Number 2 (35) aprill (PDF) - Värska vald

Nedsaja külas taastati harivesilikuelupaik lk 4APRILL 2012NUMBER 2 (35)Õpilasfirma Rahakas tööreisZürichi linnalk3Suusaorienteerumise hooaeglõppenudlk5Värska valla sõnumidt a s u t aKevadtegemised VärskasRaul Kudre, vallavanemVärska vallas elab 1. aprilli seisuga rahvastikuregistriandmetel 1442 elanikku. Meieelanike arv on viimase paari aasta keskmisegavähenenud umbes 20 elaniku võrra.Meelike Kruusamäe, toimetajaMilliste mõtetega Värska Lasteaedatööle läksid?Ikka sügavalt järgi mõeldud, kaalutletud ja tegusatemõtetega. Teatud hetkedel tuleb ikkaotsustada, kus ja kuidas edasi minna. See perioodsaabus minu ellu pisut varem, kui maesialgu ennast häälestanud olin. Minu mõtetesoli päris mitu varianti, plaani. Kas valisinõigeima? Seda veel ei tea – eks aeg annabarutust.Võib arvata, et ega see koolist koolieelsesselasteasutusse üleminek pole ju laias mõttesdrastiliselt erinev: lapsed on, õpetajad on,teised töötajad on, oma maja on jne. Küll agavõtab aega uue keskkonna ja elurütmiga harjumine,inimeste tundmaõppimine, enda seadusandlusening dokumentatsiooniga kurssiviimine, toimiva ning arengule orienteeritudorganisatsiooni kui terviku hoomamine. Kuigipaljud mu mõtted võivadki jääda vaid väljaöeldutasandile, pole ma siiski loobunudsuurelt unistamast ...Millised on esimeste töönädalateemotsioonid?Ikka positiivsed muidugi. Mis viga on tullakodulähedasse rõõmsavärvilisse majja, kusigapäevaselt on tegutsemas ja eluenergiastpakatamas lapsed nii koduvallast kui kaugemaltki.Lastega tegelevad kogemustega õpetajadja abid, kes oskavad kiiresti mõnel lapselümber suu tekkiva nutuvõru likvideeridaning mõnel teisel jälle äkki tekkinud jonnihoorõõmurõketega asendada. Töökollektiiv onväike, tunnen kõiki lapsi, tean paljusid lapsevanemaid– kindlustunne kasvab iga päevaga.Kui eelmisel aastal sündis 15 uut vallakodanikkusiis 2012. aasta esimese 3 kuuga onregistreeritud 5 sündi. Vaadates selle aastaesimese kolme kuu maksulaekumisi võib tõdeda,et Värska valla ettevõtted on keerulistestaegadest üle saamas ja tulumaks laekubparimate aastate tasemel. Tulumaksu on toonudmeile 521 inimest, kes on saanud palgatulu.Töötasu saavate inimeste arv on viimase4 aasta jooksul vähenenud meil umbes 50inimese võrra.Arvestades Rahandusministeeriumi Eesti SKTkasvutõusu protsendi alandamist 1,7 %-ni jamaksumaksjate arvu vähenemist, ei ole siiskikõik ohud kadunud ja peame arvestame konservatiivsemajandustõusuga.Selle taustal oleme vallas aktiivselt tegelenudprojektide taotlemisega ja lüües kokkukõikide allasutuste ja vallavalitsuse esitatud,heakskiidetud ja käigusolevad projektid, sainarvuks 43. See näitab seda, et vald koos allasutustegaon aktiivne erinevate rahastamisvõimalusteotsija ja samas ka elluviija.Suurimateks projektideks on sellel aastalKalda-Haavaoksa tänavate kanalisatsioo-Sageli tajun vaid, et paljude töötajate hing onviimase poolaasta sees haiget saanud ja needhaavad ei ole veel lõplikult paranenud. Armidjäävad alatiseks. Minu lugupidamine kauaaegseVärska Lasteaia juhi Elle vastu ja tänusõnadtema tööd jätkanud Olgale! Mul tulebvaid toimivasse sisse elada, pisut talluda, seigeldaja uudistada nende käidud ja loodud radadelning leida siis sobiv teeots jätkamiseks.Loodan, et kevadpäikese akendest sisse kiikamisedaitavad „pinda“ sondeerida ja toovadhäid mõtteid.ni ja veetrasside rajamine ning järelpuhastirekonstrueerimine koos purgla rajamisega.Projekti maksumuseks on ligi 290 tuhat eurotja sellest 85% finantseerib Keskkonna InvesteeringuteKeskus. Hange on välja kuulutatudja eesmärgiks on võimalikult kiiresti ehitamahakata. Sellega võime öelda, et Värska asulassaavad kanalisatsioonitrassid rekonstrueeritudja 95% ulatuses on asulas võimalik liitudaühise vee-ja kanalisatsioonisüsteemiga.Kutsun kõiki osalema 5. mail toimuva „TeemeÄra“ aktsiooniga, kus saame panustada kodukohakorrashoidu ja puhtusesse.20 aastat tagasi 4. juunil sai Värska vald vallastaatuse ja 2. juunil toimuval valla sünnipäevapeolsoovime anda vallaelanikele ühe kenaja mõnusa kontserdi vallamaja parkimisplatsil.Kõik endised ja praegused vallakodanikud,koostööpartnerid, külalised, Värska sõbradning tuttavad on oodatud!Lasteaias on alates märtsist uus direktor, kellekson Eve Kapten. Soovime talle edu meielaste kasvatamisel ja koolitamisel.Eestis planeeritava haridusreformi valguseson Värska Gümnaasiumis peetud mitmeidsisulisi arutelusid ja lähemalt gümnaasiumiplaanidest annab ülevaate kool enda artiklites.Kaunist kevadet soovides!Eve Kapten: Esimesed emotsioonid on positiivsedMis muudab Värska Lasteaia sinu arvateseriliseks? Mis on siin teistmoodi võrreldesnäiteks linnas olevate lasteaedadega?Lasteaedasid on mul võrrelda raske, sest olenseni rohkem ikka koolidega seotud olnud.Oman nii linnakoolis kui maakoolis klassiõpetajanatöötamise kogemust. Lasteaed on üldiseltmulle vähemtuttav.Mis ma aga oskan öelda Värska Lasteaia kohta?Ma leian, et olulist rolli lasteaia erilisuseväljatoomisel mängib meie paiknemine Setumaasuurima vallakeskuse südames looduseja paikkonna omakultuurilise ning rahulikuõhkkonna keskel; eriliseks teeb meid meiesuurus ja samas ka väiksus (pidades silmaslasteaia renoveeritud maja ja rühmade arvu);veel teevad eriliseks ainulaadsed ja kordumatudjust meie lasteaia lapsed oma tunnete,mõtete, oleku ja tegemistega ning seda kooslusttäiendavad armastavad vanemad ja omatööd südamega tegevad õpetajad-töötajad.Meil on tahet, ruumi, puhast õhku, rahu, rõõmuja kes oskab ning tahab, saab kinni püüda,endale hoida või jagada ka mitmeid teisi hingerikkusi.Millised on lasteaia plaanid sel aastal? Milliseidsündmusi-ettevõtmisi on kavas teha?Ma arvan, et lasteaia puhul peame rääkimaka ikka õppeaastast, mis kestab 1. septembrist31. augustini. Sellesse perioodi mahubenne suurt suve veel umbes 1,5 kuud aktiivsetõppetööd ja tegevust aprilli teises poolesning mais. Õige lühidalt siis sel perioodil plaanitust.Et lastele, kes kevadpühade ajal hoogu sattusidja lihavõttejänkukeste toodud maiustustegaliiale läksid või siis hoidmaks ära setupühade eel ja ajal sama viga, ning teadvustamaksveelkord õigete toitumisharjumusteolulisust, on meil plaanis pühendada tervenädal tervislikkusele.jätkub leheküljel 7Volikogu tööstKaire Lepaste, vallasekretäri abi23.02.2012 istungil• Otsustati taotleda Värska valla munitsipaalomandissePaul Haavaoksa tänava,Kalda tänava, Allika tänava, Järvesuu tänavaja Vaikuse tänava alused maad.• Kehtestati kalmistute kasutamise eeskiri.Eeskiri sätestab Värska valla omandis olevateVärska, Saatse ja Podmotsa kalmistutekasutamise korra.• Kinnitati Värska Vallavolikogu tööplaanmärts 2012 - september 2012.29.03.2012• Otsustati anda nõusolek Parkla kinnistule(registriosa nr 2120738, katastritunnus93401:007:0146, pindala 17008 m²,sihtotstarve 50% ärimaa, 50% transpordimaa)ja Alajaama kinnistule (registriosa nr2120738, katastritunnus 93401:007:0157,pindala 2158 m², sihtotstarve tootmismaa)isikliku kasutusõiguse seadmiseks EestiEnergia Jaotusvõrk OÜ kasuks.• Otsustati lubada Värska AvatudNoortekeskusel liituda mittetulundusühingugaEesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.• Värska Vallavolikogule esitati 22.02.2012Misso Vallavolikogu 16.02.2012 otsus nr1-3/15 „Haldusterritoriaalse korraldusemuutmise ettepanek“, mille kohaseltMisso Vallavolikogu on otsustanud tehaMeremäe, Mikitamäe ja Värska Vallavolikoguleettepaneku haldusterritoriaalsekorralduse muutmiseks, mis seisneb Missovalla, Meremäe valla, Mikitamäe valla jaVärska valla ühinemises üheks omavalitsusüksuseks.Ühinemise teadaolevadnegatiivsed mõjud ettepanekus nimetatudnelja omavalitsusüksuse liitumisel on näiteks:1) organisatsioonikultuuride ühtlustamisesttulenev juhtimisvõimekuse langus;2) kohaliku võimu kaugenemine elanikest;3) ääremaastumise teravam üleskerkimine;4) otsustusprotsesside pikenemine eiületa võimalike positiivseid mõjusid naguavalike teenuste võimalik kvalitatiivne jakvantitatiivne paranemine, mis avaldaksidsuuremat mõju halduskorralduse ulatuslikumaksümberkorraldamiseks;5) ühinemine ei taga Värska valla strateegilistesarengudokumentides püstitatudeesmärkide täitmist;6) Värska vallal ja Misso vallal puudub ühinehaldusterritoriaalne piir ning otstarbekasoleks olnud kaasata haldusterritoriaalsetepiiride muutmisse Vastseliina vald.Lähtudes eeltoodust otsustas Värska Vallavolikogukeelduda haldusterritoriaalsekorralduse muutmise algatamisest.• Arutati Värska valla 20. aastapäeva tähistamist.

LK Värska - hüä olõmisõ kotuskoolieluLaulukaruselli maakondlikku lõppvoorupääsenute nimed selgunudGalina Viskar, Värska Gümnaasiumi muusikaõpetajaHoo on saanud sisse järjekordne ETV laste muusikasaade ,,Laulukarussell“.Laulusaatesse pääseb igast maakonnast vanuseastme parim laulja.Põlva maakonnas selgitati välja kõigepealt piirkondade tublimad laululapsed.15. aprillil toimub Põlva Kultuurikeskuses maakondlik lõppevoor-kontsert.Värska piirkonna eelvoor toimus 2. märtsil kell 11.00 Värska Kultuurikeskuses.Osalejaid oli Mikitamäe koolist ja Värska Gümnaasiumist. Varahommikustpeale oli kultuurikeskuse saalist kuulda hääleharjutusi ja pillimängu- toimusid proovid.Kolmeliikmelise žürii ette astusid kõigepealt keskmise vanuseastme lauljad-Joosep Molodõk Mikitamäe Koolist, Margo Kapten ja Gretel JuhansooVärska Gümnaasiumist. Tore oli kuulda Greteli esituses rahvalaulu ,,Lauldesüles kasvasin“ ka läti keeles. Greteli laulu saatsid Anete Vabarna viiulil ja MaiaMustimets kandlel. Vahvate sõnade ja hoogsa meloodiaga laul ,,Kas sa tead“Joosep Molodõki esituses kõlas veenvalt ja kindlalt. Värska Gümnaasiumisaktiivse spordipoisina tuntud Margo Kapten valis žüriile esitamiseks mõtlikuja rahuliku laulu ,,Väike pagar“.Vanemas vanuserühmas osales seitse lauljat- Elenete Hellat ja JaanaJermotšenko Mikitamäe Koolist, Keiu Savik, Liis Metsakaev, Anete Vabarna,Kristel Kõivo ja Riina Sari Värska Gümnaasiumist.Kõik võistlejad olid väga tublid, lauludeesitused emotsionaalsed ja meeldejäävad.Žürii, koosseisus Saidi Tammeorg, EsterRatassepp ja Rita Lutsar, otsusega tunnistatikeskmisest vanuserühmast parimaks MargoKapteni laulu esitus ja vanemast vanuserühmastpääsesid Põlvas toimuvale lõppvoorulekaks lauljat- Riina Sari ja Kristel Kõivo.Tänan abi eest Värska Gümnaasiumi 12. klassiõpilast Heilo Heili, kes kujundas kõikideleesinejatele lustlikud diplomid, Värska Kul-tuurikeskuse helitehnikut Jaanus Viskarit,Värska Kultuurikeskuse töötajaid ja publikut.Erilised tänud Eva Sulaojale ja Meeli Härmsonilelaulude õpetamise eest. Lauljatele edukatesinemist lõppvoorus!Raamatupuu puhkes õide!Helena Kudre, kooli raamatukogujuhatajaEmakeelepäeval toimus 1. klassi eesti keele tund kooli raamatukogus. Alustasimeseto aabitsa lugemisest ja püüdsime suhelda seto keeles. Lapsed saidüllatavalt hästi uue aabitsa lugemisega hakkama. Järgnevalt hakkasime koosseinal olevat suurt raagus raamatupuud õitega ehtima. Õiteks olid värvilisedmärkmepaberid, millele oli kirjutatud iga õpilase õppeaasta jooksul loetudraamatu pealkiri. Õpilane kleepis juurde ka oma värvikleepsu ja jutustasjuurde midagi põnevat selle raamatu kohta. Ja siis algaski ühiselt ja rõõmsaltõite paigutamine puule! Loetud raamatuid oli nii palju, et raamatupuusai väga värviküllaseks, kokku ligi 50 õit ehk 50 loetud raamatut. Siin vääribkiidusõnu klassijuhataja, kes eelnevalt koostöös raamatukogu juhatajagavalib olemasolevate raamatute hulgast sobivad raamatud õpilastele lugemiseks.Tunni lõpupoole toimus „piiksuraamatu“ laenutamine, kus õpilane sai iselugeriga raamatut laenutada. Nimelt on uuemad raamatud kantud arvutiprogrammija laenutamine käib lugeriga, mis teeb triipkoodi lugedes piiksu.Nüüd ongi loetavamad need raamatud, mis piiksuvad toimingute tegemisel.Tund lõppes tuntud muinasjutuvestja H. C. Anderseni loomingu tutvustamiseja tema muinasjutufilmi „Vappertinasõdur“ vaatamisega.Raamatupuu valisid 1.klassi õpilasedjuba sügisel välja raamatukogu seintelolnud puu-piltide hulgast. Loetudraamatute arv kujunes aga nii suureks,et valitud pilt jäi väikeseks ja niisai 1.klassi raamatupuuks hoopis õpilasfirmaRahakas reklaamiks kasutatavsuur paberist „rahapuu“. Rõõmuteeb ka see, et teiste klasside õpilaseduudistavad kooli kõige väiksematelugejate õites raamatupuud. Paljudtuletavad meelde, kas nemad on neidraamatuid lugenud ja imestavad, etväikesed on arvuliselt neist rohkemlugenud. Mõned õpilased avaldasidFoto: 1.klassi õpilased raamatupuujuures. Foto: Helena KudreRiina Sari esinemaspiirkondlikulLaulukaruselli voorul.Foto: Kristiina Sokksoovi ka oma klassile sügisel raamatupuukasvama panna.Jätkuvat lugemishuvi kõigile!Õpilaste ja õpetajate tegemistestVärska GümnaasiumisMerje Laurson, huvijuhtIngrit Kala, õppealajuhatajaKevadine koolivaheaeg on möödasja koolipere alustas viimaseõppeveerandiga. Tagasi vaadatesmöödunud kolmandasse õppeveerandisse,võib küll meie õpilastetegemistega rahule jääda.Osavõtt maakondlikest ja vabariiklikestaineolümpiaadidest, konkurssidestja spordivõistlustest oli vägarohke ning saavutati palju hinnalisikohti.Üle-eestilisel linnuviktoriinil esinesidväga tublilt Jane Vako, DanielKütt ja Krista Kudre kes saavutasid8.-9.klasside arvestuses III koha.Võistkonna nimeks oli “Põhjavint” janeid juhendas õpetaja Ursula Hakk.Maakondlikul matemaatikaolümpiaadilesinesid väga tublilt DanielKütt (I koht) ja Krete Auser (III-Vkoht). Nuputa võistluselt saavutasidIII koha Kristel Jaago, Krete Auser,Kristel Kõivo, Maia Mustimets. Õpilasijuhendas õpetaja Kersti Leping.Piirkondlikult laulukarusselli voorulttõid I koha Kristel Kõivo, Riina Sarija Margo Kapten. Meie laululapsKristel Kõivo tõi ka vabariiklikultmuusikaolümpiaadilt koju pronksmedali.Õpilasi juhendas muusikaõpetajaGalina Viskar.Rahvusvahelistel võistlustel esinesväga tublilt Daisy Kudre kes saavutassuusaorienteerumise juuniorideMM võistlustel Ukrainas Sumõshäid tulemusi sprindis, lühirajal jateatesõidus. Daisy saavutas auhinnalisikohti ka Eesti MV suusaorienteerumisesja Põlva koolinoorteMV murdmaasuusatamises.Suusaorienteerumise ja murdmaasuusatamisevõistlustel saavutasidhäid tulemusi veel Doris Kudre,Krete Auser, Kristel Kõivo, EmilyRaudkepp, Liis Toomas, Mauno Kapten,Kevin Hallop, Reigo Teervalt,Kristjan Satsi, Jaspar Jõesalu, EgertNaruson jt.Sportlikest saavutustest vääribesile tõstmist veel 1-3 klassi poisterahvastepalli MVlt toodud esikoht(võistkonnas Ergo Aruots, Kevin Liblik,Mallor Liblik, Andris Smorodin,Margo Kapten, Joosep Rohtla, MarieteKena), Pere Võrkpalli MiniliigaPõlvamaa turniirilt toodud III koht(võistkonnas Janar Päkk, Janek Päkk,Joosep Rohtla, Kevin Savik, SanderJärvemägi, Egert Naruson). Sportlikelesaavutustele aitasid kaasakehalise kasvatuse õpetajad AnneliLätt ja Alar Assor.Koolitantsu festivalil osales meiekooli tantsutrupp Hysteria, kespääses maakondlikust voorust edasiTartus toimuvasse piirkondlikkuvooru. Esitatud tantsu pealkiri oli’’Lätsi sanna’’. Tantsiti koosseisus:Triinu Kotov, Anna-Liisa Palatu, MariMetsakaev, Kärt Satsi, Helina Kõllamägi,Veiko Jänes, Sergei Vertepov,Henriko Heil, Kevin Hallop jaKristjan Satsi. Tantsu autorid ontantsijad ise.Kolmanda õppeveerandi viimaselkoolipäeval toimus traditsioonilinePlayback show Värska Kultuurikeskuses.Seekord oli teemaks„Värska otsib superstaari“. Superstaariotsingutele registreerusVärska Gümnaasiumi õpilasi kokkuseitsmest klassist. Esinejaid oli niiväiksemaid kui suuremaid ning kõikolid oma etteastetega kõvasti vaevanäinud. Jäljendati tuntud hitteansamblitelt Seto naised, The Vocapeole, Cher Lloyd, Meie Mees jt.Jäljendati ka halvimatest halvimaidsuperstaare, kes aegade jooksul onläbi käinud TV 3 originaalsaatest.Superstaari kandidaate hindas žürii,kuhu kuulusid: Värska Vallavalitsuseliige Einar Raudkepp, Värska Gümnaasiumivilistlane Merili Kõivo jaVärska Gümnaasiumi õpetaja KristjanPriks. Õhtujuhtideks olid jubaeelmisel aastal rahva lemmikuksosutunud meie kooli 12.klassiõpilased Kristjan Satsi ja MarkKostõgov. Laval sai palju nalja ningkoos tantsutüdruk Triinu Kotovigapandi publik muusikarütmis kaasaliikuma.Külalisesinejana astus üles VärskaVallavalitsuse kollektiiv Alo Mattiissenilooga „Ei ole üksi ükski maa“.Superstaare hinnati kahes vanuseastmes,3-6.klasside arvestusestuli võitjaks 6. klass ansambli „TheVoca peole“ looga „Voca voca“ ja9-11.klasside arvestuses tuli võitjaks11.klass ansambli „Meie Mees“looga „Settekaevu sultanid“. Lisaksanti eriauhindu originaalse kostüümija parima jäljenduse eest. Publikulemmikuks valiti samuti 6.klassilugu „Voca voca“. Täname veelkordürituse sponsoreid ASi Värska Vesi,ASi Värska Sanatoorium ja OÜdMarmil ning Playback´i toetajaidVärska Vallavalitsust ja Värska Kultuurikeskust.Viimase õppeveerandi algus on olnudsamuti sündmusterohke. Uuestveerandist vahetus koolis õppealajuhataja- Eve Kapteni asemel ontaas ametis Ingrit Kala.Värska Gümnaasiumi tegijad: Foto: kooli erakogustEsimesel nädalal toimus kooliskunsti- ja käsitööpäev, käsitööklassidesolid avatud töötoad, sai õppidategema puidust munaaluseid,sõlmida riidest pesasid, heegeldadakanasid, teha riidest prosse ja voltidapaberist liblikaid. Juhendajateksolid õpetajad Heini Siilik, MaretVabarna, Pille Kruustik ja Piret Ziugand.Märtsi lõpus viibis Värska GümnaasiumiÕF Rahakas Šveitsis, kustoimus Euroopa Õpilasfirmadekonkurss-laat. Loe täpsemalt Šveitsireisist eraldi artiklist.Meie kooli õpilased Rainer Ruubis,Daniel Kütt ja Ivo Laanelind võtsidosa finaalvõistlusest PõlvamaaPranglimine 2012, kus Rainer saavutas4.-6.klasside arvestuses 14.koha,Daniel 7.-12.klasside arvestuses4.koha ja Ivo samas vanuseastmes5.koha. Õpilasi saatis õpetaja KerstiLeping.Aprilli alguses osalesid 6. ja 7. klassiõpilased projekti KEAT („Kaitse endja aita teist“) esimesel koolitusel,kus lektor Tauno Klaar räägib õpilasteleliiklusohutusest. Tulemason veel ohutusteemaline ja matkatarkustealaneloeng.”Majandusõpetus Setomaakoolides” 2011-2012 õ.-a. projektiraames korraldab Värska Gümnaasium9.klasside õpilastele aprilli lõpusettevõtluspäeva.Aprillis on tulemas veel võõrkeeltepäev, lindude teemaline õppepäev,jüriöö jooks ja 12.klassi viimase koolikellaaktus.9.mail toimub koolis lahtiste ustepäev, kuhu me ootame kooligatutvuma kõiki, kes sooviksid uuelõppeaastal alustada õpinguidVärska Gümnaasiumis.Kevad on koolis kokkuvõtete aegja maikuus ootab õpilasi ees teadmistekontroll - toimuvad tasemetööd,arvestused, eksamid.Jõudu ja rahulikku närvi nii õpilastele,õpetajatele kui ka lapsevanematele!

koolieluVärska - hüä olõmisõ kotusLK 3Värska Gümnaasiumi tulevikRein ZaitsevVärska Gümnaasiumi direktorVärska Gümnaasiumis käivadigapäevaste tegemiste kõrvalettevalmistused uueks õppeaastaks.Koolis on teatavasti 12klassikomplekti ning kõikide vanuseastmeteõpilased on meiletähtsad.Selle aasta teemaks on koolivõrgukorrastamine riigis, siit ka suuremhuvi Värska gümnaasiumiastmetuleviku osas.Värska Vallavolikogu liikmetegarääkides on praegune vallapoolnekindel seisukoht, et Värskas jätkubgümnaasiumihariduse andmine.Kool omalt poolt on gümnaasiumiastmeuuele õppekavale üleminekuettevalmistusega tegelenud pikkaaega ja valminud on uuel Põhikooli-ja gümnaasiumiseadusel ningGümnaasiumi riiklikul õppekavaltuginev Värska Gümnaasiumi gümnaasiumiastmeõppekava.Millised muudatused ootavad eesuuel õppeaastal gümnaasiumisseastujat?Need õpilased, kes alustavad sügisel10. klassis, peavad arvestamasellega, et kolme aasta jooksul tulebneil läbida kokku minimaalselt 98kursust. (Riiklikult on kohustuslikud63 kursust ja see on kõikides Eestikoolides samamoodi.) Olulisemmuudatus uuest õppesaastast onsee, et Värska Gümnaasiumis tulebvalida endale õppesuund. Validasaab kahe õppesuuna vahel janendeks on:1. Tervise ja spordi suund, mis sisaldabriiklikult ettenähtud mahusloodusaineid ja kooli kohustuslikkevalikuid (nt. massaz, seiklusturism,treenerikoolitus jms), kokku 20 kursust(võib tinglikult nimetada kaloodusainete suunaks).2. Kultuuri suund, mis sisaldabriiklikult ettenähtud mahus sotsiaalaineidja kooli kohustuslikkevalikuid (nt. esemeline kultuur,kultuurikorraldus, pärimusmuusikajms) samuti kokku 20 kursust (võibtinglikult nimetada sotsiaalainetesuunaks). Kindlasti tuleb arvestada,et õpilane saab valida kitsa- võilaia matemaatika vahel (8/14), olenevaltsellest, millist eriala ta pärastgümnaasiumi õppima plaanib minna.Kolmanda osa õpilase ainetest(kursustest) moodustavad valikkursused,mille õpilane valib ise väljapakutudkursuste hulgast. Valikkursusituleb valida nii palju, et kokku olekstagatud kolme õppeaasta jooksul98 kursuse läbimine, kuid mitterohkem kui 105 kursust kokku.Uudiseks on see, et uuel õppeaastalgümnaasiumisse astujatele onigaühele Värska valla poolt kaasaegsemaõppeprotsessi läbimiseks kasutadatahvelarvuti ja gümnaasiumieduka lõpetamise korral jääbsee kingitusena õpilasele. Nendeleõpilastele, kes soovivad kaugemaltVärskasse õppima tulla ningigapäevane sõitmine on kas võimatuvõi liialt aeganõudev, võimaldataksekoostöös ASi Värska Sanatooriumja Värska vallaga elamineveekeskuse hotellis maksumusega20 eurot kuus. Jätkuvalt finantseeribvald gümnaasiumiõpilasteletasuta koolilõuna ja õppevahendid.Õpilastele soovin head õppeaastalõppu ja ootame põnevusega uueõppeaasta algust. Loodan, et lapsevanemadteevad koos lastegagümnaasiumiõpingute osas otsusedVärska Gümnaasiumi kasuksja keskharidust antakse Värskasveel pikka aega.VI üleriigiline muusikaõpetuse olümpiaadÕpilasfirma Rahakastööreis Zürichi linnaHelena Kudre,ÕF Rahakas juhendajaVärska Gümnaasiumi ÕF Rahakas tegi pärast koolivaheaega kiire lennureisiŠveitsi. Nimelt toimus 28.-30.märtsini Zürichis Euroopa Õpilasfirmadekonkurss-laat, kus osales 620 õpilasega 90 õpilasfirmat, 31 erinevastEuroopa riigist.Eesti delegatsiooni koosseisu kuulus ka meie kooli õpilasfirma Rahakas, kespakub väikseid klõpsukinnitustega rahakotte. Teisel reisipäeval toimunudõpilasfirmade laadal hindas žürii parimat müügistrateegiat, väljapanekut,innovaatilisust ja üldvõitjaks tuli Šveitsi õpilasfirma, kes tootis väikest küünelakieemaldajat-topsikest.ÕF Rahakas väljapanek üritusel oli sini-must-valgetes värvides, mida täiendasidlipuvärvides pakutavad mündikotid. Õpilaste esindusriietust kaunistasidseto tsäposkad. Värska reisiseltskonda kuulusid: Mariliis Karro, Anna-Liisa Palatu, Kärt Satsi, Mari Metsakaev ja õpetaja Helena Kudre.Ürituse kavas oli tutvumine linnaga ja õpilastel kohtumised kohalike ettevõtjateganende ettevõtetes. Õpetajatele viidi läbi mitmeid üleeuroopalisi õpilasfirmade-alaseidtöötubasid ning uut rahvusvahelist virtuaalset ettevõtlusalastõppeprogrammi õpetati ühes linna gümnaasiumi arvutiklassis.Kokkuvõtteks oli üritus töine ja huvitav ning muljeterikas. Leidsime paljusõpru üle Euroopa ja saime rahvusvahelisi ettevõtlusalaseid kogemusi jatarkusi. Töökeeleks üritusel oli inglise keel, seega said kõik võõrkeelepraktikat.Võimalus oli veel suhelda vene, saksa jne. keeles. Õpilased jäid reisigaväga rahule ning leidsid sõpru ja koostööpartnereid Itaaliast, Venemaalt,Leedust ja isegi Ugandast.Reisi koordineeris vabariigis üldhariduskoolides majandusõpetust korraldavSA Junior Achievement Eesti. Osavõtumaksu tasumist toetas SetomaaValdade Liit projekti „Majandusõpetus ja õpilasfirmade tegevus Setomaakoolides“ kaudu. Veel toetasid meie reisi projektide kaudu Põlva OmavalitsusteLiit, Värska vald ja Kultuurkapitali Põlva ekspertgrupp. Aktiivsetenoorte ettevõtmisi soosib ja toetab alati AS Värska Vesi ja loomulikult kaVärska Gümnaasium. Tänusõnad kõigile toetajatele.Galina Viskar, Värska Gümnaasiumimuusikaõpetaja18. veebruaril Eesti Muusika-jaTeatriakadeemias toimunud Üleriigilinemuusikaõpetuse olümpiaadoli sünnipäevahõnguline.Esimesest muusikalaste teadmistejõukatsumisest möödus kümmeaastat. Olümpiaadi eripäraks ontoimumine üle aasta. Selline korraldusannab muusikaõpetajateleaega olümpiaadist vabal aastalkoore laulupidudeks ette valmistadaja tegeleda muude muusikaüritustega.Vabariiklikule voorule eelnesidmaakondlikud muusikõpetuseolümpiaadi eelvoorud, kus sellelaastal osales 257 õpilast kellest 51kutsuti ka lõppvooru (25 nooremastkooliastmest ja 26 vanemastkooliastmest).Muusikaolümpiaad koosneb viiestalaosast - kirjalike ülesannete lahendamine(sealhulgas videoülesandedja muusika kuulamine), loosigatõmmatud harjutuse laulminenoodist, eesti helilooja laulu esitaminenaturaalpilli (pillide) saatel võia cappella, omaloomingu esitamineja eelnevalt ette valmistatud kirjaliktöö teemal ,,Minu muusikaelamus“,gümnaasiumiastmel aga kontserdivõi muusikalavastuse arvustus.Olümpiaadi selline ülesehitus eeldabosaleja põhjalikke muusikateoreetilisiteadmisi, laia silmaringi,tahet muusikat kirjutada ja julgustoma loomingut ka kuulajale esitada,oskust noodist laulda ja muidugiilusat lauluhäält. Aastaid on eriliseks,,pähkliks“ olnud muusikastkirjutamine, mõne tuntud heliloojateose iseloomustamine, kritiseerimineja oma hinnangu andmine.Põlva Ühisgümnaasiumis toimunudeelvoorul osalesid õpilased VilustePõhikoolist, Mooste Põhikoolist,Orava Põhikoolist ja Värska Gümnaasiumist.Nooremas vanuseastmesvõistlesid Värska Gümnaasiumist 6.klassi õpilased Kristel Kõivo, RiinaSari ja Anete Vabarna. Vanemas vanuseastmesosales Värska Gümnaasiumist10. klassi õpilane KristiinaSokk. Põhjalik muusikaalaste teadmistepagas kaasas asuti kohe kirjalikkeülesandeid lahendama. Mõnigiosaleja ohkas kergendatult, kuivideoülesannetes küsiti möödunudlaulupeol ,,Maa ja ilm“ osalenudkooriliike ja koorijuhte. Kuulamiseülesannetes tuli määrata regilaululiike. Tuntud laulu tühjaks jäetudtaktid tuli täita õigete nootidega,piltidelt tunda tuntud muusikuid,heliloojaid ja dirigente. Küsimusioli ka Teatri- ja Muusikamuuseumija Estonia teatri lasteka kodulehelolevate materjalide kohta. Elevusttekitas omaloominguliste paladekontsert. Tähelepanelik kuulaja leidisKristel Kõivo klaveripalas ,,Kasskuusepuu kallal“ kaks täiesti erinevatmuusikalist mõtet - väärikaltseisva kuusepuu teema ja mänguhimulisekassi muusika. Huvitavoli ka Riina Sari rahulikult kõlav,habras talvine looduspilt ,,Lundsajab“. Anete Vabarna mängisoma ,,Torupilliloo“ küll klaveril agamuusikapala saab ka torupillil esitada.Kristiina Sokk kasutas karmoškavõimalusi ja kirjutas huvitava ,,Reinlenderi“.Mitu tundi kestnud olümpiaadil saiI koha ja pääses edasi lõppvooruKristel Kõivo Värska Gümnaasiumist,klassikaaslane Riina Sari tulemusihinnati II koha vääriliseks jaAnete Vabarna tuli tublile V kohale.Gümnaasiumi astmes võistelnudKristiina Sokk sai I koha.Meenutuseks, et Värska Gümnaasiumitublid muusikahuvilised õpilasedon osalenud edukalt neljalviimasel muusikaolümpiaadil. IV, Vja VI olümpiaadil esindasid VärskaGümnaasiumi õpilased edukalt Põlvamaakonda Tallinnas toimunudlõppvoorul.Tänan osalejaid tehtud töö eest,soovin loomingulisi kordaminekuid.Õpilasfirma „Rahakas“ Zürichis. Foto: Helena Kudre5.-15. maini toimuvad muuseumisXIX seto pitsi päevadTiiu Kunst, 56566898Tänavuseks teemaks on peakate. Antud teema raames ootame 1. maiksmuuseumi seto mitmevärvilise pitsiga kaunistatud või üleni värvilisi-pitsilisipeakatteid võistlema kooliõpilastelt ja täiskasvanutelt Setomaalt või väljastpoolt.Parimatele rahalised auhinnad Setomaa kultuuriprogrammilt.Pitsipäevade raames on etteteatamisel võimalik õppida värvilise heegelpitsivalmistamise saladusi ning traditsioonilise seto neiu või abielunaise peakatteerinevate osade valmistamist: vaniku, pealiniku kanga, helmilise, peavöö.Võib ka lihtsalt nõu tulla küsima.Lisaks on muuseumis avatud fondinäitus „Seto naase pääkattõ`“, mis annabhea ülevaate peakatmise traditsioonist ja arengust. Suviste töölaupäevakuteraames saab õppida meeste peakatte valmistamist. Jälgige reklaami!Muuseumi rõivaaidast leiate nagu ikka näituse „Üte talo näpotüü“. OotameTeid võistlema, õppima ja tutvuma!

LK Värska - hüä olõmisõ kotusVARIASeto tekstiilimeistrid saavadtaotleda märki “Seto Kimmäs”Kutsun ülesse Setomaa tekstiilikäsitöö tegijadtaotlema märki Seto Kimmäs. Kes soovib märgikasutamise õiguse saada enne eelolevat suve,peab taotluse koos tootenäidistega toimetamaSeto Käsitüü Kogo büroosse hiljemalt 2. maiks2012. aastal.Märki saavad taotleda Setomaa elanikud, Setomaagaseotud ja siin tegutsevad ettevõttednendele oma toodetele, mis on pärimuslikkulaadi ja/või seotud Seto traditsioonidega. Märkisaab taotleda kahes kategoorias:MUSTINÕ (endisaegne) annab tarbijale teada, et käsitöötoode on valmistatudmaksimaalselt Seto käsitöötraditsioone järgides.S´OOAONÕ (tänapäevane) annab tarbijale teada, et antud eseme valmimiselon kasutatud Seto traditsioonidele omaseid elemente.Seto Käsitüü Kogo moodustatud komisjon vaatab taotlused läbi ningesimesed märgid märgi kriteeriumidele vastavatele toodetele väljastatakse15. mail Värskas Seto Talumuuseumis XIX Seto pitsi päevade lõpetamisel.Täpsem info märgi taotlemise, väljaandmise ja kasutamise kontrollimisekohta on Seto Käsitüü Kogo kodulehel www.kogo.ee, samas on printimiskõlbuliktaotlusankeet.Lisainformatsiooni saamiseks helista 562 00057 või kirjuta ingrit@setomaa.ee.Fotomeenutus1. aprillil Värskas toimunud Põlva,- Võru- ja Valgamaa vokaalansamblitefestivalil osales 14 ansamblit. Kohale oli tulnud palju publikut, et saada osatoredast päevast. Festivalil võidustses ansambel Viska Viit (Põlvamaalt).Väga soojalt võeti vastu ka külalisesineja ansambel Greip.Ansambel Viska Viit. Foto: Kristiina SokkNedsaja külas taastatiharivesiliku elupaikToomas Valk,Nedsaja külavanemMärtsikuus Väiko-Nedsaja külastläbi sõites võis seal näha üllatavatpilti. Muidu rahulik küla olitäis masinate müra ja käimas olidsuured ehitustööd.Väiko-Nedsaja külas asuval külaplatsilon ajalooliselt olnud suurtiik, mis on olnud elupaigaks looduskaitsealuseleharivesilikule.Viimaste aastakümnetega on tiikaga kinni kasvanud ja kunagisestmitmetuhande ruutmeetri suurusesttiigist oli eelmiseks aastaks allesvaid paarikümne ruutmeetrine kinnikasvavveesilm. Nedsaja külarahvaltekkis mõte, et oleks tore, kuisaaks harivesiliku elupaiga taastada.2010. aastal kirjutas külaselts KeskkonnainvesteeringuteKeskuseleprojekti „Harivesiliku elupaiga taastamineVäiko-Nedsaja külas“.Projekt sai positiivse rahastamisotsuseja nüüdseks ongi looduskaitsealuseharivesiliku elupaiktaastatud. Kuna muuhulgas oli projektinäol tegu miljööväärtuslikuküla ajaloolise ilme taastamisega,siis pani projektile oma õla alla kaVärska Vallavalitsus. Projekti tulemusenakaevati külaplatsile 1500ruutmeetri suurune tiik, milleHarivesiliku elupaiga taastamistööd. Foto: Toomas Valkkaldale püstitati harivesilikku tutvustavinfotahvel.Kes on harivesilik?Looduskaitsealune harivesilik onüle 14 cm pikk, tume sisalikku meenutavkahepaikne. Elupaigana eelistabta väikesi järvi, metsakraave,küla- ja saunatiike, kopra üleujutusalasidning karjääriveekogusid.Eriti arvukas on liik olnud Kagu- jaLõuna-Eestis, kus lisaks looduslikeleveekogudele, oli iga talu juures veelmitmeid väiksemaid veesilmasid:linaleotusauke, loomade jootmiskohtija saunatiike. 20. sajandi teiselpoolel on harivesiliku arvukus Eestishakanud langema. Selle peamisekspõhjuseks on sobivate elupaikadevähenemine peamiselt veekogudekinnikasvamise tõttu. Suureks ohuksharivesilikule on elupaigaks olevateveekogude asustamine kaladega,kes toituvad harivesiliku vastsetest.Uudiseid Setomaa TurismistAnsambel Greip. Foto: Kristiina SokkNaistepäeva puhulkorraldati SaatseNulga eestvedamiselkülakeskusesstiilipidu.Foto:Tea KorelaMTÜ Setomaa TurismSetomaa Turismis käib tulevaksturismihooajaks valmistumineteguderohkelt.Möödas on pool Setomaagiidide koolitusest, kus koolitajatekson parimad asjatundjad erinevateltaladelt. 27. aprillil 2012. aastaltoimub Setomaa giidide atesteerimine,sooviavaldusi huvilisteltootame 16. aprilliks (leitavvisitsetomaa.ee rubriigist„uudised“). Usutavasti saabSetomaa selle koolituse tulemusenajuurde palju häid ja tegusaidgiide, kes hakkavad meiepiirkonda külalistele mitmes keelesnäitama ja tutvustama.2. aprillil toimus Värska KultuurikeskusesSetomaa stiiliraamatuehk ühiste tunnuste käsiraamatuesitlus-arutelu.Setomaa stiiliraamatueesmärk on tõsta piirkonnakonkurentsivõimetväljendades selgemaltpiirkonna kohatunnetühiste teemade, lugude,piltide, kirjaviiside jms kaudu. Setomaakohatunne on väga olulineturismiettevõtetes, kuid see võiksja peaks väljenduma ka Setomaavallavalitsuste ning muude valdkondadeettevõtjate ja MTÜde tegemistes.On tore, et arutelul oli kohalpalju huvilisi ning häid mõtteid jaideid tuli küllaga. Aprilli lõpuks onraamat kindlasti kaante vahel ja huvilisedsaavad selle soetada endalekas DVD-l või laadida üles internetisaidilt.17. aprilli pärastlõunal toimubVärskas Infacto tootearendusemeistriklassi jätkukoolitus. Koolitajakson Väimela Kutsehariduskeskus.Kõik huvilised saavad registreerudameiliaadressil: infacto.vkhk@gmail.com.Lisaks anname kõigile Setomaa turismiinfopunktikülalistele teada, etaprilli lõpust alates asub infopunktveidi teises kohas. Maja ja korrus onsamad, kuid majja sisenedes leiatemeid vasakut kätt.Lahtioleku ajad on endised, kunihooaja alguseni 15. mail E-R9.-17.00, L-P suletud.

sportVärska - hüä olõmisõ kotusLK 5Suusaorienteerumise hooaeg lõppenudVärska OK Peko liigeTänavune suusaorienteerumisehooaeg polnud küll väga pikk, tulenevaltlumeoludest, kuid sellegipoolestväga huvitav ja sisutihe.Hooaeg algas novembri lõpus lumelaagrigaPõhja-Soomes Saariselkäl,kus leidsid detsembri algul aset kaEsimese Lume võistlused. Meesteja naiste põhiklassides jagati väärtuslikkemaailma edetabeli punktening kohal oli peaaegu kogu maailmaparemik. Meestest saavutasEven Toomas kahe päeva kokkuvõttes19. ja Tiit Toomas 28. koha.Naisjuunioridest võitis Daisy Kudre.Järgmised võistlused toimusidalles jaanuari lõpus Lätimaal, kusvõtsid mõõtu kolme Balti riigi parimadsuusaorienteerujad. Naistepõhiklassis saavutas Daisy Kudrekahe päeva kokkuvõttes 2. kohajäädes alla leedulannale RamuneArlauskienele. Meeste põhiklassistõi võidu koju Even Toomas, teiselekohale tuli lätlane ning kolmas kohtläks leedulasele.Eesti meistrivõistlused edukadPeale detsembri ja jaanuari võistlusiootasid ees hooaja tähtsamadvõistlused. Põlva külje all peetudEesti meistrivõistlused kujunesidküllaltki edukateks. Naiste põhiklassisvõitis sprindi veel juuniorideklassikuuluv Daisy Kudre. Meestepõhiklassis saavutas Tiit Toomas4. koha. Ebaõnn või enda lollus(loe – mittepiisav keskendumine)nurjasid Even Toomase võistluse.Stardis valest ämbrist võetud kaartosutus naised 55 klassi kaardiksning seekord mees tulemust kirja eisaanud.Järgmisel päeval võisteldi tavarajal.Meeste põhiklassis krooniti Eestimeistriks Even Toomas oma venna,Tiit Toomase, ees. Kolmandaksjäeti kauaaegne konkurent TarvoKlaasimäe. Naistest võitis seekordkauane Eesti esinumber Maret Vaher,Daisy Kudre pidi seekord leppimateise kohaga.Eesti meistrivõistlused individuaaldistantsidelpeetud, võeti etteteekond Ukrainasse Sumy linna, kustoimusid täiskasvanute Euroopameistrivõistlused (EM) ning juunioridemaailmameistrivõistlused(MM).OK Peko liikmetest osalesid DaisyKudre, Piret Pärnik, Kristjan Linnus,Tiit Toomas ja Even Toomas.AS Värska Vesi toetasEestit esindanud Pekosportlasi Evenit, Tiituja Daisyt MK etapilRootsis (üleval)Juunioride MM-ilteatevõistlusel 5.koha saavutanudVärska OK Pekoliikmed Daisy Kudreja Piret Pärnik koosEvely Kaasikuga (all).Fotod: OK PekoerakoguTreener-esindaja oli Raul Kudre.Esimese distantsina oli kavassegasprinditeade, kus Tiit Toomasja juuniorideklassi kuuluv PiretPärnik saavutasid täiskasvanute Euroopameistrivõistluste arvestusesmärkimisväärse 8. koha.Koondise parimate tulemuste eesthoolitsesid naisjuuniorid. Sprindissaavutas, 51 osavõtja seas, PiretPärnik kõrge 7. koha, Daisy Kudreoli 10. Meesjuunioridest oli KristjanLinnus 37.71 võistlejaga meeste klassis oliEven Toomas 25. Tiit Toomast tabasebaõnn, kui poolel rajal murdunudsuusakepi tõttu tuli võistluspooleli jätta. Järgmisel päeval ootasees lühirada. Naisjuunioride klassiskordas Daisy Kudre eelmise päevaPireti tulemust, saades taas kõrge7. koha, Piret Pärnik pidi leppima13. kohaga. Meesjuunioridest oliKristjan Linnus 46. Meeste klassisedastas Tiit Toomas vend Evenit 30sekundiga, kohad vastavalt 29. ja30. Peale lühirada anti võistlejateleüks vaba päev, et natuke puhata jaenergiat koguda, sest ees ootasidveel teatevõistlus ning tavarada.Teatevõistluses päästsid Eesti aunaisjuuniorid, saades 14 riigi osavõtultubli 5. koha. Võistkonnas sõitsidEvelyKaasiku, Daisy Kudre, Piret Pärnik.Meestel nii hästi ei läinud, kuidsaavutatud 7. koht annab usku, ethea õnnestumise korral on võimalikpoodiumikohtade eest võidelda.Võistkonnas sõitsid Priit Randman,Tiit Toomas, Even Toomas. Viimaselpäeval oli kavas ühisstardist tavarada.Rasketes oludes peetud tavaradaosutus väga kurnavaks kogukoondisele. Naisjuunioride parimatulemuse eest hoolitses Daisy Kudresaades 23. koha, Piret Pärnikule30. koht. Meesjuuniorides võistelnudKristjan Linnus oli 44. Meestevõistluses saavutas Even Toomas 34.koha, Tiit Toomas otsustas kahjuksvõistluse pooleli jätta.Peale juunioride maailmameistrivõistlusining täiskasvanuteEuroopa meistrivõistlusi Ukrainasjätkus suusaorienteerumisevõistluskarussell Kasahstanis. Eestlastestotsustas sinna minna ainultEven Toomas. Esimene distantstoimus ainult mõned päevad pealeUkraina rasket tavarada. Sprindissai Even 24. koha.Järgmisel päeval peetud eraldistardisttavarajal jäi laeks 23. koht.Start anti hommikul kell 10 ningtermomeeter näitas Eveni stardiajal 22 külmakraadi. Eveni kommentaar:“Alguses oli päris külmtõesti, eriti laskumistel, kus tuleblihtsalt asendis istuda ja oodata,millal saaks jälle käsi ja jalgu liigutamahakata, et sooja saada. Õnneksmidagi ära ei külmunud. Kuitunnike oli võisteldud, siis hakkaska päike natuke kõrgemalt käimaja külmakraade jäi alles 15. Võrreldes-22ga oli see juba täiesti normaalne.“Peale tavarada oli kavas puhkepäev.Enne ärasõitu tuli võistelda veelühisstardist lühirajal. See võistlusebaõnnestus, kuna väsimus oliteinud oma töö ning sisse tulidsuured vead, kohaks lõpuprotokollimärgiti 31.Märtsi keskel toimusid VõrumaalHaanjas Eesti meistrivõistlusedmärketeates. Naiste põhiklassiskaitses eelmise aasta võitu OK Pekonaiskond, koosseisus Piret Pärnik,Kaisa Raudkepp, Daisy Kudre. OKPeko meestel nii hästi ei läinudning eelmise aasta kullakarva medalidtuli vahetada natuke kahvatumatevastu. Võistkonnas sõitsidTiit Toomas, Sander Linnus, EvenToomas.Hooaja viimased maailmakarikaetapid toimusid Põhja-RootsisBodenis. Huvitava faktina võib linnakohta välja tuua, et aastani 1997 olilinn avalikkusele täielikult suletud,kuna seal asusid strateegiliselt tähtsadsõjalised kindlused.Eestlasi esindasid OK Peko liikmedDaisy Kudre ning vennad Even jaTiit Toomas. Kaasas olid veel Daisynoorem õde Doris, treeneri ja esindajakohustusi täitev Raul Kudre jalätlaste esindaja Raivo Kivlenieks.Kavas oli 4 distantsi, millest esimesenavõisteldi sprindis. 18-aastaseDaisy Kudre jaoks oli see võistlusesimene jõuproov täiskasvanutemaailma tipuga ning saavutatud 13.koht on kahtlemata suurepärane japaljulubav saavutus. Meestest saavutasEven Toomas 19. kohaga omatänavuse hooaja parima ja kogusenise karjääri teise tulemuse tippkonkurentsis.Kõrgemal on ta olnudvaid lühiraja 12. kohaga mulluselMM-il. Distantsi alguses vale rajavalikuteinud Tiit Toomase lõppkohaksmärgiti 29.Järgmisel päeval oli kavas teatevõistlus,kust kahjuks naiskonnapuudumise tõttu võtsid osa ainultmehed. Even Toomas tegi esimesesvahetuses küllaltki kindla ja kontrollitudsõidu, näidates sellega, ethea õnnestumise korral võib maailmaparimatega võidu sõita küll.Teatevahetusse jõudis ta riikidestviiendana ja saatis teise vahetusseTiit Toomase. Tiidul tulid sisse küllmõned väiksed vead, aga sooritusegavõib rahule jääda, teatevahetuseandis ta üle kuuendana.Viimasesse vahetusse startiskoondise treener, suusaorienteerumisesülikogenud, Raul Kudre. Rajalei suutnud ta küll mitmeid aastaidnooremate konkurentide kiirusthoida, kuid tõi võistkonna finišisseauväärsel, riikidest, kuuendal kohal.Peale sprinti ja teadet ootas eestpuhkepäev. Enamus sisustas päevakerge suusatamisega, mõni ka lõdvestavajooksuga.Puhkepäevast puhanuna ootasees lühirada. Enne starti juhtuskurioosne lugu. Auto uksed lukustusid,auto võti jäi sisse, enamusvarustusest jäi samuti autosse ningstart oli kohe-kohe ootamas. Õnneoli ainult Daisyl, kes oli sel ajal jubastardijoonel. Ainuke võimalus olivarustus kaasvõistlejatelt kokkulaenata. Õnneks on suusaorienteerujatepere väga kokkuhoidevning kõik olid väga abivalmid. Agakeskendumine võistluseks oli rikutudning harjumatu varustusegakontakti leidmine keeruline. Orienteerumineei sujunud ka Daisyl ningkohaks 18. Meestest sai tulemusekirja ainult Tiit Toomas, saades 27.koha. Even Toomas tegi juba raja algusesväga suure vea ning otsustashomse võistluse jaoks jõudu hoida.Viimasel päeval oli kavas ülipikk(ingl k – ultra long) distantsnii meestel kui naistel. Ühisstartmeestele anti kell 9.00 hommikulning esimene koht jõudis finišissekell 11.30. Naiste võitja ajaksmärgiti mõni minut üle kahe tunni.Daisy Kudre võitles vapralt lõpuni jatasuks 16. koht. Meestest otsustasstarti minna ainult Even, kuid peale2 tundi jõuvarud ammendusid ningkohaks mehele 26.Selle võistlusega lõppes ka OK Pekoorienteerujate talvine hooaeg.Nüüd saab kuu aega puhata jategelda muude aladega ning maikuustalgab juba uueks hooajaksvalmistumine. Järgmise hooajatähtsamad võistlused toimuvadlõunanaabrite juures, kus veebruarikeskel peetakse täiskasvanuteEM ja juunioride MM. Märtsilõpus on aga kavas täiskasvanutemaailmameistrivõistlused Lõuna-Kasahs tanis, Hiina piiri lähedal.Täname toetajaid ja sponsoreid,kes tegid need võistlusreisid võimalikuks.Suur tänu: AS Värska Vesi,Värska vald, OK Peko ning kindlastitäname oma vanemaid.Värska noored võrkpallurid on astunudsammukese professionaalsuse suunasElari Labe, treenerNoortega on osaletud tänaseks jubakahel võistlusel, esimene turniir oliväga õpetlik ja õpilased said aimu,mis mäng see võrkpall tegelikkusesüldse on.Tartus jäime küll kahjuks tagantpooltesimeseks, kuid pead me sellepärastnorgu ei lasknud. Pigem pühendusterve võistkond rohkem treeningutelja kõigil oli soov järgmistel võistlusteljuba medal võita.Ja medal tuligi! Oraval toimunudPõlvamaa meistrivõistlustel poeglastearvestuses saavutati auväärtkolmas koht. See võit oli poistelekui ka treenerile motivatsioonisüstiks.Siinkohal tahan tänada poisse,kes selle nimel tööd tegid ja selleeest väärt vaevatasu said! Nüüdsesttreenime tunduvalt rohkem kuialguskuudel, sest järgmiseks sihikson meil silme ees Eesti meistritiitel.Värska noorte meeskonnast on sirgumastõsiseltvõetav võistkond Eestimastaabis.Värska poiste võrkpallimeeskondmedalite jadiplomitega.Foto: Elari Labeerakogust

LK Värska - hüä olõmisõ kotussport ja kultuurVärska orienteerumisklubiPekotalvised tegemisedIngrit KalaVärska OK Peko projektide juhtOrienteerumisklubi tegus juhatuskavandas 2011. aastal huvitegevuseharrastamise parendamisekskaks projekti, millele saadi rahastusPiiriveere Liideri kaudu MaaeluArengu Euroopa Põllumajandusfondist.Orienteerumisharrastuse paremakskorraldamiseks soetati järlhaagis,generaator, orienteerumise kontrollpunktielektroonilist varustustjms. Suusaspordi võimaluste paremaksharrastamiseks muretsetimootorsaan ja järelveetav jäljelõikamisemasin. Rõõmu teeb asjaolu, etsel talvel polnud vaja enam tellidarajamasinat Põlvast ja viimaks ometion Värskas kogu talve jooksul võimaliksuusatada klassikalises tehnikas.Kvaliteetsete suusaradade olemasoluärgitas suusahuvilisi korraldamaparalleelselt 2 suusasarja: PiiriveereSuusasari ja Värska valla KV suusatamises.Piiriveere Suusasarjas toimus 4etappi: Värska TSK valgustatud rajal,Mikitamäel, Oraval ja Verhulitsasuusarajal. Arvestust peeti 16 erinevasvanuseklassis ja Värska suusatajatelõnnestus võita vaid 5 vanuseastmes.Vanuseklasside parimad:M Rainer Pungar Mehikoormast, Mveteranid Rein Toomas, N Kadri AiaPõlvast, NV Tiina Tillo Mikitamäelt,P10 Sander Toobre Mikitamäelt, P12Markkus Koddala Oravalt, P14 HenriLoosaar Oravalt, P16 Kevin Hallop,P18 Madis Poolak Mikitamäelt, P8Kenert Viitak, T10 Laivi LoosaarOravalt, T12 Kelli Nurm Põlvast, T14Emily Raudkepp, T16 Doris Kudre,T18 Sirli Aia Vilustest, T8 Tuuli HommikOravalt.Värska valla KV arvestuses oli 5etappi. Võistlused toimusid erinevateldistantsidel - sprindist kuni pikarajani.Karika omanikeks saavad: P8 TimoKudre, P10 Joosep Molodõk, P12Markkus Koddala, P14 Henri Loosaar,P16 Kevin Hallop, P18 Madis Poolak,M Tiit Toomas, MV Rein Toomas,T10 Tuuli Hommik, T10 Laivi Loosaar,T12 Jaana Jermotšenko, T14 EmilyRaudkepp, T16 Doris Kudre, T18Lumileid Hälvin, N Daisy Kudre, NVTiina Tillo.Täname kõiki toetajaid, kesabistasid auhindade muretsemisel:Värska Vallavalitsus, PiiriveereLiider, AS Värska Vesi, Värska Sanatoorium,Eesti Kultuurkapitali Põlvamaaekspertgrupp.Mõtisklus muuseumide vajadusestTea KorelaSaatse Seto MuuseumPeagi on käes kevad ning muuseumidteevad ettevalmistusi suviseksturismiperioodiks. Iga suvi toob kaasahuvitavaid tegevusi ning uusi kogemusi.Tänapäeval on kõikidel pilkrohkem suunatud tulevikku. Oodatakseuusi tegevusi, põnevaid üritusi,kuid vahel peaksime me kõik tagasiminevikku vaatama.Saatse Seto Muuseumi asutajaViktor Veeberi 100. sünniaastal onkindlasti vajalik vaadata ajas tagasining mõtiskleda selle üle, et miksüldse on tekkinud muuseumid?Muuseumid on olnud ju esimesedühiskonna teenistuses olevad asutused,mis on võimaldanud üldsuseltutvuda inimtegevuse käigus loodudväärtustega nii materiaalsel kuivaimsel tasandil.Nimetus „muuseum“ tuleb kreekakeelsestsõnast museion, mistähendab muusade templit, muusadelepühendatud paika.Muuseumide tekkimise jõuks onolnud läbi aegade inimeste huvikõige selle vastu, mis meid ümbritsebja loomulikult on aidanud sellelekaasa inimeste suur kogumiskirg.Muuseumide kõige tähtsamaksülesandeks on avada inimesteleühiskonnas toimunut ja toimuvat.Just tänapäeval, kui ühiskonna majandusesja poliitikas on tekkinudkriisid, vajavad inimesed tuge ningteadmisi minevikust ja oma päritolust,sest tundmata minevikku, ei olevõimalik liikuda tulevikku. Selleksvajavad inimesed oma esivanemateelutarkusi, nende elulaadi tundmistja mõistmist. Muuseum on kuimineviku ja ajalooraamatute praktikabaas.Setomaa on muuseumide poolestrikas. Mitmete inimeste entusiastlikutegevusena on siin loodudkohad, kus säilitatakse seto kultuuripärandit.Saatse Seto Muuseumi asutaja ViktorVeeber (05. 04. 1912 – 07. 06. 1992)Värska orienteerumisneljapäevakud2012Käes on kevad, lumi kohe-kohe läinud ja OK Peko pakub võimalust kaardiga loodusesliikumiseks. Tänaseks on esimene etapp juba toimunud, kuid järgnevanelja kohta saad teavet allolevast ja OK Peko kodulehelt www.peko.ee, samutipaneme etapi toimumise nädalal info valla infotahvlile.Etapp Kuup. Koht RajameisterII 19.aprill Poogandi Daisy KudreIII 03.mai Piusa-Tuderna Even ToomasIV 10.mai Mikitamäe Einar RaudkeppV 30.mai Sanatoorium (kolmapäev) Reigo TeervaltMaja Samarina külas 1975. aastal. Selles majas on olnud 1926. aastalSaatse valla apteek. Hiljem oli maja 1958. aastani Saatse kooli käsutuses.Tänasel päeval on see perekond Veeberi elamu. Foto: Saatsemuuseumi fotokogust.Saatse Seto Muuseumi maja 1974. aastal. Foto: Saatse muuseumifotokogust.RAJAD JA VÕISTLUSKLASSID:1. rada 6 km M18, 212. rada 4-5 km N 18,21; M16, 403. rada 3-4 km N14, 16, 35; M12,144. rada 1-2 km NM 8, 10, N 12Vanuseklassid: NM 8, 10, 12, 14, 16, 18, 21; N35, M40Soovi korral võib valida endale sobivad kontrollpunktid ja osaleda vabarajal.Viktor Veeber vestlemasKaevu taluperenaisegaFoto:Saatse muuseumifotokogust.asus 1956. tööle Satserinna 7-klassilissekooli, juba järgmisel aastal saitemast sama kooli direktor.Ajaloolasena nägi ta vajadust säilitada,koguda ja tutvustada setodeelu Eesti kagupoolseimas nurgas.Tühjaks jäänud koolihoonesse kogusta palju väärtuslikke esemeid, midaoli vaja teistele näidata. 1974. aastaloligi olemas Saatse külas koht, kusvõis näha meie esivanemate pärandit.Viktor Veeber on väitnud, etta on loonud setode elu tutvustavaSaatse muuseumi huvist ja vajadusest.Tänu tema tööle muuseumi asutajananing selle kauaaegse juhatajana, onmeil täna võimalus paremini tundmaõppida piirkonna ajalugu ning setodeargikultuuri. Tema ainulaadne oskustalletada ja hoida kultuuriväärtusi,on pakkunud kohalikule kogukonnalesuurt eeskuju. Just sellepärasthoitakse ja arendatakse muuseumisiin praegugi ning see ei ole ainultkitsalt setode argikultuuri tutvustavmuuseum. Siit saab alguse sügavamkultuuri- ja maailmamõistmine.Imetlusväärne on lugeda muuseumikogudes leiduvat käsikirjalist materjali,millest suurem osa on koostatudmuuseumi asutajal ja ainsal töötajalendil. See on hindamatu kultuuripärand,mida saavad lugeda jakogeda veel mitmed põlvkonnad.Muuseumi arhiivi on jõudnud kaViktor Veeberi enda poolt kirjutadelulugu.Muuseumides peitub tohutul hulgalväärtusi, mida tuleb osata hinnata.Õppigem seda tegema tänaseskiiresti muutuvas ühiskonnasning leidke aega oma enda lugudekirjutamiseks ja säilitamiseks tulevastelepõlvedele.Ootame kõiki Saatse Seto Muuseumi,et meenutada minevikku ningperekond Veeberi tegevust ja panustSaatse muuseumi asutamisel.Toredaid elamusi Setomaa muuseumimaastikul!• Start avatud kella 17.00 kuni 18.00• Rajale võib minna vabalt valitud ajal.• Osavõtjad vastutavad oma tervislikuseisundi eest ise.

teaveVärska - hüä olõmisõ kotusLK 7Kevadine jutt koera- ja kassiomanikeleMarika KeerpaluloomaarstKevade saabudes rõõmustamepäikese, soojema ilma ja sulavalume üle. Kuid oh õnnetust - sulablume alt välja ka meie lemmikutetalvel tekitatud organismi jääkproduktidehunnikukesi.Ilmselgelt pole pilt meeldiv mittekellelegi, isegi kui inimene võtabseda kui loomulikku osa elust. Eritiebameeldiv on hunnik oma saapatalla küljest avastada. Ja veel hullem-pesta last, kes äsja maandussäärase mätta otsa.Koos jääkproduktidega satuvadmurule ka parasiidid ja nende munad.Need on ohuks nii loomale, kuiinimesele. Üks parasiitide emaneisend võib ööpäevas muneda 200000 muna, väliskeskkonda sattudesmuutuvad nad 14 päevaga nakkusvõimeliseks.Munad on väliskeskkonnasväga vastupidavad ja püsivadohtlikuna seal aastaid.Kas sina või su pereliikmed võivadussidega nakatuda?Võivad – nii sina, sinu laps kuinaabri väike Mari. Teatud ussid onvõimelised üle kanduma loomaltinimesele (nt. koera ümaruss).Inimene nakatub mikroskoopilisiümarussi mune alla neelates, missatuvad suhu saastunud pinnasest.Soolestikku sattunud munast väljuvadsolkme imetillukesed vastsed,mis liiguvad soole seina kauduveresoontesse. Seejärel rändavadnad maksa, kopsu ja teistesseorganitesse. Köhides neelataksekopsu sattunuid vastseid alla, kusvastne kinnitub soole seinale jasellest hakkab arenema täiskasvanudparasiit. Kas haigestuminetoimub kliiniliste tunnustega võikulgeb varjatult, sõltub organismivastupanu võimest. Ilmselgelt onväikestel lastel kõige suurem nakatumisrisk.Liivakastid on ohuallikad,kuna avatud liivakast meeldibka kassidele. Lisaks solkmeteleesineb kassidel ja koertel veel teisigiümarusse ning samuti mitmeidpaelusse. Koeraviik on üks levinumaidning seda soodustab parasiidi„abimees“-kirp. Vaatamata nimelevõivad selle paelussiga nakatuda niikoerad kui kassid. Kuna tegemist oninimesele ohtliku paelussi liigiga,nõuab see erilist tähelepanu. Seepärastkoputan koera- ja kassiomanikesüdametunnistusele- õpime oma lemmiku tagant koristama.Alati tuleks oma koera väljaheitedkokku koguda ja ära visata.Võttes endale lemmiklooma, võtadendale kohustuse hoolitseda tematervise ja heaolu eest, kui ka kaasinimesteheaolu eest.Parasitaarhaigused on maailmaslaialt levinud eriti noortel koertelkassidel.Pea iga kutsikas on nakatunud.Kutsikad – kassipojad nakatuvadjuba ema sees olles (kui emalepole tõrjet tehtud) või emapiimakaudu, aga ka saastunud väliskeskkonnast.Hiljem on nakatumiseksloomal mitu võimalust: suukaudu- väliskeskkonnast parasiidi munealla neelates, kirpe katki hammustades,hiiri ja linde süües, parasiiditsüstidegakodu- või metsloomasiseelundeid süües; naha kaudu- teatud parasiidid on võimelisedtungima looma organismi läbi naha.Parasiidid loomorganismis pärsivadimmuunsuse teket, kaasa arvatudvaktsineerimisjärgse immuunsusekujunemist, põhjustades vaatamatakorrektsele vaktsineerimisskeemileloomade suuremat haigestumiseriski. Pea meeles - 10-14 päevaenne vaktsineerimist anna koeraleja kassile ussirohtu.Kuidas aru saada, et koeral või kassilon ussid?Varases nakkuse staadiumis einäegi. Kuid loomad, kes on väliseltterved, võivad juba parasiidimuneväljutada. Sümptomitena esinebpunnis kõhtu, oksendamist, kõhulahtisust,kahvatuid igemeid, veriseidväljaheiteid, unisust, pulstisja läiketut karvkatet. Ilmselgednakatumise sümptomid on ussidväljaheites või riisitera taolisedpaelussi lülid looma sabal või väljaheites.Hiljem võivad tekkidamitmed nähud - isu väheneb, kaobvõi väärastub, kõhulahtisus võib vaheldudakõhukinnisusega, iiveldusja oksendamine, köha, kaalukadu,sooleummistused (väga tugevanakkuse korral), aneemia (parasiididtoituvad peremeesorganismiverest), mürgistuse nähud (parasiiteritab oma elutegevuse jääke peremeesorganismi).Viimased aga onpaljude teiste haigestumiste tunnusteks.Seepärast loomal, kellelepole tehtud ussikuuri, on diagnoosipanek keerulisem ja ravitulemusküsitav.Nakatumisriske on võimalik vähendada,manustades loomale regulaarseltussirohtu, vältimaks edasistkeskkonna saastumist ja seega andmatavõimalust nakatuda inimesel.Mitmed parasiitidevastased ravimidon laia toimespektriga - seetähendab hävitavad nii ümar- kuipaelusse. Ravimeid on olemas tablettide,maitsestatud pastade jaturjale tilgutatavate tilkade näol.Need on käsimüügis. Keerulisemadpreparaadid, mis hävitavad nii sisekuivälisparasiite (nt. sügelislestaja kirpu) on retseptiravimid. Alatitasub apteekrilt küsida käsimüügiravimeidostes, mitu korda peabrohtu manustama. Oluline on ravimitostes teada, palju te koer võikass kaalub. Kui te annate omategelikult 25 kg kaaluvale koerale 2tabletti (1 tablett 10 kg kehakaalukohta), arvates, et tal ei ole tegelikultpalju usse, ainult mõned on,ei saa koer ravitud.Sel puhul oli raha kulutamine asjatu,toob kasu asemel vaid kahju.N i i m o o d imitu korda järjest toimides saavutateolukorra, mil ravimi suhtestekib resistentsus ja ravim lihtsaltei hakka enam mõjuma. Nii, etkaaluge oma koer või kass ära jaalles siis ostke ravim. Pigem pisutrohkem, kui vähem. Kindlasti tuleblugeda ravimi juhendit. Ravimit(toimeainet) peab aeg ajalt ka vahetama.Seda oskab teile taas apteekersoovitada.Kui sageli anda ussirohtu koeralevõi kassile?Üldine soovitus on 4 korda aastas.Ehk iga 3 kuu tagant. Sagedasempeab ravikuur olema kutsikatelja kassipoegadel ning kassidel,kes söövad hiiri ja linde, või onprobleeme kirpudega. Ning ennevaktsineerimist peab loom olemaparasiidivaba.Iseenesest mõista tuleb tõrjudaka kirpe ja puuke. Kirbud võivadedasi kanda sooleparasiidinakkust, põhjustada loomal nahapõletikkeja allergiat. Kirpudestlahti saamiseks ei piisa vaid täiskasvanudkirpude hävitamisest.Kirpude munad ja noorvormid jäävadalles. Täiskasvanuks saamiseksläbivad nad 3 arengustaadiumi jasõltuvalt keskkonna tingimustestvõib selleks kuluda 2 nädalat kuni8 kuud. Seega arvates, et kirbudon hävinud, võib teie loom uuestinakatuda. Kirbutõrjevahedid onsamuti käsimüügis.Tihti sisaldavadravimid ka puuke hävitavat toimeainet.Ravimivormiks – tilgad turjale,kaelarihmad erineva toimeajagaja pihustid. Ravikaelarihmadekasutamisel tasub meelespidada, et enne koera pesemistvõi ujuma minekut tuleb see mahavõtta. Tõhus on kirbutõrje siis, kuisamaaegselt looma raviga töötletevõimalikke kirpude ja nende munadegasaastunud kohti oma majapidamises,kindlasti looma magamiskohta(kuuti, pesa vm).Regulaarne ussitõrje aitab loomalterve olla ja vähendab nakkustkeskkonnast. Regulaarse ussitõrjeabil kaitseme ka inimese tervist.Ilusat kevadet!Päästeamet tuletab meelde!Meelespea lõkke tegemisel ja grillimisel• Lõket tohib teha mittesüttival alusel või pinnasel. Piiralõkkekoht kivide või pinnasevalliga, et tuli mööda pinnastedasi ei leviks ning lõkkest ei saaks alguse kulupõleng.• Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatudkohas või omaniku loal.• Lõkkekoht vali nii, et see oleks ohutus kauguseshoonetest, põlev- ja küttematerjali hoiukohtadest ningtule tegemisega ei kaasneks tuleohtu metsale või taimestikule.Ohutu kaugus hoonest on vähemalt 10 meetrit jametsast vähemalt 20 meetrit.• Tule tegemisel jälgi tuule tugevust ja suunda, et sädemedei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikulevõi turbapinnasele.• Lõkke ja grillimise juures tuleb hoida ka kustutusvahendid.Selleks sobib kas tulekustuti, ämber vee või liivaga,veega täidetud aiavoolik või kululuud.• Üle 3 meetrise läbimõõduga lõkked tuleb kooskõlastadaPäästeameti kohaliku päästeasutusega, Lõuna-EestisLõuna päästekeskusega.• Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelvalveta, seda valvataksekuni lõpuni põlemiseni ja kustutatakse veega või summutatakseliivaga.• Enne lõkke tegemist uuri kohaliku omavalitsuse õigusakte.Tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatudvõi siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib.• Grillseadet tuleb kasutada tasaselpinnal väljaspool siseruumening kasutamisel tuleb juhindudakasutusjuhendist. Rõdu loetakseehitise osaks ning söegrilliga sealtoimetada ei tohi.• Grillisöega grillimisel on ohutu kaugus hoonest 2meetrit, muu kütte-materjali kasutamisel 5 meetrit.Lisainfot saab päästeala infotelefonil 1524.Meelespea, kui leiad lõhkekehaKevadiste põllutööde või kaevetööde käigus, metsasliikudes või muu tegevuse juures tuleb ikka ja jällepäevavalgele vana lahingumoona (mürsk, granaat) võimuid plahvatusohtlikke esemeid.Kui oled leidnud ohtliku eseme, toimi nii:• Ära puutu leidu!• Ära kasuta lahtist tuld leiu lähedal!• Leitud eset ei tohi endaga kaasa võtta, vaid märgistaselle asukoht ja eemaldu ohtlikust kohast!• Informeeri koheselt leitud esemest häirekeskust telefonil112: kirjelda leidu, anna selle täpne asukoht ja endakontaktandmed, et vajadusel saaks küsida lisa teavet.• Helista alati kui arvad, et tege-mist võib ollalõhkekehaga. Isegi kui leid ei osutu lõhkekehaks,ei järgne teatamisele karistust. Traagilised tagajärjedon siis, kui proovitakse iseseisvalt lõhkekehakuhugi viia või seda kahjutuks teha. Lõhkekehaliigutades või transportides võib see plahvatada.algus leheküljel 1Korraldame liikumis- ja südamenädala,kuhu jääb sisse igapäevanehommikvõimlemine, tervisliku-ebatervislikutoidupakendi kogumisekampaania ja sorteerimise läbi viimine-õpetamine,mitmesugusedrühmasisesed teemakohased tegevusedning terviseretk kevadisseloodusesse. Kas jõuame ka sportidavõi peame spordipäeva edasilükkama, sõltub juba taevataadistja ilmapoistest, aga Värska Gümnaasiumiuue staadioni tahaks „ärakatsuda“ küll. Kuna meil on lasteaiaspõhiliselt poiste vägi, siis võibprobleemiks osutuda tüdrukuteosalemine 23. aprilli õhtul toimuvaljüriöö jooksul. Värskale tähtis jüripäevsatub seekord pühapäevale.Seoses sellega jäävad selle päevategevused ja plaanid perede kanda,aga ühe kevadise lindude ja linnulaulupäeva tahaks koostöös Värskakooli parimate linnutundjategaja tiivuliste eest hea seisjatega läbiviia. Mais ehk ootab sügisel kooliteedalustavate lastega kohtumistka nende esimene klassiõpetaja– lapsed on igal juhul juba praeguelevil. Loodetavasti veedavad emadepäevaeel toreda tunnikese meieruumides kõik kutsutud ja mine tea,ehk saame juba sel kevadel või suvehakul kokku teiste meie laste pereliikmetega,et tekitada-luua koostegutsemise tahe ja rõõm või sedaveelgi laiendada-ühendada. Mõtlemeperepäevale. Veel oleme registreerunud18. mail Põlvas toimuvalemaakonna koolieelikute spordifestivalile,tulemata ei jää öölasteaedning mai viimasele päevale on planeeritudlasteaia lõpupidu. Selleksajaks on üles pandud ka laste töödenäitus. 1. juunil tervitavad meie lapsedveel väiksemaid vallakodanikkeja paljudele algabki siis pikk puhkus.4. juunist töötab Värska Lasteaiasüks rühm ja 2. juulist 31. juulini onlasteaed puhkuseperioodiks suletud.Lapsi ootame uuesti lasteaedaaugusti alguses. Perioodil 1. august– 19. august tegutsevad rühmad jällekoos, mõlemad rühmad avametaas 21. augustil.Mis meil aga järgmisel õppeaastalplaanis, anname teada juba lasteaiaaegamisi täieneva kodulehe kauduja kindlasti ka põgusalt sügiseses lehenumbris.

LK Värska - hüä olõmisõ kotusVARIAKalmistuseadusestEinar Raudkepp,majandusnõunikKäesolevast aastast kehtimahakanud kalmistuseadusegakehtestati kogu Eestis surnuaedadeleja matmisele ühtsedreeglid.Seni on kalmistutesse puudutavolnud omavalitsuste korraldada,kuid see on olnud piirkonnitierinev. Ühtse korra kehtestaminepeaks tagama selguse ja kindlusenii kalmistute haldajatele kui kainimestele ning lahendama olukorra,kus kalmistute korrashoidMärtsning matmistavad olenesid ainultkalmistu kasutajast või haldajast.Seadus sätestab tähtajad ja tingimused,mis on ühtsed kogu Eestis- näiteks kalmistute sulgemisele,pealematmisele ning kalmistuteümber rajatavale rahuvööndile.Kalmistuseadus kehtestab samutiüleriigiliselt matmise või tuhastamisenõuded ning reguleeribkalmistute rajamist, haldamist,kasutamist ja matmiseks sulgemist.Seadusest tulenevalt peab kalmistuidomavates omavalitsustesolema kalmistute kasutamiseeeskiri. Värska valla kalmistutekasutamise eeskiri sätestabVärska valla omandis olevateVärska, Saatse ja Podmotsa kalmistutekasutamise korra.Eeskirjaga reguleeritakse hauaplatsidekasutusse andmist, hauaplatsidehooldamist, matmisekorda ja palju muud. Näiteks uuehauaplatsi kasutuselevõtmiselsõlmitakse hauaplatsi kasutamiseleping. Juba kasutuses olevateja hooldatud hauaplatsideomanikel tuleb sõlmida hiljemalt10 aasta jooksul hauaplatsi kasutamiseleping.Värska valla kalmistute eeskiri onläbinud vallavolikogus I lugemiseja hakkab kehtima 01.04.2012.Värska Vallavalitsus ja Vallavolikogu õnnitlevad sünnipäevalapsiAleksandraPadumäeMaria SõroLeida KruusamäeVeera LillikStepan KullasaarKarl PuusaarAino SarmaHelena KõivHelvi KojusNikolai KütisaarVeera VõsonurmElsa AntsiEha SariMaria PuhmHelvi KalaAino KobaIgor JärvemägiKlavdija CaunišaLea SüvaorgMaret VabarnaRael LeopardArvi KarpatsAllan KunstVello PalatuHele KõrsPiret SeppVictor OleskTervitame uusi vallakodanikkeArtjom ZõkovKäret OstikDesiree AlevSander KodasRobin PäidPaul JärvekaldAprillElena MajaMihail OjalaPeeter HaugMihail MändojaAnna PüveLüüdi MadilainenVeera KaasikVoldemar KruusamäeMaria KõllamägiAleksandra KõivFjodor SapožnikovMaria VassiljevaPaul JärvemägiAlexey KachkinVello MägiVeera PuusaarViive TirpLinda JärvemägiSilvia AinikInta JuhansooRita PuurmaaJüri LassikIlme HoidmetsÜlle MehineVärska Vallavalitsus ja Vallavolikogumälestavad manalateele lahkunuidNikolai SäroKalju SavimägiArvi LillepruunVÄRSKA VALLAVALITSUSPAKUB TÖÖDVärska Vallavalitsus võtab tööleMAJANDUSTÖÖTAJATööülesanded: vallamaja esise ja valla haljasaladekorrashoid, jäätmejaamas jäätmete vastuvõtukorraldamine ning vajadusel pisemateehitus-, remonditööde teostamine.Nõudmised kandidaadile: juhilubade olemasolu,pingetaluvus, organiseerimisvõime,vastutustunne, algatusvõime, hoolsus, korrektsusKasuks tuleb: töökogemus ehitus-, remonditöödealalTööle asumise aeg: eeldatavalt mai 2012Kandideerimise sooviavaldus ja CV saataaadressil Pikk tn 12, Värska, 64001 Põlvamaavõi vald@verska.ee.Kontaktisik: majandusnõunikEinar Raudkepp telefon 7964 746, e-post:einar@verska.ee.Kandideerimisdokumentide laekumisetähtaeg: 25.04.2012.OSTAME JA VIIME ÄRAVANAMETALLIVajadusel võtame raskesti äraveetavad/kättesaadavad konstruktsioonid osadeks.Samuti ostame autoromusid.(Transport tasuta)Info: 56 125 006KULTUURIKALENDERAPRILLKuupäev Kell Sündmus Toimumiskoht13 Põlva MV, öine Värskas14-15 XXII Peko Kevad Tudernal, www.peko.ee23 Jüriöö jooks Värskas29 12.00 Saatse küla kevadine kirmas Saatse Muuseumi õuel30 19.00 Tantsuklubi ja volbripidu Värska SanatooriumirannasMAI5-15 XIX Seto Pitsipäävä’Seto TalumuuseumisSeto pitsi konkurss - peakatted5-31 NÄITUS: VANA VÄRVILINE SETO PITS. Fondinäitus Seto Talumuuseumis5-01.10 NÄITUS – Üte talo näpotüü Seto Talumuuseumis6 9.0014.00Jumalateenistus Värska Püha Jüri kirikusJüripäeva kirmaskVärska Kiigeplatsil13 13.00 Emadepäeva kontsert Värska Kultuurikeskuses15 Seto Pitsipäevade lõpetamine Seto Talumuuseumis15 11.00 Rohevahetus Seto Talumuuseumis18-20 Filmifestival Multi-Etno Värska laululaval27 10-15.00 V SUVISTE KÄSITÖÖ JA MAALAAT Värskas28 19.00 Tantsuklubi Värska Kultuurikeskuses31 18.00 Muusikakooli lõpuaktus Värska MuusikakoolisJUUNI1 Perepäev Värska Gümnaasiumis1 11.00 Väikeste vallakodanike vastuvõtt Värska Lasteaias2 18.00 Värska valla 20. sünnipäev Värskas4 12.00 Muusikakooli sisseastumiskatsed 2012/2013 a. Värska Muusikakoolis5 12.00 Muusikakooli sisseastumiskatsed 2012/2013 a. Värska Muusikakoolis9 Lobotka küla kokkutulek Lobotka külaplatsil16 12.00 Veepidu Sanatooriumi rannas16 12.00 SÕIRAPÄEV Saatse Seto Muuseumiõuel21 17.00 9.klassi lõpuaktus Värska Kultuurikeskuses22 14.00 12.klassi lõpuaktus Värska Kultuurikeskuses22 21.00 Jaanipidu Kolodavitsas Teini Talu orus23 Jaanipidu Saatses Saatses23 21.00 Jaanipäeva pidu Värska laululaval23 X Värska GP rattamaraton www.peko.ee25 Saatse Seto Muuseumi sünnipäev Saatse Seto MuuseumisFilmifestival Multi-Etno Värskas18.-20.mail toimubVärska laululavalfilmifestival Multi-Etno.Festivali käigus saabnäha Euroopa paremikkukuuluvaid väärtfilme,oma lemmikuleiab igaüks.Lisaks toimub lühifilmidekonkurss „Noorteelu maal’’.Külalisesinejateks onansambel Zetod ningparkouri ja slackline’igategelevad kohalikud superstaarid.Kaasa tekk ja termosning kohtume maikuusVärskas!Käesolev projekt on algatatudEesti Energianoorte ettevõtlikkusearenguprogrammiENTRUM raames.Info:multietno@gmail.comtoimetuse info: Toimetus: Meelike kruusamäeVärska Vallavalitsuswww.verska.eeKontakt: 529 1619E-post: kultuurikeskus@verska.eeKÜLJENDUS: anne-Ly sumreTrükk:AS TrükisTiraaź: 1300Ilmumisaeg: 5X AASTASjärgmine leht: juuni 2012