Number 3 (26) september (PDF) - Värska Vallavalitsus - Värska vald

Number 3(26) SEPTEMBER 2010 3Jälle koolis!uviselt särav päike oli meie saatjaksSkogu tarkusepäeva vältel. Peameseda heaks märgiks ning loodame rõõmuja kordaminekuid igaks koolipäevaks.Lisaks päikesele tegid hingele head lasteaialapsed,vanemad, vanavanemad jateised Värska elanikud ning külalised,kes kõnnitee läheduses ja kultuurikeskusejuures seistes või koduakendestsilmates meid järjekordsele õppeaastaleteele saatsid. Muidugi tundsime ka nendeemade-isade häid soove, kes meidoma mõtetes toetasid ja parimat kooliaastatsoovisid. Aitäh!Õppeaasta 2010/2011 alguses onVärska Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas148 õpilast. Õpilaste arv on parakueelmise õppeaastaga võrreldes küll 14võrra vähenenud, kuid me tunneme rõõmunendest 70 poisist ja 78 tüdrukust,kes leiavad loodetavasti igal hommikultusatujuta tee meie kohalikku haridustemplisse,männimetsaalusesse suurdeja avarasse koolimajja.Esmakordselt kooliteele asujaidon 8. Enamus esimese klassi õpilastestkäis juba kevadel mõned korradkoolimaja ja oma esimese õpetajagatutvumas. Kindlasti toimub suurte kogemustegaõpetaja Ruth Kõivo käe allkooliellu sulandumine kiiresti. Teiseklassi õpilased kohtusid üle pika ajaoma õpetaja Merike Kulliga. Lapsepuhkuseltnaasnud õpetaja Elle Tikkop saikolmanda klassi klassijuhatajaks.Uus neljas klass kuuletub nüüd ainsalemeesklassijuhatajale koolis – seeau langeb õpetaja Rein Zaitsevile. Viiesklass on üksmeelsemaks ja lauluhimulisemaksmuutunud õpetaja GalinaViskari klassijuhatajaks olemise ajal.Õpetaja Anneli Jõgelal on alates sellestõppeaastast erakordne võimalus juhatadaklassi, kus õpivad ainult tüdrukud– kuues klass just selline ongi.Kolmanda kooliastme klassijuhatajateseas muutusi ei ole: väga tubli jaõpihimulist seitsmendat klassi toetab jajuhatab õpetaja Tiina Purik, kooli suurimatklassi, kus õpib 21 õpilast, õpetajaKersti Leping ja oma esimesed õpilasedKOOLIELUJuba mitu nädalat on hommikuti Värskas liikumist rohkem– suvi on seljataga ja õpilased taas kooliteelVärska gümnaasiumi I klass 2010/2011 õppeaastalVärska koolis viib põhikooli lõpetamiseniõpetaja Anneli Lätt.Kooliperel on väga hea meel, etgümnaasiumiastme õpilaste arv polevarasemaga oluliselt muutunud. Pärissuurt kümnendat klassi (16 õpilast) juhatabõpetaja Ilme Hoidmets, üheteistkümnendaklassi eest (13 õpilast) seisabõpetaja Kaja Laats ning igatpidi on omaõpilastele (10) gümnaasiumiastme lõpuaastaltoeks õpetaja Olga Nagibina.Kooli kollektiiviga liitus augustisõpetaja Rita Marits, kes annab esimeseja teise kooliastme inglise keele tundening majandusõpetust 8., 10. ja 11. klassis.Enne õppeaasta algust oli koolielusvajalik mõnede töökorraldust ning tunnijaotustpuudutavate muudatuste sisseviimine.* Jätkuvalt on tunniplaanis pärimuskultuur.Kui 2. ja 7. klassis jätkabselle tunni andmist õp Maret Vabarna,siis 10. kl valikkursuse kokkuseadjaksja läbiviijaks on sellel õppeaastal õpIlme Hoidmets. Tema kanda on ka filosoofilisteteadmiste edasiandmine jaomandamine 11. klassis ning ikka lõpueksamitelemõeldes uurimistöö aluseidja tekstiõpetust puudutava kursuse läbiviimine12. klassis. Siinkohal ei saamainimata jätta 2009/2010 õppeaastariigikirjandi väga häid tulemusi (õpilastepunktid 50 ja 90 vahel). Keskmistepunktide järgi (69,8) oleme kirjandiga19. kohal vabariigis. Suurepärane tulemus!Tänud õp Ilme Hoidmetsale suuretöö eest! Ka ühiskonnaõpetuse riigieksamikeskmine tulemus oli möödunudaastaga võrreldes 3 punkti kasvanud– õppeaasta 2009/2010 eksamipunktidekeskmine 67,8 viib meid ainealaselt vabariigis39. kohale. Aitäh õpetaja MaitKuusik! Palju edu ka sellel aastal!* 10. kl tunniplaanis on valikkursusenaI pa arvutigraafika, mis asendubII pa riigikaitseõpetusega. Muutusi ontehtud ka keskkonnakaitse ainekavasning sellest sügisest harib õpilasi keskkonnaalaseltõp Anneli Jõgela.* Õpilaste vähese huvi tõttu ei oleFoto: Kalju Kuusik11. kl tunniplaanis enam joonestamisekursust. Arvestades õpilaste soove, onalanud õppeaastal inglise keele suulinekursus ka 11. klassis ning õpilastel onvarasemate aastatega sarnaselt võimalusläbida autoõpetuse kursus.* 12. kl usundilugu on tunniplaanisläbi aasta ja need tunnid sisustab õpMaret Hunt.* Läbi gümnaasiumiastme jätkuvadmajandusõpetuse ja saksa keele kursused.Majandusõpetus on endiselt ka 5. ja8. kl tunniplaanis. Algklassides püüamealustada ja jätkata majandusringi tegemistega.* Oleme seni kolmandas kooliastmesriigi poolt ettenähtud tööõpetusetundidele saanud võimaldada ühe lisatunni,kuid sellel aastal on 9. kl tunniplaanisüks tööõpetus asendunud ühiskonnaõpetusega.Valik osutus eksamiainekasuks.* Võõrkeelte oskuse kõrval on tänapäevalväga tähtis ka arvutioskus. Vahepealsetelaastatel meil seda nooremateõpilaste tunniplaanis ei olnud, aga sellestsügisest võib selle jälle 6. kl tunniplaanistleida.Käivitunud on 1.-4. kl õpilastelemõeldud pikapäevarühm, kinnitatud onparandusõpperühmad ja selgunud logopeedilistabi vajavad õpilased. Jätkameõpiabi ümarlaua tööd. Aineõpetajad onleidnud ajad konsultatsioonideks ja järeleaitamisteksning huviringides osalejatenimekiri täieneb iga päevaga.Selle aasta märksõnaks üldhariduseson uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduseellurakendamine ja ettevalmistusriiklike õppekavade rakendamiseks.Tõotab tulla sisukalt töine kooliaasta,mille jooksul on kõigil võimalusendale midagi tõestada ning püstitatudeesmärgid täide viia.Alanud kooliaastaks kõigile õpetajateleõpetamis- ja juhendamisrõõmu,õpilastele teotahet ja õppimislusti ninglapsevanematele õnnelikku aastat omalapse/laste kõrval!Eve KAPTENVärska Gümnaasiumi õppealajuhatajaKes vastutab kooliarengu eest?. augusti hommikul31 helises telefon. Õppealajuhatajaandis teada,et käesoleval õppeaastal ongümnaasiumi osas pärimuskultuurivalikainete mahtuvähendatud - varasema kolmeerineva õpetaja ja sisugatunni asemel piirdutakse selaastal ainult ühega. Võtsininfo teatavaks ja vastasin positiivseltteisele tööpakkumiselemujal.Kuna osalesin VärskaGümnaasiumi 2010. - 2012 a.arengukava koostamise protsessis,siis mäletan, et sellesdokumendis rõhutataksevisioonina pärimuskultuuriõpetamise toetamist mitmeskooliastmes. Kooli missioonon arengukava järgi ollapiirkonna kultuuri, vaimsuseja traditsioonide kandjaks.Strateegiliseks eesmärgiks onmuu hulgas säilitada omanäoliseõppekava ja traditsioonidegagümnaasium Setomaal.Täpsemalt saab lugeda koolikodulehelt dokumentide hulgast,arengukava on kõigilekättesaadav.Eelnevale toetudes, tekibanalüüsivõimelises peas faktidekonflikt - kuidas saab esimeselkoolinädalal vastu võttakokku lepitud visioonile, missioonileja eesmärkidele vastukäivatotsust? Sellest arenebjärgmine küsimus - kellel onõigus selliseid otsuseid teha?Arengukava punkt 7.5.3.(Õppekorraldus ja meetodid)avaldab, et valikkursuste valikuanalüüsi eest vastutavaddirektor ja õppealajuhataja.Samuti hoolitsevad nad selleeest, et valikkursused toetaksidkindlat suunda või praktilisioskusi.Asjast lähemalt: vastavaltvolikogu poolt kinnitatudarengukavale, ei ole lisaksriiklikule ainekavale eraldiesile tõstetud ühtegi muudsuunda peale pärimuskultuuri.Kui näiteks tuua käesolevaaasta gümnaasiumi tunniplaan(vastavalt kooli kodulehelolevale infole, 8. septembriseisuga), siis leiame sealt aga,et majandusõpetust on kolmkorda rohkem kui pärimuskultuuri- kolm tundi ühe vastu.Arvutigraafikat on kaks kordarohkem kui pärimuskultuuri- kaks ühe vastu. Pärimuskultuurigavõrdselt on uue ainenafilosoofiat. Võimalik, et loeteluei ole täielik, sest kodulehelolevas tunniplaanis ei oleeraldi märgitud, millised neiston valikaineid.Kui peaksin isiklikult vastutamaharidusministri pooltkogu Setomaa gümnaasiumileantud privileegi eest - ollaväikese, kuid kultuuriliselteriilmelise koolina elus -teeks selline võrdlev lühianalüüsmind väga murelikuks.Juhin tähelepanu, et vastavaltVärska Gümnaasiumi juhtimisskeemile,seisab õppealajuhatajastja huvijuhist kõrgemalpulgal direktor, kellestomakorda kõrgemal on vallavalitsusja hoolekogu.Koolis õppiva lapse vanemanaja lihtsalt aktiivse inimesenaesitan avalikult küsimuse:milline on kooli juhtkonnakonkreetne tegevusplaan2010/2011 õppeaastal, et täitaarengukavas määratud eesmärkeja millised on konkreetsedtakistused plaani täitmisel(kaadri probleemid, vms)?Ette aimates võimalikkevastuseid, meenutan, etarengukavas leiduv SWOTanalüüs toob välja kooli tugevustestesimesena professionaalsepedagoogilise kaadriolemasolu, teisena meeskonnatööja koostöö põhimõteterakendamise; nõrkustest esimesenaõpilaste vähese motiveerituseõppetööks ja ohtudestesimesena ülekoormatudainekavad, kus pole välja toodudainetevahelised seosed.Et omalt poolt avalikultlahendusi välja pakkuda, siispean kooli enda traditsioonesilmas pidades väga tähtsaksmajandusõpetuse säilimist jateiste ainetega lõimimise veelhoolikamat läbimõtlemist.Juba praegu on õpilasfirmasaavutanud häid tulemusijust nimelt pärimuskultuuribaasilt arendatud toodetevalmistamisel, müümisel javõibolla enda teadmata kapropageerimisel. Kasutamatavõimalusi on veel aga palju:majandusteadmiste baas annabtugevad eeldused kultuurikorraldusekslaiemas mõttes- müüa ja vahendada saab lisaksesemetele ka nt ansambleid(oma klassikaaslaste puntvõi mõni kuulsam seto ansambel),kontserte, etendusi,festivale, trükiseid, reklaamfilme,videosid, rahvuslikkemänge, spordisündmusi,hüpnoosiseansse, heli- javalgustehnikat, DJ-sid, tantsurühmi,turismitalusid, jne.Pealegi annaks eelteadmisedmajandusest ja pärimuskultuuristkonkurentsieelise ntTÜ Viljandi Kultuuriakadeemiakultuurikorralduse erialalõppimiseks. Võibolla leiaksidvähese motiveeritusega õpilasedmidagi enda jaoks sellestloetelust edasi arendades jakoolikaaslaste hulgas ringivaadates. Üks on tugev projektikirjutamises, teine tootevalmistamises, kolmas on heamüüja - nii võiks tekkida elujõulistkontingenti, kes pärastmujal õpinguid ka kodukohtatagasi pöörduksid ja endaleise töökohad suudaksid luuavõi vähemasti turiste siia oskaksmeelitada.Need on minu mõtted koolivõimaluste kohta, mida olenarengukava loomise protsessiska avaldanud. Et ideedelelaiemat kõlapinda anda, ootankoolipoolset läbimõeldudja konkreetset tegevusplaani,kust oleks näha, et neid tegevusika tehakse, mitte et needjäävadki lihtsalt arengukavassekirja.Tulevikku vaadates,Kristjan PRIKS,õpetajaVärska Muusika koolis,TÜ Viljandi KultuuriakadeemiasjaEesti Muusika- jaTeatriakadeemias

4 Värska — hüä olõmisõ kotusMuusikakool alustasõppeaastat 53 õpilasegaärska Muusikakooli I klassi astus 7 õpilast: KairytVKeerd (kitarr), Mari Linnus (viiul), Inganora Makko(viiul), Joosep Rohtla (akordion), Rainek Savimägi(kitarr), Mirjam Silgo (kitarr) ja Andri Raja (kitarr).Muusikakooli esimene klass koos õpetajategaAlanud õppeaasta suuremaks muutuseks on õppimisvõimalustelaienemine ka täiskasvanutele. Täiskasvanuteõppes asub õppima 9 õpilast: Meelike Kruusamäe (karmoška),Kairi Noormänd (kitarr), Aivar Piirisild (kitarr),Jane Priks (karmoška), Ülle Pärnoja (karmoška),Janika Teervalt (karmoška), Merike Tein (karmoška),Meel Valk (kitarr) ja Toomas Valk (kitarr). Täiskasvanuteõppekavad on nii sisult kui ka vormilt väiksema mahugaja nende õppetöö algab 1. oktoobril. Populaarseimad pillidon seega karmoška ja kitarr ja nn eakamate õpilaste esimesiavalikke esinemisi on oodata kevadel.Täiskasvanud õpilased koos õpetajategaFoto: Kristjan PriksFoto: Ott KaasikÕpetamist jätkavad kõik eelmisest õppeaastast tuttavadpedagoogid: Elo Toom, Toomas Valk, Edvin Vendt,Ott Kaasik, Meeli Härmson, Galina Viskar, Tiiu Koit,Žanna Ranna, Kristjan Priks ja Tiina Kadarpik. Muusikakoolikollektiiv täienes ka ühe uue pedagoogi võrra,kelleks on Rita Marits (klaver). Rita on lõpetanud TartuÜlikooli muusikaõpetaja erialal.Soovin kõikidele meeleolukaid muusikalisi hetki algavalõppeaastal!Tiina KADARPIKVärska Muusikakooli direktorMuusikakool kutsub kõiki5. oktoobril kell 17. 00ÕPETAJATE PÄEVA KONTSERDILETraditsiooniliselt kuuleteesinemas vaid õpetajaid!NOORED/KOOLIELUeekord pidasin oluliseksSmitte rääkida Värskanoorteka tegemistest, vaidheita pilk Eesti ja Euroopatasemel toimuvatele sündmustele,mis siiski, kas siisotseselt või kaudselt, puudutavadja mõjutavad kameie noori. Kõige värskemnoortega seonduv info liigubtänapäeval ikka internetis,seepärast on iga lõigulõpus veebilehe aadress,kus võib huvi pakkunudteema kohta pikemat lugemistleida. Käivitunud onka Põlvamaa Noorteportaalwww.polvanoored.ee,kus saab lugeda erinevaiduudiseid, saata ise uudislugusidja arvamust ning täitaoma üritustega maakonnanoortekalendrit. Ühtlasitäidab portaal infokandjaeesmärki, andes ülevaatemaakonnas tegutsevatesthuviringidest, -koolidest jaharidusasutustest. Lisakspeab noortekogu oluliseksvõimalust arendada portaalarvamusplatsiks. Sellekssaavad kõik portaali külastajadka üleval olevaid uudiseidkommenteerida.ÜRO kuulutas väljanoorteaastaRahvusvahelisel noortepäeval12. augustil kuulutasÜRO välja noorteaasta, miskestab 11. augustini 2011.Noorteaasta loosungiks on“Meie aasta. Meie hääl”.ÜRO noorteaasta keskendubkolmele teemale:noortesse investeerimineja noortele pühendumine,noorte osalus ja partnerlusning kultuuridevahelisemõistmise suurendamine.Noorteaasta lisainformatsioon:http://social.un.org/youthyear/Kestab noorte tööelupuudutav online-küsitlusJuulis algas Eesti NoorteühendusteLiidu eestvedamiselEestis üleriigilinenoortekonsultatsioonnoorte tööhõive teemadel.Taolised konsultatsioonidtoimuvad noorteühendusteeestvedamisel enamikusEuroopa Liidu liikmesriikides.Konsultatsioonideeesmärgiks on EuroopaLiidus elavate noortegakonsulteerimine noorte vajadustegaparemini arvestamiseksning noorte tegelikuolukorra teadasaamiseks, etparemini planeerida tööhõive-ja noortepoliitikat.Konsultatsiooni esimeseetapina on avatud kõikidele15-30aastastele noorteleonline-küsimustik. KõigiNoortevaldkonna uudisedvastajate vahel loositakse välja ka mõnusaidauhindu. Online-küsimustik:www.enl.ee/konsultatsioonidNoorte isamaalise omaloomingukonkursi tähtaeg pikenesEesti Noorsootöö Keskus koostöösEesti Kodu-uurimise Seltsiga pikendasisamaalise luule, proosa ja laulu konkursitähtaega. Konkursile oodatakse omaloomingutteemadel Eestimaa, isamaa, kodu,kodumaa armastus. Konkursist saavad osavõtta kõik 7-26 aastased noored. Isamaaliseomaloomingu konkursi tähtaega pikendati24. septembrini 2010. a. Tulemused avalikustatakse5. oktoobril.Lisainformatsioon: www.entk.ee/?id=165&keel=ee&uudis=259Noortepäev Tartus12. augustil toimus Tartus rahvusvahelinenoortepäev, mida on Eestis tähistatudalates 2002. aastast. Noortepäeva magnetikson olnud vabaõhukontserdid, võistlusedja töötoad. Päeva jooksul toimus kanoorte jaoks oluliste teemade arutelusid,maakondade delegatsioonide võistlusi, kohalolid noorteühendused üle Eesti ja paljumuud põnevat. Noortepäeva 2010 toetasHaridus- ja Teadusministeerium ning korraldasEesti Noorteühenduste Liit. Lisainformatsioon:www.enl.ee/et/Organisatsioonist/Sundmused&nID=153Minuraha.ee soovitab noortele„Rahatsirkust“Finantsinspektsiooni infoportaaliswww.minuraha.ee saavad noored oma teadmisitestida spetsiaalselt noortele mõeldudmängus “Rahatsirkus”. Mängu eesmärk onpanna noori tarbijaid rahaasjadele mõtlemaning lisateadmisi otsima. Mäng on üles ehitatudklassikalise lauamängu põhimõttel,kus täringut veeretades saab nupuga edasiliikuda. Mõnel ruudul peatudes tuleb vastataühele või teisele rahaasjade põhitõdesidpuudutavale küsimusele. Lisapunkte saabkiiruse eest. Mängi siin:http://tsirkus.minuraha.ee/Riigikogu võttis vastu uue noorsootööseaduseRiigikogu võttis 83 poolthäälega vastuuue noorsootöö seaduse, mis reguleeribnoorsootöö korraldust Eestis. NoorsootööÕpilasmaleva Värska rühm maakondlikul kokkutulekulvormidena reguleerib seadus noorteühenduste,noortekeskuste ja huvikoolide tegevust,samuti üldhariduskoolide tunnivälisttegevust, noortelaagreid ja noorteprogramme.Vastu võetud noorsootöö seaduseeelnõu väljatöötamist alustati 2006. a. Uusnoorsootöö seadus hakkab kehtima 1. septembrist2010. a. Lisainformatsioon:http://www.riigikogu.ee/Valmis noorte eluolu analüüsiv kogumik„Noortemonitor 2009“„Noortemonitor 2009“ sisaldab statistilisiandmeid ja analüüse peamistest noortepoliitikatoimealadest nagu noorsootöö,haridus, tervis, sotsiaalpoliitika, kultuur,riigikaitse jt. “Noortemonitor 2009” juhtivaksteemaks on noored ja töö. Kogumikannab ajakohase informatsiooni noorte tegelikusteluolust ja võimaldab seeläbi teadmispõhistlähenemist noore elu puudutavatepoliitikate kujundamisel. Väljaanne onsuunatud riigi ja kohaliku omavalitsuse otsustajatelening noortega töötavatele spetsialistidele.Lae „Noortemonitor 2009“ allasiit: http://www.entk.ee/?id=376&keel=eeEesti Seksuaaltervise LiiduraamatusoovitusJuuni alguses jõudis poelettidele avameelneja aus raamat seksist „Nii kuum ontunne! Noorte oma seksiraamat“. Raamaträägib piinlikkuse ja valehäbita seksist jakõigest sellega seonduvast: tunnetest, suhetestja igatsusest, tervisest ja arsti läbivaatusest,tõest ja müütidest, eneseusaldusestja õigusest oma kehale. Lõbusate illustratsioonidegaraamat kirjeldab seksuaalsetarengut ning rõõme ja riske, mis kaasnevadseksiga. Eesti Seksuaaltervise Liidujuhatuse liige, naistearst ja noortenõustajaKai Part soovitab raamatut nii noortele kuinende vanematele, kelle kooliajal kahjukspolnud sellist teost. “Raamat on hea nõuandjaka õpetajatele ja kõigile, kes soovivadend seksuaal(tervise)alaselt harida“.Soome keelest tõlgitud raamatut on Eestilugeja tarvis täiendanud Eesti SeksuaalterviseLiit. Raamat oli Soomes 2005. aastalTieto-Finlandia preemia nominent.Infot Värska Avatud Noortekeskuse kohata:noortekeskus@verska.ee; www.verskanoored.eevõi 51 71 796. Värvilist sügist!Aleksandra TIIRMANVärska ANK juhataja

Number 3(26) SEPTEMBER 2010 5elle aasta kevadel ja suvelSviidi Värska vallas läbipärandkultuuri kaardistamine.Selle eesmärgiks oli leidamaastikult üles huvitavaidinimtekkelisi või pärimusegaseotud objekte, määrata täpseltnende asukoht ja kirjeldadanende hetkeseisukord. Objektidkantakse üle-Eestilisseandmebaasi ja alates järgmiseaasta algusest saavad kõik huvilisednendega tutvuda Maaametikaardirakenduse kaudu:(http://xgis.maaamet.ee/xGIS).Pärandkultuuri kaardistamisenäol on tegu üle-Eestiliseprojektiga, mis saab teoks tänuEL Eesti-Läti programmile(projekti rahastaja) ja RiigimetsaMajandamise Keskusele(projekti juhtpartner).Suviste välitööde käiguskaardistati Värska vallas kokku135 pärandkultuuri objekti.Põnevamate leidudena, mistutvustavad kohalikku tööstust,võib ära tuua 10 veskikohta, 11tõrvaahjukohta, mitmeid söepõletusauke,savikodasid, tellisevabrikuidja turbavõtukohti.Kultuurivaldkonnas märginära 6 laudsipuud ja 4 arvatavattsässonakohta (Saarepää, Lute-KULTUURVÄRSKA KULTUURIKALENDEROKTOOBER05. – 09. Leivanädal (ettetellimisel) Seto Talumuuseumis04. – 10. SETO KULTUURI NÄDAL Värskas09.-10. Konverents „Seto saaja“ Värska Kultuurikeskuses14. Salongiõhtu muusik Kirile Loo´ga Värska Kultuurikeskuses16. Ansambel KOSMIKUD kontsert Värska Kultuurikeskuses21.-23. Kangakudumise päevad Kirävüü25. 19.00 Tantsuklubi. Värska valla fotokonkurssi autasustamine. Värska KultuurikeskusesNOVEMBER02. – 06. Muuseumi sünnipäevanädal Seto Talumuuseumis06. 21.00 Kohviklubi õhtu bändiga Värska Kultuurikeskuses11. 15.00 Nahtsipäev Matsuri külakeskuses21. 16.00 18. Laste laulupäev Värska Kultuurikeskuses26. 19.00 Kalevi Kammerkoori, orkestri ja solistide esituses „PekoSümfoonia“. Dirigent Hirvo Surva, muusika Erki Meister, Värska Kultuurikeskuses29. 19.00 Tantsuklubi Värska KultuurikeskusesDETSEMBER01.-05. Jõulude ootel. Õpetame, kuidas ise keskkonnasäästlikultvalmistada jõulukaunistusi ja kingitusi.Seto Talumuuseumis07. – 11. Jõulude ootel (ettetellimisel) Seto Talumuuseumis10. 11.00 – 16.00 Jõululaat Värska Kultuurikeskuses18. 20.00 Värska valla jõulupidu Värska Kultuurikeskuses20. 14.00 A. Vabarna nimeline omakultuuriõhtu Värska Kultuurikeskuses22. Koduste laste jõulupidu Värska Kultuurikeskuses22. 19.00 Muusikakooli jõulupidu Värska Kultuurikeskuses23. Värska Gümnaasiumi jõulupidu Värska Kultuurikeskuses27. 19.00 Tantsuklubi Värska Kultuurikeskuses28. 15.00 Jõulupidu Saatses Saatse Pansionaadis29. 14.00 Värska valla pensionäride jõulupidu Värska KultuurikeskusesSPärandkultuuri kaardistamisestpää, Sesniki ja Korela külades),aga ka vähemalt 12-s kohaskunagi tegutsenud külakooli.Tänu Petseri Lõuna- ja Põhjalaagritegevusele oli Värskavallast leida ka palju militaarsetaustaga objekte. Metsanduslikupärandkultuuri vallastkaardistasin mitmed kunagisedmetsavahikordonid, metsataimlad,võõrpuuliikidest metsakultuuridja tulevalvetornid. Kõigetähelepanuväärsemad objektidSeto kultuuri nädaleto kultuuri nädal toimub 4.- 10. oktoobrini. Tegemiston Setomaa nelja valla (Värska,Mikitamäe, Meremäe jaMisso) omavahelise koostööprojektiga,et veelgi rohkemtähelepanu pöörata meid ümbritsevalekultuurile ja selle rakendamiseleigapäevaselt (nt.raamatukogu,suhtlemine seto keeles).Nädala jooksul toimuvadigas Setomaa vallas sündmusedja tegevused mis on seotudseto kultuuri traditsioonidega.Iga vald koostab oma nädalaplaani koostöös valla allasutuste,seltside jt ettevõtlike inimestega,et erinevaid tegevusija sündmusi oleks nii lasteaialastele kui ka eakatele inimestele.Ühise sündmusena onplaneeritud Setomaa-teemalineviktoriin, kus saavad omateadmisi näidata nii koolilapsedkui ka täiskasvanud. Viktoriinikoostab Vello Jüriöö.Värska vallas teevad nädalakava koostamisel koostöödlasteaed, kool, muusikakool,Silla jäänused Piusa jõel Petseri raudteejaama lähistellähevad lisaks andmebaasile kaPõlvamaa pärandkultuuri tutvustavasseraamatusse, mis ilmubjärgmise aasta algul. Suurtänu kõigile, kes võtsid vaevaksminuga oma mälestusi jagadaning minuga koos mööda metsikäia. Eriline tänu suure abi eestEvald Pähnale, Ove Kalmuseleja Volli Kukumäele.Pärandkultuuri kaardistamineon protsess, millel ei saagiolla kindlat lõppu. Alati leiabnoortekeskus,MTÜ Kirävüü, Seto Talumuuseum,kultuurikeskus ja VärskaSanatoorium.Nädala raames on kavastähistada viljakusjumala Pekopäeva. Pekost tuleb rääkimaTartu Ülikooli õppejõud HeikiValk. Planeeritud on väljasõitKolossova külla JumalamäelePeko kuju juurde.Värska raamatukogu panebvälja näituse Setomaa teemalisestkirjandusest.Sündmused ja tegevusedon integreeritud ka igapäevasesselasteaia ja kooliellu nt.rahvusliku käsitöö õpetamineja Setomaa teemaliste joonistustetegemine jne.Asutustevahelise koostöönakülastavad Värska Muusikakooliõpetajad lasteaeda, ettutvustada mudilastele rahvapille.Seto jutuste vestja TerjeLillmaa pajatab oma lugusidlasteaias, noortekeskuses jaSanatooriumis. Seto käsitöödtuleb Kirävüüsse õpetamaRaili Riitsaar. Loodame, etkohaletulnud käsitööhuvilisedsaavad sellest õhtust idee käivitadapüsiv käsitööring.Seto kultuuri nädal lõppeb9. – 10. oktoobril Värska Kultuurikeskuseskonverentsiga„Seto saaja“, kus räägitakse19. sajandi pulmatraditsioonidestkuni selle suve seto pulmadenining diskuteeritakseja püütakse leida kompromissFoto: Toomas Valkveel uusi ja põnevaid objekte,mis väärivad andmebaasi kandmist.Pärandkultuuri objektidestteadaandmise võimaluson loodud RMK www.rmk.eeja Eesti Metsaseltsi www. metsaselts.eekodulehtedel. Samutivõib Värska valla huvitavatestpärandkultuuriobjektidestedaspidi mulle teada anda.Toomas VALKVärska valla pärandkultuuriinventeerijakaasaja vana- ja uutmoodipulmapidamiseks. Arutatakseselle üle, mis on pulm, milleksseda ja kas üldse on vaja jne.Ettekannete taustaks näidataksepalju pilte ja filmilõike niivanematest kui ka viimastestpulmadest. Lauldakse traditsioonilisipulmalaule ja tantsitaksening kõigil soovijatel onvõimalik ise peaaegu kõigesosaleda. 9. oktoobri õhtul tulebesitusele ka seto pulmateemalinenukunäitemäng.Projekti toetab SetomaaRiiklik kultuuriprogramm ningVärska valla haridus- ja kultuurikomisjon.Seto kultuurinädal võiks saada Setomaaltraditsiooniliseks sündmuseks,millest saaksid osa edaspidi kaväljaspool Setomaad elavadsetod ja teised huvilised.Jane PRIKSkorraldajaPäikseline suvi javärviline sügisVägilased ja Toomas Valk Värska Kultuurikeskuse laval koos musitseerimasFoto: Meelike Kruusamäeöödunud suvekuud olid tegevusterohked ja meeldejää-Eriti palju oli tegemist suursündmustega – maakait-Mvad.sepäev ja XII Seto Leelopäev. Mõlemad sündmused toimusidVärska Laululaval ja meelitasid kohale parajalt palju rahvast.Hoolimata sellest, et maakaitsepäeval, mis toimus 23. juunil,oli ilm pisut vihmane, oli osavõtjaid palju. Koos perega sai osavõtta erinevatest tegevustest ja uudistada demonstratsioonesinemisi.Aitäh kõigile organisatsioonidele, kes päeva põnevaksmuutsid!10. juulil toimunud leelopäev oli sel korral pulma- ja kosjateemaline.Kõik leelokoorid, kes peost osa võtsid, saatsidjuba eelnevalt enda esitatava(d) laulu(d). Nii sai kokku pandudstsenaarium, mille põhjal seto pulmad laval päriselt mahamängiti. Lavalt ei puudunud ka truuskad, peigmees, pruut ningnende suguvõsad. Uhke tunne oli küll vaadata, kuidas kõigistkooridest koosnev rongkäik, eesotsas pruut ja peigmees omalähemastega hobukaarikutel, laululavale saabusid. Ilm oli heaja tänu sellele oli pealtvaatajaid palju kogunenud. Kõige enampüüdsid tähelepanu erinevad mõrsjaitkud. Tahan kogu südamesttänada kõiki neid inimesi, kes olid laval, organiseerijatetoimkonnas või andsid lihtsalt head nõu – ilma teieta poleks niitoredat sündmust korraldada saanud.Sügis toob endaga kaasa kirju kultuuriprogrammi. Jätkuvalttoimuvad iga kuu viimasel esmaspäeval tantsuklubid, peetaksemeeles rahvakalendri tähtpäevi. Erilise sündmusena mainiksinjuba 3. septembril ära toimunud Vägilaste plaadiesitluskontserdi. Lisaks Vägilastele esines kõigi rõõmuks ansambelKlapp. Kõik soovijad said mõnusa muusika saatel tantsu keerutadavõi Vägilastega koos laule laulda. Tore oli koos Vägilastegalaval näha ka kohalikku muusikut Toomas Valk’u, kes ka iseon sellesse ansamblisse kuulunud. Tore õhtu tõi kohale toredaseltskonna, kes sündmust täiel rinnal nautisid.Head muusikat saab kuulata ka oktoobris, kui 16-dal kuupäevalastub Värska Kultuurikeskuse saalis üles ansambel Kosmikud.Tuleb kindlasti eriline õhtu, täis erilist muusikat. Need,kes sooviksid natuke rahulikumat muusikat nautida, saavad osavõtta salongiõhtust, mille külaliseks on Kirile Loo. Tasub kuulamatulla! Salongiõhtu toimub 14. oktoobril! Kõigi sündmustekohta saate täpsemat infot kultuurikalendrist.Soovin kõigile mõnusat sügist. Nautige erinevaid värvelooduses, jahedat ja karget õhku ning veel mõningaid soojepäikesekiiri. Ja kindlasti leidke aega, et võtta osa kultuurisündmustest.Korraldame erinevaid sündmusi ikka selleks, et kõiksaaksid kultuurikeskuses meelepärastest tegemistest osa võtta.Meelike KRUUSAMÄEVärska Kultuurikeskuse juhataja

6 Värska — hüä olõmisõ kotusMUUSEUMID/TURISM/KULTUURUus töötaja Setomaa TurismisSeto Kuningriigi päevast sügisperioodil jääb rohkemaega sisseelamiseksalates on MTÜ SetomaaTurismis ametis uus ja MTÜ liikmetega ningtöötaja Anni Haavakats tegevustega tutvumiseks.(fotol all).Suurematest tegemistestTere tulemast! on ees külalistele suunatudSetomaa turismiinfopunktiveebikeskkonna arendus jabüroojuhina onAnni põhirolliks kogudaturismialast infot ja sedaplaanide tegemine järgmistekstrükisteks.Anni endast: “Olenkülastajatele jagada nii ülikoolis omandanud loodusturismisilmast-silma Värska infopunktiskui Setomaa turismiveebissialaseid teadmi-ning tahaksin suurimaheameelega õpitut rakendadaEsimesed töökogemusedja anda enda panussai Anni turistiderohkelSetomaa turismisektoriajal. Rahulikumal arendamiseks. Et Setomaaon loodusturismiarvestadesväga atraktiivnepaik, siis on seekindlasti suurepäranevõimalusülikoolisõpitu käiku lastaja sellega kaMTÜ’le kasutuua”.ÜllePÄRNOJAMTÜ SetomaaRMeenutus suvestVaatamata väga soojalesuvele leidsid tee muuseumisseendiselt paljud külastajad.Selle suve üllatajadolid meie naabrid lätlased,kes on avastanud Setomaa.Seto Talumuuseum koosfiliaaliga, vaatamata pingeliselesuvehooajale, aitaskaasa leelopäeva läbiviimiselja osales näitusega jakäsitööletiga Seto kuning-õskel ja vihmasel sügiskuulon hea meenutadamöödunud kuumasuve Seto Talumuuseumis.Suvi algas muuseumileväga päikeseliselt, sestka pilves ilmaga oli õuelpäike – muuseumi hoonedsaid uued laastukatused.Värska Vallavalitsuseleeraldas raha PRIA ningtöid teostas OÜ Katusõkatja.Täname!riigipäevalSelleaastased juulikuisedILOÕDAGUD olidsaaja- ja pulmateemalised.Viiel neljapäeva õhtul leelotasidLeiko, Kuldatsäuk,Värska naiste leelokoor,Mokornulga koorid, tantsukeerutas Käokuld ja pillimängisid Kõivo Kolli,Viskari Galina ja Trallikud.Soojadel suveõhtutel olikontserte vaatama-kuulamatulnud paras hulk külalisi.Kõigil kollektiividelolid hästi ettevalmistatud jaharivad kavad.Mikitamäel.Väikese kooseisuga osalesimeka Radajal festivalil.Peagi on saabumas01. oktoober, kui muuseumootab teie kosja-ja pulmalugusid.Pange julgelt mälestusedkirja – need võivadolla auhinnaväärilised ja onväga olulised ajaloo seisukohaltmuuseumile. Kellelpole aega kirjutamiseks,saab mälestused salvestadadiktofonile.Seenerohket sügist!Evi ROHTLAmuuseumiõpetajaSügis Saatse muuseumisPihlakakobarad on punaseks värvunud ningmuuseumitöös võib veidike hinge tõmmataSNedsaja külapäev algas Seto hümnigaedsaja külaplatsil pee-Maarjapäeval, 28. Ntiaugustil järjekordset külapäeva.Külaga seotud inimesioli kokku tulnud üle70. Rõõmustav oli näha, etkohale oli tulnud nii suuremosa Nedsaja küla püsielanikest,kui ka paljud küla endisedelanikud oma peredeja järglastega. Kolmandataastat peeti pidu uuel külaplatsil,mille külaelanikudaatse muuseumis olihuvitavalt töine suvehooaeg.Meie uhke majavõttis vääriliselt kõik soovijadvastu ja pakkus sügavaidemotsioone Saatsepiirkonna setode elu-olututvustades.Oli tõsiselt töiseid hetki.Samas oli palju töiseltrõõmsaid ja huvitavaid hetki,mis andsid tuge ja jõuduedasi toimetamiseks.Meie majja leidsid selsuvel tee paljud inimesed,sealhulgas presidentToomas Hendrik Ilves,EAÕK metropoliit Stefanus,haridusminister TõnisLukas. Saatesarja „Minaelan siin“ kaudu oli meilau oma maja tutvustadaka Setomaast kaugemale.Eetris olnud saatepäevalaga üllatasid külastajadoma emotsioonidega: „NägimeTeid telekas ja tulimevaatama, kas istute veeltrepil ja ootate.“ Sellisedemotsioonid on ääretultolulised ning tõestavad, etliigume õiges suunas.Suvel toimus Saatsemuuseumis ka mitmeid üritusi.Sõirapäev tõi elevustnii kohalikule rahvale kuiTallinna inimestele. SetoSuveülikooli üritused tõidSaatsesse inimesi, kellelveel polnud aimugi Saatsemuuseumi olemusest ningtegevusest. Kõike, mida selsuvel tegime, tegime südameganing kõige suuremakstänuks on külastajaterahulolu. Tore on olnudkuulata, kuidas vanas koolimajasõppinud inimesedon rõõmustanud, et nendevana kool on korda tehtudkoostatud Nedsaja külatutvustava näitusega. SuureleNedsaja küla kaardilesaid kõik pidulised ülesmärkida, millisest talustnad pärit on. Palju nalja janaeru pakkusid koosviibijaileKarisilla külateatrivalla abiga kaks aastat tagasirajasid.Traditsiooni kohaseltalgas pidu Seto hümni saatellipu heiskamisega. Seejärelütlesid tervitussõnadkohaletulnuile Nedsajakülavanem ja Värska vallavanem.Külapäeval said meeleolukadinimesed kohtuda ammustetuttavatega, meenutadalapsepõlvemälestusi jatutvuda vanadest fotodestNedsaja külapäeval osalejadetendused.Peale lõkke süütamist läksidlahti esimesed Nedsajaspordivõistlused, milleseekord võitis Kure taluFoto: Kermo Kukkesindusmeeskond. Kuigiilm üritust ei soosinud, eilasknud pidulised end sellestheidutada ja pillimänguning laulu saatel kestiskülapäev varaste hommikutundideni.Tänan kõiki inimesi jakoostööpartnereid, kes aitasidkaasa külapäeva korraldamiseleja kordaminekule.Toomas VALKNedsaja külavanemja isegi õues ei kasva ühtegiumbrohututti enam.Saime sel aastal vallakaunima töökoha tiitli.Oleme selle üle väga uhkedning siinjuures tahantänada oma väikest töökatkollektiivi, kes suvel mulleabiks olid. Suur tänu Anule,Ainole ja Einole, kelletamuuseum seda tiitlit poleksvälja teeninud.Samas tahan tänadaka kõiki teisi inimesi, kesmind on toetanud nii sõnaskui teos.Sügisel ja talvel püüamepakkuda muuseumikülastajatelepõnevaid hetki ningteeme ettevalmistusi selleks,et järgmine suvi oleksSaatse muuseumis veelgipõnevam.Tea KORELASaatse MuuseumMetropoliit Stefanus Saatse muuseumis

Number 3(26) SEPTEMBER 2010 7VARIAAmetiisikute majanduslike huvide deklaratsioonidDeklaratsioonid esitasid ametiisikud korruptsioonivastaseseaduse § 14 lõike 5 ja § 13 lõike 2 aluselvalla volikogu poolt määratud komisjonile. Needavalikustatakse seaduse § 15 lõike 3 alusel seaduselisana kinnitatud majanduslike huvide deklaratsioonivormi järgi:I Üldandmed1. Ees- ja perekonnanimi.2. Isikukood. [Ei kuulu avaldamisele]3. Ametikoht.4. Asutus (tööandja).5. Ametipalga aste ja ametipalk.II Andmed vara kohta6. Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmisenika ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pooleliolevadehitused, ühis- ja kaasomandiks olevavara puhul näidatakse ametiisiku osa selles): otstarve,asukoha maakond, vald, linn, kinnistuspiirkond,kinnistu number. [Asukoha aadressi näitamata]7. Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõidukiliik, mark, väljalaske aasta.8. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik,kogus, nimiväärtus, koguväärtus.9. Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv).Vallavolikogu liikmed:ÜLO KÕIVO3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6.Elamumaa Värska vallas. 7. Sõiduauto WV Passat(2003). 8. AS TallinkGrupp aktsia, 960 tk, nimiväärtus5,79 krooni. 9. Swedbank arvelduskonto Swedbankarvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. EestiEnergia OÜ Jaotusvõrk töötasu; Volikogu aseesimehehüvitis.AHTI KÕIV:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6.Elamumaa Värska vallas. 7. Ei ole. 8. Fortem GruppAS aktsia, 266 tk, nimiväärtus 1000 krooni. ForwoodAS aktsia, 1215 tk, nimiväärtus 1000 krooni. OÜ AhtiKõiv osad, 40 tk, nimiväärtus 1000 krooni. Keittiotukkuosad, 40 tk, nimiväärtus 1000 krooni. KensapuuOY osad, 10 tk, nimiväärtus 26077,6 krooni. 9.Swedbank arvelduskonto, SEB pank arvelduskonto,SEB väärtpaberi konto, Himangan OP arvelduskonto.10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Ahti kõiv töötasu ja juhatuseliikme tasu, KÜ Narva mnt 84 juhatuse liikmetasu, Volikogu liikme hüvitis.VELLO KIKAMÄGI:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6.Põllumaa, Metsamaa, Maatulundusmaa, ElamumaaVärska vallas. 7. Sõiduauto Ford Escort (1995). 8. ASVärska Vesi a-aktsia, 25 tk, nimiväärtus 5000 krooni,OÜ VK Vendel osad, 58 tk, nimiväärtus 1000 krooni.9. Swedbank 2 arvelduskontot, SEB pank 2 arvelduskontot.10. SEB pank 680 590 krooni. 11. Ei ole. 12.Ei ole.MARGUS KAPTEN:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6.Elamumaa Värska vallas, Elamumaa kaasomand509/6773 mõtteline osa kinnistust ja reaalosana eluruum(korter) Värska vallas. 7. Sõiduauto ToyotaIII Andmed varaliste kohustuste kohta10. Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikutele,kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametipalgavõi 50 000 krooni, kui ametikohal ametipalkaei maksta: võlausaldaja, võlajääk deklareerimiseajal.11. Muud varalised kohustused, mille suurus ületabdeklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalgavõi 50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka eimaksta (liisingud, käenduslepingud, hüpoteegidjms).IV Andmed muude tulude kohta12. Muud regulaarsed tulud (palk ja lisatasud põhitöökohal,kui ametiisikul puudub ametipalk, näidatesnende suuruse; kompensatsioonid, sh nõukogudestsaadavad hüvitised, nimetades nõukoguja näidates hüvitise suuruse; intressid; pensionid;töövõtust ning teadus- ja õppetööst saadavad tasud;autoritasud; muud tulud või tuluallikad, näidatesära, mis liiki tuludega on tegemist). [Tulusuurust näitamata]V Andmed maksustatava tulu jadividendide kohta [Ei kuulu avaldamisele]VI Andmed abikaasa, vanemateja laste kohta [Ei kuulu avaldamisele]Deklaratsiooni järel sulgudes on näidatud deklaratsioonitäitmise kuupäev. Lisatud abieluvaralepingudei kuulu avalikustamisele.Avensis (1999), Veoauto GAZ 52-01 (1968). 8. HirvemäePuhkekeskus OÜ osad, 1 tk, nimiväärtus 14 000krooni. 9. Swedbank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Eiole. 12. Hirvemäe Puhkekeskus OÜ töötasu, Volikoguliikme hüvitis.VELLO LÕVI:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Eiole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto;Sampo pank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12.Ei ole.HELDUR KOTOV:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6.Elamumaa, Metsamaa Värska vallas. 7. SõiduautoOpel Vectra (1995), Mazda 626 (1987). 8. Ei ole. 9.Swedbank arvelduskonto, Swedbank krediidikonto.10.. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Sotsiaalkindlustusametpension, Põlva Maavalitsus töötasu, Volikogu liikmehüvitis, Eesti Töötukassa töötuskindlustus, AS VärskaSanatoorium töötasu.MARGUS KRAAV:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. MaatulundusmaaMikitamäe vallas, Maatulundusmaa Põlvavallas, Maatulundusmaa Orava vallas, Elamumaa,Maatulundusmaa Värska vallas. 7. Veoauto Volvo FL6(1993), Kallur veoauto GAZ-53 (1988). 8. Ei ole. 9.SEB pank arvelduskonto, Swedbank arvelduskonto.10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme hüvitis.AIVO TOONEKURG:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6.Ei ole. 7. Sõiduauto Opel Omega (1988), SõiduautoFord Fookus (2004). 8. OÜ Sanvaris aktsia, 70 tk, nimiväärtus1000 krooni, OÜ Värska Puit aktsia, 204tk, nimiväärtus 100 krooni. 9. Swedbank arvelduskonto,Sampo pank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Eiole. 12. Volikogu liikme hüvitis, OÜ V. Alve Reisidtöötasu, OÜ Värska Puit töötasu.Vallavalitsuse liikmed:LEIE HÄÄL:3. Vallavalitsuse liige. 4. Värska vald. 5. 11 500. 6. Eiole. 7. Sõiduauto Audi 100 (1993). 8. Ei ole. 9. Swedbankarvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole.KADRI MELTS-SAU:3. Vallavalitsuse liige. 4. Värska vald. 5. 11 500. 6.Maatulundusmaa Rõuge vallas, Korteriomand ½mõttelisest osast Veriora vallas. 7. Sõiduauto Audi80 (1991). 8. Kogumispensioni osad, 19944,268 tk,nimiväärtus 14,3551 krooni. 9. Sampo pank krediidikonto,Swedbank arvelduskonto, Sampo pank arvelduskonto.10. Swedbank 30 739 Eurot. 11. Hüpoteek650 000 krooni. 12. Peretoetus, Vanemahüvitis.MEEL VALK:3. Vallavalitsuse liige. 4. Värska vald. 5. 11 500. 6.Elamumaa ½ mõttelisest osast Värska vallas. 7. SõiduautoSubaru Forrester (2000). 8. Ei ole. 9. SEBpank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Hüpoteek 260 000krooni Värska vallas. 12. Peretoetus.EINAR RAUDKEPP:3. Vallavalitsuse liige. 4. Värska vald. 5. 11 500. 6.Elamumaa ½ mõttelisest osast Värska vallas. 7. SõiduautoVW Passat (2004), Sõiduauto Opel Omega(1996). 8. OÜ Sesame osad, 20 tk, nimiväärtus 1000krooni. 9. SEB pank deebetkonto, SEB krediidikonto,Swedbank deebetkonto. 10.. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜVerska Calor juhatuse liikme hüvitis.LISAINFO:vallavanem RAUL KUDRE on esitanud deklaratsioonisiseministrile.TAIVO TOOMAS:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6.Maatulundusmaa Värska vallas. 7. Sõiduauto VAZ2121 (1983). 8. OÜ Värska Laht osad, 1 tk, nimiväärtus228 000 krooni, OÜ Set-Fish osad, 1 tk, nimiväärtus20 000 krooni. 9. Swedbank arvelduskonto,SEB pank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole.12. Ei ole.SILVER HÜDSI:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6.Ei ole. 7. Maastur Mitsubishi Pajero (1990). 8. Eiole. 9. Swedbank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Eiole. 12. OÜ Saatse Pansionaat auto kompensatsioon,Värska Gümnaasium ringijuhi tasu, Volikogu liikmehüvitis.OLEG KOSTÕGOV:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6.Maatulundusmaa Värska vallas, Elamumaa Värskavallas. 7. Sõiduauto WV Passat (1992). 8. Ei ole. 9.SEB pank arvelduskonto, Swedbank arvelduskonto.10. Ei ole. 11. Hüpoteek 165 000 krooni Jõgeva vallas,Hüpoteek 294 000 krooni Jõgeva vallas, Hüpoteek78 000 krooni Värska vallas. 12. Ei ole.TAAVI TUIK:3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6.Ei ole. 7. Sõiduauto Audi Avant (1992). 8. Ei ole. 9.Swedbank arvelduskonto, Swedbank krediidikonto.10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole.LISAINFO:volikogu esimees VELLO SAAR on esitanud deklaratsioonisiseministrile.

8 Värska — hüä olõmisõ kotusJUULIViktor LemingAnna MaripuuLiidia LinnusSalme LaimetsIlse RämmalAnna LehtNikolai ToonõkurgAleksei LaanemetsMaria KozlovaNikolai VarblaAllu PüveLjudmila PähnHilve KalmusLiivi HärmaPaul PalumaaAlexander BrilliantovSofia KullmannOlga UduNiina LiivamägiTaivo MägiElli PillakPaul LiivamägiAino SikkHarri SöötValli MartihhinaMare LalluElle SussHelena KudrePaul KütimaaLeo TeresteHiie KikkamägiVladimer SerbakPaul HeimarVaike AlverJüri KullmannArvo LutsVärska Vallavalitsus jaVallavolikogu õnnitlevadsünnipäevalapsi!Tervitame uusi vallakodanikke!Marta Gross • Robin Kahre • Daniel Alexander KiviÕnnitleme vanemaid!Värska Vallavalitsus ja Vallavolikogumälestavad lahkunuid ja avaldavadkaastunnet lahkunute omasteleAleksandra PaulusJakob SüvalaErich KunstAUGUSTGustav SiskoMaria SaarMaria KülvjaLaine KunstNikolai PuideViiva SillakJaan TubliPaul MäesteNigul KihoLiide PuusaarIlmar SuurküttSvetlana KaalesteLeo LummoAnna KullasaarMaie OjapaluAino OjapervViktor LedjanovEha VanikVello KalaRein KoitRaisa PokusajevaLeo PedastikMarie SoolindValentin ŠaloninLembit PruusapuuPavel JõesuuPaul OrasteVassili LinnumetsLiidia SalumetsVello MetsakaevTiiu OinakRaivo PäkkMikk LuivVoldemar VareSEPTEMBERHelmi RappuOlga KalasaarAnna KullimaaValentina KandlaJelena KäärHeino NoormetsAleksander HirsikPaul KuldnokkLudmilla LennukMaria SaarelaAleksander VanavarblaneAnna LinnasVello TigasAino LummoJannes RaudlaMilda KõopuuMeeme SariMaria NisuLinda SaviotsPaul TilloAlla VirkusKaljo KõrgemäeMaria TilloHelgi UbinhainAnu OjaveerEvald PähnAnna PahomovaViktor HarjuSaima LepasteValeri MeisterAino LedjanovaViktor PerveHenn JärveveerVello NõulikSulev JärvikLembit LassikAuli Kuuste„Kaevuprogramm“2010 tulemusedKäesoleval aastal sai toetusthajaasustuse veeprogrammikaudu Värskavallas 11 taotlejat kogusummas200 000 krooni. Taotlusioli 14. Kõigi taotlejate rahuldamiseksjäi toetussummastpuudu ligi 80 tuhat krooni.1/3 toetuse summast tuleblisada taotlejal endal.Projektide tegevuste elluviimisekson toetusesaajalaega 1 aasta. Hajaasustuseveeprogrammi raames saabtoetust taotleda veel järgmiselaastal. Kes seni toetuse saajatehulka pole pääsenud, saavaduuesti taotleda. Uute taotlusteesitamise tähtaeg teatataksevähemalt 1 kuu ette.Einar RAUDKEPPmajandusnõunikVARIAKäsitööselts Kirävüü kutsubkõiki huvilisi 21.–23. septembril Kangakudumise PäevadeleEvelin Ilves koos Kirävüü naistega Foto: Reigo Teervaltolme päeva jooksul tutvus-ja õpetame Kirävüü erinevaid töövõtteid jaruumides kõigile huvilisteleKtame teh-SSetomaa EnergiapäevKorraldatud jäätmeveo infoeoses AS Jõgeva Elamu erakorraliselepingu ülesütlemisega alates 01. augustistvahetus Värska vallas jäätmevedaja.Korraldatud jäätmeveo ainuõigus on lepingugaantud Veolia KeskkonnateenusedAS-le.Värska Vallavalitsus vabandab jäätmevedajavahetusega tekkinud probleemidepärast. Seoses vedaja vahetusega ja arvutiprogrammiveaga on väljastatud eeltäidetudlepingud ka kinnistute endistele omanikelening neile, kellel on Värska Vallavalitsuselttaotletud ja saadud vabastus korraldatudjäätmeveost.Need, kes on lepingu saanud ekslikult(endised omanikud), andke sellest teadaVärska Vallavalitsusele (vald@verska.ee,tel 79 64 733) või Veolia KeskkonnateenusedAS klienditeeninduse telefonil 1919.Samuti need, kellel oli varem AS JõgevaElamuga leping sõlmitud, aga pole uutlepingut AS-ilt Veolia Keskkonnateenusedsaanud, palume ühendust võtta AS-igaVeolia Keskkonnateenused.Värska Vallavalitsus 12. 08. 2010. a Lisa korraldusele nr 2-1/252Nr Taotleja Projekti nimi Projekti eesmärk Toetus Maht Algus Lõpp1 Elle Tikkop Vee kättesaadavuse parandamine Veepumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine 7513 11 270 aug ‘10 aug ‘112 Georg Vako Uue salvkaevu rajamine Salvkaevu rajamine. 25 733 38 600 aug ‘10 aug ‘113 Elvi Soldan Uue salvkaevu rajamine Salvkaevu rajamine. 27 659 41 530 aug ‘10 aug ‘114 Jaan Olesk Veekvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Olemasoleva salvkaevu süvendamine ja puhastamine.Joogiveetorustiku rajamine.Veepumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine 14 851 22 300 aug ‘10 aug ‘115 Maie Krahv Veekvaliteedi parandamine Olemasoleva salvkaevu vee kvaliteedi parandamine. 6573 9870 aug ‘10 aug ‘116 Evald Pähn Puurkaevu pumba vahetus Süveveepumba ja torustiku vahetus 18 342 27 542 aug ‘10 aug ‘117 Liivi Härma Uue salvkaevu rajamine Salvkaevu rajamine. 25 068 37 600 aug ‘10 aug ‘118 Rein Zaitsev Veekvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Olemasoleva salvkaevu vee kvaliteedi parandamine.Joogiveetorustiku rajamine.Veepumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine 20 601 37 080 aug ‘10 aug ‘119 Niina Tamm Uue salvkaevu rajamine Salvkaevu rajamine. 22 367 33 585 aug ‘10 aug ‘1110 Toivo Kruusamäe Vee kättesaadavuse parandamine Joogiveetorustikurajamine ja vajalike seadmete paigaldamine 10 425 15 653 aug ‘10 aug ‘1111 Arvi Karpats Veekvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Olemasoleva salvkaevu vee kvaliteedi parandamine.Torustiku rajamine ja vajalike seadmete paigaldamine 20 868 49 854 aug ‘10 aug ‘11Kokku 200 000 324 884Kokku summa toetuseks: 332 902 EEK 61,6% 100%TOIMETUSE INFOVärska valla sõnumid 3 (26) September 2010Toimetaja: Meelike KruusamäeTel: 52 91 619; www.verska.eeE-kirjad: kultuurikeskus@verska.eeVärska Kultuurimaja 28. septemberil 2010, kell 11.00-14.00ritusel saab ülevaate kor-energiasäästu energiasääst ja taastuvener-energiamärgised. EramuteÜterelamuteküsimustest: kehtivad nõuded,milliseid töid millisesjärjekorras teha, milline ontasuvus jne. Hoonete energiaaudititegia kasutus.Kohapeal saab konsultatsioonikonkreetsete küsimusteosas. Oodatud on korteriühis-läbiviimine ja tute esindajad, eramuteomanikud,energiaküsimustega tegelevadvallaametnikud ningavalike hoonete haldusegategelevad inimesed ja teisedhuvilised. Üritus on tasuta.Korraldaja: PiiriäärneEnergiaarendus MTÜ (PEA),üritusel räägivad konsultandidTartu Energiaagentuurist,Maaülikoolist ja PEAst.13. novembril Reta baaris algusega 22.00 pidu meestele: “Mereröövlid ja lohakadsadamatüdrukud”. ERI programm meestele! Tantsuks mängib ansambel VÄIKEMEES. Pilet 75.-; kella 23-st 100.-; Info ja kohtade broneerimine tel 52 37 334.MTÜ MC Setu Riders Krossikoolitus 201010.-16. oktoobril 2010 toimub Värska vallas MC Setu Riders krossikoolitus Räpina, Orava,Värska, Misso, Mikitamäe, Meremäe ja Piirissaare valla noortele vanuses 10-25 eluaastat. Infoja registreerimine telefonil 50 44 107, Mihkel Merimaa. Krossikoolituse kulminatsiooniks on„Seturiders sügiskross 2010“.Seoses OÜ Ku&Ka rendilepingu lõpetamisega,kuulutab AS Värska Sanatooriumkonkursi Reta baari uue rentnikunikaid kanga rakendamisestkuni toote viimistlemiseni.Õppida saab erineva keerukusegaesemete kudumist kaltsuvaibasthammõkäusseni.Kui sul on huvi kangakudumisevastu või olemas kangasteljed,kuid ei oska nendegamidagi teha, siis nüüd onõige aeg tulla meistrite juurdeõppima! Õppuste ajaks seameülesse telgedel kootud esemetestnäituse ja käime koos tutvumasSeto Talumuuseumisolevate kangaskudumitega.Koolitusel on ka osavõtumaks50 krooni päev, see sisaldablõunasuppi ja õppematerjale.Info ja registreerimine:ingrit@verska.ee, 51 20 659leidmiseks. Ootame sooviavaldusi aadressileVäike-Rõsna küla, Värska vald, Põlvamaa64 034 kuni 1. novembrini 2010.Need, kes on saanud vallavalitsuselt vabastuse,Teie vabastus kehtib.Seoses jäätmeseaduse täiendusega (§ 69) selleaasta juulikuus, tuleb kõigil, kes on saanud vallavalitsuseltjäätmeveo vabastuse, saata valda iga aastajaanuarikuus (hiljemalt 20. jaanuariks) kinnitus, etkinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut eiole kasutatud.Einar RAUDKEPPmajandusnõunikUued hinnad koos käibemaksugaKonteineri Tühjen- Kuuüür Kont.Maht m 3 dus EEK EEK müükkuni 0,14 60 35 720kuni 0,24 75 35 900kuni 0,37 76 35 1260kuni 0,6 80 65 2820kuni 0,8 90 70 2880kuni 1,5 250 150 6600kuni 2,5 400 165 8400kuni 3,5 50 - -kuni 4,5 450 200 9960Lisainfo valla kodulehel www.verska.eeTeostus: Andres Mandre Service; Karkuse külaTapa vald; tel 32 52 328; amandre@online.eeTrükk: AS Trükis, Pargi 27F Jõhvi 41 537Telefonid 33 72 666 & 51 84 030Järgmine vallaleht ilmub detsembris 2010