Number 3 (22) september (PDF) - Värska Vallavalitsus - Värska vald
Number 3 (22) september (PDF) - Värska Vallavalitsus - Värska vald
Number 3 (22) september (PDF) - Värska Vallavalitsus - Värska vald
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Sügis<br />
Juhan Liiv<br />
Pilved sõudvad, kase kohin,<br />
lepad leinaviisides,<br />
lehed puudelt pudenevad,<br />
sügise on metsa ees.<br />
Pilved kiirelt kihutavad,<br />
oksad keevad tuuledes.<br />
Tuule mühin, metsa kohin,<br />
lehe puru, sambla sees.<br />
3(<strong>22</strong>) • SEPTEMBER 2009<br />
Seletuskiri vallakodanikele 2005-2009. a koalitsioonilepingu täitmise kohta<br />
Et kõik ausalt ära rääkida… Kirjanik Jaan Rannap on sellise sissejuhatuse kirjutanud klassikaks oma raamatus „Agu Sihkva annab aru”<br />
una ka alljärgneva<br />
Kkirjatüki eesmärk on<br />
Värska vallas neli aastat valitsenud<br />
koalitsiooni tegevusest<br />
aruandmine, siis alustamegi<br />
nii. Et kõik ausalt ära rääkida,<br />
nagu oli, peame me alustama<br />
sellest ajast, kui 2005. aasta<br />
valimised lõppesid. 2005.<br />
aasta valimistulemuste põhjal<br />
jagunesid Värska Vallavolikogu<br />
11 kohta selliselt, et Sotsiaaldemokraatliku<br />
Erakonna<br />
(SDE) nimekirjas kandideerijad<br />
said 4 kohta, Eestimaa<br />
Rahvaliidu (ERL) nimekirjas<br />
kandideerijad said samuti 4<br />
kohta ja Reformierakonna<br />
(REF) nimekirjas kandideerijad<br />
said 3 kohta.<br />
SDE, kui valimiste võitja<br />
poolt alustatud läbirääkimised<br />
viisid tulemuseni, kus SDE ja<br />
ERL nimekirjas valitud volikogu<br />
liikmed sõlmisid koalitsioonilepingu<br />
eesmärgiga<br />
teenida vallakodanikke ja teha<br />
Värska vallast elamisväärseim<br />
paik Lõuna-Eestis.<br />
Tavaliselt on nii, et lubadusi<br />
anda on kerge ja siis saab<br />
juhtuda, et kas unustatakse<br />
antud lubadused või hakatakse<br />
antud lubadusi täitma. Meie<br />
valisime viimase variandi<br />
ja hakkasime tõsimeelselt<br />
lepingus kokkulepitut ellu<br />
rakendama.<br />
Anname siis ülevaate sellest<br />
kui sõnapidajad ja võimekad<br />
me oleme suutnud erinevates<br />
<strong>vald</strong>kondades Värska<br />
valla elu-olu korraldamisel<br />
olla.<br />
HARIDUS<br />
Lubasime väärtustada haridust<br />
ning seega mõelda nii<br />
oma õpilastele kui ka õpetajatele<br />
ja samas mitte jätta tähelepanuta<br />
koolihoonet. Lubasime<br />
toetada õpetajate jätkuvat<br />
palgatõusu ning gümnaasiumi<br />
säilitamist Värskas. Täidetud!<br />
Tänaseni oleme seda lubadust<br />
suutnud täita ja kui alates käesoleva<br />
aasta juulist valitsuse<br />
ettepanekul riigikogu veelkord<br />
vähendas õpetajate palkasid<br />
4%, siis Värska vallas me EI<br />
VÄHENDANUD õpetajate<br />
palkasid. Leidsime vahendid<br />
oma eelarvest.<br />
Lubasime renoveerida<br />
koolihoonet ja ehitada välja<br />
poiste tööõpetuse klassi endisesse<br />
katlamajja. Täidetud!<br />
Poiste töö õpetuse klass on renoveeritud<br />
(mitte küll endises<br />
katlamajas) ja lisaks sellele ka<br />
tütarlaste käsitööklass, muusikakooli<br />
aula, õpetajate tuba,<br />
remonditud on üksikuid klassiruume,<br />
paigaldatud I korruse<br />
tulekahjusignalisatsioon ja<br />
kindlasti jäi midagi veel ka<br />
nimetamata.<br />
Lubasime, et sõltumata<br />
sellest, kas õpetaja töötab<br />
lasteaias, muusikakoolis või<br />
üldhariduskoolis, ühtlustame<br />
vallas õpetajate palgad.<br />
Täidetud alates 1. jaanuarist<br />
2008. aastal!<br />
KULTUUR<br />
Lubasime, et peame tähtsaks<br />
seto omakultuuri arendamist<br />
ja lubasime, et Seto<br />
omakultuuri keskuseks on Seto<br />
Talumuuseum (STM), kus<br />
soovime suurendada teadus- ja<br />
haridustöö osakaalu, mis võimaldaks<br />
STM baasil arendada<br />
välja Seto Instituudi. Täidetud!<br />
Oleme järjepidevalt igal aastal<br />
valla eelarvest eraldanud<br />
muuseumi arenguks rahalisi<br />
vahendeid. Seto Instituuti<br />
pole küll loodud, kuid sellest<br />
tähtsamaks oleme pidanud<br />
muuseumi Saatse fi liaali arendamist<br />
ja sinna oleme investeerinud<br />
viimaste aastatega 9<br />
miljonit krooni.<br />
Lubasime renoveerida<br />
Värska kultuurikeskuse kaasaegseks<br />
kultuurihooneks, koos<br />
vastava tehnika ja sisustusega.<br />
Täidetud 2008. aastal!<br />
Investeeringu suuruseks<br />
9,8 miljonit krooni. Investeeringu<br />
tegemise katteks võetud<br />
pikaajalist laenu. Suutsime ka<br />
Värska lauluväljaku ümbruse<br />
võsast välja raiuda ja korrastada.<br />
Saatse raamatukogu kolimisest<br />
uutesse ruumidesse ei<br />
osanud me isegi unistada, kuid<br />
tänaseks on see reaalsus.<br />
SOTSIAALABI<br />
Lubasime luua Värska<br />
valla eakatele päevakeskuse.<br />
Täidetud! See oli lubadus,<br />
mille täitsime juba vahetult<br />
peale valimisi 2005. aastal<br />
kui andsime vallamaja III<br />
korruse eakate käsutusse.<br />
Praegu toimub antud ruumide<br />
renoveerimine.<br />
Lubasime rajada <strong>vald</strong>a uusi<br />
sotsiaaleluruume ja täiustada<br />
valla avahooldussüsteemi.<br />
Täidetud ja enamgi veel! Neli<br />
aastat tagasi ei osanud me<br />
samuti lubada hooldekodu ehitamist<br />
<strong>vald</strong>a, kuid käes oleva<br />
aasta juunikuust on Saatses<br />
olema uus pansionaat. Pansionaadi<br />
omanikud (Värska<br />
Sanatoorium ja Värska <strong>vald</strong>)<br />
on investeerinud majja kokku<br />
üle 14 miljoni krooni. Ka<br />
avahooldussüsteem on ajaga<br />
kaasas käinud ja osalt isegi<br />
maakonnas eeskujuks toodud.<br />
TEED JA INFRA-<br />
STRUKTUUR<br />
Lubasime vallateede korrashoidu<br />
korraldada teehoiu<br />
kava kohaselt. Täidetud! Imelik<br />
küll kelkida, aga oleme<br />
suutnud teha rohkem, kui teehoiukavas<br />
planeeritud.<br />
Lubasime alustada kanalisatsioonitrasside<br />
ja reoveepuhasti<br />
väljaehitamist,<br />
ning selleks kaasata Euroopa<br />
abivahendeid. Täidetud! Mitte<br />
ainult ei alustanud, vaid<br />
ka 2007. aastal lõpetasime I<br />
etapi ehitustööd . Investeeringute<br />
suuruseks ca 14 miljonit,<br />
millest 8 miljonit Euroopa abivahendeid.<br />
Valla arengukavas<br />
ja investeeringute kavas on<br />
planeeritud ka projekti II etapp<br />
ehk siis nn Vana-Värska ühisveevärgi<br />
ja -kanalisatsiooni<br />
väljaehitamine.<br />
Lubasime, et taotleme jätkuvalt<br />
ja järjepidevalt riigi abi<br />
piiriäärsete teede korrastamiseks.<br />
Täidetud! Uskumatu, aga<br />
Matsuri- Sesniki tee on valmis<br />
ehitatud.<br />
Lubasime, et alustame<br />
koostöös riigiga <strong>vald</strong>a kergliikluse<br />
(ratturitele, jalakäijatele)<br />
tee rajamist. Täidetud<br />
osaliselt! Vald on alustanud<br />
iseseisvalt (ilma riigi toetuseta)<br />
projekti elluviimist ja<br />
kergliiklustee esimese etapi<br />
projekteerimine on lõppjärgus<br />
ning loodetavasti saame veel<br />
sügisel alustada mullatöödega.<br />
MIDA ME SIIS VEEL<br />
EI OSANUD LUBADA<br />
Lisaks lubatule oleme<br />
saanud 2007. aastal Värska<br />
<strong>vald</strong>a Veekeskuse, kus on ka<br />
vallal osalus.<br />
Eelmisel aastal on alustatud<br />
Värska vallas Eesti Vabariigi<br />
viimase aja suurima<br />
infrastruktuuriobjekti, Koidula<br />
raudtee- ja tollijaama,<br />
rajamist.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e ja volikogu<br />
taotluse alusel saadi Matsuri<br />
piirkonna arendamiseks riigilt<br />
12 ha maad, millele on transpordikeskuse<br />
arendamiseks<br />
sõlmitud Paldiski Sadamate<br />
AS-iga hoonestusõiguse<br />
leping .<br />
Valmimas on jäätmejaam<br />
Värskasse, kus saab sügisest<br />
tasuta ära anda prügi, mis ei<br />
lähe olmeprügisse. Maksumuseks<br />
kujuneb 1,4 milj krooni.<br />
ELUASE<br />
Lubasime juurde ehitada<br />
vähemalt kaks munitsipaalkorterit<br />
Värskasse, Pikk 30B.<br />
Täidetud! Kaks korterit on<br />
saanud valmis 2007. aastal.<br />
Investeeringu suurus 560 tuhat<br />
krooni.<br />
Soovisime korrastada olemasolevaid<br />
valla kortereid,<br />
et inimesed saaksid elada<br />
inimväärses keskkonnas. Täidetud!<br />
Värskas remonditud<br />
kaks korterit, Matsuris vahetatud<br />
kortermajal katus,<br />
Värskas aidatud vahetada ühel<br />
kortermajal katust.<br />
Lubasime valla rahvaarvu<br />
säilitamiseks ning parema<br />
elukeskkonna loomiseks kiirendada<br />
elamukruntide planeerimist<br />
ja väljaehitamist.<br />
Täidetud! Julgeme kinnitada,<br />
et oleme planeeringute<br />
osas viimasel neljal aastal<br />
saavutanud võrreldes varasemaga<br />
uue taseme, sest koostatud<br />
ja kehtestatud on valla<br />
üldplaneering ning tuginedes<br />
sellele on vallavalitsuse<br />
poolt algatatud ja volikogu<br />
poolt kehtestatud rida detailplaneeringuid.<br />
Viimase kahe<br />
aasta jooksul on algatatud 8<br />
elamuehitusega seotud detailplaneeringut.<br />
VABA AEG JA SPORT<br />
Lubasime vaba aja veetmise<br />
võimaluste laiendamiseks<br />
ning valla atraktiivsemaks<br />
muutmiseks rajada Värskasse<br />
kooli staadioni baasil piirkondliku<br />
tervisespordikeskuse koos<br />
matka-, jooksu- ja suusaradadega.<br />
Täidetud osaliselt! Ettevalmistustööd<br />
(projekteerimine)<br />
on praktiliselt lõpetatud.<br />
Selge on ka see, et arendamine<br />
saab olemasolevas olukorras<br />
toimuda etapiviisiliselt ja ehk<br />
õnnestub käesoleval aastal<br />
jooksu- ja suusaraja rajamisega<br />
pihta hakata.<br />
Valmivate spordirajatiste<br />
baasil käivitame spordikooli.<br />
Kuna lubatud spordirajatised<br />
pole veel valmis, siis spordikooli<br />
käivitamise lubadus on<br />
täitmata.<br />
Lubasime jätkata vallaeelarvest<br />
vallas tegutsevate spordiklubide<br />
toetamist. Täidetud!<br />
Oleme vallaeelarvest igal<br />
aastal toetanud spordiklubisid,<br />
sportlasi.<br />
NOORED<br />
Lubasime noorte vaba aja<br />
sisustamiseks ehitada välja<br />
noortekeskuse ja skatepargi.<br />
Täidetud! Skatepark avatud<br />
2006. Noortekeskus avatud<br />
01. 06 2007. a. Kokku investeeringuid<br />
650 000 krooni.<br />
Jätkuvalt kindlustame koolilapsed<br />
tasuta lõuna ja töövihikutega.<br />
Täidetud! Oleme<br />
kogu perioodi jooksul lubadust<br />
suutnud täita.<br />
KÜLAELU<br />
Lubasime pöörata tähelepanu<br />
külaelu edendamisele<br />
ja külavanemate tegevuse<br />
toe tamisele ning külaprojektide<br />
kaasfinantseerimisele.<br />
Olemegi jätkanud külavanemate<br />
ja külade tegevust<br />
toetanud (näiteks külaplatside<br />
jaoks maade mõõtmise ja<br />
munitsipaliseerimise, Saatse<br />
külakeskuse arendamine jne).<br />
Lubasime laiendada interneti<br />
kättesaadavust valla külades.<br />
Täidetud! Värska vallas ei<br />
ole enam külasid, kus poleks<br />
internet kättesaadav.<br />
Lubasime suurematesse<br />
küladesse paigaldada tänavavalgustuse.<br />
Oleme vastavalt<br />
võimalustele püüdnud seda<br />
lubadust täita ja paigaldanud<br />
Saatsesse tänavavalgustuse.<br />
Laiendatud on Värskas<br />
Kalda-Haavaoksa tänavavalgustust.<br />
Kavas on sügisel koos<br />
kergliiklustee ehitamisega<br />
paigaldada tänavavalgustus<br />
ka Väike-Rõsna külla.<br />
TURISM<br />
Lubasime jätkata pingutusi<br />
turismiteenuste väljaarendamiseks<br />
ja piirkonna tutvustamiseks<br />
Täidetud! Turismiettevõtjate<br />
ümarlauast on<br />
arenenud välja MTÜ Setomaa<br />
Turism, mille asutajaks oli<br />
ka Värska <strong>vald</strong>. Läbi MTÜ<br />
Setomaa Turismi on tagatud<br />
piirkonna reklaami ja turundustegevus,<br />
infopunkti olemasolu.<br />
Partnerite kaasabil on<br />
rajatud Õrsava matkarada ja<br />
Pikalombi loodusrada.<br />
Nüüd me siis olemegi<br />
asja ausalt ära rääkinud, nii<br />
nagu oli!<br />
Valimispäeval, 18. oktoobril<br />
saate ja ehk isegi peate<br />
andma hinnangu sellele seletuskirjale.<br />
Vello SAAR<br />
volikogu esimees<br />
Raul KUDRE<br />
vallavanem<br />
Volikogu tööst: juunis 2009<br />
26. 06. 2009<br />
Otsustati kinnitada Värska valla 2008. aasta konsolideeritud<br />
majandusaasta aruanne.<br />
Otsustati moodustada Värska vallas kohalike<br />
omavalitsuste volikogu valimisteks üks valimisringkond<br />
mandaatide arvuga 11. Valimisringkonda nr 1<br />
kuuluvad: Koidula, Kolodavitsa, Kolossova, Korela,<br />
Kostkova, Kremessova, Kundruse, Litvina, Lobotka,<br />
Lutepää, Matsuri, Määsovitsa, Nedsaja, Pattina,<br />
Perdaku, Podmotsa, Popovitsa, Rääptsova, Saabolda,<br />
Saatse, Samarina, Sesniki, Säpina, Tonja, Treski,<br />
Ulitina, Vaartsi, Vedernika, Velna, Verhulitsa, Voropi,<br />
Võpolsova, Väike-Rõsna ja Õrsava külad ning Värska<br />
alevik.<br />
Otsustati määrata vallavolikogu liikmete arv. 18.<br />
oktoobril 2009 valitava Värska Vallavolikogu kooseisu<br />
suuruseks on 11 liiget.<br />
Otsustati moodustada Värska valla valimiskomisjon.<br />
Otsustati mitte pikendada Paldiski Sadamate<br />
AS poolt tasumisele kuuluva tagatisraha, summas<br />
500 000 (viissada tuhat) krooni, maksetähtaega kuni<br />
23.12.2009.a.<br />
Otsustati taotleda Värska valla munitsipaalomandisse<br />
Saatse külaplatsi rajamiseks vajalik maaüksus,<br />
asukohaga Põlvamaa, Värska <strong>vald</strong>, Saatse küla.<br />
Kairi NOORMÄND<br />
Vallasekretäri abi
2 Värska — hüä olõmisõ kotus<br />
Uudiseid sotsiaal<strong>vald</strong>konnast<br />
Peretoetuste maksmine 16aastastele<br />
ja vanematele õppuritele<br />
16aastastele ja vanematele lastele, kes lõpetasid tänavu põhikooli,<br />
gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetati peretoetuste<br />
maksmine alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust.<br />
Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16aastaseks saamiseni.<br />
Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 2009. aastal on<br />
300 krooni kuus ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele<br />
900 krooni kuus.<br />
Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse<br />
baasil kutseõppeasutuses või kes on põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses,<br />
on õigus lapsetoetusele kuni 19aastaseks saamiseni.<br />
19aastaseks saamisel makstakse toetust õppeaasta lõpuni.<br />
Kui laps pärast 16aastaseks saamist ei õpi, siis ei ole tal ka<br />
õigust lapsetoetusele.<br />
Nii lõpetati lapsetoetuse maksmine alates juulikuust väga<br />
paljudele tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse<br />
lõpetanud 16aastastele ja vanematele lastele.<br />
Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal õppeasutuses,<br />
kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis pärast Eesti Hariduse<br />
Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist<br />
või õpilaspileti või õppeasutuse teatise esitamist elukohajärgsele<br />
pensioniametile makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus<br />
välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise<br />
lõpetamiseni või lapse 19aastaseks saamiseni.<br />
Teatan ka seda, et alates 2009. aastast ei maksta lastele riiklikku<br />
koolitoetust kooliaasta alustamiseks, kuid hea on see, et kõigile<br />
Värska valla elanikeregistris olevatele esimesse klassi astujatele<br />
makstakse endiselt täiendavate sotsiaaltoetuste vahenditest ranitsatoetust.<br />
Alates 1. septembrist 2009 muutus puude ja<br />
püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi kord<br />
Püsiva töövõimetuse ning puude raskusastme ja lisakulude<br />
tuvastamise kord muudeti sotsiaalministri määrustega alates 1.<br />
oktoobrist 2008. Uue menetluskorra kohaselt pikenes ekspertiisi<br />
tegemise ning kogu menetluse aeg.<br />
Seoses sellega võis kujuneda olukord, kus korduvekspertiisi<br />
taotlevatel isikutel tekkis pikema menetluse tõttu vahe töövõimetuspensioni<br />
ja/või sotsiaaltoetuse saamisel. Kuigi pension ja/või<br />
sotsiaaltoetus makstakse tagantjärele välja, tekitab see taotlejatele<br />
probleeme jooksvate kulude katmisel.<br />
Kirjeldatud olukorra vältimiseks määratakse alates 1. septembrist<br />
k. a korduvekspertiisi tähtajad varasemaks, et ekspertiisi<br />
jõuaks teha enne eelmise otsuse kehtivuse lõppu.<br />
Seega inimesed, kelle korduvekspertiisi tähtaeg on määratud<br />
hiljemalt puude raskusastme ja/või püsiva töövõimetuse kestuse<br />
viimase kalendrikuu 1-15. kuupäevaks, võivad esitada korduvekspertiisi<br />
taotluse alates otsuse kehtimise eelviimase kuu 5. kuupäevast,<br />
ilma et tegemist oleks ennetähtaegse ekspertiisiga. Kõik<br />
isikud, kellele on määratud tähtajaline puue või püsiv töövõimetus,<br />
peavad ise jälgima otsuse kehtivusaegasid ning õigeaegselt alustama<br />
korduvekspertiisi taotluse täitmist. Kui inimene ise täitmisega<br />
toime ei tule, võib ta pöörduda abi saamiseks valla sotsiaalosakonda.<br />
Meie käest on võimalik saada ka ekspertiisitaotluse vorme.<br />
Kindlasti tuleb meeles pidada, et kolme kuu jooksul enne ekspertiisitaotluse<br />
esitamist tuleb käia pere-või raviarsti vastuvõtul.<br />
Peale puude raskusastme korduvekspertiisi tegemist ei pea<br />
enam puudega lapse, puudega tööealise inimese, puudega vanaduspensioniealise<br />
inimese või puudega vanema toetuse saamiseks<br />
uut taotlust esitama. Uus taotlus tuleb esitada siis, kui eelmise<br />
toetuse maksmise lõpetamisest on möödunud rohkem kui üks<br />
aasta või kui inimesel tekib õigus teist liiki toetusele või puudega<br />
lapse vanema toetusele järgneva lapse kohta. Toetused määratakse<br />
puude raskusastme tuvastamise päevast alates.<br />
Psüühikahäiretega inimeste ekspertiisitaotlusi<br />
hakkas menetlema pensioniamet<br />
Alates käesoleva aasta 1. augustist menetleb psüühikahäiretega<br />
inimeste ekspertiisi- ja rehabilitatsiooniteenuse taotlusi<br />
elukohajärgne pensioniamet ja mitte enam sotsiaalkindlustusameti<br />
ekspertiisi osakond nagu seni.<br />
Täiskasvanute rehabilitatsiooniteenuseks<br />
on sel aastal vähem raha<br />
Sotsiaalkindlustusamet soovitab inimestel, kes on end<br />
registreerinud rehabilitatsiooniteenuse järjekorda, kuid kellele<br />
rehabilitatsiooniasutus<br />
teatab, et planeeritust<br />
väiksemate võimaluste<br />
tõttu talle kokkulepitud<br />
ajal teenust osutada ei<br />
saa:<br />
• leppida teadmisega, et<br />
järjekord niipea ei saabu<br />
ja jääda ootele sama<br />
teenuseosutaja juurde;<br />
• pöörduda sama, juba<br />
olemasoleva suunamiskirjaga<br />
teise rehabilitatsiooniasutusse,<br />
kus on<br />
lühem järjekord.<br />
Rehabilitatsiooniteenuse<br />
järjekorra andmed<br />
on Merike Tein<br />
kättesaadavad<br />
SOTSIAAL ja VARIA<br />
V<br />
ärska valla tähtsaimad<br />
dokumendid, mis annavad<br />
meie tegemistele suuna<br />
ja eesmärgi, on valla arengukava,<br />
investeeringute kava ja<br />
üldplaneering. Investeeringute<br />
kava võetakse igal aastal volikogu<br />
poolt vastu koos valla<br />
eelarvega. Üldplaneeringut iga<br />
aastaselt ei täiendata.<br />
Kehtiva valla arengukava<br />
perioodiks on aastad 2007-<br />
2015. Loodan, et iga allasutuse<br />
juht, külavanem, mittetulundusühingu<br />
juht, ettevõtja ja iga<br />
vallakodanik on aru saanud,<br />
et oma plaanitud tegevuste<br />
kajastamine arengukavas on<br />
möödapääsmatu. Kui soovid<br />
oma uute tegevuste või ideede<br />
elluviimiseks saada lisatoetust<br />
fondidest või programmidest<br />
peab sinu tegevus, plaan või<br />
objekt olema selles tähtsas dokumendis<br />
selgelt kirjas. Oluline<br />
on ära märkida ka seda, et arengukava<br />
tähendab kokkulepet<br />
valla huvigruppide vahel: st et<br />
piirkonnas poleks dubleerivaid<br />
tegevusi ja/või piirkonnas,<br />
kus on puhkeala, ei planeerita<br />
aatse muuseumis jätku-<br />
suve algul alanud Svad<br />
muuseumikompleksi väljaarendamistööd.<br />
Ehitustööd ja<br />
õueala korrastustööd saavad<br />
peagi läbi. Muuseumi ümbrus<br />
on saanud uue ilme. Vana<br />
kõrvalhoone on muutumas<br />
arvestatavaks näitusemajaks.<br />
Ehitustöid teos tab peatöövõtjana<br />
AS Ris Ehitus. Muuseumi<br />
peamajas ehitati välja katusealune<br />
ruum. Maja valmistati<br />
ette uue sisekujunduse ja püsiekspositsiooni<br />
teostamiseks.<br />
Septembris algavad püsiekspositsiooni-<br />
ja sisekujundustööd,<br />
mida hakkab teostama<br />
mitmekülgse muuseumide<br />
ja näituste projekteerimise<br />
ning koostamise kogemusega<br />
ettevõte OÜ Laika, Belka &<br />
Strelka. See suur ettevõtmine<br />
koos turundustöödega (viidad,<br />
muuseumit tutvustavad<br />
brošüürid) kestab terve talve<br />
ning kevadel alustame muuseumihooaega<br />
uue püsiekspositsiooni<br />
avamisega.<br />
sotsiaalkindlustusameti kodulehel<br />
www.ensib.ee - avalik<br />
teave - halduslepingud rehabilitatsiooniteenuse<br />
osutamiseks<br />
ja neid uuendatakse üks kord<br />
kuus. Kui suunamiskirjal märgitud<br />
kalendriaasta jooksul<br />
rehabilitatsiooniteenust järjekorra<br />
pärast kasutada ei saa,<br />
siis kehtib sama suunamiskiri<br />
kuni teenuse saamiseni. Kulu<br />
kaetakse selle kalendriaasta<br />
rahast, millal teenust tegelikult<br />
osutati.<br />
Soovin kõigile palju tervist,<br />
jõudu ja vastupidavust!<br />
Merike TEIN<br />
sotsiaaltöötaja<br />
Valla arengukava ülevaatamine<br />
näiteks tööstusettevõtet vmt<br />
kokku mitte sobivat tegevust.<br />
Samuti rõhutan tõsiasja, et<br />
ette peab mõtlema pikalt, st<br />
praeguse dokumendi piirides<br />
2015. aastani. Igal vallakodanikul<br />
on õigus teha põhjendatud<br />
ettepanekuid arengukavasse<br />
täienduste tegemiseks. Palun<br />
kasutage seda võimalust.<br />
Arengukavas on järgmised<br />
olulisemad teemade jaotused:<br />
majandus ja ettevõtlus, sotsiaalhoolekanne<br />
ja tervishoid,<br />
haridus, kultuur ja sport, kommunikatsioonid,<br />
elamu- ja kommunaalmajandus,<br />
maaomand<br />
ja planeeringud, turvalisus ja<br />
heakord. Valla arengukava pole<br />
pii bel, mis ei muutu – kord aastas<br />
tuleb arengukava üle vaadata ning<br />
vajadusel täiendada ning muuta.<br />
Siinkohal on mul üleskutse kõigile:<br />
palun vaadake arengukava<br />
üle sellise pilguga, kas teie plaanid<br />
on dokumendis kajastatud.<br />
Kui ei ole, siis palun saatke<br />
vastav ettepanek, nii täpselt kui<br />
võimalik, minu meilile, välja<br />
tuues ka peatüki ja lehekülje. Kui<br />
jääte sõnastamisega hätta, siis<br />
tulge minu vastuvõtule. Kehtiva<br />
valla arengukava leiad valla<br />
koduleheküljelt www.verska.ee<br />
– kohalik võim – arengukavad<br />
– „Värska valla arengukava<br />
2007-2015“. Kuna esialgne<br />
valla arengukava analüüs<br />
ja otsustamine kas võetakse<br />
ette arengukava muutmine<br />
või vaid täiendamine toimub<br />
septembrikuu volikogus, siis<br />
palun oma ettepanekud saata<br />
23. septembriks e-posti aadressil<br />
rutt@verska.ee.<br />
Edu oma tegevuste planeerimisel<br />
ja sõnastamisel,<br />
Rutt RIITSAAR<br />
arendusnõunik<br />
Saatse muuseumi väljaarendustööd kestavad<br />
Kõiki neid suuri ettevõtmisi<br />
rahastatakse Ettevõtluse Arendamise<br />
Sihtasutuse meetmest<br />
„Piirkondade konkurentsivõime<br />
tugevdamine“, Setomaa<br />
arenguprogrammist, Setomaa<br />
Kultuuriprogrammist ja Värska<br />
valla eelarvest.<br />
Tahan tänada rahastajaid,<br />
ehitajat, projektimeeskonda<br />
Foto: Rutt Riitsaar<br />
ning kõiki teisi, kes on kaasa<br />
aidanud meie ettevõtmise õnnestumises.<br />
Tea KORELA<br />
Saatse Seto Muuseum<br />
Taotluste esitamine 2010. a kultuuri- ja spordiürituste läbiviimiseks<br />
Vastavalt Värska Vallavolikogu<br />
27.11.2008 a määrusele nr 1-<br />
3/18 „Kultuuri- ja spordisündmuste<br />
finantseerimise kord“ esitada<br />
taotlused 2010. aasta kultuuri ja/<br />
või spordisündmuste läbiviimiseks<br />
kõigil allasutustel, külavanematel<br />
ja teistel huvitatud isikutel.<br />
Kultuuri ja/või spordiürituste<br />
finantseerimise taotlus<br />
esitada Värska <strong>Vallavalitsus</strong>ele,<br />
vallasekretäri abi kabinetti<br />
15. oktoobriks vormikohasel<br />
paberkandjal allkirjastatult.<br />
Taotluse vormid on kättesaadavad<br />
valla kodulehel lingil „kultuurtaotlused<br />
ja aruanded“. Käesoleva<br />
aasta toetuse aruandevõlglastel<br />
esitada toetuse kasutamise aruanne<br />
30. septembriks. 2010. a. toetuste<br />
määramisel aruandevõlglasi ei<br />
toetata.<br />
Rahastuse üldpõhimõtted: ei<br />
toetata ekskursioone, väljasõite<br />
(v.a spordivõistlustel või kultuurisündmustel<br />
esinemine/osalemine),<br />
teatrietenduste külastusi,<br />
eelistatud ei ole asutuse sisesed<br />
sündmused. Osalejate-kaasatute<br />
ring peab olema võimalikult lai,<br />
kuulutus sündmuse kohta peab<br />
olema üleval vähemalt 5 tööpäeva<br />
enne sündmuse toimumist.<br />
Jälgida Värska valla avaliku korra<br />
reegleid avaliku ürituse korraldamiseks<br />
(vajalikud kooskõlastused<br />
avaliku sündmuse läbiviimiseks).<br />
Toitlustuskulusid toetatakse vaid<br />
osaliselt.<br />
Taotluste rahastamise otsustab<br />
vallavalitsus volikogu haridus- ja<br />
kultuurikomisjoni ettepaneku<br />
põhjal. Rahastatud sündmuste<br />
põhjal koostab Värska Kultuurikeskus<br />
ühtse valla kultuuri- ja<br />
spordi kalendri, vähemalt 30. oktoobriks,<br />
mis avalikustatakse valla<br />
veebileheküljel.<br />
Info: Rutt Riitsaar, arendusnõunik,<br />
tel 796 4608, 527 1906.<br />
Värska <strong>Vallavalitsus</strong>
<strong>Number</strong> 3(<strong>22</strong>) SEPTEMBER 2009 3<br />
Valimisliit ”Hooliv Värska”<br />
Oluline pole see, mis värvi on kass, vaid<br />
oluline on see kuidas ta hiiri püüab. Arvan, et<br />
just kohalike omavalitsuste valimistel pole väga<br />
oluline see, mis nime kannab kandideerijate<br />
nimekiri, vaid oluline on see kui usaldusväärsed<br />
ja võimekad on selles nimekirjas kandideerivad<br />
inimesed kogukonna valijate silmis.<br />
Miks just valimisliit ja miks “Hooliv Värska”?<br />
Käesolevatel valimistel ei leia te Värska<br />
vallas kandideerimas Rahvaliidu nimekirja ja<br />
kuna loodus tühja kohta ei salli siis on Vello<br />
Saar, Sirje Kruusamäe ja Heldur Kotov<br />
moodustanud selle asemel valimisliidu “Hooliv<br />
Värska”. Meie nimekirjas kandideerivad veel<br />
Aivo Toonekurg, Anatoli Iljin, Endel Kapten,<br />
Georg Mahla, Heini Kena, Kalev Leopard,<br />
Raivo Kunst ja Vello Kikamägi.<br />
Juba aastavahetuse peol oma lühikeses<br />
sõnavõtus rõhutasin, et meid on ees ootamas<br />
keerulised ajad ning see on periood, kus me<br />
peaksime rohkem hoolima ja toetama nii oma<br />
ligimesi, naabreid, sõpru ja tuttavaid.<br />
Kuid ainult see ei ole olnud valimisliidu<br />
nime valikul määrav. Kuna valimisliidu nimekirjas<br />
kandideerijad on enamuses ka Rahvaliidu<br />
liikmed, siis leppisime kokku, et kasutame<br />
Rahvaliidu programmi ”Hooliv Eesti” mugandust.<br />
Hoolivat Eestit iseloomustavad eelkõige<br />
kolm märksõna: haridus, töö ja pere.<br />
Ka valimisliit ”Hooliv Värska” toetab<br />
seisukohta et, haridus annab tiivad. Selle<br />
kaudu kasvavad meie lapsed täisväärtuslikeks<br />
ühiskonna liikmeteks.<br />
Valimisliit ”Hooliv Värska” toetab samuti<br />
seisukohta et, töö kaudu viime ellu oma<br />
unistusi. Töö tagab meile toimetuleku ja meie<br />
ettevõtetele vara uuteks väljakutseteks.<br />
Valimisliit ”Hooliv Värska” toetab ka seda<br />
seisukohta et, pere on meie suurim tugi ja<br />
kõigi saavutuste kroon .Perest algab kodu ning<br />
meie keele ja kultuuri kandumine ühelt põlvkonnalt<br />
teisele. Valimisliit ”Hooliv Värska”<br />
lubab, et reklaamiga ei hakka me Teid tüütama.<br />
Julgeme anda selle lubaduse seepärast, et<br />
meie valimisliidus kandideerijad on vallas elu<br />
paremaks muutmise nimel oma tegudega juba<br />
ennast tõestanud ja ka tulevikus tegutseme oma<br />
valla jätkusuutliku arengu nimel !<br />
Valimisliidu ” Hooliv Värska” nimel<br />
Vello SAAR<br />
volitatud esindaja<br />
VALIMISED<br />
Kohalikud omavalitsuse valimised on peagi<br />
käes ja mul on heameel teile öelda, et ka Reformierakond<br />
on Värskas esindatud. Meid on küll kandideerimas<br />
vähe, kuid seda enam vajame me teie<br />
toetust. Olgu siis toetades erakonda või nagu meil<br />
Värskas rohkem tavapärane, toetades neid inimesi<br />
keda te valite. Meil on julgust ja tahtmist välja<br />
tulla Reformierakonna nime all, vaatamata sellele,<br />
et paljud süüdistavad kogu maailmamajanduse<br />
allakäigus just Reformierakonda eesotsas Andrus<br />
Ansipiga. Me ei püüa muuta maailma ega Eesti<br />
hetkeolukorda, me tahaksime Värskas midagi ära<br />
teha. Muutused peavad toimuma eelkõige meis<br />
endis. Me peame julgema ja tahtma vastu võtta<br />
parimaid otsuseid võimalikult paljude vallakodanike<br />
huve silmas pidades. Mulle on alati meeldinud<br />
John F. Kennedy ütlemine Ära küsi, mida<br />
riik võiks teha Sinu jaoks, küsi mida Sina võid<br />
teha riigi ja ka oma rahva heaks!<br />
On tõsi, et suuremad erakonnad mõjutavad<br />
meie elu riiklike otsustega, kuid kohalikud otsused<br />
tuleb langetada ikkagi meil endil. Konkreetsed<br />
lubadused jätan seekord kirja panemata, sest<br />
usun, et ettevõtjate hea käekäik, pensionäride toetamine,<br />
gümnaasiumihariduse jätkumine Värskas<br />
ja paljud teised probleemid tuleb lahendada<br />
ükskõik millisel vallavolikogul. Arvan, et küsimus<br />
on selles, keda Teie usute seda paremini<br />
tegevat.<br />
Seekordne Reformierakonna eestvedaja<br />
Värska vallas on Rein Zaitsev.<br />
Minuga koos kandideerijatel on teile selline<br />
sõnum:<br />
Maret Vabarna: „Armastan Värskat ja hindan<br />
siinseid inimesi. Igapäevatöös tegelen noorte<br />
õpetamise ja kasvatamisega, toetan kogukonna<br />
kultuurielu ja püüan Värska heaks teha kõik<br />
minust oleneva.<br />
Riina Laats, kelle motoks on: „Kes tasa<br />
sõuab , sel mädanevad aerud ära“. Niisiis, kui<br />
midagi teha, siis kohe ja korralikult. Ja teeme<br />
üheskoos Värska paremaks!<br />
Leivo Laats on noor ja ambitsioonikas Värska<br />
valla kodanik, kel kindlad sihid silme ees ning<br />
armastus kodukandi vastu südames.<br />
Peamine põhjus kandideerimiseks on meil<br />
kõigil üks – Me Armastame Värskat.<br />
Soovin edu kõikidele volikokku kandideerijatele<br />
kõikidest erakondadest ja valimisliitudest!<br />
Tasakaalukaid otsuseid ja head läbisaamist!<br />
Valijatel soovitan aga kindlasti valima tulla,<br />
kuna sellist vallavolikogu, kus liikmeid ei ole, ei<br />
saa eksisteerida. Sel juhul poleks aga ei kohalikke<br />
omavalitsusi ega ka oma riiki.<br />
Rein ZAITSEV<br />
Isamaa ja Res Publica Liidu<br />
nimekirjas kandideerivad<br />
1. Meelike Kruusamäe<br />
2. Rutt Riitsaar<br />
3. Tiina Kadarpik<br />
4. Jane Priks<br />
5. Vello Lõvi<br />
6. Aleksandra Tiirman<br />
Isamaa ja Res Publica Liidu<br />
valimislubadused tuginevad ühisele<br />
Setomaa <strong>vald</strong>ade poliitikale *<br />
MEIE LUBADUSED:<br />
1) Värskas gümnaasiumihariduse<br />
kindlustamine<br />
2) Uute töö- ja elukohtade loomine<br />
3) Ettevõtluse alustamise toetus<br />
4) Valla teed paremasse seisukorda<br />
5) Funktsionaalsema laululava<br />
väljaehitamine<br />
Sotsiaaldemokraadid seisavad<br />
Värska valla arengu eest<br />
SDE nimekirjas kandideerijate üheks loosungiks<br />
on: inimesed eelkõige. See tähendab seda, et tähelepanu<br />
teravik on pööratud inimeste heale eluolule meie<br />
koduvallas.<br />
Nimekirjas kandideerib 16 tublit inimest, kes on<br />
valmis andma oma panuse Värska valla arengusse.<br />
Nimekirja järjestuse oleme paigutanud põhimõttel, et<br />
nimekirja esinumber on vallavanem, järgnevad kolm<br />
inimest on praeguse volikogu liikmed ja edasi tulevad<br />
inimesed tähestikulises järjestuses. See näitab seda, et<br />
meil on esinumbrite nimel olemas kogemus vallajuhtimises<br />
ja tähestikuline järjekord, et oleme solidaarsed<br />
uute kandideerijate suhtes.<br />
1. Raul Kudre 6. Margus Kapten 11. Paul Parm<br />
2 .Ülo Kõivo 7. Oleg Kostõgov 12. Mati Poolak<br />
3. Margus Kraav 8. Veiko Kõopuu 13. Katrin Satsi<br />
4. Silver Hüdsi 9. Kaja Laats 14. Merike Tein<br />
5. Aavo Auser 10. Laine Lõvi 15. Taivo Toomas<br />
16. Taavi Tuik<br />
Seitse aastat Värska koalitsioonis on vallarahvale<br />
andnud piisavalt pika perioodi hinnangu andmiseks<br />
meie poolt tehtule. Koostöös partneritega oleme suutnud<br />
saavutada seda, et Värskas on teostatud peaaegu kõikides<br />
allasutustes remonttööd ja loodud head töötingimused<br />
6) Külade kultuurielu toetamine<br />
7) Seto traditsioonilistel kirikupühadel<br />
osalemise soodustamine<br />
8) Lastele Värska <strong>vald</strong>a mänguväljakud<br />
9) Tervisespordikeskuse väljaarendamine ja<br />
spordiväljakute korrastamine<br />
10) Pensionäride ettevõtmiste ja<br />
seltsitegevuse toetamine<br />
11) Kasutame Värska valla hüvanguks<br />
maksimaalselt eurorahasid<br />
_________________<br />
* IRL-i Setomaa poliitika on koostanud inimesed,<br />
kes elavad Setomaal ja teavad seeläbi<br />
tegelikku olukorda ning oskavad adekvaatselt<br />
seda olukorda hinnata ja analüüsida. Probleemid<br />
ja valupunktid on Setomaal enamjaolt<br />
ühised ning ühiselt ka lahendatavad. Setomaa<br />
ühtse poliitika kaudu on võimalik leida parimad<br />
lahendused, et kasutada kõiki koostöövõimalusi<br />
Setomaa <strong>vald</strong>ade arengu hüvanguks.<br />
Alates märtsist kuni augustini 2009. a. on<br />
toimunud regulaarsed koosolekud kõigis Setomaa<br />
<strong>vald</strong>ades kõigi IRL-i Setomaa osakondade<br />
osalusel. Läbi on töötatud kultuuri, ettevõtluse,<br />
hariduse, sotsiaal ja riigikaitse <strong>vald</strong>konnad.<br />
Kõigis <strong>vald</strong>kondades on määratletud hetkeolukord,<br />
üles seatud eesmärgid ja kirjeldatud tegevusi<br />
eesmärkide täitmiseks.<br />
inimestele. Ettevõtjatel on kindlus, et vallas<br />
elu areneb ja on julgetud teha pikemaajalisi<br />
ja julgeid investeeringuplaane.<br />
Millised teemad on need, mis panevad<br />
meid muretsema lähiaastatel?<br />
Värska vallas gümnaasiumihariduse<br />
andmine sõltub meie enda tarkusest, laste<br />
arvust, riigi poliitikast, naabritega koostööst<br />
ja veel paljust mitmest pisiasjast. Meie<br />
arvates on gümnaasiumiosa säilimine hädavajalik<br />
ja selle eest me seisame.<br />
Koidula piirkonna areng ja meie positsioon<br />
Euroopa välispiiril annab võimaluse<br />
piirkonnal tõusta kiirestiarenevaks vallaosaks.<br />
Haldusreformi teema tõuseb uuesti<br />
aruteluks. Toetame piirkonna <strong>vald</strong>ade ühinemist,<br />
kus keskuseks peab jääma Värska.<br />
Seto kultuuri edasikandmine läbi leelokooride,<br />
muusikakooli, Seto Talumuuseumi<br />
jne on Värska piirkonna tähtsaks osaks.<br />
Täpsemalt oma plaanidest me teavitame<br />
vallarahvast oma kandideerijate nimekirja<br />
tutvustavas lehes, mis Teie postkastidesse<br />
jõuab veel enne valimispäeva.<br />
Kutsun vallarahvast 18. oktoobril valima<br />
ja toetage Värska valla käekäigu eest<br />
seisvaid tublisid sotsiaaldemokraatlikke<br />
kandidaate.<br />
Raul KUDRE<br />
Värska SDE osakonna esimees<br />
Värska vallavanem<br />
Valimisliitu Seto Tsura kuuluvad Värska valla noored mehed Mart Olesk, Vaido Uibo ,<br />
Henri Hunt, Risto Lillestik ja Juris Juhansoo. Viimane ei saa küll kandideerida Värska<br />
valla volikogu valimistel, kuid on meeskonnaliige ning aitab nõu ja jõuga.<br />
Valimisliidu loomise põhieesmärgiks oli kohalike elanike huvide eest seisva esinduse<br />
loomine. Seto Tsurasse kuuluvad vaid need , kes on tõeliselt valmis järgima valmisliidu<br />
ideid ja põhimõtteid :<br />
• otsuste tegemisel tuleb lähtuda kohalike elanike huvidest ;<br />
• vallaelanikke peab kaasama kohaliku eluolu puudutavate otsuste tegemisse;<br />
• noortele peredele tuleb luua paremad tingimused Värska <strong>vald</strong>a tagasitulemiseks ja<br />
elamaasumiseks;<br />
• hariduse andmine Värska Gümnaasiumis peab jätkuma;<br />
• Värska <strong>vald</strong> tuleb teha üldtuntuks kui parim rahva- ja spordiürituste korraldamise<br />
koht;<br />
• järveäärse valla au ja uhkusena võiks taaselustada veesporditraditsioone ;<br />
• ettevõtjaid peab aitama luua ja säilitada töökohti<br />
Noorte tagasitulemine <strong>vald</strong>a eeldab neile<br />
võimaluse andmist osaleda<br />
kohaliku elu küsimuste otsustamisel.<br />
Keskerakond - kes siis veel?<br />
Selline on Eesti Keskerakonna loosung<br />
18. oktoobril toimuvatel kohalike volikogude<br />
valimistel.<br />
Keskerakond on alati hoolinud omavalitsuspoliitikast.<br />
On ju äärmiselt oluline, milline on<br />
<strong>vald</strong>ade tulubaas, millised on maksuprotsendid<br />
ja kui palju raha laekub valla eelarvesse. Reformierakonna<br />
ja IRLi juhtimisel on valitsus kohalike<br />
omavalitsuste tulubaasi kõvasti püganud.<br />
Oleme jätkuvalt seda meelt, et vaid läbi <strong>vald</strong>ade<br />
tugevdamise ja rahaliste ressursside suurendamise<br />
jõuab kvaliteetne teenus iga Värska<br />
valla kodanikuni. Olgu selleks haridus, teede<br />
korrashoid, spordi areng, ettevõtluse toetamine<br />
või sotsiaalhoolekanne.<br />
Meie piirkonna rahval peaks hästi meeles<br />
olema, kuidas põldudel kasvatatud tera- või<br />
köögivili Venemaa poole veeres. Sealt aga tuli<br />
sissetulek ja paremad äraelamisvõimalused.<br />
Kui tekib turg, tekivad Värskasse ka võimalused<br />
turukaupa toota, tekivad uued töökohad,<br />
mis omakorda võiks tähendada noorte kinnistumist<br />
Värskasse. Kui on töökohad ja teenistus,<br />
hakkab läbi maksude laekuma rohkem raha ka<br />
valla eelarvesse. Siit edasi jääb vaid volikogul<br />
otsustada, kuidas ja kuhu valla raha mõistlikult<br />
kasutada.<br />
Seto tsura<br />
Oktoobrikuus toimuvatele kohalikele valimistele<br />
esitab Keskerakonna Värska osakond<br />
oma nimekirjas tublid ja töökad Värska valla<br />
kodanikud, kes tunnustavad eelmiste volikogude<br />
suurt panust valla arengusse ja esindatuse<br />
korral volikogus soovivad koostöös teistega<br />
valla heaks oma panuse anda.<br />
Seega läheme valimistele oma parimate<br />
soovidega arendada Värskat, Saatset, Matsurit<br />
ja iga teist valla küla, teha koostööd naaber<strong>vald</strong>adega,<br />
naaberriigiga, maavalitsustega, tunnustada<br />
tegijaid ja aidata abivajajaid.<br />
NIMEKIRJAS KANDIDEERIVAD<br />
Kuldar Laanelind Keiu Palumaa<br />
Vaino Linnus Toivo Tuik<br />
Olga Nagibina Elar Saar<br />
Ahti Lillestik Jüri Zaitsev<br />
KESKERAKOND -<br />
MIKS MITTE!<br />
Viktoria LAANELIND
4 Värska — hüä olõmisõ kotus<br />
Üksteist üksteist ületavat<br />
ülevat ülesastumist<br />
S<br />
ellise arvu esinemistega said sellel suvel hakkama Trallikud.<br />
Nende muusikaline veenmisjõud arenes Lobotka küla<br />
kokkutulekust ja Värska kooli pidustustest suve edenedes üha<br />
tõusvas joones. Pärast rahvusvahelist koolimuusika konverentsi<br />
Tallinnas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, Seto Folki ja Viljandi<br />
Pärimusmuusika Festivali, mindi aga esinemistega üle piiri.<br />
Üle minna ei olnudki nii lihtne – selleks tuli lasta endast pilt teha,<br />
küsimustele vastata, oodata, võõras keeles pabereid täita ja jälle<br />
oodata, kuni ükskord saigi piir ületatud. Petseri linna päevadel<br />
esines meie muusikakooli esindusansambel rekordiliselt kasinates<br />
helitehnilistes oludes, kuid tunnustusviled publiku hulgast ületasid<br />
siiski vilesid helivõimendussüsteemist. Õhtu lõpetas meeleolukalt<br />
Anne Veski, kelle heliaparatuur oli laitmatu.<br />
Augusti keskel tervitasid Trallikud Zetosid nende suvelõpukontserdil<br />
Värska Kultuurikeskuses. Nädal hiljem samal laval<br />
Orthofestil sai nautida meie noorte suurepärast akustilist kontserti,<br />
mille saatel nähti mitmeidki preestreid rõõmsalt päid nõksutamas.<br />
Oli kuulda, et Trallikutel on tekkinud oma äratuntav stiil. Augusti<br />
viimane nädalavahetus algas jällegi teisel pool kontrolljoont,<br />
Radaja festivalil. Meie folkgrupp tervitas kõlaval häälel Rossijat,<br />
justkui olnuks jällegi Eurovisioon, ja tantsutas rahvast neile<br />
eraldatud lühikese esinemisaja jooksul suursündmusele vääriliselt.<br />
Piduliku punkti suvehooajale panid Trallikud aga naabervallas<br />
sibula- ja kalalaadal. Kuna „kalade“ üle keegi ei kaevanud, siis<br />
loeme suvise treenigu õnnestunuks ja vähemalt tulemuste peale<br />
ei ole põhjust sibulat haugata.<br />
Kristjan PRIKS<br />
Trallikute juhendaja<br />
Trallikud Värska Kultuurikeskuses Zetode kontserdil esinemas<br />
Foto: Meelike Kruusamäe<br />
K<br />
Ettevaatust liikluses!<br />
ui kuulata liiklusuudi seid<br />
või jälgida liiklusõnnetuste<br />
statistikat, siis näeme, et<br />
meie teedel-tänavatel toimub<br />
ikka veel liiga palju õnnetusi.<br />
Aga paraku jätavad uudised<br />
liiklusõnnetustes hukkunud või<br />
vigastada saanud inimestest<br />
paljusid sõidukijuhte ja teisi<br />
liikluses osalejaid külmaks. Ei<br />
teadvustata endale, et hoolimatus<br />
liikluseeskirja nõuete vastu ja<br />
tähelepanematus kaasliiklejate<br />
suhtes on peamine liiklusõnnetuste<br />
põhjus. Millegipärast klammerdutakse<br />
jäigalt mõtteviisi<br />
külge, et minuga ikka midagi ei<br />
juhtu. Ees on aga liikluses ohtlik<br />
sügisene aeg, kus tee- ja ilmastikuolud<br />
muutuvad kiiresti. Seda<br />
peab kindlasti arvestama.<br />
Liikluskultuuri kasvatamine<br />
algab laste puhul juba enne<br />
kooliminekut ja siin on oluline<br />
meeles pidada, et kõige paremini<br />
õpetab vanemate eeskuju ja nende<br />
õige käitumine-vastavalt teie<br />
eeskujule hakkavad nad käituma<br />
ja jäljendama. Seega ärge sõitke<br />
autos kinnitamata turvavöödega<br />
– kui lapsele turvavöö<br />
millegipärast ei meeldi, siis tuleb<br />
talle rahulikult selgitada, miks<br />
seda vaja on ja mis võib juhtuda<br />
siis kui turvavöö on lahtiselt.<br />
Ja sellised tõdesid tuleb lastele<br />
selgitada korduvalt.<br />
Kuid ega koolilapsed ainult<br />
autoga sõida. Jalakäijatele on<br />
liikluse kuldreegel ikka endine:<br />
näe ja ole nähtav! Seepärast tuleb<br />
laste riietuses eelistada heledamaid<br />
toone ning kinnitada riiete<br />
külge helkurid.<br />
Lasteaeda mineku ja koolitee<br />
alustamise eel on alati hea see<br />
mitmel korral koos lapsega läbi<br />
käija ja selgitada seal ette tulla<br />
võivaid ohtusid.<br />
Lihtne meelespea:<br />
- sõidutee ületada selleks<br />
ettenähtud kohas, selle puudumisel<br />
kohas, kus on mõlemale<br />
poole hästi näha:<br />
- sõiduteed ületades vaadake<br />
enne hoolikalt vasakule, heitke<br />
pilk paremale, veendumaks, et<br />
ei tule autot;<br />
- maanteel tuleb kõndida vasakul<br />
teepeenral, et olla kaitstud<br />
tagantpoolt tulevate sõidukite<br />
eest ning paremini silmas pidada<br />
vastutulevaid sõidukeid.<br />
Paljud lapsed käivad koolis<br />
jalgrattaga, aga jalgratast võib<br />
sõiduteel juhtida vähemalt 10-<br />
aastane laps ning mopeedirollerit<br />
vähemalt 14-aastane.<br />
Neil peab sõiduteel liigeldes<br />
kaasas olema ka vastav juhiluba.<br />
Kaitsekiiver on jalgratturile<br />
soovituslik, mopeediga sõitjatel<br />
aga kohustuslik.<br />
Hämaral või pimedal ajal<br />
sõites peab jalgrattal ees põlema<br />
tuli! Ainult helkuritest ei piisa!<br />
Jalgratas on siiski liiklusvahend<br />
ning peab vastama tehnilistele<br />
nõuetele.<br />
Anname liikluses endast<br />
parima ja pidagem meeles, et<br />
liikluses kiirustamine ei tule kunagi<br />
kasuks – alati võib ju varem<br />
liikuma hakata ning rahulikult ja<br />
rabelemata kohale jõuda.<br />
Teeme siis kõik selleks, et<br />
meil ei tuleks oma mõtlematut<br />
käitumist liikluses hiljem kahetseda<br />
ega ennast mõne õnnetuse<br />
põhjustamises süüdistada.<br />
Head kooliaastat ja turvalist<br />
liiklussügist!<br />
Aivar ZIMM,<br />
vanemkonstaabel<br />
KOOLID<br />
Värska Gümnaasiumis algas uus õppeaasta 162 õpilasel<br />
us õppeaasta koolis<br />
Ualgas traditsiooniliselt<br />
klassijuhataja tunniga ning<br />
seejärel suundus kogu koolipere<br />
rongkäigus aktusele kultuurikeskuse<br />
saali. Oli heameel tõdeda,<br />
et kooliminejaid tulid tervitama<br />
paljud vallakodanikud<br />
lasteaialastest vanaemadeni.<br />
Aktus toimus pidulikus<br />
õhkkonnas, kus anti õpilaspiletid<br />
üheksale 1. klassi õpilasele<br />
ja kuueteistkümnele 10. klassi<br />
astujale. Tänukirjaga tunnustati<br />
kooli poolt Põlvamaa aasta<br />
õpetaja tiitli pälvinud matemaatikaõpetaja<br />
Kersti Lepingut<br />
ja kauaaegset eesti keele<br />
õpetajat, sellest õppeaastast<br />
koolitööst eemale jäänud Aino<br />
Lillikut.<br />
Värska Gümnaasiumi<br />
2009/10 õppe-kasvatustöö eesmärkideks<br />
on seatud õppekava<br />
täitmise kõrval pöörata enam<br />
tähelepanu kodukoha tundmaõppimisele<br />
ja pärimuskultuuri<br />
õpetamisele. Soovime, et kõik<br />
oleksid koolis positiivsed,<br />
märkaksid, kuulaksid ja tunnustaksid<br />
teisi enda kõrval.<br />
Põhiainete õpetamisel on<br />
Värska kooli tunnijaotuses<br />
riiklikust õppekavast rohkem<br />
tunde jagatud põhikoolis matemaatikale<br />
ja võõrkeeltele ning<br />
gümnaasiumis kirjandusele ja<br />
inglise keelele. Lisandunud on<br />
I ja II kooliastmes uusi õppeaineid:<br />
2. klassis inglise keel<br />
ja pärimuskultuur, 5. klassis<br />
rütmika ja majandusõpetus.<br />
III kooliastmes on jätkuvalt<br />
koolipoolsed valikained: 7. kl<br />
pärimuskultuur, 8. kl majandusõpetus<br />
ja 9. kl kirjandiõpetus.<br />
Kevadel toimunud gümnaasiumiastujate<br />
vestluste tulemusena<br />
on uute valikkursustena<br />
gümnaasiumi osas 10 . klassi<br />
õpilastel keskkonnakaitse<br />
õpetuse, uurimistöö alused,<br />
arvutigraafika ja pärimusmuusika.<br />
Uue tööplaani alusel<br />
1. kl ja klassijuhataja 2009/2010 õa.<br />
Istuvad vasakult: Joosep Rohtla, Kristjan Võsonurm, Mallor Liblik, Margo Kapten, Ingvar Leping<br />
Seisavad vasakult: Sandra Ernits, Lisette Jõhvik, Mariete Kena, Gretel Juhansoo, õpetaja Merike Kull<br />
Foto: Kalju Kuusik<br />
toimub õpetus 10. kl pärimuskultuuri<br />
kursusel. Tüdrukute<br />
kursus hõlmab keeleõpet, seto<br />
toidu valmistamist, käsitööd ja<br />
leelot. Poiste kultuuriõppe raames<br />
tutvutakse traditsiooniliste<br />
meestetöödega - puidu- ja sepatöödest<br />
restaureerimiseni.<br />
11. klassis läbitakse jätkuvalt<br />
perekonnaõpetuse,<br />
auto õpetuse, majandusõppe<br />
ja joonestamise lisakursused.<br />
12. klass valmistub eesti keele<br />
riigieksamiks tekstiõpetuse<br />
kursuse abil ning kavas on<br />
läbida õppeaasta teises pooles<br />
usundilugu.<br />
Endiselt on meie koolis<br />
võõrkeeled A- inglise, B- vene<br />
ja C- saksa keel. Tegutseb<br />
1.-4. klassi õpilaste pikapäevarühm,<br />
toimivad parandusõppe<br />
ja kõneravi tunnid. Leitud on<br />
võimalused õpilaste individuaalõppeks<br />
ja huvitegevuseks. Pidevalt<br />
arenev töökeskkond on<br />
toeks õpilaste edasijõudmisel.<br />
Üleminek e-koolile ja kursuste<br />
süsteemile on heaks kiidetud<br />
õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate<br />
poolt. Jätkuvalt leitakse<br />
ressursse põhikooli õpilaste<br />
kõrval ka gümnasistide tasuta<br />
toitlustamiseks ja töövihikute<br />
soetamiseks valla eelarvest.<br />
Uute õpetajatena on asunud<br />
tööle 1. klassi õpetaja Merike<br />
Kull, põhikoolis vene keele<br />
õpetajana Lia Vahter, saksa<br />
keel õpetaja Silvia Vao, 5. kl<br />
rütmikat õpetab Janika Teervalt<br />
ja 10. kl pärimusmuusika<br />
kursust juhendab Kristjan<br />
Priks.<br />
Loodan, et meie koolis tunneb<br />
iga laps ennast turvaliselt<br />
Pillimänguga pimedale sügisele vastu<br />
uvi oli kiire ja kirju. Muusikakooli kas-<br />
sai suvel kuulda kõikjal - kooli<br />
Svandikke<br />
kokkutulekul, pillilaagrites, laulupeol. Esineti<br />
nii kodus kui ka väljaspool Värskat ning esmakordselt<br />
ka piiri taga Venemaal.<br />
Värska Muusikakoolis õpib uuel õppeaas-<br />
Muusikakooli lisa-aasta õpilased koos I klassiga. II rida - Ruti Kirikmäe, Laura Kruusamäe, Daisy Kudre,<br />
Gloria Kadarpik, I rida - Keiu Savik, Gretel Juhansoo, Sandra Ernits, Kevin Savik. Fotolt puudub I kl õpilane<br />
Mariete Kena ja III lisa-aasta õpilane Evelin Ämarik.<br />
(Foto: Einar Raudkepp)<br />
ja pälvib piisavalt tähelepanu.<br />
Me kõik mõistame, et kool<br />
on laste jaoks ja õpetajatena<br />
püüame anda neile igakülgselt<br />
võrdväärset haridust teiste riigikoolidega.<br />
Senist edukat õpetamist<br />
näitab kõrge 75. koht koolide<br />
pingereas eelmise õppeaasta<br />
riigieksami tulemuste põhjal,<br />
põhikoolilõpetajate edukad<br />
katsed linna eliitkoolidesse ja<br />
gümnaasiumilõpetajate õppima<br />
asumine kõrgkoolidesse.<br />
Soovin kogu kooliaastaks<br />
meeldivat koostööd õpetajate,<br />
õpilaste ja lastevanemate vahel.<br />
Loodan, et peatselt valitav<br />
uus volikogu ja tööle asuv<br />
vallavalitsus toetab kooli sama<br />
mõistvalt nagu praegune.<br />
Ingrit KALA,<br />
Värska G õppealajuhataja<br />
tal 48 õpilast, pooled neist<br />
pärimusmuusika õppekavade<br />
järgi. I klassi astus 5 õpilast<br />
: Sandra Ernits (viiul), Gretel<br />
Juhansoo (viiul), Mariete<br />
Kena (akordion), Keiu Savik<br />
(klaver) ja Kevin Savik (kitarr).<br />
Õpetamist jätkavad kõik<br />
eelmisest õppeaastast tuttavad<br />
pedagoogid: Elo Toom (klaver,<br />
karmoška), Toomas Valk<br />
(karmoška), Edvin Vendt<br />
(akordion), Ott Kaasik (viiul,<br />
kitarr), Meeli Härmson (klaver,<br />
solfedžo), Galina Viskar<br />
(klaver, muusikalugu), Tiiu<br />
Koit (klaver), Žanna Ranna<br />
(klaver), Kristjan Priks<br />
(kitarr, trummid) ja Tiina<br />
Kadarpik (solfedžo). Peale<br />
muusikakooli lõpetamist<br />
(7.kl.) on edukamatel õpilastel<br />
võimalus õppida vaba õppekava<br />
järgi lisa-aastatel ning<br />
seda võimalust kasutab praegu<br />
5 noort.<br />
Muusikakool kutsub kõiki<br />
6.oktoobril kell 17. 00 ÕPE-<br />
TAJATE PÄEVA KONT-<br />
SERDILE. Traditsiooniliselt<br />
kuulete esinemas vaid õpetajaid.<br />
Kontserdile järgneb tantsuklubi.<br />
Tiina KADARPIK<br />
Värska Muusikakooli<br />
direktor
<strong>Number</strong> 3(<strong>22</strong>) SEPTEMBER 2009 5<br />
MUUSEUMID ja KULTUUR<br />
Värska Kultuurikeskuse suvine tippsündmus oli Seto Folk<br />
Seto Folk avati seto hümni laulmisega<br />
raeguseks hetkeks on selle aasta<br />
Psuvest ainult ilusad mälestused<br />
jäänud. Käes on sügis ja parim aeg teha<br />
tagasivaade suvistele tegemistele.<br />
Suve esimesse kuusse jäi meeleolukas<br />
jaanipäev, mis toimus traditsiooniliselt<br />
Värska laululaval. Esinesid kohalikud<br />
tantsurühmad Lustiline ja Käokuld. Jaanituli<br />
süüdati põneva tuledemängu saatel,<br />
mille aitasid korraldada tantsutüdrukud<br />
Triinu Arundi eestvedamisel. Õhtut juhtis<br />
sel aastal Rasmus Kaljujärv, kes korraldas<br />
erinevaid mänge. Jalga sai keerutada<br />
Taivo Bändi muusika saatel. Oli mõnus<br />
ja meeldejääv jaaniõhtu oma inimeste ja<br />
kaugemaltki tulnud külaliste seltsis.<br />
Juulikuu oli täis muusikat! 3.-5. juulil<br />
käis Värska naiskoor laulupeol. Selgeks<br />
oli õpitud palju laule ja tänu sellele<br />
läbisime ranged eelvoorud. Laulukaare<br />
all koos tuhandete eestlastega laulda oli<br />
ikka väga võimas tunne. Meie erilised<br />
seto riided püüdsid pilku ja rongkäiguski<br />
tunti meid ära just rahvariiete järgi. Tore,<br />
et laulukoori juhendaja Tiina Kadarpik<br />
võttis vaevaks koorile kõik laulud selgeks<br />
õpetada. Aitäh!<br />
Sama kuu 18. päeval toimus Värska<br />
laululaval Seto Folk. Tegemist oli teistkordselt<br />
toimuva sündmusega, mille käigus<br />
sai kuulata seto muusikat ja jutuseid,<br />
vaadata rahvatantsurühmade esinemisi,<br />
õppida käsitööd, külastada laata. Päev oli<br />
sisutihe ja esinejaidki palju – Setomaalt<br />
Saatse muuseumi 35. juubelisünnipäev<br />
M<br />
uuseumi rajaja Viktor<br />
Veeberi hauale Saatse<br />
kalmistul kogunesid pereliikmed,<br />
Seto Talumuuseumi töötajad<br />
ja peokülalised. Meenutati<br />
Viktor Veeberi elutööd<br />
Renaldo Veeberile mälestusmeene üleandmine<br />
õpetaja, koolijuhi ja vanavara<br />
koguja ning talletajana. Pikema<br />
sõnavõtuga pöördus kokkutulnute<br />
poole perekonna esindaja<br />
Arvo Aun, meenutades<br />
oma esimesi kohtumisi Viktor<br />
Foto: Rutt Riitsaar<br />
Veeberiga ühistel rännakutel<br />
ümberkaud setes külades.<br />
Viktor Veeber koos abikaasa<br />
Emiliega alustasid Saatses<br />
õpetajatena tööd 1956. aastal.<br />
Aastatel 1956 - 1973. töötas<br />
Viktor Veeber Satserinna<br />
8-klassilise kooli<br />
direktorina. Peres kasvas<br />
üles 7 last. Viktor<br />
Veeber alustas vanade,<br />
taludes kasutuses olnud<br />
tarbeesemete, kirjalike<br />
märkmete, fotode ja<br />
rahvariiete kogumist.<br />
Samal ajal kogus ta<br />
fotomaterjali ja tarbeesemeid<br />
ka olevikust,<br />
teades ja rõhutades<br />
ajaloo õpetajana, et see<br />
mis veel täna on meie<br />
jaoks nii tavaline, on<br />
varsti minevik.<br />
Foto: Laura Kruusamäe<br />
ning kaugemalt - sellepärast saigi päeva<br />
nimeks Kirriv Päiv. Külastajaid oli palju ja<br />
korraldajad jäid folgiga igati rahule ja loodavad,<br />
et järgmine Seto Folk toimub 2011.<br />
aastal. Seto Folgi käigus kuulutati välja<br />
selle aasta Värska valla fotokonkursi võitjad.<br />
Kategooriaid oli 2: noored ja täiskasvanud.<br />
Teemasid oli samuti kaks: „Ettevõtlus<br />
Värskas“ ja „Vana Setomaa uus ilme“.<br />
Viieliikmeline žürii tegi oma valiku ja<br />
suhteliselt üksmeelselt valiti täiskasvanute<br />
arvestuses võitjaks Artur Linnus, mõlemas<br />
alateemas. Nooremate vanuseklassis osutus<br />
žürii tahtel võitjaks Laura Kruusamäe,<br />
samuti mõlemas alateemas. Eripreemiad<br />
said Päivi Kahusk ja Kalmer Puusaar (täiskasvanud)<br />
ning Sander Hüdsi (noored).<br />
Loodame, et tuleval aastal on fotokonkursist<br />
osavõtt aktiivsem!<br />
Juuli lõpus toimuvale päätnitsapäevale<br />
oli kohale tulnud hulga rahvast. Päev<br />
algas jumalateenistusega Saatse kirikus.<br />
Kella kahe paiku toimus kirikuplatsil traditsiooniline<br />
kirmask, kus esinesid leelokoor<br />
Leiko ja Värska naiste leelokoor.<br />
Publikul oli võimalus laule kaasa laulda,<br />
soovijad said seto tantsu tantsida. Õhtul<br />
esines Saatse kultuurimajas Taivo Bänd,<br />
kelle muusika saatel keerutati tantsu mitu<br />
tundi. Päätnitsapäeva peakorraldaja oli<br />
MTÜ Saatse Nulk.<br />
Augustikuusse mahtus lausa kaks<br />
suurt sündmust. Ansambel Zetod otsustas<br />
oma suvelõpu kontserdi anda just Värskas.<br />
Algselt pidi pidu toimuma laululaval,<br />
kuid kehva ilma tõttu seati heli- ja valgustehnika<br />
üles kultuurikeskusesse. Kontserti<br />
alustas rahvamuusikaansambel Trallikud,<br />
kelle lugude saatel nii mõnigi tantsu<br />
hakkas keerutama. Peale nende esinemist<br />
koondus publik suurde saali, kus sai Zetodele,<br />
Tsibihärblastele ja Lenna Kuurmale<br />
kaasa elada. Kontsert oli võimas ja jättis<br />
Värska publikule kustumatu mulje.<br />
Kultuurikeskuse ruumid olid kasutuses<br />
ka Värskas toimunud Ortofesti ajal.<br />
Korraldati mitmeid õpitubasid ja koosviibimisi.<br />
Kolmepäevase sündmuse esimesel<br />
õhtul oli võimalik mõnusat rahvalikku<br />
muusikat kuulata ansambli Virre esituses.<br />
Lisaks muusika nautimisele oli võimalik<br />
tantsugi lüüa. Tants jätkus veel siiski, kui<br />
ansambel oma asjad kokku oli pannud.<br />
Oli taas kord mõnus ja meeldejääv õhtu.<br />
Eesootav sügis tuleb ilmselt sama kirju<br />
nagu sügisene vahtrapuu. Plaanis on<br />
korraldada erinevaid sündmusi ja koosviibimisi.<br />
Kindlasti ootame kõiki peatselt<br />
algavatele tantsuklubi õhtutele! Lisaks<br />
sellele on plaanis korraldada pidusid ja<br />
kontserte koostöös kohalike allasutustega.<br />
Usun, et kõik leiavad meie programmist<br />
endale midagi meelepärast, tuleb ainult<br />
ise aktiivne olla! Jääme teid ootama!<br />
Kaunist ja sündmusterohket sügist soovides,<br />
Meelike KRUUSAMÄE,<br />
Värska Kultuurikeskuse juhataja<br />
Külalised kogunesid muuseumi<br />
metsa Tulõmäele, mis<br />
on üks osa eelmisel aastal<br />
valminud metsarajast. Meenutati<br />
muuseumi algust: „1975.<br />
aastal saadi juba vanas koolimajas<br />
võtta kasutusele suurem<br />
pind muuseumile, tekkis<br />
ka muuseumi aktiiv, abistajateks<br />
Värska külanõukogu ja<br />
Värska sovhoos. 1979. avati<br />
püsinäitus: „Setumaa rahva<br />
töö- ja tarbeesemed“. Viimane<br />
sissekanne Viktor Veeberi<br />
käega on tehtud kroonikaraamatusse<br />
23. jaanuaril 1992.<br />
Sama aasta 7. juunil lahkus<br />
muuseumi asutaja ja kauaaegne<br />
juht meie hulgast. Viktor<br />
Veeberi poja Renaldo Veeberi<br />
ja Värska valla toetusel jätkus<br />
muuseumi töö. 1998. aastal<br />
sai Saatse muuseumist Seto<br />
talumuuseumi fi liaal. Täna<br />
Iloõdagu` Seto<br />
Talumuuseumis<br />
el aastal olid kõik juulikuu neljapäevaõhtud sisustatud ja<br />
Spühendatud kuulsatele setodele ja Setomaale olulistele<br />
inimestele.<br />
02. juulil tähistasime Paul Haavaoksa 85. sünniaastapäeva.<br />
Välja oli pandud väike näitus Peipsi lauliku loomingust, koostaja<br />
Tiiu Kunst. Värska Gümnaasiumi õpetaja Ilme Hoidmetsa<br />
ettekanne ja valikuliselt loetud luule andis ülevaate seto kirjatsura<br />
armastusest kodukoha looduse vastu. Laule loodusest esitas<br />
Seto folklooriansambel Kuldatsäuk.<br />
09.02. oli Elena Laanetu 100. sünniaastapäeva pidu . Elena<br />
Laanetut mäletatakse kui tuntumat Rõsna küla laulikut, kellelt<br />
on üles kirjutatud huvitavaid värsse ja viise, kokku ligemale<br />
100 laulu. Ta oli ka lühikest aega Leiko koori eestlaulja. Õhtu<br />
kordaminekusse andsid suure panuse pojad Illar, Nikolai ja Ivo,<br />
kes olid kohal ja rääkisid oma lugusid emast. Pauli ja Leo poolt<br />
oli ette valmistatud näitus ja buklett (koostas pojatütar Mairi<br />
Laanetu). Laule Ollòle ja tema poolt kirjutatud laule esitas leelokoor<br />
Leiko. Eriti head olid Ollò koduküla maasikad, mida jätkus<br />
kõigile õhtust osavõtjatele.<br />
16.07. tähistasime koos Nasta Pinoga tema 75.juubelit, näituse<br />
ja pirukaga. Nasta Pino on oma hingelt ja mõttelaadilt seto,<br />
kõneldes väga ilusas seto keeles. Kokkuvõtte naabervallas sündinud<br />
kirjaniku elust ja loomingust tegi Värska raamatukogu juhataja<br />
Eha Kütt. Nasta Pino pani südamele setoks jäämise olulisust<br />
igas ilmakaares. Laule koduküla neiule laulis Mikitamäe<br />
Helmise koor.<br />
23. 07. oli Jakob Hurda 170.sünniaastapäevale pühendatud<br />
iloõtak. Peeter Aas Põlva Maavalitsusest rääkis Jakob Hurda<br />
panusest rahvaluule kogumisse ja jäädvustamisse. Näituse aitas<br />
koostada Jakob Hurda nim. Põlva Rahvahariduse Selts Sirje<br />
Villaga eesotsas. Jakob Hurda kogumikust „Setukeste Laulud“<br />
õpitut esitas folklooriansambel Kuldatsäuk.<br />
30.07., viimasel iloõdagul saime teada veidi enam Saatse pühakust,<br />
märter preester Vassilist. Õhtust võttis osa EAÕK kirikupea<br />
metropoliit Stefanus, kes rääkis üldiselt pühakute olemusest.<br />
Samal õhtul esitles seto tuntud pillimehe Tero Kalju pillilugudest<br />
noodiraamatut autor Antti Koiranen Soomest. Kuna oli<br />
pidune päätnitsapäeva puulpühä, laulis ja lustis muuseumiõuel<br />
Värska naiste leelokoor.<br />
Muuseum tänab kõiki koostööpartnereid, kes aitasid iloõdagud<br />
teoks teha. Täname rahastajaid: KOP-i Põlvamaa osakonda,<br />
Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgruppi ja Värska <strong>Vallavalitsus</strong>t.<br />
Täname Elena Laanetu lapsi ja lapselapsi, Nasta Pinot, tema<br />
õetütart ja õde, EAÕK-tegelasi ja Värska Koguduse preestrit isa<br />
Afratit, kes oma kohalolekuga tegid iloõdagud huvitavaks.<br />
Loodame, et tänu headele sõpradele jätkub ILOÕDAGUTE<br />
traditsioon järgnevatelgi suvedel.<br />
Laine LÕVI<br />
Seto Talumuuseumi direktor<br />
Värska vallamaja 3. korrus uueneb<br />
J<br />
uba kuu aega teevad Kirävüü<br />
naised käsitööd<br />
kodus ja vallamaja 3. korruse<br />
on vallutanud remondimehed.<br />
Setomaa arengu programmi<br />
toel ja Värska <strong>Vallavalitsus</strong>e<br />
kaasfinantseeringu abil<br />
on MTÜ Kirävüü algatanud<br />
projekti: Värska Käsitööselts<br />
Kirävüü käsitööruumide renoveerimine.<br />
Soovime renoveeritud<br />
ruumidesse rajada käsitöö- ja<br />
ettevõtluskeskuse, kus saab<br />
korraldada õppusi ka laiemale<br />
ringile. Korrastatud ruumides<br />
on hea üles seada näitusi,<br />
kujundada müügilette ning<br />
tutvustada seto käsitööd turistidele.<br />
on käsil muuseumi väljaarendamistööd,<br />
mille tulemusena<br />
valmib järgmiseks turismihooajaks<br />
uus püsiekspositsioon ja<br />
tehakse korda kogu muuseumi<br />
kompleks“. Kunstnik Renaldo<br />
Veeber on hoidnud oma isa<br />
pärandit hoole ja armastusega<br />
ning annab oma sõnumid edasi<br />
kunstiteostega. Saatse küla,<br />
muuseum ja selle ümbrus on<br />
kunstnikule olnud tähtsaks<br />
inspiratsiooniallikaks“<br />
Külalised meenutasid oma<br />
Loodame, et pärast remonditöid<br />
saame kõiki oma<br />
tegevusi paremini korraldada.<br />
Vaheukse abil moodustub töötoast<br />
eraldi ruum, kus saavad<br />
oma koosolemisi pidada käsitöölised,<br />
valla pensionärid,<br />
õpilased või ettevõtjad. Korralikult<br />
valgustatud ja korrastatud<br />
tööruumide baasil on<br />
hea võimalus MTÜ tegevuse<br />
laienemiseks ja uute liikmete<br />
kaasamiseks.<br />
Kogu projekti maksumuseks<br />
on 236 000 krooni, töid<br />
teostab AS RIS Ehitus. Tööde<br />
valmimise tähtaeg on 15. detsember<br />
2009.<br />
Ingrit KALA,<br />
projektijuht<br />
sõnavõttudes isiklikke kokkupuuteid<br />
Saatse muuseumiga.<br />
Kõik sellel päeval Tulõmäel<br />
kuuldu oli väga huvitav ja<br />
õpetlik.<br />
Renaldo Veeberile, kui<br />
oma isa elutöö jätkajale, kingiti<br />
sellel päeval kogukonna<br />
poolt pihlakapuust raamile<br />
kinnitatud hõbesõlg, millele<br />
oli graveeritud muuseumihoone<br />
kujutis, mis jääb Veeberite<br />
perekonnale mälestuseks.<br />
Tea KORELA
6 Värska — hüä olõmisõ kotus<br />
Perdaku küla kokkutulek 2009<br />
Tänavune külakokkutulek on arvult alles teine, kuid rahvast<br />
oli kaks korda rohkem (2008 a. - 53 inimest, 2009 a. - 109 inimest).<br />
Kõik olid väga aktiivsed ja kerge jalaga, millele aitasid<br />
kaasa tantsuansambli Käokuld memmed ja emmed ning hiljem<br />
ka Taivo bändi muusikud.<br />
Külakokkutulekut austas oma kohalolekuga Värska vallavanem<br />
Raul Kudre ja Värska preester Afrat. Täname, et meie<br />
tegemiste vastu tuntakse huvi. Tänusõnad peame ütlema Värska<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>ele, kes toetas meie külakokkutulekut rahaliselt.<br />
Kui eelmisel aastal sai Perdaku küla oma lipu, siis sel aastal<br />
on külaplatsile paigaldatud maakivist külasilt, millel on marmorplaat<br />
Perdaku küla nime ja esmamainimise aastaga 1693.<br />
Perdaku küla ajaloost tahaks mainida, et 1883. aastal oli Perdakus<br />
9 talu 55 elanikuga (27 meest, 28 naist). Praegu on meie<br />
küla elanikeks 17 inimest (9 meest, 8 naist).<br />
Perdaku külaelu on kajastatud küla ühislaulus, mis oli esmaesitlusel<br />
sellel kokkutulekul ning sai sooja vastuvõtu ja heakskiidu.<br />
Järgmine Perdaku külakokkutulek algab juba peale külalipu<br />
heiskamist ühislaulu laulmisega.<br />
N<br />
Nedsaja külapäev<br />
edsaja külas peeti 29. augustil järjekordset külapäeva.<br />
Külaga seotud inimesi oli kokku tulnud üle 70. Rõõmustav<br />
oli näha, et külapäevale oli kohale tulnud nii suurem osa<br />
Nedsaja külas elavatest inimestest, kui ka paljud küla endised<br />
elanikud oma perede ja järglastega. Heameel oli selle üle, et peol<br />
oli palju lapsi ja noori, kuid ei puudunud ka väärikamas eas küla<br />
püsielanikud. Teist aastat peeti pidu uuel külaplatsil, mille külaelanikud<br />
valla abiga eelmisel aastal rajasid.<br />
Seto hümni saatel heisati Seto lipp ja pidu võis alata. Kohaletulnud<br />
said kohtuda ammuste tuttavatega, meenutada lapsepõlvemälestusi<br />
ja tutvuda vanade fotodega Nedsaja külamiljööst.<br />
Koos Värska vallavanema Raul Kudrega sai külaplatsile<br />
istutatud ka vallavalitsuse poolt Nedsaja külale kingitud pihlakas.<br />
Palju elevust pakkus Värska tantsuansambli “Lustiline”<br />
meeleolukas esinemine. Mitmete pillimeeste mängu saatel löödi<br />
tantsu ja lauldi laululehtedelt rahvalikke laule. Suurele Nedsaja<br />
küla kaardile said kõik pidulised üles märkida, millisest talust<br />
nad pärit on. Kuigi kaugemalt tulijad pidid õhtuhämaruses juba<br />
lahkuma, jätkus pidu lõkketule valgel, pillimängu ja laulu saatel<br />
varaste hommikutundideni.<br />
Tänan kõiki inimesi ja koostööpartnereid, kes aitasid kaasa<br />
külapäeva korraldamisele ja kordaminekule.<br />
Toomas VALK<br />
Nedsaja külavanem<br />
Nedsaja külapäeval osalejad<br />
Perdaku külä ühislaul<br />
1. Saatseh oll meil mitu kuuli 6. Naase kottoh alla annas,<br />
Kõigõst mi sääl tarkust sai. Kurkõ, kapstit kasvati’.<br />
Järgi meil siis üts vaid jäi Leningraadi’ siis nää sõidi,<br />
Tuustki pansonaat meil sai. Rahapatsaka säält tõi’.<br />
2. Küläh oll meil pallo latsi, 7. Vanaimä kasvat latsi,<br />
Külä rõkkas lastõ käeh. Umma armu jagi näil,<br />
Kui mi kõik siis kuuli lätsi, Kui siis kõik är’ suurõst kasvi,<br />
Puul kuuli meist siis sai. Lätsi kõik är’ laiali.<br />
3. Oh neid kurju naabrimehi, 8. Küläh oll meil pallo tsurrõ<br />
Pallo paha meile tei.<br />
Tütrika meil kuhjaga.<br />
Joonõ tõmpsi külä veerde, Kui siis kuläna nä’ teivä,<br />
Mitu maija näile jäi.<br />
Kaasa’ki säält löüsivä.<br />
4. Kui mõ mõtsa veerde lätsi 9. Pillimehi meil oll mitu<br />
Vanno mänge mängmä, Õgaüts sääl mängi sai.<br />
Poisikõsõ sõta mängse Tsura kargust sääl siis leivä<br />
Puust tettü püssega.<br />
Tütriku sääl kaiva päält.<br />
5. Küläh oll meil kiidu mehi, 10. Unõtagui umma küllä,<br />
Ilmapääl nä’ tüüd sääl tei. Esä maija kunagi.<br />
Tüüpuudust näil esole’ Külä uut teid kõiki kodo -<br />
Kitäki viil saiva sääl. Esä maija ammugi.<br />
Taali LINNUMETS<br />
Perdaku külavanem<br />
Foto: Kristiina Porila<br />
K<br />
KÜLAD<br />
evadest on saanud märkamatult sügis. Kiire<br />
aeg on möödas ning on veidi rohkem aega<br />
tagasi vaadata.<br />
MTÜ Saatse Nulk tegutses ehk veidi tagasihoidlikult,<br />
kuid meie endi jaoks on olnud päris palju põnevat.<br />
Kõige tähtsam on aga see, et me oleme päris hästi<br />
hakkama saanud.<br />
Pidasime vastlapäeva, toimus kinoõhtu. Taastasime<br />
kevadise kirmaski Saatses. Teine pühapäev pärast lihavõtteid<br />
on olnud Saatses küla kirmaskipäev. Sel aastal<br />
kogunes sellel päeval palju rahvast kokku. Meie eesmärgiks<br />
oli pidada seda päeva selliselt nagu vanasti, et tuleme<br />
kokku ja teeme endale ise peo. Üritus õnnestus täiesti.<br />
Andsime oma inimestele ise võimaluse oma käsitööd ja<br />
muid vajalikke tarbeesemeid müüa. Kohalik külamees sai<br />
talvel igavuse peletamiseks tehtud puutöödena valminud<br />
vahvatest riidenagidest veidi suitsuraha. Memmed said<br />
tantsida, juttu ajada ja võib-olla oligi kõige tähtsam see, et<br />
neil oli lihtsalt põhjust külaplatsile kokku tulla.<br />
Tore oli ka spetsiaalselt tellitud bussiga Saatsest<br />
Värskasse suvistepüha laadale sõita, oma ostud teha<br />
ja rahulikult koju tagasi saada.<br />
Jaanipäev oli Saatses üllatavalt rahvarohke. Helju<br />
Mikitalo korraldas vahva peo.<br />
Tulime välja ka talgutele, et kirikupühaks vana<br />
kultuurimaja ümbrus korda teha. Päätnitsapäeva laat<br />
ja õhtune tantsupidu oli MTÜ liikmete organiseerida.<br />
Perekond Iljin ja Maimu Kurg tulid endale võetud<br />
kohustustega väga hästi toime. Heameel ongi selle üle,<br />
et MTÜ moodustamisel kõneaineks olnud küsimusele,<br />
et kas meil leidub inimesi, kes tahavad tegutseda ilma<br />
tasuta, on vastus olemas. Meil on olemas sellised<br />
J<br />
„Kaevuprogramm“ 2009 tulemused<br />
Käesoleval aastal sai toetust hajaasustuse veeprogrammi kaudu<br />
Värska vallas 13 taotlejat kogusummas 332 902 krooni. Taotlusi oli 31.<br />
Kõigi taotlejate rahuldamiseks jäi toetussummast puudu ligi 600 tuhat<br />
krooni. 1/3 toetuse summast tuleb lisada taotlejal endal. Projektide tege-<br />
MTÜ Saatse Nulk valmistub hooajaks<br />
Kirmaskil sai seto tantse tantsida<br />
Foto: Tea Koreal<br />
inimesed. Päätnitsapäevaga lõppevadki<br />
MTÜ Saatse Nulga peamised tegevused.<br />
Kuni septembrini tegelevad liikmed oma<br />
tegemistega ja siis alustatakse uue hooaja<br />
planeerimist. 25. septembril avab MTÜ<br />
Saatse Nulk oma ruumid pansionaati<br />
ehitatud küla seminari- ja vabaajakeskuses.<br />
Koostatakse uus kultuurikalender, et<br />
Saatses ikka jätkuvalt rahvas koos saaks<br />
käia ja oma armsas nurgas mõnusalt<br />
igapäevast elu nautida.<br />
Tea KORELA<br />
MTÜ Saatse Nulk<br />
liikmete nimel<br />
Kolossova, Korela ja Palo-Säpina külad said taas kokku<br />
uulikuu alguspäevadel alustasid ehitusmehed<br />
Kolossova küla Ojaveere talu<br />
katusevahetust. Vana eterniit võeti maha ja<br />
asendati laastuga. Pererahvas hoidis pöialt ja<br />
utsitas ehitajat- juuli lõpuks pidi ehitus valmis<br />
saama. Ojaveere talu kolm põlvkonda olid<br />
oma jõud koondanud talu ümbruse korrastamisele,<br />
uute ehitiste ehitamisele, suunaviitade<br />
valmistamisele, reklaamide koostamisele<br />
- valmistuti Kolossova, Korela, Palo-Säpina<br />
külade kokkutulekut võõrustama.<br />
Päätsinapäev. Juba hommikust peale<br />
kogunevad inimesed Saatse surnuaias oma<br />
esivanemate haudadele. Nagu alati. Selle<br />
aasta juulikuu viimane päev oli natuke<br />
teistsugune - pilgud otsisid juba surnuaias<br />
tuttavaid nägusid, kes võiksid kokkutulekule<br />
tulla. Äratundmisrõõmu oli kõigile.<br />
Päätnitsapäeva kirmas peetud, tuttavatega<br />
kohtutud, Saatse pansionaadi avamisel<br />
käidud - hakkasid suguvõsade autokaravanid<br />
oma külade poole vurama, et jõudu koguda<br />
õhtuseks kokkutulekuks.<br />
Kaks aastat tagasi, kui toimus esimene<br />
kokkutulek, avati kokkutulek Seto hümni<br />
lauldes Jumalamäel Peko kuju juures. Nii ka<br />
sel korral. Rahvast küll vähem, kui eelmine<br />
kord. Õhtu moderaator Riho Antsmäe juhatas<br />
muhedalt õhtu sisse ja andis õhtu õnnistuseks<br />
sõna mulle - sel hetkel Seto Kuningriigi<br />
ülemsootskale. Eriti pidulikuks ja pühalikuks<br />
kujunes avamine tänu sellele, et Jumalamäl<br />
viibis meie kõigi rõõmuks ka Tema Pühadus<br />
metropoliit Stefanus.<br />
Edasi suundusid kokkutulekulised värske<br />
laastu- ja tõrvalõhnalisse Ojaveere tallu.<br />
Korraldajad olid teinud suure-suure kaardi,<br />
kuhu kõik osalejad said ennast registreerida<br />
ja just oma talu juurde. Riho andis ülevaate<br />
külade ajaloost.<br />
Kokkutulekulised valgusid korraldaja<br />
talu ümbrust uurima. Ja selle metsaveerel<br />
asuva talu ümber oli vaadata oi kui palju<br />
- vana suitsusaun, vana tõrvapõletusahi,<br />
vana-vana maja, hästi korrastatud ümbrus,<br />
äsja noorperemehe Siimu valminud peldik<br />
ja laste rõõmuks batuut. Ümbrus hinnatud,<br />
algasid kaasakiskuvad võistlused. Lapsed<br />
kargasid batuudil. Sõbralikus ja lõbusas meeleolus<br />
toimunud ühistegevusel olid lõpuks<br />
kõik võitjad.<br />
Kultuuriprogramm algas üllatusega-<br />
Tallinnast olid seto leelokultuuri tutvustama<br />
tulnud pealinna leelonaised. Selles koosseisus<br />
lausa esmaettekannetega. Kõlas vapustavalt<br />
hästi ja pani paljud kaasa leelotama.<br />
Eelmisel kokkutulekul mängis tantsuks<br />
Setomaa staaransambel Taivo Bänd, siis<br />
sellel korral otsustati kutsuda teine staar<br />
- Seto Kuningriigi mitmekordne meister,<br />
karmoškamängija, Toomas Valk. Toomase<br />
virtuoosne mäng ja mõnusad seto lood panid<br />
jala tatsuma ja kokkutuleku kirmas võis<br />
alata. Sel aastal on saanud Setomaal väga<br />
populaarseks Šerjooza tantsu õppus - nii<br />
õpetas Toomas kokkutulekulistele selgeks<br />
ka selle tantsu.<br />
Kui praasnik hakkas veidi tuure maha<br />
võtma, otsustati laulu ja tantsuga läbi küla<br />
minna - kõikidest taludest Kolossova külas.<br />
Kujutage seda pilti - pillimees ees, tantsiv<br />
ja laulev rahvahulk taga. Igas hoovis uus<br />
pidu. Vapustav. Peo tipphetk toimus südaööl<br />
Jumalamäel, kuhu korraldajad olid süüdanud<br />
küünlad ja nende valgel tegi rahvas suure<br />
ringi, kätest kinni hoides, ja laulis koos pillimehega<br />
kaunist seto lugu - Iro. Pisarateni<br />
liigutatud kokkutulekulised võtsid suuna oma<br />
talude suunas. Puhkama. Ootama jäädes uut<br />
kokkutulekut.<br />
Kõik kokkutulekulised on väga tänulikud<br />
korraldajatele - Siiri Antsmäele ja tema<br />
lähedastele - suurepäraselt korraldatud kokkutuleku<br />
eest. See vaev tasus kindlasti ära,<br />
sest kõik ootavad juba uut kokkusaamist,<br />
mis toimub kahe aasta pärast. Kuna oleme<br />
otsustanud, et korraldus käib külakorda, siis<br />
kas Korelas või Palo-Säpinas.<br />
Lõpetuseks. Lisaks suurele korraldamisele<br />
ja jõupingutusele talu korrastamisel, jäi<br />
pererahval aega ka endaga tegeleda - väga<br />
kaunis oli naisperet näha uutes seto rahvarõivastes.<br />
Eeskujuks kõigile.<br />
Silver HÜDSI<br />
Kolossova, Korela, Palo-Säpina külade<br />
külavanem<br />
vuste elluviimiseks on toetusesaajal aega 1 aasta. Hajaasustuse veeprogrammi<br />
raames saab toetust taotleda veel kahel aastal. Kes seni toetuse<br />
saajate hulka pole pääsenud, saavad uuesti taotleda järgmistel aastatel.<br />
Uute taotluste esitamise tähtaeg teatatakse vähemalt 1 kuu ette.<br />
Einar RAUDKEPP<br />
Jk Taotleja Projekti nimi Projekti eesmärk Toetuse Kogusumma<br />
nr.<br />
summa<br />
1 Natalja Lillestik Joogiveetorustiku rajamine mitme Joogiveetorustiku rajamine mitme kinnistuni, kus seni puudus 29 201 43 845<br />
kinnistuni<br />
joogivesi<br />
2 Pilvi Suure Veekvaliteedi ja kättesaadavuse Olemasoleva salvkaevu veemahu ja vee kvaliteedi parandamine. 8 820 13 231<br />
3<br />
parandamine<br />
Salvkaevu süvendamine ja puhastamine.<br />
Vello Kikamägi Puurkaevu rajamine ja joogiveetorustiku<br />
Vee kättesaadavuse ja mahu suurendamine puurkaevu rajamisega 96 996 145 640<br />
rajamine<br />
ning naaberkinnistu veega varustamine<br />
4 Heldur Kotov Veekvaliteedi ja kättesaadavuse Olemasoleva salvkaevu veemahu ja vee kvaliteedi parandamine. 21 500 33 000<br />
parandamine<br />
Salvkaevu süvendamine ja puhastamine. Veepumpamiseks ja puhastamiseks<br />
seadmete paigaldamine<br />
5 Liide Puusaar Uue salvkaevu rajamine Veevõtukoha rajamine. Salvkaevu ja joogiveetorustiku rajamine. 30 402 45 604<br />
Veepumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine<br />
6 Jannes Raudla Salvkaevu rajamine Veevõtukoha rajamine kinnistule. 14 349 21 741<br />
7 Maria Karro Salvkaevu rajamine Veevõtukoha rajamine kinnistule. <strong>22</strong> 124 33 187<br />
8 Vaido Uibo Salvkaevu rajamine Veevõtukoha rajamine. Salvkaevu ja joogiveetorustiku rajamine. 46 796 70 370<br />
Veepumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine<br />
9 Kairi Meerbach Salvkaevu rajamine Veevõtukoha rajamine kinnistule. 11 232 39 152<br />
10 Linda Saviots Veekvaliteedi ja kättesaadavuse Olemasoleva salvkaevu veemahu ja vee kvaliteedi parandamine. 6 203 9 312<br />
11<br />
parand.<br />
Salvkaevu süvendamine ja puhastamine.<br />
Viktor Jänes Veekvaliteedi ja kättesaadavuse Olemasoleva salvkaevu veemahu ja vee kvaliteedi parandamine. 6 391 9 596<br />
12<br />
parandamine<br />
Salvkaevu süvendamine ja puhastamine.<br />
Anna Leht Salvkaevu rajamine Veevõtukoha rajamine kinnistule. 30 863 46 341<br />
13 Aare Metsaluik Vee kättesaadavuse parandamine<br />
Olemasoleva salvkaevu veemahu parandamine. Salvkaevu süvendamine<br />
ja puhastamine. Veepumpamiseks ja puhastamiseks seadmete<br />
8 025 12 038<br />
paigaldamine<br />
Kokku 332 902 523 057<br />
Kokku summa toetuseks 332 902 EEK 63,6% 100%
<strong>Number</strong> 3(<strong>22</strong>) <strong>september</strong> 2009 7<br />
S<br />
J<br />
uba pikemat aega on teostada või pole sealsetes ravi kohapealt võib Euroopa<br />
kestnud tormijooks oludes kontekstis.<br />
suisa Eestilt mõõtu võtta<br />
linna kui ihaldatud töövõimaluste<br />
paradiisi ja elukeskkonda,<br />
mis pakub suuri võimalusi<br />
Turistide, aga ka meie oma<br />
rahva poolt, on suur nõudlus<br />
loodusteraapiate, eriti sau-<br />
- Eesti on välja andnud esimesed<br />
kutsetunnistused loodusteraapiatest<br />
nagu aroom-<br />
vabaaja veetmiseks. naga seotud protseduuride teraapia, refleksoloogia,<br />
Kuidas sina, kallis vallaelanik,<br />
oled sellest tormijooksust<br />
kõrvale jäänud? Tõenäoliselt<br />
on sul jätkunud seda<br />
esivanemate talupojatarkust<br />
ja jooksmine paksema rahakoti<br />
järele. Nende omandamine ei<br />
nõua alati mingeid erilisi andeid<br />
või suurt massaažilistkäelist<br />
osavust, piisab tõsisest<br />
tahtmisest ja korralikest<br />
teadmistest, kuidas ja miks<br />
homöopaatia. Sellel kevadel<br />
said endale esmakordselt<br />
elukutse Tai Nuad Bo-Rarn<br />
loodusterapeudid. Sügisest<br />
on võimalus õppida ka elukutsena<br />
Hiina Trad Medit-<br />
poole ei kuulu sinu midagi teha. Siia alla kuulusiini.<br />
Eraldi tahaks rääkida<br />
esma vajaduste hulka. vad alates heinapebrevannidest<br />
esimesest<br />
võimalusest<br />
Samas aga linnainimesed<br />
kurdavad, et pole enam ja taimekompressidest<br />
kuni Pärimusmedit-<br />
Pärimusme-<br />
Eesti õppida Eesti<br />
aega ja jõudu vaba aega veeta<br />
ja mida aeg edasi, seda ravivihtlemiste, siini õpinguid üle ditsiini, mille<br />
rohkem hakatakse igatsema kehakoorimiste, tuhande-tunnilise üle tuhandetunnilise<br />
rahulikuma elukeskkonna meemassaaži,<br />
järele. Paljud maainimesed, kuppude kasutamise,<br />
kaaniravi, saab alustada juba gi saab alus-<br />
õppe kava järgi õppe kava jär-<br />
kes on läinud linna, tulevad<br />
jälle tagasi ning üksikud põlislinnainimesed<br />
mesilasteraapia sellel sügisel tada õpinguid<br />
teevad ka ja soonetasumi-<br />
juba sellel<br />
kannapöördeid, et looduses seni välja. Need<br />
sügisel. Just<br />
elamise võlusid katsetada.<br />
Elu maal ei ole just lihtne,<br />
ja paljud teised tegevused sellele alale julgen prognoosida<br />
väga head läbilöö-<br />
on just see, mis annavad<br />
eelkõige töökohtade maainimesele eelise, just givõimet teiste loodusteraa-<br />
mõttes. Maal pead olema seda tullakse üha enam koos piate ja massaažide seas.<br />
üsna ettevõtlik, et ennast või aktiivse puhkusega maale Kuna haritud ja sellel alal<br />
oma peret elatada. Loodusravi<br />
otsima. Välismaalane ta-<br />
mitmekülgsete teadmistega<br />
ja massaažid annavad hab eelkõige proovida just spetsialiste siiani Eestis pole<br />
just siin maainimesele suure<br />
eelise. Tegelikult ei pea<br />
selle maa rahvameditsiini. (v.a meie kuulsad ravitsejad<br />
Eesti Pärimusmeditsiin on nagu Kaika Laine, Vigala<br />
olema tingimata pikaajaliste<br />
see, mida Eestisse tulles ta-<br />
Sass, Aili Paju jt., kellel on<br />
kogemustega massöör, et hetakse kogeda ja uskuge looduse poolt kaasa antud<br />
maal lisa teenida.<br />
Linnas on rõhk eelkõige<br />
ilu- ja lõõgastavatel terviseprotseduuridel.<br />
mind – see on asi, mida me<br />
ei pea häbenema. Midagi on<br />
meil loomulikult emapiima-<br />
võimed ja/või kes iseseisvalt<br />
on palju juurde õppinud) on<br />
esimestel õppijatel alati eelis<br />
Maal ga kaasa antud, aga nagu iga nii meie maal kui mujal sel-<br />
seevastu vajatakse tugevatoimelisemaid<br />
teinegi oskus, tahab ka see les vallas tööd saada. Kuigi<br />
terviseprot-<br />
korralikku õppimist. eelkõige sooviksin, et kas-<br />
seduure. Maakeskkond annab<br />
Kui maaelule ei ole riik vaks uus põlvkond andekaid<br />
võimaluse teha seda, piisavalt tähelepanu pöö-<br />
ja mitmekülgselt haritud<br />
mida linnas on väga raske ranud, siis õnneks loodus-<br />
Eesti loodusterapeute, ei<br />
SPORT ja LOODUSMEDITSIIN<br />
Värska valla ja Haapajärvi koostööd<br />
viisid edasi orienteerujad<br />
Ras Tiimi võistkond noorte Jukolal<br />
Foto: Raul Kudre<br />
uvisel Värska delegatsiooni<br />
külaskäigul<br />
Haapajärvile arutasime<br />
koostöövõimalusi spordi<br />
vallas. Leidsime, et head<br />
võimalused koos midagi teha<br />
on orienteerumises. Kuna<br />
allakirjutanule on see spordiala<br />
hingelähedane, siis<br />
leppisime kokku, et esimene<br />
koostööprojekt noortega on<br />
Jukola viesti Vaasas, Soome<br />
Vabariigis.<br />
<strong>22</strong>. augustil toimunud<br />
ühel maailma noorte konkurentsitihedamal<br />
ja kõrgetasemelisemal<br />
teatevõistlusel<br />
7liikmelistele võistkondadele<br />
jooksid RasTiimi võistkonnas<br />
värskalastest Reigo<br />
Teervalt, Kaisa Raudkepp ja<br />
Daisy Kudre ja haapajärvilastest<br />
Terhi Teeriaho, Anssi<br />
Koirikivi, Roosa Lassila ja<br />
Risto Uusivirta.<br />
Peale selle, et me saime<br />
ühises võistkonnas joosta ja<br />
üksteisele kaasa elada, said<br />
noored omavahel suhelda ja<br />
üksteist tundma õppida. Värska<br />
noored said orienteerumise<br />
kogemuse võrra rikkamaks<br />
kaljusel ja kivisel maastikul<br />
joostes.<br />
Võistkonna lõpptulemus<br />
küll tühistati, nagu spordis<br />
ikka juhtub, kuid ajaliselt<br />
oleks võistkonna tulemus<br />
olnud 40-50 koha vahel<br />
160st võistkonnast, mis<br />
oleks olnud hea tulemus.<br />
Meie edaspidised plaanid<br />
koostöö<strong>vald</strong>konnas on<br />
RasTiimi liikmete osavõtt<br />
Värska OK Peko poolt korraldatavatel<br />
Peko Kevad<br />
võistlustest aprillis. Sobiva<br />
kalenderplaani korral osaleme<br />
talvel kõrgetasemelistel<br />
suusaorienteerumisvõistlustel<br />
Soomes.<br />
Tänud meie vastuvõtu<br />
eest Juha Uusivirtale ja Ras-<br />
Tiimi liikmetele.<br />
Raul KUDRE<br />
Värska OK Peko<br />
president<br />
Uudiseid massaaži ja loodusteraapiate vallast ehk kuidas toime tulla maal<br />
pea kõik soovijad tingimata<br />
seda kui elukutset omandama.<br />
Võimalus on töökõrvalt<br />
lisateenust pakkuda, milleks<br />
piisab juba mõnest kursusest<br />
ja need pole sugugi kallid.<br />
Selline tegevus oleks<br />
ääre tult oluline panus meie<br />
esivanemate traditsioonide<br />
taaselustamisele ja väljasuremisohus<br />
maaelu ja eluviiside<br />
elavdamiseks.<br />
Täpsemat infot nende ainete<br />
ja õppimisvõimaluste<br />
kohta saab lugeda:<br />
www. lahemaatervisekool.ee<br />
Samas on mul veel üleskutse<br />
ja abipalve just eakamatele<br />
inimestele. Kui te<br />
teate (või on infot inimestest,<br />
või vanadest kirjutistest,<br />
raamatutest) meie<br />
vanadest raviviisidest, siis<br />
palun andke sellest teada.<br />
Eriti tänulikud oleme just<br />
eelkõige tervendava käelise<br />
tegevuse osas. Igal aastal<br />
lahkub ju meie seast sadu<br />
vanu memmesid – taatisid,<br />
kes selle väärtusliku info<br />
igaveseks endaga kaasa viivad.<br />
Kutsun teid üles austama<br />
ja säilitama seda kallist<br />
vara ning jagama tulevaste<br />
põlvedega.<br />
Infot võib saata:<br />
alar@lahemaatervisekool.ee<br />
Tel: 56 693 749 (Anneli)<br />
Alar KRAUTMAN<br />
Eesti Pärimusmeditsiini<br />
Ühingu eestkõneleja<br />
Loodusteraapiate Nõukoja<br />
eestseisusest,<br />
Lahemaa Tervisekooli<br />
juhataja<br />
Ära võta rohtu,<br />
tule parem joogasse!<br />
ellise vahva üleskutse lubas oma sõbrannadele öelda üks<br />
Sminu joogaõpilasi. Mis siis on Kundalini jooga? Kundalini<br />
tuleneb sanskriti keelest ja tähendab elujõudu. Klassikalise<br />
jooga eesmärk on üles äratada Kundalini energia, mis lamab oma<br />
tohutu potentsiaaliga nagu keerdus madu meie selgroolülide alguses<br />
ja tõsta see kõrgeim energia üles kroonchakrani. Õpetaja<br />
juhendamisel sooritatakse vastavaid kehaasendeid – asanaid,<br />
käteasendeid – mudrasid ja õpitakse hingamistehnikaid.<br />
Jooga üllaim eesmärk on mõistuse, hinge ja keha harmooniasse<br />
toomine ehk tasakaalu hoidmine mõistuse ja südame vahel.<br />
See väga vana süsteem loodi tugevdama ja viima balanssi inimese<br />
keha, närvisüsteemi ja keskendumisvõimet.<br />
Olgem ausad, naeratada suudame siiski vaid seni, kuni keegi<br />
hakkab meil nii öelda mööda nööpe käima. Aga viimast juhtub<br />
ikka mitu korda päevas. Kuidas suuta rahulikuks jääda ka raskemates<br />
olukordades?<br />
Appi tuleb võime mõelda neutraalselt ehk konstateerida<br />
fakte ja tegusid ilma neid lahterdamata headeks või halbadeks.<br />
Neutraalse mõtlemise õppimisel on võtmesõnaks meditatsioon.<br />
On öeldud, et 21. sajandil hakkab inimkond suhtuma mediteerimisse<br />
nagu igahommikusse- ja õhtusesse hambapesusse – see on<br />
Su elu loomulik koostisosa.<br />
Elu näitab, et suur raha ja kõikvõimalikud materiaalsed väärtused<br />
ei anna inimesele hingerahu ega kestvamat õnnetunnet.<br />
Meditatsioon arendab väga paljusid võimeid, mis on meil kõigil<br />
olemas, võib-olla ainult sügaval peidus. Näiteks intuitsioon<br />
– alati mõelda ja öelda õigeid sõnu. Õpid jälgima enda mõtteid<br />
ja tundeid. Kui mediteerid, õpid kontsentreeruma, jälgima oleviku<br />
ajahetki ja seisma fookustatult. Seda on hiljem hea kasutada<br />
oma igapäevaelus.<br />
Ja veel. Jooga annab Sulle võimalusi ennast avastada ja<br />
proovile panna. Annab võimalusi iseendale tõestada, kui palju<br />
rohkemaks me oleme võimelised, kui me alguses arvasime. See<br />
annab innustust ka igapäevaeluks.<br />
Joogaklass alustab hooaega 24. septembril. Õpetab Kanadas<br />
koolituse saanud õpetaja. Info telef: 56 921 972<br />
Silja VEEROJA<br />
Ujumise algõpetus Veeparadiisis<br />
V<br />
astu tulles klientide soovile, alustame registreerimist<br />
ujumise algõpetuse kursusele. Ujumine soodustab laste<br />
harmoonilist kehalist arengut, nende karastumist ja tervistumist.<br />
Väga oluliseks tuleb pidada ka ujumise praktilist tähtsust.<br />
Tuhandete laste elud on kaitstud veeõnnetuste vastu, kui<br />
kõiki lapsi õpetatakse ujuma varajasest lapsepõlvest alates.<br />
Ujumise algtõdede õppimist: vette - välja hingamine, veepinnal<br />
püsimine ja libisemine, alustatakse läbi mängu. Samm-sammult<br />
liigutakse ujumisstiilide õppimise juurde: õpitakse rinnuli-ja<br />
selilikrooli. Lapsed omandavad ujumisoskuse tavaliselt kiiresti<br />
ning on kursuse lõppedes reeglina võimelised ujudes läbima<br />
25 m (kas abivahendiga või ilma). Lapseeas omandatud esmane<br />
ujumisoskus loob kõik eeldused sportliku ujumisega tegelemiseks<br />
ka tipptasandil, kui selleks on soovi ja tahtmist. Lisaks<br />
sellele on ujumine kasulik laste tervisele ning on hilisemas elus<br />
väga vajalik oskus, mida iga inimene peaks <strong>vald</strong>ama.<br />
Kursuse planeeritav algus on oktoober 2009, toimuma hakkab<br />
esmaspäeviti ja kolmapäeviti kell 16.30. Kursus alustab, kui<br />
registreerunud on vähemalt 8 soovijat. Ujumise algõpetus alates<br />
6. eluaastast. Maksumus 25 krooni/kord. Kursuse pikkus 24 tundi.Juhendaja<br />
on Karmen Hänman. Kursustele saab registreerida<br />
septembrikuu lõpuni tel 79 99 334. Ootame aktiivset osavõttu!<br />
Inge LAAN<br />
Müügi-ja turundusjuht<br />
Värska Veekeskus<br />
Foto veekeskuse arhiivist
8 Värska — hüä olõmisõ kotus<br />
JUULI<br />
Jekaterina Sai<br />
Viktor Leming<br />
Anna Maripuu<br />
Liidia Linnus<br />
Salme Laimets<br />
Ilse Rämmal<br />
Anna Leht<br />
Nikolai Toonõkurg<br />
Aleksei Laanemets<br />
Maria Kozlova<br />
Nikolai Varbla<br />
Allu Püve<br />
Ljudmila Pähn<br />
Hilve Kalmus<br />
Liivi Härma<br />
Paul Palumaa<br />
Alexander Brilliantov<br />
Sofia Kullmann<br />
Olga Udu<br />
Niina Liivamägi<br />
Taivo Mägi<br />
Elli Pillak<br />
Paul Liivamägi<br />
Aino Sikk<br />
Voldemar Vare<br />
Harri Sööt<br />
Valli Martihhina<br />
Mare Lallu<br />
Elle Suss<br />
Helena Kudre<br />
Leo Tereste<br />
Sirje Tuik<br />
Silvi Laanetu<br />
Ilmar Mägi<br />
Kaja Laats<br />
Ahti Lillestik<br />
Boris Vainlo<br />
Värska <strong>Vallavalitsus</strong> ja<br />
Vallavolikogu õnnitlevad<br />
sünnipäevalapsi!<br />
AUGUST<br />
Gustav Sisko<br />
Maria Saar<br />
Maria Külvja<br />
Laine Kunst<br />
Nikolai Puide<br />
Maria Palm<br />
Viiva Sillak<br />
Vladimir Semjonov<br />
Jaan Tubli<br />
Paul Mäeste<br />
Nigul Kiho<br />
Liide Puusaar<br />
Ilmar Suurkütt<br />
Svetlana Kaaleste<br />
Leo Lummo<br />
Anna Kullasaar<br />
Maie Ojapalu<br />
Aino Ojaperv<br />
Viktor Ledjanov<br />
Eha Vanik<br />
Vello Kala<br />
Rein Koit<br />
Raisa Pokusajeva<br />
Leo Pedastik<br />
Marie Soolind<br />
Valentin Šalonin<br />
Anatoli Ankipov<br />
Lembit Pruusapuu<br />
Pavel Jõesuu<br />
Paul Oraste<br />
Vassili Linnumets<br />
Paul Auli<br />
SEPTEMBER<br />
Helmi Rappu<br />
Olga Kalasaar<br />
Hilda Lõhmus<br />
Varvara Aruots<br />
Anna Kullimaa<br />
Valentina Kandla<br />
Tervitame uusi vallakodanikke!<br />
Kirke Keem<br />
Rasmus Plovits<br />
Gerry-Krismar Hain<br />
Õnnitleme vanemaid!<br />
Värska <strong>Vallavalitsus</strong> ja Vallavolikogu<br />
mälestavad lahkunuid ja a<strong>vald</strong>avad<br />
kaastunnet lahkunute omastele<br />
Andres Hunt<br />
Jevdokia Sai<br />
Semjon Kõopuu<br />
Värska valla eakad väärivad tunnustamist<br />
ugustis korraldas sotsi-<br />
koostöös Aaalministeerium<br />
Eakate Poliitika Komisjoniga sotsiaalministri<br />
piduliku vastuvõtu<br />
Tallinnas tublidele eakatele, vabatahtliku<br />
töö tegijaile. Erilise tähelepanu<br />
alla oli võetud Eesti kultuuri<br />
edasikandjad ja -andjad, läbi kelle<br />
elab edasi meie esiemade ja esiisade<br />
kunst ning suureneb põlvkondade<br />
vaheline sidusus. Värska valla<br />
poolt esitati sotsiaalministri vastuvõtule<br />
kolm erilist tunnustamist ja<br />
tähelepanu väärivat aktiivset eakat<br />
- Veera Hirsik, Liidia Lind ja Viire<br />
Viinak. Veera on kauaaegne leelokoori<br />
Leiko juhendaja, tuntud seto<br />
meeste põlvikute kuduja, osaleb<br />
Elmar Mandel<br />
Gennadi Šahnitski<br />
Kirävüü ja pensionäride seltsi tegevustes.<br />
Liidia on leelokoori Leiko<br />
laulja, killõ ja koori kooshoidja.<br />
Ta laulab ka kirikukooris ja osaleb<br />
pensionäride seltsi tegevustes.<br />
Viire on osav kaltsuvaipade kuduja,<br />
lööb aktiivselt kaasa Kirävüü ja<br />
pensionäride seltsi tegevuses. Üritusel<br />
tänati ja tõsteti esile tublisid<br />
vabatahtlikke ning pöörati enam<br />
tähelepanu vabatahtlikkusele kui<br />
olulisele väärtusele.<br />
Oktoobrikuu esimesel päeval<br />
tähistatakse rahvusvahelist eakate<br />
päeva ning ka sel päeval toimub<br />
Tallinnas vastuvõtt eakatele Eesti<br />
eri paigust. Seekord kutsutakse<br />
vastuvõtule vanavanemaid, kes<br />
Jelena Käär<br />
Heino Noormets<br />
Aleksander Hirsik<br />
Paul Kuldnokk<br />
Ludmilla Lennuk<br />
Maria Saarela<br />
Aleksander Vanavarblane<br />
Anna Linnas<br />
Vello Tigas<br />
Aino Lummo<br />
Jannes Raudla<br />
Milda Kõopuu<br />
Meeme Sari<br />
Maria Nisu<br />
Linda Saviots<br />
Paul Tillo<br />
Alla Virkus<br />
Kaljo Kõrgemäe<br />
Maria Tillo<br />
Helgi Ubinhain<br />
Anu Ojaveer<br />
E<strong>vald</strong> Pähn<br />
Anna Pahomova<br />
Viktor Harju<br />
Saima Lepaste<br />
Valeri Meister<br />
Aino Ledjanova<br />
Viktor Perve<br />
Milvi Ernits<br />
Henn Järveveer<br />
Lembit Alve<br />
Valeri Haak<br />
Lembit Toomiste<br />
Maie Krahv<br />
Silvi Ojaperv<br />
Leo Kukk<br />
Aivo Toonekurg<br />
kasvatavad ühel või teisel põhjusel<br />
ise oma lapselapsi ning samuti<br />
neid eakaid, kes hooldavad teisi<br />
eakaid. Värska vallast esitati<br />
nominentideks kolm tublit eakat:<br />
Eliivi Meister Värskast, kes kasvatab<br />
kolme lapselast, Milvi Kvetkovski<br />
Velna külast, kes hooldab<br />
sügava puudega eakat ning Harri<br />
Sass Kolodavitsa külast, kes on<br />
erakordselt abivalmis teiste kogukonnaliikmete<br />
suhtes.<br />
Värska <strong>Vallavalitsus</strong>e ja vallavolikogu<br />
nimel õnnitlen kõiki<br />
valla eakaid saabuva pidupäeva<br />
puhul ning soovin tugevat tervist,<br />
elujõudu ja aktiivset kaasalöömist<br />
seltsi- ja vallaelu tegevustes!<br />
Merike TEIN<br />
Näki kohvik Veeparadiisis<br />
Veeparadiisi vastuvõtu juures asuv Näki kohvik ootab Teid hommikukohvile,<br />
lõunale, kergele einele, kohtumistele või niisama meeldivalt aega<br />
veetma. Kohvikus on võimalik nautida alati head kohvi, nüüd ka sooja sööki<br />
ja muud, mis käib mõnusa äraolemise juurde. Hinnad on taskukohased<br />
– prae hind 30 krooni, väikse supi saab kätte 10 krooniga. Soovitame oma<br />
uusi värskendavaid jooke, eriti seto kokteili ja vitamiinipommi.<br />
Näki kohvik on avatud esmaspäevast laupäevani 8-<strong>22</strong>,<br />
pühapäeval 8-20 – Tulgõ süüma ja juuma!<br />
VARIA<br />
Korraldatud jäätmevedu Värska vallas<br />
Värska <strong>Vallavalitsus</strong> koostöös<br />
Veriora, Orava, Mikitamäe ja Meremäe<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>ega viis läbi avaliku<br />
konkursi korraldatud jäätmeveo<br />
vedaja leidmiseks Värska, Veriora,<br />
Orava, Mikitamäe ja Meremäe vallas.<br />
Ainuõigus segaolmejäätmete veoks<br />
anti aktsiaseltsile Jõgeva Elamu<br />
viieks aastaks.<br />
Valla poolt on kehtestatud kohustuslikud<br />
tühjendussagedused:<br />
• tiheasustusaladel 1 kord kuus;<br />
• hajaasustusaladel 1 kord kvartalis.<br />
Tiheasustusega aladeks loetakse<br />
Värska vallas Värska alevikku.<br />
Klientidega, kes sõlmivad lepingu,<br />
lepime kokku tühjenduse sageduses:<br />
kas iga 7, 14, 28, 56 või 84 päeva<br />
järel. Harvemaid tühjendussagedusi<br />
saab taotleda vallavalitusest. <strong>Vallavalitsus</strong><br />
võib põhjendatud taotluse<br />
alusel erandkorras teatud tähtajaks<br />
lugeda jäätme<strong>vald</strong>aja korraldatud<br />
jäätmeveo ga mitteliitunuks. Juhul<br />
kui klient soovib jäätmete vedu lisaks<br />
KULTUURIKALENDER<br />
S E P T E M B E R<br />
24. 09 kell 15.00 Mustkunsti show “Imede pidu“ Värska Kultuurikeskuses<br />
24.09 16.30-17.15 Ümber Värska järve jooks/kõnd 4,9 km Värska staadionil<br />
registreerimine start kell 17.30<br />
28. 09 kell 19.00 Tantsuklubi Värska Kultuurikeskuses<br />
O K T O O B E R<br />
01. 10 16.15-17.00 Värska Rattasõit Värska staadionil<br />
registreerimine Distantsid: 400 m -- 10 km<br />
01. 10 kell 19.30 Salongiõhtu reisimeenutustega Värska Kultuurikeskuses<br />
Rutt Riitsaar: Maroko kultuur ja loodus<br />
Einar Raudkepp: automatkad Euroopas<br />
06. 10 kell 17.00 Muusikakooli õpetajate kontsert Värska Muusikakoolis<br />
09.-10. 10 Seto Leelokongress Värska Kultuurikeskuses<br />
17.10 III Seto Sügis Võrkpalliturniir Värska Gümnaasiumis<br />
20.-30. 10 Raamatukogupäevad Saatse Raamatukogus<br />
Värska Raamatukogus<br />
24. 10 kell 12.00 Leelo Leiko 45. sünnipäev Värska Kultuurikeskuses<br />
26. 10 kell 19.00 Tantsuklubi Värska Kultuurikeskuses<br />
31. 10 kell 19.00 Värska bändide kokkutulek Värska Kultuurikeskuses<br />
(kutsetega üritus)<br />
N O V E M B E R<br />
03.-06. 11 Muuseumi Juubelinädal Seto Talumuuseumis<br />
Avatud näitus: Seto Talumuuseum 15<br />
Joonitus- ja jutuvõistlus Setomaa õpilastele<br />
06. 11 kell 20.00 Tsäimaja 5, Seto Talumuuseum 15, Värska Kultuurikeskuses<br />
Saatse muuseum 35,<br />
Suur sünnipäeva- ja tantsupidu<br />
11. 11 kell 15.00 Nahtsipäev Matsuri külakeskuses<br />
<strong>22</strong>. 11 kell 16.00 17. Laste laulupäev Värska Kultuurikeskuses<br />
28. 11 kell 21.00 Kohviklubi õhtu Värska Kultuurikeskuses<br />
30. 11 kell 19.00 Tantsuklubi Värska Kultuurikeskuses<br />
D E T S E M B E R<br />
01.-05. 12 Jõulude ootel. Õpetame, kuidas ise Seto Talumuuseumis<br />
keskkonnasäästlikult jõulukaunistusi<br />
ja kingitusi valmistada<br />
11. 12 11.00-16.00 Jõululaat Värska Kultuurikeskuses<br />
19. 12 kell 20.00 Värska valla jõulupidu Värska Kultuurikeskuses<br />
21. 12 kell 14.00 A. Vabarna nim omakultuuriõhtu Värska Kultuurikeskuses<br />
<strong>22</strong>. 12 Koduste laste jõulupidu Värska Kultuurikeskuses<br />
<strong>22</strong>. 12 kell 19.00 Muusikakooli jõulupidu Värska Kultuurikeskuses<br />
23. 12 Värska Gümnaasiumi jõulupidu Värska Kultuurikeskuses<br />
28. 12 kell 15.00 Jõulupidu Saatses Saatse Pansionaadis<br />
28. 12 kell 19.00 Tantsuklubi Värska Kultuurikeskuses<br />
29. 12 kell 14.00 Värska pensionäride jõulupidu Värska Kultuurikeskuses<br />
TOIMETUSE INFO<br />
Värska valla sõnumid 3 (<strong>22</strong>) <strong>september</strong> 2009<br />
Toimetaja: Meelike Kruusamäe<br />
Tel: 52 91 619; www.verska.ee<br />
E-kirjad: kultuurikeskus@verska.ee<br />
graafi kujärgsele veole ühekordse tellimuse<br />
alusel, tuleb sellest vedajale<br />
ette teatada vähemalt 3 päeva enne<br />
soovitud veopäeva. Kui vedajal ei ole<br />
kokkulepitud päeval vallas veopäeva,<br />
lisandub tellimuse korral hinnale 30%<br />
lisatasu.<br />
Lepingute sõlmimine<br />
Lepinguid saab sõlmida telefoni<br />
teel või meie kodulehe vahendusel,<br />
täites vastavad lahtrid. Andmeid lepingu<br />
sõlmimiseks saab edastada<br />
ka faksi: 776 6932 ja e-posti teel:<br />
elamu@jogevaelamu.ee. Saadud<br />
andmete alusel koostame lepingu<br />
ning saadame kliendile koos tagastamisümbrikuga<br />
kahes eksemplaris allkirjastamiseks.<br />
Pärast allkirjastamist<br />
saadab klient lepingu ühe eksemplari<br />
meile tagasi.<br />
Kõik jäätme<strong>vald</strong>ajad, kes elavad või<br />
tegutsevad Värska valla korraldatud<br />
jäätmeveo veopiirkonnas, loetakse<br />
“Jäätmeseaduse” § 69 lõike 1 alusel<br />
korraldatud jäätmeveoga liitunuks<br />
alates korraldatud jäätmeveo jäätmeloa<br />
kehtima hakkamisest. Jäätmevedajaga<br />
lepingu mitte sõlmimine ei<br />
vabasta jäätme<strong>vald</strong>ajat korraldatud<br />
jäätmeveost. Segaduste vältimiseks<br />
ja sujuva koostöö toimimiseks palume<br />
täpsustada konteineri suurust ja<br />
tühjendamissagedust.<br />
Konteinerite tühjendus, müük ja<br />
üürimine<br />
Kliendid, kellel ei ole konteinerit,<br />
saavad meilt selle osta või üürida.<br />
Konteinerite tühjenduse, müügi ja<br />
üüri hinnad on allolevas tabelis:<br />
Kõik hinnad sisaldavad käibemaksu.<br />
Täiendavat info: E-R 8.00 - 12.00<br />
ja 13.00 - 17.00 tel 772 0241<br />
www.jogevaelamu.ee<br />
Meeldivat koostööd soovides,<br />
AS JÕGEVA ELAMU<br />
Konteineri<br />
maht m3<br />
Konteineri<br />
materjal<br />
Tühjenduse<br />
maksumus<br />
Konteineri<br />
müük<br />
Konteineri<br />
üür (kuus)<br />
kuni 0.14 plast,ratastel 24.30 910 27.20<br />
kuni 0.24 plast,ratastel 38.90 940 32.70<br />
kuni 0.37 plast,ratastel 58.00 1730 85.00<br />
kuni 0.60 plast,ratastel 84.50 2880 76.00<br />
kuni 0.80 plast,ratastel 90.90 3190 100.00<br />
kuni 1.5 metall 160.00 7210 216.30<br />
kuni 2.5 metall 211.40 10300 282.00<br />
Kuni 3.5 metall 267.80 - -<br />
kuni 4.5 metall 347.00 12170 336.00<br />
Teostus: Andres Mandre Service; Karkuse küla<br />
Tapa <strong>vald</strong>; tel 32 52 328; amandre@online.ee<br />
Trükk: AS Trükis, Pargi 27F Jõhvi 41 537<br />
Telefonid 33 72 666 & 51 84 030<br />
Järgmine leht ilmub detsembris 2009
Change language