KalaIloõdagu Seto TalumuuseumisT imahavvadsõ` iloõdaguomma` juubõlitõperädse`.Juulikuu õganeläpäävä õdagu kellä katsast(20.00) oodamõ` rahvast mii`moro pääle.02. juulil piäme` PaulHaavaoksa 85. sünnüaastapäiväüteh Kuldatsäuga kooriga.Kaemisest omm välläpanõktimä raamatist, luulõttutv`stas ja lugõ Ilme Hoidmets.09. juulil omm käeh järekõrdElena Laanetu 100.juubõlipäävä pidämisest.Timä oll üts helle helüga`seto sõnoline, kiä omm laulnu`veidö aigo Leiko koorih,a` muido oll täl uma laulupargikõnõSuurõ-Rõsna külah.Timä laula laulva`Leikonaase`ja timä poja` saava`jaka` mälestuisi uma imäst.16. juulil piäme` üteseto kiränäio Nasta Pino 75.juubõlit. Timä omm peri Polodanulgast ja Helmise kuurPoloda nulgast laul tuu kandilaulõ. Väläh omma` kaemisestNasta Pino raamadu`. Loodamõ`,õt kohalõ saa tulla` ka`juubilar eis`.23. juulil piäme` Setomaajaost pall`o hüäd tennü` mehesuurt juubõliaastapäivä – JakobHurt – 170. Põlvarahvastuu siiä` näitusõ timä tegemistest,Peeter Aas lubasetulla` kõnõlõma, Kuldatsäuklaul J. Hurda ,,Setukeste laulude``kogost opidu` ilositpikki laula, nigu õks vanastõ`laulõti`.30. juulil omm Päädnitsapääväpuulpühä. Õigõ aig ommsaia` tiidä`, mille omm märterPühä Preester Vassili. EÕKKtegeläse` tuust kõnõlõsõ`.Noorõ` naase`Verskast laulva`ja vaest võtt kiä pilli ütehja saa ka` veid`o tandsi` ko`viis`täs.Kutsumõ` umatsit ja näidetegemistõ avvustajit, kellestiihpuul juttu teime`. Võtkõ`aost ja pidäge` neläpääväõdugut,nigu vanastõ peeti:tetä-äs tüüd, mehe` kävevä`külämeestega` ilma asjo arotamah,ts`ura` saiva` volikülä pääle minnä`, naase võtiva`tõõnõtõõsõ käest vahtsitkirämustreid ja kävevä`lilli aidu kaemah, latsõ` saiva`külävahel kokko ja mängevä`määtskit, mädämunna vai kävevä`käksil.Tüütegemisest uma aig,hingehaarmisest uma aig! Ilosatsuvvõ, parajalt vihma japääväpaistõt!Laine LÕVISeto Talumuuseumi direktor

6 Värska — hüä olõmisõ kotusMudilaskoorAasta täis muusikatõppenud kooliaasta oliLVärska Gümnaasiumimudilas- ja lastekoorile tööjarõõmurohke. Vaatamatasellele, et lauljate arv kummaskikooris ei ole väga suur,on esinemistel laulud kõlanudalati säravalt ja emotsionaalselt.Meeldejäävamad ülesastumisedolid õpetajate päevalja 12. klassi poolt korraldatudjõulupeol ,,Elu Jõulumaal“,kus koorid meeleolukalt sündmuseavasid. Vabariigi aastapäevapidulik kontsert-aktusei möödunud ilma mudilas- jalastekoori lauludeta, samutilaulsime emadepäeval kõigileemadele ja vanaemadele.Mõlemad koorid esinesid ka7. juunil Põlva laulupäeval,,Meri on, meri jääb“.Kuna käesoleval, 2009.aastal, toimub ka üldlaulupidu,siis kõige suuremakseesmärgiks oli selgeks õppidalaulupeo repertuaar.Laulud olid huvitavad, aganõudsid palju tööd ja viimistlemistenne, kui kenastikõlama hakkasid.Koorilauljatele ei olesõna ,,lisaproov“ võõras, sestjust sellised proovid toimusidmeil tavaliselt reedeti. Kevadvaheajakaks päeva olidlastekoori lauljatel tihedalttäis laulmist. Lisaks laulmiseleoli huvilistel võimalusmõlemal päeval koos juhendajaMonikaga meisterdadaendale meelepärane ehe. Planeeritudtunnised töötoad venisidlausa kolme-nelja tunnipikkusteks. Laulurõõmu kõrvaltunti rõõmu ka ehete valmistamisest.Lastekoori kõige tõsisemlaulupäev oli aprilli alguses,kui II koondproov-ülevaatuselhindas meie tööd žürii,eesotsas Aarne Saluveeriga.KULTUURFoto: Galina ViskarPinget jätkus veel kauaks,sest tulemused avaldati allesmaikuus. Värska lastekooritöö oli edukas ja meie lauljadmarsivad uhkelt setu rahvariieteslaulupeo rongkäigusja laulavad laulukaare all kasellel peol. Väga vastutusrikasesinemine jäi juunikuusse,kui koorid astusid ülesVärska Gümnaasiumi 115.aastapäeva aktus-kontserdil.Tänan kõiki väikseid jasuuri lauljaid aasta jooksultehtud mahuka ja tõsise tööeest. Te olite väga-väga tublid!Leian, et ükski medalei kaalu üles helisevat häält,oskust laulda mitmekesistrepertuaari ja laulurõõmu.Ilusat suve ja kohtumisenisügisel!Galina VISKARVärska Gümnaasiumimudilas- ja lastekoorijuhendajaKevad on kultuurikeskusestõepoolest kirjuolnud. Erinevaid sündmusija pidustusi on mahtunudkõigisse kevadkuudesse. Ontoimunud seminare, kontserteja traditsiooniliste tähtpäevadetähistamisi.Aprillis pidasime munadepühikiigeplatsil. Ilm oliküll pisut tuuline, kuid sellegipoolestoli kohale tulnudpäris hulga rahvast. KoostöösVärska Aleviku Seltsingugaoli valminud munaloomka,kus kõik soovijad oma värvilisipühademune veeretada said.Lisaks sellele tegime erinevaidmänge, et ikka tegevust oleks.Kiigel kiikudes sai laulda pühadelevastavaid seto laule, kohalolid ka pillimehed. Oli tore jameeldejääv pärastlõuna.Värska naiste leelokoorpidas oma 1. aasta sünnipäeva14. aprillil. Sündmus oli tantsuklubistiilis. Külalisi polnudkiväga palju, aga see polegioluline. Koori jaoks oli tähtissee, et oli võimalik sünnipäevatähistada. Oma esinemistegateenitud raha eest oli kaetuduhke laud. Kõik, kes olid kohaletulnud, said osa toredastõhtust.Aprillkuu lõpetas rahvusvahelisetantsupäeva tähistamine.Kõik Värskas tegutsevadtantsugrupid astusidSündmusterohke kevadkultuurikeskusesüles Värska vallamaja parklas.Osa võtsid ka kõige pisemad,lasteaia lapsed. NaabervallastMikitamäelt olid kohal koolirahvatantsulapsed. Tantsupäevlõppes ühistantsuga. Väga toreoli vaadata, kuidas suured javäiksed koos tantsisid, see olitõesti võimas vaatepilt. AitähKersti Lepingule, kes aitassündmust korraldada.Maikuu algas meie jaokssuure sündmusega – rahvusvahelinekangakudumiskonverents,mis toimus 5. ja 6. mail.On hea meel tõdeda, et nii suurija rohkearvulise publikugaseminare tahetakse meie majaskorraldada. Osalejaid oli paljuja ettekanded põnevad. Neilpäevil oli kultuurikeskus ehitudkäsitööga, üles oli pandud kaunisnäitus erinevatest vaipadestja tekkidest. Korraldusmeeskonnagatekkis hea klapp jaavaldati soovi edaspidigi VärskaKultuurikeskuses seminarekorraldada.Kangakudumiskonverentsilosalenud inimesed ja omavalla rahvas said osa jüripäevapidustustest. Hommikusestjumalateenistusest võttis osapalju rahvast. Samuti oli hulgainimesi kogunenud kiigeplatsile.Leelonaised laulsidja tantsisid, kusjuures omategevusse kaasati ka pealtvaatajaid.Pillimehi oli sel korralpäris mitmeid, sest muusikakooliõpilased olid jüripäevaletulnud oma pillidega. Pidevaltkostus rahvuslikku muusikat jasündmusega jäid rahule kõik,kes kohale tulid.Rahupäeva tähistamine läkssamuti kenasti. Neljast kutsutudsõjaveteranist oli kohale tulnudkaks. Koos vallavanemagakäidi mälestuskivi juures, kusmeenutati langenud kaaslasi.Seejärel suunduti kultuurikeskusesse,kus oli kaetud laud.Veteranidel jätkus huvitavatjuttu kauaks, oma mälestusterääkimisega ei hoitud tagasi.Tegelikult oli põnev kuulataseda, mis kunagi on olnud, eritioma koduvalla kohta. Loodetavastitulevad eakad veteranidjärgmiselgi aastal rahupäevatähistamiseks kohale.Lehekuu teisel pühapäevalon emadepäev. Seda toredatpäeva tähistati ka Värskas.Kontsert oli ilus ja südamlik.Gümnaasiumi koorid, ansamblidja solistid ning muusikakooliõpilased korraldasid emadelemeeldejääva pärastlõuna.Kontserdil astus üles ka Värskanaiskoor. Peale pidulikku osaootas emasid ja vanaemasidväikses saalis ilus tort ja kohvi.Aeti juttu ja tunti mõnu sellestilusast pühapäevast. Esinejatelegioli laud kaetud, laste jaoksoli kooki ja limonaadi.LastekoorFoto: Galina FiskarVäikeste vallakodanike vastuvõttuuni esimesel päevalJvõttis vallavanem vastuVärska valla väiksed kodanikud.Kõik eelmisel aastal sündinudja Värska valda registreeritudlapsed olid koos vanemategakutsutud lasteaeda. Lasteaia- jakoolilapsed laulsid, vallavanemja gümnaasiumi direktriss võtsidsõna. Pidulik osa lõppes sellega,kui vallavanem igale pisikeselekruusi kinkis. Kruusile oli käsitsijoonistatud lõbusad pildid jalapse nimi. Siinkohal suur aitähPiret Ziugandile! Peale kruusidekätteandmist tehti ühispilt, misjääb igale perekonnale sedailusat päeva meenutama. Koossöödi torti ja kõik soovijad saidlasteaia juhatajaga lasteaia majagatutvuda.Munadepüha, rahvusvahelisetantsupäeva, jüripäeva,rahupäeva, emadepäeva ja väikestevallakodanike vastuvõtusündmusi toetas Värska vallaharidus- ja kultuurikomisjon.Suur aitäh!Selle aasta juunikuus toimusVärska kooli kokkutulek.Kultuurikeskuses toimus vägameeldejääv ja kaunis kontsertaktus.Saal oli peaaegu täis jakogu sündmus kulges probleemideta.Peale aktust jätkuspidu koolimajas. Eks kohalikudallaasutused peavad nii suurtesündmuste puhul ikka kokkuhoidma ja koostööd tegema.Juuni teise poolde jääb kaFoto: Einar Raudkeppjaanipäev. Nagu eelmistelgiaastatel toimub jaanituli laululaval.Tantsuks mängib TaivoBänd. Õhtujuht sisustab aegaerinevate mängudega. Jaanitulialgab kell 20.00.Lõpetuseks kutsuksin kõikivallaelanikke Seto Folgile,mis toimub Värska laululaval18. juulil. Tuleb tore ja meeldejäävpäev, täis seto laulu jatantsu. Tule kindlasti kohale!Infot sündmuse kohta saab vallakodulehelt (www.verska.ee) jatelefonilt 5291619, jälgige kareklaami.Soovin kõigile sündmusterohketja päikselist suve!Meelike KRUUSAMÄEKultuurikeskuse juhataja

Number 2(21) JUUNI 2009 7ASetomaa infopunktS etomaa infopunktilon siiani hästi läinud,sest turistid ei ole Setomaadunustanud ja huvi on endiseltsuur. Setomaa infopunktikülastajate seas on endiseltnii vanu kui ka uusi huvilisi.Sellel aastal on info punktikülastanud 220 sise- ja 104välisturisti. Eelmisel aastalsamal ajavahemikul oli külastajaidtunduvalt vähem108 sise- ja 36 välisturisti.Info kirju on tulnud 43 ja helistamisi51. Eelmisel aastalsamal ajavahemikul oli infokirju25 ja helistamisi 39. Välisturistideston sellel aastalkõige rohkem käinud venelasi,sakslasi, soomlasi, kuid onolnud ka inglise, rootsi, läti,taani ja jaapani turiste.Nii sise- kui välisturistidtunnevad huvi, mida põnevaton Setomaal vaadata. Kõigesagedamini on küsitudinfot Seto Talumuuseumi,Saatse muuseumi, Obinitsamuuseumitarõ, tsässonate,matkaradade, rattaradade jasamuti Piusa koobaste kohta.Küsimusi on olnud Saatsesaapa kohta: kas tõesti saabsinna sõita viisavabalt? Sageliküsitakse informatsiooniVõrumaa, Rõuge ja Haanjakohta. Harva helistatakse jasoovitakse teavett ööbimisvõimalustekohta Setomaal.E-kirjade teel on mitmedinglased küsinud infot Setomaakohta, mida huvitavatSPORT ja TURISMVärska valla saviarhitektuuristSavist maja. Koidula endise kokkuostupunkti otsvaadeinulaadsete ja omapärasteLõuna-Eestisavihoonete lagunemineja savist ehitamise oskustehääbumine on muretsemapannud need inimesed, keskohalike traditsiooniliste ehituskunstidevastu huvi tunnevad.Sel kevadel viis MTÜVanaajamaja koos sõpradeabiga ja KodanikuühiskonnaSihtkapitali toel läbi välitöödSetomaa neljas vallas,et kaardistada olemasolevadSeto Talumuuseumi Saatse filiaali savist hoonesavimajad ja hinnata perspektiivenende säilitamiseks jataastamiseks. Kõik ikka sellepärast, et „punasest maastmajad“ siit maanurgast päriseltära ei kaoks. Välitöödekäigus mõõdeti hooned üle,skitseeriti ja pildistati. Samutipandi kirja ehituspõhimõttedja kui vähegi võimalik, siis kahoonete ajalugu. Värska vallasleiti inventeerimise käigusligi nelikümmend savihoonet,milledest viis olid juba niiFoto: Margus PalolillFoto: Margus Palolilllagunenud, et neid ei saanudenam mõõta. Siinkohal suurtänu kõigile neile vallaelanikele,kes ei lasknud ennasthäirida mõõdulintide ja fotoaparaatidegavälitöölistest,vaid olid kogunisti lahkeltnõus aega pühendama, et omasavimajade lugu tutvustada.Peamiselt oli Värska vallas(nagu enamjaolt mujalgiSetomaal) savist ehitatudkõrvalhooneid – loomapidamiseks,aitadeks-küünideks.See seletab ka paljude majadekehva seisukorra – hoonedon oma esialgse funktsiooniminetanud ja sageli puudubomanikel nii motivatsioonkui ka ressurss nende renoveerimiseks.Ehitustehnilisepoole pealt ei ole Värska valdSetomaa savihoonete hulgaserandlik. Peamiselt on seinadehitatud traditsiooniliselt saalungitevahele tambitud toorsavist.Sidusainena savikihtidevahel kasutati kadakaoksi,õlgi või kanarbikku. Huvitavamatehoonetena võib väljatuua Koidula külas asuva endisekokkuostupunkti ja Ko-on vaadata ja kus on võimalikööbida.Kõige minevamad infovoldikudon Põlvamaa-,Värska valla-, Setomaa-,ja Eesti kaart ning samutiRMK puhkealade kaardid.Suurt huvi pakub käsitöö.Tuntakse huvi, kus saaks isemidagi valmistada või kaasaosta. Minev kaup on setoteemalised raamatud. Enimküsitud on Ilmar Vananurmeraamatut „Petserimaa külad”ja raamatuid kus õpetatakseseto pitsi ja tikandeid tegema.Lisaks veel igasugusedsuveniirid Setomaast. Infopunktison müügil hulga Setomaateemalisi postkaarte,seto lauludega CD-plaate,seto teemalisi filme, huvitavaidrinnamärke, suveniirpudelid,suuri maja-ja laualippening palju muud.Seto Talumuuseum, SetoLine Reisid ja Värska Sanatooriumkorraldavad paketti„Seto paik om pall’o hüä”ja läbi meie infopunkti käibbroneerimine. Reisil külastatakseSeto Talumuuseumi,Saatse muuseumi, Saatse kirikut.Tehakse laevasõit SetoLinega Lämmijärvel. Lõpetuseksminnakse VärskaVeekeskusesse lõõgastumaja ujuma. Tagasiside reisidesuhtes on olnud positiivne jainimesed on rahule jäänud.Kõigil huvilistel on võimalikvaadata ka SetomaaTurismi koduleheküljel olevatinfot www.setoturism.eeja igasugune tagasiside onalati oodatud.Kristel VAGOSetomaa infopunkti töötajalodavitsa külas asuva savistelumaja ning Värskas SetoTalomuuseumis käes olevalsajandil ehitatud sepikojahoone.Koidula kokkuostupunkton arhitektuuriliseltväga ilus hoone. Ka ehituslikulton seal huvitavaid lahendusint savist otsaviilud, midapole kohanud kusagil mujal(vt fotol vasakul). Kahjuksei paista praeguse seisukorrajuures hoone ilu eriti silma.Eeskujulikus korras ja hästisäilinud savihooneteks võiblugedaVärska Seto Talomuuseumisepikoja ja muuseumiSaatse filiaali kõrvalhoonet(fotol all). Savi hoonete üldseisunditvõib läbiviiduduuringu baasil pidada rahuldavaks,st enamike hoonetekatused on korralikud ja kaseinad on püsti. Samas seinteseisukord eraldivõttes on tihtipigem kehvapoolne – kunagiläbijooksnud katus on omajälje jätnud, vundamentidevajumisel on tekkinud praod,ehitusaegne töökvaliteet onkehva olnud, seinte katminelubikrohvi- ja/või lubivärvikihigaon jäänud tegemata.Sestap ei ole nad ka ilmastikutingimusteleniivõrd vastupidavad.Külade kaupa vaadatunaon rohkem säilinud savimajuSaatse ümbruse külades, kuidpraegust seisundit ja olukordaarvestades, ei ole sealsetehoonete tulevik just vägaroosiline. Siinkohal võiks kakohalikule omavalitsuselemõtlemisainet pakkuda, kuidaskohalikku taluarhitektuurija sealhulgas savihooneidväärtustada. Üheks suunaksvõikski olla niinimetatudmiljööväärtuslike alade piiritlemineja tunnustamine.Valla atraktiivsust nii elu- kuikülastuspiirkonnana tõstakssee kindlasti ning ka majaomanikudsaaksid julgust jamotivatsiooni juurde, et omasavimaju mitte niisama lagunedalasta.Margus PALOLILLEesti Suusaliit, Kaija Udrasja Värska Sanatooriumsõlmisid sponsorlepinguEesti üks juhtivaid ravispaa teenuseid pakkuv ettevõte VärskaSanatoorium sõlmis sponsorlepingu Eesti Suusaliidu murdmaasuusatamisenaiste B-koondise liikme Kaija Udrasega. Eesti Suusaliidupeasekretär Jüri Järv kinnitas, et Värska Sanatooriumi panusSuusaliidu tegemistesse on väga oluline ning kindlasti saab sponsorlepingustkoostöö, millest saavad kasu mõlemad osapooled.Värska Sanatooriumi juhataja Vello Saare sõnul on VärskaSanatoorium läbi aegade olnud spordisõbralik ettevõte. ”Aastaidon Värska Sanatoorium kaasa aidanud Eesti käsipalli ja orienteerumiseheale käekäigule, kuid koostööprojekt Eesti Suusaliidugaon meie jaoks uus valdkond. Meie soov on aidata omapiirkonna noori ja ettevõtlikke inimesi” lisas Saar.”Suusatamine on üks populaarsemaid spordialasid Eestis ja justEesti suusatajad on need, kes on meid väga hästi välismaailmaletutvustanud”, lisas Värska Sanatooriumi turundusjuht Inge Laan.Kaija Udras on näidanud sihikindlust ning visadust, jõudmakssuusamaailma tippu. Kindlasti aitab Värska Sanatooriumkaasa Kaija tulevikuplaanide elluviimisele. „Tahtmist ja jaksu talon, toetajate abi tõestab usku sellesse ning aitab kaasa nii Eestisuusatamise arenemisele kui ühe selle tõusva tähe tipputõusmisele“,kinnistas naiste B-koondise treener Kalmer Tramm.Värska Sanatoorium avas uksed oma esimestele klientidele 3.mail 1980. a. Sanatooriumile omasteks väärtusteks on kolm erinevasoolsusega mineraalvett, kohalik magevee-ravimuda (sapropeel),koolitatud personal, seto kultuur ning ümbritsev kaunis loodus.Värska Sanatooriumi missiooniks on parandada oma klientide tervist,pakkudes pikaajaliste kogemustega kvaliteetset ja looduslikkukuurortraviteenust ning lõõgastusvõimalusi. Spaa-puhkus aitabunustada argipäevamured, pakub meeliülendavaid kogemusi, etammutada uut energiat ja turgutada vaimu kui ka füüsist.Eesti Suusaliit on suusaspordi erinevaid alasid – murdmaasuusatamine,suusahüpped, kahevõistlus, mäesuusatamine, lumelaudja freestyle – viljelevate ja arendavate juriidiliste isikutevabatahtlik mittetulunduslik liit. Eesti Suusaliit on Tallinnasasuv eraõiguslik juriidiline isik (MTÜ), mis koordineerib kogusuusaspordialast tegevust Eesti Vabariigis ja on Eesti suusaspordikõrgeimaks esindusorganiks kogu vabariigis ning rahvusvahelistesorganisatsioonides. Eesti Suusaliit on 28. novembril1921. a. asutatud Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglane.Inge LAANMüügi-ja turundusjuhtOrienteerumisneljapäevakudTreener Ingrit sportlasi juhendamasAprillis-mais 2009 toimusidVärska lähiümb ruses viielneljapäeval orienteerumispäevakud.Keskmiselt asusiga kord starti 27 orienteerumishuvilist,kokku 51 erinevatmetsajooksu harrastajat. Rajameistritenaandsid oma panuseToivo Toomas, Kerry Lumi,Rein Zaitsev, Einar Raudkeppja Even Toomas.Hooaega alustati Määsovitsametsas, seejärel joostijärgmisel neljapäeval Kitsemägedes.Enim jooksjaidosales Mikitamäel toimunudpäe vakul. Verhulitsa etapppeeti suures vihmasajus jahooaja viimane päevak toimusPoogandi järve ümbrusemaastikul. Tulemuste õigeaegseilmumise eest kandis igalnädalal hoolt Einar Raudkepp.Foto: Einar RaudkeppParimad orienteerujad selgitati16 erinevas vanuseklassis.5 jooksu kokkuvõttes osutusidvõitjateks: Mari Linnus,Kristel Kõivo, Emily Raudkepp,Doris Kudre, KaisaRaudkepp, Ingrit Kala,Timo Kudre, Karel-SanderKljuzin, Roomet Kukumägi,Mauno Kapten, KristjanLinnus, Reigo Teervalt, RaulKudre, Mart Linnus.Auhinnaks oli kõigile võitjatelePiusa Savikojast Krigulikeraamika. Päevakud lõpetatiVerhulitsa suusamaja juuressauna ja söömisega.Neljapäevakute korraldamisttoetas Värska Ok Peko jaVärska valla haridus- ja kultuurikomisjon.Ingrit KALAPeakorraldaja

8 Värska — hüä olõmisõ kotusAPRILLElena MajaMihail OjalaPeeter HaugMihail MändojaAnna PüveLüüdi MadilainenVeera KaasikVoldemar KruusamäeMaria KõllamägiAleksandra KõivPaul ViidikNikolai AuserFjodor SapožnikovIlmar MareskMaria VassiljevaPaul JärvemägiVello MägiVeera PuusaarAre SillakiviViive TirpLinda JärvemägiNikolai LedjanovMaria OjapervAlexey KachkinSilvia AinikInta JuhansooPaul MaripuuLiidia ParmToivo TuikNiina TammHelve KalkunGeorg VakoUrmas KuduVärska Vallavalitsus jaVallavolikogu õnnitlevadsünnipäevalapsi!MAIOlga UiboupinEkaterina MändojaPelageja PurikIrina OametsMaria TuusaOlga KihoNikolai AinikPaul AlamäeEeva PeeboAgu VareSilvi LassikRein TikkopOlga AndriychukMaie RumaskNikolai SbitnjovVolli PuuselgHeino PillakLilia KulakovaVoldemar JärvekülaJohannes LalluToivo KontVilli KullLembitu LabeAare KuusKalle OinakTervitame uusi vallakodanikke!Mihkel MurutoomRasmus UiboÕnnitleme vanemaid!JUUNIAyno TermonenEvgenia KivitaloMaria TasaneVeera HammasAnna OtsamägiJevgenia RuunikOlga ArusteOlga HaakMaria RõžikovaVolli VagaseAnna TederJaan TalasTaimi PrikkoIlse RaivOlga NagibinaPeeter KiisikToomas TeervaltAlexey KryukovSilvi TalvLarisa KachkinaPaul LummoPelageja SassLilli PiksöötKiina NoolElmar TuusAare VakoIvar VahtramäeVARIAJäätmeveo korraldus16. juunil toimus korraldatud jäätmeveokonkursi pakkumiste avamine.Pakkumised esitasid Ragn-Sells AS, AS VeoliaKeskkonnateenused ja AS Jõgeva Elamu. Parimapakkumise tegi AS Jõgeva Elamu. Hetkel on veelleping sõlmimata.Praegusel jäätmevedajal PKM Grupp OÜ-llõpeb veoleping meie vallas 16. 07 2009. Alatessellest kuupäevast saab ainuõiguse olmejäätmetevedamiseks uus vedaja. Kõigil tuleb sõlmida uuevedajaga uus jäätmeveo leping. Jälgige infot vallakodulehel ja teadetetahvlitel.Einar RAUDKEPPLapse sünnipäevVeeparadiisis!Meeldejäävat lapse sünnipäeva kutsumeTeid pidama Veeparadiisi!Sina ja Su sõbrad saavad lõbutseda veepargis,nautida saunamõnusid ning pärast süüaühises peolauas. Menüü leiad kodulehelt.Veeparadiisteeb sünnipäevalapsele kingituse:SÜNNIPÄEVALAPSELE ON VEEPARGI JASAUNADE PILET TASUTAKülalistele:Veepark laps 5–14 a 40 krooni, täiskasvanu80 krooni;Veepark ja saunad laps 5–14 a 60 krooni,täiskasvanu 110 krooni;Ruumi rent 100 krooni/tund.Pidu saab pidada E–L kell 12.00 – 21.00 jaP 12.00 – 19.00.Tellimuse esitamise aeg vähemalt 4 päevaette.Info ja broneerimine: Tel 7999300 või saadae-mail info@spavarska.ee.Hajaasustuse infrastruktuuri veeprogramm(nn kaevude programm)Jätkub eelmisel aastalalguse saanud „kaevuprogramm“,mille eesmärk onparandada puhta vee kättesaadavust.Projektide elluviiminetoimub kolmepoolse rahastamisePõhjused miks võib taotleda:1. Kaevus ei jätku vett ja/või veekvaliteet on halb.2. Olemasolev kaev, kus puuduvadvajalikud seadmed ja survetrassid.3. Elamu juures puudub vajalikkoht salvkaevu rajamiseks (vesituuakse mujalt või kasutatakse pinnaveekoguvett).alusel, milles võrdselt osalevadnii toetuse taotleja (1/3), kohalikomavalitsus (1/3) ja riik (1/3).Taotluse vormi ja infot programmikohta saab valla koduleheltwww.verska.ee.Kes võivad taotleda:1. Füüsiline isik, kes on valda sissekirjutatud hiljemalt 01. 01. 2008.2. Talu asub hajaasustuspiirkonnas.Taotlus esitada hiljemalt 01. juuliks2009 Värska Vallavalitsusse.Lisainfo telefonidel: 79 64 746või 52 04 526.Einar RAUDKEPPVärska Vallavalitsus ja Vallavolikogumälestavad lahkunuid ja avaldavadkaastunnet lahkunute omasteleAnastasia SüvaojaNikolai LinnasVeera ToonõkurgMaria OimarOlga MargasLeida JõesuuAleksei JärvikAleksander KõrgemägiHeategevuslik aktsioon „Aita aidata“ läks kordaihti kuuleme inime-rääkimas asjadest, Tsimis niisama kapis seisavad,on väikseks jäänud või midaammu kasutanud pole, kuidära visata ei raatsi. Tekkismõte, et siin saame me üksteiseleabiks olla, aidataneid, kes abi vajavad ja kõigileheameelt teha. See, misminul seisab kasutult, võibosutuda teisele vajalikuksesemeks ning selleks, et midagiise saada, tuleb midagika ära anda.Sellest sai Värska vallasalguse heategevuslik aktsioon„Aita aidata“, mille käiguskogus sotsiaalosakond koostööskultuurikeskusega inimestelttasuta jagamiseks kokku13. aprillist kuni 11. mainilaste ja noorukite riideid, jalanõusidja mänguasju. Asjadejagamine toimus 12–13. mail.Arvan, et kampaaniast saidVesiaeroobika Veeparadiisisuunist kuni augusti lõ-toimub treening Jpuniteisipäeviti kell 18.00.Vesiaeroobika on mõnusamuusika saatel toimuv kehalinetreening vees. Olenevalttunnist, kas madalas (rinnuni)või sügavas vees. Ujumisoskusei ole oluline. Tavaliseltjuhendab treener osavõtjaidbasseini serval, näidates etteharjutused ja kombinatsioonid.Vesiaeroobika sobib kõigile,treenitustasemest sõltumata.Vees treenimine annabhea üldfüüsilise koormuse,kasu nii andjad kui saajad ningkampaania järjepidevusegasuudaksime üheskoos aidatalisaks oma valla peredele kalastekodulapsi, tänavalapsi,suurperesid ja erivajadustegainimesi.Tänan kõiki häid inimesi,kes aitasid aidata ning valmistasidsellega rõõmu nii endalekui teistele.Merike TEINaktsiooni algatajaparandab südame tegevust,suurendab lihastoonust, arendabpainduvust ja koordinatsioonining annab suurepäraseenesetunde. Ootame aktiivsetosavõttu!Treeningu pikkus on 45min. Treener Karmen Hänman.Lisainfo tel 79 99 334,www.spavarska.eeKULTUURIKALENDERJ U U L I01. 07 – 31.07 Näitused: Paul Haavaoks – Peipsi laulik Seto TalumuuseumisElu ja loomingNasta Pino – kirjaneiu SetomaaltSeto TalumuuseumisElu ja looming02.07, 09.07, 16.07 Iloõdak – kohalike lauljate ja pillimeestega Seto Talumuuseumis23.07, 30.0704.07 Treski jaanituli – kell 20.00 palvus tsässona Treski külaplatsiljuures, kell 22.00 ansambel Taivo bänd18.07 kell 14.00 Seto folk Värska Laululaval31.07 kell 13.00 Päätnitsapäeva kirmaskkell 20.00 Tantsuõhtu Saatse rahvamajas SaatsesTOIMETUSE INFOVärska valla sõnumid 2 (21) juuni 2009Toimetaja: Meelike KruusamäeTel: 52 91 619; www.verska.eeE-kirjad: kultuurikeskus@verska.eeA U G U S T08.08 Veepidu Värska Sanatooriumi rannas20. – 22.08 Ortofest Värska Laululaval29.08 Muinastulede öö Lobotka külaplatsilS E P T E M B E R01. – 30.09 Näitus: Sepised Seto Talumuuseumis01.09 kell 08.30 Esimene koolipäev Värska Gümnaasiumis04.09 kell 20.00 Kooli alguse disco Värska Kultuurikeskuses19. – 20. 09 Põlva MK Meistrivõistlused orienteerumisjooksus Kõveral24.09 Ümber Värska järve jooks/kõnd VärskasTeostus: Andres Mandre Service; Karkuse külaTapa vald; tel 32 52 328; amandre@online.eeTrükk: AS Trükis, Pargi 27F Jõhvi 41 537Telefonid 33 72 666 & 51 84 030Järgmine leht ilmub septembris 2009