Number 4 (19) detsember (PDF) - Värska vald
Number 4 (19) detsember (PDF) - Värska vald
Number 4 (19) detsember (PDF) - Värska vald
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Aasta süda<br />
Vana aasta sammub vaikselt ajalukku,<br />
keerab enda kannul ajaukse lukku.<br />
Kõik jääb seljataha - kes see mullust<br />
muudaks!<br />
Oi, kui kõik mis paha, maha jätta<br />
suudaks!<br />
Tulgu ilus aasta küünlavalgus<br />
vihus,<br />
piparkoogiraas ta pisikeses pihus.<br />
Pärast jõulupuhkust meenutagem<br />
seda –<br />
nii piprast kui ka suhkrust tehti<br />
aasta süda.<br />
Pilguheit lõppevale ja algavale aastale<br />
iimastel kuudel on televiisorit<br />
Vvõi raadiot avades ning ajalehte<br />
kätte võttes garanteeritud, et saab kuulda<br />
või lugeda õudusjutte eelkõige meie<br />
majanduslangusest ja seejärel tarkade<br />
analüütikute mustadest tulevikustsenaariumidest.<br />
Kui ühte ja sama asja<br />
päevast-päeva korrutada, siis mõne aja<br />
pärast tekib tõesti arusaamine, et kõik<br />
ongi „vastik-vastik-vastik” nagu ütleb<br />
jänes „Pehmete ja karvaste” saates.<br />
Kas nüüd eelkirjutatu kinnituseks<br />
või selle ümberlükkamiseks otsustasin<br />
kirja panna lõppeva aasta tähtsamad tegemised<br />
Värska vallas ja jäägu siis iga<br />
lugeja otsustada, kas siia ääremaale on<br />
ka „koledad” asjad ja ajad juba kohale<br />
jõudnud või mitte.<br />
Alustan sellest, et vallavolikogu<br />
on pidanud lõppeval aastal arutama<br />
neljal korral (tõsi, neljas kord on 23.<br />
detsembril) valla eelarve muudatusi<br />
ja täiendusi. Erinevalt riigieelarvest<br />
on põhiliselt olnud võimalik ja vajalik<br />
eelarvet suurendada. Väga hästi on<br />
eelarvesse laekunud oma vallakodanike<br />
poolt makstud maksud - üksikisiku<br />
tulumaks ja maamaks. Tänud ettevõtjatele,<br />
töötegijatele ja maaomanikele!<br />
2008 aasta on minu hinnangul olnud<br />
Värska vallas ka tuleviku ehitamise<br />
ja valla arengu kindlustamise aasta.<br />
Miks? Aga kui palju on piirkondi, kus<br />
on sellel aastal alustatud miljard krooni<br />
maksva investeeringu tegemist.<br />
Suur saavutus on iseenesest juba<br />
see, et raudtee-tollijaama arendamisega<br />
ja selle valmimisega luuakse Värska<br />
<strong>vald</strong>a kokku hinnanguliselt 160-180<br />
töökohta. Ma ei väsi kordamast vana<br />
tõde, kui tulevad töökohad, siis mingi<br />
aja pärast tulevad ka uued elanikud, kes<br />
hakkavad endale siia kodu rajama.<br />
Novembrikuu volikogu istungil<br />
kinnitati ühehäälselt Koidula transpordikeskuse<br />
hoonestusõiguse konkursi<br />
võitja, kelleks osutus AS Paldiski<br />
Sadam. Konkursi võitjal on kohustus<br />
vastavalt kehtivale detailplaneeringule<br />
ligi 13 ha suurusel maa-alal kõigepealt<br />
rajada kommunikatsioonid ja välja<br />
ehitada parklad nii raskeveo kitele kui<br />
ka sõiduautodele. Arendaja on<br />
lubanud kiirelt tegutseda ja loodetavasti<br />
juba järgmisel aastal<br />
saame Matsuri küla elanikud<br />
vabastada „rekkadest”.<br />
Matsuri-Koidula piirkond<br />
on paaril järgmisel aastal suur<br />
ehitusplats, kus on võimalus<br />
Värska valla inimestel kas<br />
tööd saada või osutada teenuseid<br />
ehitajaile (toitlustamine,<br />
majutus).<br />
Samuti pean väga oluliseks<br />
objektiks Matsuri-Sesniki tee<br />
valmimist, sest tee on esimeseks<br />
tingimuseks äratamaks<br />
elule Värska valla üks kauneim<br />
piirkond Piusa jõe kaldal.<br />
Tõsi, ei tee rajamist ega<br />
raudtee-tollijaama ehitamist ei rahastatud<br />
valla eelarvest, kuid selle nimel<br />
on peetud mitmete aastate jooksul<br />
väga palju koosolekuid ja nõupidamisi,<br />
mida on keeruline või isegi võimatu<br />
rahaks ümber arvestada.<br />
Need tööd, mida on rahastatud<br />
valla eelarvest (meie kõigi ühisest<br />
rahakotist) ei ole küll nii mastaapsed<br />
kui riigi poolt investeeritud Matsuri<br />
ja Koidula piirkonna arendamise<br />
summad, aga samas … Loodan, et<br />
vallas ei ole sellist inimest, kes oleks<br />
arvanud, et poleks olnud vaja remontida<br />
kultuurikeskuse ja vallamaja<br />
hoonet. Rohkem kui kolm aastat tagasi<br />
lubasime selle hoone renoveerida ja<br />
kuigi ka sellel aastal veeretati meie<br />
teele takistusi ja lubatud maakonna<br />
arengu rahadest (KOIT kava ) jäeti<br />
meid ilma, saime me hakkama. Oli<br />
väga uhke tunne kui IX Seto Kongressi<br />
avamisel ütles ülemtsootska, et<br />
see kultuurikeskus võiks kanda setode<br />
kongresside palee nime.<br />
Lõppeval 2008. aastal valla ja sanatooriumi<br />
poolt loodud OÜ Saatse<br />
Pansionaat on loodetavasti Saatse<br />
elanikele tagasi andnud usu ja lootuse<br />
elu võimalikkuse kohta maailma<br />
veerekese pääl. Juba järgmise aasta<br />
aprillis-mai saab Saatses valmis kaasaegne<br />
pansionaat/hooldekodu, kus<br />
olemas 45 kõigi mugavustega kohta<br />
koos muuks igapäevaeluks vajalikuga.<br />
Samas majas saab olema ka raamatukogu-külakeskus.<br />
Lisaks sellele on järgmisel aastal<br />
kavas investeerida rohkem kui 6<br />
miljonit krooni Saatse muuseumi ja<br />
selle ümbruse arendamiseks. Ei saa<br />
jätta märkimata ka neid töid, mis on<br />
teinud paremaks mitmed ja mitmed<br />
kilomeetrid valla teid.<br />
Kuna oleme piirkond, kus üheks<br />
väga oluliseks tegevusalaks on turism<br />
ja turistid, siis ka selles <strong>vald</strong>konnas<br />
on ette näidata nii uusi objekte kui<br />
kordaläinud üritusi. Valmis sai Pikalombi<br />
loodusrada koos vaatetorniga.<br />
Laululava ümbrus on võsast välja<br />
raiutud ja kenasti välja ehitatud ning<br />
korrastatud. Augusti esimesel nädalavahetusel<br />
toimunud Kuningriigi päev<br />
oli vaieldamatult valla tippüritus nii<br />
oma rahvarohkuse kui ka ülesehituse<br />
ja läbiviimise poolest.<br />
Jätkuvalt on olnud turistide jaoks<br />
Värska vallas magnetiteks Seto Talumuuseum,<br />
Värska Sanatoorium,<br />
Hirvemäe Puhkekeskus, Värska Veekeskus.<br />
Väga heaks märgiks saan lõppeval<br />
aastal pidada ka seda, et <strong>vald</strong>a tekkis<br />
juurde vähemalt kolm uut ettevõtet<br />
- OÜ Saatse Pansionaat, OÜ SetoLine<br />
Reisid ja Värska Kaubanduse OÜ.<br />
SetoLine Reiside ja nende „kiiksuga”<br />
äriplaan on minu arvates aasta leid.<br />
Kirjutan ühest vallavalitsuse, peaaegu<br />
et telgitagusest tegevusest, mida<br />
tahaks tunnustada. Selleks on planeeringutega<br />
tegelemine.<br />
Kuigi järgmiseks aastaks ennustatakse<br />
hirmsaid aegu, ei kasutaks ma<br />
selles osas väga musti toone. Kindlasti<br />
saab see olema meile keerulisem kui<br />
lõppev aasta. Samas olen veendunud,<br />
et kasutades meile omast talupojatarkust,<br />
elame edukalt ja võib-olla küll<br />
väikese valuga rasked ajad üle (ja millal<br />
meil need kerged ajad on olnud?).<br />
Vallavalitsus on volikogule järgmise<br />
aasta eelarveprojekti koos investeeringute<br />
kavaga üle andnud. Kui jooksvate<br />
kulutuste katmise osas järgmisel<br />
aastal ma suuri probleeme ei näe, siis<br />
investeeringute finantseerimise nimel<br />
tuleb ehk rohkem vaeva näha ja tööd<br />
teha, et kavandatud tegevuste nimekiri<br />
ei oleks lühem kui käesoleva aastal<br />
tehtud tööde loetelu. Aga ega elu ei<br />
peagi kerge olema!<br />
Järgmine on valimiste aasta. Samas<br />
on see aruande esitamise aasta oma<br />
valijaile – Teile, austatud vallakodanikud.<br />
Oma volikogu esimehe perioodi<br />
lõpuaastal julgen teha ülestunnistuse<br />
– kui esimesel paaril aastal tuli mõnigi<br />
inimene oma muret minule kurtma ja<br />
lahendust saama, siis viimasel aastal<br />
on volikogu esimehe töö tehtud võrdlemisi<br />
lihtsaks. Tavaliselt pole vastuvõtule<br />
soovijaid. Seda pean ma aga<br />
eelkõige vallavalitsuse töö hindamise<br />
indikaatoriks ja arvan, et Värska valla<br />
pärast ei peaks valitsus haldusreformiga<br />
kiirustama.<br />
Jääb Teie otsustada, kas annate<br />
tänaseks üle kolme aasta tegutsenud<br />
Rahvaliidu ja Sotsiaaldemokraatliku<br />
erakonna koalitsioonile uue mandaadi<br />
valla elu korraldamiseks ka järgnevatel<br />
aastatel.<br />
Soovin kõigile ilusat jõuluaega<br />
ja järgmiseks aastaks tööd, tööd ja<br />
veelkord tööd ning õigete valikute<br />
tegemist.<br />
Vello SAAR,<br />
Volikogu esimees<br />
4(<strong>19</strong>) • DETSEMBER 2008<br />
Muutused meie ümber<br />
lame muutuvas maa-<br />
ja oleme üks Eilmas<br />
väike osa sellest. Praegusel<br />
ajastul elavad inimesed on<br />
olnud kaasosalised Eesti<br />
riigi taasiseseisvumisel,<br />
oleme Venemaaga seotud<br />
majanduskriisi üle elanud,<br />
Iraaki ja Afganistani Eesti<br />
sõdureid saatnud, Euroopa<br />
Liitu astunud ja NATO-ga<br />
liitunud. Võime vabalt ilma<br />
viisata Ameerika Ühendriikidesse<br />
lennata, samas aga<br />
sugulaste hauale minekuks<br />
kontrolljoone taha peame<br />
viisa ostma.<br />
2008. aasta lõpuks on<br />
süvenenud maailmas majandus-<br />
ja finantskriis. Kas<br />
see Värska inimesi on ka<br />
puudutanud?<br />
Kes on pankadest lae nu<br />
võtnud, avastab, et kuumaksed<br />
on tunduvalt tõusnud<br />
seoses „raha kallinemisega“<br />
maailmaturul. Riik tõmbab<br />
kokku sotsiaaltoetusi nagu<br />
näiteks ranitsatoetus. Annab<br />
vähem raha koolide remondiks<br />
ning Kultuurkapitali,<br />
Setomaa Kultuuriprogrammi<br />
ja Setomaa Arenguprogrammi<br />
rahad vähenevad jne.<br />
Kokkuvõttes mõjutab see<br />
kõik meie elukvaliteeti ja<br />
nõuab isegi teatud harjumuste<br />
muutmist.<br />
Värska <strong>vald</strong> on sellel<br />
2008. aastal teinud<br />
lisaeelarveid, kus<br />
rahavood tulevad<br />
täis ja ületavad<br />
prognoositut.<br />
Oleme suutnud<br />
valla<br />
süsteemis<br />
palkasid<br />
iga-aastaselt<br />
tõsta ja<br />
praegune<br />
prognoos<br />
on<br />
2009. aastaks saavutada<br />
majanduslangusest hoolimata<br />
siiski 5% palgatõus.<br />
Inflatsioon on see, mis inimestelt<br />
raha näppude vahelt<br />
ära napsab.<br />
Heameel on selle üle, et<br />
valla ettevõtjad investeerivad<br />
jätkuvalt tehnoloogiasse<br />
ja tootearendusse. See annab<br />
kindluse, et elatakse rasked<br />
ajad majanduses üle ja pikemas<br />
perspektiivis on ettevõtlus<br />
Värskas heal järel.<br />
Majanduse üheks suurimaks<br />
mõjutajaks on hoiakud<br />
ja meeleolud. Hoiame Värska<br />
vallas jätkuvalt positiivset<br />
joont ja selget mõistust.<br />
See on edu alus. Jõulud on<br />
lähenemas ja kuigi talve<br />
lumenorm sadas vist juba<br />
maha, loodan siiski, et tulevad<br />
valged jõulud. Jõulupidu<br />
toimub sel aastal Kultuurikeskuses.<br />
Loodan, et kõik<br />
mahuvad ilusasti saali ära.<br />
Ühiselt teeme ühe mõnusa<br />
jõulupeo.<br />
Soovin kõigile head vanaaasta<br />
lõppu ja edukat<br />
uut, 2009. aastat!<br />
Raul KUDRE,<br />
Vallavanem<br />
Vallavolikogu ja Vallavalitsus soovivad häid jõulupühi, õnne ja edu uueks aastaks!
2 Värska — hüä olõmisõ kotus<br />
Volikogu tööst<br />
25. 09. 2008<br />
• Kehtestati detailplaneering nimetusega SAATSE MUUSEU-<br />
MI, katastriüksusel tunnusega 93401:008:0300, aadressiga<br />
Põlvamaa, Värska <strong>vald</strong>, Samarina küla, avalikul väljapanekul<br />
esitatud kujul.<br />
• Kinnitati Värska valla arengukava täitmise analüüs ning<br />
otsustati mitte algatada Värska valla arengukava muudatuste<br />
menetlemist.<br />
• Võeti vastu Setomaa arengukava aastateks 2009-2013.<br />
• Otsustati kinnitada Raul Kudre ja Vello Saar Värska valla<br />
esindajateks Setomaa arengukava elluviimise ja eelarve kavandamise<br />
komisjoni.<br />
23.10.2008<br />
• Täiendati ja muudeti Värska valla 2008. a eelarvet.<br />
• Kinnitati IX Seto Kongressi saadikuteks Värska Valla esindjatena<br />
Vello Saar, Ülo Kõivo, Raul Kudre.<br />
• Otsustati maksta vallavanem Raul Kudre'le lisatasu 10% ametipalgast<br />
10-aastase teenistusstaaži eest alates 28. oktoobrist<br />
2008. a.<br />
• Otsustati anda mittetulundusühingule Lobotka küla Selts tasuta<br />
kasutusse 10 aastaks Värska vallale kuuluvad järgnevad<br />
kinnistud: kinnistu nimetusega LOBOTKA KÜLAPLATSI<br />
registriosa nr 2320638, kinnistu nimetusega SADAM registriosa<br />
nr 2320738. Kasutusse andmise lepingu kohustuslikeks<br />
tingimusteks on: kinnistute kasutus avalikes huvides; kinnistute<br />
korrashoid ja jooksev remont; kinnistute allüürile- või<br />
rendile andmine ei ole lubatud.<br />
• Muudeti Värska valla hallatavate asutuste koosseisu ja palkasid.<br />
27.11.2008<br />
• Kinnitati hoonestusõiguse seadmiseks kinnisasjale asukohaga<br />
Koidula küla, Värska <strong>vald</strong>, Põlva maakond, kinnistu<br />
nr 2120738 väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetluse<br />
parimaks pakkujaks Paldiski Sadamate AS (registrikood<br />
10425338), asukoht: Peetri 31 Paldiski linn Harjumaa. Hoonestusõiguse<br />
seadmise lepingu põhitingimusteks on: hoonestusõiguse<br />
tasu on alates neljandast aastast 500 000 (viissada<br />
tuhat) krooni. Esimesel kolmel aastal hoonestusõiguse tasu ei<br />
küsita; hoonestusõiguse periood on 50 aastat; hoonestusõiguse<br />
lõppedes on võimalik lepingut pikendada; esimese kolme aasta<br />
jooksul <strong>vald</strong> soovib tagatist hoonestajalt 500 000 (deposiit või<br />
panga garantii), mis vabastatakse proportsionaalselt lepingus<br />
kokkulepitule; kolme aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest<br />
peab olema valmis ehitatud kommunikatsioonid liitumispunktideni,<br />
veo-ja sõiduautode parkla.<br />
• Otsustati kanda Värska valla bilansist välja põhivarana arvel<br />
olev Töökoda (Saatse kiriku juures), inventari numbriga 128,<br />
algmaksumusega 25 000 krooni.<br />
• Otsustati taotleda Värska valla munitsipaalomandisse valla<br />
tee, nimetusega Roose tee, teenindamiseks vajalik maa.<br />
• Eraldati Värska valla 2008. a. eelarve reservfondist tegevusala<br />
08400 Religiooni- ja muud ühiskonnateenused art.-le 450<br />
sihtotstarbeline eraldis 10 000 (kümme tuhat) krooni Värska<br />
Kiriku renoveerimise ettevalmistustöödeks.<br />
• Kinnitati Värska valla kultuuri- ja spordiürituste finantseerimise<br />
kord. Antud kord kehtestab Värska valla eelarvest<br />
kultuuri- ja spordiürituste finantseerimise. Spordiürituste<br />
finantseerimisel võetakse täiendavalt arvesse „Spordiürituste<br />
eelarvest spordiklubide toetamise kord“, mis reguleerib spordiklubide<br />
rahalist toetamist pearaha baasil.<br />
• Kehtestati Värska vallas segaolmejäätmetele järgmised jäätmeveo<br />
teenustasu piirmäärad mahuti(te) käitlemise eest (koos<br />
käibemaksuga kroonides):<br />
Mahuti suurus Tasu piirmäär<br />
Kuni 140 liitrit 49.-<br />
240 liitrit 64.-<br />
370 liitrit 82.-<br />
600 liitrit 122.-<br />
800 liitrit 142.-<br />
1500 liitrit 260.-<br />
2500 liitrit 382.-<br />
3500 liitrit 588.-<br />
4500 liitrit 647.-<br />
Kaire LEPASTE<br />
Vallasekretäri abi<br />
TEATED<br />
Puude raskusastme ja lisakulude tuvastamine<br />
Puue on inimese anatoomilise,<br />
füsioloogilise või<br />
psüühilise struktuuri või<br />
funktsiooni kaotus või kõrvalekalle,<br />
mis koostoimes<br />
erinevate suhtumuslike ja<br />
keskkondlike takistustega<br />
tõkestab ühiskonnaelus<br />
osalemist teistega võrdsetel<br />
alustel.<br />
Tulenevalt isiku vanusest,<br />
so laps (kuni 16-aastane<br />
laps), 16-aastane kuni<br />
vanaduspensioniealine inimene<br />
(edaspidi tööealine<br />
inimene) ja vanaduspensioniealine<br />
inimene, tuvastatakse<br />
puude raskusaste ja<br />
puudest tulenevad lisakulud<br />
erinevatel alustel.<br />
Lapsel (kuni 16-aastasel<br />
lapsel) ja<br />
vanaduspensioniealisel<br />
inimesel<br />
tuvastatakse<br />
puude raskusaste<br />
lähtuvalt kõrvalabi,<br />
juhendamise<br />
või järelevalve<br />
vajadusest<br />
järgmiselt:<br />
- sügav, kui<br />
inimene vajab ööpäevaringselt<br />
pidevat kõrvalabi, juhendamist<br />
või järelevalvet;<br />
- raske, kui inimene<br />
vajab igal ööpäeval kõrvalabi,<br />
juhendamist või<br />
järelevalvet;<br />
- keskmine, kui inimene<br />
vajab regulaarset kõrvalabi<br />
või juhendamist väljaspool<br />
oma elamiskohta vähemalt<br />
korra nädalas.<br />
Tööealisel inimesel (16-<br />
aastasel kuni vanaduspensioniealisel<br />
inimesel) tuvastatakse<br />
puude raskusaste<br />
lähtuvalt igapäevasest tegutsemis-<br />
ja ühiskonnaelus<br />
osalemise piirangutest<br />
järgmiselt:<br />
- sügav, kui inimese<br />
igapäevane tegutsemine või<br />
ühiskonnaelus osalemine on<br />
täielikult takistatud;<br />
- raske, kui inimese igapäevane<br />
tegutsemine või<br />
ühiskonnaelus osalemine<br />
Hea vallakodanik!<br />
A<br />
lates käesoleva aasta novembrikuu<br />
lõpust olen ametis senise sotsiaalnõuniku<br />
asendajana, kes viibib lapsehoolduspuhkusel.<br />
Omades sotsiaaltööalast haridust ning<br />
eelnevat praktilist töökogemust samal<br />
ametikohal, soovin oma teadmistele ja kogemustele<br />
toetudes seista hea selle eest, et<br />
ükski <strong>vald</strong>konnaga seotud küsimus ei jääks<br />
vastuse ega lahenduseta.<br />
Lisaks traditsioonilistele saabuvate<br />
pühade ja aastalõpusoovidele, soovin<br />
kõigile kannatlikkust ja pikka meelt, sest<br />
sõltumata raskustest - nii kodu kui riigi<br />
tasandil - oleme igapäevase toimetuleku<br />
tänuvõlglased ikka esmalt iseenese ja oma<br />
lähedaste ees.<br />
Sõbralike soovidega,<br />
Erkki LEHTINEN<br />
Sotsiaalnõunik<br />
Tööealisele<br />
inimesele puudest<br />
tulenevad lisakulud<br />
tuvastatakse,<br />
arvestades<br />
tööealise inimese<br />
vajadusi<br />
on piiratud;<br />
- keskmine, kui inimese<br />
igapäevases tegutsemises<br />
või ühiskonnaelus osalemises<br />
esineb raskusi.<br />
Tööealise inimese puudest<br />
tulenev lisakulu on<br />
puudest tingitud takistuste<br />
vähendamiseks vähemalt<br />
kord kuus tehtavad kulutused<br />
ravimitele, transpordile,<br />
abivahendite korrashoiule,<br />
majapidamisele, kommunikatsioonivahendite<br />
kasutamisele,<br />
riietusele ja jalatsitele,<br />
mida ei finantseerita ravikindlustuse<br />
ja riigieelarve<br />
muudest vahenditest.<br />
Tööealisele inimesele<br />
puudest tulenevad lisakulud<br />
tuvastatakse, arvestades<br />
tööealise inimese<br />
vajadusi<br />
(ravimid, transport,<br />
abivahendid,<br />
erivajadused<br />
riietusele ja<br />
jalatsitele, suurenenud<br />
majapidamiskulutuste<br />
hüvitamise<br />
vajadus, kommunikatsioonivahendid)<br />
ja tema kompenseerimata<br />
funktsioonihäirete suurusi.<br />
Lisakulude suuruse arvutamiseks<br />
on välja töötatud<br />
algoritm.<br />
Puude raskusaste ja puudest<br />
tulenevad lisakulud<br />
tuvastatakse kestusega 6<br />
kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3<br />
aastat. Lapsele määratakse<br />
puude raskusaste mitte<br />
kauemaks kui 16-aastaseks<br />
saamiseni. Tööealisele puudega<br />
inimesele määratakse<br />
puude raskusaste mitte kauemaks<br />
kui vanaduspensioni<br />
eani. Kestuse alguskuupäev<br />
(puude raskusastme ja puudest<br />
tulenevate lisakulude<br />
tuvastamise päev) on esmakordsel<br />
taotlemisel taotluse<br />
esitamise päev ja korduvekspertiisi<br />
puhul eelmise puude<br />
raskusastme ja lisakulude tuvastamise<br />
ekspertiisiga määratud<br />
puude raskusastme ja<br />
lisakulude kestuse viimane<br />
päev. Kui puude raskusastme<br />
tuvastamise ajal on isikul<br />
kehtiv töövõime kaotuse<br />
protsent, tuvastatakse isiku<br />
puude raskusaste püsiva<br />
töövõimetuse kestuse lõpuni,<br />
kuid mitte kauemaks kui<br />
kolmeks aastaks.<br />
Puude ekspertiisi teeb<br />
Sotsiaalkindlustusamet, kaasates<br />
ekspertarste.<br />
Puude raskusastme ja<br />
puudest tulenevate lisakulude<br />
tuvastamiseks tuleb<br />
inimesel täita vormikohane<br />
ekspertiisitaotlus. Taotluse<br />
vorm on kättesaadav pensioniametis,<br />
kus vajadusel<br />
klienditeenindaja abistab<br />
inimest taotluse täitmisel<br />
või Sotsiaalkindlustusameti<br />
kodulehel rubriigis blanketid/ekspertiisi<br />
blanketid. Kui<br />
inimene taotluse täitmisega<br />
iseseisvalt toime ei tule ja<br />
tal ei ole võimalik minna<br />
pensioniameti klienditeenindusse,<br />
võib taotluse täita<br />
ka puuet taotleva inimese<br />
pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja<br />
või keegi muu abistaja.<br />
Lisaks taotluse täitja<br />
allkirjale peab taotlusel olema<br />
ka ekspertiisi taotleva<br />
inimese või tema seadusliku<br />
esindaja allkiri.<br />
Täidetud taotluse võib<br />
tuua pensioniametisse, saata<br />
posti või e-posti teel. Pensioniametite<br />
postiaadressid<br />
ja e-posti aadressid ning<br />
klienditeeninduse aadressid<br />
ja vastuvõtuajad on kättesaadavad<br />
Sotsiaalkindlustusameti<br />
kodulehel päise<br />
“Kontakt” alt.<br />
Taotluses märgib inimene<br />
oma perearsti või teda raviva<br />
eriarsti (edaspidi: arst)<br />
andmed, kellel on puude<br />
raskusastme ja puudest tulenevate<br />
lisakulude tuvastamiseks<br />
vajalikud andmed tema<br />
terviseseisundi kohta.<br />
Juhul, kui isik taotleb<br />
puude raskusastme ja puudest<br />
tulenevate lisakulude ja<br />
püsiva töövõimetuse tuvastamist<br />
üheaegselt, täidetakse<br />
ühine ekspertiisitaotlus.<br />
Kui ekspertiisitaotluses<br />
esitatud andmed või taotlusele<br />
lisatud dokumendid ei<br />
ole ekspertiisiks piisavad,<br />
määrab Sotsi-<br />
aalkindlustusa-<br />
met inimesele<br />
tähtaja puuduvate<br />
andmete<br />
või dokumentide<br />
esitamiseks.<br />
Juhul, kui<br />
inimene ei ole<br />
Sotsiaalkindlustusameti<br />
poolt määratud<br />
tähtajaks esitanud täiendavaid<br />
andmeid või puuduvaid<br />
dokumente, menetlus<br />
lõpetatakse.<br />
Puude raskusastme ja<br />
puudest tulenevate lisakulude<br />
korduvaks taotlemiseks<br />
esitab inimene ekspertiisiotsuses<br />
määratud<br />
puude raskusastme ja puudest<br />
tulenevate lisakulude<br />
korduvekspertiisi tähtajaks<br />
Sotsiaalkindlustusametile<br />
uue ekspertiisitaotluse.<br />
Terviseseisundi või muu<br />
asjassepuutuva olukorra<br />
muutumisel võib inimene<br />
taotleda uut ekspertiisi enne<br />
korduvekspertiisi tähtaja<br />
saabumist.<br />
Isikule määratud<br />
sügav, raske<br />
või keskmine<br />
puue annab<br />
õiguse taotleda<br />
puudega inimese<br />
sotsiaaltoetusi<br />
Sotsiaalkindlustusamet<br />
küsib inimese terviseseisundi<br />
kirjelduse arstilt, kelle andmed<br />
on ekspertiisitaotluses<br />
nimetatud.<br />
Arst koostab vormikohase<br />
terviseseisundi kirjelduse<br />
ja esitab selle Sotsiaalkindlustusametile.<br />
Terviseseisundi<br />
kirjelduse vorm on<br />
kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti<br />
kodulehel rubriigis<br />
blanketid/ekspertiisi<br />
blanketid.<br />
Puude raskusastme ja<br />
puudest tulenevate lisakulude<br />
tuvastamise ekspertiis<br />
tehakse dokumentide alusel,<br />
inimene ekspertiisi tegijaga<br />
kohtuma ei pea.<br />
Teatud juhtudel koostatakse<br />
isikule enne puudeotsuse<br />
tegemist rehabilitatsiooniasutuses<br />
Sotsiaalkindlustusameti<br />
suunamisel isiklik<br />
rehabilitatsiooniplaan.<br />
Plaan koostatakse:<br />
1) igale puude raskusastme<br />
määramist taotlevale<br />
lapsele;<br />
2) tööealisele inimesele,<br />
kui see on vajalik puude raskusastme<br />
tuvastamiseks.<br />
Puude raskusastme ja<br />
puudest tulenevate lisakulude<br />
kohta vormistab Sotsiaalkindlustusamet<br />
kirjaliku<br />
otsuse, mis saadetakse isikule.<br />
Otsusest teavitatakse<br />
terviseseisundi kirjelduse<br />
esitanud arsti.<br />
Kui inimene ei nõustu<br />
ekspertiisi otsusega, võib<br />
ta 3 kuu jooksul otsusest<br />
teadasaamise päevast pöörduda<br />
vaidega Sotsiaalkindlustusameti<br />
(Lembitu 12,<br />
15092 Tallinn)<br />
juures asuvasse<br />
vaidluskomisjoni.<br />
Vaides tuleb<br />
põhjendada,<br />
miks inimene<br />
otsusega nõus<br />
ei ole.<br />
Isikule määratud<br />
sügav, raske või keskmine<br />
puue annab õiguse<br />
taotleda puudega inimese<br />
sotsiaaltoetusi, selleks on<br />
vajalik täita puuetega inimeste<br />
sotsiaaltoetuse taotlus.<br />
Taotluse vormi saab elukohajärgsest<br />
pensioniametist<br />
(aadressid, kontaktandmed<br />
ja vastuvõtuajad leiate Sotsiaalkindlustusameti<br />
koduleheküljelt<br />
päise “Kontakt” alt)<br />
või Sotsiaalkindlustusameti<br />
koduleheküljelt ”Sotsiaalkindlustusameti<br />
blanketid”<br />
alt. Taotluse sotsiaaltoetuste<br />
määramiseks võib isik esitada<br />
ka koos puude ekspertiisi<br />
taotlusega.<br />
Allikas:<br />
Sotsiaalkindlustusamet
<strong>Number</strong> 4(<strong>19</strong>) DETSEMBER 2008 3<br />
üsiv töövõimetus<br />
Pon:<br />
- täielik (100%), kui inimesel<br />
esineb haigusest või<br />
vigastusest põhjustatud tugevasti<br />
väljendunud funktsioonihäire,<br />
mille tõttu ta ei<br />
ole võimeline tööga elatist<br />
teenima;<br />
- osaline (10-<br />
90%), kui inimene<br />
on võimeline<br />
tööga elatist<br />
teenima, kuid<br />
haigusest või vigastusest<br />
põhjustatud<br />
funktsioonihäire<br />
tõttu<br />
ei ole võimeline<br />
tegema talle sobivat tööd<br />
tööaja üldisele riiklikule<br />
normile vastavas mahus.<br />
Püsiva töövõimetuse<br />
ekspertiisi võib taotleda:<br />
1) üldjuhul töövõimelises<br />
eas inimene, s.o alates<br />
16. eluaastast kuni riikliku<br />
pensionikindlustuse seaduses<br />
sätestatud vanaduspensionieani;<br />
2) erandina pärast vanaduspensioniea<br />
saabumist<br />
või nooremas eas kui 16<br />
eluaastat juhul, kui tervis on<br />
kahjustatud kutsehaiguse,<br />
töövigastuse, politsei-, piirivalve-,<br />
päästeteenistuse või<br />
muude teenistuskohustuste<br />
täitmise, tuumakatastroofi,<br />
liiklusõnnetuse<br />
või vägivallakuriteo<br />
tagajärjel<br />
või kui inimene<br />
taotleb pensioni<br />
Eesti Vabariigi<br />
ja mõne teise<br />
riigi vahel sõlmitud<br />
lepingu<br />
alusel.<br />
Töövõime<br />
kaotuse protsendi võib määrata<br />
kestusega 6 kuud, 1<br />
aasta, 2 aastat, 5 aastat või<br />
kuni vanaduspensioniikka<br />
jõudmiseni (kuid mitte<br />
kauem kui 5 aastat). Kestuse<br />
alguskuupäev (püsiva<br />
töövõimetuse kindlakstegemise<br />
päev) on esmakordsel<br />
taotlemisel üldjuhul taotluse<br />
esitamise päev ja korduvekspertiisi<br />
puhul eelmise<br />
püsiva töövõimetuse ekspertiisiga<br />
määratud püsiva<br />
töövõimetuse kestuse viimane<br />
päev.<br />
Püsiva töövõimetuse<br />
ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet,<br />
kaasates<br />
ekspertarste.<br />
Püsiva töövõimetuse<br />
tuvastamiseks tuleb inimesel<br />
täita vormikohane<br />
ekspertiisitaotlus. Taotluse<br />
vorm on kättesaadav pensioniametis,<br />
kus vajadusel<br />
klienditeenindaja abistab<br />
SOTSIAAL<br />
Püsiva töövõimetuse ekspertiis<br />
Kui inimene<br />
taotluse<br />
täitmisega<br />
iseseisvalt toime<br />
ei tule, võib<br />
taotluse täita ka<br />
inimese pereliige<br />
Taotluses märgib<br />
inimene raviva<br />
arsti andmed,<br />
kellel on püsiva<br />
töövõimetuse<br />
tuvastamiseks<br />
vajalik teave<br />
inimest taotluse täitmisel<br />
või Sotsiaalkindlustusameti<br />
kodulehel rubriigis blanketid/ekspertiisi<br />
blanketid. Kui<br />
inimene taotluse täitmisega<br />
iseseisvalt toime ei tule ja<br />
tal ei ole võimalik minna<br />
pensioniameti klienditeenindusse,<br />
võib<br />
taotluse täita ka<br />
puuet taotleva<br />
inimese pereliige,<br />
hooldaja,<br />
sotsiaaltöötaja<br />
või keegi muu<br />
abistaja. Lisaks<br />
taotluse täitja<br />
allkirjale peab<br />
taotlusel olema<br />
ka ekspertiisi taotleva<br />
inimese või tema seadusliku<br />
esindaja allkiri.<br />
Täidetud taotluse võib<br />
tuua pensioniametisse, saata<br />
posti või e-posti teel. Pensioniametite<br />
postiaadressid<br />
ja e-posti aadressid ning<br />
klienditeeninduse aadressid<br />
ja vastuvõtuajad on kättesaadavad<br />
Sotsiaalkindlustusameti<br />
kodulehel päise<br />
“Kontakt” alt.<br />
Taotluses märgib inimene<br />
oma perearsti või teda raviva<br />
eriarsti (edaspidi: arst)<br />
andmed, kellel on püsiva<br />
töövõimetuse tuvastamiseks<br />
vajalikud andmed tema<br />
terviseseisundi kohta. Inimene<br />
peab olema<br />
nimetatud<br />
arsti vastuvõtul<br />
käinud taotluse<br />
esitamisele<br />
eelneva 3 kuu<br />
jooksul.<br />
Juhul, kui<br />
isik taotleb püsiva<br />
töövõimetuse<br />
ja puude<br />
raskusastme ja puudest tulenevate<br />
lisakulude tuvastamist<br />
üheaegselt, täidetakse<br />
ühine ekspertiisitaotlus.<br />
Inimene esitab koos ekspertiisitaotlusega<br />
vajaduse<br />
korral täiendavad dokumendid<br />
püsiva töövõimetuse<br />
põhjuse tuvastamiseks:<br />
1) töövigastuse korral<br />
– tööõnnetuse raport;<br />
2) kutsehaiguse korral –<br />
kutsehaigestumise raport;<br />
3) politseiteenistuses<br />
teenistusülesannete täitmisel<br />
saadud vigastuse või<br />
teenistusega seotud haiguse<br />
korral – haigestumist<br />
või tervisekahjustuse saamist<br />
tõendavad dokumendid<br />
(tööõnnetuse raport,<br />
kutsehaigestumise raport,<br />
tervisekontrolli otsus või<br />
tervisetõend vm);<br />
4) piirivalveteenistuses<br />
teenistusülesannete täitmisel<br />
saadud vigastuse või<br />
teenistusega seotud haiguse<br />
korral – haigestumist<br />
või tervisekahjustuse saamist<br />
tõendavad dokumendid<br />
(tööõnnetuse raport,<br />
kutsehaigestumise raport,<br />
tervisekontrolli otsus või<br />
tervisetõend vm);<br />
5) päästeteenistuses teenistusülesannete<br />
täitmisel<br />
saadud vigastuse või teenistusega<br />
seotud haiguse<br />
korral – haigestumist<br />
või tervisekahjustuse saamist<br />
tõendavad dokumendid<br />
(tööõnnetuse raport,<br />
kutsehaigestumise raport,<br />
tervisekontrolli otsus või<br />
tervisetõend vm);<br />
6) teenistuskohustuste<br />
täitmisel saadud vigastuse<br />
või teenistuskohustustega<br />
seotud haiguse<br />
korral – haigestumist<br />
või tervisekahjustuse<br />
saamist tõendavad<br />
dokumendid<br />
(tööõnnetuse<br />
raport, kutsehaigestumise<br />
raport, tervisekontrolli otsus<br />
või tervisetõend vm);<br />
7) vigastuse või haigestumise<br />
korral tuumakatastroofi,<br />
tuumakatsetuse või<br />
aatomielektrijaama avarii<br />
tagajärjel – meditsiiniline<br />
dokument, millest nähtub<br />
põhjuslik seos tuumakatastroofi,<br />
tuumakatsetuse või<br />
aatomielektrijaama avarii ja<br />
vigastuse või haigestumise<br />
vahel;<br />
8) vigastuse või haigestumise<br />
korral liiklusõnnetuse<br />
tagajärjel – politsei tõend<br />
liiklusõnnetuse kohta;<br />
9) vigastuse või haigestumise<br />
korral vägivallakuriteo<br />
tagajärjel – kohtuotsus<br />
või eeluurimisasutuse tõend<br />
kriminaalasja kohta.<br />
Kui ekspertiisitaotluses<br />
esitatud andmed või taotlusele<br />
lisatud dokumendid<br />
ei ole ekspertiisiks piisavad<br />
või inimene ei<br />
ole taotluses<br />
nimetatud arsti<br />
juures viimase<br />
kolme kuu jooksul<br />
enne taotluse<br />
esitamist<br />
käinud, määrab<br />
Sotsiaalkindlustusamet<br />
inimesele<br />
tähtaja puuduvate<br />
andmete või dokumentide<br />
esitamiseks või arsti vastuvõtul<br />
käimiseks.<br />
Juhul, kui inimene ei<br />
ole Sotsiaalkindlustusameti<br />
poolt määratud tähtajaks esitanud<br />
täiendavaid andmeid<br />
või puuduvaid dokumente<br />
Arst koostab<br />
vormikohase<br />
terviseseisundi<br />
kirjelduse ja<br />
esitab selle<br />
Sotsiaalkindlustusametile<br />
Töövõimetuspensioni<br />
taotlemiseks<br />
on vajalik täita<br />
taotlus, mille<br />
vormi saab<br />
pensioniametist<br />
või käinud arsti vastuvõtul,<br />
menetlus lõpetatakse.<br />
Püsiva töövõimetuse<br />
ekspertiisi korduvaks taotlemiseks<br />
esitab inimene<br />
ekspertiisiotsuses määratud<br />
püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi<br />
tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile<br />
uue<br />
ekspertiisitaotluse. Terviseseisundi<br />
või püsiva töövõimetuse<br />
põhjuse muutumisel<br />
võib inimene taotleda uut<br />
ekspertiisi enne korduvekspertiisi<br />
tähtaja saabumist.<br />
Sotsiaalkindlustusamet<br />
küsib inimese terviseseisundi<br />
kirjelduse arstilt, kelle<br />
and med on ekspertiisitaotluses<br />
nimetatud.<br />
Arst koostab vormikohase<br />
terviseseisundi<br />
kirjelduse<br />
ja esitab selle<br />
Sotsiaalkindlustusametile.<br />
Terviseseisundi<br />
kirjelduse<br />
vorm on kättesaadav<br />
Sotsiaalkindlustusameti<br />
kodulehel<br />
rubriigis blanketid/ekspertiisi<br />
blanketid.<br />
Töövõimetuse ekspertiis<br />
tehakse dokumentide alusel,<br />
inimene ekspertiisi tegijaga<br />
kohtuma ei pea.<br />
Töövõimetuse ekspertiisi<br />
tulemuste kohta vormistab<br />
Sotsiaalkindlustusamet kirjaliku<br />
otsuse, mis saadetakse<br />
isikule. Otsusest teavitatakse<br />
terviseseisundi kirjelduse<br />
esitanud arsti ning vajadusel<br />
haigekassat.<br />
Kui inimene ei nõustu<br />
ekspertiisiotsusega, võib ta<br />
3 kuu jooksul otsusest teadasaamise<br />
päevast pöörduda<br />
vaidega Sotsiaalkindlustusameti<br />
(Lembitu 12, 15 092<br />
Tallinn) juures asuvasse<br />
vaidluskomisjoni. Vaides<br />
tuleb põhjendada, miks inimene<br />
otsusega nõus ei ole.<br />
Püsiv töövõimetus ulatusega<br />
40-100% annab õiguse<br />
taotleda töövõimetuspensioni.<br />
Töövõimetuspensioni<br />
taotlemiseks<br />
on vajalik<br />
täita töövõimetuspensioni<br />
taotlus, mille<br />
vormi saab<br />
pensioniametist<br />
(klienditeeninduse aadressid<br />
ja vastuvõtuajad leiate<br />
Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt<br />
päise “Kontakt” alt)<br />
või Sotsiaalkindlustusameti<br />
kodulehelt rubriigist blanketid/pensionide<br />
blanketid.<br />
Allikas:<br />
Sotsiaalkindlustusamet<br />
Pensionide ja sotsiaaltoetuste<br />
maksmisest<br />
K<br />
uni 31. 01. 2009 makstakse<br />
pensioneid,<br />
puuetega inimeste sotsiaaltoetusi<br />
ja hüvitisi vastavalt toetuse<br />
saaja soovile:<br />
• panka tema arvele või<br />
• posti teel.<br />
Alates 01.02.2009 makstakse<br />
pensioneid, puuetega<br />
inimeste sotsiaaltoetusi ja hüvitisi<br />
vastavalt toetuse saaja<br />
soovile:<br />
• toetusesaaja arveldusarvele<br />
Eestis;<br />
• toetusesaaja elukohajärgses<br />
pensioniametis vormistatud<br />
kirjaliku a<strong>vald</strong>use<br />
või notariaalselt tõestatud<br />
a<strong>vald</strong>use alusel teise isiku,<br />
sealhulgas kohaliku omavalitsuse<br />
arveldusarvele<br />
Eestis;<br />
• toetusesaaja kulul posti teel<br />
kojukandena või<br />
• toetusesaaja kulul toetusesaaja<br />
arveldusarvele välisriigis.<br />
Põhjendatud taotluse alusel<br />
makstakse pensioneid ja puuetega<br />
inimeste sotsiaaltoetusi<br />
maksja kulul posti teel<br />
kojukandega isikule, kellel<br />
on liikumistakistus või<br />
kes elab hajaasustusalal<br />
ja kellele pangateenus on<br />
raskesti kättesaadav ning<br />
kes on:<br />
• sügava puudega töövõimetuspensionär;<br />
• sügava puudega püsivalt<br />
töövõimetuks tunnistatud<br />
rahvapensioni<br />
saav isik või<br />
• vanaduspensioniealine<br />
isik.<br />
Elukohajärgne<br />
pensioni amet teeb sü-<br />
gava puudega töövõimetuspensionäri<br />
või sügava puudega<br />
töövõimetuks tunnistatud<br />
rahvapensioni saava isiku või<br />
vanaduspensioniealise isiku<br />
taotluse alusel otsuse riigi<br />
kulul kojukande kohta kuni<br />
üheaastase kehtivusajaga.<br />
Elukohajärgne pensioniamet<br />
võib nimetatud isikute taotluse<br />
alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga,<br />
kui selleks tuleneb<br />
vajadus põhjuste iseloomust,<br />
millele tuginedes elukohajärgne<br />
pensionamet otsuse teeb.<br />
Kui isik ei ole pensioniametile<br />
teatanud oma arveldusarve<br />
numbrit või edastanud a<strong>vald</strong>ust<br />
sotsiaaltoetuse väljamakseviisi<br />
muutmiseks ja seetõttu ei ole<br />
võimalik uue korra kohaselt<br />
pensioni maksta, peatatakse<br />
alates 2009. aasta 1. veebruarist<br />
sotsiaaltoetuse maksmine. Pärast<br />
vastava a<strong>vald</strong>use ja isikut<br />
tõendava dokumendi esitamist<br />
makstakse sotsiaaltoetus välja<br />
tagantjärele.<br />
Merike TEIN<br />
sotsiaaltöötaja<br />
Pensionit saab<br />
endiselt postkontorist<br />
1. veebruarist 2009 lõpetab riik pensionide väljamaksmise<br />
postkontorites, kandes edaspidi pensioni pangakontole.<br />
Pangad pakuvad pensioni väljavõtmiseks erinevaid<br />
lahendusi, milleks on kas sularahaautomaatide või<br />
pangakontori teenuste kasutamine. Kuid SEB Pank pakub<br />
võimalust võtta ka edaspidi pension välja postkontoris.<br />
Koostöös Eesti Postiga maksab SEB Pank raha välja<br />
250-s postkontoris tegutsevas Postipangas üle Eesti. Postipanga<br />
teenus on kättesaadav ka väiksemates kohtades,<br />
kus alternatiivsed pangakanalid puuduvad. Kliendile on<br />
see mugav, lihtne ja turvaline – postitöötaja maksab raha<br />
välja isikuttõendava dokumendi alusel, vajadusel ka klienti<br />
abistades.<br />
Pensioni saamiseks postkontorist avatakse pangakonto<br />
(juhul, kui konto on mõnes teises pangas või puudub<br />
hoopis), väljastatakse pangakaart, täidetakse a<strong>vald</strong>us pensioni<br />
kandmiseks kontole ning edastatakse see Sotsiaalkindlustusametile.<br />
Täiendavat konsultatsiooni saab postkontoris ja SEB<br />
kontoris või infotelefonil 66 55 100.
4 Värska — hüä olõmisõ kotus<br />
nnan ülevaate Värska valla-<br />
käesoleval, 2008.<br />
Avalitsusel<br />
aastal, töös olevatest või olnud projektidest.<br />
Arendusprojektid hõlmavad<br />
endast rida tegevusi püstitatud eemärkide<br />
täitmiseks, seepärast on suuremate<br />
projektide elluviimiseks kaasatud<br />
mitmeid töötajaid. Ülesanded arendusprojektides<br />
on jagatud vallavalitsuse<br />
töötajate vahel: arendusnõunik<br />
(taotlused, aruanded, maksetaotlused,<br />
eelnevad lähteülesanded hinnapakkumiste<br />
saamiseks, hinnapakkumiste<br />
kogumine, projektide juhtimine);<br />
majandusnõunik (ehitusload, ehitusmahud,<br />
ehituspakkumised, ehitusregister,<br />
ehituse järelevalve); maanõunik<br />
(planeeringute- ja keskkonnaalased<br />
küsimused, lähteülesanded, hinnapakkumised,<br />
järelevalve); finantsnõunik<br />
(raamatupidamisalaste nõuete jälgimine,<br />
varade arvelevõtmine, suhtlemine<br />
pangaga); vallavanem (ehitusalane<br />
nõustamine, suhtlemine pangaga).<br />
Aasta mahukaim ja kõigile näha<br />
olnud projekt on „Värska Kultuurikeskuse<br />
renoveerimine“. Selle käigus<br />
telliti renoveerimise ehitusprojekt,<br />
mis nägi ette ka juurdeehituse ja rida<br />
uuendusi siseruumides. Projekti kogumaht<br />
on 9,5 miljonit krooni, millest<br />
7,5 hõlmas ehitust. Mööbli, sisustuse<br />
ja tehnika kogumaksumus küünib 2<br />
miljoni kroonini. Osaliselt hangitakse<br />
sisustust järgmisel, 2009. aastal. Toetust<br />
saime: Kultuuriministeeriumist<br />
(Sotsiaaldemokraatliku Erakonna<br />
toel) 2 730 000 EEK 2007. a, Kultuuriministeeriumi<br />
investeeringutoetused<br />
750 000 EEK 2008. a, Ettevõtluse<br />
Arendamise Sihtasutus Hasartmängumaksu<br />
regionaalsete investeeringutoetuste<br />
programm 500 000 EEK 2008. a,<br />
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus<br />
Setomaa Arenguprogramm 461 635<br />
EEK 2008. a, Kultuuriministeerium<br />
Setomaa Kultuuriprogramm 40 000<br />
EEK 2008. a. Kultuuriministeerium<br />
on lubanud toetada meid antud projekti<br />
kulude katmisel ka järgmisel aastal<br />
750 000 krooniga. Antud projekti<br />
juhid olid arendusnõunik ja majandusnõunik.<br />
„Piireületava keskkonna parendamine<br />
Peipsi-Pihkva vesikonnas“,<br />
juhtpartner Värska Vallavalitsus,<br />
lühend WATERS, Interreg IIIA programm,<br />
projekti algus 2006. a, eesti<br />
poole partnerite kogutoetus 12 miljonit<br />
krooni. Käes olevasse aastasse jäid<br />
projekti lõpetamine, reoveepuhasti<br />
avamine, aruannete<br />
esitamine ja tagasimaksed<br />
rahastajatelt<br />
jmt.<br />
„Värska laululava<br />
maa-ala väljaarendamine<br />
suurürituste<br />
läbiviimiseks“, EAS<br />
Setomaa Arenguprogramm,<br />
toetus 340 000<br />
EEK, kogumaksumus<br />
404 148 EEK. Valmis<br />
roigasaed, väravad,<br />
prügikastid, kiik, müügiletid,<br />
istepingid, puhkekohad.<br />
Eemaldati<br />
võsa ja vanu puid, avati<br />
vaade Õrsava järvele, puhastati vanad<br />
endise Põhjalaagri aegse hoone varemed,<br />
mida saab kasutada näituste kohana.<br />
Järgmise projekti etapina rajame<br />
uue laululava Õrsava järve poolsesse<br />
nurka, välivalgustuse ning uued tualetid.<br />
Projekti juht arendusnõunik.<br />
„Saatse Muuseumi metsarada“,<br />
rahaline maht 43 580 EEK, finantseerija<br />
Sihtasutus Keskkonna Investeeringute<br />
Keskus ja Värska <strong>vald</strong>,<br />
2007-2008. Projekti tegevuste abil<br />
rajati muuseumi maa-alale metsa 1<br />
km pikkune metsa- ja kultuurilooline<br />
loodusrada, 4 infotahvlit, 1 puhkekoht,<br />
kiik ja lehtla. Projektijuht arendusnõunik,<br />
elluviimisel osales Tea Korela,<br />
Saatse muuseumi varahoidja.<br />
„Saatse muuseumi püsiekspositsiooni-<br />
ja sisekujunduse tööprojekti<br />
valmimine“, rahaline maht 121 417<br />
EEK, finantseerijad Ettevõtluse Arendamise<br />
Sihtasutus, Piirkondliku arengu<br />
kavandamise programm, 2007-2008.<br />
Valmis muuseumi püsiekspositsiooni<br />
ja sisekujunduse tööprojekt. Projektijuht<br />
Tea Korela Saatse muuseumi<br />
varahoidja.<br />
„Saatse muuseumi ala detailplaneeringu<br />
koostamine“, rahaline<br />
maht 65 000 EEK, finantseerijad EAS<br />
Setomaa Arenguprogramm. Valmis<br />
muuseumi-maa ala detailplaneering<br />
koos rajatistega. Projektijuht arendusnõunik,<br />
tegevuste eest vastutaja<br />
maanõunik.<br />
„Saatse Muuseumi väljaarendamine“<br />
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus,<br />
piirkondade konkurentsivõime<br />
tõstmise programm. Taotlus ajalehe<br />
ilmumise ajaks rahastajale menetlusse<br />
esitatud. Kogumaksumus 5,8 miljonit<br />
krooni. Hõlmab endas palju erinevaid<br />
tegevusi: peahoone katusealuse ruumi<br />
väljaehitamine, peamaja siseruumide<br />
ettevalmistustööd enne püsiekspositsiooni<br />
rajamist, sh elektritööd,<br />
kõrvalhoone katuse vahetus, kõrvalhoone<br />
sisetööd, välialadel kerghoonete<br />
rajamine (3 tk), maa-ala rajatised<br />
mängunurka, õueala korrastamine<br />
ja haljastuse rajamine. Püsiekspositsiooni<br />
koostamine, sh mööbel, puutetundlikud<br />
arvutiekraanid, kaartide<br />
tellimine, jmt. Turundustegevused:<br />
suunavad viidad ja infotrükise koostamine.<br />
Antud projekti valmimisaeg<br />
on märts 2010. Projekti elluviimisega<br />
hakkab tegelema viie-liikmeline vallavalitsuse<br />
ja Saatse Seto Muuseumi<br />
PROJEKTID<br />
Ülevaade vallavalitsuses töösolevaist projektidest<br />
töötajatest koosnev meeskond, kaasatakse<br />
eksperte väljastpoolt.<br />
Lisaks eelmisele projektile on<br />
meile broneeritud toetussummad projektile<br />
„Saatse muuseumi maa-ala<br />
rajatised“, rahaline maht 250 000<br />
EEK, finantseerija EAS Setomaa<br />
Arenguprogramm. Taotluse esitamise<br />
aeg <strong>detsember</strong> 2008, teostamise<br />
alguse aeg aprill-mai 2009. Projekti<br />
tegevus kinnitatud SAP 2008. a tegevuskavas.<br />
Projekti tegevuste abil<br />
tellitakse enamus muuseumi-maa<br />
alale planeeritud rajatisi: laululava,<br />
istepingid, infotahvlid, laste mängunurga<br />
atraktsioonid, püstkoda.<br />
Setomaa Kultuuriprogrammi abil<br />
said toetust külaseltsid. Kogutoetuste<br />
maht külaseltsidele oli 40 000 EEK,<br />
sama summa kasutati kultuurikeskuse<br />
seadmete finantseerimiseks.<br />
Külaseltside toetuseks töötati välja<br />
rahastamise kord ja kuulutati välja<br />
avalik konkurss. Toetusi said esitada<br />
valla territooriumil tegutsevad ja<br />
registreeritud seltsingud, seltsid ja<br />
mittetulundusühingud. Tähtajaks,<br />
30. juuniks, laekus 9 taotlust ja kõik<br />
taotlejad said toetust, mitte küll täies<br />
mahus. Rõõmustav on see, et loodi<br />
tervelt neli uut seltsingut või mittetulundusühingut.<br />
Toetuste saajad: MTÜ<br />
Lobotka Küla Selts, toetus 4200 EEK<br />
muusikakeskuse soetamiseks; Perdaku<br />
Küla Seltsing, toetus 5000 EEK,<br />
külaplatsi korrastustöödeks; MTÜ<br />
Matsuri Külakeskus, toetus 2000<br />
EEK, internetiühenduse paigaldamiseks<br />
külakeskuses; MTÜ Saatse Nulk,<br />
toetus 5000 EEK, võsatrimmeri soetamiseks;<br />
MTÜ Värska Käsitööselts<br />
Kirävüü, toetus 5000 EEK, õmblusmasina<br />
soetamiseks; MTÜ Värska OK<br />
Peko toetus 5000 EEK, võsatrimmeri<br />
soetamiseks; MTÜ MC Setu Riders<br />
toetus 5000 EEK, võsatrimmeri soetamiseks;<br />
MTÜ Nedsaja Küla Selts<br />
toetus 5300 EEK, võsatrimmeri soetamiseks;<br />
Kolodavitsa Küla Seltsing,<br />
toetus 3500 EEK, digitaalkaamera<br />
soetamiseks. Külaseltside toetustega<br />
tegeles arendusnõunik.<br />
Ettevalmistamisel on taotluse esitamine<br />
EAS-i Setomaa Arenguprogrammi<br />
projektile „Saatse pansionaadi<br />
hoonesse seminari- ja koolituskeskuse<br />
rajamine“. Toetuse maht 500 000<br />
EEK. Toetuse abil finantseeritakse<br />
osaliselt pansionaadi hoones endine<br />
võimla osa seminaride ja koolituste<br />
ning vaba aja veetmiseks.<br />
Taotluse ettevalmistamisega tegelevad<br />
pansionaadi juhataja ja arendusnõunik.<br />
Taotlus on esitatud Sihtasutus<br />
Keskkonna Investeeringute Keskusele<br />
projekti „Värska jäätmejaama rajamine“<br />
elluviimiseks. Projekti suurus<br />
1,5 miljonit krooni. Projektijuht majandusnõunik.<br />
„Värska Tervisespordikeskuse<br />
projekteerimine“, rahastaja Kultuuriministeerium<br />
riiklike tervisespordikeskuste<br />
programmist, kogusumma<br />
650 000 EEK. Valmivad tervisespordikeskuse<br />
hoone, valgustatud raja (sh<br />
kunstliku lume tegemise võimalus) ja<br />
staadioni ehitusprojektid. Projekti peavastutaja vallavanem.<br />
„Valla teed“, kokku korrastati teid 30 km, kogusummas 3,1<br />
miljonit krooni. Peamine finantseerija Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,<br />
nn. Setomaa teede rahast. „Värska<br />
Gümnaasiumi aula renoveerimine“, rahastaja Haridus- ja<br />
Teadusministeerium. Kogusumma 700 000 EEK. Antud projektide<br />
juht majandusnõunik.<br />
Käesoleval aastal sai toetust hajaasustuse veeprogrammi<br />
kaudu Värska vallas 14 taotlejat kogusummas 423 678 EEK.<br />
1/3 toetuse summast tuleb lisada taotlejal endal. Veeprogrammi<br />
projektidega tegeles majandusnõunik. Projektide tegevuste elluviimine<br />
jääb järgmisesse aastasse. Hajaasustuse veeprogramm<br />
jätkub järgnevatel aastatel. Kes sel korral toetuse saajate hulka<br />
ei pääsenud, saavad uuesti taotleda järgmisel aastal. Konkursist<br />
antakse teada.<br />
Toetuse saajad 2008. aastal:<br />
Jrk<br />
nr<br />
Taotleja<br />
1 Alamäe Väino<br />
2 Hade Silvi<br />
3 Jõesuu Leida<br />
4 Kalmus Ove<br />
5 Kojus Maria<br />
6 Kont Valentina<br />
7 Kukumägi Einar<br />
8 Laanelind Kuldar<br />
9 Linnus Mart<br />
10 Mikitalo Helju<br />
11 Tein Margus<br />
12 Timmotalo Tiina<br />
13 Tuik Toivo<br />
14 Vabarna Natalja<br />
Projekti<br />
nimi<br />
Veekvali -<br />
teedi<br />
parandamine<br />
Uue<br />
salvkaevu<br />
rajamine<br />
Veekvaliteedi<br />
ja<br />
kättesaadavuse<br />
parandamine<br />
Veekvaliteedi<br />
ja<br />
kättesaadavuse<br />
parandamine<br />
Veekvaliteedi<br />
parandamine<br />
Salvkaevu<br />
rajamine<br />
Puurkaevu<br />
rajamine<br />
Puurkaevu<br />
rajamine<br />
Salvkaevu<br />
rajamine<br />
Veetrassi<br />
renoveerimine<br />
Puurkaevu<br />
rajamine<br />
Salvkaevu<br />
süvendamine<br />
ja<br />
puhastamine,<br />
joogiveetorustiku<br />
rajamine<br />
Puurkaevu<br />
rajamine<br />
Salvkaevu<br />
süvendamine<br />
ja<br />
puhastamine<br />
Mahukamate projektide<br />
elluviimine on võimalik ainult<br />
eduka meeskonnatöö kaudu,<br />
kus igaüks teab oma ülesannet<br />
ja vastutusala. Olen seisukohal,<br />
et meie projektide väärikad<br />
Projekti eesmärk<br />
Toetus<br />
(kr)<br />
Veefi ltri ost ja paigaldamine<br />
9966<br />
Veevõtukoha, salvkaevu<br />
ja joogiveetorustiku<br />
rajamine. Veepumpamisseadmete<br />
paigaldamine 27 280<br />
Olemasoleva salvkaevu<br />
vee mahu kvaliteedi<br />
parandamine. Salvkaevu<br />
süvendamine ja puhastamine.<br />
Veepumpamisseadmete<br />
paigaldamine 7531<br />
Olemasoleva salvkaevu<br />
vee mahu ja kvaliteedi<br />
parandamine. Salvkaevu<br />
süvendamine ja puhastamine.<br />
Veepumpamisseadmete<br />
paigaldamine 8754<br />
Veeanalüüside võtmine,<br />
kaevu puhastus,<br />
veetorustiku paigaldus,<br />
veefi ltri paigaldus 11 108<br />
Veevõtukoha rajamine.<br />
Salvkaevu ja joogiveetorustiku<br />
rajamine.<br />
Veepumpamisseadmete<br />
paigaldamine 30 683<br />
Vee kättesaadavuse ja<br />
mahu suurendamine<br />
puurkaevu rajamisega 66 758<br />
Vee kättesaadavuse ja<br />
mahu suurendamine<br />
puurkaevu rajamisega 51 373<br />
Veevõtukoha rajamine.<br />
Salvkaevu ja joogiveetorustiku<br />
rajamine.<br />
Veepumpamisseadmete<br />
paigaldamine 25 <strong>19</strong>1<br />
Veetrasside väljavahetamine<br />
3 kinnistu piires 28 653<br />
Vee kättesaadavuse ja<br />
mahu suurendamine<br />
puurkaevu rajamisega 73 733<br />
Olemasoleva salvkaevu<br />
veemahu ja vee<br />
kvaliteedi parandamine.<br />
Salvkaevu süvendamine<br />
ja puhastamine.<br />
Veepumpamiseks ja puhastamiseks<br />
seadmete<br />
paigaldamine 5170<br />
Vee kättesaadavuse ja<br />
mahu suurendamine<br />
puurkaevu rajamisega 70 731<br />
Olemasoleva salvkaevu<br />
veemahu ja vee<br />
kvaliteedi parandamine.<br />
Salvkaevu süvendamine<br />
ja puhastamine.<br />
Veepumpamiseks ja puhastamiseks<br />
seadmete<br />
paigaldamine 6747<br />
Kokku 42 3678<br />
tulemused kinnitavad seda, et<br />
oleme hea meeskond. Tänud<br />
kõigile kes on panustanud<br />
valla elu edendamisse.<br />
Rutt RIITSAAR<br />
Arendusnõunik
<strong>Number</strong> 4(<strong>19</strong>) DETSEMBER 2008 5<br />
li aasta <strong>19</strong>88, kui Hele-<br />
Kudre hakkas oma Ona<br />
vaiksel moel mulle rääkima,<br />
et tahaks hakata seto laulu<br />
laulma, teeme oma koori.<br />
Mina, tollase kultuurimaja<br />
juhina,nägin selles ühe ringi<br />
tekkimist ja asusin koheselt<br />
tegutsema.Vaatasin ringi<br />
omavanuste ja veidi nooremate<br />
hulgas, kellel teadsin<br />
olevat setu laulu oskust.<br />
Selle tulemusena sai alguse<br />
02.12.<strong>19</strong>88. a 12 liikmeline<br />
seto folklooriansambel, mis<br />
täna kannab nime Kuldatsäuk.<br />
Praegu on ansambli<br />
hingekirjas 13 lauljat, asutajaliikmeid<br />
sealhulgas 8+1.<br />
Aegade jooksul on ansamblis<br />
laulnud ka mehed, kuid<br />
erinevatel põhjustel on nad<br />
meid maha jätnud. Lapsed,<br />
kes koos meiega õppisid ja<br />
laulsid, moodustasid folklooriansambli<br />
Laanõtsirk.<br />
Oleme tundnud ka kaotusvalu,<br />
kui saatus viis meie<br />
hulgast igaviku teele toreda<br />
kaaslase ja pillimehe Paavo<br />
Tolmiku. Kaua ei suutnud<br />
me teda asendada teise pillimehega..<br />
Nüüd on meil<br />
pillimees, kuid hoopis naine<br />
ja meie oma koorist, Galina<br />
Viskar.<br />
Suure hooga asusime laule<br />
otsima ja õppima. Abiks<br />
kutsusime Leikost Ode Aelase,<br />
kes oli nagu natuke<br />
ringijuhiks ja õpetajaks. Leikost<br />
meelitasime oma kampa<br />
õiget kurssi hoidma Anna<br />
Kõivo, Maria Rõzikova ja<br />
Anni Kuremägi. Anni tegi<br />
küll vahepeal pausi, aga otsustas<br />
siiski tagasi tulla ja on<br />
täna optimistlik tsäuga liige.<br />
Samuti on tagasi tulnud<br />
Vaike Alver, kes oli ka üks<br />
asutajaliikmetest.<br />
Esimese lauluna, mida<br />
asusime hoolega õppima,<br />
mida ka praegu kontsertidel<br />
tihti kasutame, oli SINI-<br />
MANI-SEELE.<br />
KULTUUR<br />
Kuldatsäuga sünnipäeva jutt<br />
Esimene esinemine toimus<br />
õige pea - 9. veebruaril<br />
<strong>19</strong>89. a. Värska Sanatooriumis.<br />
Meid võeti hästi vastu,<br />
sest sanatooriumis oleme<br />
esinenud aja jooksul palju<br />
kordi.<br />
Kõikvõimalikud ülevaatused,<br />
laulupäevad, kokkusaamised<br />
Põlvas toimusid<br />
koos Kuldatsäugaga, ka<br />
<strong>19</strong>89. a. V Seto Leelopäeval<br />
osalesime ja nii tõusvas<br />
joones edasi. Kontsert-reisid<br />
on viinud meid pea kõigisse<br />
Eestimaa nurkadesse.<br />
Ei jäänud tulemata ka<br />
välisreisid. Mitmel korral<br />
oleme laulnud Soomes ja<br />
Saksamaal. Üks unustamatu<br />
käik kaugele Ameerikasse<br />
toimus suurte pangaprobleemide<br />
ajal. Lisaks laulmisele<br />
tutvustasid naised<br />
käsitööd.<br />
Tagasivaates tuleb tõdeda,<br />
et Kuldatsäuka on head<br />
haldjad saatnud algusest<br />
peale. Vaike Sarv oli üks<br />
nen dest. Mina tunnen tänaseni<br />
puudu mõttekaaslasest<br />
ja targast seto laulu<br />
tundjast. Puhka rahus, Vaike!<br />
Tema eestvedamisel oli<br />
meil võimalus 2001.a laulda<br />
koos ühises kavas flaami<br />
Goey vaerts Consort kooriga<br />
Brüsseli protestandi kirikus,<br />
Antwerpeni Maailmakultuuri<br />
Keskuses, Genti Kultuuridevahetuse<br />
Keskuses, Aalsti<br />
katoliku kirikus. Sama sai<br />
kuulda-näha Värska rahvas<br />
Seto Talumuuseumis ja Viljandi<br />
Pärimusmuusika Festivalil<br />
Jaani kirikus. Midagi<br />
jõulisemat ja hingeminevat<br />
pole enam võimalik.<br />
Välismaal olevate Eesti<br />
suursaadikute ja konsulite<br />
kutsel õnnestus laulda peale<br />
Belgia linnade veel Pariisis,<br />
Lionis, Prahas, Pihkvas,<br />
Riias.<br />
Üks huvitav projekt on<br />
toimunud koos organist Andres<br />
Uiboga. Tema mängis<br />
orelil rahvalaulu töötlusi,<br />
meie laulsime ehtsat seto<br />
laulu osa. Koos esinesime<br />
Niguliste, Mustjala ja jätkuna<br />
Poolas Gdanski erinevates<br />
kirikutes. Austraalia kenad<br />
poisid armusid setu laulu,<br />
selle tulemusena tegid nad<br />
mitu rahvalaulu töötlust ja<br />
üks lugu on ka nende plaadil.<br />
Veel oleme proovinud koos<br />
Ummamuudu ts`uradega<br />
muusikat teha. Tegime koos<br />
tuuri Soomegi. Koostöö<br />
ei laabunud meile soodsas<br />
suunas ja asi jäi katki.<br />
Huvitav on see, et paljusid<br />
muusikuid on inspireerinud<br />
üks ja sama laul: KEE-<br />
RÄ – KERÄ – KETSO.<br />
Me oleme suutnud välja<br />
anda ühe CD ”KUULE<br />
KULLA KÜLANOORIK”<br />
ja sünnipäeva puhul tegime<br />
plaadile korduse. Plaanis on<br />
uue plaadi koostamine ja toimetamine,<br />
mis ei lähe väga<br />
kiiresti, sest uuel plaadil on<br />
palju laule Jakob Hurda ”Setukeiste<br />
laulusest”, ilusad ja<br />
hästi pikad. Nii et, see plaat<br />
on pigem õppimismaterjaliks,<br />
algupärase setu laulu<br />
tutvustamiseks, vähem taustamuusikaks.<br />
Kuna järgmisel<br />
aastal on Jakob Hurdal 175.<br />
aasta juubel, siis kavandame<br />
selleks ajaks CD valmimist.<br />
Siinjuures tahaksin tutvustada<br />
teile ühte toredat<br />
meest, Väino Pärnastet.<br />
Juhtus nii, et tema firma<br />
ECOMATIC külaskäigul<br />
Seto Talumuuseumi laulis<br />
KULDATSÄUK sumeda<br />
suveõhtu lõpetuseks. Selle<br />
tulemusena tegi ta meile<br />
annetuse kopsaka summaga,<br />
mida lubasime kasutada uue<br />
plaadi tegemiseks. Lubasime,<br />
teeme!<br />
Juba kolmandat aastat on<br />
Kuldatsäuk registreeritud<br />
MTÜ-na, sest praeguses<br />
ajas on nii parem toimetada,<br />
Siih mii´ paras pargikõnõ<br />
Kuldatsäuga koorikõnõ<br />
Olõm kuuh mii` kul`atanu`<br />
Paarikümmend aasta`kka<br />
Pall`o kuuknu` kodotsillõ<br />
Laulnu` ilma rahvalõ<br />
Illo isknü` kavvõndõnna<br />
Mitmõ seitsme maa takah<br />
Ilol ommõ illos ellä`<br />
Laulul kallis kasvuda`<br />
Kuulgõ kulla kolgarahvas<br />
Veererahvas veidokõnõ<br />
Ligimätse` lähemätse`<br />
Siiä` kaldunm kavvõlitse<br />
Tegevusrohke aasta<br />
Värska Raamatukogus<br />
ärska raamatukogule<br />
Von käesolev aasta olnud<br />
mitmekesine ja tegevusterohke.<br />
Kuna rahvaraamatukogu kõige<br />
olulisem teenus on kojulaenutus,<br />
siis Värska raamatukogu<br />
vahendusel kasutavad seda<br />
võimalust üle 400 lugeja – raamatusõbra.<br />
Populaarsemateks<br />
raamatuteks osutusid laenutuste<br />
edetabeli järgi käesoleval<br />
aastal omamaiste autorite teosed<br />
„Rannal õitseb kibuvits“,<br />
„Hõbeingel“ ja „Helgi Sallo.<br />
Helgib ja heliseb“.<br />
Aasta jooksul on ilmestanud<br />
raamatukogu erinevad<br />
näitused. Lisaks oma kogusid<br />
tutvustavatele raamatunäitustele<br />
ja väljapanekutele oli kevadel<br />
näitus „Seto mustrites käsitöö“,<br />
millega oma töid tutvustasid<br />
Maia Rahasepa juhendamisel<br />
Põlva Seto Seltsi huviringi<br />
lapsed. Oktoobris oli üleval<br />
Mart Trummali fotonäitus<br />
„2x2 päeva Helsingis“, Mari<br />
Metsa fotonäitusega „Aastaajad<br />
Tartus“ saab tutvuda aasta<br />
lõpuni. Raamatukogu ehivad<br />
ka meie kooli 2. klassi õpilaste<br />
valmistatud krõllid õpetaja<br />
Ruth Kõivo juhendamisel.<br />
Elukestev õppimine on märksõna,<br />
millele pööratakse meie<br />
ühiskonnas viimastel aastatel<br />
rohkem tähelepanu. Aasta<br />
alguses alustas raamatukogus<br />
tööd inglise keele kursus<br />
alga jatele, õpetajaks on Maret<br />
Hunt Värska Gümnaasiumist.<br />
Täiskasvanud õppija nädala<br />
raames sai kuulata Terje Paesi<br />
loengut „Iseennast kuulates,<br />
Foto: Ilmar Vananurm<br />
kuigi aja- ja närvikulu on<br />
parasjagu. Eha, Helena, Vaike,<br />
Valve ja Laine on tublid<br />
vedajad ja asjaajajad.<br />
Kuldatsäuk on mitmeid<br />
aastaid olnud muuseumis<br />
justkui mittekoosseisuline<br />
töötaja. Üritused, tööpäe vad,<br />
käsitöö õpped, Seto Pitsipäevade<br />
õpitubade läbiviija, jne.<br />
ikka koostöös, optimistlikult<br />
ja rõõmsameelselt, ükskõik<br />
mis päeval ja kellaajal. Peame<br />
korralikult arvestust,<br />
seepärast tean, et eelmine<br />
aasta 59 korral, sel aastal<br />
51 korral on Kulda tsäuk<br />
muuseumi õuel laulnud. Sõnum,<br />
mis siit maailma kaasa<br />
viiak se, on meile väga oluline,<br />
on muuseumile, Värska<br />
vallale, Setomaale ja kogu<br />
Eestimaale.<br />
Enda kiitmist ei tohi jätta<br />
teiste hooleks, kuigi sellel<br />
on juures paha mekk. Meie<br />
kooris on võimelised eeslauljana<br />
ülesse astuma mitmed<br />
liikmed nagu Anna, Anni,<br />
Mari, Maret ja Laine. Samuti<br />
on nad võimelised laulusõnu<br />
seadma. Kooris on mitu killõt,<br />
põhilised Olga ja Eevi,<br />
lisaks Anna, Anni, Galina,<br />
Mari. Kui Galina pilli võtab,<br />
on naised kergejalgsed tantsijad,<br />
vaatamata eale.<br />
Lisaks igakolmapäevasele<br />
laulutreeningule ja laululaagritele,<br />
on asunud ansambli<br />
liikmeid oma setu ehteid korrastama,<br />
vanade eeskujul uusi<br />
tegema, kulutades hõbeda<br />
ostuks palju raha (ka Setomaa<br />
Kultuuriprogramm on paaril<br />
aastal toetanud). Korrektne<br />
väljanägemine on setu naisele<br />
väga oluline. Muuseumi juures<br />
projekti raames tegime läbi<br />
seto naise hammõ käisekirjade<br />
ja pealiniku kudumise õppe.<br />
Õpetaja Anna ju meie endi hulgast<br />
ja mõnelgi Kuldatsäuga<br />
liikmel on seljas omakootud<br />
hame. Vöökudumisega saame<br />
ka hakkama. Meie kanname<br />
erinevaid, varasemaid valgeid,<br />
Kuldatsügu juubelilaul<br />
Teid õks ilol teretäme`<br />
Laulul lahkõl vasta võta<br />
Aitüma tulõmasta<br />
Kallis siiä` kallumasta<br />
Olõi paika parembata<br />
Kodokandist kullatsõmpa<br />
Sünnikodost sündsämpä<br />
Kodovallast vallusampa<br />
Mii` õks tennä vallaherri<br />
Kodokandi tarku naisi<br />
Kiä meid omm` toetanu`<br />
Avitanu´ as`atada`<br />
Tõõsõst tennäm` umma üllä<br />
Umakodo kallikõisi<br />
iseendasse vaadates“, ja valmistada<br />
viltimistehnikas oma<br />
raamatule kaaned Aino Suurmanni<br />
õpetusel.<br />
Toimus ka toredaid kohtumisi<br />
loomeinimestega. Aprilli<br />
algul külastas Värskat prosaist,<br />
luuletaja ja esseist Tõnu Õnnepalu,<br />
kelle looming kuulub<br />
meie kirjandusklassikasse.<br />
„Olen kirjutanud asjadest, mida<br />
olen kogenud ja mis on tundunud<br />
olulised“, ütles kirjanik<br />
oma loomingut tutvustades.<br />
Maikuus oli külaliseks mitmekülgne<br />
Setumaa mees Ilmar<br />
Vananurm, kes tutvustas oma<br />
tegemisi ja esitles oma fotoraamatut<br />
„Sain haarata hetki“.<br />
Raamatukogupäevade raames<br />
toimusid ettelugemised<br />
lasteaia lastele. Muinasjutuvestja<br />
Piret Päär käis lastele lugusid<br />
pajatamas, jutuvestmist ilmestas<br />
erinevatel rahvapillidel Cätlin<br />
Jaago. Värska Gümnaasiumi<br />
5. ja 6. klassi õpilastele toimus<br />
viktoriin Eesti lastekirjandusest,<br />
mille võitjateks tulid Margit<br />
Karing 5. klassist ja Anet Suure<br />
6. klassist.<br />
Tänusõnad ürituste toetajatele<br />
– Eesti Kultuurkapitali<br />
Põlvamaa ekspertgrupp, Eesti<br />
Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon<br />
Andras ja Värska<br />
valla haridus- ja kultuurikomisjon,<br />
koostööpartneritele<br />
- maakonna raamatukogud,<br />
Värska Gümnaasium, Värska<br />
Lasteaed, Värska Kultuurikeskus.<br />
Eha KÜTT<br />
Raamatukogu juhataja<br />
hilisemaid tumedaid, pidu- ja<br />
argirõivaid nii vallaliste kui<br />
abielus naiste eripära välja<br />
tuues.<br />
Kulda tsäuga liikmed on<br />
OLGA RÕBKINA, GALINA<br />
VISKAR, VAIKE ALVER,<br />
VALVE POOLAK, EEVI<br />
LAANETU; NIINA TAMM,<br />
MARET VABARNA, HELE-<br />
NA KUDRE, ANNA KÕI-<br />
VO, MARIA RÕZIKOVA,<br />
ANNA KUREMÄGI, EHA<br />
KÕIV ja LAINE LÕVI.<br />
Laine LÕVI<br />
MTÜ Seto Folklooriansambli<br />
Kuldatsäuk<br />
juhatuse esimees<br />
Õt omm` lasknu` laulu<br />
lüvvä`<br />
Kavvõndõhki` ar` a kävvü<br />
Õga` kargai` kurval meelel<br />
Ikusilmil ilotõllõi`<br />
Jätä siih no` pikä jutu<br />
Katske` asja arotusõ`<br />
Lupam` teele uma rahvas<br />
Setokõsõ´ sõbrakõsõ`<br />
Unahtaiõ` mii` umma illo<br />
Laulusõnno meelest lasõi`<br />
Heidäi` kaalast vanna hõpõ<br />
Säläst maama maani särki<br />
Autorid: Laine ja Anna
6 Värska — hüä olõmisõ kotus<br />
N<br />
Üritused Värska<br />
Sanatooriumis<br />
ovembrikuu oli meil<br />
piduderohke. Alustasime<br />
9. novembril Veeparadiisis<br />
isadepäeva üritusega,<br />
kus tantsisid Tantsustuudio<br />
Läbi Enese noored ja lapsed.<br />
Üllatusesineja, Veeparadiisi<br />
Merineitsi, laulis külalistele<br />
koos taustatantsijatega. Pidu<br />
jätkus veemängudega, kus<br />
tublimatele osalejatele jagati<br />
kingitusi. Järgmisel päeval<br />
10. novembril pidutsesid Reta<br />
baaris mardisandid. Kohalviibijatele<br />
esinesid Värska Mardisandid.<br />
Natuke tagasihoidlikumalt<br />
möödus meil 25. novembril<br />
pidu „kadridele”. Kui<br />
mardipäeval oli kohal terve<br />
grupp kostüümis mardisante,<br />
siis kardisandid jäid seekord<br />
tulemata. Külalistele esinesid<br />
rahvatantsurühm „Lustiline”<br />
ja lauljad Räpinast.<br />
Detsembris jätkame sama<br />
lõbusalt. Lisaks teisipäevastele<br />
ja kolmapäevastele tantsuõhtutele,<br />
toimuvad advendiaja<br />
kontserdid igal neljapäeval<br />
Fütobaaris. Esimesel<br />
advendiaja kontserdil esinesid<br />
Põlva Muusikakooli väikesed<br />
viiuldajad, kes andsid väga<br />
armsa jõululaulude kontserdi.<br />
11. detsembril toimuval kontserdil<br />
esines 2002. a laulukaruselli<br />
võitja Helgi Kahar.<br />
21. detsembril kutsuvad<br />
lõbusad päkapikud teid Veeparadiisi,<br />
kus toimub kogupereüritus<br />
„Talve sünnipäev”.<br />
Talvele korraldavad lõbusa peo<br />
päkapikud, kes jagavad kingitusi<br />
peokülalistele. 27. detsembril<br />
kutsume kõiki veeparadiisi<br />
veepeole. Peotuju aitavad üleval<br />
hoida ööklubi „Life” tantsutüdrukud<br />
koos tantsijatega<br />
tantsutrupist „Efekt”.<br />
Samuti ootame teid kõiki<br />
Värska Sanatooriumisse aastavahetuspeole<br />
31. detsembril.<br />
Peo muudab põnevaks<br />
Jaak Madismäe ja tantsijad<br />
tantsutrupist Efekt. Tantsumuusikat<br />
varajaste hommikutundideni<br />
mängib Mati bänd.<br />
Kaetud on peolaud suupistete<br />
ja vahuveiniga.<br />
Uuel aastal jätkame ja<br />
lisame pereürituste hulka huvitavaid<br />
sündmusi noortele.<br />
Rohkem infot ürituste kohta<br />
www.spavarska.ee või<br />
www.minspa.ee.<br />
Kõigile lõbusat ja põnevat<br />
jõuluaega soovides<br />
Triinu ARUND<br />
Värska Sanatoorium/<br />
Veeparadiis<br />
Kultuurikalender<br />
jaanuar – mai 2009. aastal<br />
29. <strong>detsember</strong> kell 14.00 Värska Pensionäride jõulupidu.<br />
1. jaanuar kell 01.00 Aastavahetuse pidu ansambliga<br />
Taivo bänd.<br />
2. jaanuar kell <strong>19</strong>.00 Salongiõhtu Trio Jamberg Värska<br />
Kultuurikeskuses.<br />
4. jaanuar kell 15.00 Talsipühade tähistamine Värska<br />
kiriku koguduse lastele.<br />
5. jaanuar Pensionäride talsipidu Matsuris.<br />
9. jaanuar kell <strong>19</strong>.00 Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa<br />
ekspertgrupi preemiate kätteandmine.<br />
13. veebruar Sõbrapäeva noortepidu kultuurimajas.<br />
23. veebruar Vabariigi aastapäeva kontsert – aktus.<br />
25. veebruar Õpilaskonverents „Eesti filmimuusika“.<br />
1. märts Kalapäiv Seto Talumuuseumis.<br />
7. märts Naistepäeva pidu kultuurikeskuses ansambliga<br />
Vinland.<br />
17.–21. märts Tegus kevadvaheaeg muuseumis. Ootame<br />
lapsi meisterdama pühadekaunistusi ja valmistama pühadetoite.<br />
Osalejatele üllatus.<br />
5.–15. mai XVI Seto Pitsipäävä´. Tutvustame läbi õpete<br />
ja näituste seto värvilist pitsi. Võimalus osaleda konkursil<br />
”Vest. Pluus. Kampsun”.<br />
26. mai Suur kevadkontsert Muusikakoolis.<br />
28. mai Muusikakooli lõpupidu.<br />
elle aasta septembrist<br />
Savanesid vallarahvale<br />
taas kultuurikeskuse uksed.<br />
Ilusam, puhtam ja kenam<br />
näeb maja välja nii seest<br />
kui väljast. Tantsurühmad ja<br />
leelokoorid said uute lõhnadega<br />
harjuda juba septembris.<br />
Õnneks on nüüdseks<br />
eurolõhnad taandunud ja<br />
kõigil kergem hingata.<br />
Tasapisi on saali ostetud<br />
uut mööblit ja soetatud valgus-<br />
ja helitehnikat. Oktoobris<br />
paigaldati lavale uhked<br />
kirsipunased eesriided.<br />
Novembrikuus lisandusid<br />
toolid, paigaldati valguspark,<br />
helitehnika, uus kinoekraan<br />
ja projektor. Detsembri algusest<br />
on uus baarinurk ja<br />
töötajate kabinetis uuem<br />
mööbel. Saalis on kohti<br />
korraga 200-le külastajale.<br />
Sündmusi saab nüüd jälgida<br />
ka saali ehitatud rõdult.<br />
Jõulukuul asus tööle ka<br />
uus kultuurikeskuse juhataja<br />
Meelike Kruusamäe.<br />
Jaanuarist on täiskohaga<br />
ametis lisaks kunstiline<br />
juht. Nooruslikkust ja teotahet<br />
on uuel meeskonnal<br />
parasjagu.<br />
uurkannataja Anas-<br />
mälestuspäeva Stasia<br />
– nahtsipäiva tähistati<br />
Setomaa eri paigus 11.<br />
novembril. Palvused Säpinä-Matsuri<br />
ja Suure-<br />
Rõsna tsässonates viisid<br />
läbi preester Afrat ning<br />
KULTUUR<br />
Värska Kultuurikeskus „uues kuues“<br />
Nahtsipäev<br />
Esimene suurem kontsert<br />
sai kultuurimajas teoks 17.<br />
oktoobril. Esinesid Koit<br />
Toome ja Jorma Puusaag<br />
Jaak Joala lauludega. Sündmusele<br />
olid kutsutud ka<br />
kultuurikeskuse ehitajad ja<br />
rahastajad. Rahandusminister<br />
Ivari Padar leidis, et<br />
vineer on taas moes ning<br />
tõi võrdluse Tallinna lähistel<br />
hääbuva kultuurieluga,<br />
meil on tegemist õnnelike<br />
inimestega – kultuur õitseb.<br />
diakonid Peeter ja Kalju.<br />
Veel peeti palvusi Meldova,<br />
Küllätüvä ja Serga<br />
tsässonates.<br />
Traditsioonilisest Nahtsipäeva<br />
tähistamisest Matsuris<br />
võtsid sel korral osa<br />
ainult mehed. Peale palvust<br />
Õnnitlejate hulgas oli veel<br />
põllumajandusminister Ester<br />
Tuiksoo, kes testis saalis ka<br />
oma lauluhäält. Kiidusõnu<br />
laususid veel riigikogu liige<br />
Urmas Klaas, sootska Silver<br />
Hüdsi, gümnaasiumi direktor<br />
Anna Stepanenkova.<br />
Kaasaelamishetki ja äratundmisrõõmu<br />
pakkusid mõlemad<br />
noormehed. Paljude<br />
noorte lemmik Koit Toome<br />
säras laval omapärase lauluoskuse,<br />
kauni naeratuse ja hea<br />
huumorisoone poolest. Kitarril<br />
saatnud Jorma Puusaag<br />
oli häbelikum kuid vähemalt<br />
sama hea. Oma meisterlikkust<br />
pillimängus eksponeerisid<br />
mõlemad hoolega. Kontserdile<br />
müüdi kokku 106 piletit.<br />
Korraldajate sõnul oli Värska<br />
publik juba käidud kohtadest<br />
noorim. Sarnast kontserti<br />
loodame kultuurikeskuses<br />
pakkuda ka kevadel.<br />
Jane VABARNA<br />
Kunstiline juht<br />
Kiravüü naase ommava nobeda näpotüüle<br />
i naasekõsõ’, aastak<br />
Ojälki otsah! Kuis<br />
ta kül’ nii ruttu läts? Mi<br />
Kirävüü naase’ teime nii<br />
kõvastõ tüüd, et ütte päivä<br />
näime, tõist panõs tähelegi,<br />
selle ollgi aastak nii lühkokõnõ.<br />
Kangit sai kokko koetu,<br />
suurrätte, põrmandu tekke,<br />
sängütekke, tiranikkõ<br />
ja muido kangit. Kaptit<br />
ja kindit suur, suur orrõ<br />
täus. Vüükudail om nii<br />
pallo tüüd, õt maakui’ üüsegi.<br />
Meestele koimõ hulga<br />
Koit Toome (vasakul) ja Jorma Puusaag uues kultuurikeskuses esinemas<br />
kaatsarõivast, kõigilõ viil<br />
jovvakis’ är kuta.<br />
Kõigilõ vist ei võiki’ seto<br />
kaatsu jalga kuta. Seto mehe’<br />
omma hinnatu tüümehe,<br />
meelütädäs mujalõ. Ütele<br />
mehele teime seto rõiva sälgä,<br />
lubasi Verskahe tulla, läts<br />
aga hoops’ Otõpääle <strong>vald</strong>a<br />
juhtma. Mis meil tuust, mi<br />
võimõ Riigikogo meestele<br />
ka kaatsa jalga kuta, mis na<br />
nühkvä noid kalleid ülikondi<br />
majanduskriisi aigu.<br />
Timahavanõ aastak om<br />
lännü höste. Mitmõl laadol<br />
kävemi umma käsitüüd<br />
pakmah ja tõiste tegemisi<br />
kaemah’. Kuningapääväl<br />
pannimi kangaspuu’ telgi<br />
alla müügileti mano ülest ja<br />
opsimi tõisi ka kudama ja linast<br />
langa ketrama. Huvilisi<br />
oll pallo. Eiski pääministri<br />
uma provvaga opsõva’.<br />
Õgas kõik aig viisi’ käsitüüd<br />
tetä, vahel piami<br />
pühhi ja sünnipäivi ka’.<br />
Soo aastaka oll mitu tähtsat<br />
juubelit.<br />
Kirävüü pidä talsipühhi<br />
4. jaanuar kell 13.00 umah<br />
14. Seto Talumuuseumi sünnipäev<br />
Foto: Einar Raudkepp<br />
tarõh. Tulgõ õks naase kokko,<br />
jõuluvanalõ sai sõna<br />
saadõt, õt kõigilõ toosi käsitüüd,<br />
mitte määnestki poodi<br />
pahna. Kulla Vallavaltsus,<br />
teile aitumma lämmä tarõ<br />
iist ja olgu’ teil õks kannatust<br />
mi’ kolinat ja tsägatamist<br />
kullõlda.<br />
Kirävüü rahvalõ hüvvä<br />
tervüst ja rõõmast miilt ja<br />
kogo vallarahvalõ hüvvä<br />
vana aastaka lõppu ja parembat<br />
vagivahtsõt!<br />
Anne KÕIVO<br />
Kirävüüst<br />
M uuseumil on kvas oma perega ja paljud tantsitas peaaegu kõiki õhtu<br />
saanud traditsiooniks<br />
sünnipäevalised Värskast naiskülalisi. Meeleolukas<br />
tähistada oma sünnipäe-<br />
ning kaugemalt. Pärast Se-<br />
sünnipäeva-praasnik kestis<br />
va novembrikuu esimesel tomaa ülemsootska sõnavõttu<br />
südaööni.<br />
nädalal. Laupäeval 01. nov<br />
pidasime Tsäimajas Seto ja kingituste üleand-<br />
mist oli külalistel võimalik<br />
Järgmine aasta on muuseumil<br />
juubeliaasta ja Eesti<br />
Talumuuseumi 14-ndat jalga keerutada pillimees Vabariik on välja kuulutanud<br />
sünnipäeva praasnikuga. Kalmer Järve pillilugudelaulude<br />
2009. aasta muuseu-<br />
saatel. Eriti üllatav Kella <strong>19</strong>.00-ks oli kaetud<br />
mide aastaks. Toimuvatele<br />
laudade ümber kogunenud oli konsuli 12-a poja härrasmehelik<br />
muuseumiüritustele ootame<br />
sootska, Eesti konsul Pih-<br />
käitumine, kes vallarahva aktiivset<br />
osavõttu.<br />
Juubeliaasta lõpetame<br />
ikka sünnipäeva praasnikuga<br />
Tsäimajas. Jälgige reklaami!<br />
Ilusat hingedeaega ja<br />
lumist talsipühi! Head uut<br />
aastat kõigile Seto Talumuuseumi<br />
ja Tsäimaja pere<br />
poolt!<br />
Evi ROHTLA<br />
muuseumipedagoog<br />
koguneti külakeskusesse,<br />
et pidupäeva tähistada.<br />
Söödi, joodi ja kuulati head<br />
karmoškamängu. Siinkohal<br />
ei saa märkimata jätta, et<br />
pillimeesteks olid vaid<br />
naisterahvad – palusin endaga<br />
koos mängima noorsootska<br />
Evelin Ämariku.<br />
Peoseltskond jälgis naeruliste<br />
pilkudega meie<br />
mänguoskusi. Sünnipäeva<br />
puhul said lisaloo Raivo<br />
Zaitsev ja Nikolai Kõiv.<br />
Loodan, et järgmisel<br />
aastal on külarahvast peol<br />
rohkem ning naisi ja lapsi<br />
ka sündmusel näha.<br />
Jane VABARNA<br />
Kunstiline juht
<strong>Number</strong> 4(<strong>19</strong>) DETSEMBER 2008 7<br />
Muusikaõpingud käivad<br />
täie hoo ja innuga. Õpilased on<br />
tänaseks kohanenud uute õpetajatega<br />
ja uute nõudmistega.<br />
Sügisel karmoškaõpingutega<br />
alustanud õpilased mängivad<br />
peagi esimesed pillilood ka<br />
laiemale publikule. Muusikakoolis<br />
saab õppida kahel erineval<br />
õppesuunal – põhiõppes<br />
(akordion ja klaver) ja pärimusmuusika<br />
õppekava alusel<br />
P<br />
ühapäeval, 23. novembril,<br />
toimus Värska<br />
Kultuurikeskuses 16. korda<br />
Laste Laulupäev. Algselt lauluvõistlusena<br />
toimunud üritusest<br />
on kujunenud solistide<br />
kontsert, mis jätkuvalt tekitas<br />
esinemissoovi paljudes õpilastes.<br />
Üles astusid noored<br />
solistid Värska Lasteaiast,<br />
Mikitamäe Koolist ja Värska<br />
Gümnaasiumist. Kontserdi<br />
kava oli mitmekesine, paljud<br />
esinejad olid endale meelepärase<br />
laulu ise valinud. Lauljaid<br />
saatis muusikakooli õpetajatest<br />
moodustunud ansambel koosseisus<br />
Kristjan Priks (basskitarr),<br />
Tiina Kadarpik (klaver)<br />
ja Ott Kaasik (kitarr). Üksikud<br />
laulud kõlasid ka fonogrammide<br />
saatel, aga elava muusika<br />
osakaal, võrreldes eelnenud<br />
aastatega, oli taas kasvanud.<br />
Et saada tagasisidet esitasime<br />
lauljaile mõned küsimused.<br />
Vastab Stella Sulaoja<br />
KOOLID<br />
Sügisesed sündmused muusikakoolis<br />
Õpetajad (vasakult) Kristjan Priks, Edvin Vendt ja Ott Kaasik pillimängust haaratuna<br />
T<br />
(viiul, kitarr ja karmoška).<br />
Pärimusmuusikat on koolis<br />
pidevalt kuulda ka tänu meie<br />
esindusansambliks kujunenud<br />
”Trallikutele”. Kontserte on<br />
sügise jooksul olnud rohkesti.<br />
Õpilaste ja lapsevanemate arvates<br />
oli üheks õnnestunumaks<br />
sündmuseks õpetajate päevale<br />
pühendatud Värska Muusikakooli<br />
õpetajate kontsert 7.<br />
oktoobril.<br />
16. laste laulupäev Värskas<br />
Mikitamäe Kooli 8. klassist<br />
(Stella õpib ka Värska<br />
Muusikakoolis).<br />
Mitmendat korda laulupäeval<br />
osalesid? Laulupäeval<br />
osalesin sel aastal vist viiendat<br />
korda, aga võib-olla olen seda<br />
teinud ka rohkem, täpselt ei<br />
mäleta enam.<br />
Mis Sulle sellel aastal eriti<br />
meeldis? Mulle meeldis uus<br />
tehnika, mis laulude kvaliteedi<br />
ja üldse laulmise paremaks<br />
muutis. Samuti meeldis mulle<br />
sõbralik õhkkond, mis laulupäevadel<br />
alati valitsenud on.<br />
Mida oleksid Sina korraldajana<br />
teisiti teinud? Teisiti<br />
poleks ma eriti midagi teinud.<br />
Edaspidi võiks võib-olla üritust<br />
veelgi laiendada ja kutsuda<br />
esinejaid ka teistest koolidest<br />
peale Värska ja Mikitamäe.<br />
Kas ootad järgmist laulupäeva<br />
ja miks? Kindlasti<br />
ootan järgmist laulupäeva, sest<br />
see on hea võimalus esineda<br />
Trallikute tegemistest<br />
Foto: Kersti Kirikmäe<br />
Tore, et Seto Kuningriigi<br />
parimad pillimehed – Toomas<br />
Valk ja Kristjan Priks leiavad<br />
lisaks õpetajatööle muusikakoolis<br />
aega ka uute pillilugude<br />
loomiseks. Kontserdil kõlasid<br />
Toomase ”Sünnipäevavalss”<br />
ja Kristjani ”Polka”. Tulise<br />
aplausi pälvis viiuliõpetaja Ott<br />
Kaasik, kes üllatas kuulajaid<br />
lauluga ”Selle laulu mina ise<br />
luuletasin”. Oli meeleolukas ja<br />
väljaspool oma kooli.<br />
Vastab Daniel Kütt Värska<br />
Gümnaasiumi 6. klassist<br />
(Daniel õpib samuti Värska<br />
Muusikakoolis).<br />
Mitmendat korda laulupäeval<br />
osalesid? Laulupäeval<br />
osalesin kas viiendat<br />
või neljandat korda.<br />
Mis Sulle sellel aastal eriti<br />
meeldis? Meeldis väga see,<br />
et ansambel mängis taustaks.<br />
Laulud olid ka head.<br />
Mida oleksid Sina korraldajana<br />
teisiti teinud? Ise<br />
ei oleks midagi teisiti teinud,<br />
kõik oli huvitav ja õpetaja<br />
Elo oskas naljakaid küsimusi<br />
esitada.<br />
Kas ootad järgmist laulupäeva<br />
ja miks? Kindlasti<br />
ootan järgmist laulupäeva, siis<br />
ehk saan veel parema laulu.<br />
Sellise positiivse tagasiside<br />
mõjul hakkasime plaane tegema<br />
juba järgmiseks aastaks.<br />
Juhendajate sõnul oleks<br />
rallikutel on viimasel<br />
ajal olnud päris palju<br />
esinemisi. Ära võiks märkida<br />
3 viimast. Esimene neist oli<br />
Eesti Muusikakoolide Liidu<br />
15. aastapäevale pühendatud<br />
Lõuna-Eesti muusikakoolide<br />
ühiskontsert 8. novembril Viljandi<br />
Pärimusmuusika Aidas.<br />
Sel päeval oli võimalik tutvuda<br />
ka Viljandi Muusikakooliga.<br />
Huvi pakkus lastevanemate<br />
abiga ehitatud kontserdisaal,<br />
kuhu oli ehitatud tiibklaveri<br />
kujuline rõdu. Kontserdil oli<br />
tore vaadata, kuidas erinevate<br />
muusikakoolide õpilased<br />
nautisid muusikat ja mida nad<br />
mängisid. Nii suures saalis ja<br />
sedavõrd suure publiku ees<br />
pole me veel mänginud. Mängisime<br />
„Piimanaiste polkat“,<br />
mis sai suurte ovatsioonide<br />
osaliseks.<br />
Teise kontserdina märgiks<br />
ära 15. novembril Pärimusmuusika<br />
Aidas toimunud<br />
Svjata Vatra plaadi „Kalyna“<br />
esitluskontserdi, kus Trallikud<br />
esitasid Svjata Vatraga koos<br />
„Piimanaiste polkat“. Seal<br />
võeti meid väga hästi vastu,<br />
uus kogemus oli fantastiline.<br />
Kuulajaid veelgi rohkem kui<br />
eelmisel kontserdil.<br />
Viimane suurem esinemine<br />
oli 29. novembril Mooste<br />
mõisas toimunud üritusel<br />
„Ühtelaulmine“. Moostes oli<br />
võimalus tutvuda endavanuste<br />
noorte muusikutega ansamblitest<br />
„Sireli“ ja „Dialekt“. Kuulasime,<br />
millist muusikat teevad<br />
teised, lõime uusi tutvusi ning<br />
õppisime ühiselt tantse, mis<br />
olid ansamblitel kodus ette<br />
valmistatud. Loodan, et ka<br />
loodetavasti ka õpilasi innustav<br />
kontsert.<br />
I poolaastasse mahtusid nii<br />
erinevad ”töökontserdid”, 16.<br />
Laulupäev ja kaks Eesti Kontserdi<br />
koolikontserti. Eriti menukaks<br />
kujunes tšellokvarteti<br />
C-Jam esinemine. Detsember<br />
on ka muusikakoolis kõige<br />
tihedam ja kiirem kuu.<br />
Toimusid mitmed sündmused:<br />
8.-12. dets. Lahtiste uste nädal<br />
VMK-s<br />
9. dets. (14.00) Eesti Kontserdi<br />
koolikontsert „Rütmishow“<br />
9. dets. (15.30) II veerandi<br />
kontsert (esinevad KÕIK muusikakooli<br />
õpilased)<br />
10. dets. (16.30) Omaloominguliste<br />
palade kontsert<br />
18. dets. (<strong>19</strong>.00) VMK Jõulupidu<br />
(Värska Kultuurikeskuses)<br />
Meie tegemised on jätkuvalt<br />
avalikud. Kõiki kontserte<br />
on ka järgmisel aastal võimalik<br />
külastada!<br />
Perekeskseid jõule ja muusikalist<br />
uut aastat!<br />
Tiina KADARPIK<br />
Värska Muusikakooli direktor<br />
noori lauljaid jagunud ka<br />
teiseks pikaks kontserdiks,<br />
kuid esinema pääsesid seekord<br />
need, kes rohkem vaeva<br />
olid näinud. Laule õpetasid<br />
Galina Viskar (Värska<br />
Gümnaasium), Meeli Härmson<br />
(Värska Laste aed) ja Eva<br />
Sulaoja (Mikita mäe Kool).<br />
Laulupäeva teadustajaks oli<br />
Värska Muusikakooli õpetaja<br />
Elo Toom.<br />
Täname koostööpartnereid<br />
ja toetajaid - Värska Kultuurikeskust,<br />
Värska valla haridusja<br />
kultuurikomisjoni ning AS<br />
Värska Vesi. Aitäh kõigile, kes<br />
vaatamata lumetormile kohale<br />
jõudsid ja meile kaasa elasid!<br />
Kohtumiseni 17. Laulupäeval<br />
aasta pärast!<br />
Tiina KADARPIK<br />
Värska Muusikakooli direktor<br />
järgmine aasta on Trallikutele<br />
edukas.<br />
Ruti KIRIKMÄE<br />
Värska Muusikakooli 7. kl<br />
õpilane, Trallikute liige<br />
Trallikud esinemas Viljandi Pärimusmuusika Aidas koos ansambliga<br />
Svjata Vatra<br />
Foto: Kersti Kirikmäe<br />
Värska Gümnaasium teeb<br />
igapäevaseid toimetusi<br />
oolipäevad kulge-<br />
Värska Güm-<br />
Kvad<br />
naasiumis oma tavapärases<br />
rütmis. Tunnid algavad<br />
ikka 8:30 ja õppepäeva pikkus<br />
oleneb tundide arvust<br />
tunniplaanis. Põhikooli<br />
õpilased ootavad jõuluvaheajaks<br />
kokkuvõtvaid<br />
hindeid ning gümnaasiumiklassides<br />
õppijad jälgivad<br />
kursuste plaani. Iga õpetaja<br />
püüab õpilastega tegeleda<br />
tunnis ning tunniväliselt<br />
oma õppeaine piires maksimumi<br />
andes. Mõnel juhul<br />
on tulemust kohe näha,<br />
teisel juhul jõuame tulemuseni<br />
alles riigieksamil.<br />
Õppealajuhatajana olen<br />
tihti mures õpilaste tihedate<br />
tundidest puudumiste<br />
pärast kooli esindamisel.<br />
Kohati tekib tunne, kas oleme<br />
huvikool? Kuid samas<br />
tuleb tõdeda, et võib olla<br />
areneb õpilane osalemisega<br />
konkursil, olümpiaadil,<br />
võistlusel, ülevaatusel<br />
rohkem kui tunnis olles?<br />
Õpilane, kes on aktiivne ja<br />
tubli, lööb kaasa paljudes<br />
ettevõtmistes - sellel tulebki<br />
ette tihedalt puudumist.<br />
Õppetundide sekka satub<br />
üha rohkem rõõmsaid<br />
teateid nii õpilastelt kui<br />
õpetajatelt. Järjekordse<br />
võidu või hea kohaga spordivõistlustelt<br />
saabunud<br />
õpilastega oleme juba harjunud.<br />
Jalgpalli, orienteerumise,<br />
võrkpalli, kergejõustiku<br />
ja suusatamise<br />
head tulemused maakonnas<br />
ning ka vabariigis on justkui<br />
iseenesest mõistetav.<br />
Seepärast tahaksin rohkem<br />
rõhutada ainealaste saavutuste<br />
tähtsust.<br />
Matemaatikaõpetaja<br />
Kersti Lepingu juhendatud<br />
õpilased saavutasid<br />
maakonnas Nuputa<br />
võistlustel võistkondlikus<br />
arvestuses 5.-6. klasside<br />
vanuserühmas I koha.<br />
Võistkonnas olid: Doris<br />
Kudre ja Omar Purik 5. kl.,<br />
Daniel Kütt ja Ivo Laanelind<br />
6. kl. Kokku osales 12<br />
võistkonda. Sama edukad<br />
olid ka 7. klassi õpilased.<br />
Võistkond kooseisus Ruti<br />
Kirikmäe, Mario Heil, Peeter<br />
Sepp saavutas samuti<br />
I koha. Kokku osales 13<br />
võistkonda.<br />
Mõõtu võeti ka individuaalses<br />
peastarvutamises.<br />
Hea meel on tõdeda, et meie<br />
koolis õpivad maakonna<br />
parimad peastarvutajad! 5.<br />
klasside arvestuses Doris<br />
Kudre, 6. klasside arvestuses<br />
Daniel Kütt, 7. klasside<br />
arvestuses Ruti Kirikmäe I<br />
koht, Mario Heil ja Peeter<br />
Sepp jagasid 2.-4. kohta.<br />
Need tulemused pole<br />
juhuslikud, õpetaja teeb<br />
selles suunas järjepidevalt<br />
tunnist tundi tööd. Tublid!<br />
Ainealased olümpiaadid<br />
on sel õppeaastal veel tulemas,<br />
loodame, et auhinnalisi<br />
kohti jagub seal ka<br />
meie kooli õpilastele. Jõudumööda<br />
püüame osaleda<br />
ka kirjutiste ja joonistuste<br />
konkurssidel.<br />
Meie kooli koorid: lastekoor<br />
ja mudilaskoor valmistuvad<br />
suvel toimuvaks<br />
laulupeoks. Õpetaja Galina<br />
Viskar teeb tõhusat<br />
tööd lapsi ette valmistades<br />
maakonna ühistes laulmistes<br />
ja laululaagrites.<br />
Majandusõpetust õpetatakse<br />
Värska koolis 3., 6.,<br />
8., 10.-12. klassis. 12. klass<br />
osales üleriigilise töövarjupäeva<br />
raames töövarjuna<br />
erinevates ettevõtetes ja<br />
asutustes. Majandusõpetuse<br />
programmi läbivaid<br />
õpilasi (3., 6. ja 8. klass)<br />
ootavad õppeaasta jooksul<br />
ees erinevad ettevõtluspäevad<br />
ja õppeekskursioonid.<br />
11. klassi õpilasfirma<br />
Sõlm&Ehe õpilased<br />
(juhendaja Helena Kudre)<br />
esinesid edukalt oma esimesel<br />
laadal 5.-6. dets.<br />
Pärnus.<br />
Kindlasti on kõik vallalehe<br />
lugejad kuulnud<br />
üleriigilisest projektist<br />
- õpetajatele antavatest<br />
sülearvutitest. Ka Värska<br />
kooli on jõudnud arvutid,<br />
ning kooli juhtkonna otsusel<br />
said arvutid: Kersti<br />
Leping, Elle Tikkop, Anneli<br />
Lätt, Anneli Jõgela,<br />
Ilme Hoidmets ja Toivo<br />
Kadarpik. Kindlasti muutuvad<br />
peagi nende õpetajate<br />
tunnid veelgi atraktiivsemaks<br />
ja huvitavamaks,<br />
sest tunni läbiviimisel<br />
on kriidi ja tahvli kõrval<br />
võimalik nüüdsest arvutit<br />
kasutada.<br />
Soovin kõigile õpetajatele<br />
ja õpilastele jõulurahu<br />
südamesse ning leidke<br />
aega olla koos oma perega.<br />
Lapsed, külastage kindlasti<br />
oma vanaema-vanaisa!<br />
Värska Gümnaasium<br />
kutsub kõiki jõulupeole <strong>19</strong>.<br />
detsembril Värska Kultuurikeskuse<br />
saali. Jõulupeo<br />
korraldavad traditsiooniliselt<br />
12. klassi õpilased.<br />
Ingrit KALA<br />
õppealajuhataja
8 Värska — hüä olõmisõ kotus<br />
Värska võrkpallineiud<br />
on Eesti parimad<br />
i ole midagi mõnu-<br />
spordis kui võit. Esamat<br />
Eriti mõnus on võita kodus,<br />
oma koolikaaslaste kaasaelamisel.<br />
Värska gümnaasiumi<br />
võrkpallineiud said sellega<br />
hakkama! Aastaid kestnud<br />
treeningud, vapustavalt kokkuhoidev<br />
võistkond, saavutas<br />
selle mida paljud koolid<br />
ihaldavad-Eesti 10.-12.klassi<br />
neidude rahvaliiga I koht.<br />
Selle aasta finaalturniir<br />
toimus detsembrikuu alguses<br />
Värskas. Õiguse finaalis<br />
mängida olid saanud lisaks<br />
Värskale Leisi, Iisaku, Otepää<br />
ja Lähte. Kahe-päevane turniir<br />
kujunes väga tasavägiseks.<br />
Teise päeva hommikul oli veel<br />
neljal võistkonnal võimalus<br />
tulla võitjaks.<br />
Värska neiud alustasid finaalturniiri<br />
2:0 võiduga Lähte<br />
üle, järgmises mängus Iisakuga<br />
otsustati mängu saatus<br />
viimases geimis ja viimaste<br />
punktidega. Otsustavaks said<br />
Teele Kotovi head servid.<br />
Mäng 2:1.<br />
Teise päeva esimene mäng<br />
oli väga tähtis, sest võit Otepää<br />
üle andnuks üldvõidu enne<br />
viimast mängu Leisiga. Kaotus<br />
aga mitte paremat kohta kui<br />
kolmas. Mäng oli väga tasavägine<br />
kuni viimaste punktideni.<br />
Kõik mängijad andsid endast<br />
parima ja pingutus kandis vilja<br />
- võit 2:1. Kindlasti puges tüdrukute<br />
hinge rõõm ja rahulolu<br />
teadmisest, et võit on käes<br />
vaatamata viimasele mängule<br />
eelmise aasta võitja Leisiga.<br />
Selleks mänguks ennast enam<br />
koguda ei suudetud ja kaotati<br />
0:2. Teise koha saavutas Iisaku,<br />
kolmas oli Otepää.<br />
Eesti Koolispordi Liidu<br />
poolt said ära märgitud ka turniiri<br />
paremad mängijad. Värska<br />
võistkonna parimaks mängijaks<br />
tunnistati Kaidi Kattai. Kaidi<br />
tunnistati ka teiste treenerite<br />
poolt turniiri parimaks. Värska<br />
aktiivseim mängija oli Birgit<br />
Kena, üllatusmängija Teele Kotov.<br />
Võistkonnas mängisid veel<br />
Liisa Raudkepp, Nele Mehine,<br />
Merili Kõivo ja Tuuli Kotov.<br />
Et finaalturniirile saada tuli<br />
läbida regioonide alagrupp, mis<br />
Värska võrkpallineiud koos treener Silver Hüdsiga<br />
sel aastal toimus Nõos. Kohtuti<br />
Nõo, Rannu, Abja ja Jakobsoni<br />
nimelise kooliga. Kõiki võideti<br />
2:0. Finaalturniiri korraldamine<br />
Värska koolile oli väljakutse.<br />
Saime hakkama!<br />
Aitäh kooli juhtkonnale<br />
mõistva suhtumise ja abivalmiduse<br />
eest! Sügav kummardus<br />
köögi suunas!<br />
Treenerina on mul au ja<br />
rõõm treenida võistkonda kes<br />
on unistuste võistkond igale<br />
treenerile. Tahtmine ja meeskonna<br />
vaim on olnud kindlasti<br />
edasiviivad tegurid. Aga kindlasti<br />
ei saa ilma toetajateta.<br />
Kooli ja valla tugi on olnud<br />
väga tähtis. Hästi mõistev<br />
abistaja oli Leo Kütt ja Värska<br />
Veeparadiis. Ja muidugi lapsevanemad.<br />
Tüdrukute eeskuju on nakatanud<br />
ka poisse. Sellel aastal on<br />
treeningutega liitunud ka poisid.<br />
Kindlasti tuleb suured tänud<br />
poistele edastada, sest nendest<br />
on saanud väga tugevad treeningpartnerid.<br />
Ja tugevate vastastega<br />
treenides arenevad kõik.<br />
Poiste ja tüdrukute treeningud ei<br />
ole ainult suur vastasseis vaid<br />
on tekkinud ka ühisvõistkond.<br />
Selle aasta Põlvamaa meistrivõistlustel<br />
segavõistkondadele<br />
(3 poissi+3 tüdrukut) saavutati<br />
I koht. Võistkonnas mängisid<br />
Priit Ämarik, Kaur Kattai, Martin<br />
Kütt, Kaidi Kattai, Birgit<br />
Kena, Liisa Raudkepp, Merili<br />
Kõivo.<br />
Treener rõõmustab kui<br />
võistkond võidab. Rõõmustab<br />
ka siis kui on suutnud edasi<br />
anda oskused uuele õpetajale.<br />
Mitmendat kuud tegeleb juba<br />
väikeste võrkpallitüdrukutega<br />
Kaidi.<br />
Usun, et edukas võistlus<br />
Värskas süstis paljudesse tüdrukutesse<br />
võrkpallipisiku. Olete<br />
oodatud kõik treeningutele!<br />
Värska neidude võistkond<br />
ei jää loorberitele puhkama,<br />
sest uuel aastal on uued võistlused.<br />
Ja kuna edukas esinemine<br />
Eestis annab võimaluse ka<br />
Euroopasse minna, siis on mille<br />
nimel trenni teha.<br />
Silver HÜDSI<br />
Värska Gümnaasiumi<br />
võrkpallitreener<br />
SPORT<br />
Värska OK Peko tegi kokkuvõtted 2008. aasta hooajast<br />
Värska orienteerumisklubi<br />
Peko on tegutsenud 17 aastat<br />
ja klubi liikmete nimekirjas<br />
on 75 orienteerumishuvilist.<br />
Tegevust juhib 5 liikmeline<br />
juhatus: Raul Kudre (esimees),<br />
Meelis Mälberg, Jüri<br />
Pärnik, Ingrit Kala ja Rein<br />
Zaitsev. Nagu varasemad 16<br />
korda, nii ka sel aastal kogunesid<br />
klubi liikmed hooaja<br />
lõpus kokkuvõtteid tegema.<br />
Eesti meistrivõistlused<br />
Eesti MV-l orienteerumise<br />
erinevatel distantsidel ja<br />
erinevates vanuseklassides<br />
startis 40 Peko klubi liiget<br />
ja kokku võideti 24 medalit.<br />
Noorteklassides 8, põhiklassis<br />
5 ja veteranide klassis 11<br />
medalit. Enim starte ,,eestikatel’’<br />
tegi Daisy Kudre - 8<br />
korda (ei startinud vaid öistel)<br />
ja edukam medalisaaja<br />
oligi Daisy, võites kokku 5<br />
medalit.<br />
Kahtlemata oli suurim<br />
üllatus sel hooajal naiste<br />
põhiklassis teatejooksu<br />
pronksmedal. Peko klubi on<br />
varasematelgi aastatel tihedas<br />
konkurentsis teatejooksu<br />
medaleid võitnud, kuid seekord<br />
tegi asja eriliseks see, et<br />
võistkonda kuulunud 2 neiut<br />
olid alles 14-15 aastased. Tegelikult<br />
oli olukord selline,<br />
et klubi presidendi arvates<br />
oli meie klubi korraldataval<br />
teatejooksu võistlusel<br />
staažikaid jooksjaid korraldamisele<br />
appi tarvis ja panustas<br />
noortele (Daisy Kudre<br />
ja Kaisa Raudkepp), kes tänu<br />
meie klubi tugevale tipporienteerujale<br />
Anu Ǻkerman<br />
(Annusele) kastanid tulest<br />
välja tõid. Tublid!<br />
Hooaja suurimaks ebaõnneks<br />
võib pidada asjaolu, et<br />
Peko klubi on tugev olnud<br />
suusaorienteerumises, kuid<br />
kahjuks ei toimunud lume<br />
puudumisel talvised Eesti<br />
MV-d ning kindlasti jäi paljudel<br />
oma hea suusavorm realiseerimata<br />
ja mitmed medalid<br />
Foto: Sander Hüdsi<br />
saavutamata. Edukad oldi rattaorienteerumise<br />
võistlustel.<br />
Eesti MV RO peeti lühirajal<br />
ja tavarajal. Mõlemal päeval<br />
saadi medaleid: Sander<br />
Linnus M18 klassis III koht,<br />
Daisy Kudre N18 klassis II<br />
koht, Ingrit Kala N21 klassis<br />
III koht, Mare Parve N35<br />
klassis II koht, Martti Parve<br />
M45 klassis II koht.<br />
Klubi tugevaks pooleks<br />
on ühtsus ja kokkuhoidmine,<br />
seda näitavad 4 medalit<br />
erinevates vanuseklassides<br />
teatejooksudes. Sel aastal<br />
õnnestus Peko klubi veteranidel<br />
Raul Kudrel, Randy<br />
Korbil ja Rein Zaitsevil M<br />
35-40 klassis kuldmedalid<br />
võita. Samas koosseisus on<br />
võidetud medaleid ka noortening<br />
põhiklassis.<br />
Eesti esindamine<br />
Peko klubist kuulus 2008.<br />
aastal Eesti koondisesse 5<br />
orienteerujat. Even Toomas<br />
osales suusaorienteerumise<br />
MK etapil Rootsis, naastes<br />
sealt meeste klassis 41. ja<br />
46. kohaga. Eveni vend Tiit<br />
Toomas kuulus Eesti juunioride<br />
koondisesse suusaorienteerumises<br />
(SO) ja rattaorienteerumises(RO).<br />
SO<br />
Juunioride MM-il Bulgaarias<br />
oli Tiit sprindis 17. koht,<br />
pikal rajal 24. koht, lühirajal<br />
30. koht ja teatevõistlustel 8.<br />
koht. Maailma tugevamatele<br />
jäi Tiit alla nii suusatamises<br />
kui ka orienteerumise tehnilise<br />
poole pealt. RO Juunioride<br />
MM-il Poolas tegi<br />
aga Tiit head sõitu – tasuks<br />
sprindi 6. koht, lühirajal 24.<br />
koht ja tavarajal 11. koht.<br />
Tulemused oleks võinud olla<br />
veelgi paremad, kui poleks<br />
olnud eksimusi kiirel kaardilugemisel.<br />
Füüsiliselt sõitis<br />
Tiit aga võrdselt maailma<br />
juunioride rattaorienteerumise<br />
paremikuga. Head<br />
eeldused annaks lootust uuel<br />
hooajal rattatreeningutega<br />
tõsisemalt tegeldes oodata<br />
kohta pjedestaalil.<br />
Oma esimesed stardid<br />
maailma tugevamate suusaorienteerujate<br />
konkurentsis<br />
tegid Daisy Kudre ja Sander<br />
Linnus. Daisy võisteldes<br />
Euroopa MV-l Bulgaarias<br />
endast 3 aastat vanemate<br />
tüdrukutega, sõitis välja pikal<br />
rajal 16. ja lühirajal 18. koha.<br />
Sanderi kohad olid lühirajal<br />
14. koht ja pikal rajal 15. koht.<br />
Sel hooajal on noored teinud<br />
tublit ettevalmistust talveks<br />
ning orienteerumiskogemuste<br />
võrra rikkamana võiks oodata<br />
Euroopa MV-l kohti esikümnesse.<br />
Balti MV ja Balti Junior<br />
Cupil kuulus Eesti noortekoondisesse<br />
meie klubist<br />
Kaisa Raudkepp. Balti MV-lt<br />
Leedust naasis Kaisa individuaalselt<br />
III kohaga N16<br />
klassis ja koos Daisy Kudrega<br />
võideti N14-16 klassi teatejooksus<br />
III koht.<br />
Daisy Kudre ettevalmistused rattaorienteerumise stardiks<br />
Foto: Einar Raudkepp<br />
Korraldatud üritused<br />
2008. aastal<br />
Erinevale tasemele ja osavõtjaskonnale<br />
korraldasime<br />
päris palju võistlusi:<br />
Värska suusasõit Verhulitsas<br />
(26 osalejat Värska,<br />
Mikitamäe vallast)<br />
Põlva MV öine Mikita mäel<br />
(90 osalejat üle vabariigi)<br />
18. Peko Kevad Poogandi<br />
järve ääres (ca 400 osalejat,<br />
ka väljastpoolt Eestit)<br />
Eesti MV lühirada ja teade<br />
(ca 500 osalejat Eestist)<br />
Värska orienteerumisneljapäevakud<br />
5 korda (60<br />
osalejat Värska, Mikitamäe<br />
vallast)<br />
5. Peko MTBO rattaorienteerumine<br />
(60 osalejat, Soome,<br />
Venemaa, Läti, Leedu,<br />
Eesti)<br />
6. Värska GP rattamaraton<br />
(300 osalejat üle Eesti)<br />
Noortelaager Peko suusamajas<br />
(30 Peko klubi noort)<br />
Ümber Värska järve jooks<br />
(ca 100 osalejat Põlvamaalt)<br />
Värska 6. Rattasõit (30<br />
osalejat enamjaolt Värskast)<br />
Kavas 2009. aastal<br />
Eelmisel hooajal korraldasime<br />
väga palju võistlusi,<br />
eelolevat hooaega üritame<br />
võtta veidi rahulikumalt ja<br />
olla rohkem ,,tarbijad’’, st<br />
osaleda teiste korraldatud<br />
võistlustel. Kuid siiski on<br />
klubi plaaninud korraldada:<br />
Põlva MV SO;<br />
Värska suusapäevakud;<br />
<strong>19</strong>. Peko<br />
Kevad; Värska<br />
orienteerumispäevakud;<br />
7. Värska<br />
GP rattamaraton;<br />
Põlva MK<br />
MV tavarada,<br />
teade; Ümber<br />
Värska järve<br />
jooks; Värska<br />
6. Rattasõit.<br />
Kokkuvõte<br />
Klubil uuenes<br />
2008. aastal<br />
jooksuvorm ja<br />
klubi dress. Joonistasime<br />
juurde<br />
8 km² orienteerumiskaarti<br />
Kõverale. Klubi<br />
soetas 20 uut elektroonilist<br />
KP jaama ja 20 kiipi, millega<br />
KP-sid läbida. Klubi noortega<br />
tegelevad 2 treenerit, kes sooritasid<br />
treeneri III kategooria<br />
kutsekvalifikatsiooni eksami<br />
(Rein Zaitsev ja Ingrit Kala).<br />
Sihikindla töö ja tegevuse<br />
tulemust noortega näitab<br />
Värska Gümnaasiumi õpilaste<br />
võit orienteerumise Eesti<br />
Koolispordiliidu MV-l ja<br />
õigus Eestit esindada Madridis<br />
Koolispordiliidu MM<br />
võistlustel.<br />
Noorte tegevuse innustamiseks<br />
töötasime välja<br />
naaberklubi Põlva Kobrase<br />
eeskujul noorte mitmekülgsuse<br />
karika juhendi ja kavas<br />
on hooaja lõpus noori heade<br />
tulemuste eest premeerida.<br />
Hea on tõdede, et järjekordsest<br />
algajate treeningrühmast<br />
on kasvamas juba iseseisvalt<br />
maastikul kaardiga toimetulevad<br />
noorsportlased.<br />
Orienteerumine on spordiala,<br />
mida saab harrastada<br />
erinevas vanuses, erineval<br />
tasemel, erinevatel maastikel,<br />
erinevate rajameistrite<br />
erinevaid ülesandeid lahendades…<br />
Orienteerumine hoiab mitte<br />
ainult keha vaid ka vaimu<br />
virgena.<br />
Ingrit KALA<br />
24 aastat isiklikku<br />
orienteerumisstaaži,<br />
17 a treeneritöö kogemust<br />
Tiit Toomas Poolas Juunioride MM-il autasustamisel<br />
Foto: Arbo Rae
<strong>Number</strong> 4(<strong>19</strong>) DETSEMBER 2008 9<br />
Värskas peetakse traditsioone au sees<br />
Jooksjad stardi ootel<br />
mber Värska järve<br />
Üjooksu võib pidada<br />
Põlvamaa kõige pikemate<br />
traditsioonidega ürituseks.<br />
Idee algataja oli <strong>19</strong>66. aastal<br />
Endel Kapten, tol ajal Värska<br />
KK kehalise kasvatuse<br />
õpetaja. Alguseaastatel oligi<br />
see jooks enamjaolt oma<br />
kooli õpilastele suunatud<br />
sügisene jõuproov.<br />
Teadaolevalt võitis kahel<br />
esimesel aastal Johannes<br />
Osar, kelle võiduajaks märgiti<br />
üle 17 minuti. “Osavõtjaid<br />
oli tavaliselt alati 100<br />
ringis”, meenutab Endel<br />
Kapten.<br />
Kõige kiiremini on Õrsava<br />
järvele ringi peale teinud<br />
Vello Lõvi. <strong>19</strong>73-<strong>19</strong>74 aastal<br />
kui Metsa tn elamuid<br />
Piiriveere strateegia<br />
MTÜ Piiriveere Liider toetab LEADER põhimõttel teostatavaid<br />
kohaliku algatuse projekte järgmisel aastal 6,4 miljoni krooniga<br />
. oktoobril Hanikase Külakeskuses<br />
toimunud üld-<br />
24<br />
koosolekul kinnitati strateegia rakenduskava<br />
2009. aastaks.<br />
Rakenduskava koosneb kuuest<br />
meetmest, mille peamiseks prioriteediks<br />
on tegevuspiirkonnas elukeskkonna<br />
arendamine ja maapiirkonna<br />
konkurentsivõime tõstmine tootmises<br />
ja teeninduses.<br />
Toetust hakatakse kasutama meetmetele:<br />
• Huvitegevuse võimaluste suurendamine<br />
(meede 1) - (nt tegevuskohtade<br />
remont, ringide<br />
käivitamine ja edasiarendamine,<br />
ürituste korraldamine ringijuhtide<br />
koolitused, koostöö)<br />
• Miljööväärtuse säilitamine ja<br />
loomine (meede 2) - (nt vaba aja<br />
veetmise kohtade väljaarendamine<br />
looduskeskkonnas, paikkonna tuntuse<br />
tõstmine, piirkonnale omase<br />
ehituskultuuri väärtustamine ja<br />
propageerimine, koolitused)<br />
• Teenuste pakkumise taseme tõstmine<br />
(meede 3) – (nt õppereisidkoolitused<br />
jne)<br />
• Turismi arendamine läbi pärimuskultuuri<br />
atraktiivse esitlemise<br />
(meede 4) – (nt pärimuslike traditsioonide<br />
taaselustamine, arendamine<br />
ja kaasajastamine, jäädvustamine<br />
ja kajastamine, turismipakettide ja<br />
veel polnud, jooksis Vello<br />
Lõvi ajaks 15.59 – seda<br />
võib pidada senini kehtivaks<br />
rajarekordiks.<br />
Kahjuks puudub korraldajatel<br />
täpne arvepidamine,<br />
mitmendat korda 25.<br />
septembril 2008 start jooksule<br />
anti- kindlasti mitte<br />
42. korda, sest mäletamist<br />
mööda pole mõnel sügisel<br />
Ümber Värska järve jooksu<br />
peetud. Asi vajab veel täpsemat<br />
selgitamist, vanades<br />
protokollides, arhiivides ja<br />
spordimuuseumis uurimist.<br />
Vahepealsetel aastatel<br />
üritasime jooksu saada<br />
üleriigilisse ümber järve<br />
jooksude sarja, kuid see ei<br />
õnnestunud. Nüüd juba<br />
mitmendat aastat on jooks<br />
teemaparkide arendamine, koostöö,<br />
koolitused jne)<br />
• Kohalikul ressursil põhineva taastuva<br />
energia laiem ja efektiivsem<br />
kasutamine (meede 5) – (nt taastuv<br />
energia kasutuse lahenduste tutvustamine<br />
ja avamine külastajatele,<br />
koolitused, praktilised õppused,<br />
õppeekskursioonid, info- ja õppematerjalide<br />
koostamine koostöö<br />
erialaste organisatsioonidega)<br />
• Vähemarendatud kogukondade<br />
kaasamine (meede 6) - (koostööprojektid,<br />
mille puhul vähemalt üks<br />
partneritest paikneb vähemarendatud<br />
piirkonnas ning on projektis<br />
oluline kasusaaja ning mille raames<br />
viiakse läbi meetmetes 1-5 kirjeldatud<br />
tegevusi)<br />
Meetmelehtede kirjeldused a<strong>vald</strong>atakse<br />
koduleheküljel www.piiriveere.ee<br />
kui need on saanud PRIA poolt kinnitanud.<br />
Projektitaotlusi hakkab MTÜ<br />
Piirivere Liider vastu võtma 2009. a.<br />
kevadel. Huvilistele korraldatakse<br />
eelnevalt ümarlauad-infopäevad ning<br />
taotlejat aitavad meetmenõustajad.<br />
MTÜ Piiriveere Liider asutati 30.<br />
märtsil 2006.aastal ning on praeguseks<br />
suurima liikmeskonnaga tegevusgrupp<br />
Eestis (101 liiget). Ühing moodustati<br />
Eesti kagupiiri äärse piirkonna elu<br />
arendamiseks. Tegevusgrupp tegutseb<br />
Põlva-, Võru- ja Tartumaal. Tegevus-<br />
SPORT JA TURISM<br />
Foto: Einar Raudkepp<br />
Põlvamaa jooksusarjas ja<br />
samal ajal peetakse Ümber<br />
Värska järve kõndi.<br />
Statistikat:<br />
2005 - osavõtjaid 111, võitja<br />
Raul Kudre aeg 18.32.<br />
2006 – osavõtjaid 84, võitja<br />
Tiit Toomas aeg 17.40.<br />
2007 – osavõtjaid 99, võitja<br />
Raido Mitt (Põlva OK Kobras),<br />
aeg 17.23.<br />
2008 – osavõtjaid 70, võitja<br />
Tiit Toomas, aeg 18.01.<br />
2008 aastal asus rajale<br />
70 jooksjat ja 44 kõndijat.<br />
Kõndides raja läbinute arv<br />
on aasta- aastalt kasvanud,<br />
eraldi arvestust peetakse<br />
Põlvamaa Liigu Terviseks<br />
kõnnisarjas kolmikutes raja<br />
läbinutele. Jooksul osales sel<br />
aastal osavõtjaid Haanjast,<br />
Oravalt, Verioralt, Põlvast,<br />
Räpnast, Võrust ja muidugi<br />
kõige rohkem Värskast.<br />
Vanuseklasside võitjad:<br />
P10 Karel-Sander Kljuzin<br />
Värska<br />
P12 Taavi Ojala Värska<br />
P14 Reigo Teervalt Peko<br />
P16 Rene Post Kobras<br />
P18 Sander Linnus Peko<br />
M20 Tiit Toomas Peko<br />
– kiireim mees<br />
M21 Toomas Timmotalo<br />
Värska<br />
M35 Meelis Treimuth<br />
Haanja Rattaklubi<br />
M45 Kalev Kajaste<br />
Veriora<br />
M65 Ilmar Tagel<br />
Maksuamet<br />
T10 Emily Raudkepp Peko<br />
T12 Maria Leping Peko<br />
T14 Eleriin Aalde<br />
Põlva ÜG<br />
T16 Daisy Kudre Peko<br />
T18 Triin Aedmäe<br />
Kobras<br />
– kiireim naine<br />
N20 Liisa Raudkepp<br />
Värska<br />
N21 Monika Irves Võru<br />
N35 Katrin Satsi Värska<br />
N45 Marje Tobreluts<br />
Kobras<br />
Kindlasti peetakse järgmine<br />
Ümber Värska järve<br />
jooks/kõnd 24. september<br />
2009!<br />
Ingrit KALA<br />
Ümber järve jooksu<br />
traditsiooni edasikandja<br />
piirkonna kuuluvad Meremäe, Mikitamäe,<br />
Misso, Orava, Piirissaare, Räpina<br />
ja Värska vallad ning nendes <strong>vald</strong>ades<br />
tegutsevad ettevõtjad, mittetulundusühingud<br />
ja sihtasutused.<br />
Eestis Leader-meetme raames<br />
tegutsevate tegevusgruppide arengustrateegiate<br />
hindamisel sai MTÜ<br />
Piiriveere Liidri strateegia kolmanda<br />
koha. Kagu-Eestis parimaks tunnistatud<br />
strateegia tõi tegevuspiirkonnale<br />
lisaks esialgselt aastateks 2008-2010<br />
eraldatud 16 miljonile kroonile juurde<br />
täiendavalt 3 miljonit krooni. Strateegiate<br />
hindamise viis läbi Põllumajandusministeeriumi<br />
moodustatud<br />
hindamiskomisjon, arvesse võeti ka<br />
kolme sõltumatu konsultatsioonifirma<br />
eksperthinnanguid.<br />
MTÜ Piiriveere Liider meetmete<br />
väljatöötamisel on olnud hindamatu<br />
roll teemarühmades osalenud inimestel.<br />
Värska <strong>vald</strong>a esindasid Valeria Litvinenko,<br />
Meelike Kruusamäe, Margus<br />
Karro, Raul Kudre, Silver Hüdsi.<br />
Silver HÜDSI<br />
MTÜ Piiriveere Liider<br />
ürituste korraldaja<br />
Turismiaasta Setomaal<br />
O<br />
ma nime all on MTÜ<br />
Setomaa Turism tegutsenud<br />
nüüdseks juba kolm aastat<br />
ning iga aastaga on järjest<br />
rohkem saavutatud. Ka sellel<br />
aastal on palju ära tehtud. Eriti<br />
kiire on aasta lõpus, kui aega on<br />
vähe ja poolikuid asju palju.<br />
Liikmeid on nüüdseks kokku<br />
25, on toimunud turismitegijate<br />
koosolekuid ja kokkusaamisi.<br />
Setomaa Turismil<br />
on olemas ka oma logo, mida<br />
saame kasutada nii trükistel kui<br />
ka meenetel. Samuti saavad<br />
logo kasutada meie liikmed.<br />
Oktoobri alguses käisime<br />
koos Setomaa-, Põlvamaa- ja<br />
Võrumaa turismi ettevõtjatega<br />
kahe- päevasel õppereisil Kirde-Lätis.<br />
Õppereisi eesmärgiks<br />
oli luua uusi kontakte lätlastega<br />
ning ka omavahel. Lahkumise<br />
päeval küsisid ettevõtjad:<br />
„Kuhu siis järgmisel aastal<br />
õppereis toimub?“ Muidugi on<br />
juba tulnud ettepanekuid kuhu<br />
võiks järgmisel aastal minna.<br />
Lõpetatud ja pooleli on erinevaid<br />
projekte. Sel aastal on<br />
lõpetatud Pikalombi matkaraja<br />
projekt, mille käigus ehitati<br />
vaatetorn ning rajati matkarada<br />
pikkustega 3,8 km ja 9,1 km.<br />
Ametlikult sai matkarada ja<br />
vaatetorn avatud oktoobris.<br />
Raha taotlesime kultuuriministeeriumist.<br />
Projekti käigus on käidud<br />
erinevatel messidel nii Soomes,<br />
Lätis, Venemaal kui Eestis.<br />
Viimane laat, kus koos Käsitüü<br />
Kogoga sai osaletud, oli Mardilaat<br />
Helsingis. Laat oli edukas.<br />
Jagasime teavet Setomaa kohta.<br />
Meie boksi külastas nii Soome<br />
president (fotol all) kui ka Eesti<br />
suursaadik Soomes. Trükiste<br />
projektiga tahame välja anda<br />
uue trükise Setomaa kohta, mis<br />
sisaldaks Setomaal tegutsevate<br />
ettevõtjate infot, samuti turistile<br />
vajaminevat infot. Trükised<br />
tulevad erinevates keeltes. Samuti<br />
on valmimas ka Setomaa<br />
Turismi oma kodulehekülg,<br />
kust peaks kõik saama vajalikku<br />
infot Setomaa kohta.<br />
Järgmise aasta alguses osaleme<br />
messidel Soomes ja Lätis<br />
ning märtsis ka kahel suuremal<br />
messil Tartus ja Tallinnas. Jätkuvad<br />
messide ja trükiste projektid.<br />
Paremaks tahaks muuta<br />
ka viidamajandust Setomaal,<br />
mille järgi on suur vajadus.<br />
Rahulikku saabuvat jõuluaega<br />
kõigile turismiettevõtetele<br />
ja vallarahvale!<br />
MTÜ Setomaa Turism<br />
Võrkpallihooaeg on alanud<br />
Foto: Esta Saksing<br />
ügisõhtutel põle vad<br />
SVärska gümnaasiumi<br />
võimlas tuled - võrkpallitreeningud<br />
käivad täie hooga.<br />
Võistlused Värska valla<br />
meeskonnale on alanud hästi.<br />
Setomaa sügisturniiril jäeti<br />
karikas koju. Juba mitu aastat<br />
osaleb meeskond Eloni Rahvaliigas.<br />
Sellel hooajal mängitakse<br />
Põlva-Tartu alagrupis.<br />
Oleme hetkel mänginud kolm<br />
mängu ja kõik võitnud. Räpina<br />
Spordiklubi 3:0, Haaslava valla<br />
3:1 ja Teearu Grupi 3:2.<br />
Novembris toimunud<br />
Põlvamaa karikavõistlustel<br />
õnnestus karikas võita teist<br />
aastat järjest. Jälle oli vaja<br />
otsustavas mängus jagu saada<br />
vanast rivaalist, Räpina Spordiklubist.<br />
Seekord tulemusega<br />
3:1. Meeskonnas mängisid<br />
Einar Raudkepp, Ülo Kõivo,<br />
Silver Hüdsi, Raivo Russak,<br />
Ego Kaljuvee, Alar Alve<br />
(fotol all).<br />
Jaanuaris algavad Põlvamaa<br />
meistrivõistlused. Sellel<br />
hooajal teeb head meelt, et<br />
meeskonnaga hakkavad liituma<br />
ka noormehed. Tublisti<br />
on arenenud Kaur Kattai, Priit<br />
Ämarik, Martin Kütt ja Aron<br />
Laanelind. Meeskond loodab<br />
nendest väärilist järelkasvu.<br />
Võrkpalluritel on plaanis luua<br />
ka oma klubi. Loodetavasti<br />
saab heast mõttest ka uue aasta<br />
alguses asja<br />
Kindlasti on Värska kandis<br />
inimesi kellel võrkpallipisik<br />
sees, aga ei ole viitsimist saali<br />
tulla või arvavad, et ei saa<br />
platsile. Kedagi treeningutelt<br />
minema ei saadeta.<br />
Kaunist aastavahetust kõikide<br />
võrkpallurite poolt soovides,<br />
Silver HÜDSI<br />
Värska võrkpallur<br />
Foto: Einar Raudkepp
10 Värska — hüä olõmisõ kotus<br />
Uuel aastal uut moodi!<br />
Värska Sanatoorium on 28 tegevusaastaga arenenud<br />
ettevõtteks, mis pole piirdunud ainult sana-<br />
AS<br />
tooriumikompleksi arendamise, haldamise ja majandamisega.<br />
Kuus aastat tagasi asutas sanatoorium oma esimese tütarettevõtte,<br />
mis sai nimeks OÜ Värska Vara. Aasta hiljem<br />
jätkus jõudu ja julgust asutada koos mõttekaaslastega uus<br />
tütarettevõte AS Värska Veekeskus ning lõppeva 2008. aasta<br />
veebruaris asutasime koos Värska vallaga kolmanda tütarettevõte<br />
OÜ Saatse Pansionaat. Ärikeeles on seega AS Värska<br />
Sanatoorium emaettevõte, kellel on kolm tütarettevõtet. Nagu<br />
ühes korralikus eesti peres.<br />
Nii nagu lastel on oma kasvuperiood, on see ka ettevõtetel<br />
ning tulenevalt sellest kui hästi või halvasti keegi kasvab,<br />
peab aeg-ajalt arenemise ja kasvamise perioodil sekkuma<br />
ka lapsevanem. Kuna oma esimese tegutsemisaasta lõpuks<br />
tekkisid ühel „tütrel“ „puberteediea probleemid” ja arvestades<br />
ka eesseisvat mustaks maalitud majandusolukorda, otsustasid<br />
Värska Veekeskuse ja Värska Sanatooriumi nõukogud oma<br />
korralisel koosolekul (24. oktoober 2008), et alates uue aasta 1.<br />
jaanuarist lõpetab Värska Veekeskus praegusel kujul tegevuse<br />
ning samast kuupäevast võtab Värska Sanatoorium üle maja<br />
opereerimise (majandamise).<br />
Nõukogu otsuse kiitis heaks 14. 11. 2008. a toimunud<br />
Värska Veekeskuse aktsionäride erakorraline üldkoosolek.<br />
Tänaseks on välja töötatud ja personaliga läbi arutatud eesseisvad<br />
muudatused, uus juhtimisstruktuur ning terve rida<br />
muid küsimusi.<br />
Oleme kokku leppinud, et oma klientide ja äripartnerite<br />
jaoks kasutame praeguse Veekeskuse nimetuse asemel nime<br />
(Värska Sanatooriumi) Veeparadiis. Oma praeguste ja tulevaste<br />
klientide jaoks väga olulisi muutusi teenuste kättesaamise<br />
osas ei tule, sest juba alates 17. novembrist on veeparadiisil<br />
uued lahtioleku ajad. Hommikuujumise aeg on igal päeval<br />
8.00-10.00. Veepark ja saunad on esmaspäevast reedeni avatud<br />
kell 14.00-22.00, laupäevadel 12.00-22.00 ja pühapäevadel<br />
12.00-20.00.<br />
Veeparadiisi kohvik on avatud esmaspäevast-laupäevani<br />
kella 12.00-22.00, pühapäevadel 12.00-20.00. Veebaar suletakse<br />
tund aega enne veeparadiisi sulgemisaega. Küll on aga<br />
uuel aastal plaanis muuta maja interjöör klientidele hubasemaks<br />
ja kodusemaks.<br />
Alates jaanuarist avame veeparadiisis soojaravi kabineti,<br />
kus hakkame pakkuma savisoojendusi, parafiiniravi kätele<br />
ja jalgadele ning parafango protseduure. Kindlasti täieneb<br />
uute teenuste loetelu järgmise aasta jooksul. Veeparadiisi<br />
ilukeskuses jätkavad tööd juuksurid (Tea Kaaleste ja Kaja<br />
Juus), kosmeetik (Elle Toomas), masseerijad, maniküürija<br />
(Heilika Kraav-Härmask), küünetehnik (Lilia Luts) ja oleme<br />
mõelnud ka sellele, et kui otsustate tulla ilukeskusesse koos<br />
lapsega, siis saate oma järeltulija jätta mängutuppa iseseisvalt<br />
aega veetma.<br />
Täname kõiki kliente, kes on veeparadiisi omaks võtnud!<br />
Veeparadiis pakub kindlasti ka edaspidi oma klientidele<br />
professionaalset ja kvaliteetset teenust ning meeldivaid<br />
üllatusi .<br />
Ilusat jõuluaega ja head uut aastat!<br />
AS Värska Sanatooriumi ja veeparadiisi nimel,<br />
Vello SAAR<br />
Fotol all: Värska Sanatoorium<br />
Juhataja<br />
VABA AEG<br />
Aastalõputervitus Ülemsootskalt<br />
Seto delegatsiooni vastuvõtt Petseri kloostris. Vasakult Urmas Klaas, Margus Timmo, Petseri kloostri<br />
ülem isa Tihhon, isa Viktor, ülemsootska Silver Hüdsi<br />
Foto: Andres Ots<br />
eto kuningriigi ülem-<br />
saab mul Ssootskana<br />
varsti 5 kuud kuningriiki valitsetud.<br />
Ei tahaks selles artiklis<br />
hakata kirjeldama oma tegemistest<br />
ja kohtumistest, sest<br />
nende loetelu läheks suhteliselt<br />
pikaks. Tahan kirjutada asjadest<br />
mida olen näinud ja mida<br />
olen tundnud. Mis on mind<br />
rõõmustanud ja mis on kurvastanud.<br />
Alustaks asjadest<br />
mis mulle meeldivad ja mis<br />
mind rõõmustavad.<br />
Augustikuul toimunud<br />
„Taar ka“ filmi avamisel Tartus<br />
oli raekoja plats rahvast<br />
täis. See oli vapustav tunne!<br />
Jah, filmi kohta on erinevaid<br />
arvamusi, nagu kõikidele filmidele,<br />
aga oleme õnnelikud,<br />
et meid on märgatud ja filmiklassikasse<br />
jäädvustatud. Olen<br />
mitmetel kohtumistel rääkinud<br />
inimestega, kes avamisel viibisid<br />
ning saanud tagasisidena<br />
teadmise, et „setodessant“ Tartusse<br />
tekitas paljudes inimestes<br />
võimsa tunde ja suure respekti<br />
Setomaa vastu.<br />
Maarjapäeva aegu toimus<br />
Petseri rajoonis seto festival.<br />
Vene poole tahe oli suur ja<br />
meile sinna minek väga tähtis.<br />
Seletamatult kaunis vaatepilt<br />
on hommikune piiriületus,<br />
kus mingil hetkel ainult seto<br />
rahvariietes inimesed piiri ületavad.<br />
Ja muidugi jääb positiivselt<br />
hinge vene poole sõbralik<br />
vastuvõtt ja hea korraldus.<br />
Kirjeldamatu tunne tekkis<br />
õhtuses Petseri linnas, kus<br />
setod olid otsustanud tulla<br />
õhtusele jalutuskäigule, koos<br />
pillide ja lauludega. Pillimäng<br />
ja laul oligi see, mis kohalikke<br />
noori meiega ühinema kutsus.<br />
Ain Raal oli rohkem rahvastikuministri<br />
eest, sest usun, et<br />
nii palju venelasi korraga pole<br />
öelnud meile “Eestlased, me<br />
armastame teid“. Petseris käimise<br />
tippsündmuseks võib pidada<br />
Petseri kloostriülema vastuvõttu<br />
seto delegatsioonile.<br />
Minu valitsemisaeg on trehvanud<br />
ajale kui enamus seto<br />
leelokoore peab oma juubelit.<br />
Oleme harjunud, et Setomaal<br />
on igas vallas oma leelokoor.<br />
Nendel kohtumistel olen saanud<br />
aru, et need inimesed, kes leelokoorides<br />
leelotavad, ongi meie<br />
Setomaa vaimud ja saadikud<br />
Eestis, Euroopas ja maailmas.<br />
Sellist elurõõmu ja optimismi ei<br />
ole ma varem kusagil kohanud.<br />
Ja meele teeb rõõmsaks, et ka<br />
mujal Eestis tegutsevad leelokoorid<br />
on jõudnud juubelini.<br />
Meie jaoks, siin Setomaal,<br />
on leelotamine ja pillimäng<br />
kujunenud igapäevaseks. Mujal<br />
Eestis on setode kooskäimine<br />
koduigatsuse „kustutamine“. Ja<br />
see kõik on väga tähtis. Au tuleb<br />
anda kõikidele eestvedajatele.<br />
Head meelt teeb see, et<br />
käsitöö on saanud „jalad alla“.<br />
On tegijaid, kes tegelevad vana<br />
ja traditsioonilisega, on neid,<br />
kes läbi traditsioonide toovad<br />
sisse ka kaasaega. Seto käsitöö<br />
on väga hinnas. Kindlasti on<br />
käsitöö arengule suuresti kaasa<br />
aidanud Käsitöökogo ja Kiravüü<br />
tegemised.<br />
Seto Kuningriigis toimusid<br />
sellel aastal omad olümpiamängud,<br />
Setomaa koolidele.<br />
Kõikide üllatuseks osales ka<br />
Petseri kool. Olümpiamängud<br />
viidi läbi ausas ja sõbralikus<br />
õhkkonnas.<br />
Minult on sageli küsitud,<br />
E<br />
et missugused prioriteedid on<br />
minul, ülemsootskal, oma valitsemisajal?<br />
Üheks tähtsamaks<br />
mõtteks on: TERVE SETO<br />
NOOR.<br />
Olen tihti sõitnud läbi Setomaa.<br />
Tore on vaadata, et talude<br />
juures käib askeldamine, murud<br />
on niidetud, majad värvitud.<br />
Taastatakse sünnikodusid. Tore<br />
on näha, et külaplatse tehakse<br />
korda ja et külad korraldavad<br />
kokkutulekuid. Pill mängib ja<br />
kiik kriuksub. Küladesse on elu<br />
tagasi tulnud.<br />
Rõõmustavaid asju Setomaal<br />
on kindlasti rohkem kui<br />
siia kirjatükki ära mahuks, aga<br />
üheks suuremaks väärtuseks<br />
on ikkagi seto INIMENE. Oma<br />
olekuga, mis on rahulikult kulgev<br />
ja mitte kihutav. Inimene,<br />
kes tahab ise hakkama saada ja<br />
kes väärtustab omi juuri.<br />
Olen Setomaal suhteliselt<br />
uus elanik ja pean tunnistama,<br />
et kogukondadevahelistes<br />
hõõrumistes veel osalenud ei<br />
ole. Kuid tunnen, et probleem<br />
on olemas. See on asi, mis<br />
mind häirib. Kindlasti püüan<br />
asjad endale selgeks teha ja<br />
lahendusi leida.<br />
Noortekeskuse sügis<br />
hkki ilmad on vihmaseks<br />
ja halliks muutunud,<br />
ei tähenda see seda, et<br />
noortekeskuse elu oleks igav<br />
ja üksluine. Selle aasta sügis<br />
on olnud üpris vaheldusrikas.<br />
Ettevõtmisi oli erinevaid ja<br />
tänu Põlvmaa ANK-projektikonkursist<br />
eraldatud rahale,<br />
olid üritused enamjaolt õpilaste<br />
jaoks tasuta.<br />
Septembris käis meil külas<br />
AHHAA-keskus ja etendas<br />
põneva keemiateatri. Sellest oli<br />
pikemalt kirjas ka eelmises lehes.<br />
Peal seda, oktoobris, toimus<br />
külaskäik Tõravere Observatooriumisse.<br />
Ilm oli küll sel päeval<br />
erakordselt tuuline ja vihmane,<br />
kuid meid see ei seganud. Observatooriumi<br />
giid tegi põhjaliku<br />
ja huvitava ringkäigu<br />
asutuse territooriumil. Saime<br />
käia nii peamajas kui ka väljas,<br />
kus nägime Skandinaaviamaade<br />
suurimat teleskoopi. Seda<br />
tohutusuurt riistapuud saime ka<br />
lähemalt uurida. Kahju ainult, et<br />
taevas oli pilves, muidu oleks<br />
saanud ka tähti vaadata. Peale<br />
masinate uurimist toimus<br />
näitlik loeng planeetide kohta.<br />
Näitlikustamiseks kasutati<br />
spetsiaalset arvutiprogrammi,<br />
mille abil muutus loeng palju<br />
põnevamaks.<br />
Järgmine üritus toimus novembris,<br />
kui külastasime Tartus<br />
kinokeskust Cinamon. Vaatasime<br />
filmi „Mamma mia“,<br />
milles oli kasutatud menubändi<br />
ABBA lugusid. Tegemist oligi<br />
pigem muusikali kui filmiga.<br />
Igatahes jäid kõik lapsed kinoskäiguga<br />
väga rahule, samuti<br />
meeldis neile filmivalik. Nii<br />
mõnigi noor ütles, et võiks<br />
tulevikus tihedamini ABBA<br />
muusikat kuulata!<br />
Lisaks kinokülastusele sai<br />
noortekeskus novembrikuus<br />
uue lauatenniselaua. Tegemist<br />
Mulle ei meeldi paljude<br />
inimeste mõtteviis, et saadan<br />
omad lapsed siit minema ja<br />
teen kõik selleks, et nad ei tuleks<br />
siia tagasi elama. Uskuge<br />
mind - Setomaa on kõige parem<br />
koht elamiseks. Kurvaks teeb,<br />
et sellest arusaamiseks peab<br />
mingi aja mujal elama.<br />
Tugevalt häirib tekkinud<br />
olukord viisadega. Olen seda<br />
meelt, et Eesti valitsus peab<br />
kiiremas korras leidma setodele<br />
mõistliku lahenduse.<br />
Värska <strong>vald</strong> on Setomaa<br />
lipulaev. Soovin Värska inimestele<br />
selle laeva õigel kursil<br />
hoidmist ja et purjed oleksid<br />
kogu aeg pingul.<br />
Lõpetuseks tahan öelda,<br />
et märgake enda ümber head<br />
ja ilusat. Märgake teiste saavutusi<br />
ja tunnustage inimesi.<br />
Me ju kõik teame kui vajalik<br />
see on. Kui me saame oma<br />
(seto)uhkusest üle, siis muutuvad<br />
kõik asjad ka paremaks.<br />
Kaunist aastavahetust!<br />
Oleks Teil kõikidel uuel aastal<br />
ÕNNE!<br />
Silver HÜDSI,<br />
Ülemsootska<br />
on standardmõõtmetes siseruumidesse<br />
mõeldud lauaga.<br />
Oma mõõtmetelt sobib see<br />
noortekeskusesse hästi ja võib<br />
öelda, et seda kasutatakse iga<br />
päev. Väga hea meel on selle<br />
üle, et lapsed panid laua ise<br />
kokku. Siinkohal suur aitäh<br />
Kristjan Linnusele ja teistele<br />
poistele, kes abiks olid!<br />
See talv saab noortekeskuse<br />
jaoks olema ka muutuste aeg.<br />
Tööle tuleb uus noortekeskuse<br />
juhataja. Eelmise ja esimese<br />
juhatajana soovin talle palju<br />
energiat, jõudu ja jaksu. Samuti<br />
loodan, et lapsed külastavad<br />
edaspidigi aktiivselt noortekeskust<br />
ja lähevad hea meelega kaasa<br />
uute ja põnevate plaanidega.<br />
Kõigile noortele ja vallarahvale<br />
soovin omaltpoolt mõnusat<br />
ja lumist jõuluaega ning<br />
edukat uut aasta! Loomulikult<br />
ka kõigi soovide täitumist!<br />
Meelike KRUUSAMÄE<br />
Noortekeskuse<br />
endine juhataja
<strong>Number</strong> 4(<strong>19</strong>) DETSEMBER 2008 11<br />
Ansambel „Zetod“ sai 5-aastaseks<br />
. novembril tähistasid<br />
Zetod 26 oma<br />
5. sünnipäeva kontserdiga<br />
Tartus Genialistide klubis.<br />
Foto: Merli Antsmaa<br />
Pidu kandis pealkirja „Läämi<br />
tarrõ tagasi“, mis tuleneb<br />
VARIA<br />
Zetode teise CD - plaadi<br />
pealkirjast „Lätsi tarrõ tagasi“.<br />
Tund aega enne kontserdi<br />
algust ilotasid saalis<br />
Laanõtsirk, Värska noorte<br />
naiste leelokoor, Tsibihärbläseq<br />
ja Liinatsuraq. Tehti<br />
ringmänge, naiste- ja meestelaulu<br />
ning kaasati rahvast<br />
tantsupõrandale.<br />
Ajaks mil noorsootska<br />
Evelin Ämarik Zetosid sisse<br />
juhatas oli saalist viimnegi<br />
õhuvaru kadunud. Sellest<br />
hoolimata elas rahvas poistele<br />
kaasa ja laulis järgi nii<br />
kui mõistis. Ja kindel võib<br />
olla ka selles, et tsuhknad<br />
teavad peast pea kõiki zetode<br />
laule või rohkem kui<br />
paljud seto noored.<br />
Hea energia täitis kogu<br />
kontserdi. Kõrvu kostus<br />
suurepärane pillikäsitlus<br />
ja kohati vaimukad lugude<br />
seaded. Saalitäis fänne said<br />
tõeliselt hea muusikasündmuse<br />
osaliseks. Koos tehti<br />
lugusid Tsibihärblästega ja<br />
esimest korda ka Liinasturadega.<br />
Lõmaš Kama on oma<br />
põdra- ja Pirko lauludega<br />
rahva suur lemmik. Suure<br />
rahvahulga seas leidus ka<br />
paar nokamütsidega noormeest<br />
kellel laul kohati ülegi<br />
kostis ja kes julgelt soovilugusid<br />
tellisid, küll Zetode<br />
esimese plaadi pealt. Kosjalugu<br />
ja Kirvesupp mängiti<br />
maha uuendatud seades ja<br />
palju kindlamalt kui mõned<br />
aastad tagasi.<br />
Kingitusteks said poisid<br />
Eesti pärimusmuusika Keskuse<br />
poolt viie küünlaga<br />
tordi, Vabarna Mareti valmistatud<br />
sõira, šokolaadi ja<br />
kindlasti palju kiitvaid sõnu<br />
ja kallistusi.<br />
Hõrna Rieka valmistatud<br />
pirukaid ja sõira said kõik<br />
seto toidu soovijad kõhukinnituseks<br />
osta. Müügil olid<br />
ka Zetode pusad ja plaadid,<br />
märgid ja kleepsud.<br />
Põhjus miks Zetod harva<br />
kodupubliku ees esinevad<br />
on vähene rahva hulk. Harjutud<br />
on juba suuremate<br />
kontsertide ja festivalidega.<br />
Mida rohkem on inimesi kes<br />
kaasa elavad, seda parem on<br />
esineda ja seda mõnusam on<br />
pärast enesetunne.<br />
2009. aasta 18. juulil<br />
saab neid kindlasti kuulda<br />
Seto Folgil Värska Laululaval.<br />
Kes aga juhtumisi kohtab<br />
ansambli Zetod liikmeid,<br />
kelledeks on endiselt Jalmar<br />
Vabarna, Artur Linnus, Jaanus<br />
Viskar ja Martin Kütt,<br />
siis soovige neile palju õnne<br />
sünnipäevaks.<br />
Infoks fännidele: Raadio<br />
2 veebilehel saab Zetode<br />
„Kergotamise“ lugu<br />
hääletada aastahitiks!<br />
Jane VABARNA<br />
Sünnipäevakontserdil<br />
osaleja<br />
Saatse Pansionaadi tegemisi<br />
nimesed, kes elavad Saatses, näevad päevast päeva<br />
Iaskeldamist endise koolimaja ümber. Kohalikud teavad,<br />
et käib kibe pansionaadi ehitus.<br />
Paljud, kes pole ammu enam Saatse kandis käinud, avastavad<br />
täiesti uues kuues koolimajahoone. Aga koolimajast<br />
on saanud pansionaat. Jah, tõesti, hoone on väljast uues<br />
kuues. Uued aknad, uued uksed, soojustatud, värvitud.<br />
Tublil ehitajal, Selista Ehitusel, käivad kibedad tööd nii<br />
sees kui väljas. Tuleb tõdeda, et ehitaja on oma tegemistega<br />
korralikult graafikus.<br />
Saatse pansionaat, mis valmib 2009. aasta aprillis, on<br />
mõeldud eakatele inimestele, kes tahavad oma pensionipõlve<br />
rahulikus miljöös, kaunites ja kõigi mugavustega<br />
tubades mööda saata. Kohti tuleb Saatse pansionaati kokku<br />
45. Lisaks hubastele tubadele tuleb pansionaadihoonesse ka<br />
saun, raamatukogu ja seminari-vabaajakeskus.<br />
Kuna ehitus käib veel täie hooga, siis kohti broneerima<br />
ei ole hakatud. Alustame uue aasta algusest.<br />
Piirkonna inimestele on kindlasti tähtis, et üks aastaid<br />
tühjana seisnud hoone saab kauni väljanägemise ja elavdab<br />
Saatse nulga elu. Aga kindlasti on inimesed ootuses, et kui<br />
palju töökohti pansionaat pakub. Kui kõik käivitub plaanipäraselt,<br />
siis oleks vaja 15 töökohta. Hea meel on, et huvi<br />
töökohtade vastu on suur ja mõnele töökohale on tekkinud<br />
ka konkurents. Huvilised on ikka oodatud.<br />
Infot nii kohtade broneerimise kui töökohtade kohta saab<br />
telefonil 52 99 <strong>19</strong>0 (Silver).<br />
Silver HÜDSI<br />
OÜ Saatse Pansionaat<br />
juhataja<br />
Valmiv Saatse Pansionaat<br />
Foto: Silver Hüdsi
12 Värska — hüä olõmisõ kotus<br />
OKTOOBER<br />
Maria Oimar<br />
Liidia Maja<br />
Jakob Süvala<br />
Natalja Lillestik<br />
Olga Bassov<br />
Jevdokia Sai<br />
Veera Hirsik<br />
Anna Kõivo<br />
Aleksandra Kannu<br />
Magda Kalju<br />
Stepan Toonekurg<br />
Heidi Allas<br />
Viktor Vainlo<br />
Mihkel Aju<br />
Ove Kalmus<br />
Maria Kuldnokk<br />
Nikolai Palmre<br />
Mihail Kalde<br />
Maria Karro<br />
Ellen Vassiljeva<br />
Ilme Perve<br />
Zinaida Pedastik<br />
Viktor Veeber<br />
Värska Vallavalitsus ja<br />
Vallavolikogu õnnitlevad<br />
sünnipäevalapsi!<br />
NOVEMBER<br />
Õie Tuik<br />
Anastasia Kiho<br />
Natalja Smorodin<br />
Alla Vassapõld<br />
Olga Ahelik<br />
Maria Süvala<br />
Olga Metsatalo<br />
Alexandra Ivanova<br />
Paul Uusaed<br />
Jevgenia Sui<br />
Olga Lall<br />
Pärja Orti<br />
Nikolai Kõiv<br />
Lidia Lind<br />
Maria Ninaste<br />
Jelena Vamm<br />
Paul Piksööt<br />
Veera Tanila<br />
Leida Jõõks<br />
Aleksandra Udalova<br />
Tervitame uusi vallakodanikke!<br />
Maru Valk<br />
Mirjam Mustimets<br />
Karl-Sander Hüsson<br />
Eva-Lotta Sau<br />
Õnnitleme vanemaid!<br />
Värska Vallavalitsus ja Vallavolikogu<br />
mälestavad lahkunuid ja a<strong>vald</strong>avad<br />
kaastunnet lahkunute omastele<br />
Allan Nutov<br />
Anastasia Puhm<br />
Väino Kõrgemäe<br />
Jevgenia Reinomägi<br />
Senni Kuur<br />
Aarand Hõbejärv<br />
Ode Nisu<br />
Aino Mägi<br />
Tein Milvi<br />
DETSEMBER<br />
Tatjana Pruusapuu<br />
Anna Lumi<br />
Nikolai Andrejev<br />
Jevgenia Järvekald<br />
Zoja Huntsaar<br />
Meta Kurg<br />
Nikolai Vaha<br />
Veera Päkk<br />
Aleksandra Mikitalo<br />
Konstantin Kõopuu<br />
Jüri Lall<br />
Ivan Võsonurm<br />
Leon Kaljuvee<br />
Silvi Hade<br />
Heinrite Norre<br />
Marina Kardorf-Metsis<br />
Erich Norre<br />
Nikolai Võsonurm<br />
Rein Hõbeoja<br />
SOOVIB KÕIKIDELE SAATSE PIIRKONNA<br />
KÜLAINIMESTELE RAHULIKKU JA IMELIST JÕULUAEGA!<br />
Aga pärast jõuluaega, kui on olnud aega veidi ajas tagasi vaadata, ootab<br />
MTÜ Saatse Nulk juhatus 24. 01. 2009 kell 14.00 Saatse muuseumi kõiki<br />
piirkonna arengust huvitatuid inimesi. Oodatud on toetajad ka kaugemalt,<br />
kes tahaksid meid oma nõu ja jõuga aidata. Eriti ootame koosolekule kõikide<br />
Saatse piirkonna külade KÜLAVANEMAID või nende esindajaid.<br />
Alustame uuel aastal üheskoos esimeste vajalike projektide koostamist ja<br />
teostamist külakogukonna arenguks.<br />
MTÜ Saatse Nulk juhatus<br />
Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskus kutsub<br />
VERD LOOVUTAMA!<br />
Oodatud on kõik praegused ja tulevased doonorid<br />
Verd saab loovutada 26. jaanuaril kella 9.30–12.00<br />
Värska Kultuurikeskuses<br />
Doonor peab olema täisealine ning<br />
kaasa peaks võtma pildiga dokumendi<br />
Olete kõik oodatud! Loovuta verd – aita päästa elu!<br />
VARIA<br />
Aastalõpupaugutamistest<br />
politsei pilgu läbi<br />
äes on aasta viima-<br />
kuu. Detsembri Kne<br />
sisse jäävad kaks inimestele<br />
olulist, samas aga väga erinevate<br />
kommetega püha:<br />
jõulud ja aastavahetus. Jõulud<br />
on endasse vaatamise ja<br />
rahu aeg, aastavahetus, vastupidi,<br />
aeg pidutsemiseks ja<br />
lõbutsemiseks.<br />
Aastavahetust ilma ilutulestikuta<br />
on vist raske ettegi<br />
kujutada – niivõrd seotud<br />
on see südaöine vaatemäng<br />
aastanumbrite vahetumisega.<br />
Paraku ei kuulu paugutamine<br />
ning lärmitsemine<br />
sugugi jõulutraditsioonide<br />
hulka.<br />
Mida aasta lõpupoole<br />
aeg jõuab, seda enam võib<br />
tänavatel ja külavahel kuulda<br />
paugutamist ning näha<br />
tuldpurskavaid ning vilisevaid<br />
asjandusi taeva poole<br />
lendamas. Kui selline asi<br />
läheb lendu sinu läheduses<br />
sinu teadmata, võib see tõsiselt<br />
ehmatada ja pahandada.<br />
Mõnikord isegi sedavõrd, et<br />
inimene pöördub abi saamiseks<br />
politsei poole.<br />
Pürotehnika ei ole mänguasi.<br />
Seetõttu on selle<br />
kasutamiseks välja töötatud<br />
ohutusnõuded ning<br />
vanusepiirangud, millest<br />
tuleb rangelt kinni pidada.<br />
Pürotehnikat kasutama<br />
hakkav inimene peab hoolitsema<br />
selle eest, et ohu<br />
eest oleks kaitstud nii tema<br />
enda kui kaaskodanike<br />
tervis ja vara. Inimestega<br />
asustatud piirkonnas võib<br />
pauku tegevaid tooteid<br />
kasutada kella 7-23.<br />
Kui endale pürotehnika<br />
hankinud ning seda kasutanud<br />
kodanik järgib toote pakendil<br />
kirjas olevaid nõudeid, ei saa<br />
paugutamist automaatselt<br />
avaliku korra rikkumiseks<br />
pidada. Kui seadusandja<br />
on lubanud pürotehnikat<br />
müüa, osta ja kasutada, siis<br />
käituvad inimesed seda tehes<br />
üldtunnustatud normide<br />
Head Värska vallas tegutsevad ettevõtjad!<br />
TOIMETUSE INFO<br />
Värska valla sõnumid 4 (<strong>19</strong>) <strong>detsember</strong> 2008<br />
Toimetaja: Meelike Kruusamäe<br />
Tel: 51 91 6<strong>19</strong>; www.verska.ee<br />
E-kirjad: kultuurikeskus@verska.ee<br />
kohaselt. Avalik kord võib<br />
häiritud saada näiteks sellest,<br />
kui rakette lastakse pärast<br />
kella 23 ehk üldist öörahu või<br />
kui pürotehnikat kasutades<br />
rikutakse otseselt kellegi<br />
vara või ohustatakse tervist.<br />
Väga oluline on, et lapsevanemad<br />
oma järeltulijate<br />
jaoks pisut aega leiaksid<br />
ning neile paugutamisega<br />
kaasnevaid reegleid ja ohtusid<br />
selgitaks. Lapsed on<br />
uudishimulikud ning neil<br />
võib tekkida huvi paugutaja<br />
ise koduste vahenditega<br />
valmis meisterdada.<br />
Lastele on vaja selgitada,<br />
mis võib juhtuda, kui ise pürotehnikut<br />
mängima hakata<br />
või poest ostetud kraami<br />
puhul mitte ohutusreegleid<br />
järgida. Tavaliselt teevad<br />
lapsed rumalusi koos sõpradega,<br />
“unustades” vanemaid<br />
oma plaanidest eelnevalt<br />
informeerida. Just seetõttu<br />
võib õigeaegne, sõbralik ja<br />
asjalik vestlus nii mõnegi<br />
rumala teo ära hoida.<br />
Lastele rakette ostes on<br />
vanema ülesanne kindlustada,<br />
et nende õhkulaskmisel oleks<br />
tagatud ohutusnõuded. Poest<br />
ageli pöörduvad val-<br />
esma-<br />
Slakodanikud<br />
järjekorras töö leidmiseks<br />
vallavalitsuse sotsiaalosakonda,<br />
kuid sotsiaaltöötajal<br />
puudub ülevaade vabade<br />
töökohtade olemasolust.<br />
Seepärast oleks hea, kui te<br />
igast tööpakkumisest vallavalitsust<br />
informeeriksite,<br />
samuti ootame teavet loodavate<br />
töökohtade kohta.<br />
Juba praegu tuntakse huvi<br />
planeeritavatest töökohtadest<br />
Saatse Pansio naadis ja<br />
Koidula Tollijaamas, sest<br />
just nüüd oleks õige aeg saada<br />
täiendkoolitusi või minna<br />
ostetud pürotehnikat saab<br />
kõige paremini nautida siis,<br />
kui seda teevad laps ja vanem<br />
üheskoos – vanem tegutseja ja<br />
laps pealtvaataja rollis.<br />
Hoolt ja hoolitust võiks<br />
üles näidata ka teiste laste<br />
suhtes: kui näete kusagil<br />
lapsi paugutajate, “pragistajate”<br />
või muu taolisega tegutsemas<br />
nii, et see on ohtlik<br />
neile endile ja ümbrusele,<br />
ärge pidage paljuks sekkuda.<br />
Hoiatage lapsi ohtude<br />
eest, kui vaja, kutsuge appi<br />
politsei. Alati on parem tegu<br />
ära hoida kui hiljem kurbade<br />
tagajärgedega tegeleda.<br />
Soovin kõigile vallaelanikele<br />
rahulikku jõuluaega,<br />
lõbusat aastavahetust ning<br />
oskust mõlemaid pühi tähistada<br />
nii, et sellest tunneksid<br />
rõõmu kõik: nii sina, sinu<br />
pere kui kaugemad kaaskondlased!<br />
Hillar HEIL<br />
juhtivkonstaabel<br />
ümberõppele. Aitame koos<br />
oma vallarahval leida tööd<br />
kodukohas.<br />
Meeldivale koostööle<br />
lootma jäädes,<br />
Merike TEIN<br />
sotsiaaltöötaja<br />
79 64 769<br />
merike@verska.ee<br />
Teostus: Andres Mandre Service; Karkuse küla<br />
Tapa <strong>vald</strong>; Tel: 32 52 328; amandre@hot.ee<br />
Trükk: AS Trükis, Pargi 27F Jõhvi 41 537<br />
Telefonid 33 72 666 & 51 84 030<br />
Järgmine leht ilmub märtsis 2009
Change language