Number 4 (11) detsember (PDF) - Värska Vallavalitsus - Värska vald

Number 4(11) detsember 2006Raul KUDREVärska vallavanemAastaring saab varsti jälle täis.Jäänud on viimane 2006. aasta kuujõulukuu.Aastalõpp on kokkuvõtetetegemise ja uute plaanide seadmiseaeg.Hüa olõmisõ kotusTagasi vaadates enda tegemistelevõib öelda, et on olnud õnnestumisi jaka väikseid tagasilööke. Olen endaleteadvustanud, et vallavanema ametigakäivad kaasas suur pinge ja samutiõnnestumised, mis teevad heameelt.Teinekord näen, et väikse asjaga olensaanud hädas oleva inimese silmadsärama panna.Olen rõõmus koalitsiooni heakoostöö üle ja koos oleme suutnudjärgmiseks aastaks eelarvevälist rahatuua Värskasse umbes 3,5 miljonitkrooni. See kõik läheb valla hüvanguksja remonti minevatest objektidestvõiks nimetada kultuurikeskustJõulueelne meenutusVõite seda lugeda või lugematajätta. See on Teie valik ja õigus. MinaTeie õigusi piirata mitte mingil juhulei taha.Ühel esmaspäevasel hommikulmõnede vallavalitsuse töötajateelektronpostkastis oli meie vallaarendusnõuniku kiri umbes sellisesisuga: „Ootan Teie kirjutisi vallalehte...“ja edasi nimed ning artiklieeldatav sisu. Ja, tule taevas appi, minunime kõrval oli kaks sõna „artikkel,luuletus“! Mina, kes päevast-päevategelen asjadega, mis on seotud kuivadeparagrahvidega milliste sisu onväänatud samamoodi kui paragrahvimärk (§) pean luuletama?! Ja üle-üldsema pole mingi kirjutaja ka... Mitupäeva murdsin pead, mida teha ningotsustasin, et kirjutan oma esimesestpäevast Värskas.Varem polnud ma Värskas kunagikäinud. Eelnevalt olles kandideerinudVärska vallasekretäri ametikohale kutsutimind tööintervjuule 27. jaanuaril2003. a. kella 13.00-ks. Jõudsin Värskassekella 10 paiku. Astusin bussistmaha, vaatasin ümberringi ning mindvaldas tugev tunne: olen koju jõudnud.Intervjuuni oli veel palju aega. Maei teadnud kuhu minna. Esimesenahakkas silma praeguse „Lemmiku”kaupluse ehitatav hoone. Tundus üsnahuvitav. Astusin edasi ning nägin kirikut.Uks oli lahti ja astusin eeskotta.Kuulsin seest hääli, kuid see ei olnudteenistus ning mingil, mulle teadmata,põhjusel ei julgenud sisse astuda.Läksin välja ja sissetallatud lumiseidradu mööda uitasin kalmistul. Näginüht viidet, millel seisis: „LauluemaAnne Vabarna mälestuskivi“. Midasee tähendab ja kes see, on sain alleshiljem teada. Hakkas külm ja tahtsinkuuma kohvi ning sooja saada. Teadmata,kuhu peaksin minema, astusinsilla poole ning leidsin ennast hubases„Hirve” kohvikus. Nimi tundusromantiline. Veidi enne määratudkellaaega astusin vallamajja ning muloli kindel tahtmine seda tööd saada.Intervjuul ma aga värisesin naguhaavaleht. Oma hirmu püüdsin peitarõõmsat nägu tehes nagu ma viibiksinkülas kallitel sugulastel. Kui paaripäeva pärast helises telefon ja üksõrn naisehääl (see oli Kaire Lepaste)teatas, et mind oodatakse tööle, olinväga õnnelik ja seda olen tänini. Mulvedas, et sain siia tööle.Mulle meeldib minu töö, Värska jaTeie – siinne rahvas, kõigi oma voorusteja vigadega (mul neid, mõtlenvigu, samuti piisavalt). Soovin Teilepüsima jäämist, tervist ja elu-olu paranemist.Endale soovin, et järgmiselaastal registreeriksin kaks korda rohkemsünde kui sellel aastal.Kuna mul napib sõnu oma sisemistetunnete kirjeldamiseks siis Teieja tüdrukute tööõpetuse klassi gümnaasiumis.Olen kinnistanud endas arusaamist,et meil on vallas väga tublid inimesed,kes oma tööga, mida nad teevad hingega,annavad meie kodukohale lisaväärtust.Näitena võib tuua seda, et 2007.aastal laekub tulumaksu valla kassasse1,2 miljonit krooni rohkem, kui 2006.aastal. Tahaksin kiitust avaldada vallaallasutustele, kes suhtuvad vastutusrikkaltoma töösse. Vallavalitsuse töötajatelesoovin jõudu järgmiseks aastaks, kuituleb hallata umbes 10 miljonit suuremvallaeelarve. Volikogule soovin headkoostööd ja uusi ideid valla arenguks.Äriühingutele soovin laia silmaringieurorahades orienteerumises ja julgustoma firmat laiendada.Kõige selle pingelise töö kõrvaltsoovitan inimestele mitte unustadaka ennast. Leidke aega enda ja perejaoks, et tegelda meelisharrastusega.Peale perega või tuttavatega veedetuidmõnusaid puhkehetki on inimesedpalju motiveeritumad uut töönädalatalustama.Usun, et Värskas on hea elada.Ootan valla rahvast 29. detsembrilvalla jõulupeole, kus me saadamemeeleolukalt ära käesoleva aasta jasaame loodetavasti jõuluvanalt paljukinke.Soovin valla rahvale rahulikkejõule ja edu uuel aastal!lahkel loal kasutan üht Virve Osila luuletust:Usud sa sügavas talves kevade sündi?Tajud, et jäätunud kaante all elavad veed?Tunned sa hangedest läbi külvi ja kündi?Kui see on nõnda, siis, sõbrake, elame veel.Kuuled sa külmunud kaskedes mahlade tuiget?Märkad, et päikesest valusaks hellub su meel?Usud, et kord jälle tulevad tagasi luiged?Kui see on nõnda, siis, sõbrake, elame veel.Loodad, et kuivanud kõrte alt kord sünnib haljust,lumise liniku käristab kevadetee?Tahad sa olla ja uskuda? Mõtelda paljust?Kui see on nõnda, siis, sõbrake, elame veel.Julged sa öelda, et sinagi eksida võisid?Jaksad sa olla alati homsesse teel?Oskad sa näha detsembrikuus õunapuuõisi?Kui see on nõnda, siis, sõbrake, elame veel!„Kellemes Karàcsonyi Ünnepeket!” (ungari keeles)ehk ”Meeldivaid Jõulupühi!” (eesti keeles)Valeria LITVINENKO,Teie vallasekretärTalv Verhulitsa külasFoto: Tiiu KUNST

2 Värska — hüä olõmisõ kotusPõlvamaa internetiseerimine on lõpusirgelVärska vallas on praegu käimas kaksinternetiprojekti – “Põlvamaa Internetiseerimine”,mille raames luuakse traadita internetiühendusevõimalusi ja WiFi-levialasid,ning „KülaTee 3”, tänu millele saab kasutamahakata traadita internetiühendust.Põlvamaale iseloomulikud metsad jakünkad takistavad traadita interneti levimist,mistõttu kõikide soovijateni püsiühendusnende projektidega ei jõua. Siiski paranevadpõlvamaalaste internetivõimalusedtunduvalt.“Põlvamaa Internetiseerimine”Projekti “Põlvamaa Internetiseerimine”toetab Euroopa Liidu Phare CBC programm,selle raames loodud traadita internetivõrkkoosneb 16 masti paigaldatud 22 raadiosidetugijaamast ja 132 külaühendusest. Projektiraames saab hakata kasutama nii traaditainternetti kui WiFit.Värska valda paigaldati “PõlvamaaInternetiseerimise” käigus 5,4 GHz võrgutugijaamad kahte mobiilimasti – Koidulasseja Saatsesse. Nende tugijaamade abil tulebWiFi leviala Treski, Saatse, Matsuri, Saabolda,Kolodavitsa, Lobotka, Verhuulitsaja Kolossova küladesse.Seadmete hanke ja paigalduse teostasriigihanke võitnud AS Vendomar. Edaspidihakkab teenuse osutamisega tegelema ASElion Ettevõtted.„KülaTee 3”Maapiirkondade internetiseerimise sihtprogrammis„KülaTee3” osalevad Riigi InfosüsteemideArenduskeskus, maavalitsusedning kohalikud omavalitsused. Projektiraames rajab Elion osadesse piirkondadesseWiFist suurema levialaga ja kiiremat ühendustvõimaldava traadita interneti.Internetilevialade tagamiseks 36 Põlvamaakülas pannakse kaheksasse mobiilimastiüles 5,4 GHz tugijaamad. Traaditainternet jõuab Värska vallas plaanide kohaseltKorela, Sesniki, Tonja ja Vedernikaküladesse. Velna ja Podmetsa küla internetilahendust tuleb oodata uue aasta alguseseriprojektide raames.Elioni WiFiWiFi teenust saavad kasutada kõik soovijad,kes asuvad WiFi levialas, omavadWiFi vastuvõtuseadet ja liituvad ElioniEsinduses piiramatu kasutusajaga tootegaElioni WiFi (liitumistasu 0.- ja kuutasu 195.-)või tellivad mobiiltelefoni abil piiratudkasutusajaga parooli.Kui külamasti läheduses õues saabühenduse ka WiFi toega sülearvutiga, siistubaseks kasutamiseks ja lauaarvuti ühendamisekson vaja kasutada eraldi välisantennigaWiFi vastuvõtuseadmekomplekti. Üksvõimalik komplektitüüp on müügil ElioniPõlva Esinduses ja maksab 2190 krooni(hind sisaldab ka välisantenni ja kaablit).WiFi ühenduse saamise üheks olulisimakseelduseks on kasutaja vastuvõtuantennija külatugijaama saateantennivaheline otsenähtavus. Kui kahe antennivahele jääb näiteks mets, mägi, mõni hoonevms, siis enamasti pole ühenduse loominevõimalik.Elioni WiFit kasutada sooviv kodanikpeaks esmalt selgeks tegema, kui kaugelasub lähim WiFi tugijaam. Kui läheduseson tugijaam olemas, siis peaks tegema võitellima reaalse levi tugevuse mõõtmise.Kui WiFi vastuvõtuseade paigaldatud,arvutiga ühendatud ning seadistatud jakasutajatunnus-parool sisestatud, saabkiinternetti kasutama hakata. Lisavõimalusenasaab sama kasutajatunnusega Elioni WiFitkasutada kõigis Elioni WiFi levialades üleEesti ning vastupidi.Traadita internetKui kliendil puudub kaabli kaudu ADSLühenduse võimalus ning pole ka WiFi leviala,peaks ta tegema Elionile taotluse traaditainterneti saamiseks.Kuna traadita interneti puhul on tegemistkonkreetsele aadressile võimaldatavatootega, siis vastavalt kliendi taotlusele teebElion enne toote aktiveerimist ka reaalselevimõõtmise konkreetse kliendi asukohas.Mõõtmise eest eraldi tasu ei küsita.Kui mõõtmise käigus selgub piisav leviolemasolu, siis võimalusel paigaldatakse koheka vastuvõtuseade. Traadita interneti puhul onpaigaldustasu 990 krooni. Kuutasu vastavaltkiirusele 295, 395 või 495 krooni. Vajalikuvastuvõtuseadme hind on 6000 krooni, agaseda saab ka rentida 150 krooni eest kuus.Ka traadita interneti ühenduse saamiseüheks eelduseks on kasutaja vastuvõtuantennija tugijaama saateantenni vahelineotsenähtavus. Võrreldes WiFiga pole seeteatud juhtudel aga nii kriitilise tähtsusega.Kumba valida?Kui asukoht võimaldab valida, kas kasutadaWiFi või traadita interneti teenuseid,siis soodsam on kasutada WiFit. WiFi puhulei tagata aga leviala kliendi asukohas, vaidkülatugijaama korrasolek. Traadita interneton mõnevõrra kindlam toode ja võimalik onvalida ka suuremat ühenduskiirust. Samason nii kuutasu kui seadmed kallimad.Teisalt on traadita internet enamastikaugemale leviv. Seega võib tihti olla nii, etkonkreetsesse majapidamisse WiFi ei levi,aga traadita interneti levi on olemas.Nii WiFi kui traadita interneti puhulpeab klient olema valmis selleks, etvajadusel tuleb teha lisakulutusi täiendavakatusemasti paigaldamiseks. Seda võib vajaolla vastuvõtuantenni paigaldamisel hoonekülge, et tekiks otsenähtavus tugijaamaga.Samuti peab mõlema lahenduse puhultagama klient oma kodus vastuvõtuseadmele220 V elektritoite.Kelle poole pöörduda?Kõigi küsimustega, mis antud teemajuures tekkida võivad, saab pöördudakas Elioni Põlva Esindusse (Käisi 2, tel.799 8890) või ASi Vendomar (tel. 6996450). Sealt saab tellida näiteks WiFi levitugevuse mõõtmist, seadmeid ja nendepaigaldust, uurida maksumust jne. Samutisaab infot olukorrast ja võimalustesttel 52 04 526.Einar RAUDKEPP,majandusnõunikTEATEDVallavolikogu tööst september-november28. 09. 2006 istungil• Kinnitati Värska valla lisaeelarve.• Otsustati asutada uus osaühing, mille põhitegevusalaks on ööpäevaringse hooldusteenuseosutamine ja kus on kaks osanikku: Värska vald ja AS Värska Sanatoorium.• Kinnitati Värska Vallavolikogu revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete valimiseks, salajasehääletamise korraldamiseks kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon järgnevaskoosseisus: Valeria Litvinenko, Elle Suss ja Helgi Jõhvik.• Lähtudes salajase hääletamise tulemustest, kinnitati Värska Vallavolikogu revisjonikomisjoniesimeheks Margus Kraav ning liikmeteks Helju Mikitalo ja Aivo Toonekurg.• Kinnitati Värska Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon järgmises koosseisus:Ülo Kõivo, Vello Saar, Urmas Jõgeva, Andres Sepp ja Oleg Kostõgov.• Kinnitati Värska valla ametiasutuste hallatavate asutuste koosseisud ja palgad.• Kinnitati Värska Vallavalitsuse teenistujate ja töötajate koosseis ning palgamäärad.26. 10. 2006 istungil• Otsustati algatada Värska valla arengukava muudatuste menetlemist. Vallavalitsuselvalmistada ette muudatuste eelnõu hiljemalt 15. novembriks 2006. a., avaldada ajalehesKOIT ja valla interneti kodulehel muudatuste avalik arutelu vastavalt seaduse nõuetele.Vallavolikogule muudatuste eelnõu esitada kinnitamiseks 14. detsembriks 2006. a.• Kinnitati Värska valla teeregistri muudatused.• Kinnitati valitsuse koosseis kuue liikmelisena- vallavanem ja viis liiget. Värska vallavalitsuseliikmed on Raul Kudre, Rutt Riitsaar, Leie Hääl, Einar Raudkepp, Juris Juhansooja Kadri Melts.• Kinnitati Värska Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimehe valimiseks, salajasehääletamise korraldamiseks kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon järgnevaskoosseisus: Valeria Litvinenko, Helgi Jõhvik ja Elle Suss.• Lähtudes salajase hääletamise tulemustest, kinnitada Värska Vallavolikogu haridus- jakultuurikomisjoni esimeheks Sirje Kruusamäe.• Kinnitati Värska Vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjon järgmises koosseisus:Sirje Kruusamäe, Ingrit Kala, Eha Kütt, Ilme Hoidmets, Raina Varep, Anatoli Iljin, TiiuKunst.• Tunnistati kehtetuks Värska Vallavolikogu 23. 11. 2005. a. otsus nr 59 „Värska Vallavolikoguesindaja valimine Värska Gümnaasiumi, Saatse Põhikooli ja Värska Laseteaiahoolekogudesse“. Valiti Värska Vallavolikogu esindajateks Värska Gümnaasiumi hoolekogusseÜlo Kõivo ja Värska Muusikakooli hoolekogusse Margus Kraav.• Kinnitati pikaajaliste töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni kord, mis määrab kindlakspikaajaliste töötute sotsiaalse rehabilitatsiooni läbiviimise Värska vallas.• Kinnitati sotsiaalteenuste osutamise tingimused ja kord. Antud kord sätestab sotsiaalteenusteosutamise tingimused ja korra ning reguleerib teenuste osutamisest tekkivaidlepingulisi suhteid Värska vallas.20. 11. 2006 istungil• Kuulati maakonnaarsti Mare Dreyersdorff´i ettekannet maakonna tervishoiusüsteemist.• Kinnitati Värska valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kord.• Kinnitati Värska valla eelarve reservfondi käsutamise kord.• Tunnistati kehtetuks Värska Vallavolikogu 16. 12. 1999. a. otsus nr 37 „Setu Talumuuseumiavaldus (kinnitada muuseumi nõukogu)“.• Toimus 2007-2009. a. investeeringute kava ja 2007. a. eelarve projekti esimene lugemine.• Määrati Värska valla 2006 ja 2007 majandusaasta aruande auditeerimise läbiviijaksOÜ Audiitorbüroo.• Muudeti Värska valla teehoiukava aastateks 2005-2012. Tehti alljärgnevad muudatused:tõsteti Velna külatee remont maksumusega 58 300 krooni käesoleval aastal teostatavateteetööde hulka. Seoses oodatava raudtee ehitusega vähendati 2007 aastal planeeritudKolodavitsa tee remondi summat 12 000 kroonini. Lisati 2008 aastal teostatavate teetöödenimekirja Staadioni tee, seoses planeeritava Tervisespordikeskuse rajamisega.Seoses kanalisatsioonitrassi ehitusega viidi 2007 aastal planeeritud teederemonditöödKalda tänaval, P. Haavaoksa tänaval 2007. aasta lõppu.• Määrati OÜ Verska Calor juhatuse liikmeks Einar Raudkepp.Kaire LEPASTE,vallasekretäri abiRäpina Aianduskool alustab 8. jaanuaril 2007 õpipoisi koolitusega 3 erialal: HALJASTUS AIANDUS HALJASTUS - AIANDUSLIKUD EHITISEDRäpina Aianduskool alustas õpipoisikoolitusegaesmakordselt jaanuaris2006. Tänaseks on esimene haljastajategrupp edukalt lõpetamas. 2007. a. algusestalustavad õpinguid uued grupid, seejuuresavatakse ka uus eriala - aianduslikud ehitised.Eelkõige on sellesse gruppi oodatudpoisid, kel on huvi puidutöö ja ehitamisevastu, sest õpingud on kavandatud koostöösRMK Räpina Koolituskeskusega(mootorsae käsitsemine, palkmajadeehitus jmt). Lisaks saab põhiteadmised jaoskused ka haljastamise valdkonnas.Nagu teada, on õpipoisikoolitustöökohapõhine õpe, kus 70% koolitusestmoodustab praktiliste ülesannetetäitmine ettevõttes ja 30% teoreetilisteteadmiste omandamine kutsekoolis.Õppekava pikkus projekti raames on 40õppenädalat.Algav koolitus ei sea vanuselisi egasoolisi piiranguid. Ainus tingimus onsiiras huvi eriala vastu ja valmisolek kohandudateistsuguse õppevormiga.Õpingute lõppedes saab teha kutseeksami,mis annab tööturul konkurentsieelise.Teooriaõppes makstakse õpipoisiletoetust 1200 krooni kuus, majutus-, toitlustus-ja sõidukulude katteks. Praktilisesõppes maksab tööandja tasu vastavaltkokkuleppele.Töökohapõhise õppe projekti läbiviimisttoetatakse ESF meetme 1.1 projekti“Töökohapõhise õppevormi rakendaminekutseharidussüsteemis” kaudu.Lisainfo: www.ak.rapina.eeRegistreerimine tel. 79 61 397 või52 57 074 astrid.maidla@ak.rapina.ee

Number 4(14) detsember 2006 3WATERS koostööprojetidElluviimisel on mahukas kanalisatsioonisüsteemirekonstrueerimise koostööprojektVärska ja Meremäe vallavalitsus koos Pihkva linnavalitsusega ja sellemunitsipaalettevttega rekonstrueerivad amortiseerunud trasse,Pihkva järve reostuskoormuse vähendamiseks.Juuni lõpus võttis programmiINTERREG IIIA juhtkomitee vastuotsuse toetada Värska Vallavalitsuseesitatud projektitaotlust Värskaalevikus, Väike-Rõsna ja Obinitsakülas ning Pihkva linnas ühisveevärgija kanalisatsioonisüsteemiderekonstrueerimise kohta. Projektilühinimi on WATERS ja projektipõhieesmärk on Pihkva järve reostuskoormusevähendamine ning ELpiiriäärse regiooni elukeskkonnaparendamine.Projekti juhtpartner on VärskaVallavalitsus, eestipoolseks partnerikson Meremäe Vallavalitsusja venepoolseteks partneritekson Pihkva Linnavalitsus ningPihkva linna munitsipaalettevõte„Svoi Dom”. Projekt kestab 2008.aasta märtsi kuuni. Käesolevaksajaks on projekti eestipoolnerahastusleping sõlmitud. Venepoole partnerite rahastuslepingon allkirjastamisel.Enamus projekti kuludest (92,6%) kulub ehitustöödele. Meie projektoli INTERREGI neljandas, rahastustsaanud voorus Eesti, Läti jaLeedu projektidest kõige mahukam.WATERS projekt on ühtlasi mahukaimsenini Värska vallavalitsuselkäsil olnud projektidest. Projektikogumaksumus koos vene poolekuludega on 19,4 miljonit eestikrooni. Millest vene poole kuludon 3,8 miljonit krooni ja eesti poolekulud 15,6 miljonit krooni. Eestipoole kuludest Värska valla poolneosa on 11,6 miljonit (programmipoolne toetus 8,6 miljonit ja omafinatseering2,8 miljonit krooni) jaMeremäe valla poolne osa 4 miljonitkrooni. Kogu projekti arvestus oneurodes, vene poole rahad laekuvadotse vene partneritele, kuidMeremäe vallavalitsuse summadlaekuvad esmalt Värska valla arvele.Interregis ettemaksu ei tehta, seegaesmalt tuleb kulutused ära teha ja 6kuu möödumisel peale aruandlusekinnitamist kompenseeritakse kulutused.Seega on väga oluline osa täpselkinnipidamisel eelarveridadest,tegevustest ja ajakavast. Programmisekretäriaat asub Riias.Projekti tegevused on jagatudkahte tööpaketti. Esimene hetkel,elluviimisel olev tööpakett hõlmabriigihangete ettevalmistamist jaehitajate leidmist ning projektijuhtkomitee seminari Värskas, shpartneritevaheliste koostöölepinguallakirjutamist. Teine tööpaketthõlmab veesüsteemide ehitust(Obinitsa külas), reoveekogumise jatöötlemise süsteemide rekonstrueerimistVärska alevikus, Väike-Rõsna,Obinitsa külas ja Pihkva linnas Otradjanatänaval. Koostatakse Pihkvalinna järgmise tänava reoveesüsteemiehitusprojekt ja teostatakse ehitusjärelvalvetobjektide üle. Sellessetööpaketti kuulub järgmise projektijuhtkomitee seminari korraldaminePihkvas.Projektijuhiks on Urmas Raag(OÜ Äärejuht), kellega on lepingudmõlema valla poolt sõlmitud,projekti assistent on Rutt Riitsaarja finantsjuht Leie Hääl. Meremäevalla projekti meeskonda kuulubVärskas toimus 23. novembril koostööseminar23. novembril toimus VärskasHirvemäe Puhkekeskuses projektiWATERS juhtkomitee seminar. Venepoole partnerite Pihkva Linnavalitsusestja munitsipaalettevõttest SvoiDom piiriületus Koidula piiripunktisläks sujuvalt ja planeeritud ajaksjõuti Hirvemäele. Vene poole neljaliikmelisedelegatsiooni koosseisukuulusid: Valentin Ivanov, PihkvaLinnavalitsuse aselinnapea; BorisTretjakov, Pihkva Linnavalitsusemajanduskomitee investeeringuteosakonna juhataja asetäitja; VladimirBykov munitsipaalettevõttestSvoi Dom ja Elena Ilina, PihkvaLinnavalitsuse majanduskomiteeinvesteeringute osakonna peaspetsialist.Seminar algas Värska vallavanemaRaul Kudre ja Meremäevallavanema Peeter Sibula tervitussõnadega.Valentin IvanovKoostööseminaril tervitab Pihkva aselinnapea Valentin Ivanov.andis edasi Pihkva Linnavalitsusetervitused ning esitles Pihkva linnatutvustavat slaidiprogrammi. Paremaksüksteisest arusaamiseks tõlkisVärska vallasekretär eestikeelsedettekanded vene keelde ja vastupidi.Seejärel tutvustasid valdade arendusnõunikudkumbki oma valda.Projektijuht Urmas Raag tõi omaettekandes välja Põlva ja Võru maakonnasuurimad viimaste aastateinvesteeringud trasside arendamisse.Tutvustas Värska ja Meremäevalla ehituse töid ja mahte, samutiprojekti meeskonda.Seminaril osalejaid käis tervitamassamal ajal Värskas arengukonverentsilosalev Põlva maavanemUrmas Klaas. Maavanema sõnul ontal hea meel, et taoline koostööprojekteesti ja vene poolte vahel on algusesaanud. Tema jaoks on olulineVärska valla areng, info toimuvastFoto: Rutt RIITSAARProjekti töökoosolek.Vasakult: Jaana Aedmäe, Meremäe arendusnõunik; Peeter Sibul,Meremäe vallavanem; Vello Saar, Värska volikogu esimees; Urmas Raag, projektijuht; RuttRiitsaar, Värska arendusnõunik; Raul Kudre, Värska vallavanem. Foto: Einar Raudkeppning erilist tähelepanu pöörab taKoidula logistikakeskusele. Maavanemasõnul oli logistikakeskus üksarengukonverentsi peateemasid.Päeva üheks olulisemaks osaksoli ka kõigi nelja partneri vahelisekoostöölepingu sõlmimine. Enneseminari käis tihe infovahetuspartnerite vahel üksikasjade täpsustamiseks.Seminaril vaadati üleettevalmistatud vene- ja ingliskeelneleping. Boris Tretjakov PihkvaLinnavalitsusest, kes on vene poolneprojekti kontaktisik tutvustas venepoole projekti tegevusi ja ajakava.Tretjakov lisas, et loodab, et antudprojekt on algus uutele koostööprojektidele.Pärast lõunat tutvuti projektiobjektiga ning tutvustati Värskat.Külalised said ülevaate Värska vallavalitsusest,Värska veekeskuse ehituseseisust, samuti tutvuti VärskaSanatooriumiga. Valla allasutustestkülastati eelmisel aastal valminudraamatukogu ja lasteaia hoonet.Värska Veetehases saadi ülevaademineraalveetootmisest. Ringkäiklõppes Seto Talumuuseumi külastamisega.Päev lõppes Meremäevallas Setomaa Turismitalus koostöölepingupiduliku allakirjutamisega.24. novembril tutvustatiPihkva Linnavalitsuse partneriteleMeremäe valda, sh projekti objektiObinitsas.Koostööseminar andis projektiedukaks kulgemiseks hea alguse,projekti vene ja eesti meeskonnadsõlmisid isiklikke kontakte, mis ontõrgeteta koostööks vajalik.raamatupidaja Iive Lillmaa jaarendusnõunik Jaana Aedmäe.Projekti juhtnukogusse kuuluvadeesti poole pealt Värska vallavanemRaul Kudre ja Meremäevallavanem Peeter Sibul. Projektijuhtimiseks ja informatsioonivahetamiseks toimuvad iga kahenädala tagant töökoosolekud,kus osalevad Värska ja Meremäeprojektiga seotud töötajad. Praegusekshetkeks on koosolekuidläbi viidud seitse.Värska valla poole pealt on käesolevaprojektiga seoses läbi viidudkolm hanget. Esimene oli projektijuhiteenuse leidmine mis viidi läbiseptembri alguses. Laekus kakspakkumist, parim oli OÜ Äärejuht.Teine riigihange hőlmas Värskaaleviku trasside ja reoveepuhastiehitust, mis viidi läbi oktoobris.Kolmas hange: ehitusjärelvalveteenuse osutamine, on töös. Kanalisatsioonisüsteemideja reoveepuhastiehituste (Värska ja Obinitsa)riigihangete edukaimad pakkujadon selgunud. Huvi ehituse vastu oliehitajatel suur, pakkumisdokumentatsioonivõtsid välja Värska hankeosas üheksa ja Obinitsa osas seitsepakkujat.Värska trasside ehituse hankepakkumise eeldatav maksumus oli11 miljonit krooni kuid odavaimapakkumise tegi OÜ Veetee, summas14,4 miljonit krooni. Põhjuseks onväga kiiresti kasvavad ehitushinnad.Värska vallavalitsus loodablisaraha ehituseks saada SA KeskkonnainvesteeringuteKeskusest.Detsembris sõlmitakse ehitajaleping ja võimalusel alustatakse töödegajuba uue aasta alguses, põhilineehitustöö jääb 2007 aastasse.Maaomanikega kelle maad trassidläbivad, võetakse peagi ühendusteelkokkulepete sõlmimiseks.Loodetavasti sujub elluviimineplaanide kohaselt ja 2008 aastakeskpaigaks on Värskal jt küladelpõhjust rahulolu tunda kuna enamei pea kartma suurt keskkonnaohtumeie järvele.Rutt RIITSAARArendusnõunik, projekti assistentTorutöödest Värska kandis uuel aastalTähelepanelik vallalehe lugejamäletab eelmisest ajalehe numbrist,et juttu oli mahukast kanalisatsioonisüsteemirekonstrueerimiseprojektist.Tänaseks on aeg sealmaal, etvallavalitsuse poolt korraldatudriigihange ehitaja leidmiseks on läbiviidud. Edukaks pakkujaks tunnistatiTartu firma OÜ Veetee. Jäänudon veel mõned formaalsused ningehitaja saab tööga alustada. Hetkelon veel vara rääkida täpsematestehitusaegadest. Selge on vaid see, etehitustöö peab ühele poole saamajärgmise aasta lõpuks. Ettevalmistustöödegakohapeal on kavasalustada lähiaajal, ent suurematekskaevetöödeks alevikus läheb ilmseltalles kevadel.Peaasjalikult on tegemist olemasolevakanalisatsioonitorustikuväljavahetamisega Värska alevikusja Väike-Rõsna külas ning Kermessovikülas biotiikide kõrvaleuue reoveepuhasti rajamisega.Tänased reoveepuhastina toimivadbiotiigid Kermessovi külas onkinnikasvanud ega taga kaugeltkinõuetele vastavat reovee puhastamist,seetõttu jõuab suur osareostusest kraavide kaudu Pihkvajärve. Väljavahetatava torustikukogupikkus on üle seitsme kilomeetri,lisaks rajatakse neli uutkanalisatsioonipumplat.Märkimata ei saa jätta Värskavallajuhtide edukat tegutsemistveemajanduse kaasajastamisel. Vaidvähesed valla- ja ka maakonnakeskusedEestis saavad juba täna öelda,et neil on kogu asula veemajandusrekonstrueeritud.Samas on meil, eemalt tulnudehitajatel, mitmeid muresid, milleleloodame Teiega, lugupeetud vallalehelugejad, üheskoos lahendustleida. Esimeseks mureks on elamispinnaküsimus. Soovime üürida võika osta elamispinda maksimaalseltkuni 15 mehele. Pakkuda võibVärskas või Värskast kuni 5 kmkaugusel asuvat korterit, majavõi muud majutuspaika. Pakutavpind võib mahutada ka väiksematarvu majutatavaid. Lisaks soovimeehitusperioodiks rentida Värskassoovitavalt aiaga piiratud territooriumitehnika hoidmiseks jamaterjali (torud, kaevud, killustikjms) ladustamiseks. Parim variantoleks territoorium koos väiksemalaoruumiga.Üüri- ja rendipindade pakkumisekspalun võtta ühendustprojektijuht Henri Truuga, tel 5088871. Samuti võite oma pakkumisededastada OÜ Veetee üldtelefonile749 3400 või e-posti aadressile:veetee@veetee.eu.Ehitusperioodil tekib paratamatultmõningaid ajutisi takistusiliikluskorralduses, tekib probleemenö puhta jalaga koduuksenijõudmisel, vee tarbimisel, ka võibhäirida müra jne. Kõige selle talumiselpalume mõistvat suhtumistja kannatlikku meelt. Omalt pooltpüüame Teid kõigest häirivast aegsastiinformeerida.Margus SINIMÄE,OÜ Veetee juhataja

4 Värska — hüä olõmisõ kotusSOTSIAAL/KULTUURSotsiaalteenuste osutamise tingimusedja kord Värska vallasVärska Vallavolikogu muutis26. 10. 2006. a. sotsiaalteenusteosutamise tingimusi ja kordaVärska vallas. Toon väljatähtsamad muudatused endisekorraga võrreldes.Varasema korra aluselmaksti raske puudega inimesehooldajale 240.- krooni kuusja sügava puudega inimesehooldajale 400.- krooni kuus.Uue korra alusel sõltub hooldajatoetusesuurus hooldatavahooldusvajaduse suurusest,mitte hooldatava puude raskusastmest.Hindamiskomisjon,kuhu kuuluvad sotsiaalnõunik,sotsiaaltöötaja, Matsuri ja Saatseavahooldustöötajad, hindabära inimese hooldusvajaduse.Hooldusvajadus jaotataksekolmeks:1) mõõdukalt häiritud toimetulekigapäevatoimingutega(hooldajatoetus 240.- kr);2) raskelt häiritud toimetulekigapäevatoimingutega(hooldajatoetus 400.- kr);3) ei suuda teostada igapäevatoiminguidvõi neisosaleda (hooldajatoetus400.- kr).Uue teenusena on sisse viidudduši kasutamine Saatseeakate sotsiaalkorteris. Teenusmaksab 15.- krooni kord.Teenust saab taotleda samadelalustel, kui teisi sotsiaalteenuseid-inimese avalduse aluselotsustatakse, kas osutadateenust või mitte.Uues korras on täpsemaltvälja kirjutatud põhimõtted,mille alusel osutatakse sotsiaaltransporditeenust.Transporditeenuson mõeldud eakateleja töövõimetuspensionäridele,kellel puuduvadseadusjärgsed ülalpidajad võiülalpidaja puude või vanusetõttu ei ole võimelised sedateenust osutama või korraldama.Transporditeenus onette nähtud arsti vastuvõtuleminekuks, haiglasse minekuksja haiglast kojutoomiseks võimuudel väga hädavajalikelpõhjustel. Transporditeenuseleon kehtestatud uus hind - sihtkohagaväljaspool valla piirevastavalt sõidetud kilomeetritearvule 1 kr/ km.Täpsemalt on välja kirjutatudpõhimõtted, millealusel paigutatakse inimesthooldekandeasutusse. Hooldaminehoolekandeasutuseshõlmab eakaid ja töövõimetuspensionäre,kellel puuduvadseadusjärgsed ülalpidajadvõi ülalpidajad puude võivanuse tõttu ei ole võimelisedneid teenuseid osutamaja ei ole suutelised tasumaosutatud teenuse eest. Taotlejavõi tema esindaja esitabVärska vallavalitsuselekirjaliku avalduse. Avaldusevõivad esitada ka perearst,sotsiaaltöötaja, seadusjärgneülalpidaja või muu isik, keson taotlejaga lähedalt seotud.Avaldusele lisatakse järmiseddokumendid:Pakutavad koolitused huvilisteleVana-AntslaKutsekeskkoolis1. Ehitusviimistlus (320tundi)- maaler, plaatija, krohvija,põrandakatja2. Puhastusteenindus (320tundi)3. Üldoskuste koolitus ( 48tundi) - ettevõtlus, suhtlemine,tööõigus, tööohutusKoolitused algavad jaanuaris2007Info ja registreerumine tel:5291 431ValgamaaKutseõppekeskus1. Palkmaja ehitaja2. Toeteenija3. Puhastusteenindaja4. Rõivaõmbleja5. RätsepatööKoolitused algavadjaanuaris 2007Info ja registreeruminetel: 56 696 102Tööturuametist1. Lapsehoidja2. Puusepp3. Tisler4. Pottsepp5. Keevitaja algõpe6. Plaatija7. Maaler8. Kokk-kondiiter9. B, C, D, E autojuhiload10. Müürsepp11. Ehituspuusepp12. EhitusviimistlejaKoolitused algavad jaanuaris2007 ja peab olema registreeritustöötuInfo Põlva TTA-st: 79 97803,Päpina TTA-st 79 61641 ja Värskavalla töö tugiisikult 53 457 353.Anneli JÄNESMÄGI1) isikut tõendava dokumendikoopia;2) puude olemasolu korralkoopia arstliku ekspertiisikomisjoni otsusest puuderaskusastme kohta;3) pensionitunnistuse koopia;4) isiku kinnitus kinnis- ja vallasvaraning seadus- ja/ võilepingujärgsete ülalpidajateolemasolu või nende puudumisekohta;5) seadus- või lepingujärgseteülalpidajate olemasolukorral nende isiku- ja kontaktandmedning tõendidülalpidajate ja nende perekonnaliikmetesissetulekutekohta.Hooldekandeasutusse elamaasumisel võtab inimene endalekohustuse tasuda kas osaliseltvõi täielikult enda ülalpidamiskuludhooldekandeasutuses.Vallavalitsus otsustab taotlejaseadus- või lepingujärgseteülalpidajatega kokkuleppelnende kanda jääva osa suuruse.Taotleja ülalpidamisekuludekatmiseks hooldekodus võibsõlmida lepingu taotleja varaarvelt. Ülalpidamiskuludestpuudu jääva osa tasub Värskavallavalitsus. Kui tekib küsimusi,palun helistada 79 64 769 või53 32 18 71.Soovin kõigile vallaelanikelerahulikku jõuluaega ja meeleolukataastavahetust!Kadri MELTS,sotsiaalnõunik„Leiko” koori tegemised 2006Leiko koori tegevus ja kontsertesinemisedon kestnud 42aasta vältel. Koori töid paikapannud ja esinemiste stsenaariumidon koostanud 30aastat järjestikku Veera Hirsik.Algul koolitöö kõrvalt ja hiljem,pensionieas ühiskondlikuskorras. Käime kokku iga nädalakolmapäeval ning esinemisituleb aastas 45-50. Kuulajatekson Värskas: turistid Seto Talumuuseumis,puhkajad VärskaSanatooriumis, suvepäevalisedHirvemäel, mujal Eesti erinevateskohtades, kuhu meid onkutsustud. Käesoleval aastaloleme andnud 36 kontserti.Tooks esile auväärsemad esinemised.16–18. juunil oli meilsuurepärane võimalus lauldaPirita kloostris Maailma Külapidustustel. 08. juulil mängisimeViru-Säru päevadel mahasetu pulmad. Igor Tõnurist, peopeakorraldaja andis juba ammumeile selle ülesande. Kuna meolime ka I Viru-Säru päevadeavajad. Maime on ikka meilolnud alaline mõrsja ja Kollikosilane.12–16. juulil toimus LätimaalBaltica folkloorifestival. Väliskülalisioli Leedust, Norrast,Venemaalt, Soomest, Poolast,Horvaatiast, Hiinast ja Eestist.Eestit esindasid „Leiko” ja „Tantsurõõm”.„Leiko” andis kontsertekolmel päeval. Kolmapäeval esinesimeRiias Toomkiriku kõrvalvabaõhulaval. Neljapäev oli Siguldaja Turaida päev. Turaidastoimus festivali avamine, avajaksoli meie presidendiproua IngridRüütel. Õhtul kanti kohalikustelevisioonis kontserti üle, ööbimispaigassaime ülekannetvaadata. Reedel toimus rongkäikRaekoja platsilt Vabadussambanija sealt Toomkiriku juurde.Meeldivalt olime üllatunud kuimeie koori tervitati eesti keeles.Pärast rongkäiku esines „Leiko”kontserdisaalis AVE SOL, mison ehitatud ümber enne sõdakirikuna toimunud hoonest. Kalätlastel nagu meilgi, on sellinepiirkond, mis on jäänud pealesõda Venemaale. Kontsert kusüles astusime, oligi pühendatudsellele piirkonnale ja küüditatuile.Meie koorile öeldi, et„Sõlgesid suutsite hoida agaoma maad mitte”. Seda oli kurbkuulda. Õhtul toimus kontsertRiia Kongressimajas. Meid võetiLätis väga hästi vastu, meiloli tubli giid Matis Treimanis,kes rääkis meiega eesti keeles.Oleme talle tänulikud abi eest,samuti Värska Kultuurikeskuseleja meie bussijuhile ToivoVaherile.Tore oli kohtumine 04. augustilKurgjärvel linnade liitudelaulupäeval. Igast Eestimaa linnastoli kollektiiv kohal. Meieesinemise vastuvõtt publikupoolt oli imetore. Kui jätkubveel jõudu ja tervist, püüameoma kombeid ja kultuuri kõrgehoida ning teistele näidata Setomaauhkust.Viimaseks eredamaks ürituseksoli Palamuse laadarahvalõbustamine. Teiste setu kooridehulgas astus „Leiko” üles kolmelkorral.Soovin kõigile „Leiko” kooriliikmetele toredaid jõulupühi!Veera HIRSIKJÄTKUB TÖÖ TUGIISIKU PROJEKT VÄRSKASNii nagu 2006., nii ka 2007.aastal on Värska vallas tööl töötugiisik. Jätkuvad eelmisel aastalkäivitunud programmid ja koolitused.Ekskursioonidest on juba käidudkoos Orava valla tööotsijategaja tugisiku Aino Suurmanniga Lintepehmemööbli tsehhis. Mööblivabrikujuht on meie vallastleidnud uude, Rahumäele, Räpinavalda avatud tsehhi paar töökatinimest mööblit kokku panema.Sarnaselt eelmise aastaga külastameVärska valla tööandjaid,tutvume töötingimustega ja kuulamevabadele töökohtadele nõutavaidtingimusi. Tööandjad, andkeendast märku, kui on pakkudatööd, koos leiame sobiva töölise.Plaanis on korraldada arvutikoolitusalgajatele koostöös Värskaraamatukogu ja kultuurikeskusega.Nimekirjad on avatud, ootameosavõtjaid.Tööturu hetkeseis on selline,et kätte on jõudnud tööjõupuuduseaeg. Töökohti on rohkem,kui töölisi. Selleks, et ise ennastharida ja eriala vahetada või oskusiuuendada on välja pakkuda vägapalju koolitusi ning enesetäiendamisevõimalusi. Kui oled töötunaarvel Tööturuametis, saad lisaksmeeldivale (tasuvale) erialalestipendiumi ja kompenseeritaksesõidu- ning elamiskulud.Kõik, kes soovivad teavet tööturust,töökohale kandideerimisest,elulookirjelduse kirjutamisestja teistest tööd puudutavatestküsimustest, pöörduge Värskavalda, sotsiaalosakonna kabinettiteisipäeval ja reedel ning koosleiame küsimustele vastused.Toimetulekutoetuse saajateleteadmiseks, et uuel aastal käivitubpikaajaliste töötutele mõeldudtööplaan. Toetuse saajad peavadigal kuul 3 päevaga tegema 18tundi tööd. Kõigile koostame individuaalsekava ja leiame sobivaüldkasuliku töö.Rahulikku jõuluaega ja töökatuut aastat!Anneli JÄNESMÄGI,Värska valla töö tugiisiktel: 534 573 53

Number 4(11) detsember 2006 5HARIDUSVärska Gümnaasiumi poiste tööõpetuse klass sai uue ilme04. oktoobril avati suve jooksul renoveeritud poistetööõpetuse klass. Avamisel osales põllumajandusministerEster Tuiksoo koos saatjatega. Poiste tööõpetuse klassion remondi käigus laiendatud, välja on ehitatud ventilatsioonisüsteemja teostatud sisemised üldehitustööd.Klassiruumi renoveerimist finantseeriti põhiliseltriigieelarvest. Töid teostasid lähikonna ettevõtjad:ventilatsioonisüsteemi paigaldas OÜ Santex Räpinast,vesi-, kütte- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerisOÜ Calor Värskast ja üldehitustööd teostas FIE TiiuRitari Võrust. Värskalastel on hea meel, et kauaoodatudnõuetekohane tööõpetusklass on valminud.Põllumajanduminister külastas oma Värska visiidi ajalsamuti AS Värska Sanatooriumi, AS Värska Vesi tehastning Seto Tsäimaja.SOLISTIDE UHKE PARAAD 14.LASTE LAULUPÄEVAL17. novembril 2006 said 14. LASTELAULUPÄEVAL Värska Kultuurikeskuseskokku noored lauluhuvilised, etpakkuda kuulajatele värvikaid elamusi.Lauljate kokkukutsujaks ning organisatoorsepoole eest vastutajaks oli VärskaMuusikakool. Ürituse toimumist toetasidVärska Vallavalitsus, Värska Kultuurikeskus,A/S Värska Vesi. Väga suurrõõm oli näha laval nii rohkearvulistsolistide „paraadi“. Laulupäeval osales30 lauljat (5 Oravalt, 4 Vilustest, 21 Värskast),nendest 17 õpivad /on õppinudVärska Muusikakoolis.Maret Vabarna kujundatud punapõskseteõuntega puu ootas selle otsavanaema, kes lauljad lavale juhataksning pärast esinemist igale solistileküpse vilja ulataks.Vanaema õunapuu otsast.Laulupäeva juhtis Eve Rohtla („vanaema“Tartust). Lustakate vahetekstidegajulgustati lauljaid esinema ning publikutrõõmsa tujuga kaasa elama. Vanaemaõunapuu otsast haaras ka ise kitarrikätte ja lasi koos saalitäie toetajategalauludel kõlada.Üllatusesinejatena astusid üles playback kavaga Värska Gümnaasiumi 2.klassi tüdrukud (õpetaja Eve Kapten)ning Värska Muusikakooli ansamblidTiina Kadarpiku, Sirje Tamra, GalinaViskari juhendamisel. Helipulti hoidsidkontrolli all Jaanus Viskar ja Eeri Tirp.Ürituse vaheajal said laululapsed ningpöidlahoidjad end maha jahutada joogi-ja söögipoolisega õpilasfirmalt ELF(Värska Gümnaasium).Foto: Raina VAREPKõlamas ürituse lõpulaul “Laulgem koos”.Tänukirjade- ja auhindadega pärjatikõiki laululapsi Orava Põhikoolist,Viluste Põhikoolist, Värska Gümnaasiumist,kes sel aastal olid VärskaKultuurikeskuse lavale oma võimekustproovile panema tulnud. Ega polegi niilihtne solistina rahvarohkes saalis ülesastuda. Tänuavalduste ning meenetegapärjati ka laulude õpetamisel ülisuuretöö teinud õpetajaid: Ara Bander (OravaPK), Kersti Juurma (Viluste PK), TiinaKadarpik (Värska MK), Galina Viskar(Värska G). Kiitvaid sõnu ja meeneid jaguskõigile, kes ürituse kordaminekuksabist ei keeldunud.Kindlasti kujunes põnevuse tipphetkekspubliku arvates parimate väljakuulutaminening eriauhindadegapremeerimine. Häälte kokkulugemisegasaadi erinevate vanuse-gruppide lõikesseekordseteks lemmikuteks järgmisedFotol: Värska Gümnaasiumi poiste tööõpetuse klassiavamine 04. oktoobril peale renoveerimist. Vasakult: RaulKudre, vallavanem; Ester Tuiksoo, Põllumajandusminister;Anna Stepanenkova, Värska Gümnaasiumi direktor;Vello Saar volikogu esimees; koolipoisid-meistrimehedja juhendaja Galina Viskar.Tekst ja foto: Rutt RIITSAAR,arendusnõunikFoto: Raina VAREPnoored solistid:DORIS KUDRE (Värska Gümnaasiumi3. klass / Värska Muusikakooli2. klass)KAAREL JUURMA (Viluste Põhikooli5. klass)KÄTLIN VAHER (Värska Gümnaasiumi10. klass / Värska Muusikakooli1. klass)Laulupäeva lõpulaul „Laulgem koos“koondas poodiumile kõik solistid jaõpetajad. Ja oligi aeg selleks korrakslaulud „kokku pakkida“ ning koduteeleasuda ...Tänan veelkord ürituse toetajaid,aktiivseid abilisi Värska Gümaasiumi10. klassist ja Raina Varepit meeldivaltsujunud koostöö eest!Uute kohtumisteni, noored lauljad!Inge TOLGA,Värska Muusikakooli direktor

Number 4(11) DETSEMBER 2006 7Ise küsin, ise vastan!”MTÜ Setomaa Turism!”– Kas järjekordne ”sööme-joome-toreon” projekt?Kui tänavu aprillis kogunesrühm turismiga tegelejaid Setomaalja otsustas, et peaksimeühinema ”MTÜ Setomaa Turismiks”,oli kahtlejaid, kas ontegemist järjekordse”söömejoome-toreon” projektigavõi käivitub see ka tõsiselt.Ausalt öeldes kuulusin ka iselootjate, ent kahtlejate hulka!Tänaseks on kahtlused hajunud!Aprillis alustasime 17-liikmelisena, täna on meid 19.Lisaks mõned ”kiibitsejad” jamaakuulajad.Plaane ja unistusi oli ühinemisehetkel kohutavalt palju,kuid ühiselt sai paika pandud,et meie eesmärgiks saab turismiettevõtlusearendamine Setomaal.Eesmärk on ühendadaturismiga seotud ettevõtteidja piirkonna turismi arengusthuvitatud mõttekaaslasi, samutiliikmete ühiste huvide esindamineja kaitsmine, koostöö tegemineteiste organisatsioonidening ühendustega, osaleminepiirkonna turismiinfrastruktuuriarendamisel ja haldamisel.Kes MTÜ-d juhib?Meil on 5-liikmeline nõukoguja 3-liikmeline juhatus, kuidnemad nüüd küll ei juhi. Otsusedtehakse ühiselt liikmetepoolt meie ümarlaudadel, sealotsustatakse ka see, kes otsustetäideviimist juhib. Juhatuseülesandeks on ainult pilk pealhoida, et kõik mida tehakse oleksseadustele vastav ja täideviijavahepeal ära ei unustaks omavõetud ülesandeid.Mis me siis teinud oleme?Kuna tegelikkuses on koostööturismitegijate vahel Setomaaltoimunud juba 3 aastat enneMTÜ Setomaa Turism juriidilistasutamist, siis ei ole päris ausMTÜ liikmed valimas Setomaa Turismitalus Meremäe külje all sobivaid lahendusiväljapanekuteks.Foto: MTÜ Setomaa Turism kogustÕrsava matkaraja avamineNovembrikuu teisel pühapäeval,mil tähistatakse isadepäeva,toimus Värskas selle päeva auksÕrsava matkaraja pidulik avamine.Terve hommikupooliktuiskas lund ja oli kartus, et selliselpäeval ei tule küll ükski isaoma lastega kohale. Kartus osutustäiesti asjatuks, sest avamisealguseks oli kogunenud peaaegusada inimest.Matkarada kulgeb ümberÕrsava järve ja selle pikkusekson 5,2 kilomeetrit. Kohalikulerahvale on see teekond ammututtav, kuid avastamisrõõmuoli ka neil, kes seda teed jubapikka aega polnud kõndinud.Kuna suve lõpus ja sügisel ontänu Värska orienteerumisklubiPekole, Värska Vallavalitsuseleja Riigimetsa Majandamise Keskusele(edaspidi RMK) on radakorrastatud, ehitatud on uuedsillad ja purded, üles on seatudteeviidad ning infotahvlid. Poolelteel on piknikuplats, kus saabmõnusasti aega veeta. Matkarajakorrastamist finantseeriti läbiVärska OK Peko esitatud projektiKülade arendamise ja taastamisemeetmest 3.5 110 000 krooniga,Värska Vallavalitsus investeeris20 000 krooni, sh pool sellestsaadi 2005. aasta sportlikumavalla tiitli eest, suunaviidad jainfotahvlid paigaldas RMK.Matkapäeva oli avama tulnudPõlva maavanem Urmas Klaas,kes koos Värska vallavanemaRaul Kudrega saagisid läbi „lindi“(fotol paremal) ja Tiia IlmetRMK-st jagas enne teele asumistõpetussõnu selle kohta, kuidaslooduses säästlikult matkata.Kuna matkarada asub ajalooliselttähtsal Põhjalaagri alal, siis olimatkajatele selle laagri ajaloosttulnud rääkima ka giid-pedagoogEvi Rohtla Seto Talumuuseumist.Piknikuplatsil korraldas RMKisadele ja lastele puumedalitesaagimise, mille peale sai omakordapõletada lõkkes kuumutatudrauaga RMK märgi. Kuumtee ja suupisted ning mõnustalveilm tegid olemise mõnusaks.TURISMöelda, et me alles tänavu kogunesimeja alustasime. Olemeosalenud ja esindanud Setomaadmessidel, sh Tourestil jaTravelExpol, samuti EHE laadalTallinnas, Petseri linna päevadel.Piirkonda tutvustavad materjalidon olnud väljas Helsingis jaRiias toimunud messidel. Osalesimekoos MTÜ Seto KäsitüüKogoga Helsingis Mardilaadal.Info telk oli üleval meil SetoKuningriigi päeval.Olime juhtivaks jõuks 2006.aastal läbi viidud Setomaa giididekoolitusel, mille tulemusenaon piirkonnas 16 teadmistegagiidi. Vedasime Põllumajandusministeeriumipoolt rahastatudSetomaa Toidu projekti.Turismitegijate ümarlauduviime läbi neli korda aastas, neilarutatakse liikmete vajadusija püütakse muredele ühiseltlahendusi leida. Igal ümarlaualtutvustatakse ka meie tegevustpuudutava seadusandluse täiendusi.Oleme kutsunud erinevaidlektoreid, turunduse ja kvaliteedispetsialiste.MTÜ Setomaa Turism ontänaseks üle võtnud VärskaTurismiinfokeskuse haldamise.Meie korras hoida on koduleheküljewww.setomaa.ee turismiosa.Mis kavas?Jätkame Setomaa, kui omapärasekultuuri ja loodusegaturismipiirkonna tutvustamistEestis, Venemaal, Soomes ja Lätis.Oleme toeks oma liikmeteleja ka kõikidele, keda huvitabturismi areng Setomaal.Pikk järjekord tekkis käbiviskevõistlusel. Kõik lapsed ja isadkitahtsid proovida, et mitu käbiseitsmest õnnestub neil visatakiikuvasse korvi kolme meetripealt. Algul lihtsana tunduvülesanne polnudki kerge ja parimakssaavutuseks oli neli käbi.Siret ja Leo suvel Petseri linna päevadel Setomaa turismi võimalusi tutvustamas.Foto: MTÜ Setomaa Turism kogustIga asi vajab raha, kust saabseda MTÜ Setomaa Turism?Väga suureks toeks on loomulikultSetomaa Arengu Programm,Värska, Mikitamäe jaMeremäe vald. Omafinantseeringuosa katmiseks oleme koostanudja välja andnud MTÜSetomaa Turismi 2007. aastakalendri, tutvustava trükise,tellinud ja müüki andnud Setomaadtutvustavaid suveniire.Siinkohal on ka Sinul, armaslugeja, võimalus meie tegevusttoetada: osta meie kalender võisuveniir jõulukingiks oma lähedastele.Kas MTÜ Setomaa Turismilläheb hästi?Loomulikult. Üheks märgikssellest võib pidada kaseda juhtumit, kui üks Värskahotelli esindaja avaldas arvamustselle kohta, mida ja kuidasme peaksime tegutsema.Ta teadis täpselt, mida me kõikvalesti teeme. Tänud, saime kasiit mõtteid. Mina isiklikultMedalid valmis ja tee joodudasusid matkajad uuesti teele,et tagasi jõuda alguspunktiehk lõppu, kus iga laps sai veelkommi ning isadele jagati kamedaleid: seekord kuldseid jašokolaadist.Väga tore ja meeleolukasvõtsin seda kui tunnustust, kuisama isik avaldas arvamust,et võiks ise ka meie liikmekstulla, kuid ei saa, sest juht eisobi temale! Hea märk, kui ontekkinud teisiti mõtlejaid. Seehoiab ainult korda meie keskelning hoiab lohakaks muutumast.Meid on märgatud.Mis on olnud MTÜ SetomaaTurismi edu pant, keda tooksesile?Edu pandiks on see, et me olemetõesti ise tekkinud ÜHING!Kõik liikmed on võrdsed mitteainult õiguste ja kohustustepoolest. Kõik liikmed on andnudSUURE panuse ! On olnud vägapalju mõistvaid toetajaid, egajulgegi kedagi esile tuua, sest äkkiununeb keegi ära.SUUR TÄNU kõigile, kes onosalenud meie tegevuses või aidanudkaasa – kas või mõttes!Leo KÜTT,MTÜ Setomaa Turismjuhatuse esimeesisadepäev oli ja suur tänu kõikideleosalejatele, eriti nendelevahvatele isadele, kes viitsisidpühapäeva hommikul lastegakodust välja tulla.Raina VAREP,Värska Kultuurikeskusejuhataja

8 Värska — hüä olõmisõ kotusVärska Vallavalitsus ja Vallavolikoguõnnitlevad sünnipäevalapsi!Maria Oimar 16. oktoober - 83Maria Liivaste 18. oktoober - 83Liidia Maja 20. oktoober - 83Jakob Süvala 14. oktoober - 82Natalja Lillestik 28. oktoober - 82Olga Bassov 21. oktoober - 80Jevdokia Sai 06. oktoober - 79Veera Hirsik 18. oktoober - 79Anna Kõivo 09. oktoober - 78AleksandraKannu 20. oktoober - 78Magda Kalju 13. oktoober - 76StepanToonekurg 14. oktoober - 76Heidi Allas 18. oktoober - 76Viktor Vainlo 27. oktoober - 76Mihkel Aju 19. oktoober - 75Jüri Saviots 04. oktoober - 70AnnaKuremägi 04. oktoober - 65HelgiKõllamägi 10. oktoober - 65AntoninaBrilliantova 18. oktoober - 65Leo Puuselg 28. oktoober - 65Alli Korneva 28. oktoober - 60Aime Kuus 18. oktoober - 50Lembit Sai 24. oktoober - 50Õie Tuik 16. november - 88IvanVõsokovski 01. november - 83Anastasia Kiho 06. november - 83NataljaSmorodin 07. november - 82Alla Vassapõld 04. november - 81Olga Ahelik 02. november - 80Maria Süvala 07. november - 80AleksandraZaitseva 14. november - 79JevgeniaReinomägi 27. november - 79Olga Metsatalo 26. november - 78AlexandraIvanova 03. november - 77Paul Uusaed 17. november - 77Jevgenia Sui 23. november - 77Olga Lall 26. november - 77Pärja Orti 23. november - 76Nikolai Kõiv 07. november - 75Lidia Lind 11. november - 75Maria Ninaste 14. november - 75JekaterinaFilosofova 26. november - 75Aino Tikkop 02. november - 70Olga Havi 20. november - 70Vilma Tigas 12. november - 65VeeraTammeorg 13. november - 65Maie Ledjanova 18. november - 65Liivi Koitla 20. november - 50TatjanaPruusapuu 29. detsember - 89JekaterinaKoidla 26. detsember - 88NikolaiParksepp 07. detsember - 87Anna Lumi 22. detsember - 83JevgeniaJärvekald 12. detsember - 79Zoja Huntsaar 27. detsember - 78Meta Kurg 08. detsember - 76Nikolai Vaha 20. detsember - 76Aino Raudla 16. detsember - 70Johannes Parts 05. detsember - 65Jaan Vassapõld 03. detsember - 55Arvo Laimets 23. detsember - 55Jüri Juhansoo 31. detsember - 55Erich Norre 05. detsember - 50Seto Talumuuseum tänab kõiki sõpru,annetajaid, toetajaid, rahastajaid ja külastajaidning soovib kõigile ilusat Jõuluaega jaHEAD SAABUVAT UUT AASTAT!Seto Talumuuseum ostab pidevalt Seto talu vanavara (esemeid,käsitööd, ehteid, fotosid, jpm). Helista 56 566 898 Tiiu KunstileOstan korralikke jõulukuuskikorralike hindadegaTelefon: 52 67 907, Meelis KasemaaVärska Vallavalitsus ja Vallavolikogumälestavad manalateele lahkunuidKalju Lahe Aleksandra AdraAleksander Lallu Nikolai LaanelindViktor Harsia Kusta LeplikAnna Repän Darja LehtVARIAVärska vallakultuurikalender12.2006 – 03.2007DETSEMBER17.12 A. Vabarna omakultuuriõhtu Värska Kultuurikeskuses,mälestusminutud kell 13.30 Värska kalmistul,peo algus kell 14.0019.12 Värska Muusikakooli jõulupidu kell 17.0020.12 Koduste laste jõulupidu Värska Lasteaias kell 15.00,kingikott on avatud argipäeviti Värska Kultuurikeskuses.22.12 Värska Gümnaasiumi jõulupidu kell 19.00 VärskaKultuurikeskuses27.12 Saatse pensionäride jõulupidu Saatse Rahvamajaskell 15.0028.12 Värska pensionäride jõulupidu Värska Kultuurikeskuseskell 15.0029.12 Värska valla jõulupidu kell 20.00 Värska Sanatooriumis,esineb ansambel „Hoia ja Keela”,flamenkotantsutrupp Räpinast, õhtujuht Haimar SokkJAANUAR03.01 – 06.01Talsid Setomaal – Seto Talumuuseumis05.01 Matsuri pensionäride pidu kell 12.00 Matsuri Rahvamajas21.01 Pensionäride seltsi “Ehavalgus” jõulupidu VärskaKultuurikeskuses kell 12.00VEEBRUAR10.02 Värska tantsumemmed “Käokuld” 10. aasta juubel, setotantsud ja toidud. Värska Kultuurikeskuses kell 15.0015.02 Baabapraasnik17.02 Sõbrapäevapidu23.02 Vabariigi aastapäeva aktus Värska KultuurikeskusesMÄRTS03.03 Kalapäiv, korraldaja Seto Talumuuseum20.03 – 24.03Veido inne lihavõõdet, kevadise koolivaheaja programmSeto TalumuuseumisVärska Vallavalitsus ja Vallavolikogu tervitavad pisikesivallakodanikke ning õnnitlevad nende vanemaid!Henry LeekLaura MäitseBennet JaroslavskiAleksandra PostnovaSiim AlveVärska Vallavalitsus ja Vallavolikogusoovib kõigile vallaelanikelekauneid Jõulupühi ja Head Uut – 2007. aastat!TOIMETUSE INFOVärska valla sõnumid nr 4 (11),detsember 2006Toimetaja & korrektor:Rutt RiitsaarTelefon: 79 64 608e-mail: rutt@verska.eeValla veebileht: www.verska.eeTeostus: Andres Mandre Service,Tapa vald, 45 105,32 52 328; amandre@hot.eeTrükk: AS Trükis, Pargi 27F,Jõhvi 41 537, tel 33 72 666Järgmine leht märtsis 2007