Kalmetsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneering - Värska

OÜ KoduartMammaste küla reg. 1200980663211 Põlva valdtel. 55694402MTR reg EEP002057koduart@gmail.comTellija: OÜ Collade T - 01-11Asukoht: Koidula külaVärska valdPõlva maakondKALMETSA KINNISTU JA SELLELÄHIALA DETAILPLANEERINGKalmetsa kinnistu II maatükil (kat tunnus 93401:007:0735) asub vana kalme,arheoloogiamälestis nr 11707.Büroo juhataja:T. LinnasVastutav spetsialist:A. LiinKoostas:T. LinnasPõlvas 2011

Kalmetsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneering T 01-11NõudedLahendusKatuse kallete vahemik Lahendada projekteerimise käigusKatuse harja joonRisti või paralleelselt kinnistu lääneküljegaKatusekatte materjalid Plekk, klaasVälisviimistluse materjalid Plekk, tellis, puit, klaasSokli kõrgus 59,30PiirdedMaapinna absoluutkõrgustevahemikEhitiste suurim lubatudabsoluutkõrgusLubatud: metallvõrkpiire, maksimaalne kõrgus 2 mLubatud: vabakujuline või pügatav hekk, kõrgusegakuni 2 m planeeritava ala välisservadesseKeelatud massiivsed, avausteta piirdemüürid või plekkaiarajamine48,98-61,75Kuni 12 m maapinnast3.8. LiikluskorraldusJuurdepääs planeeritavale alale on võimalik Karisilla-Petseri (T-63) riigimaanteeltKalmetsa kinnistule mööda kinnistu põhja- ja lõunapiirile planeeritavaidjuurdepääsuteid (vt DP). Juurdepääsuteed ja liikluskorraldus tuleb teostada vastavaltMaanteeameti Lõuna Regiooni poolt väljastatud tingimustele nr 15-2/11-00151/06810.05.2011. Riigimaanteelt mahasõidu ja parkla ehitamiseks tehakse eraldi teeprojekt,mis on kooskõlas Karisilla-Petseri tee projektiga ja peab vastama EV-s kehtivateleseadustele, normidele ja nõuetele (Teeseadus 1 , Tee projekteerimise normid ja nõuded 2 ).Karisilla-Petseri (T-63) maanteel on Koidula külas kehtiv kiiruspiirang 50 km/h.Tee ja planeeritava parkla ala viiakse kinnistu põhjaküljel olemasolevast riigimaanteestallapoole. Kinnistu sisetee rajamisel kasutatakse vajadusel tugimüüre.Teekattematerjalina kasutada soovitavalt kergasfaltbetooni. Teemaad läbivad osaliselttehnovõrgud. Teede ja parkla alla rajatakse sademevete ärajuhtimiseks restidegavarustatud sademevee renn ja sademevete kanalisatsiooni torustik, millele onpaigaldatud õlipüüdurid. Puhastatud sademeveed juhitakse olemasolevatesse jarajatavatesse kraavidesse. (vt DP-3)Läbi Karisilla-Petseri tee viiakse asfaldi alt kinnise kaeve meetodil torud veetrassi,sademevee kanalisatsiooni ja elektrikaabelliini jaoks. Torude paigaldamissügavus peabolema 2 m tee alt ja 1,5 m kraavipõhjast. Juhul, kui torude läbiviimine toimub1 Teeseadus (Vastu võetud 17.02.1999 RT I 1999, 26, 377 jõust 23.03.1999 muudet. 27.03.2011 RT I17.03.2011, 28)2 Tee projekteerimis normid ja nõuded (Vastu võetud 29.09.1999 nr 55 RTL2000, 23, 303 jõust01.01.2000 muudet. 11.07.2011 RT I 08.07.2011 nr 33)7

Kalmetsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneering T 01-11samaaegselt Karisilla-Petseri tee remondiga, võib torud paigaldada lahtise kaevikuga.Torude läbi tee viimine kavandatakse koostöös Maanteeametiga.Riigimaantee Karisilla-Petseri T-63 tee kaitsevööndiks on 50 meetrit. (vt DP-2)Kuni 25 m ulatuses äärmise sõiduraja teljest planeeritavatele kinnistutele on jäetud alakaitsehaljastuseks, hekkide ja puude istutamiseks ning riigimaantee jaoks vajaliku teemuldkeha jaoks.Parklas nähakse ette parkimiskohad suurtele veoautodele (kuni 50 kohta) javäikeautodele (kuni 25 kohta), mis paiknevad Karisilla-Pihkva T-63 teest 25 mkaugusel. Parkimine lahendatakse kinnistu teeprojektiga. Tee kaitsevööndisse jäävadelektrikaabelliinid, vee ja sademevee kanalisatsioon. Planeeritavast Kalmetsa kinnistustpõhja poole, teisele Kalmetsa kinnistu maatükile nähakse ette juurdepääs Karisilla-Petseri maanteelt. (Vt DP-2)Teede ristumised nähakse ette T-kujuliste ristmikena.Liikluskorralduse lahenduse projekti väljatöötamisel konsulteerida Maanteeametiliikluskorralduse osakonnaga.Esimese järjekorras ehitatakse välja mahasõit riigimaanteelt Kalmetsa kinnistu Imaatükile. Teises järjekorras rajatakse parklad ning siseteed. Kolmandas järjekorrasehitatakse tolli- ja teenindushoone ning korrastatakse kinnistu ülejäänud ala japlaneeritava kinnistu kõrvale jääv ala.Parkla valgustus paigaldatakse vastavalt projekteerimisnormidele, arvestades, et see eihäiriks põhimaanteel liiklejaid. Parklates nähakse ette müra tõkestamisekskõrghaljastuse alad ja riigimaantee ning parkla vahelisele alale hekid. (Projekteerimisekäigus koostöös maanteeametiga.)3.9. Haljastus ja heakorrastuse põhimõttedOlemasolevaid puid säilitada võimalikult palju. Maantee ja parkla vahelisele alalerajatakse hekk ning istutatakse üksikpuid nii, et need ei takistaks nähtavust.Kõrghaljastuse rajamine teekaitsevööndis kooskõlastada maanteeametiga. Parklatesseistutatakse okaspuude gruppe ja kasutatakse konteinerhaljastust. Piirdeaia täpnepaiknemine lahedatakse projekteerimise käigus. Ehitistest ja asfaltkattest vabad pinnadkaetakse muruga. Kõrghaljastuses kasutatakse enamasti okaspuid (Must mänd,mägimänd, must kuusk. Madalamad okaspuuliigid on tuulises kohas vastupidavamad.)Kinnistutele paigaldatakse vajalikul hulgal prügikaste. Prügi äravedu korraldataksevastavalt valla jäätmekäitlus määrusele ja antud piirkonnas vastavat teenust pakkuvafirma kaudu.Kinnistute omanikud peavad planeeritava ala korras hoidma, vältides nii kakuritegevuse riski. Kinnistud peavad olema valgustatud.3.10. Tehnovõrgud ja -rajatised3.10.1. VeevarustusOlemasolev olukordKinnistul puudub veevarustus.8

Kalmetsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneering T 01-11PlaneeritavVajalik vesi saadakse Kalmetsa kinnistu II maatükile rajatutavast puurkaevust.Perspektiivne ööpäevane veetarbimishulk kinnistul on tolli-teenindushoone tarbeks ca5000 l/d. Juhul kui veetarbimine suureneb, on vajalik taotleda keskkonnaametilt veeerikasutusluba (Veeseadus §8 lg 2).Veetorustik on kavandatud Kalmetsa kinnistu I maatükile tuua II maatükile rajatavastpuurkaevust läbi Karisilla-Petseri T-63 riigimaantee kinnistu vastavalt Maanteeametipoolt väljastatud tingimustele. Torustik paigaldatakse puurkaevust hooneni puurmis-(kinnise kaeve) meetodil tee alt 2 m sügavusele ja kraavide alt vähemalt 1,5 msügavusele. Veetorustiku jaoks eraldi raadamisvajadust pole, kuna paigaldataksepuudevaba sihti mööda. Vajalike kontrollimiste ja remonttööde tegemiseks pääsebpuurkaevu juurde mööda olemasolevat metsasihi teed. Eraldi puurkaevuteenindamisplatsi ei rajata, sest autoga juurdepääsuvajadus on minimaalne. Puurkaevukaitsevööndit on kavas vähendada 30 meetrile. (vt DP-3)3.10.2. Heitvete kanalisatsioonOlemasolev olukordKanalisatsioonitrass planeeritaval kinnistul puudub.PlaneeritavKalmetsa kinnistule paigaldataksel lokaalne kanalisatsioonisüsteem koos septikuga.Perspektiivne heitveehulk ööpäevas on ca 5000 l/d, milleks vajadusel paigaldataksevajaliku suurusega kanalisatsioonimahuti. Juhul, kui pinnasesse juhitakse rohkem, kui 5m³ ööpäevas, on vajalik taotleda keskkonnaametist veeerikasutusluba. Heitveeimmutussügavus peab aastaringselt olema vähemalt 1,2 m ülevalpool põhjaveekõrgemat taset. (Vabariigi Valitsuse määraus vv 31.07.2001 nr 269 „Heitveeveekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ §10 lg 2`ja lg13).(vt DP-3)3.10.3. Sademevete kanalisatsioonOlemasolev olukordPlaneeritaval alal puudub sademevete kanalisatsioon. Riigimaantee ääres paiknevadkraavid.PlaneeritavTeede ja parkla alla rajatakse sademevete ärajuhtimiseks restidega varustatudsademevee renn ja sademevete kanalisatsiooni torustik, millele on paigaldatud õli- jaliivapüüdur. Puhastatud sademeveed juhitakse olemasolevatesse ja rajatavatessekraavidesse.(vt DP-3).9

Kalmetsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneering T 01-113.10.4. ElektrivarustusOlemasolev olukordKinnistul hetkel elektrivarustus puudub.PlaneeritavVastavalt Eest Energia AS tehnilistele tingimustele nr 191780 05.05.11 nähakse ette:Toitealajaam: VÄRSKA 35/10Toitefiider: MATSURI:VQSJaotusalajaam: proj.v " Logistika" 10/0,4kV komplektalajaamJaotusfiider: proj.v 0,4kV KL.Detailplaneeringu alal näha ette planeeritavale liitumiskilbile maa-ala koosteenindusmaaga. Liitumiskilbi asukoht planeerida koormuskeskmesse, milleteenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs.Tarbijate varustamine elektrienergiaga näha ette Paldiski Sadamate AS parklaliitumisega seoses ehitatavast " Logistika " 10/0,4kV komplektalajaamast 0,4kVkaabliga.Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatavad (Viide- Nõuded madalpingekaablivõrgu projekteerimiseks).Detailplaneeringuga moodustatavatel ehituskruntidel tuleb seada Eesti EnergiaJaotusvõrk OÜ-le notariaalne maakasutusõigus enne kinnistu(te) müüki.Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, millekohta tuleb esitada Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le kirjalik taotlus.Planeeringu kooskõlastus toimub aadressil Energia 5 Põlva . Kooskõlastamise päevaksesitada planeeringu tehnovõrkude graafiline osa ka digitaalkujul *.dwg formaadis(varasem ver. kui 2004) disketil või saata aadressil: jaanus.ostra@energia.ee.Planeeringu tehniline lahendus peab enne kooskõlastamist saama kirjaliku heakskiidutehnilised tingimused koostanud isikult.Võimalike kitsenduste kohta tuleb tehniliste tingimuste väljastajale Jaanus Ostraleaadressil jaanus.ostra@energia.ee saata andmed kitsenduste, kinnistu ja omaniku kohta.Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumistprojekteerib ja ehitab Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ elektrivõrgu.Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ-le esitada moodustatudkinnistute aadressid.Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitadaliitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimisekspöörduda Eesti Energia Müük ja Teenindus poole.Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevatekaablite trasside servituudi alad.4. Liitumispunkt OÜ-ga Jaotusvõrk asub: Ostja toitekaabli kingadel liitumiskilbis, misei asu võrguettevõtja mastil.10

Kalmetsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneering T 01-113.10.5. SoojavarustusOlemasolevOlemasolev küttesüsteem puudub.PlaneeritavPlaneeritavatele hoonetele nähakse ette optimaalseim küttesüsteemi lahendusprojekteerimise käigus. Kaalumisele tulevad õhksoojuspumbad, maaküte,puiduküttekatlad, võimalusel ka gaasiküte. Maksimaalselt ära kasutada kapäikesepatareide kasutamisvõimalusi.3.10.6. SidevarustusOlemasolevSideliiniühendus planeeritaval alal puudub. Interneti ja mobiiltelefoni kasutamisevõimalused on läheduses asuvate operaatorite mastidega kaetud.PlaneeritavPlaneeritavale alale eraldi sideliiniühendust esialgu ette ei nähta.3.10.7. VälisvalgustusParklad ja hoonete ümbrus peavad olema valgustatud. Valgustite asukohad ja tüüpmäärata projekteerimise käigus. Välisalgustus lahendada projekteerimise käigus koguplaneeritava ala ulatuses ühtselt. Valgustus ei tohi segada liiklust maanteedel.(vt DP-3).3.11. Tuleohutuse tagamineDetailplaneeringuga lubatud rajatiste madalaim tulepüsivusklass on TP3. Planeeritavatehoonete lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP2.Ehitusala ja rajatiste rajamiseks ehitusala määramisel on lähtutud Vabariigi Valitsusemäärusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded 3 “, mis määrab:1) Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustadaolulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju.2) Hoonetevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul,kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslikevõi muude abinõudega.3) Hoonetevahelise kuja arvestamisel võib lugeda üheks hooneks tuletõkkesektsiooninõuetele vastavat hoonetekompleksi, kusjuures:a) sellised hooned peavad olema tuleohutusest lähtuvalt samases klassis, vastavalt kasTP1, TP2 või TP3;b) selliste hoonete kasutajate arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksilekohalduvatest arvväärtustest.Kinnistu sisene tuletõrje veevõtukoht – mahuti vähemalt 108 m³ näidatud joonisel DP-2.Kalmetsa kinnistul on võimalik Piiripunkti tuletõrje veevõtusüsteemist kustutusvettsaada. Tuletõrje veevõtukoht paikneb planeeritavast alast ca 500 m kaugusel.Jäätmete ja prahi põletamise ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemise kohtobjektil peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali3 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusenõuded (Vv 27.10.2004 m 315 RT I 2004 75, 525jõust 01.01.2005, muud.01.10.2007)11

Kalmetsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneering T 01-11(4) Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peablubama elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, teha vajalikkeelektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada elektripaigaldisetähiseid.(5) Elektripaigaldise omanikul on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatudtegevusteks loa andmisel nõuda loa taotlejalt asjakohaste ohutusabinõude rakendamist jaelektripaigaldise omanikule tekkivate põhjendatud kulude hüvitamist.(6) Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldisekahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise võikahjustumise ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu javiivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku.(7) Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuse ja kaitsevööndis tegutsemise korra kehtestabmajandus- ja kommunikatsiooniministerVastavalt Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemisekorrale 10 § 2. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus(1) Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liinitelge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge:1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit;2) 1 kuni 20 kV pingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;[RTL 2007, 61, 1100 – jõust. 29.07.2007]3) 1 kuni 20 kV pingega liinide korral 10 meetrit;4) 35–110 kV pingega liinide korral 25 meetrit;5) 220–330 kV pingega liinide korral 40 meetrit.(2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhulon mastitõmmitsa või -toe kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist maapinnal.(3) Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemaltpoolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelisedvertikaaltasandid.(4) Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev veepinnast põhjani ulatuvveeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelisedvertikaaltasandid.(5) Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liinikulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini piiravad liini äärmistest hälbimatus asendisjuhtmetest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.(6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kauguselepiirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.10 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kordVastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007. a määrusega nr 19 (RTL 2007, 27,482), jõustunud 20.07.2007, Muud 19.05.2008.14

Kalmetsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneering T 01-113.15.2. Tee kaitsevööndist tulenevad kitsendusedTeeseaduse 11 § 13 alusel rajatakse tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutusetagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjudevähendamiseks tee äärde kaitsevöönd.Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määruse nr 59 "Tee ja tee kaitsevööndikasutamise ja kaitsmise nõuete" 12 alusel on teel ja tee kaitsevööndis tee omanikunõusolekuta keelatud:1) maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muidliikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid;2) teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid,paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohihalvendada liiklustingimusi teel;3) ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku;4) ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist võiajutist müügipunkti või muud teeninduskohta;5) takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega;6) paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;7) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;8) kaevandada maavara ja maa-ainest;9) teha metsa uuendamiseks lageraiet;10)teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiuvälisttööd.Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaagakülgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubamakõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.Ta peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnistuletalihooldetöödeks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklumetõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takistajuurdepääsu tema elukohale ja varale.Tee kaitsevööndis oleva maa omanik või kasutaja võib kooskõlastamata teha omamajapidamise ja maakasutamisega seotud töid (maa harimine, saagi koristamine jms),kui need tööd ei ole vastuolus teeseaduse ja käesolevate nõuete teiste sätetega. Teegavahetult külgnevat maad võib maa omanik või -kasutaja harida kuni teemaa piirini,seejuures kahjustamata külgkraave, mullet, süvendit ja nende nõlvu.Maaharimismasinatega ei ole lubatud välja sõita teele, manööverdada sellel või sellenõlvadel. Möödapääsmatu vajaduse korral tuleb sellised tööd kooskõlastada teeomanikuga.11 Teeseadus (RT I 1999, 26, 377; Muud 27.03.2011-31.12.2013 RT I, 17.03.2011, 28)12 Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded Teede- ja sideministri 28.09.1999.a määrusnr 59 (RTL, 1999, 155, 2173, Muud 15.09.2003)15

Kalmetsa kinnistu ja selle lähiala detailplaneering T 01-113.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalikekahjude hüvitaminePlaneeringu kehtestamisest tulenevad kahjud hüvitatakse kruntide igakordsete omanikepoolt.3.17. Planeeringu realiseerimise võimalusedÜhendused tehnovõrkudega rajatakse kokkuleppel tehnovõrke valdavate ettevõttetega.Kruntide ehitusõigused realiseeritakse kruntide valdajate poolt.3.18. Üldplaneeringu muutmise ettepanekudKalmetsa kinnistu katastrijärgne maa kasutamise sihtotstarve oli katastrijärgseltmaatulundusmaa. Üldplaneeringu järgi oli samuti maatulundusmaa, mis planeeringugamuudetakse Kalmetsa kinnistu I maatükil (kat tunnus 93401:007:0734) transpordimaaks(007;L) ja ärimaaks (002;Ä).Detailplaneering teeb ettepaneku muuta:1. Kalmetsa kinnistu maakasutamise sihtotstarve maatulundusmaast50%transpordimaaks ja 50% ärimaaks;Detailplaneering teeb ettepaneku muuta maa-alade kasutamist parkimismaa-alalaienduseks, et oleks tagatud kaugsõidu autojuhtidele parkimisvõimalused, puhkeajanormide täitmise võimalus, puhkamise, pesemise ja söömisvõimalused ning kaupadeümberlaadimisvõimalused ja parem logistiline tegevus.16