Mootorsõidukijuhi koolituse hetkeolukorda kaardistav uuring

Käesoleva uuringu on läbi viinud Maanteeameti tellimusel Tallinna Ülikooli HaapsaluKolledžKoostaja: Heli AinjärvKoostaja kontakt: heli.ainjarv@hk.tlu.eeAndmetöötlus: Linda Pallas ja Heli AinjärvAnkeetide läbiviija: Epp Loorens Maanteeameti peaspetsialistTellija kontaktisik: Epp LoorensTellija kontakt: epp.loorens@mnt.eeAutoriõigus: Heli Ainjärv, 2010Autoriõigus: Maanteeamet, 2010Autoriõigus: Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledž, 2010Kaanekujundus: Janno KriiskaMootorsõidukijuhi koolitusHetkeolukorda kaardistav uuringKaane foto: Hilde Vanstraelen (SXC)2010

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Sisukord 2010LISA 7. Autokoolidele saadetud kutse tekst ..................................................................... 99LISA 8. Õpilastele pärast sõidueksami positiivset sooritamist antud kutse vastataküsimustikule ................................................................................................................... 100LISA 9. Koolide nimekiri ja küsimustikule vastanud õpilaste arv .................................. 101LISA 10. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid teooriaõppega rahul võirahulolematud .................................................................................................................. 102Lisa 11. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid sõiduõppega rahul võirahulolematud .................................................................................................................. 104LISA 12. Mootorsõidukijuhi koolituse eesmärgid juhi käitumise erinevatel tasanditel(Keskinen jt 2009, kohandatud Ainjärv) ......................................................................... 106LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas ....................... 107LISA 14. Õpetajad GDE %-de tabel ............................................................................... 194LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus ................................................................... 196LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž ............................................................. 212LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg ....................................... 244LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid .......................................................... 260LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised .............................................. 276LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised .......................................... 282LISA 21. Õpilaste vastused küsimusele – Kuidas õppisite pimeda ajal sõitu? ............... 289LISA 22. Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu, vastuste kodeerimine ................... 2924

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Sissejuhatus 2010SISSEJUHATUSTulenevat 1. juulil 2011 kehtima hakkavast uuest liiklusseadusest toimub palju muudatusimootorsõiduki juhtide ja õpetajate ettevalmistamisel ning juhtimisõiguse andmisel(Liiklusseadus 2010).Lisaks riikliku õppekava vastavusse viimisele GDE-maatriksi õpieesmärkidega, onsuuremaks muudatuseks mootorsõidukijuhi õpetaja töös uue liiklusseaduse §118, millekohaselt peab mootorsõidukijuhi õpetaja vastama kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemeleesitatud nõuetele kutseseaduse tähenduses. Haridusmaastikul tähendab see mingilõppekaval bakalaureuse kraadi või rakenduskõrghariduse omamist. Käesoleva uuringuüheks eesmärgiks oli välja selgitada liiklusteooria- ja sõiduõpetajate haridustase ja kuipaljud kõrgharidust mitte omavad õpetajad on valmis lähiajal kõrghariduse omandama.Selleks, et hiljem oleks võimalik hinnata liiklusseadusest ja sellele tuginevate määrustemuudatuste mõju mootorsõidukijuhtide koolitusele ja sedakaudu ka juhtide käitumisele,oli vaja kaardistada olukord enne muudatusi. Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi2003-2015 rakendusplaan aastateks 2007-2011 (LOP RP 2007) nägi meetmena D 4.1.4.ette uuringu „Uurimistöö mootorsõidukijuhtide koolituse efektiivsuse hindamiseks jaindikaatorite kujundamiseks“. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli, tuginedes Eestirahvusliku liiklusohutusprogrammi rakenduskavale, kaardistada mootorsõidukijuhikoolituse hetkeolukord – millised õppekavad on autokoolide õppetöö aluseks, kui suuresulatuses on riiklikus õppekavas ja autokoolide õppetöös kaetud GDE-maatriksinakirjeldatud mootorsõidukijuhi koolituse eesmärgid, milliseid õppemeetodeid jaõppevahendeid autokoolide õppetöös kasutataks ja õpilaste rahulolu koolitusega. Samaskoguti koolitusega seotud taustaandmeid (õpetajate haridus, vanus, sugu, õpetajakoolituseläbimise aeg jms).Algselt planeeriti läbi viia kõikne uuring – küsitledes kõiki üldvalimisse kuuluvaidautokoole, mootorsõidukijuhi õpetajaid (edaspidi õpetaja) ja õpilasi. Autokoolideni,õpetajateni ja õpilasteni planeeriti jõuda Maanteeameti Paberivaba ARK (edaspidi PARK)5

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Sissejuhatus 2010süsteemi kaudu. Koolid ja õpilased saavad PARK süsteemi siseneda ennast eelnevatautoriseerides (ID-kaardi abil või panga kaudu). Õpilaste küsimustik planeeriti üles pannaPARK süsteemi, selliselt, et juhilubadele järgi minnes oleks Maanteeameti liiklusregistribüroo letitöötajal näha, kas küsimustikule on vastatud. Kui ei, siis oleks saanud vastatabüroos koha peal. Selgus, et tehniliselt pole see siiski teostatav. Siis planeeriti, etõpilastele antakse peale riikliku sõidueksami positiivset sooritust kirjalik palveküsimustikule vastata. Küsimustikule vastamiseks oli loodud LimeSurvyve programmigakeskkond internetis. Õpilased oleks vastanud küsimustikule kodus ja igal hommikul oleksseatud Maanteeameti andmebaasi üles õpilaste nimed, kes ankeedile on vastanud. Kuiõpilane juhiloale järgi oleks läinud, siis Maanteeameti liiklusregistri büroo letitöötajaoleks näinud, kas küsimustikule on vastatud või ei. Kui ei, siis oleks saanud vastatabüroos kohapeal. Ka see variant ei osutunud Maanteeameti jaoks võimalikuks.Lõpuks otsustati, et Maanteeameti eksamineerija annab õpilasele peale sõidueksamiedukat sooritust infolehe, milles kutsutakse üles küsimustikule vastama. Maanteeametiliiklusregistri büroo letitöötajatel paluti enne juhiloa väljastamist õpilase käest küsida, kasta küsimustikule on vastanud. Kui ei, siis palutakse õpilasel vastata büroos. Nii oleksteoreetiliselt pidanud saama kõikide teatud perioodil esmastele juhilubadele järgi tulnudõpilased küsimustikule vastama. Maanteeameti liiklusregistri büroo letitöötajatel agapuudus võimalus kontrollida, kas küsimustikule on vastatud.Kuna Maanteeameti ülesandeks on kontrollida autokoolide tööd, siis oli alust arvata, etMaanteeameti palvele vastata küsimustikule reageerivad kõik autokoolid. Vastuseidoodati 6. septembriks 2010. Kuna selleks ajaks oli küsimustikule vastanud umbes pooledautokoolidest, saadeti autokoolidele 15.09.2010 teine kiri. Autokoolid põhjendasidküsimustikule mittevastamist sellega, et Maanteeametil on autokoole puudutavad andmedolemas. Näide ühe autokooli vastusest:Natuke arusaamatuks jääb selle küsitluse otstarbekus. Teie andmebaasis on Xautokool, tema koostööpartnerite ning teooria- ja sõiduõpetajate andmed olemas.Hetkel ei näe põhjust sellele küsimustikule eraldi vastamiseks.Andmed on erinevates regionaalsetes Maanteeametites olemas, kuid kogutud andmed eiole süstematiseeritud ja on ainult osaliselt digitaalselt kättesaadavad. Olukorrakaardistamiseks vajaliku informatsiooni kättesaamine näis olevat lihtsam küsimustiku6

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Sissejuhatus 2010abil, seda enam, et suur osa autokoolide poolt Maanteeametile esitatud andmetest olid 3-5aasta vanused. Õpetajate kohta käivad andmed aga veel vanemad. Selle aja jooksul onvõinud olukord paljugi muutuda.7

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Valimi kirjeldus 20101. VALIMI KIRJELDUSAutokoolide üldkogumi moodustavad kõik 02.08.2010 seisuga Haridus- jaTeadusministeeriumi poolt väljastatud koolitusluba omavat 253 mootorsõidukijuhikoolitajat (Lisa 1). Seisuga 02.10.2010 oli küsimustikule selleks ajaks vastanud umbespooled autokoolidest. Maanteeamet saatis koolidele, kes küsimustikule ei olnud veelvastanud, kolmanda meeldetuletuse.Seisuga 20.11.2010 oli autokooli profiili kirjeldavale küsimustikule laekunud 229elektroonilist ankeeti – nendest 144 andmed olid kvaliteetset. Lisas 2 on toodudküsimustikule vastanud autokoolide nimed. 253-st üldkogumisse kuuluvast HTMkoolitusluba omavast autokoolist vastas küsimustikule 57% (N=144). Valimi suurus onsiis 144 autokooli. Valim on n-ö “isekaaluv”: üldkogumi proportsionaalne mudel –kõikidel üldkogumisse kuuluvatel autokoolidel oli võrdne võimalus vastajaks sattuda.Valimi regionaalne jaotus on toodud Lisas 3. Küsitluse käigus kujunenud valimistruktuuri võrreldi vastavate näitajatega üldkogumi kohta. Valimis olid esindatudproportsionaalselt kõikide regioonide autokoolid. Autokoolide valim oli piisavaltesinduslik.Õpetajate üldkogumi moodustavad seisuga 20.12.2010 Maanteeameti poolt väljastatudkehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistust omavat 977 õpetajat. Kui paljud neist tänategelikult töötavad, ei ole teada. Näiteks Eesti-Soome-Norra ühisprojekti NEST 1.aruandes raporteerib Hämeen Opettajan Korkeakoulu, et Soomes oli seisuga 30.6.20093490 kehtivat mootorsõidukijuhi õpetaja litsentsi, tegelikult töötas neist umbes 1000õpetajat.Selleks, et teaksime mitu % tegutsevatest õpetajatest küsimustikule vastas ja milliseidjäreldusi vastuste põhjal saame teha, on vaja teada, mitu õpetajat täna tegelikult töötab.Üks võimalus oleks seda teada saada Maanteeameti andmebaasist – näiteks kui võttaandmebaasist nende õpetajate tunnistuste numbrid, keda koolid on 2010. aastal8

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Valimi kirjeldus 2010õpperühmi registreerides õpetajana märkinud. Kuid raporti kirjutamise ajaks selliseidandmeid ei õnnestunud saada. Algselt oli planeeritud, et saame selle informatsiooniautokoolidelt. Autokooli küsimustikus oli küsimus, kus paluti loetleda õpetajad, keskonkreetses autokoolis hetkel töötavad. Kui võtta aluseks, et kokku on 977 kehtivatõpetaja tunnistust, siis on uuringus kasutada 25 % (N=247) õpetajate vastused. 253-stHaridus- ja teadusministeeriumi koolitusluba omavast autokoolist vastas küsimustikule57% (N=144). Nendes autokoolides töötab autokoolide vastuste põhjal 466 õpetajat. Kuioletada, et need 466 õpetajat on 57% hetkel töötavate ja tegeliku üldkogumimoodustavate õpetajate koguarvust, siis on üldkogumiks 818 tegutsevat õpetajat.Küsimustikule vastas 247 õpetajat. Selle loogika põhjal võib väita, et uuringu valimimoodustab 30 % üldkogumi moodustavatest tegutsevatest õpetajatest.Valim on n-ö “isekaaluv”: üldkogumi proportsionaalne mudel – kõikidel üldkogumissekuuluvatel õpetajatel oli võrdne võimalus vastajaks sattuda. Valimi jaotust regionaalseltei võrreldud. Küsimustikule vastasid nende autokoolide õpetajad, kes käesolevasuuringus osalesid. Autokoolide valim oli esinduslik ja regionaalselt jaotuvuseltproportsionaalne. Seepärast võib oletada, et ka õpetajate valim jaotus regionaalseltproportsionaalselt. Kuna elektrooniliste ankeetide laekudes valimi liikmete arvusuurenemine ei kutsunud enam esile märgatavaid muutusi aritmeetilise keskmise jastandardhälbe arvulistes väärtustes, võib öelda, et ka õpetajate valim oli piisavaltesinduslik.Maanteeameti andmetel sooritas ajavahemikul 17.11.12.-29.12.12 sõidueksamipositiivselt 1939 õpilast. See on keskmiselt 45 õpilast päevas. 17.11.10 said büroodteabe, tõenäoliselt alustati õpilaste teavitamisega alates 18.11.10. Esimene elektrooniliselttäidetud küsimustik laekus 18.11.2010 kell 15:41. Käesolevas töös on analüüsitudõpilaste vastuseid, mis laekusid 18.11.10 kuni 21.12.10 kell 16:20. Selleks ajaks olilaekunud 143 elektrooniliselt täidetud ankeeti, neist kvaliteetsete andmetega 126. Kuivõtame aluseks, et iga päev sooritas positiivselt eksami 45 õpilast, siis ajavahemikul18.11.10 kuni 21.12.10 (36 päeva) sooritas positiivselt eksami 1623 õpilast. See onkäesoleva uuringu õpilaste üldkogum. Küsimustikule vastas ülalnimetatud loogikaletuginedes arvutades 7,76 % kõikidest sellel perioodil sõidueksami positiivseltsooritanutest. Valim ei ole esinduslik. Üldkogumile järeldusi teha ei saa.9

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Meetodid 20102. MEETODIDUuringu teostamiseks otsustati läbi viia kolm küsitlust:1. Autokooli profiili kirjeldav küsitlus (Lisa 4)2. Õpetaja profiili kirjeldav küsitlus (Lisa 5)3. Õpilase arvamust kirjeldav küsitlus (Lisa 6)Küsitlused viidi läbi elektrooniliselt. Üksikutel juhtudel (N=12) vastasid õpilased paberil.Küsimustikud koostati LimeSurvey programmis. Kasutati poolstruktureeritudküsimustikku. Küsimustikud töötati välja Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži jaMaanteeameti koostöös.Kõigepealt küsitleti autokoolide esindajaid ja mootorsõidukijuhi õpetajaid. Autokoolideesindajad ja õpetajad suunatati küsimustele vastama e-posti teel. E-kiri saadetiMaanteeameti poolt kõikidele PARK süsteemi kasutajaks registreerunud Haridus- jateadusministeeriumi koolitusluba omavatele autokoolidele (Lisa 1). Kutse tekst on toodudLisas 7. Õpilased suunatati küsimustele vastama pärast sõidueksami positiivsetsooritamist eksamineerija poolt antud infokirjaga. Infokirja tekst on toodud Lisas 8.Õpilaste küsitlemisega otsustati alustada 18.11.2010. Siis suleti ka õpetajate ja koolideküsimustikele vastamise võimalus.Vastuseid analüüsiti SPSS programmi abil. Hii-ruut testiga analüüsiti vastustes esinenuderinevusi. Analüüsiti B1 alamkategooria ja B kategooria mootorsõidukijuhiettevalmistamise riiklikku õppekava õpieesmärkide vastavust GDE-maatriksiõpieesmärkidega.10

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli profiil 20103. AUTOKOOLI PROFIILAlgselt oli plaanis käesoleva uuringuga korrastada autokooli profiili kirjeldavad andmed– millised õpetajad töötavad, milliseid õppevahendeid kasutatakse, milline on koolidemateriaaltehniline baas, õppetöö aluseks olev õppekava jms. Kuna küsimustikule vastasainult 57 % (N=144) Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitusluba omavatestautokoolidest, ei saanud küsimustiku abil autokoole puudutavat infot sisaldavaidandmebaase korrastada. Üks võimalus andmebaaside korrastamiseks on läbi viia täiendavuuring. Teine võimalus on seda teha pikema aja jooksul – kui autokoolid taotlevadkoolitusloa kehtivuse lõppedes uut koolitusluba, tuleks vajalikud andmed koguda.Vajadusel lisada andmebaasidesse puuduvad väljad ja täiendada programmi.Küsimustikule vastanud autokoolide vastuste põhjal saab siiski autokoolide profiili teatudosas kirjeldada. Joonisel 1 on toodud autokoolide vastused küsimusele: „Millistesõidukite juhte praegu õpetate?“.Milliste sõidukite juhte koolitate?JalgratasMopeedTDED1EDCEC1EC1CBEB1BA2A1A312611292332273719244542561370 20 40 60 80 100 120 140 160Joonis 1. Milliste sõidukite juhte koolitate?11

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli profiil 201067,4 % küsimustikule vastanud autokoolidest kasutab õppetöös 1 klassiruumi; 18,1% 2klassiruumi; 10,4% 3 klassiruumi; 1,4% 4 klassiruumi; 1,4% 5 klassiruumi ja 0,7autokooli kasutab õppetöös 7 klassiruumi (Joonis 2).Mitut klassiruumi te õppetöös kasutate?7 klassi5 klassi4 klassi1223 klassi152 klassi261 klassi970 20 40 60 80 100 120Joonis 2. Õppetöös kasutatavate klassiruumide arv.17 autokooli (11,6% vastanutest) märkis, et neil on kursusi, mida on võimalik läbida100% e-õppena. 14 autokooli (9,5% vastanutest) märkis, et on neil on kursusi, mida onvõimalik läbida kuni 50% e-õppena. 40 autokooli (30,6% vastanutest) märkis, etkasutavad e-õppekeskkonda peamiselt selleks, et toetada klassis toimuvat õpet. 84autokooli (57,1 % vastanutest) märkis, et ei kasuta üldse e-õpet (Joonis 3).E-õppe kasutamine õppetöösMeil on kursusi, mida saab läbida 100 % e-õppenaMeil on kursusi, mida saab läbida 50 % e-õppenaKasutame e-õppekeskkonda klassistoimuva õppe toetamiseks11,6 %9,5 %30,6 %Me ei kasuta üldse e-õpet57,10 %0,00 10,00 20,00 30,00 40,00 50,00 60,00Joonis 3. E-õppe kasutamine õppetöös.12

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli profiil 2010Autokoolid kirjeldasid oma sõnadega milliseid õppevahendeid nad õppetöös kasutavad.Küsimusele vastas 140 autokooli 144-st. Vastuste põhjal võis eristada 29 kategooriat.Kahtekümmet neist nimetati rohkem kui ühel korral. Kõige enam nimetati õppevahendinatahvlit, projektorit ja arvutit (Joonis 4).Õppetöös kasutatavad õppevahendidVideokaametaInternetikoolÕppesõidu simulaatorSMART tahvelTurvavarustuse staendidLiiklusmärgidLCD monitorÕpikudLüümikudEkraan, linaPlakatid, stendidTestidMaketid, mudelidTeleviisorVideomakk, DVD mängijaPower-point esitlusedVideofilmid ja klipidArvutiProjektorTahvel22334791212121415172224252752681080 20 40 60 80 100 120Joonis 4. Õppetöös kasutatavad õppevahendeid.13

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õpetaja profiil 20104. ÕPETAJA PROFIILKüsimustikule vastas 247 õpetajat. Neist 22 naist ja 225 meest. 22% (N=54) olid kuni 39aastased, 64 % (N=159) olid 40-59 aastased ning 14% (N=34) 60 aastased ja vanemad.Joonisel 5 on toodud küsimustikule vastanud õpetajate vanuseline ja sooline jaotus.Küsimustikule vastanud õpetajate staaž on toodud Joonisel 6.180160140120100806040200Õpetajate vnuseline ja sooline jaotus648Kuni 39aastased1414540-59aastased23260 aastane javanemNaineMeesJoonis 5. Küsimustikule vastanud õpetajate vanuseline ja sooline jaotus.Õpetajate staažRohkem kui 10 aastat1135-10 aastat633-4 aastat410-2 aastat270 20 40 60 80 100 120Joonis 6. Küsimustikule vastanud õpetajate staaž.14

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õpetaja profiil 201036% küsimustikule vastanud õpetajat (N=89) töötab autokoolis töölepingu alusel. Muidlepingulisi suhteid kirjeldab Joonis 7.Lepingulised suhted autokooligaMuu.22Töötan töövõtu lepingu alusel.27Töötan töölepingu alusel.89Pakun teenust minule kuuluvaäriühingu kaudu.44Pakun teenust FIE-na.630 20 40 60 80 100Joonis 7. Õpetajate lepingulised suhted autokooliga.71% küsimustikule vastanud õpetajatest (N=175) õpetab teooriat ja/või sõitu ainult üheskoolis. Kuid on ka õpetajaid, kes õpetavad mitmes koolis (Joonis 8).Mitmes koolis õpetatakseRohkem kui viies autokoolis.2Viies autokoolis.2Neljas autokoolis.4Kolmes autokoolis.14Kahes autokoolis.48Ainult ühes autokoolis.1750 50 100 150 200Joonis 8. Mitmes autokoolis teooriat ja/või sõitu õpetatakse15

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õpetaja profiil 2010Oluline oli ka kaardistada kuidas mootorsõidukijuhi õpetaja kutse omandati (baashariduseeriala, täiendkoolituse kestus jms). 2001. a. Majandus- ja kommunikatsiooniministrimääruse „Nõuded mootorsõidukijuhi õpetaja kvalifikatsioonile, riiklik õppekava ningõpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse andmise ja kehtetuks tunnistamiseeeskiri“ kohaselt on mootorsõidukijuhi õpetaja kas liiklusteooria- ja sõiduõpetaja võisõiduõpetaja (MSÕ 2001:§2). Sõiduõpetaja peab omama vähemalt keskharidust.Liiklusteooria- ja sõiduõpetaja peab omama vähemalt kõrgharidust (MSÕ 2001:§3).Määrus ei omanud tagasiulatuvat jõudu – enne 2001 aastat teooriaõpetajana töötanudõpetajad võisid jätkata teooria õpetamist vaatamata sellele, et ei omanud kõrgharidust.Samamoodi ei oma, tuginedes rakendussätetele, 1. juulil 2011 kehtima hakkavaliiklusseaduse § 118 tagasiulatuvat jõudu – enne seaduse jõustumist teooriaõpetajana jasõiduõpetajana töötanud ja kõrgharidust mitte omavad õpetajad saavad jätkata töötamistnii teooria kui ka sõiduõpetajana (Liiklusseadus 2010).Haridustaseme ja läbitud õpetajakoolituse kaardistamine käesoleva uuringu raameskõikselt ei õnnestunud. Selleks tuleb läbi viia jätkuuuring Maanteeametis olevatedokumentide analüüsimisena, kordusküsitlusena või siis kui õpetajad tulevadMaanteeametisse mootorsõidukijuhi õpetaja tunnistuse kehtivusaja lõppedes uuttaotlema. Praegu saame kirjeldada ainult küsimustikule vastanud õpetajate profiili ja tehaka üldistusi üldkogumile.Käesoleva uuringu raames analüüsitakse ka (peatükk 6.3.) erinevusi õpetajate vastustesGDE-maatriksi õpieesmärke puudutavatele küsimustele sõltuvalt haridustasemest,staažist ja õpetajakoolituse läbimise ajast.47,8 % (N=118) küsimustikule vastanud õpetajatest omab kõrgharidust ning 52,2 %(N=129) omab keskharidust. Joonisel 9 on toodud küsimustikule vastanud õpetajateharidustase sõltuvalt sellest, kas ta õpetab ainult teooriat, teooriat ja sõitu või ainult sõitu.16

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õpetaja profiil 20101009080706050403020100024Õpetab ainultteooriatHaridus sõltuvalt õpetatavst valdkonnast8615Õpetab ainult sõitu4379Õpetab nii teooriatkui sõituKeskharidusKõrgharidusJoonis 9. Haritustase sõltuvalt õpetatavast valdkonnast.21% keskharidust omavatest (N=27) õpetajatest omas motivatsiooni lähima 6 aastajooksul kõrgharidus omandada, 33% (N=42) ei teadnud ja 37% (N=48) ei olnudmotiveeritud kõrgharidust lähimal ajal omandama. Kuni 39 aastased olid rohkemmotiveeritud kõrgharidust omandama (Joonis 10).403530Motivatsioon omandada kõrgharidus31362520151050141311630Jah Ei Ei tea3kuni 3940-5960 ja vanemJoonis 10. Motivatsioon omandada kõrgharidus sõltus vanusest.17

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õpetaja profiil 2010Õpetajate vastused küsimusele „Mitu kuud kestis mootorsõidukijuhi õpetaja koolitus“võis jagada 5 kategooriasse: kuni 3 kuud, 4-6 kuud, 7-10 kuud, 11-14 kuud ja 15 kuudning rohkem. Küsimusele ei vastanud 13 õpetajat. Üle poolte õpetajatest on läbinudkoolituse kestusega kuni kuus kuud: 30% küsimustikule vastanud õpetajatest (N=74) onläbinud õpetajakoolituse, mille kestuseks oli kuni kolm kuud ja 29% (N=72) 4-6 kuulisedkursused (Joonis 11).80706050403074MSJ õpetajakoolituse kestus72453120100kuni 3 kuud 4-6 kuud 7-10 11-14 15 kuud jarohkem12Joonis 11. Mootorsõidukijuhi õpetajakoolituse kestus.18

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õpilase profiil 20105. ÕPILASE PROFIILAlljärgnevalt on kirjeldatud küsimustikule vastanud õpilaste profiili. Algselt oli plaaniskokku viia õpilaste vastused oma õpetajate vastustega ning neid siis võrrelda. Kunaküsimustikule vastanud õpilaste arv oli nii väike (N=127), ei olnud sellist analüüsivõimalik teha. Ettepanek on läbi viia täiendav uuring. Veel parem oleks sisse viiaregulaarne õpilaste tagasiside küsimine. Kogutud andmeid saaks kasutada mitmetesliiklusohutusalastes uuringutes.Küsimustikule vastanud õpilastest 58,7 % olid naised (N=74) ja 41,3 % mehed (N=52).Küsimustikule vastanute vanuseline ja sooline jaotus on toodud Joonisel 12.Küsimustikule vastanud õpilaste vanus4540353025201510507816-17aastane402618-21aastane161022-25aastane426-30aastane74 431-49aastanenainemeesJoonis 12. Küsimustikule vastanud õpilaste vanuseline ja sooline jaotus.22 küsimustikule vastanud õpilast taotles B1-alamkategooria mootorsõiduki juhiluba, 118õpilast B-kategooria, 6 õpilast B-kategooria piiratud juhtimisõigusega ja 1 õpilane BC1-kategooria mootorsõiduki juhiluba (Joonis 13).19

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õpilase profiil 2010Taotletav kategooriaBC11B piiratud6B118B1220 20 40 60 80 100 120 140Joonis 13. Taotletav mootorsõiduki juhiluba.Küsimustikule vastasid 82 kooli õpilased, 1 õpilane ei nimetanud, millise kooli ta lõpetas.Koolide nimekiri ja küsimustikule vastanud õpilaste arv on toodud Lisas 9.113 küsimustikule vastanud õpilasest sõitis peamiselt ühe sõiduõpetajaga, 13 õpilastütles, et talle ei olnud määratud kindlat õpetajat ning ta sõitis mitme sõiduõpetajaga.Riikliku õppekava kohaselt on kohustuslikud 40 sõidukorda (RÕK 2001). Joonisel 14 ontoodud küsimustikule vastanud õpilaste sõiduõpetajaga sõidetud sõidukordade arv.Sõidukordade arv autokooli õpetajaga61 ja rohkem sõidukorda2141-60 sõidukorda2840 sõidukorda36Alla 40 sõidukorra410 10 20 30 40 50Joonis 14. Autokoolis õpetajaga sõidetud sõidukordade arv.20

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õpilase profiil 201032,5% vastanutest ei sõitnud õppekavas ettenähtud 40 õppesõidukorda. Ühe sõidukorrakestus on 25 minutit + 5 minutit puhkuseks (Joonis 15).302525Autokooli õpetajaga sõidetud sõidukorrad2015105161917 1711156NaineMees0Alla 40 sõidukorra 40 sõidukoeda 41-60 sõidukorda 61 ja rohkemsõidukordaJoonis 15. Autokooli õpetajaga sõidetud sõidukordade arv (mehed ja naised).Liiklusseaduse kohaselt võib isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või onkoolituskursuse lõpetanud, juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil kateise isiku (edaspidi juhendaja) juuresolekul (Liiklusseadus 2001:§ 32 lõige 2). 48,8%(N=59) küsimustikule vastanud õpilastest harjutas autokoolis õppimise ajal sõitusõidupraktika saamise eesmärgil koos juhendajaga. Juhendajaks oli kõige sagedaminisõiduõpetaja (N=38). Küsimuse selgituses öeldi, et sõidukorrad, mida sõiduõpetajagasõites õpingukaardile ei märgitud, on ka juhendajaga harjutamine sõidupraktika saamiseeesmärgile. Juhendajaks oli ka ema või isa, hea tuttav jt (Joonis 16).21

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õpilase profiil 2010JuhendajaMuu8Õde1Vanaisa2Vend2Hea tuttav11Ema12Isa22Sõiduõpetaja380 5 10 15 20 25 30 35 40Joonis 16. Juhendaja isik.Joonisel 17 on toodud küsimustikule vastanud õpilaste juhendajaga sõidetud sõidukordadearv.Juhendajaga sõidetud sõidukordade arvÜle 405Kuni 4023Alla 20200 5 10 15 20 25Joonis 17. Autokoolis õppimise ajal juhendajaga sõidetud sõidukordade arv.22

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õpilase profiil 201045,7% õpilastest vastas, et autokool pakkus e-õppe võimalust. 6 õpilast (4,8%) vastas, etläbis teooriaõppe 100% e-õppena ja 7 õpilast (5,6%) läbis 50 % teooriaõppest e-õppena.17,5% õpilastest vastas, et E-õppekeskkonda kasutati peamiselt selleks, et toetada klassistoimuvat õpet ja 17,5% õpilastest, et E-õppekeskkonnas olid õpilaste jaoks kättesaadavadloengumaterjalid. 26,2% õpilastest vastas, et E-õppekeskkonnas oli võimalus harjutadaeksamiküsimustele vastamist ja 8,7%, et E-õppekeskkonnas sooritasin vahearvestusedteooriaõppes (Joonis 18).E-õppe kasutamine teooriaõppesE-õppekeskkonnas sooritasinvahearvestused teooriaõppes.11E-õppekeskkonnas oli võimalus harjutadaeksamiküsimustele vastamist.33E-õppekeskkonnas olid õpilaste jaokskättesaadavad loengumaterjalid.22E-õppekeskkonda kasutati peamiseltselleks, et toetada klassis toimuvat õpet.22Läbisin teooriakursusest kuni 50% e-õppena.7Läbisin teooriakursuse 100% e-õppena.60 5 10 15 20 25 30 35Joonis 18. E-õppe kasutamine teooriaõppes.76,4% küsimustikule vastanud õpilastest (N=97) oli teooriaõpetusega koolis rahul ja16,5% (N=21) olid pigem rahul. Erinevate aspektidega rahulolu kirjeldab Joonis 19.Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid teooriaõppega rahul võirahulolematud, on toodud Lisas 10.23

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010nimetatakse “kõrgeimaks tasandiks” (mudeli 4. tasand) on aluseks inimese elustiilile niiüldises mõttes kui ka liikluse kontekstis. Seega on need püsivamad ja põhilisemadvõrreldes kolme ülejäänud tasandiga, mis on aga märksa valdkonna/liiklusspetsiifilisemadja teisejärgulisemad. Madalamatel tasanditel kasutatavad võimed(oskused) ja rakendatavad sisemised mudelid (tehtavad valikud) alluvad kõrgematetasandite eeldustele (kaasa arvatud toimetulekuoskused kõrgematel tasanditel) ja nõuetele(kaasa arvatud eesmärgid ja motiivid). Kõrgeima tasandi teguritel ja sisemistel mudelitelon ohutuse seisukohast määrav tähtsus. Vaatamata sõidukijuhi ohutusalaste teadmistehulgale, sõltub kõik ikkagi sellest, kas ja kuidas sõidukijuht neid teadmisi rakendab.Oluline ei ole see, mida sõidukijuht suudab teha, vaid see, mida sõidukijuht on valmistegema. (Peräaho, Keskinen ja Hatakka 2003).1.2. Riiklik õppekavaÕppekava on õppetegevuse sisuline ja ajaline plaan, mis määrab kindlaks läbiviidavaõppe eesmärgid, oodatavad õpiväljundid, õppe kestuse ja mahu, õppeainete loetelu janende mahu, lühikirjeldused ja õppe lõpetamise tingimused ehk pädevusnõuded, millelemootorsõiduki juht peab vastama. Õppekava võib koostada kas sisendi-, väljundi- võiprotsessipõhiselt (Rutiku, Valk, Pilli ja Vanari 2009). Seni kehtinud määrus käsitles B-kategooria mootorsõidukijuhi õppekava pigem sisendipõhisena (õpetajakeskselt). Onloetletud ainepõhiselt, mida õpilane peab teadma ja oskama. Põhirõhk oli sisul ja sisendilehk sellel, mida õpetatakse ning õpetajatel, kes õpetavad. Kandev roll on õpetajategevusel. Sisendipõhise õppekava ohuks oli, et lähtuti õpetajatest ja sellest, mida nadpeavad vajalikuks õpetada (Pilli 2010), ei arvestatud aga piisavalt seda, millisedmuutused toimuvad liikluskultuuris – näiteks liiklusohutus, keskkonnasäästlikkus.Maanteeameti poolt Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile esitatud uuemääruse „B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklikõppekava“ projekti kohastelt muudetakse õppekava koostamise põhimõtteid ningsuurendatakse rõhuasetust õpiväljundite saavutamisele. Väljundipõhine õppekava annabvõimaluse õppijakeskseks lähenemiseks. Väljundipõhine õppekava eeldab, et väljundidon saavutatavad erinevate õppeprotsesside kaudu. Oluline on luua õpikeskkond, mistoetab erinevate õppijate õppetegevust eesmärkide saavutamiseks. Kui õppijal on teada26

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010väljundid, mis on vajalikud õppekava läbimiseks omandada, on tal võimalus iseotsustada, milline on parim viis eesmärgi saavutamiseks (auditoorne õpe, e-õpe jms).Õppijakeskne lähenemine toob kaasa ka õppija teadlikkuse ja vastutuse kasvu. Õppimineon efektiivsem kui see on eesmärgile orienteerud ehk väljundipõhine – õpilane teabkuidas ja mida õppida (Pilli 2010).Käesoleva uuringu raames analüüsiti Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega(redaktsiooni jõustumise kuupäev 29.01.2010) kehtestatud B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riikliku õppekava (RÕK 2001)õpieesmärkide vastavust GDE-maatriksis toodud õpieesmärkidega. Õppekavas on kokkunimetatud 799 õpieesmärki, sisaldades üldeesmärgid, sõidutundide eesmärgid jateooriatundide eesmärgid. Igale õpieesmärgile määrati vastavus GDE-maatriksi erinevatetasemetega. Riikliku õppekava eesmärkide vastavuse määramine GDE-maatriksierinevate tasemete õpieesmärkidega on toodud Lisas 13.Analüüsi tulemuse usaldusväärsuse tõstmiseks ja subjektiivsuse vähendamiseks võikslasta vastavust määrata mitmel inimesel. Kuid uurimistöö koostaja arvates see analüüsitulemust palju ei muudaks.Joonisel 21 on näha, mitu korda käesoleva uuringu koostaja arvates ühte või teist GDEmaatriksieesmärki kehtivas riiklikus õppekavas nimetati.GDE-maatriksTeadmised jaoskusedOhutusKeskkondEnesehinnangElu eesmärgid jaelamise oskusedKonkreetse sõidueesmärk ja olukordKonkreetsesliiklusolukorrastoimetulekKonkreetsemanöövritegemine9 2 1 039 10 4 5428 110 6 11174 31 11 2Joonis 21. Õppekavas nimetatud õpieesmärkide võrdlus GDE-maatriksiõpieesmärkidega.27

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010Mõne õppekava eesmärgi puhul nähti seost mitme GDE-maatriksi eesmärgiga. Analüüsitulemustele tuginedes võib öelda, et õppekava eesmärgid katavad GDE-maatriksihierarhiast peamiselt kahte alumist ja kahte vasakpoolset tulpa. Kõikidel tasanditel onkõige vähem esindatud keskkonna ohutusega ja säästmisega seotud õpieesmärgid.Ideaalis peaks aga koolitus katma kogu GDE-maatriksi.105 autokooli (71,4%) vastas, et õpetavad riikliku õppekava alusel ja 38 autokooli(25,9%) on riiklikule õppekavale tuginedes koostanud oma kooli õppekava. 4 kooli(2,7%) sellele küsimusele ei vastanud (Joonis 22).Õppetöö aluseks olev õppekavaEi vastanud küsimusele2,7%Oleme koostanud riiklikuõppekava alusel kooli õppekava jaõpetame selle alusel.25,9%Õpetame riikliku õppekava alusel.71,4%0 20 40 60 80Joonis 22. Õppetöö aluseks olev õppekava.1.3. Õpetajate arvamusKüsiti õpetajate arvamust selle kohta, kui palju nende õpetamistegevuse ajast kulubselleks, et aidata õpilastel saavutada GDE-maatriksi (Keskinen jt 2009) erinevatetasemete õpieesmärke:1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõitajms).1.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte.1.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõjukeskkonnale.28

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 20101.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõidukikäsitlemisega.2.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi(märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejategaarvestamine jms).2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreegliteeiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte.2.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanustjms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile.2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrkukülgi.3.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhikäitumisele.3.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge,sõidu eesmärgi jms seotud ohte.3.3. Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõjukeskkonnasäästlikule sõidustiilile.3.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest,motiividest jms.4.1. Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jmsmõjutab juhi käitumist.4.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides,joovastavate ainete tarbimises jms.4.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumisesjms.4.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ningomab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks.Vastused anti skaalal: Väga palju (76-100% ajast); Palju (51-75% ajast); Vähe (26-50%ajast); Väga vähe (1-25% ajast); Üldse mitte (0% ajast).Esimene number väite ees tähistab GDE-maatriksi taset – 1 kõige madalamat ja 4 kõigekõrgemat. Teine number tähistab maatriksi tulpa – 1 kõige vasakpoolsemat ja 4 kõigeparempoolsemat.29

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010Mitmetes uuringutes (näiteks Katila ja Keskinen 2003; Keskinen jt 2009; Bartl 2010;MERIT 2007) tuuakse esile mootorsõidukijuhi koolituse nõrk seos GDE-maatriksinakirjeldatud mootorsõidukijuhi koolituse soovituslike eesmärkidega. Niimootorsõidukijuhi koolitus kui ka eksamineerimine näevad eesmärkidena peamiseltGDE-maatriksi kahe alumise ja kahe vasakpoolse taseme eesmärke (1.1., 1.2., 2.1. ja2.2.). Käesoleva uurimuse raames küsimustikule vastanud õpetajate vastuseid analüüsidessaab teha üldjoontes sama järelduse.Joonisel 23 on toodud õpetajate arvamus milliste GDE-maatriksi õpieesmärkidesaavutamiseks kulub väga palju ja palju aega. Ülejäänud juhtudel kulus aega vähe, vägavähe või üldse mitte (Lisa 14).GDE-maatriksTeadmised jaoskusedOhutusKeskkondEnesehinnangElu eesmärgid jaelamise oskused46,05 54,19 42,54 52,19Konkreetse sõidueesmärk ja olukordKonkreetsesliiklusolukorrastoimetulekKonkreetsemanöövritegemine51,32 50,44 44,30 51,3278,95 66,23 50,44 56,5854,59 55,26 38,60 50,44Joonis 23. Õpetajate arvamus selle kohta milliste GDE-maatriksi õpieesmärkidesaavutamiseks kulub väga palju ja palju aega (%).Jooniselt 23 on näha, et õppetööst kulus umbes poolte õpetajate arvates palju või vägapalju aega ka õpilaste enesehinnangu kujundamiseks liikluses toimetuleku oskuste jamanööverdamisoskuste kohta. Hii-ruut testi tulemusena selgus, et haridusest sõltuvalt(Lisa 15) ei ole õpetajate vastuste erinevus statistiliselt oluline GDE-maatriksieesmärkide saavutamiseks kulunud ajas. Kuid staažist sõltuvalt (Lisa 16) on õpetajatevastuste erinevus statistiliselt oluline järgmiste GDE-maatriksi eesmärkide saavutamisekskulunud ajas:30

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 20101.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte (p= 0,027). Midasuurem staaž, seda rohkem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.2.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi(p= 0). Mida suurem staaž, seda rohkem aega tegeleti selle eesmärgisaavutamisega.2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreegliteeiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte (p= 0,005).Mida suurem staaž, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrkukülgi (p= 0). Mida suurem staaž, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgisaavutamisega.3.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhikäitumisele (p= 0,008). Mida suurem staaž, seda vähem aega tegeleti selleeesmärgi saavutamisega.3.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge,sõidu eesmärgi jms seotud ohte (p= 0,047). Mida suurem staaž, seda vähem aegategeleti selle eesmärgi saavutamisega.4.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides,joovastavate ainete tarbimises jms (p= 0,017). Mida suurem staaž, seda vähemaega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.4.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms(p= 0,002). Mida suurem staaž, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgisaavutamisega.Joonistel 24-27 on toodud erineva staažiga õpetajate % kes vastasid, et tegelevad ühe võiteise GDE-maatriksi õpieesmärgi saavutamisega väga palju ja palju.31

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010GDE-maatriksTeadmised jaoskusedOhutusKeskkondEnesehinnangElu eesmärgid jaelamise oskused51,8 66,6 44,4 55,5Konkreetse sõidueesmärk ja olukord59,2 59,2 51,8 51,8Konkreetsesliiklusolukorrastoimetulek88,8 81,5 55,5 74Konkreetse manöövritegemine59,2 66,6 59,2 62,9Joonis 24. Kuni kahe aastase staažiga õpetajate vastused (% vastusest väga palju +palju).GDE-maatriksTeadmised jaoskusedOhutusKeskkondEnesehinnangElu eesmärgid jaelamise oskused45,9 62,1 35,1 56,7Konkreetse sõidueesmärk ja olukord64,8 67,5 48,6 64,9Konkreetsesliiklusolukorrastoimetulek91,9 83,8 56,7 72,9Konkreetse manöövritegemine67,5 62,1 37,8 54Joonis 25. 3-4 aastase staažiga õpetajate vastused (% vastustest väga palju + palju).32

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010GDE-maatriksTeadmised jaoskusedOhutus Keskkond Enese-hinnangElu eesmärgid jaelamise oskused55 53,4 53,4 58,3Konkreetse sõidueesmärk ja olukord56,7 60 45 60Konkreetsesliiklusolukorrastoimetulek86,6 71,1 58,3 68,3Konkreetsemanöövri tegemine53,3 60 41,6 55Joonis 26. 5-10 aastase staažiga õpetajate vastused (väga palju + palju).GDE-maatriksTeadmised jaoskusedOhutus Keskkond Enese-hinnangElu eesmärgid jaelamise oskused41,2 36,2 40,2 41,2Konkreetse sõidueesmärk ja olukord41,2 36,2 40,2 41,2Konkreetsesliiklusolukorrastoimetulek66,7 51,9 42,2 40,2Konkreetsemanöövri tegemine49,6 47,1 31,4 43,1Joonis 27. Üle 10 aastase staažiga õpetajate vastused (väga palju + palju).33

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010Hii-ruut testi tulemusena selgus, et ka vanusest sõltuvalt (Lisa 16) on õpetajate vastusteerinevus statistiliselt oluline järgmiste GDE-maatriksi eesmärkide saavutamiseks kulunudajas:1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (p= 0,016). Mida vanem, seda vähem aegategeleti selle eesmärgi saavutamisega.1.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte (p= 0,005). Midavanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.1.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõjukeskkonnale (p= 0,008). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgisaavutamisega.1.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõidukikäsitlemisega (p= 0,035). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgisaavutamisega.2.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi(p= 0). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreegliteeiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte (p= 0). Midavanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.2.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanustjms tulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile (p= 0,005). Midavanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrkukülgi (p= 0,001). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgisaavutamisega.3.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhikäitumisele (p= 0,002). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgisaavutamisega.3.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest,motiividest jms (p= 0). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgisaavutamisega.4.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides,joovastavate ainete tarbimises jms (p= 0,005). Mida vanem, seda vähem aegategeleti selle eesmärgi saavutamisega.34

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 20104.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms(p= 0,002). Mida vanem, seda vähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.4.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ningomab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks (p= 0,001). Mida vanem, sedavähem aega tegeleti selle eesmärgi saavutamisega.Joonistel 28-30 on toodud erineva vanusega õpetajate % kes vastasid, et tegelevad ühevõi teise GDE-maatriksi õpieesmärgi saavutamisega väga palju ja palju.GDE-maatriksElu eesmärgid jaelamise oskusedKonkreetse sõidueesmärk ja olukordKonkreetsesliiklusolukorrastoimetulekKonkreetsemanöövritegemineTeadmised jaoskusedOhutusKeskkondEnesehinnang54,9 62,7 45,1 58,868,6 62,7 56,8 56,994,1 80,4 66,7 72,664,7 70,6 47 60,8Joonis 28. Kuni 39 aastaste õpetajate vastused (väga palju + palju).GDE-maatriksElu eesmärgid jaelamise oskusedKonkreetse sõidueesmärk ja olukordKonkreetsesliiklusolukorrastoimetulekKonkreetsemanöövritegemineTeadmised jaoskusedOhutus Keskkond Enese-hinnang46,5 53,9 43,1 53,550 50 42,4 51,473,6 65,3 46,5 54,153,8 52,8 37,5 48,6Joonis 29. 40-59 aastaste õpetajate vastused (väga palju + palju).35

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010GDE-maatriksElu eesmärgid jaelamise oskusedKonkreetse sõidueesmärk ja olukordKonkreetsesliiklusolukorrastoimetulekKonkreetsemanöövritegemineTeadmised jaoskusedOhutusKeskkondEnesehinnang31,3 40,6 34,4 34,428,2 31,3 31,3 40,778,1 46,9 40,7 40,740,6 43,8 31,3 40,6Joonis 30. 60 aastaste ja vanemate õpetajate vastused (väga palju + palju).Hii-ruut testi tulemusena selgus, et ka õpetajakoolituse lõpetamise ajast sõltuvalt (Lisa17) on õpetajate vastuste erinevus statistiliselt oluline järgmiste GDE-maatriksieesmärkide saavutamiseks kulunud ajas:2.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi(p= 0,042). Enne 2001. aastat õpetajakoolituse lõpetanud tegelevad vähem selleeesmärgi saavutamisega.2.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreegliteeiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte (p= 0,048).Enne 2001. aastat õpetajakoolituse lõpetanud tegelevad vähem selle eesmärgisaavutamisega.2.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrkukülgi (p= 0,014). Enne 2001. aastat õpetajakoolituse lõpetanud tegelevad vähemselle eesmärgi saavutamisega.3.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge,sõidu eesmärgi jms seotud ohte (p= 0,039). Enne 2001. aastat õpetajakoolituselõpetanud tegelevad vähem selle eesmärgi saavutamisega.Joonistel 31 on toodud enne 2001. aastat õpetajakoolituse lõpetanute % kes vastasid, ettegelevad ühe või teise GDE-maatriksi õpieesmärgi saavutamisega väga palju ja palju.36

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010GDE-maatriksTeadmised jaoskusedOhutusKeskkondEnesehinnangElu eesmärgid jaelamise oskused38,9 40,8 33,4 38,9Konkreetse sõidueesmärk ja olukordKonkreetsesliiklusolukorrastoimetulekKonkreetsemanöövritegemine42,6 37,1 40,8 44,466,6 50 38,9 44,551,8 51,8 29,6 44,5Joonis 31. Enne 2001. aastat õpetajakoolituse läbinud õpetajate vastused (vägapalju+palju %).Mida vanem on õpetaja ja kui õpetajakoolitus on läbitud enne 2001. aastat, seda rohkemkulub õppetööst aega GDE-maatriksi kahe alumise ja vasakpoolse taseme (1.1.; 1.2.; 2.1.ja 2.2.) õpieesmärkide saavutamiseks.1.4. Õpilaste arvamusÕpilastelt küsiti kui palju autokoolis õppimise ajast kulus selleks, et saavutada Lisas 12toodud GDE-raamistiku õpieesmärke. Õpilaste vastuseid analüüsides võib öelda, etkoolituse vältel tegeletakse väga palju või palju peamiselt GDE-maatriksi kahe alumise jakahe vasakpoolse eesmärgi saavutamisega ja enesehinnangu tulba kolme alumise tasemeeesmärkide saavutamisega (Joonis 32).37

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010GDE-maatriksTeadmised jaoskusedOhutusKeskkondEnesehinnangElu eesmärgid jaelamise oskused44,1 47,5 41,5 47,5Konkreetse sõidueesmärk ja olukord44,1 42,3 39,8 50,8Konkreetsesliiklusolukorrastoimetulek56,8 48,7 47,5 56,8Konkreetsemanöövritegemine48,3 46,6 37,3 53,4Joonis 32. Kui palju õppetööst kulus GDE-õpieesmärkide saavutamiseks (% vastustestväga palju+ palju).Erinevalt õpetajatest, arvas veidi üle poolte õpilastest, et palju või väga palju aega kulusõppetööst ka enesehinnangu kujundamiseks manööverdamisoskuste, liikluses toimetulekuja liikluskäitumise valiku aluseks olevate motiivide suhtes (1.4.; 2.4. ja 3.4.). Sarnaseltõpetajate vastustele kulutatakse ka õpilaste arvates kõige vähem aega keskkonnaohutusega seotud õpieesmärkide saavutamisele ja seda kõikidel GDE-maatriksitasanditel.1.5. Õpilaste ja õpetajate arvamuse võrdlusHii-ruut testi tulemusena selgus, et õpilaste ja õpetajate vastused on kõikidesõpieesmärkide saavutamiseks kulunud aega puudutavates küsivustes (va küsimus 3.1.)statistiliselt erinevad (Lisa 18). Õpilaste arvates kulus GDE-maatriksis kirjeldatudõpieesmärkide saavutamiseks vähem aega kui õpetajate arvates (Joonised 33-36).38

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010100%90%80%70%60%50%40%30%20%10%0%Kui palju aega kulub selleks, et ...1,30,46,82,5 1,81,36,84,215,814,113,712,728,8 29,127,133,128,130,034,4 29,717,822,030,422,935,135,227,126,328,835,214,430,819,7 22,0 20,3 17,822,926,315,47,9Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane1.1. oskaks sõidukit käsitleda 1.2. teaks sõiduki valestkäsitlemisest tulenevaid ohte1.3. teaks sõiduki valest 1.4. teaks enda sõidukikäsitlemisest tulenevat kahjulikku käsitlemisega seotud tugevaid jamõju keskkonnalenõrku külgiVäga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)Joonis 33. Õpilaste ja õpetajate vastuste võrdlus GDE-maatriksi esimese tasemeeesmärke puudutavatele küsimustele.Kui palju aega kulub selleks, et ...100%90%80%70%60%50%40%30%20%10%0%3,50,4 0,8 0,8 0,49,33,4 1,3 2,513,613,714,116,722,013,628,824,228,835,227,8 27,128,841,020,333,1 49,328,023,736,1 26,3 42,338,323,724,628,817,221,214,514,5Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane2.1.omaks liiklusolukordadestoimetuleksuks vajalikke teadmisija oskusi2.2.teaks oludele mittevastavakiiruse ja pikivahega,liiklusreeglite eiramise ja teiste2.3. teaks valest kiirusest javäikesest pikivahest, vähesesttähelepanust jms tulenevat2.4. teaks endaliiklusolukordades toimetulekugaseotud tugevaid ja nõrku külgiVäga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)Joonis 34. Õpilaste ja õpetajate vastuste võrdlus GDE-maatriksi teise taseme eesmärkepuudutavatele küsimustele.39

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Autokooli õppetöö tuginemine GDE-maatriksile 2010Kui palju aega kulub selleks, et ...100%80%0,4 1,7 5,918,116,320,320,30,417,65,923,71,3 4,215,416,160%30,033,932,631,437,430,531,7 28,840%20%0%23,737,026,3 37,4 22,016,9 41,935,214,5 17,820,322,927,113,29,39,7Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane3.1. teaks sõidu eesmärgi, 3.2. teaks juhi psüühilise, vaimsemarsruudi valiku, sotsiaalse pinge ja tervisliku seisundi, sotsiaalsejms mõju juhi käitumisele pinge, sõidu eesmärgi jms seotud3.3. teaks sõiduviisi valiku, juhiseisundi, sotsiaalse pinge jmsmõju keskkonnasäästlikule3.4. oleks teadlik enda tegevuseplaneerituse astmest, sõidueesmärkidest, motiividest jms.Väga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)Joonis 35. Õpilaste ja õpetajate vastuste võrdlus GDE-maatriksi kolmanda tasemeeesmärke puudutavatele küsimustele.Kui palju aega kulub selleks, et ...100%80%60%1,318,533,96,817,831,414,629,615,319,517,80,419,437,411,0 9,319,419,525,428,223,722,040%20%0%19,533,9 26,341,219,537,0 22,933,528,012,317,822,024,613,315,49,3Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane Õpetaja Õpilane4.1.teaks kuidas elu üldisedeesmärgid ja väärtused,grupinormid jms mõjutavad juhi4.2. väärtustaks ohutust oma elueesmärkides, käitumises,normides, joovastavate ainete4.3. väärtustaks keskkonnasäästmist oma elu eesmärkides,käitumises jms.4.4. oleks teadlik oma väärtusteja hoiakute mõjust käitumiselejuhina ning omaks strateegiaidVäga palju (76-100 % ajast) Palju (51-75 % ajast) Vähe (26-50 % ajast) Väga vähe (1-25 % ajast) Üldse mitte (0% ajast)Joonis 36. Õpilaste ja õpetajate vastuste võrdlus GDE-maatriksi neljanda tasemeeesmärke puudutavatele küsimustele.Vaatamata sellele, et õpetajate ja õpilaste vastused olid statistiliselt erinevad, saab suuresplaanis siiski teha samad järeldused – õppetöös on rohkem kaetud GDE-maatriksi kaksalumist ja kaks vasakpoolset tulpa. Kõige vähem on kõikidel tasemetel kaetud keskkonnaohutusega seonduv.40

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õppemeetodid 20107. ÕPPEMEETODIDMootorsõidukijuhi koolituse eesmärgid uues riikliku õppekava projektis on kirjeldatudtuginedes GDE-maatriksile ja väljundipõhiselt. Rõhuasetus on õppimisel, mitteõpetamisel.Uues riikliku õppekava projektis ja ka GDE-maatriksis kirjeldatud mootorsõidukijuhikoolituse eesmärke ei ole võimalik saavutada ainult õppijakesksete õppemeetoditega.Rõhuasetuse siirdudes õpetamiselt õppimisele väheneb traditsiooniline klassis toimuvteadmiste jagamine-õpetamine ja asemele tuleb õppimise suunamine, õppija toetamine jakannustamine. Samas tõusevad esile vahelduvad ja koostööle rajatud tööviisid. Õpetajastsaab tuutor, kes õpetatava aine sisu, õppimise, juhendamise ja isiksuse arenguseaduspärasusi tundes aitab õppijal saavutada isiklikud eesmärgid. Lisaks sisuliselejuhendamisele üritab tuutor edendada õppija enesejuhitavust ja kannustama teda võtmaüha aktiivsemalt vastutust oma õppimisprotsessist. Neid eesmärke on võimalik saavutadavaid mitmekülgse koostöö ja paindlikkusegaIndividuaalse õppekava koostamine ja teostamine on osa sellest uuest praktikast.Individuaalne õppekava/programm koostatakse õpilase ja õpetaja koostööna. See tuginebõppeasutuse õppekavale ja õpilase varasematele teadmistele. Seda ei pea õpingute alguseslõplikult koostama, see võib olla vähehaaval vastavalt vajadustele täiendatav.Arvestatakse õpilase varasemaid tulevase õpinguga seotud saavutusi. Kokku võidakseleppida erinevates viisides sooritada õppekavasse kuuluvaid õpinguid – nagu e-õpe,auditoorsed tunnid, sõidutunnid autokooli õpetajaga ja sõidu harjutamine juhendajaga,rühmaõpe, individuaalõpe jne.Õpinguid saadab kogu õpingute vältel erinevates etappides ja suunitlusega nõustamine.Nõustamise eesmärgiks on, et õpilane sõnastab ise oma õppimise eesmärgi jakoolitusvajaduse. Nõustamise meetodid määrab koolitusele tulija positsioonenesejuhitavuse ja sõltuvuse skaalal. (Hein jt 1993).41

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õppemeetodid 2010HERMES projektis (Bartl 2010) nimetatakse sellist lähenemist arengutreeninguks(inglise keeles coaching). Arengutreeningu eesmärgiks on vastutuse siirdamine õppimiseja mootorsõidukijuhiks olemise eest õpetajalt õpilasele võimalikult varajases õppimisestaadiumis.1.6. Õpetajate arvamusÕpetajad vastasid küsimusele ”Milliseid õppemeetodeid te teooriaõpetajana õpetamiselkasutate?” oma sõnadega. Vastuste põhjal moodustus 13 kategooriat. Joonisel 37 ontoodud õpetaja poolt nimetatud teooriaõppes kasutatavad õppemeetodid.Õppemeetodid teooriaõppesIseseisev tööAktiveeriv loengNäited elustRühmatööVahekontrollFilmide näitamineProbleemülesandedARK eksamiküsimustele vastamise harjutamineKüsimuste esitamineLiikluseeskirja ettelugemineLiikluseeskirja kommenteerimineAruteluLoeng122581418810152828451030 20 40 60 80 100 120Joonis 37. Õppemeetodid teooriaõppes.Vastuste põhjal võib öelda, et küsimustikule vastanud õpetajad kasutavad rohkemõpetajakeskseid õppemeetodeid (loeng) ja vähem õpilase aktiivsust eeldavaidõppemeetodeid (rühmatöö, aktiveeriv loeng). Analüüsiti ka erineva staaži jaõpetajakoolituse lõpetamise ajaga õpetajate vastuseid (Lisa 19). Suuri erinevusi vastustesei esinenud. Küll aga kasutab kõrgharidusega õpetaja keskharidusega õpetajast oma töös42

38,7Loeng33,513,315,8AruteluLiikluseeskirjakommenteerimine6,74,5Liikluseeskirjaettelugemine8,010,0Küsimusteesitamine1,34,1ARKeksamiküsimuste8,010,01,33,2Probleemülesanded6,75,9Filmide näitamine6,74,1Vahekontroll1,33,2Rühmatöö4,0Näiteid elust0,9Aktiveeriv loeng0,94,04,1Iseseisev tööMootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õppemeetodid 2010õpilast aktiveerivaid õppemeetodeid rohkem – arutelu, aktiveerivat loengut ja rühmatööd(Joonis 38).Kasutab teooriaõpetajana / haridus (% kõigist vastustest)4035302520151050KeskharidusKõrgharidusJoonis 38. Õppemeetodite kasutamine teooriaõppes sõltuvalt haridustasemest.Õpetajad vastasid küsimusele ”Milliseid õppemeetodeid te sõiduõpetajana õpetamiselkasutate?” oma sõnadega. Vastuste põhjal moodustus 8 kategooriat. Joonisel 39 ontoodud õpetaja poolt nimetatud sõiduõppes kasutatavad õppemeetodid.Õppemeetodid sõiduõppesJuhendamine8Harjutamine43Isiklik eeskuju1Ülesande püstitamineVahekontroll45Ette näitamine26Selgitamine75Tagasiside andmine240 10 20 30 40 50 60 70 80Joonis 39. Õppemeetodid sõiduõppes.43

Tagasisideandmine11,515,913,736,846,2Selgitamine39,741,115,8Ettenäitamine15,411,115,1Vahekontroll3,21,4Ülesandepüstitamine3,22,75,3Isiklikeeskuju36,826,9Harjutamine25,417,85,3Juhendamine1,68,2Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õppemeetodid 2010Vastuste põhjal võib öelda, et küsimustikule vastanud õpetajad kasutavad rohkemõpetajakeskseid õppemeetodeid (selgitamine, ette näitamine) ja vähem õpilase aktiivsusteeldavaid õppemeetodeid (juhendamine, ülesande püstitamine). Analüüsiti ka erinevastaaži ja õpetajakoolituse lõpetamise ajaga õpetajate vastuseid (Lisa 20). Suuri erinevusivastustes ei esinenud. Küll aga kasutab suurema staažiga sõiduõpetaja oma töös õpilastaktiveerivaid õppemeetodeid rohkem – juhendamine, ülesande püstitamine, tagasisideandmine (Joonis 40).50454035302520151050Kasutab sõiduõpetajana / staaž (% kõigist vastustest)0-2 aastat 3-4 aastat 5-10 aastat rohkem kui 10Joonis 40. Õppemeetodite kasutamine sõiduõppes sõltuvalt staažist.1.7. Õpilaste arvamusÕpilaste vastuste põhjal küsimusele „Milliseid õppemeetodeid autokooli liiklusteooriaõppeskasutati?“ võib öelda, et kõige rohkem luges ja kommenteeris õpetajaliiklusteooriaõppes liikluseeskirja ja kõige vähem kasutati rühmatööd (Joonis 41).44

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õppemeetodid 2010Milliseid õppemeetodeid autokooli liiklusteooriaõppes kasutati?Iga liiklusteooriaõppe teema või etapi lõpus viidi läbiteadmiste kontroll (näiteks vahearvestusena).5428151316Teooriatunnis lahendasime peamiselt liiklusteooriaeksamiküsimusi.1522204029Õpetaja kasutas teemade käsitlemisel peamiselt tahvlit jakriiti/pliiatsit.3638132316Analüüsisime erinevaid liiklussituatsioone - millised ohud onselle olukorraga seotud, kuidas neid ohte saab vältida.9623322Õpetaja juhtis teooriatunnis vestlust küsimuste esitamisega.603616113Õpetaja kasutas teemade käsitlemisel rühmatööd.2616131853Õpetaja kasutas teemade käsitlemisel probleemülesandeid.7926957Õpetaja kasutas teemade käsitlemisel videofilme ja/võiklippe.92143116Õpetaja kasutas teemade käsitlemisel power-point esitlust.751112523Konspekteerimise vajadus puudus, kuna kõikloengumaterjalid anti õpilastele tunni alguses või olidkättesaadavad e-õppekeskkonnas.4519181628Kirjutasime üles õpetaja poolt dikteeritud liikluseeskirjareegleid.3033152325Õpetaja luges ette ja kommenteeris liikluseeskirja.97204 230% 20% 40% 60% 80% 100%Nõus Pigem nõus Ei oska öelda Pigem mitte nõus Ei ole nõusJoonis 41. Õppemeetodite kasutamine teooriaõppes.Õpilaste vastuste põhjal küsimusele „Milliseid õppemeetodeid autokooli sõiduõppeskasutati?“ võib öelda, et rohkem kasutatakse siiski õpetajakeskseid õppemeetodeid(juhendas sõitu, selgitas, näitas ette) ja vähem õpilase aktiivsust eeldavaid õppemeetodeid(sõidu kommenteerimine, sõidu planeerimine, küsimuste abil vestluse juhtimine.Ülevaade sõiduõppes kasutatavatest õppemeetoditest on toodud Joonisel 42.45

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õppemeetodid 2010Õppemeetodid sõiduõppesKommenteerisin oma sõitu - rääkisin õpetajale sõidu ajalmilliseid ohte näen, miks võtsin vastu ühe või teise otsuse jms.413812209Iga sõiduõppe etapi läbimisel viidi läbi vahekontroll (näiteksarvestus teatud teemal).1817213232Iga sõidutunni alguses sõnastasime ühiselt tunni eesmärgi jatunni lõpus tegime kokkuvõtte eesmärgi saavutamise kohta.3344101518Harjutasime peamiselt võimalikke eksamimarsruute.1836262218Harjutasime sõidu planeerimist punktist A punkti B ja sõituselle plaani kohaselt.2227312119Harjutasime sõitu punktist A punkti B juhatusmärkide järgi.2827301718Sõidutunnis õpetaja juhtis vestlust küsimuste esitamisega.Näiteks - Kuidas sellest takistusest ohutult ümber põigata?Millise sõiduraja sa vasakpöördeks valiksid?443914194Õpetaja juhendas minu sõitu selliselt, et ma õppesõidu ajalpalju ei eksinud - õpetaja suunas mu tähelepanu vajalikuleaegsasti.6039146 1Õpetaja kommenteeris minu poolt tehtud viga tihti stiilis - kasma ei ole sulle rääkinud, kas sa siis ei näinud, mis sa arvasid,et?91593255Õpetaja sekkus õppesõidul tihti minu juhtimisse - keeras minueest rooli, pidurdas minu eest jms.813114147Keerulisemate olukordade analüüsimiseks jäime ohutus kohastee äärde seisma.642481014Õpetaja näitas vajadusel ise ette kuidas ühte või teist harjutustteha.4224622260% 20% 40% 60% 80% 100%Nõus Pigem nõus Ei oska öelda Pigem mitte nõus Ei ole nõusJoonis 42. Õppemeetodid sõiduõppes.Küsimusele „Kuidas õppisite pimeda ajal sõitu“ vastasid õpilased oma sõnadega,etteantud vastusevariante ei olnud. Õpilaste vastuseid analüüsides võis eristada 5kategooriat:1. Sõidutunnis pimeda ajal – sõitu pimeda ajal harjutati kui sõidutund sattus olemapimeda ajal.2. Pimeda ajal sõidu praktikumis – rühmaõpe.3. Ei õppinud sõitu pimeda ajal.46

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õppemeetodid 20104. Õppisin sõitu pimeda ajal juhendajaga.5. Ei oska öelda.Õpilaste vastused ja kategooriatesse määramine on toodud Lisas 21. Küsimustikulevastanud õpilastest 55,1 % harjutas sõitu pimeda ajal kui sõidutund sattus olema pimedaajal; 2,4 % läbis teema pimeda ajal sõidu praktikumis; 16, 5% ei õppinud sõitu pimedaajal üldse; 10,2 % ei õppinud pimeda ajal sõitu autokoolis vaid juhendajaga; 7,1% eimäletanud kuidas pimeda ajal sõitu õpiti ja 8,7% ei vastanud sellele küsimusele (Joonis43).Kuidas te õppisite pimeda aja sõitu?Ei oska öelda9Juhendajaga13Ei õppinud pimeda ajal sõitu21Pimeda ajal sõidu praktikumis3Kui sõidutund sattus olema pimeda ajal700 10 20 30 40 50 60 70 80Joonis 43. Õpilaste vastused küsimusele „Kirjeldage, kuidas te õppisite pimeda ajasõitu“.B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklik õppekavapunktis 26.5. „Möödasõidu etapid“ kohaselt harjutatakse möödasõitu maanteel kaheõppeautoga, milles mõlemas on õpilased. Möödasõitu harjutades peab õpetaja suunamatähelepanu auto paiknemisele ja sõidukiiruse sobitamisele. Igale õpilasele antaksevõimalus kogeda möödasõitu nii möödasõitja kui möödasõidetava osas. Küsimusele„Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu.“ vastasid õpilased oma sõnadega, etteantudvastusevariante ei olnud. Õpilaste vastuseid analüüsides võis eristada 5 kategooriat:1. Kui õppesõidu ajal tekkis selleks võimalus2. Möödasõidu praktikum – rühmaõpe47

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õppemeetodid 20103. Ei õppinud möödasõitu4. Õppisin möödasõitu juhendajaga5. Ei oska öeldaÕpilaste vastused ja kategooriatesse määramine on toodud Lisas 22. Küsimustikulevastanud õpilastest 73,2 % õppis möödasõitu kui õppesõidu ajal tekkis selleks võimalus;3,1 % läbis teema möödasõidu praktikumis; 8,7% ei õppinud möödasõitu üldse; 3,9 % eiõppinud möödasõitu autokoolis vaid juhendajaga; 2,4% ei oska öelda kuidas möödasõituõpiti ja 8,7% ei vastanud sellele küsimusele (Joonis 44).Möödasõidu õppimineEi oska öelda3Juhendajaga5Ei õppinud möödasõitu11Praktikum mitme õppesõidukiga4Kui õppesõidu ajal tekkis võimalus930 20 40 60 80 100Joonis 44. Õpilaste vastused küsimusele „Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu“.MKM määrus ”Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhijuhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord” (EE 2001) kehtestab, et õpilaseettevalmistamise taseme hindamiseks teostab koolitaja õppekava kohast vahekontrolli.Vahekontrolli läbiviimine peab toimuma koolitaja juures. Väitega ”Iga sõiduõppe etapiläbimisel viidi läbi vahekontroll (näiteks arvestus teatud teemal) oli küsimustikulevastanud õpilastest nõus 14,2%, pigem nõus 13,4%, ei osanud öelda 16,5%, pigem mittenõus 25,2%; üldse mitte nõus 25,2% ja küsimusele ei vastanud 5,5% (Joonis 45).48

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Õppemeetodid 2010Sõiduõppes viidi läbi vahekontrollidEi ole nõus32Pigem mitte nõus32Ei oska öelda21Pigem nõus17Nõus180 10 20 30 40Joonis 45. Iga sõiduõppe etapi läbimisel viidi läbi vahekontroll.Väitega ”Iga liiklusteooriaõppe teema või etapi lõpus viidi läbi teadmiste kontroll(näiteks vahearvestusena) oli küsimustikule vastanud õpilastest nõus 42,5%, pigem nõus22%, ei osanud öelda 11,8%, pigem mitte nõus 10,2% ja ei olnud nõus 12,6% ei vastanudküsimusele 0,8% (Joonis 46).Teooriaõppes viidi läbi vahekontrollidEi ole nõus16Pigem mitte nõus13Ei oska öelda15Pigem nõus28Nõus540 10 20 30 40 50 60Joonis 46. Iga liiklusteooriaõppe teema või etapi lõpus viidi läbi teadmiste kontroll.49

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Kokkuvõte 2010KOKKUVÕTEKüsitluse põhjal võib öelda, et küsimustikule vastanud autokoolides kasutavad õpetajadõppetöös kaasaegseid õppevahendeid. Kuivõrd ja kas küsimustikule vastanudautokoolides tegeletakse kõikide GDE-maatriksis kirjeldatud mootorsõidukijuhi koolituseeesmärkide saavutamisega, olid õpilaste ja õpetajate vastused üldjoontes sarnased kuidesines ka statistiliselt olulisi erinevusi. Veidi üle poolte õpilastest arvas erinevaltvanematest ja suurema staažiga õpetajatest, et palju või väga palju aega kulus õppetööstka enesehinnanu kujunemiseks manööverdamisoskuste, liikluses toimetuleku jaliikluskäitumise aluseks olevate motiivide kohta. Sõltuvat staažist, vanusest jaõpetajakoolituse läbimise ajast olid õpetajate vastused statistiliselt erinevad. Mida vanemja mida suurem staaž ja kui õpetajakoolitus oli läbitud enne 2001. Aastat, seda vähemaega tegeleti GDE-maatriksi ülemiste ja parempoolsete tasemete õpieesmärkidesaavutamisega. Enamus juhtudel tegeleti GDE-maatriksi hierarhia kahe alumise ja kahevasakpoolse taseme õpieesmärkidega. Ka õpetajate ja õpilaste poolt õppetööskasutatavate meetodite kirjeldamine andis alust arvata, et paljudel juhtudel GDEmaatriksihierarhia ülemiste ja parempoolsete tasemete eesmärke ei ole võimalik nendemeetodite abil saavutada. Õppemeetoditena on kasutusel pigem õppijakesksedõppemeetodid. GDE-maatriksi ülemiste ja parempoolsete tasemete eesmärkidesaavutamiseks on vaja kasutata rohkem õppijakeskseid, õpilast aktiveerivaidõppemeetodeid. Õpetajad nimetasid koolitusel kasutatavaid eesmärke oma sõnadega.Vastuste põhjal võib öelda, et õpetajate meetoditeadlikkus on vähene, nimetada osativäheseid meetodeid. Õpilaste küsimustikus oli meetodid valikvastustena etteantud.Õpilaste vastuste põhjal võib väita, et õpetajad kasutavad oma õppetöös rohkemmeetodeid kui mida nad nimetada oskasid, või mida nad tähtsaks pidasid nimetada.Õpilased olid koolitusega rahul.Autokoolid tuginesid õppetöös peamiselt riiklikule õppekavale. Riikliku õppekavaõpieesmärgid katavad peamiselt GDE-maatriksi kahte alumist ja kahte vasakpoolset taset.Nii riikliku õppekava eesmärkide kui ka õpetajate ja õpilaste vastuse analüüsi põhjal võib50

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Kokkuvõte 2010väita, et kõikidel GDE-maatriksi tasemetel on väga vähe kaetud keskkonna ohutuse jasäästmisega seotud eesmärgid.Ettepanekud edaspidiseks1. Läbi viia täiendav uuring õpetajate ja autokoolide profiili kirjeldamiseks kõikseltja õpilaste arvamust kirjeldav küsimustik valimi esinduslikkuse saavutamiseks.2. Täiustada õpetajate ja koolide kohta peetavat Maanteeameti andmebaasi japrogrammi andmete analüüsimiseks – millises õppeasutuses ja millal läbitiõpetajakoolitus, milline on õpetajate haridustase – keskharidus või kõrgharidus;mis valdkonnas ja mis aastal kõrgharidus omandati; millistes autokoolides õpetab,mida õpetab – kas ainult sõitu, liiklusteooriat ja sõitu või ainult liiklusteooriat.Programm peaks võimaldama andmete ristkasutust – näiteks kokku viia õpetaja jaõpilase kohta käivad andmed.3. Küsida õpilaste tagasisidet alati enne esmase juhiloa väljastamist, kas siis pealekoolituse lõppu või peale riigieksamite positiivset sooritamist.4. Pakkuda õpetajatele täiendkoolitust aktiivõppe meetodite kasutamise võimalustekohta autokooli õppetöös.5. Muuta Liiklusseaduse rakendussätet §118 tagasiulatuva jõu kohta. Kuskile tulebtõmmata piir. Mingi aja jooksul peaksid ka tööturul enne 1. juulit 2011 töötavadõpetajad tõendama vastavust kvalifikatsiooniraamistiku 6. tasemele esitatudnõuetele kutseseaduse tähenduses. Praegu loodav mootorsõidukijuhi õpetajakutsestandard võimaldaks seda teha ka ilma formaalset kõrgharidust omandamata– kandes üle eelneva õpi- ja töökogemuse, vajadusel midagi juurde õppides.6. Autokoolides läbiviidava õppe analüüsimiseks (täna ja ka edaspidi) on vajarohkem taustaandmeid. Näiteks kui palju esmaseid juhilube alates 2001. aastast(aastate kaupa) on väljastatud; andmed vähemalt kõikide inimvigastustegaliiklusõnnetustes osalenud juhtide esmase juhiloa väljastamise aja ja kategooriakohta; kas omati üldse selle sõiduki juhtimisõigust, millega sõites õnnetus juhtus;esmaõppe koolituse lõputunnistuse väljastanud autokooli nimi jms. Andmed onandmebaasis olemas, on vaja veidi „käsitööd“, et vajalikud andmed välja otsida.7. Moodustada valdkonnaspetsialistidest töörühm autokoolides läbiviidava õppekvaliteedi hindamise indikaatorite ja meetodite kooskõlastamiseks.51

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Kasutatud kirjandus 2010KASUTATUD KIRJANDUSBartl, G., Cummins, R., Evers, C., Hatakka, M., Keskinen, E., Pannaci, M. & Stummvoll,G. (2000). EU DAN Project: Description and Analysis of Post LicensingMeasures for Novice Drivers. Vienne, Austrian Road Safety Board (KfV).http://www.kfv.at/department-transport-mobility/international-projects/dan/Bartl, G., Assailly, J.P., Chatenet, F., Hatakka, M., Keskinen, E. & Willmes-Lenz, G.(2002). EU-project ANDREA. Analysis of Driver Rehabilitation Programmes.Vienne, Austrian Road Safety Board (KfV).http://www.kfv.at/department-transport-mobility/international-projects/andrea/Bartl, G., Gregersen, N.P. & Sanders, N. (Ed.) (2005). EU MERIT Project: MinimumRequirements for Driving Instructor Training. Institut Gute Fahrt, Austria.Bartl, G. (2010). EU HERMES project: State-of-the-Art report on “Coaching andoptimal communication skills” for driving instructors in the context of category Bdriver training. Alles-fuehrerschein.at GmbH; Vienna.http://www.cieca.be/Hermesdoc_en.ppCIECA (2002). The EU ADVANCED Project: Description and Analysis of Post LicenceDriver and Rider Training. Rijswijk, CIECA.http://www.cieca.be/advanceddoc_en.pCIECA (2006). EU SUPREME projeckt. Summary and Publication of Best Practices inRoad Safety in the Member States. Institut Gute Fahrt, Austria.http://ec.europa.eu/transport/roadsafety_library/publications/supreme_d_handbook_for_measures_at_the_european_level.pdfCIECA (2007). Integrating the GDE matrix into category B driver training and thepractical driving test. Rijswijk, CIECA.Directorate-General for Energy and Transport (2009). Driver training and Traffic safetyeducation. [A Consultation Paper]. Brusselshttp://ec.europa.eu/transport/road_safety/consultations/doc/2009_06_22_training_education_consultation_paper.pdfEE = MKM määrus ”Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise eeskiri ja mootorsõidukijuhi52

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Kasutatud kirjandus 2010juhendaja tunnistuse vorm ning väljaandmise kord (2001). Riigi Teataja Lisa._55,761.Engström, I., Gregersen, N.P., Hernetkoski, K., Keskinen, E. ja Nyberg, A. (2003). Youngnovice drivers, driver aducation and training. [Literature review]. VTI-report491A. Linköping, VTI.20FC6288B6CA/0/GregersenetcR491A.pdfHatakka, M., Keskinen, E., Gregersen, N. P., Glad, A. & Hernetkoski, K. (2002). Fromcontrol of the vehicle to personal self-control; broadening the perspectives todriver education. Transportation Research, Part F, 201-215.Katila, A. ja Keskinen, E. (2003). Suomalinen kuljettajaopetus- ja tutkintojärjestelmän.Suomalaisen kuljettajakoulutusjärjestelmän nykytila eurooppalaistenkuljettajaopetusnäkemusten pohjalta – Kuinka Suomen järjestelmä pystyvastaamaan GDE- tavoitteiden haasteeseen. Helsinki:OY Edita AbKeskinen, E., Peraaho, M., Katila, A., Hernetkoski, K. ja Laapotti, S. (2009). Ehdotus2010-luvun opetussuunitelmaksi ajaokorttiluokkaa B varteen. Periaatteet,rakenne ja perustelut. [Liikennetutkimus]. Turun Yliopisto: Psykologian laitos.Liiklusseadus (2001). Riigi Teataja I._3, 6.Liiklusseadus (2010). Riigi Teataja I._31.12.2010, 5LOP RP = Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi 2003-2015 rakendusplaan aastateks2007-2011. (2007). Maanteeamet.http://www.mnt.ee/index.php?id=11987Peräaho, M., Keskinen, E. & Hatakka, M. (2003). Driver competence in a hierarchicalperspective; implications for driver education. Turku, University of Turku.http://www.ake.fi/NR/rdonlyres/ED0BBFB1-125A-441A-98E0-http://www.cieca.be/download/Peraaho%20&%20Hattaka%202003%20-%20HOW%20TO%20TEACH%20THE%20GDE-matrix.pdfPilli, E. (2010). Väljundipõhine hindamine kõrgkoolis. Sihtasutus Archimedes: Primus.Rutiku, S., Valk, A., Pilli, E. ja Vanari, K. (2009). Õppekava arendamise juhendmaterjal.Sihtasutus Archimedes: Primus.RÕK = B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhi ettevalmistamise riiklikõppekava (2001). Riigi Teataja Lisa._72, 979.Sanders, N. & Keskinen, E. (2004). EU NovEV Project. Evaluation of Post-licenceTraining Schemes for Novice Drivers. Rijswijk, CIECA.http://www.cieca.be/download/NovEVFinalReportSummEn.pdf53

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Kasutatud kirjandus 2010Siegrist, S. (Ed.) (1999). Driver Training. Testing and Licensing. Towards theory-basedmanagement of young drivers injury risk in road traffic. Results of the EU-projectGADGET, Work Package 3. Bern, BFU.http://www.kfv.at/fileadmin/Publikationen_englisch/GADGET-FinalReport.pdf54

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 1. Autokoolide nimed, kellele maanteeamet saatis kutse vastata küsimustikule 2010LISA 1. AUTOKOOLIDE NIMED, KELLELE MAANTEEAMET SAATISKUTSE VASTATA KÜSIMUSTIKULEJrk.nr Kooli nimi Jrk.nr Kooli nimiAbja GümnaasiumFIE Ilmar KarjaneFIE Helmo MertensFIE Marko MartinJ.Liivi nimeline Alatskivi KeskkoolErkki Orunuk AutokoolAravete KeskkoolMTÜ Hiiumaa Tehnika jaSpordiklubiOrigon EST OÜOÜ KagukaarKesklinna Autokool OÜEreston OÜKolandria Autokool OÜLeisi KeskkoolAvinurme GümnaasiumLoksa I KKElva Autokool OÜLähte ÜhisgümnaasiumOÜ Fixum AKLüganuse KeskkoolOÜ KlimbergA&J AUS OÜIisaku GümnaasiumAlfa Pro OÜAve Autokool OÜAUS OÜJõgeva Maakonna AutomMotokoolitus OÜJõgeva ÜhisgümnaasiumOÜ LakarosseAutokool MewoStalker Nord OÜIda- Virumaa KutsehariduskeskusJuusu Auto OÜIda-Virumaa Autokool OÜBaltic Drive MTÜJärva-Jaani GümnaasiumEAKU MTÜMTÜ Võru AutomJMTV OÜKadrina KeskkoolMGM OÜKarksi-Nuia GümnaasiumMTÜ JuniksolRAUL KELL VÕRUMAA AUTOKOOLMTÜ Noorsoo Assosatsioon KiirusKehra GümnaasiumOÜ AksegenToomas Tanne Kehra AutokoolOÜ EduseppKehtna Majandus- ja TehnoloogiakoolOÜ Narva AutomKeva ASOÜ Neti AutokoolOÜ Autokool SignaalOÜ YungmanUnomar Grupp OÜPrime Auto OÜFIE Jüri PärtelTÜ Jungman PlussMaarja Autokool FIE Tarmu PajulaOlustvere Teenindus- jaMajanduskoolKiviõli I KeskkoolOrissaare GümnaasiumKoeru KeskkoolJärva Autokool OÜOÜ A-AutomJärvamaa KutsehariduskeskusOÜ Viru AutomKesk-Eesti õppesõiduväljak MTÜKose Autokool OÜOÜ Annely AutokoolKose Koolitus MTÜPaide KutsekeskkoolKunda ÜhisgümnaasiumSisekaitseakadeemiaPolitseikolled?i PolitseikoolKuressaare AmetikoolAutokool MadelOÜ Taavo Tenno AutokoolOÜ KolandriaOlevipoeg OÜMTÜ Autom Põltsamaa LiiklusklubiH&M Mertens OÜPõltsamaa AmetikoolAide ASFIE Evgeni Kurisoo PõlvamaaAutokoolAide Autokool OÜMTÜ Klubi Põlva Autom55

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 1. Autokoolide nimed, kellele maanteeamet saatis kutse vastata küsimustikule 2010Jrk.nr Kooli nimi Jrk.nr Kooli nimiMotosõit OÜMG Autokool OÜOverlin OÜMGA Koolitus OÜPärnu Autokool OÜMihhail Baturin-StendallPärnumaa KutsehariduskeskusMotokaru AutokoolRolla OÜMTÜ TSK KvartJüri Mägi FIEMustamäe Autokool OÜLääne-Virumaa Autokool OÜNiguliste Autokool OÜNorax Koolitus OÜOberst Takso OÜOÜ Autosõit RakvereOniks Plus OÜOÜ Rossmanni AutokoolOÜ ABC KoolitusRakvere AmetikoolOÜ AlekspaSõidukoolituse OÜOÜ AutkolRäpina AianduskoolOÜ AutoaegRäpina ÜhisgümnaasiumOÜ Autokool BaltikaOÜ Kohe OÜ Autokool F-1Leles OÜOÜ BellanoraOÜ Plekk-LiisuOÜ CernanRitmo OÜOÜ City Services GroupSaue AutokoolOÜ DartanjanAutorem OÜOÜ GestaniFIE Igor IvanovskiOÜ HK Harju AutomikOÜ ErmanOÜ IntenseOÜ PromingOÜ JefpaOÜ Stalika-VeodOÜ JevgeniaTabivere GümnaasiumOÜ Kalju AutokoolABC LiikluskoolOÜ LaplaraviaAleksandri Autokool OÜOÜ LplaraviaArno Taim AutokoolOÜ MadleerAS OdiumOÜ Plekk-Liisu LiikluskoolAutokool Drive OÜOÜ Rae LiikluskoolAutokool Kevad OÜOÜ Rethal AutoAutokool Radar OÜOÜ S&S DriveAutom Tallinna Autokool OÜOÜ STAAutosõit OÜOÜ Vahtralehe AutokoolAveda Koolituse OÜOÜ ValkrusCarmen Holding OÜOÜ Venta PlusDriveLux OÜRK Teeninduse OÜEris Drive OÜRoolikool OÜErmelo OÜSKY Autokool OÜGrandAuto OÜSoovitav OÜHaja Autokooli OÜStalker Autokool OÜHelju Kalviku Autokool Harju AutomTallinna Autobussikoondise ASHille Eriku autokoolTallinna TehnikakõrgkoolHorizontrans OÜTallinna Trammi- jaTrollibussikoondise ASJohannes Pirita LiikluskoolTehnosprint RN OÜJUAUS OÜTestudo OÜKadrioru Autokool OÜUltra Trans OÜKristiine Autokool OÜViktal Grupp OÜLaanepere Koolitus OÜViktorija Autokool OÜLaplar OÜVivat OÜLasnamäe Autokool OÜTamsalu GümnaasiumLiivalaia GümnaasiumMai Metsik Autokool OÜLinedis OÜErasõit OÜ56

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 1. Autokoolide nimed, kellele maanteeamet saatis kutse vastata küsimustikule 2010Jrk.nr Kooli nimi Jrk.nr Kooli nimiRakvere Autokool OÜOÜ GardezTapa Autokool OÜVäike-Maarja ÕppekeskusTapa GümnaasiumVärska GümnaasiumOÜ ERK AutokoolValgamaa KutseõpekeskusA.K.V.R Auto OÜVana-Antsla KutsekeskkoolAutokool Viva Liiklus OÜFIE Mati ViinAutokoolitus OÜRaivo OÜAutra Koolitus OÜVana-Vigala Tehnika- jaTeeninduskoolBasilika OÜViljandi Ühendatud KutsekeskkoolKiivi Autokool OÜVarstu Keskkooli AutokoolMTÜ Viva LiiklusVastseliina gümnaasiumi AutokoolOÜ Aktsent autokoolFoori AutokoolOÜ CapitellumLRK LiiklusklubiOÜ Triada AutokoolMTÜ Viljandi AutomRadiant OÜOÜ Autokool AlopexRadimix OÜOÜ LRK AutokoolitusRiiamäe autokool OÜOÜ RoolRopka Autokool OÜVõnnu KeskkoolRopka Erakool OÜFIE LEmbit Solomi AutokoolRüütli Autokool OÜTugev Partner OÜSirago Autokool OÜTõrva GümnaasiumSõiduekspert OÜTõstamaa KeskkoolTartu Autom MTÜTüri GümnaasiumTartu KutsehariduskeskusTüri MajandusgümnaasiumThulemann OÜTulundusühistu IllaniVasara Autokool OÜMati Männik Kiviõli AutokoolVPK Koolitus OÜOÜ Kursus&KoOÜ Kristal AutoOÜ Valga MakdGoBus Autokool OÜOÜ ViltumägiOÜ Ekspress- Auto L57

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 2. Küsimustikule vastanud autokoolide nimed 2010LISA 2. KÜSIMUSTIKULE VASTANUD AUTOKOOLIDE NIMEDValidFrequency PercentValid CumulativePercent PercentAbja Gümnaasium 1 0,7 0,7 0,7Aleksandri Autokool 1 0,7 0,7 1,4Alfa Pro Autokool 1 0,7 0,7 2,1Autom Põltsamaa Liiklusklubi 1 0,7 0,7 2,8Avinurme Gümnaasium 1 0,7 0,7 3,5City Services group 1 0,7 0,7 4,2Erkki Orunuk Autokool 1 0,7 0,7 4,9Erman Autokool 1 0,7 0,7 5,6GrandAuto 1 0,7 0,7 6,3Hille Eriku Autokool 1 0,7 0,7 6,9Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus 1 0,7 0,7 7,6Igor Ivanovski Autokool 1 0,7 0,7 8,3Ilmar Karjane 1 0,7 0,7 9Johannes Pirita Liikluskool 1 0,7 0,7 9,7Juhan Liivi nim. Alatskivi Keskkool 1 0,7 0,7 10,4Jõgeva Ühisgümnaasium 1 0,7 0,7 11,1Järva-Jaani Gümnaasium 1 0,7 0,7 11,8Järvamaa Kutsehariduskeskus 1 0,7 0,7 12,5Jüri Pärtel 1 0,7 0,7 13,2Kalle Koppel FIE 1 0,7 0,7 13,9Kehra Gümnaasium 1 0,7 0,7 14,6Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool 1 0,7 0,7 15,3Kesklinna Autokool 1 0,7 0,7 16KeVa AS 1 0,7 0,7 16,7Kiviõli I Keskkool 1 0,7 0,7 17,4Koeru Keskkool 1 0,7 0,7 18,1Kuressaare Ametikool 1 0,7 0,7 18,7Lakarosse 1 0,7 0,7 19,4Lembit Solom Autokool FIE 1 0,7 0,7 20,1Leon Services 1 0,7 0,7 20,8Lüganuse Keskkool 1 0,7 0,7 21,5Maarja Autokool FIE Tarmu Pajula 1 0,7 0,7 22,2Marko Martin FIE 1 0,7 0,7 22,9Mati Männik Kiviõli Autokool 1 0,7 0,7 23,6Mati Viin 1 0,7 0,7 24,3Motokaru Autokool 1 0,7 0,7 25MTÜ Kose Koolitus 1 0,7 0,7 25,7MTÜ Narva Autom 1 0,7 0,7 26,4MTÜ Noorsoo Assotsiatsioon Kiirus 1 0,7 0,7 27,1MTÜ Viljandi Autom 1 0,7 0,7 27,8MTÜ VIVA Liiklus 1 0,7 0,7 28,5MTÜ Võru Autom 1 0,7 0,7 29,2Oberst Takso OÜ 1 0,7 0,7 29,9OLEVIPOEG 1 0,7 0,7 30,6Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool 1 0,7 0,7 31,2Orissaare Gümnaasium 1 0,7 0,7 31,9Osaühing Venta Plus 1 0,7 0,7 32,658

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 2. Küsimustikule vastanud autokoolide nimed 2010OÜ Autokool Alopex 1 0,7 0,7 33,3OÜ Autokool Drive 1 0,7 0,7 34OÜ Autokool Kevad 1 0,7 0,7 34,7OÜ Autokool Madel 1 0,7 0,7 35,4OÜ Autokool MEWO 1 0,7 0,7 36,1OÜ Autokool Viva Liiklus 1 0,7 0,7 36,8OÜ Autokoolitus 1 0,7 0,7 37,5OÜ Autom Tallinna Autokool 1 0,7 0,7 38,2OÜ Autosõit Haapsalu 1 0,7 0,7 38,9OÜ Autosõit Tallinn 1 0,7 0,7 39,6Oü Autosõit TARTU 1 0,7 0,7 40,3OÜ Autra Koolitus 1 0,7 0,7 41OÜ Ave Autokool 1 0,7 0,7 41,7OÜ Aveda Koolituse 1 0,7 0,7 42,4OÜ Bellanora 1 0,7 0,7 43,1OÜ Dartanjan 1 0,7 0,7 43,7OÜ Delta Autokool 1 0,7 0,7 44,4OÜ DriveLux 1 0,7 0,7 45,1OÜ Ekspress Auto L 1 0,7 0,7 45,8OÜ Elva Autokool 1 0,7 0,7 46,5OÜ Eris Drive 1 0,7 0,7 47,2OÜ ERK Autokool 1 0,7 0,7 47,9OÜ ERMELO 1 0,7 0,7 48,6OÜ FIXUM AK 1 0,7 0,7 49,3OÜ Gestani 1 0,7 0,7 50OÜ GoBus Autokool 1 0,7 0,7 50,7OÜ H&M Mertens 1 0,7 0,7 51,4OÜ Haja Autokooli 1 0,7 0,7 52,1OÜ HK Harju Automik 1 0,7 0,7 52,8OÜ Horizontrans 1 0,7 0,7 53,5OÜ Ida-Virumaa Autokool 1 0,7 0,7 54,2OÜ Jevgenia 1 0,7 0,7 54,9OÜ JMTV 1 0,7 0,7 55,6OÜ JUAUS 1 0,7 0,7 56,2OÜ Juusu Auto 1 0,7 0,7 56,9OÜ Järva Autokool 1 0,7 0,7 57,6OÜ Kadrioru Autokool 1 0,7 0,7 58,3OÜ KAGUKAAR 1 0,7 0,7 59OÜ Kalju Autokool 1 0,7 0,7 59,7OÜ Kiivi Autokool 1 0,7 0,7 60,4OÜ Kohe 1 0,7 0,7 61,1OÜ Kose Autokool 1 0,7 0,7 61,8OÜ KURSUS & KO 1 0,7 0,7 62,5OÜ Laplaravia 1 0,7 0,7 63,2OÜ Leles 1 0,7 0,7 63,9OÜ Madleer 1 0,7 0,7 64,6OÜ Mai Metsik Autokool 1 0,7 0,7 65,3OÜ MGA Koolitus 1 0,7 0,7 66OÜ MGM 1 0,7 0,7 66,7OÜ Motokoolitus 1 0,7 0,7 67,4OÜ Motosõit 1 0,7 0,7 68,1OÜ Neti Autokool 1 0,7 0,7 68,759

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 2. Küsimustikule vastanud autokoolide nimed 2010OÜ Niguliste Autokool 1 0,7 0,7 69,4OÜ Norax Koolitus 1 0,7 0,7 70,1OÜ Proming 1 0,7 0,7 70,8OÜ Radiant 1 0,7 0,7 71,5OÜ RADIANT 1 0,7 0,7 72,2OÜ Rae Liikluskool 1 0,7 0,7 72,9OÜ Raivo 1 0,7 0,7 73,6OÜ Roolikool 1 0,7 0,7 74,3OÜ Rüütli Autokool 1 0,7 0,7 75OÜ Sky Autokool 1 0,7 0,7 75,7OÜ Soovitav 1 0,7 0,7 76,4OÜ STA 1 0,7 0,7 77,1OÜ Sõidukoolituse 1 0,7 0,7 77,8OÜ Taavo Tenno Autokool 1 0,7 0,7 78,5OÜ Tapa Autokool 1 0,7 0,7 79,2OÜ Tugev Partner 1 0,7 0,7 79,9OÜ UNOMAR Grupp 1 0,7 0,7 80,6OÜ Vahtralehe Autokool 1 0,7 0,7 81,2OÜ Valga Makd 1 0,7 0,7 81,9OÜ Valkrus 1 0,7 0,7 82,6OÜ VIVAT 1 0,7 0,7 83,3OÜ Yungman 1 0,7 0,7 84OÜ"Viru Autom" 1 0,7 0,7 84,7Põltsamaa Ametikool 1 0,7 0,7 85,4Pärnumaa Kutsehariduskeskus 1 0,7 0,7 86,1Rakvere Ametikool 1 0,7 0,7 86,8Rakvere Autokool 1 0,7 0,7 87,5Ropka autokool 1 0,7 0,7 88,2Räpina Ühisgümnaasium 1 0,7 0,7 88,9S&S Drive 1 0,7 0,7 89,6Stalker autokool 1 0,7 0,7 90,3Tabivere Gümnaasium 1 0,7 0,7 91Tallinna Autobussikoondise AS 1 0,7 0,7 91,7Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 1 0,7 0,7 92,4Tamsalu Gümnaasium 1 0,7 0,7 93,1Tartu Autom MTÜ 1 0,7 0,7 93,7Tartu Kutsehariduskeskus 1 0,7 0,7 94,4Toomas Tanne Kehra Autokool FIE 1 0,7 0,7 95,1Tõrva Gümnaasium 1 0,7 0,7 95,8TÜ Illani 1 0,7 0,7 96,5TÜ Jungman Pluss 1 0,7 0,7 97,2Türi Majandusgümnaasium 1 0,7 0,7 97,9Vana-Antsla Kutsekeskkool 1 0,7 0,7 98,6Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool 1 0,7 0,7 99,3Värska Gümnaasium 1 0,7 0,7 100Total 144 100 100*Kaubamärgina kasutatav nimi+ Ettevõtte andmed.60

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 3. Autokoolide valimi regionaalne jaotus 2010LISA 3. AUTOKOOLIDE VALIMI REGIONAALNE JAOTUSAsulaKoolide arvasulasValim Asula ValimAbja-Paluoja 1 1 Abja-Paluoja 1Ahja 1 1 Ahja 1Alatskivi 1 1 Alatskivi 1Aravete 1 0 Avinurme 1Aruküla 1 0 Elva 1Audru 2 0 Haapsalu 2Avinurme 1 1 Jõgeva 2Elva 1 1 Jõhvi 3Haapsalu 2 2 Järva-Jaani 1Iisaku 1 0 Kehra 2Jõgeva 3 2 Kehtna 1Jõhvi 3 3 Keila 2Järva-Jaani 1 1 Kilingi-Nõmme 1Kadrina 1 0 Kiviõli 1Karksi-Nuia 1 0 Koeru 1Kassi 1 0 Kohtla-Järve 2Kehra 2 2 Kose 1Kehtna 1 1 Kuressaare 2Keila 3 2 Käina 1Kilinginõmme 1 1 Kärdla 1Kiltsi 1 0 Lüganuse 1Kiviõli 1 1 Maardu 2Koeru 1 1 Narva 8Kohtla-Järve 2 2 Olustvere 1Kose 2 1 Orissaare 1Kunda 1 0 Paide 2Kuressaare 2 2 Põltsamaa 2Kuusalu 1 0 Pärnu 4Käina 1 1 Rakvere 4Kärdla 2 1 Rapla 3Leisi 2 0 Räpina 2Loksa 1 0 Sillamäe 2Lähte 1 0 Sonda 1Lüganuse 1 1 Suuremõisa 1Maardu 6 2 Tabivere 1Maidla 1 0 Tallinn 50Narva 13 8 Tamsalu 1Olustvere 1 1 Tapa 1Orissaare 1 1 Tartu 12Paide 5 2 Tõrva 161

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 3. Autokoolide valimi regionaalne jaotus 2010Paikuse 1 0 Türi 1Paistu 1 0 Uusküla 1Papsaare 1 0 Valga 2Põltsamaa 2 2 Vana-Antsla 1Põlva 5 0 Vana-Vigala 3Pärnu 8 4 Viljandi 3Rakvere 5 4 Võru 3Rapla 2 3 Väike-Maarja 1Räpina 2 2 Värska 1Saku 1 0 144Saue 4 0Sillamäe 5 2Tabivere 2 1Tallinn 79 50Tamsalu 1 1Tapa 5 1Tartu 23 12Tiskre 1 0Toila 1 0Tõrva 1 1Tõstamaa 1 0Türi 3 1Uusküla 1 1Sonda 1 1Valga 3 2Vana-Antsla 1 1Vana-Vigala 3 3Vana-Võidu 1 0Varstu 1 0Vastseliina 1 0Viljandi 6 3Võnnu 1 0Võru 2 3Väike-Maarja 2 1Värska 1 1kokku 253 143KalleSuuremõisaKoppel 162

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 4. Autokooli profiili kirjeldav küsitlus 2010LISA 4. AUTOKOOLI PROFIILI KIRJELDAV KÜSITLUSAutokooli profiilAnkeedis on 12 küsimustKooli andmed63

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 4. Autokooli profiili kirjeldav küsitlus 201064

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 4. Autokooli profiili kirjeldav küsitlus 201065

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 4. Autokooli profiili kirjeldav küsitlus 2010Täname teid, et vastasite ankeedile.66

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik 2010LISA 5. ÕPETAJA PROFIILI KIRJELDAV KÜSIMUSTIKÕpetaja profiilAnkeedis on 24 küsimustTaustaandmed67

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik 201068

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik 2010Õppemeetodite kasutamine69

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik 201070

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik 201071

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik 2010Enesekohased küsimused72

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 5. Õpetaja profiili kirjeldav küsimustik 2010Täname teid, et vastasite ankeedile.73

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010LISA 6. ÕPILASE ARVAMUST KIRJELDAV KÜSIMUSTIKKüsimustik enne esmase juhiloa saamist - õpingute kaardistusÕnnitleme teid eksamite eduka sooritamise puhul!Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakenduskavas aastateks 2008-2013 on Maateeametile seatudülesandeks kaardistada autokoolide tänane olukord ja välja töötada indikaatorid autokoolides läbiviidavakoolituse kvaliteedi hindamiseks. Käesolev küsimustik on üks osa sellest kaardistavast uuringust.Teie isikuga seotud andmeid ja antud vastuseid ei avalikustata. Neid kasutame ainult andmeteanalüüsimisel statistiliste meetoditega.Tärniga (*) märgitud küsimustele vastamine on kohustuslik.Ankeedis on 35 küsimustÕpilase profiil74

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201075

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201076

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010TeooriaõpeTeooriaõppe kaardistus77

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201078

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010SõiduõpeSõiduõppe kaardistus79

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201080

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201081

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010Õpieesmärgid82

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201083

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010Enesekohased küsimused84

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010Riske vältivat, keskkonda säästvat ja teisi liiklejaid arvestavat liiklemist!Täname teid, et vastasite ankeedile.85

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010Вопросник перед получением первичных правПоздравляем Вас с успешной сдачей экзамена!В национальной программе по безопасности дорожного движения Эстонии в течении 2008-2013лет, Шоссейный Департамент Дорог проводит исследование по определению сегодняшнегосостояния автошкол и желает выработать индикаторы (показатели) для оценки качества обучения,проводимого в автошколах. Данный вопросник является частью этого исследования.Данные, связанные с Вашей личностью, и Ваши ответы не будут обнародованы. Они будутиспользованы только при анализировании данных статистическим методом.На вопросы, обозначенные (*), отвечать обязательно.Всего вопросов в этой анкете: 35Профиль ученика86

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201087

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201088

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010TeooriaõpeOбучение теории89

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201090

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010SõiduõpeОбучение вождению91

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201092

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201093

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201094

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010Цели обучения95

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 201096

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010Вопросы личного характера97

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 6. Õpilase arvamust kirjeldav küsimustik 2010Отправить вашу анкетуБлагодарим за участие в опросе!98

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 7. Autokoolidele saadetud kutse tekst 2010LISA 7. AUTOKOOLIDELE SAADETUD KUTSE TEKSTLugupeetud autokooli juhataja!Maanteeametile Eesti Rahvusliku Liiklusohutusprogrammiga ja uueliiklusseadusega seatud ülesannete täitmiseks viime läbi autokoolidehetkeolukorda kaardistava uuringu. Uuringu jaoks kogume andmeid kaheküsitluse abil:1. Kooli profiil http://kysitlus.hk.tlu.ee/index.php?sid=51458&lang=et2. Õpetaja profiil http://kysitlus.hk.tlu.ee/index.php?sid=17667&lang=etPalun edastage õpetaja profiili kaardistamiseks mõeldud küsimustik oma koolistöötavatele õpetajatele. Vastuseid ootame mõlemale küsimustikule hiljemalt 6.septembriks 2010. aastal kella 17.00-ks.Lugupidamisega,Maanteeameti eksamiosakonna peaspetsialistEpp Loorens636 1113Epp.loorens@mnt.ee99

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 8. Õpilastele pärast sõidueksami positiivset sooritamist antud kutse vastata küsimustikule 2010LISA 8. ÕPILASTELE PÄRAST SÕIDUEKSAMI POSITIIVSETSOORITAMIST ANTUD KUTSE VASTATA KÜSIMUSTIKULEEesti keeles:Õnnitleme teid eksamite eduka sooritamise puhul!Eesti rahvusliku liiklusohutusprogrammi rakenduskavas aastateks 2008-2013 onMaateeametile seatud ülesandeks kaardistada autokoolide tänane olukord ja välja töötadaindikaatorid autokoolides läbiviidava koolituse kvaliteedi hindamiseks. Käesolevküsimustik on üks osa sellest kaardistavast uuringust.Enne kui tulete oma esmasele juhiloale järele, vastake palun küsimustikule, mille leiateinterneti aadressil http://bit.ly/opingudVene keeles:Поздравляем Вас с успешной сдачей экзамена!В национальной программе безопасного дорожного движения Эстонии в течении2008-2013 лет Шоссейному департаменту дорог дано задание исследоватьсегодняшнее состояние автошкол и выработать индикаторы для оценки качестваобучения проводимого в автошколах. Настоящий вопросник является частью отэтого исследования.Перед тем, как пойдете получать свои первичные права, ответьте, пожалуйста, навопросник, который найдете по интернет адресу http://bit.ly/opingud-ru100

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 9. Koolide nimekiri ja küsimustikule vastanud õpilaste arv 2010LISA 9. KOOLIDE NIMEKIRI JA KÜSIMUSTIKULE VASTANUDÕPILASTE ARVAutokooli nimiVastanudVastanudAutokooli nimiõpilaste arvõpilaste arvEi ole kooli nimetatud 1 Plekk-Liisu 1Aide Autokool 7 Põltsamaa autom 1Alopex 3 Pärnu Bussipargi autokool 1Annely autokool 1 Radant 1Atlanta (Eris Drive) 3 Radar 1Autokool Drive 1 Rool 1Autokool Kevad 1 Räpina 1Autokool Madel 1 Sõidukoolitus 1Autokool Radar 1 Taavo Tenno Autokool 3Autokool Radial 1 Tapa autokool 1Autom Autokool 2 Tartu KHK 1Autom Põltsamaa Liiklusklubi 2 Testudo 1Autom Tallinna autokool 1 Türi Gümnaasiumi 1Autosõit 9 Vana-Võidu Autokool 1Ave Autokool 4 Venta Plus 3Aveda 2 Viktal 1Bellanora 2 Viktorija autokool 2Erman Autokool 1 Viljandi autokool Madel 1FIE Lembit Solom Autokool 1Viljandi ÜhendatudKutsekeskkooli autokool1GoBus Autokool 2 Viltumäe 1Haja 1 Viva Liiklus 1Helmo Autokool 1 Vivat autokool 1Hille Eriku Autokool Radial 1 Võru Autom 3Järva Autokool 6 Võrumaa Autokool 9Järvamaa Kutsehariduskeskus 1Kadrioru Autokool 1Kaja autokool 1Kehra autokool 1Klimberg 2Kose Koolitus 4Kuressaare Ametikool 1Laplar 2Lasnamäe Autokool 1LRK Autoklubi 2LRK Autokoolitus 4Madel Autokool 1MAKD 1MG autokool 1Motohunt 1Motokaru Autokool 1Niguliste autokool 3Odium autokool 1Origon EST Autokool 1Orissaare Autokool 1Overlin 1101

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 10. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid teooriaõppega rahul või rahulolematud 2010LISA 10. ÕPILASTE OMASÕNALISED PÕHJENDUSED MIKS NAD OLIDTEOORIAÕPPEGA RAHUL VÕI RAHULOLEMATUDOlin teooriaõppega rahul, sest ......Kuna olin õpingute tõttu jätnud lubade tegemise pooleli. ARKi sain minna peale 2 aastast pausi. Needteadmised olid ikka veel olemas ja sain tehtud ARK teooria eksami ja sõidueksami.Õpetaja Kalev Orgla oli oma koha vääriline.Õpetaja oli väga huvitav ja suutis panna kõik õpilased teemast huvituma.Õpetaja seletas kõik situatsioonid lahti.Rahulik ja sõbralik õpetaja, kes samas suutis kõik asjad väga selgeks teha .tegelikult ma enam nii väga ei mäletagi, sest sutokoolist on möödas 5 aastat aga Arki jõudsin alles selaastal. (laiskus). põhimõtteliselt saab asjad kõige kergemini selgeks siis, kui asju arutatakse elust enesegateemadel!õpetaja oskas tundi väga huvitavalt ja sisukalt läbi viia, tuues näiteid liiklusest tegelikust elust kui ka endakogemustest.Oskas väga hästi ära seletada keerulisemad mõisted, mis tegi õppimise lihtsamaks.Kui teatud põhjusel ei saanud loengus osaleda, siis oli võimalik loeng e-õppe keskonnas videofailina ülevaadata ja test selle kohta lahendada.rääkis ilusti ja selgitas kõik küsimused ilusti meile ära.Kuna õpetaja tegi kõik asjad väga hästi selgeks.õpetaja oli hea ning rääkis huvitavalt!!!õpetaja oli tasemel ja oskas alati küsimustele vastata mis esitati.erinevate situatsioonide ja ohtlike olukordade kohta näidati video klippe ja räägiti kuidas neid olukordivältida!были подробно и понятно разобраны все темы курса.Полностью уяснил алгоритм дорожного движения.Позитивный и мотивирующий подход преподавателя. Доступность материалов и гибкаявозможность получения консультаций и разборки сложных вопросов по теории.Доступно всё объяснялось, проводии контроль знаний.Õpetaja oli meeldiv, oskas seletada, vastas küsimustele ja haaras õpilasi vestlusesse.sain kõik vajaliku teada et hakkama saadaõpetaja seletas teooriat innuga.sain piisavalt hea koolituse.õpetaja esitas selle huvitavalt vesteldes õpilastega, mitte lihtsalt tahvlilt maha lugedes.seletati kõike väga hästiÕpetajad oskasid seletada lahti kõik meie esitatud küsimused ja meile selgeks teha. Midagi arusaamatuksei jäänud nende tundide käigus.Õpetaja oli siga vingeПреподаватели были очень приветливыми и очень хорошо излагали рабочий материал!благодаряим я знаю правила дорожного движения!Õpetaja oli äärmiselt kompetentne ja suure kogemusega ning oskas õpilasi väga hästi motiveerida.õpetaja tõi palju näiteid reaalsest elust ja õppetöö ei tundunud kuivana.õpetaja oli hea ja tänu sellele sain kõigest lihtsalt aru.102

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 10. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid teooriaõppega rahul või rahulolematud 2010Olin teooriaõppega rahulolematu, sest ......oli igav, võiks tõesti olla rohkem power pointi, videoklippe või praktilisi ylesandeidmuidu oli nagu kõik OK aga õpetaja, kes seletas, rääkis maru vaikselt, aeglaselt ja vabandan väga"uimaselt" .plohoe i nevnjatnoe objasnenieõpetaja ei vastanud meie küsimustele. Ta rääkis pikalt ja hoopis teisest teemast kui meie soovisime103

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Lisa 11. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid sõiduõppega rahul või rahulolematud 2010LISA 11. ÕPILASTE OMASÕNALISED PÕHJENDUSED MIKS NAD OLIDSÕIDUÕPPEGA RAHUL VÕI RAHULOLEMATUDOlin sõiduõppega autokoolis rahul, sest ...sõitsime väga erinevaid marsruute pidi ning õpetaja näitas ära ka paljud eksamil sõidetavad keerulisedkohad.õpetajad olid väga proffessionaalsed ja mingit lihtsalt pääsemist ei olnud, kuigi natuke tegi see kanärviliseks aga hiljem oli tänu sellele riiklikuks eksamiks korralikult valmistatud ja riiklikul eksamilprobleeme ei esinenud.Kõik toimis nii nagu peab.Sõiduõpetaja oli hea.Mul oli supper hea sõiduõpetaja! Rahulik, selgitas asju lihtsalt ja lühidalt!Sain kõikidele oma küsimustele seoses sõiduõppega õpetajalt vastused. Meeldis, et õpetaja suhtumineoli minusse austav.omandasin piisavalt kogemusi et autoga iseseisvalt hakkama saada.Sõiduõpetaja oli väga hea õpetaja. Ei sekkunud minu õppesõitu nt rooli keeramise või pidurivajutamisega. Tänu heale juhendamisele sain iseseisvalt sõiduga hakkama. Meeldis õpetaja positiivnesuhtlemine.Ta oli rahulik ning seletas keerulisemad asjad lahti.õpetaja seletas kõik mis mulle arusaamatuks jäi korralikult lahti ja vahel ka joonistas ette.õpetaja ise jäirahulikuks ja oli sõbralik.Научился ездить безопасноSõiduõpetaja oli alati kättesaadav ja järjekorrad polnud pikad.Позитивный и спокойный подход инструктора. Дополнительные уроки по движению за городом ина шоссе. Способность замечать слабые стороны с последующим их закреплением. Советы нетолько по движению, правилам, но и знанию автомобиля и учитывание его возможностей.Было проявлено безграничное терпение, отработаны самые сложные перекрёстки, задания. Еслибыло не понятно, объяснялось пока не поймуребта (преподователи) знают, что делают...sõiduõpetaja oli väga tasemel.nad olid seal ülimalt mõistvad ja sõbralikud. Igas küsimuses sain kindel olla, et saan neilt abi.Mul oli meeldiv oma õpetajaga sõita. Saime alati väga hästi läbi. Läksin alati tundi hea enesetundega.õpetaja oli vägagi hea sõiduõpetaja.sain ekamid tehtudÕpetaja oli arusaav ja juhendas palju kui hakkama ei saanud.smenila insturktora Viktora, na Andrusa.Kuna õpetajad olid arusaavad ja kannatlikud minu suhtes.Õpetajad olid täiega lahedadolin rahul autokooliga Autosõit oü. Autokkool Jõgeva Autom sõiduõpe jättis soovida.Kuna õpetaja oli väga rahulik, ei sisendanud negatiivseid tundeid. Pigem oli positiivne ning meeldiv,vaatamata sellele, kus oli vaja märkus teha, ta ka tegi.õpetaja oli rahulik ja seletas hästiTäitsin valikvastustega tabeli Autosõit OÜ kohta. Olin rahul, sest õpetajad motiveerisid ja julgustasid.ta oli väga hea ja rahulik inimene104

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.Lisa 11. Õpilaste omasõnalised põhjendused miks nad olid sõiduõppega rahul või rahulolematud 2010sõiduõpetajaga saime hästi läbi.õpetaja teadis täpselt mida ja kuidas tuleb selgeks saada.Mulle pakuti erinevaid võimalusi sõiduõpete teostamiseks. Tahan öelda, et olen sõiduõppega autokoolisväga rahul, paremini enam ei oleks saanudki.tegin palju sõidutunde ja läbisime väga erinevaid situatsioone/tänavaid/ristmikke. Õpetajad olidsümpaatsed ja vastasid alati tekkinud küsimustele. Väga rahul ka sellega, et sain õppe nii kuival kui kalumisel/jäisel teel sõitmiseks, mida suvel õppides poleks saanud.Olin sõiduõppega autokoolis rahulolematu, sest ...ei olnud rahul kuna instruktor oli kuri ja närviline, milletõttu vahetasin teda teise vastu.õpetaja läi tihti sõidutundi hiljaks ning tänu sellele jäi tunni pikkus lühemaks.minu jaoks jäi ette nähtud sõidutunde väheseksAutokooli juhataja ei pidanud peaaegu kunagi kinni kokkulepitud aegadest. Kontoris ei olnud teda kunagikohal, kui oli vaja paberimajandus korda ajada. Juhataja võttis vastu autokooli sõidueksameid, aga eiteatanud ette, et eksam ära jääb kuna on haige. Järjekorrad sõidueksamile olid mitu nädalat.ei olnud rahulolematu.do smeno instruktora, Viktor ljubil pooratj, dovesti do sljoz. instruktor bql ne uravnovesennqmchelovekom.Autokooli sõiduõpetaja oli liialt pealiskaudne ning aeglane (sellest, sain ma alles siis aru kui mul üks tundasendati Tõnis Aidoga, kes kasutas hoopis teistsuguseid õppemeetodeid ja palju paremaid, ma ei osanudseda õpetamist enne hinnata, kuna polnud autoga sõitnudki) ja kui sõidutunnid lõppema hakkasid olinma ainult ligikaudu 4 korda harjutanud külgboksi, kus mulle üteldi kõik ette, mis ma nüüd tegema peanega lastud absoluutselt enda peaga mõtelda, mis tuleb järgmiseks teha. Külgboksi sain ma selgeks üldsetänu Jaanus Raagile, kellelt ma lisatunde võtsin.õpetaja ei pööranud tähelepanu eriti meie sõidule. Pigem suhtles ta koguaeg telefonis teistega ja seegajäid paljud harjutused tegemata ja me viibisime palju maantee peal sõites.Õpetaja oli liigselt mugav, vanades harjumustes kinni, tekitas tunde, et olin saamatu ja tunni edukussõltus suuresti õpetaja meeleolust.minu arust on õpilastele ette nähtud liiga vähe kohustuslikke sõidutunde. Mina alustasin sõidu õppimisttäiesti nullist ja minu arust taheti tundide alguses liiga palju asju korraga, mida meelde jätta. Muidugiolid tunnid ka 2*50 minutit pikad. Teooria tundide arvu võiks natuke vähendada, et saada juurdesõidutunde. 250 krooni ühe lisa tunni eest on päris palju.kui käisin teises autokoolis lisasõidutunde võtmas siis alles seal õppisin tähtsaid asju juurde näitekskäsipiduriga kallaku pealt minekut.Odiumi autokoolist lahkusin, kuna peale 120 sõidutundi ei olnud veel lootustki sõidueksamile pääseda.Õpetaja väitis, et temal on õigus ise oma õpilaste eksamit vastu võtta ja tema ei leidnud, et olen koolieksamiks valmis.eks ta ikka päris kalliks läksselle ajaga, mis ma seal sõitsin, pole peale 15 sõidutundi targemaks saanud. pärast seda õppisiniseseisvalt asjad selgeks ja sooritasin exami atlanta direktoriga. selleks ajaks oli neil ammu partnerlepinglõppetatud105

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 12. Mootorsõidukijuhi koolituse eesmärgid juhi käitumise erinevatel tasanditel (Keskinen jt 2009,kohandatud Ainjärv) 2010LISA 12. MOOTORSÕIDUKIJUHI KOOLITUSE EESMÄRGID JUHIKÄITUMISE ERINEVATEL TASANDITEL (KESKINEN JT 2009,KOHANDATUD AINJÄRV)Elu eesmärgid jaelamise oskusedKonkreetse sõidueesmärk jaolukordKonkreetsesliiklusolukorrastoimetulekKonkreetsemanöövritegemineMootorsõidukijuhi koolituse sisuTeadmised jaRiske suurendavad faktoridoskusedOhutusKeskkond4.1.Õpilane teab 4.2.Õpilane väärtustab4.3.Õpilane väär-kuidas elu üldisedohutust oma tustab keskkonnaeesmärgid ja väärtused,elu eesmärkides, säästmist oma elugrupinormid käitumises, normi-eesmärkides, käitu-jms mõjutab juhi des, joovastavate mises jms.käitumist.ainete tarbimisesjms.3.1.Õpilane teabsõidu eesmärgi,marsruudi valiku,sotsiaalse pingejms mõju juhi käitumisele.2.1.Õpilane omabliiklus- olukordadestoimetuleksuksvajalikke teadmisija oskusi (märguanded,ohutu pikivahe,sõidujärjekord,paikneminejms.1.1.Õpilane oskabsõidukit käsitleda(käike vahetada,pidurdada, kurvissõita jms).3.2.Õpilane teabjuhi psüühilise,vaimse ja tervislikuseisundi, sotsiaalsepinge, sõidu eesmärgijms seotudohte.2.2.Õpilane teaboludele mittevastavakiiruse ja pikivahega,liiklusreegliteeiramise ja teisteliiklejatega mittearvestamisega jmsseotud ohte.1.2.Õpilane teabsõiduki valestkäsitlemisesttulenevaid ohte.3.3.Õpilane teabsõiduviisi valiku,juhi seisundi, sotsiaalsepinge jmsmõju keskkonnasäästlikulesõidustiilile.2.3.Õpilane teabvalest kiirusest javäikesest pikivahest,vähesesttähelepanust jmstulenevat kahjulikkumõju keskkondasäästvale sõidustiilile.1.3.Õpilane teabsõiduki valestkäsitlemisesttulenevatkahjulikku mõjukeskkonnale.Enesehinnang4.4.Õpilane onteadlik omaväärtuste ja hoiakutemõjust käitumiselejuhina ningomab strateegiaidselle kahjuliku mõjuvältimiseks.3.4.Õpilane onteadlik enda tegevuseplaneerituseastmest, sõidu eesmärkidest,motiividestjms.2.4.Õpilane teabenda liiklusolukordadestoimetulekugaseotud tugevaidja nõrku külgi.1.4.Õpilane teabenda tugevaid janõrku külgi, mis onseotud sõidukikäsitlemisega.106

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 2010LISA 13. GDE-MAATRIKSIS TOODUD ÕPIVÄLJUNDID B-KATEGOORIA ÕPPEKAVAS1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4.1. Juhilt nõutavadteadmised, oskused ja võimed1.4.1. Juhilt nõutavadteadmised, oskused ja võimed1.4.1. Juhilt nõutavadteadmised, oskused ja võimed1) oskama kontrollida auto valmisolekut sõiduks; 1.1.2) oskama hinnata oma seisundit ja valmisolekutliiklemiseks;3) tundma ja oskama juhinduda liikluseeskirjastja teistest liiklemisega seotud õigusaktidest;3.4.2.1.1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4.1. Juhilt nõutavadteadmised, oskused ja võimed1.4.1. Juhilt nõutavadteadmised, oskused ja võimed1.4.1. Juhilt nõutavadteadmised, oskused ja võimed1.4.1. Juhilt nõutavadteadmised, oskused ja võimed1.4.1. Juhilt nõutavadteadmised, oskused ja võimed1.4.1. Juhilt nõutavadteadmised, oskused ja võimed1.4.1. Juhilt nõutavadteadmised, oskused ja võimed4) omama juhile vajalikku tähelepanuvõimet; 2.1.5) oskama autot juhtida ja sooritada üheaegseltmitut toimingut;6) oskama jälgida liiklust, hinnata liiklusolukordija hinnata oma tegevust objektiivselt;7) oskama ennustada teiste liiklejate tegevust jaseda arvestada;1.1.2.1.2.1.8) oskama olla oma käitumises teistele2.1.mõistetav ja võtta arvesse teiste võimalusi ningvajadusi;9) oskama kiiresti otsustada, vältida riski, õigesti 2.1.tegutseda ja toime tulla mitmesugustesliiklusolukordades;10) oskama kavandada sõiduteekonda; 3.1.1.4.1. Juhilt nõutavad11) valdama keskkonda säästvat, sujuvat jateadmised, oskused ja võimed ökonoomset sõidustiili.1.4.2. Juhi võimed on piiratud 1)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etinimesel on tahteline ja tahtmatu tähelepanu;1.4.2. Juhi võimed on piiratud 2) juhi tähelepanu peab töötama valivalt; 01.3.0107

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20101. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.4. Autosõidu jasõiduõppe olemus1.5. Õpetamine jahindamine1.5. Õpetamine jahindamine1.5. Õpetamine jahindamine1.6. Õpetaja ja õpilaseroll õppeprotsessis1.6. Õpetaja ja õpilaseroll õppeprotsessis1.6. Õpetaja ja õpilaseroll õppeprotsessis1.6. Õpetaja ja õpilaseroll õppeprotsessis1.7. Auto ja autokäsitsemine1.4.2. Juhi võimed on piiratud 3) juht peab olema võimeline tegelemaüheaegselt mitme tähelepanu nõudva asjaoluga;1.4.2. Juhi võimed on piiratud 4) aju on loominguline organ, kuid väsib kiiresti; 01.4.2. Juhi võimed on piiratud 5) oma tähelepanuvõimet peab oskamaratsionaalselt kasutada;1.4.2. Juhi võimed on piiratud 6) igas olukorras peab oskama säilitadatasakaalukust;1.4.2. Juhi võimed on piiratud 7) juhi võimed ja hoiakud on kujundatavad; 4.1.1.4.2. Juhi võimed on piiratud 8) hälbed käitumises sõltuvad juhi soost, east jasõidustaažist.1.5.1. Pärast koolitust peabõpilane mõistma, et:1.5.1. Pärast koolitust peabõpilane mõistma, et:1.5.1. Pärast koolitust peabõpilane mõistma, et:1.6. Õpetaja ja õpilase rollõppeprotsessis1.6. Õpetaja ja õpilase rollõppeprotsessis1.6. Õpetaja ja õpilase rollõppeprotsessis1) õppematerjal esitatakse siirdega lihtsamaltkeerukamale, kus uus teadmine haakubvaremõpituga ning aitab seda kinnistada; niikujuneb arusaam, et need teadmisedmoodustavad terviku;2) õppimine, kordamine ja teadmiste kontroll(ka enesekontroll) teenivad ühist eesmärki;3) iseseisval tööl ja eriti rühmatööl on õpingutesoluline osa.1) Pärast koolitust peab õpilasele selgeks saama,et õpitavat saab omandada tahtlikult jaeesmärgistatult või tahtmatult ning eesmärgita;2) õpitavat saab omandada kas iseseisvalt võiõpetaja ja õpilase ühistöö tulemusena;3) mida mitmekesisem on õpetus ja õpitavaainega tegelemine, seda põhjalikumalt aineomandatakse;4) õpiprotsessis on oluline õpitu õigeaegnekordamine, objektiivne ja õigeaegne tagasiside.1.6. Õpetaja ja õpilase rollõppeprotsessis1.7. Auto ja auto käsitsemine 1) Pärast koolitust peab õpilane teadmamootorsõidukite liigitust;003.1.4.1.00000001.1.108

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20101. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja auto käsitsemine 2) auto üldehitust ja juhtimisseadmeid; 1.1.1.7. Auto ja auto käsitsemine 3) mootorsõiduki näidikute tähendust; 1.1.1.7. Auto ja auto käsitsemine 4) kuidas teostada auto sõidueelset kontrolli; 1.1.1.7. Auto ja auto käsitsemine 5) kuidas kasutada auto juhtimisseadmeid. 1.1.1.7.1. Mootorsõidukite liigitus 1) Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada mootorsõidukite liigitust ja jaotustkategooriatesse;1.7.1. Mootorsõidukite liigitus 2) mootorsõidukite liigitust juhtimisõiguseseisukohalt.1.7.2. Auto üldehitus jajuhtimisseadmed1.7.3. Auto sõidueelne kontrollja juhtimisseadised1.7.3. Auto sõidueelne kontrollja juhtimisseadised1.7.3. Auto sõidueelne kontrollja juhtimisseadised1.7.3. Auto sõidueelne kontrollja juhtimisseadised1.7.3. Auto sõidueelne kontrollja juhtimisseadised1.7.3. Auto sõidueelne kontrollja juhtimisseadised1.7.3. Auto sõidueelne kontrollja juhtimisseadisedPärast koolitust peab õpilane teadma auto üldistehitust, mootori, jõuülekande, rooli, pidurite,veermiku toimet.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidasteostada sõiduki sõidueelset kontrolli javalmistuda sõiduks;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma miskuulub auto varustusse ja kuidas sedakasutatakse;3)Pärast koolitust peab õpilane teadma autokomplekti kuuluvaid turvaseadmeid ja nendekasutamise nõudeid;4) Pärast koolitust peab õpilane teadma autotulede, tahavaatepeeglite, ventilatsiooni, klaasijaistmesoojendi otstarvet;5) Pärast koolitust peab õpilane teadma istmereguleerimisega seotut;6) Pärast koolitust peab õpilane teadma autojuhtimisseadiste kasutamist;7) Pärast koolitust peab õpilane teadma autolkasutatavaid hõõglampe ja kaitsmeid.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.109

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20101. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1. TEEMA: JUHI KOOLITUS,AUTO JA AUTO KÄSITSEMINE1.7. Auto ja autokäsitsemine1.7. Auto ja autokäsitsemine10. TEEMA: 10.1. Tähelepanu jaennustamine10. TEEMA: 10.1. Tähelepanu jaennustamine10. TEEMA: 10.1. Tähelepanu jaennustamine10. TEEMA: 10.1. Tähelepanu jaennustamine10. TEEMA: 10.1. Tähelepanu jaennustamine1.7.4. Auto käsitsemine 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma millistinformatsiooni edastavad auto näidikud;1.7.4. Auto käsitsemine 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidaskasutada kõiki auto juhtimisseadiseid jalüliteid:– millal ja kuidas sidurit kasutada ja käikevalida ning vahetada,– millal ja kuidaspidurdada,– gaasipedaali kasutamisel toimuvat,–rooli kasutamisel toimuvat.Sõiduõppe käigus püütakseõpilast suunata selliselesõidustiilile, et ta jälgiks pidevaltliiklust enda ümber, suunatestähelepanu oskusele:Sõiduõppe käigus püütakseõpilast suunata selliselesõidustiilile, et ta jälgiks pidevaltliiklust enda ümber, suunatestähelepanu oskusele:Sõiduõppe käigus püütakseõpilast suunata selliselesõidustiilile, et ta jälgiks pidevaltliiklust enda ümber, suunatestähelepanu oskusele:Sõiduõppe käigus püütakseõpilast suunata selliselesõidustiilile, et ta jälgiks pidevaltliiklust enda ümber, suunatestähelepanu oskusele:Sõiduõppe käigus püütakseõpilast suunata selliselesõidustiilile, et ta jälgiks pidevaltliiklust enda ümber, suunatestähelepanu oskusele:1) oskab suunata pilku ette ja mõlemale poolelähedale ja kaugele ning peeglitesse;2) hinnata auto seisukorda (mõõteriistad,mootori heli, rool jms);1.1.1.1.1.1.1.1.3) näha liiklust tervikuna; 2.1.4) otsida probleeme; 2.2.5) olla teistele liiklejatele nähtav; 2.1.110

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201010. TEEMA: 10.1. Tähelepanu jaennustamine10. TEEMA: 10.1. Tähelepanu jaennustamine10. TEEMA: 10.1. Tähelepanu jaennustamine10. TEEMA: 10.1. Tähelepanu jaennustamineSõiduõppe käigus püütakseõpilast suunata selliselesõidustiilile, et ta jälgiks pidevaltliiklust enda ümber, suunatestähelepanu oskusele:Sõiduõppe käigus püütakseõpilast suunata selliselesõidustiilile, et ta jälgiks pidevaltliiklust enda ümber, suunatestähelepanu oskusele:Sõiduõppe käigus püütakseõpilast suunata selliselesõidustiilile, et ta jälgiks pidevaltliiklust enda ümber, suunatestähelepanu oskusele:Sõiduõppe käigus püütakseõpilast suunata selliselesõidustiilile, et ta jälgiks pidevaltliiklust enda ümber, suunatestähelepanu oskusele:6) olla oma tegevuses teistele liiklejatelemõistetav;2.1.7) püüda olukordi ennetada; 2.1.8) hoida ohutut piki- ja külgvahet; 2.1.9) ennustada teiste võimalikku tegevust. 2.1.111

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201010. TEEMA: 10.1. Tähelepanu jaennustamineSõiduõppe käigus püütakseõpilast suunata selliselesõidustiilile, et ta jälgiks pidevaltliiklust enda ümber, suunatestähelepanu oskusele:Suur osa juhi tähelepanust liiklusest kulubvajaliku informatsiooni saamisele. Õpilane peabõppima saadud informatsioonist eraldama kõigeolulisemat, mis on vajalik edaspidisekstegutsemiseks. Kogenematu juhi tähelepanukinnistub ebaolulisele ja sageli üksikobjektile,jättes olulise täpsustamata. Kogenud juhi pilkhaarab tervikut lähedalt ja kaugelt, see lubabennustada liiklusolukordade kulgu ette. Õpetajapeab suunama õpilase tähelepanu (mõtet) kanendele ohtudele, mida õpilane hetkel ei näe.Kui õpilane möödub parkivatest sõidukitest jateistest ohtlikest kohtadest nendele tähelepanupööramata, on see märgiks, et õpilane ei täidaohutu liiklemise juhiseid ja ei oska eristadaolulist informatsiooni ebaolulisest.10. TEEMA: 10.2. Kiirus 10.2. Kiirus 1) Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtmaarvesse: liikluseeskirja sätteid;10. TEEMA: 10.2. Kiirus 10.2. Kiirus 2)Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtmaarvesse: liikluse keerukust;10. TEEMA: 10.2. Kiirus 10.2. Kiirus 3) Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtmaarvesse: teeolusid;10. TEEMA: 10.2. Kiirus 10.2. Kiirus 4)Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtmaarvesse: ilmaolusid;10. TEEMA: 10.2. Kiirus 10.2. Kiirus 5)Sõidukiiruse valikul peab õpilane võtmaarvesse: oma juhioskusi ja kogemusi.10. TEEMA: 10.2. Kiirus 10.2. Kiirus Õpilane peab oskama valida sõidukiirustvastavalt liiklusolukorrale. Kõikides liiklusoludesühtne põhjendamatult aeglane sõidukiirusväljendab, et õpilane ei valda ohutu liiklemisejuhiseid ja ei erista ohtlikke liiklusolukordivähemohtlikest.10. TEEMA: 10.3. Juhi märguanded 10.3. Juhi märguanded 1)Õpilane peab olema oma tegevuseskaasliiklejatele mõistetav: suunamärguandega;2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1. 2.2.2.1. 2.4.2.1.2.1.112

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201010. TEEMA: 10.3. Juhi märguanded 10.3. Juhi märguanded 2) Õpilane peab olema oma tegevuseskaasliiklejatele mõistetav: suundumisegavastava sõiduraja äärele;10. TEEMA: 10.3. Juhi märguanded 10.3. Juhi märguanded 3) Õpilane peab olema oma tegevuseskaasliiklejatele mõistetav: kiiruse sobitamisega;10. TEEMA: 10.3. Juhi märguanded 10.3. Juhi märguanded 4) Õpilane peab olema oma tegevuseskaasliiklejatele mõistetav: vajadusel käeviipega;10. TEEMA: 10.3. Juhi märguanded 10.3. Juhi märguanded 5)Õpilane peab olema oma tegevuseskaasliiklejatele mõistetav: tulede vilgutamisega;10. TEEMA: 10.3. Juhi märguanded 10.3. Juhi märguanded 6) Õpilane peab olema oma tegevuseskaasliiklejatele mõistetav: vajaduse jalubatavuse korral helisignaaliga.10. TEEMA: 10.3. Juhi märguanded 10.3. Juhi märguanded Kui õpilane hilineb korduvaltsuunamärguandega, siis on see tingitudenamasti puudulikust liikluse jälgimise oskusest.10. TEEMA: 10.4. Kaugus teistestliiklejatest10. TEEMA: 10.4. Kaugus teistestliiklejatest10. TEEMA: 10.4. Kaugus teistestliiklejatest10. TEEMA: 10.4. Kaugus teistestliiklejatest10.4. Kaugus teistest liiklejatest 1) Õpilane peab mõistma, et vale kaugus teistestliiklejatest on enamasti tingitud: ebaõigestsõidukiirusest, sest sõiduki ruumivajadus sõltubsõidukiirusest;10.4. Kaugus teistest liiklejatest 2) Õpilane peab mõistma, et vale kaugus teistestliiklejatest on enamasti tingitud: puudulikustsõiduki valitsemise oskusest, sest sõiduk kaldubvähese juhtimistäpsuse tõttu teistele liiklejatelelähemale kui soovitud;10.4. Kaugus teistest liiklejatest 3) Õpilane peab mõistma, et vale kaugus teistestliiklejatest on enamasti tingitud:väljakujundamata silmamõõdust (kaugusehindamise võime on välja kujundamata);10.4. Kaugus teistest liiklejatest 4)Õpilane peab mõistma, et vale kaugus teistestliiklejatest on enamasti tingitud: puudulikusttervikpildi nägemise võimest (kaldubkaasliiklejatele liiga lähedale, sest ei teadvustakorraga silma vaatepiirkonda jäävaid sõidukeid).2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.2.2.2.2.2.2.2.2.2.113

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201010. TEEMA: 10.5. Liiklejate ühistöö 10.5. Liiklejate ühistöö 1)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, ettäites liikluseeskirja nõudeid, tuleb ohutu jasujuva liikluse eesmärgil vaieldamatult: lugupidada teistest liiklejatest ja looduskeskkonnast;10. TEEMA: 10.5. Liiklejate ühistöö 10.5. Liiklejate ühistöö 2)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, ettäites liikluseeskirja nõudeid, tuleb ohutu jasujuva liikluse eesmärgil vaieldamatult:arvestada teiste liiklejate oskuste, tahte javõimalustega liikluses toime tulla;10. TEEMA: 10.5. Liiklejate ühistöö 10.5. Liiklejate ühistöö 3) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, ettäites liikluseeskirja nõudeid, tuleb ohutu jasujuva liikluse eesmärgil vaieldamatult: näidatavalmidust anda raskesse või ohtlikku olukordasattunud liiklejale sõidueesõigust.11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.1. Sõiduks11.1. Sõiduks valmistumine 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE valmistuminevalmistuda sõiduks juhina;11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11.1. Sõiduksvalmistumine11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11.1. Sõiduksvalmistumine11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.1. SõiduksLIITUMINE JA SELLES SÕITMINE valmistumine11.1. Sõiduks valmistumine 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama:kontrollida enne sõitma hakkamist ja sõidu ajalsõiduki vastavust ohutusnõuetele;11.1. Sõiduks valmistumine 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:arvestada liiklus-, tee- ja ilmaoludega;11.1. Sõiduks valmistumine 4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: ennesõitu kavandada oma sõiduteekonda ja arvessevõtta selle iseärasusi.11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11.2. Sõidu alustamine 11.2. Sõidu alustamine 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: jälgidatagant lähenejaid ja ennustada nende tegevust;11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.2. Sõidu alustamine 11.2. Sõidu alustamine 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: enneLIITUMINE JA SELLES SÕITMINEsõidu alustamist koostada hangitudinformatsiooni põhjal tegevuskava, näidatasuunamärguannet ja olla oma tegevuses teisteleliiklejatele mõistetav;11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.2. Sõidu alustamine 11.2. Sõidu alustamine 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: liitudaLIITUMINE JA SELLES SÕITMINEsujuvalt ja ohutult liiklusvooluga;2.2. 2.3.2.1. 2.apr2.1.2.1.2.1.3.1.4.1.2.1.2.1.2.1.114

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201011. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11.2. Sõidu alustamine 11.2. Sõidu alustamine 4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: jälgidaveel kord liiklusvoolu sisenemise ajal ees jakülgedel toimuvat.11.3. Sobiva sõiduraja 11.3. Sobiva sõiduraja valik 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: jälgidavalikliiklusolusid ja teiste liiklejate tegevust;11.3. Sobiva sõiduraja 11.3. Sobiva sõiduraja valik 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:valiksuhelda teiste liiklejatega;11.3. Sobiva sõiduraja 11.3. Sobiva sõiduraja valik 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama:valikennustada teiste liiklejate tegevust;11.3. Sobiva sõidurajavalik11.4. Liiklusvoolussõitmine jaümberreastumine11.4. Liiklusvoolussõitmine jaümberreastumine11.5. Sõiduki asukohtsõites11.5. Sõiduki asukohtsõites11.3. Sobiva sõiduraja valik 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: validaliikluseeskirja kohaselt ning enda ja teisteliiklejate suhtes otstarbekalt sõidurada.11.4. Liiklusvoolus sõitmine jaümberreastumine11.4. Liiklusvoolus sõitmine jaümberreastumine11.5.1. Asukoht teel, sõiduteel,sõidurea valikul11.5.1. Asukoht teel, sõiduteel,sõidurea valikul1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: sõitaliiklusvoolus:– jälgides korduvalt liiklust lähedalt,kaugele ette, taha ja kõrvale, et sobitada omasõidukiirus üldise liiklusvooluga;– sõites sujuvalt,teisi liiklejaid arvestades ja kontrollides, kasteised teda näevad;2)Pärast koolitust peab õpilane oskama:vahetada sõidurada, seejuures osataliiklusvoolus ümber paikneda sujuvalt ja ohutultteades, kus sõiduraja vahetamine on lubatud,ohutu ja kus see on keelatud või ohtlik.1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, mis on sõidukite ja ühissõidukiteerirajad ning milline on nendel liiklemise kord;2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: jooniseabil selgitada, kuidas peab sõidu ajal paiknemasõiduk asulas ja asulavälisel teel sõltuvalt sõidukikategooriast ja sõidukiirusest;2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.2.1.115

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201011. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11.5. Sõiduki asukohtsõites11.5. Sõiduki asukohtsõites11.5. Sõiduki asukohtsõites11.5. Sõiduki asukohtsõites11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11.5. Sõiduki asukohtsõites11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.5. Sõiduki asukohtLIITUMINE JA SELLES SÕITMINE sõites11.5.1. Asukoht teel, sõiduteel,sõidurea valikul11.5.1. Asukoht teel, sõiduteel,sõidurea valikul11.5.2. Pikivahe enda ees sõitvasõidukini11.5.2. Pikivahe enda ees sõitvasõidukini11.5.2. Pikivahe enda ees sõitvasõidukini11.5.3. Erisuguste sõidukiteruumivajadus3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: jooniseabil selgitada, kuidas peab sõidu ajal paiknemasõiduk ühesuunalisel ja kahesuunalisel teelsõltuvalt sõiduradade arvust, samuti enneristmikku, ristmikul ja pärast ristmikku;4) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada rööbasteta sõidukite paiknemise kordapärisuunalisel trammiteel.1)Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada küllaldase pikivahe hoidmise kohustustja selle olulist tähtsust erinevates olukordades;2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, kuidas määratakse sobivat pikivahetenda ja eessõitja vahel;3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada 3-sekundise pikivahe põhimõtet.Pärast koolitust peab õpilane oskama kirjeldadajärgmiste sõidukite lisaruumi vajadust sõiduteelja sõidurajal:1) buss;2) veoauto;3) sõiduauto;4)kaherattalised sõidukid (mootorratas jajalgratas).11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11.6. Juhi märguanded 11.6. Juhi märguanded 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada märguandmise aega ja kestust;11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded 11.6. Juhi märguanded 2) Pärast koolitust peab õpilaneLIITUMINE JA SELLES SÕITMINEoskama:selgitada märguandekohustust enne:–sõidu alustamist,– manöövrit,– peatumisealustamist;11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 11.6. Juhi märguanded 11.6. Juhi märguanded 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:LIITUMINE JA SELLES SÕITMINEpõhjendada, miks hoiatusmärguanne ei annajuhile eesõigust.11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11.6. Juhi märguanded 11.6.1. Helisignaal Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada,millal ja kuidas võib juht anda märguannethelisignaaliga.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.116

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201011. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11.6. Juhi märguanded 11.6.2. Tulede vilgutamine Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada,millal ja kuidas võib juht anda märku tuledevilgutamisega.11.6. Juhi märguanded 11.6.3. Suunamärguanne 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, kuidas antakse suunamärku sõidualustamisel sõidutee servast, pöördel, sõidureavahetamisel ja muude manöövrite korral;11.6. Juhi märguanded 11.6.3. Suunamärguanne 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada riske, mis võivad tekkida sõidualustamisel sõidutee servalt, sõidureavahetamisel ja muude manöövrite korral;11.6. Juhi märguanded 11.6.3. Suunamärguanne 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, millal tuleb kasutada ohutulesid jaohukolmnurka.11.6. Juhi märguanded 11.6.4. Peatumismärguanne Pärast koolitust peab õpilane oskama selgitada,kuidas muuta peatumismärguanne pidurdamiselparemini märgatavaks.11.6. Juhi märguanded 11.6.5. Kohustus ollatähelepanelikPärast koolitust peab õpilane oskama selgitada,miks peab juht lisaks juhimärguandele kaveenduma oma järgneva tegevuse ohutuses.11.7. Liiklusmärgid 11.7. Liiklusmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada liiklusmärkide rühmitamist eesmärgijärgi (hoiatusmärgid, eesõigusmärgid, keelu- jamõjualamärgid jne);11.7. Liiklusmärgid 11.7. Liiklusmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, kuidas liiklusmärgirühmi eristataksemärgi kuju ja värvuse järgi;11.7. Liiklusmärgid 11.7. Liiklusmärgid 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada kõikide liiklusmärkide jalisateatetahvlite tähendusi;11.7. Liiklusmärgid 11.7. Liiklusmärgid 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: näidataliiklusmärkide mõjupiirkonda ja kehtivusaega.11.8. Teekattemärgised 11.8. Teekattemärgised 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: jooniseabil selgitada teekattemärgise sisu;2.1.2.1.2.2.2.1.2.1.2.2.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.117

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201011. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE11.8. Teekattemärgised 11.8. Teekattemärgised 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: näidatateekattemärgiste mõjuala.12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.1. Sõiduks12.1. Sõiduks valmistumine 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama:LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE valmistuminevalmistuda sõiduks juhina;12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.1. Sõiduks12.1. Sõiduks valmistumine 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE valmistuminekontrollida enne sõitma hakkamist ja sõidu ajalsõiduki vastavust ohutusnõuetele;12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.1. Sõiduks12.1. Sõiduks valmistumine 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama:LIITUMINE JA SELLES SÕITMINE valmistuminearvestada liiklus-, tee- ja ilmaoludega;12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE12.1. Sõiduksvalmistumine12.2. Tähelepanu jaennustamine12.2. Tähelepanu jaennustamine12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE12.2. Tähelepanu jaennustamine12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA 12.2. Tähelepanu jaLIITUMINE JA SELLES SÕITMINE ennustamine12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE12.2. Tähelepanu jaennustamine12.2. Tähelepanu jaennustamine12.2. Tähelepanu jaennustamine12.1. Sõiduks valmistumine 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: ennesõitu kavandada oma sõiduteekonda ja arvessevõtta selle iseärasusi.12.2.1. Sõidu alustaminesõidutee servast12.2.1. Sõidu alustaminesõidutee servast12.2.1. Sõidu alustaminesõidutee servast12.2.1. Sõidu alustaminesõidutee servast12.2.1. Sõidu alustaminesõidutee servast12.2.1. Sõidu alustaminesõidutee servast12.2.2. Sõit liiklusvoolus jasõiduraja vahetamine1) Õpilane peab oskama: jälgida korduvaltliiklust lähedalt ja kaugelt auto eest, tagant jakülgedelt tahavaatepeeglitest, üle õla vaadates,et kavandada oma tegevus;2)Õpilane peab oskama: hinnata teiste liiklejatesõidukiirust;3) Õpilane peab oskama: kontrollida vahetultenne sõidu alustamist pimedat ala;4)Õpilane peab oskama: liituda liiklusvoolugasujuvalt ja ohutult, veendudes seejuures, et ta eitakista tagant lähenejaid;5) Õpilane peab oskama: kiirendada ja validaoma võimete ja tee- ning ilmaoludega sobivatsõidukiirust;6) Õpilane peab oskama: teha oma kavatsusiteistele ennustatavaks õigeaegse suunamärguandegaja oma paiknemisega sõiduteel.1) Õpilane peab oskama: jälgida korduvaltliiklust lähedalt ja kaugelt auto eest, tagant jakülgedelt;2.1.2.1.2.1.2.1.3.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2. 2.4.2.1.2.1.118

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201012. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE12.2. Tähelepanu jaennustamine12.2. Tähelepanu jaennustamine12.2. Tähelepanu jaennustamine13.1. Peatumist japarkimist käsitlevadõigusaktid13.1. Peatumist japarkimist käsitlevadõigusaktid13.1. Peatumist japarkimist käsitlevadõigusaktid13.2. Tähelepanu jaennustamine13.2. Tähelepanu jaennustamine13.2. Tähelepanu jaennustamine12.2.2. Sõit liiklusvoolus jasõiduraja vahetamine12.2.2. Sõit liiklusvoolus jasõiduraja vahetamine12.2.2. Sõit liiklusvoolus jasõiduraja vahetamine13.1. Peatumist ja parkimistkäsitlevad õigusaktid13.1. Peatumist ja parkimistkäsitlevad õigusaktid13.1. Peatumist ja parkimistkäsitlevad õigusaktid13.2. Tähelepanu jaennustamine13.2. Tähelepanu jaennustamine13.2. Tähelepanu jaennustamine2) Õpilane peab oskama: korduva vaatamisegaette ja peeglisse hinnata ja sobitada omasõidukiitust kõrvalrajal sõitjate sõidukiirusega;3) Õpilane peab oskama: teha oma tegevustteistele ennustatavaks:– õigeaegsesuunamärguandega,– oma paiknemisegasõiduteel,– sõidukiiruse sobitamisega;4)Õpilane peab oskama: valida uut sõiduradavarakult, hinnates teiste liiklejate kaugust ningliikumiskiirust, ja vahetada seda sujuvalt ningohutult alles küllaldase pikivahe tekkimisel.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: miserinevus on peatumisel ja parkimisel;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millisteohtude ja asjaoludega peab autojuht arvestamaenne peatumist ja parkimist;3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuskehtivad peatumise ja parkimise keelud ningpiirangud.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:sobiva ning ohutu peatumis- ja parkimiskohaleidmine eeldab asjakohaseid teadmisi ja autopaigutamiseks vajaliku ruumi hindamise oskust;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:peatumise ja parkimise eel tuleb jälgida jaennustada kaasliiklejate – eriti tagantlähenevate sõidukijuhtide – tegevust,tekitamata seejuures liiklusohtu;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:peatumiseks ja parkimiseks tehtava manöövrikavatsusest teatatakse teistele liiklejateleaegsasti ja selgesti suunamärguandega, sõidukipaiknemisega ja sõidukiiruse sujuvavähendamisega.2.1.2.1.2.1.2.1.2.2.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.119

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201013. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13.3. Peatumine japarkimine13.3. Peatumine japarkimine13.3. Peatumine japarkimine13.3. Peatumine japarkimine13.3. Peatumine japarkimine13.3. Peatumine japarkimine13.3. Peatumine japarkimine13.3. Peatumine ja parkimine 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada peatumise ja parkimise üldnõudeid janõudeid, mida kehtestatakseliikluskorraldusvahenditega;13.3. Peatumine ja parkimine 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada joonise abil võimalikke peatumise japarkimise võimalusi asulas ja asulavälisel teelsõltuvalt nähtavusest ja tee valgustatusest:–ristmiku,– ülekäiguraja ja jalgrattatee,–raudteeülesõidukoha või trammiteega ristumisekoha,– piiratud nähtavusega koha,– piiratudnähtavusega koha,– piiratud nähtavusegakoha,– teega külgnevale alale sisse- või selleltväljasõidu koha,– tähistatud parkimiskoha,–ühissõiduki peatuse,– aeglustus- võikiirendusraja,– liikluskorraldusvahendi (foor,liiklusmärk, teekattemärgis)läheduses;13.3. Peatumine ja parkimine 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada peatumise või parkimise võimalusikõnniteel ja teepeenral;13.3. Peatumine ja parkimine 4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: loetledaja iseloomustada kohti, kus peatumine onkeelatud;13.3. Peatumine ja parkimine 5) Pärast koolitust peab õpilane oskama:põhjendada sõiduki peatumisel või parkimiselrakendatavaid ohutusabinõusid ja juhi vastutustsõiduki paigutamisel ja sõidukist väljumisel (kakaasasõitjate tegevuse osas);13.3. Peatumine ja parkimine 6)Pärast koolitust peab õpilane oskama:kasutada valvega parkimiskohti;13.3. Peatumine ja parkimine 7)Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada teekattemärgisega «puudega inimesesõiduki koht» tähistatud parkimiskohakasutamist;2.1.2.1.2.1.2.1.2.2.2.1.2.1.120

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201013. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE14. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE14. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE14. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE14. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE14. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE14. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE14. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL13.3. Peatumine japarkimine14.1. Tähelepanu jaennustamine14.1. Tähelepanu jaennustamine14.2. Juhimärguanne,sõidujoon ja -kiirus14.3. Auto paigutamineja selle juurestlahkumine14.3. Auto paigutamineja selle juurestlahkumine14.3. Auto paigutamineja selle juurestlahkumine14.3. Auto paigutamineja selle juurestlahkumine15.1. Sõit ristmikul,sõidujoon13.3. Peatumine ja parkimine 8) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada juhi kohustusi ja tegevust sõidukihädapeatumise korral.14.1. Tähelepanu jaennustamine14.1. Tähelepanu jaennustamine14.2. Juhimärguanne, sõidujoonja -kiirus14.3. Auto paigutamine ja sellejuurest lahkumine14.3. Auto paigutamine ja sellejuurest lahkumine14.3. Auto paigutamine ja sellejuurest lahkumine14.3. Auto paigutamine ja sellejuurest lahkumine1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: näha jaennustada teiste liiklejate tegevust, et teisiliiklejaid ohustamata ja takistamata peatuda võiparkida, võttes arvesse tee valgustatust janähtavust;2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: validasobivat ning liikluseeskirja nõuetele vastavatpeatumis- ja parkimiskohta.Pärast koolitust peab õpilane oskama teha sõidulõpetamise kavatsust teistele liiklejatelemõistetavaks:1) suunamärguandega;2)sõidukiiruse vähendamisega;3) oma sõidukipaiknemisega.1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:paigutada autot ohutult, võttes arvesse selleruumivajadust;2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: peatudaja parkida kallakul, vältides auto iseeneslikkuliikumahakkamist;3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: võttaarvesse ohutusabinõusid sõidukist väljumisel jaseda selgitada ka kaasasõitjatele;4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: enneauto juurest lahkumist rakendada abinõusid, mistõkestaksid selle omavolilise kasutamise.15.1. Sõit ristmikul, sõidujoon 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidaspeab sõiduk paiknema ühesuunalisel jakahesuunalisel teel enne ristmikku, kui ristmikultsõidetakse:– otse,– paremale,– vasakule,–tagasi, arvestades seejuures sõidujoontristmikku ületades ja ristmikult välja sõites;2.1.2.1.2.1.2.1.2.2.2.1.2.2.2.1.2.1.121

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201015. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15.1. Sõit ristmikul,sõidujoon15.1. Sõit ristmikul,sõidujoon15.1. Sõit ristmikul,sõidujoon15.2. Sõiduraja valimineristmikule lähenedes15.2. Sõiduraja valimineristmikule lähenedes15.1. Sõit ristmikul, sõidujoon 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidasmääratakse sõidukite paiknemine, kuiteekattemärgistust ja liikluskorraldusvahendeidpole;15.1. Sõit ristmikul, sõidujoon 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidasmääratakse sõidukite paiknemineteekattemärgistuse ja liiklusmärkidegatähistatud teel;15.1. Sõit ristmikul, sõidujoon 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma kuidaspöörata ringristmikul või siis, kui sõidukipöörderaadius on suur.15.2. Sõiduraja valimine 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas:ristmikule lähenedesjärgida ohutu liiklemise juhiseid;15.2. Sõiduraja valimineristmikule lähenedes2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas:ristmikule lähenedes mõelda liiklusolukordi ette;2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15.2. Sõiduraja valimineristmikule lähenedes15.2. Sõiduraja valimineristmikule lähenedes3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas:näha ja tunnetada ristmikuliikluses toimuvat;2.1.15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15.2. Sõiduraja valimineristmikule lähenedes15.3. Sõiduraja valikristmikult väljudes15.3. Sõiduraja valikristmikult väljudes15.2. Sõiduraja valimineristmikule lähenedes15.3. Sõiduraja valik ristmikultväljudes15.3. Sõiduraja valik ristmikultväljudes4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas:võtta arvesse enda ja teiste liiklejate soove,vajadusi, õigusi ja võimalusi liikluses toime tulla.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas:järgida ohutu liiklemise juhiseid;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas:näha ja tunnetada ristmikuliikluses toimuvat;2.2. 2.4.2.1.2.1.15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15.3. Sõiduraja valikristmikult väljudes15.3. Sõiduraja valik ristmikultväljudes3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas:juhinduda liikluskorraldusvahenditest;2.1.15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15.3. Sõiduraja valikristmikult väljudes15.3. Sõiduraja valik ristmikultväljudes4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidas:kuidas valida õiget sõidurada sõltuvalt:–kavatsetavast sõidusuunast,– sõiduradadehõivatusest,– oma sõidukiirusest,– liiklejateühistööst.2.1.122

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201015. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15.4. Reguleerimata jareguleeritavadristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavadristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavadristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavadristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavadristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavadristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavadristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavadristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavadristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavadristmikud15.5.Teeandmiskohustus15.4. Reguleerimata jareguleeritavad ristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavad ristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavad ristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavad ristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavad ristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavad ristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavad ristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavad ristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavad ristmikud15.4. Reguleerimata jareguleeritavad ristmikud1) Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja järgmisi nõudeid:liikluskeskkond jaliikluskorraldusvahendid;2)Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja järgmisi nõudeid: liiklusereguleerimise põhimõtted;3)Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja järgmisi nõudeid: liiklusereguleerimise märguanded;4) Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja järgmisi nõudeid:sõidujärjekordteekatte järgi;5)Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõidujärjekordparema käe reegli järgi;6) Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõidujärjekordeesõigusmärkide järgi;7)Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõitringliiklusega ristmikul;8)Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõidujärjekordfooritulede järgi;9) Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõidujärjekordreguleerija märguannete järgi;10) Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja järgmisi nõudeid: sõidujärjekordalarmsõiduki lähenedes.15.5. Teeandmiskohustus 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada joonise abil üldisi ohutusnõudeidsõiduteede ristumisaladel ja sõidujärjekordanendel;2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2.123

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201015. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15.5.Teeandmiskohustus15.5.Teeandmiskohustus15.5.Teeandmiskohustus15.5.Teeandmiskohustus15.5.Teeandmiskohustus15.5.Teeandmiskohustus15.5.Teeandmiskohustus15.5.Teeandmiskohustus15.5.Teeandmiskohustus15.5. Teeandmiskohustus 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada joonise abil, kes on kohustatud andmateed sõiduteede ristumisaladel, kus kehtibparema käe reegel;15.5. Teeandmiskohustus 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada joonise abil liiklemise kordaringristmikul vastavate liiklusmärkidega («Annateed» ja «Sõidurajad ja suunad») või ilmanendeta;15.5. Teeandmiskohustus 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada tarvilikke ohutusabinõusid olukorras,kus juht kavatseb sõita peateele, maanteele jakiirteele, kus puudub kiirendusrada;15.5. Teeandmiskohustus 5) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada joonise abil juhi tegevust, kui juhtsõidab välja sõiduteele– parklast,– õuealalt,–bensiinijaamast,– kiirendusrajalt,– teepeenralt,–üle kõnnitee;15.5. Teeandmiskohustus 6) Pärast koolitust peab õpilane oskama:kirjeldada, juhi tegevust tee andmisel;15.5. Teeandmiskohustus 7)Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada liikluseeskirja nõudeid, mis kehtivadristmikul pöörde sooritajale;15.5. Teeandmiskohustus 8) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, kuidas vältida teiste liiklejatetakistamist ristmikule sõidul;15.5. Teeandmiskohustus 9) selgitada juhi tegevust kiirendusrajaltpeateele sõitmisel;15.5. Teeandmiskohustus 10) selgitada juhi tegevust lähenemiselpeatusest väljuvale ühissõidukile.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15.6. Tavalisestsuuremat tähelepanunõudvadliiklusolukorrad15.6. Tavalisest suuremattähelepanu nõudvadliiklusolukorrad1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, millised riskid tekivad, kui juht tajublähenevat mootorratturit või läheneb aeglaselesõidukile (jalgrattur, traktor);2.2.124

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201015. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL15.6. Tavalisestsuuremat tähelepanunõudvadliiklusolukorrad15.6. Tavalisestsuuremat tähelepanunõudvadliiklusolukorrad15.6. Tavalisestsuuremat tähelepanunõudvadliiklusolukorrad17.1. Sõidujärjekordristmiku ületamisel17.1. Sõidujärjekordristmiku ületamisel17.1. Sõidujärjekordristmiku ületamisel17.1. Sõidujärjekordristmiku ületamisel17.2. Jalakäijatele jajalgratturitele teeandmise kohustus17.2. Jalakäijatele jajalgratturitele teeandmise kohustus17.2. Jalakäijatele jajalgratturitele teeandmise kohustus15.6. Tavalisest suuremattähelepanu nõudvadliiklusolukorrad15.6. Tavalisest suuremattähelepanu nõudvadliiklusolukorrad15.6. Tavalisest suuremattähelepanu nõudvadliiklusolukorrad17.1. Sõidujärjekord ristmikuületamisel17.1. Sõidujärjekord ristmikuületamisel17.1. Sõidujärjekord ristmikuületamisel17.1. Sõidujärjekord ristmikuületamisel17.2. Jalakäijatele jajalgratturitele tee andmisekohustus17.2. Jalakäijatele jajalgratturitele tee andmisekohustus17.2. Jalakäijatele jajalgratturitele tee andmisekohustus2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, millistes olukordades eksitaksesõidujärjekorra määramisel;3)Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada tüüpilisi ohtusid ja eksimusi pööretel,tagurdamisel ja manööverdamisel;4) selgitada oma tegevuse teistele liiklejatelemõistetavaks tegemise ja teiste liiklejatekavatsuste mõistmise võimalusi.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: ristmikuületamise põhireegleid reguleeritaval ristmikulja reguleerimata ristmikul;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma:trammile tee andmise kohustust;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: et talon õigus loobuda oma sõidueesõigusest ja etseda tuleb teistele liiklejatele arusaadavaksteha;4)Pärast koolitust peab õpilane teadma: nõudeidraudtee ületamisel ja ristmikel(eesõigusmärkidega), millele suubub teevahetult raudteeületuskohalt.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et tapeab juhina andma teed: ristmikul pööretlõpetades jalakäijale ja jalgratturile;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et tapeab juhina andma teed: jalakäijale reguleeritudja reguleerimata ülekäiguradadel;3) jalgratturile ja mopeedijuhile, kes ületab temateed mööda jalgrattateed ristmikul jaristmikevahelisel alal.2.2.2.2.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.125

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201017. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17.3. Ristmikulelähenemine17.3. Ristmikulelähenemine17.3. Ristmikulelähenemine17.3. Ristmikulelähenemine17.3. Ristmikulelähenemine17.3. Ristmikule lähenemine 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama:ristmikule lähenedes mõelda liiklusolukordi ette;17.3. Ristmikule lähenemine 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: näha jatunnetada ristmikuliikluses toimuvat;17.3. Ristmikule lähenemine 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: võttaarvesse nii enda kui teiste liiklejate võimeid javõimalusi, et ristmikuliikluses toime tulla;17.3. Ristmikule lähenemine 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama:juhinduda ristmiku ületamise reeglitest;17.3. Ristmikule lähenemine 5)Pärast koolitust peab õpilane oskama: järgidaohutu liiklemise juhiseid (teema 7).2.1.2.1.2.1. 2.4.2.1.2.1.17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE17.4. Ristmikuületamine17.4. Ristmikuületamine17.4. Ristmikuületamine18.1. Tähelepanu jaennustaminePärast koolitust peab õpilaneoskama jälgida liiklusümbrustristmikule lähenedes jaristmikku ületades.Pärast koolitust peab õpilaneoskama jälgida liiklusümbrustristmikule lähenedes jaristmikku ületades.Pärast koolitust peab õpilaneoskama jälgida liiklusümbrustristmikule lähenedes jaristmikku ületades.18.1. Tähelepanu jaennustamine1) Enne ristmiku ületamist peab õpilane oskama:hankida teavet, mida ei saanud ristmikulelähenedes;2)Enne ristmiku ületamist peab õpilane oskama:veenduda saadud informatsiooni põhjal ristmikuületamise võimalikkuses ja ohutuses;3) Enne ristmiku ületamist peab õpilane oskama:ristmikku ületades jälgida ristmiku seda osa,kuhu on nähtavus halvem ja kus võib olla oht.1)Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmikuületamisel juhinduda ohutu liiklemise juhistest:näha ja mõelda liiklusolukordi ette;2.1.2.1. 2.2.2.2.2.1.18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18.1. Tähelepanu jaennustamine18.1. Tähelepanu jaennustamine2)Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmikuületamisel juhinduda ohutu liiklemise juhistest:suunata pilku kordamööda ette, taha jamõlemale poole ning teha kindlaks, et teisedliiklejad on ohutus kauguses;2.1.126

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201018. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18.1. Tähelepanu jaennustamine18.1. Tähelepanu jaennustamine18.1. Tähelepanu jaennustamine18.2. Sobivolukorrakiirus18.2. Sobivolukorrakiirus18.2. Sobivolukorrakiirus18.1. Tähelepanu jaennustamine18.1. Tähelepanu jaennustamine18.1. Tähelepanu jaennustamine3)Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmikuületamisel juhinduda ohutu liiklemise juhistest:valida õiget sõidurada ja paikneda sellel õigesti;4)Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmikuületamisel juhinduda ohutu liiklemise juhistest:saada aru eesoleva ristmiku ületamise õigestjärjekorrast;5) Pärast koolitust peab õpilane oskama ristmikuületamisel juhinduda ohutu liiklemise juhistest:saada aru, kes on kõrvalteel ja peab andmatemale teed (vajaduse korral peab ta olemavõimeline loobuma oma sõidueesõigusest).18.2. Sobiv olukorrakiirus 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: validaoma võimetele ja liiklusoludele sobivatsõidukiirust nii, et ta jõuaks omandadaedasisõiduks vajalikku teavet;18.2. Sobiv olukorrakiirus 2) Pärast koolitust peab õpilaneoskama:sobitada sõidukiirust ristmikunähtavusega;18.2. Sobiv olukorrakiirus 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:raudteeülesõidukoha ees valida sõidukiirust,millelt on võimalik vajaduse korral ohutultpeatuda.18.3. Juhi märguanded 18.3. Juhi märguanded 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama teisteleliiklejatele oma kavatsusest anda õigeaegsetteavet: suunamärguandega;18.3. Juhi märguanded 18.3. Juhi märguanded 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama teisteleliiklejatele oma kavatsusest anda õigeaegsetteavet: sõidukiiruse vähendamisega;18.3. Juhi märguanded 18.3. Juhi märguanded 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama teisteleliiklejatele oma kavatsusest anda õigeaegsetteavet: paiknemisega sõiduteel.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.4.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.127

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201018. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE19. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL19. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL19. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL18.4. Sõidujoon 18.4. Sõidujoon 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama:ristmikule lähenedes valida aegsasti õigetsõidurada kooskõlas liikluseeskirja nõuetega;18.4. Sõidujoon 18.4. Sõidujoon 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:säilitada ristmikul valitud sõidurada;18.4. Sõidujoon 18.4. Sõidujoon 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: validasobivat sõidurada ristmikult väljudes;18.4. Sõidujoon 18.4. Sõidujoon 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: järgidaohutu liiklemise juhiseid (teema 7).18.5. Sõidujärjekord 18.5. Sõidujärjekord 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:juhinduda sõidujärjekorra määramiselliikluseeskirja nõuetest;18.5. Sõidujärjekord 18.5. Sõidujärjekord 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:loobuda vajaduse korral oma sõidueesõigusestliiklusohutuse ja liiklussujuvuse huvides;18.5. Sõidujärjekord 18.5. Sõidujärjekord 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: andakiiruse sujuva vähendamisega jalakäijatele jateistele vähekaitstud liiklejatele aegsasti märkuoma teeandmise kavatsusest;18.5. Sõidujärjekord 18.5. Sõidujärjekord 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama: andaraudtee ülesõidukohal teed rööbastegasõidukile.19.1. Sõiduteekonnakavandamine19.1. Sõiduteekonnakavandamine19.1. Sõiduteekonnakavandamine19.1. Sõiduteekonnakavandamine19.1. Sõiduteekonnakavandamine19.1. Sõiduteekonnakavandamine1) Pärast koolitust peab õpilane oskama arvessevõtta: teekonna pikkust, sõiduaega, enda kuijuhi suutlikkust;2)Pärast koolitust peab õpilane oskama arvessevõtta: tee- ja ilmaolusid sõltuvalt aastaajast;3)Pärast koolitust peab õpilane oskama arvessevõtta: teede seisukorda, ohtlikkust jaliiklustihedust.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.2.1.3.1. 3.4.3.1.3.1. 3.2.128

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201019. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL19. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL19. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL19.2. Oskus kasutadateekonna kavandamiselkaarti, arvestadesliikluse korraldust javõimalikke teesulgemisi19.2. Oskus kasutadateekonna kavandamiselkaarti, arvestadesliikluse korraldust javõimalikke teesulgemisi19.2. Oskus kasutadateekonna kavandamiselkaarti, arvestadesliikluse korraldust javõimalikke teesulgemisi2.1. Autoettevalmistaminesõiduks2.1. Autoettevalmistaminesõiduks2.1. Autoettevalmistaminesõiduks19.2. Oskus kasutada teekonnakavandamisel kaarti,arvestades liikluse korraldust javõimalikke teesulgemisi19.2. Oskus kasutada teekonnakavandamisel kaarti,arvestades liikluse korraldust javõimalikke teesulgemisi19.2. Oskus kasutada teekonnakavandamisel kaarti,arvestades liikluse korraldust javõimalikke teesulgemisi2.1. Auto ettevalmistaminesõiduks2.1. Auto ettevalmistaminesõiduks2.1. Auto ettevalmistaminesõiduks1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: eritipikkadel teekondadel teha valikut:– valida teedteenumbri järgi,– juhinduda teeviitadest jateistest liiklusmärkidest;– kaardi järgi,2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: võttaarvesse:– sõiduki tehnilist seisukorda jakomplektsust,– tee sõidetavust,teeninduspunktide ja sõiduki tankimisevõimaluse olemasolu;– juhile ja kaassõitjatelevajalikke puhkepeatusi ja ööbimiskohti;– juhileja kaassõitjatele vajalikku riietuse ja muuvarustuse olemasolu.Teekonna kavandamise oskus säästab aega, rahaja närve, aitab vähendada riske ja jõuda ohutultsihtkohta.1)Pärast koolitust peab õpilane lähtudesaastaajast, teeoludest ja sõiduteekonnapikkusest oskama kontrollida auto varustust,liiklusohutuse seisukohalt tehnilist seisukordaning kasutada ohutusseadmeid;2)Pärast koolitust peab õpilane lähtudesaastaajast, teeoludest ja sõiduteekonnapikkusest oskama kontrollida auto pidurite,juhtimisseadiste, rataste ja rehvide,klaasipuhasti ja valgustite tööd ningkorrasolekut;3) Pärast koolitust peab õpilane lähtudesaastaajast, teeoludest ja sõiduteekonnapikkusest oskama kontrollida kütuse, õli,akuvedeliku, jahutusvedeliku, pidurivedeliku jaklaasipesuri vedeliku olemasolu;2.1.1.1. 2.1. 3.1.3.3.1.1.1.1.1.1.129

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20102. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2.1. Autoettevalmistaminesõiduks2.1. Autoettevalmistaminesõiduks2.1. Auto ettevalmistaminesõiduks2.1. Auto ettevalmistaminesõiduks4) Pärast koolitust peab õpilane lähtudesaastaajast, teeoludest ja sõiduteekonnapikkusest oskama teostada hõõglampide,kaitsmete ja rataste sõidueelset kontrolli;5) Pärast koolitust peab õpilane lähtudesaastaajast, teeoludest ja sõiduteekonnapikkusest oskama hoida tulede, numbrimärkideja tuuleklaasi puhtust.2.10. Parkimine 2.10. Parkimine 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama parkidaautot parklas: määratud parkimiskorra kohaselt;2.10. Parkimine 2.10. Parkimine 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama parkidaautot parklas: kõnniteeääre lähedal paremal javasakul teepoolel;2.10. Parkimine 2.10. Parkimine 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama parkidaautot parklas: parkivate sõidukite ees, taga javahel.2.11. Sõit kitsasteskohtades2.11. Sõit kitsasteskohtades2.11. Sõit kitsasteskohtades2.11. Sõit kitsastes kohtades 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: juhtidaautot kitsastes kohtades, möödudamitmesugustest takistustest ja teeebatasasustest;2.11. Sõit kitsastes kohtades 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:sooritada tagasipööret piiratud alal;2.11. Sõit kitsastes kohtades 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:arvestada auto mõõtmetega;1.1.1.1.1.1.2.1.2.1.1.1.1.1.1.1.130

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20102. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2.11. Sõit kitsasteskohtades2.11. Sõit kitsastes kohtades 4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: sõitavasakpoolsete (parempoolsete) ratastegateekattemärgistuseni, samuti esiratastegateekattemärgistuseni ja peatuda.2.12. Tagurdamine 2.12. Tagurdamine 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: võttatagurdades sellist juhiasendit, mis võimaldaksjälgida kogu ümbrust, kasutadatahavaatepeegleid ja vaadata üle õla mõlemalepoole autot;2.12. Tagurdamine 2.12. Tagurdamine 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:tagurdada kõrvalekaldumatult otse; vaheldumisivasakule; paremale ja otse;2.12. Tagurdamine 2.12. Tagurdamine 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: juhtidaautot kitsastes kohtades, möödudamitmesugustest takistustest ja teeebatasasustest.2.13. Käiguvahetus 2.13. Käiguvahetus 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama:vahetada käike üles ja alla, vajaduse korral käikevahele jättes, kasutades samaaegselt gaasi japidurit;2.13. Käiguvahetus 2.13. Käiguvahetus 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: validasobivat käiku sõltuvalt sõidukiirusest ja mootoripööretest;2.13. Käiguvahetus 2.13. Käiguvahetus 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: lülitadamootoriga pidurdamiseks madalamat käiku;2.13. Käiguvahetus 2.13. Käiguvahetus 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama:vähendada tõusul sõidukiirust, vahetades käikekõrgeimast esimeseni;1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.131

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20102. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2.13. Käiguvahetus 2.13. Käiguvahetus 5) Pärast koolitust peab õpilane oskama:vahetada käike nii, et oleks tagatud vähimkütusekulu ja mootorimüra.2.14. Sõidu alustaminekallakul2.14. Sõidu alustaminekallakul2.14. Sõidu alustaminekallakul2.14.1. Sõidu alustamine tõusul 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama:alustada sõitu eri kallakutel nii edaspidi kuitagurpidi, käsipiduri abiga ja ilma;2.14.1. Sõidu alustamine tõusul 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: väikeseltõusul vähendada sõidukiirust seismajäämiseni,hoides autot gaasi ja siduri abil paigal.2.14.2. Sõidu alustamine langul Pärast koolitust peab õpilane oskama alustadasõitu käsipiduriga peatatud autoga nii edaspidikui ka tagurpidi, valides sobiva käigu.2.15. Pidurdamine 2.15. Pidurdamine 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:kasutada õiget pidurdamisetehnikat, pidurdadessujuvalt ja tugevalt eri teekatetel;2.15. Pidurdamine 2.15. Pidurdamine 2) Pärast koolitust peab õpilaneoskama:pidurdada kuni seismajäämiseni ettemääratud kohas sujuvalt ja ka tugevalt kunivõimalikult lühikese pidurdusteekonnani.2.2. Sõiduasend jauksed2.2. Sõiduasend jauksed2.2. Sõiduasend ja uksed 1) Pärast koolitust peab õpilane oskamakontrollida auto uste suletust;2.2. Sõiduasend ja uksed 2) Pärast koolitust peab õpilane oskamakasutada juhiistme ja tahavaatepeeglitereguleerimisvõimalusi parima ja ohutusõiduasendi ning nägemisvälja saavutamiseks;1.3.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.132

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20102. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2.2. Sõiduasend jauksed2.3. Juhtimisseadised jakontrollmõõteriistad2.3. Juhtimisseadised jakontrollmõõteriistad2.2. Sõiduasend ja uksed 3) Pärast koolitust peab õpilane oskamakinnitada ja pingutada turvavööd ja reguleeridapeatuge.2.3. Juhtimisseadised jakontrollmõõteriistad2.3. Juhtimisseadised jakontrollmõõteriistad1) Pärast koolitust peab õpilane oskama äratunda ja jälgida kontrollmõõteriistade näitu;2) Pärast koolitust peab õpilane oskamakasutada kõiki lüliteid ja juhtimisseadiseid(pedaale, lülitada käike).2.4. Tahavaatepeeglid 2.4. Tahavaatepeeglid 1)Pärast koolitust peab õpilane oskamareguleerida kõiki tahavaatepeegleid nii, etsaavutataks õige nägemisväli juhtimiseks sobivasistumisasendis;2.4. Tahavaatepeeglid 2.4. Tahavaatepeeglid 2)Pärast koolitust peab õpilane oskamakontrollida tahavaatepeeglitest mitte nähtavaid(nn pimedaid) alasid pea pööramisega.2.5. Turvavööd 2.5. Turvavööd 1) Pärast koolitust peab õpilane oskamakasutada turvavööd õigesti;2.5. Turvavööd 2.5. Turvavööd 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama aidatasõitjatel kinnitada turvavööd ja neid vabastada;2.5. Turvavööd 2.5. Turvavööd 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama aidataeri vanuses lastel kasutada õiget turvavarustust.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.133

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20102. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2.6. Käivitamine, sõidualustamine ja sõidulõpetamine2.6. Käivitamine, sõidualustamine ja sõidulõpetamine2.6. Käivitamine, sõidualustamine ja sõidulõpetamine2.6. Käivitamine, sõidualustamine ja sõidulõpetamine2.6.1. Käivitamine 1) Pärast koolitust peab õpilane oskamamootorit käivitada ja seisata mitmesugustestingimustes soe/külm mootor;2.6.1. Käivitamine 2) Pärast koolitust peab õpilane oskamamootorit käivitada ja seisata mitmesugustestingimustes - soe/külm/niiske ilm;2.6.1. Käivitamine 3) Pärast koolitust peab õpilane oskamamootorit käivitada ja seisata mitmesugustestingimustes - pärast mootori seiskumist tasaselteel ja kallakul.2.6.2. Sõidu alustamine ja sõidulõpetamine1) Pärast koolitust peab õpilane oskamasooritada järgmisi eeltoiminguid: – toiminguidpargitud autoga sõitu alustades,– toiminguidsõitu lõpetades auto juurest lahkumisel(rakendada abinõud, mis väldiks sõidukiiseeneslikku liikuma hakkamist ja tõkestaksidselle omavolilise kasutamise);1.1.1.1.1.1.1.1.2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2.6. Käivitamine, sõidualustamine ja sõidulõpetamine2.6. Käivitamine, sõidualustamine ja sõidulõpetamine2.6.2. Sõidu alustamine ja sõidulõpetamine2.6.2. Sõidu alustamine ja sõidulõpetamine2) Pärast koolitust peab õpilane oskamavalmistuda liikuma hakkamiseks:– jälgidaümbritsevat liiklust,– teadvustada tegevuskava,–anda suunamärku;3) Pärast koolitust peab õpilane oskama sujuvaltkohalt võtta ja jääda seisma sidurit ja piduritkasutades ning jälgides ümbritsevat liiklust.1.1.1.1.134

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20102. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL2.7.Võimalikult aeglanesõit, püsiv sõidukiirus jasujuvad kiirendused2.7.Võimalikult aeglanesõit, püsiv sõidukiirus jasujuvad kiirendused2.7.Võimalikult aeglanesõit, püsiv sõidukiirus jasujuvad kiirendused2.7.Võimalikult aeglane sõit,püsiv sõidukiirus ja sujuvadkiirendused2.7.Võimalikult aeglane sõit,püsiv sõidukiirus ja sujuvadkiirendused2.7.Võimalikult aeglane sõit,püsiv sõidukiirus ja sujuvadkiirendused1)Pärast koolitust peab õpilane oskama: autogavõimalikult aeglaselt liikuda, selleks sõita autogavõimalikult aeglaselt seismajäämise piiriledaspidi, pärast tagurdamisharjutusi katagurpidi, sirgjooneliselt ja pärastroolimisharjutusi ka pöördeid sooritades(lahutades sidurit ja enne seisma jäämist sedataas sujuvalt ühendades, et säilitadaminimaalset sõidukiirust);2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: pärastsõidu alustamist hoida püsivat sõidukiirust;3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:pärastsõidu alustamist sooritada sujuvaid kiirendusi.2.8. Juhtimine 2.8.1. Roolimine 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama hoidaõigesti rooli;2.8. Juhtimine 2.8.1. Roolimine 2) Pärast koolitust peab õpilane oskamasooritada roolimisliigutusi mitmesugusekiirusega.2.8. Juhtimine 2.8.2. Slaalom Pärast koolitust peab õpilane oskamagaasipedaaliga püsivaid mootori pöördeidhoides reguleerida siduri abil sõidukiirust ja sõitaslaalomit edaspidi ja tagurpidi mitmesugustelteekallakutel nii sirget kui kaart mööda.2.9. Pöörded ja autopaigutamineparkimiseks2.9. Pöörded ja autopaigutamine parkimiseks1) Pärast koolitust peab õpilane oskamasooritada igasuguseid pöördeid: pärisuunas erilaiusega teedel;1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.135

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20102. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE2.9. Pöörded ja autopaigutamineparkimiseks20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.1. Sõiduteekonnakavandamine2.9. Pöörded ja autopaigutamine parkimiseks20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.1. Sõiduteekonnakavandamine2) Pärast koolitust peab õpilane oskamasooritada igasuguseid pöördeid: tagurdades erilaiusega teedel.20.1.1. Pärast koolitust peab õpilane oskamaarvesse võtta:1)Oskab arvesse võtta teekonnapikkust, sõiduaega, enda kui juhi suutlikkust;2) Oskab arvesse võtta tee- ja ilmaolusidsõltuvalt aastaajast;3) Oskab arvesse võtta teede seisukorda,ohtlikkust ja liiklustihedust.20.1.2. Sõidu kavandamise õping on mõeldavsiis, kui õpilane oskab näha liiklusolukordiennustavalt. Käesoleva teema läbitöötamise ajaltuleb korrata ka varem õpitut – vajaduse korralka õppeplatsil õpitut. Käesoleva teema allseotakse varemõpitud osaoskused ühtseks,terviklikuks sõiduoskuseks. Näiteks kiiruse õigevalimise oskus omandatakse lõplikult vaid siis,kui hakatakse sõitma õpilase jaoks keerulistel javõõrastel teedel, suure kiirusega maanteesõidultüle minnes kitsastele asulateedele ningkogetakse kiiruse valimisel tehtavaid vigu.1.1.3.1. 3.4.3.1.3.1. 3.2.0136

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201020. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.2.Oskus kasutadateekonna kavandamiselkaarti, arvestadesliikluse korraldust javõimalikke teesulgemisi20.2.Oskus kasutadateekonna kavandamiselkaarti, arvestadesliikluse korraldust javõimalikke teesulgemisi20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.1. Sõiduteekonnakavandamine20.2.Oskus kasutada teekonnakavandamisel kaarti, arvestadesliikluse korraldust ja võimalikketeesulgemisi20.2.Oskus kasutada teekonnakavandamisel kaarti, arvestadesliikluse korraldust ja võimalikketeesulgemisi20.1.3. Harjutussõidus võib osaleda korraga mituõpilast, kes sõidavad kordamööda. Õpilaste sõituanalüüsitakse ühiselt.20.1.4. Sellest teemast alates peab õpilanetunnetama senisest enam vastutustsõidukijuhina nii liiklusohutuse, kui teekonnaläbimise õnnestumise seisukohalt.20.1.5. Selle teema käigus otsustatakse ühiselt,millisesse sihtkohta soovitakse sõita. Õpilanekasutab teekonna määramisel kaarti ja otsustab,milliseid teid mööda soovitakse sihtkohta jõuda.Teekondi valitakse õpilase jaoks lihtsamaltjärkjärgult keerukama järgi. Õpilane põhjendabteekonna valikut. Iga teekonna läbimise järeltoimub arutelu.1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: eritipikkadel teekondadel teha valikut:– kaardijärgi,– valida teed teenumbri järgi,– juhindudateeviitadest ja teistest liiklusmärkidest;2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: võttaarvesse:– sõiduki tehnilist seisukorda jakomplektsust,– teesõidetavust,teeninduspunktide ja sõiduki tankimisevõimaluse olemasolu,– juhile ja kaasasõitjatelevajalikke puhkepeatusi ja ööbimiskohti,– juhileja kaasasõitjatele vajaliku riietuse ja muuvarustuse olemasolu.3.4.03.1. 3.2.3.1.3.1.137

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201020. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20.2.Oskus kasutadateekonna kavandamiselkaarti, arvestadesliikluse korraldust javõimalikke teesulgemisi20.3. Säästlik jakeskkonnasõbraliksõiduviis20.3. Säästlik jakeskkonnasõbraliksõiduviis20.3. Säästlik jakeskkonnasõbraliksõiduviis20.3. Säästlik jakeskkonnasõbraliksõiduviis20.2.Oskus kasutada teekonnakavandamisel kaarti, arvestadesliikluse korraldust ja võimalikketeesulgemisi20.3. Säästlik jakeskkonnasõbralik sõiduviis20.3. Säästlik jakeskkonnasõbralik sõiduviis20.3. Säästlik jakeskkonnasõbralik sõiduviis20.3. Säästlik jakeskkonnasõbralik sõiduviisTeekonna kavandamise oskus säästab aega, rahaja närve, aitab vähendada riske ja jõuda ohutultsihtkohta.1) Pärast koolitust peab õpilane: teadma, etsäästlik ja keskkonnasõbralik sõiduviis on kaohutu sõiduviis;2) Pärast koolitust peab õpilane: teadma autojuhendiga tutvumise vajalikkust;3) Pärast koolitust peab õpilane:teadmaökonoomsuse huvides auto õigeaegse hooldusevajalikkust;4)Pärast koolitust peab õpilane: tundmasäästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisieeldusi:– vaadata liikumisel vajalikuinformatsiooni saamiseks ja õige tegevusekavandamiseks kaugemale,– sobitadasõidukiirust, juhindudes liiklejate vahelisestühistööst.3.3.3.3.1.1.1.3.2.3.138

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201020. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20.3. Säästlik jakeskkonnasõbraliksõiduviis21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.1. Sõidukiirus jasellega kaasnevad riskid21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.1. Sõidukiirus jasellega kaasnevad riskid21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.1. Sõidukiirus jasellega kaasnevad riskid21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.1. Sõidukiirus jasellega kaasnevad riskid21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.2. Sõidukiirusevalikut mõjutavadtegurid21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.2. Sõidukiirusevalikut mõjutavadtegurid20.3. Säästlik jakeskkonnasõbralik sõiduviis21.1. Sõidukiirus ja sellegakaasnevad riskid21.1. Sõidukiirus ja sellegakaasnevad riskid21.1. Sõidukiirus ja sellegakaasnevad riskid21.1. Sõidukiirus ja sellegakaasnevad riskid21.2. Sõidukiiruse valikutmõjutavad tegurid21.2. Sõidukiiruse valikutmõjutavad tegurid4)Pärast koolitust peab õpilane: tundmasäästliku ja keskkonnasõbraliku sõiduviisieeldusi:– valida sobiv käik,– sõita sujuvalt,–peatuda sujuvalt,1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etliikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseseltmõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- japeatumisteekonda: kineetiline energia;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etliikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseseltmõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- japeatumisteekonda: tsentrifugaaljõud;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etliikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseseltmõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- japeatumisteekonda: haardetegur;4)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etliikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseseltmõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- japeatumisteekonda: juhi reaktsiooniaeg.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et lisakseeltoodule peab ta sõidukiiruse valikularvestama: liikluseeskirja sätetest tulenevaid:–üldisi kiirusepiiranguid,– liiklusmärkidegakehtestatud lokaalseid kiirusepiiranguid,–sõiduki kohta kehtestatud kiirusepiiranguid,–juhile kehtestatud piiranguid;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et lisakseeltoodule peab ta sõidukiiruse valikularvestama: olukorda, mida iseloomustavad:–tee- ja ilmaolud,– nähtavus,– konkreetneliiklus,– liikluskorraldus.2.3.1.1.1.1.1.1.1.1.2.1.2.1.139

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201021. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavadasjaolud21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavadasjaolud21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavadasjaolud21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavadasjaolud21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.4. Sõit sirgel,kurvilisel ja mägiteel21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.4. Sõit sirgel,kurvilisel ja mägiteel21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.4. Sõit sirgel,kurvilisel ja mägiteel21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.5. Sõidukiirus,kiirusepiirangud21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.5. Sõidukiirus,kiirusepiirangud21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.5. Sõidukiirus,kiirusepiirangud21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.6. Nõudedsõidukiiruse valikukohta21.3. Sõiduohutust (-kindlust)tagavad asjaolud21.3. Sõiduohutust (-kindlust)tagavad asjaolud21.3. Sõiduohutust (-kindlust)tagavad asjaolud21.3. Sõiduohutust (-kindlust)tagavad asjaolud21.4. Sõit sirgel, kurvilisel jamägiteel21.4. Sõit sirgel, kurvilisel jamägiteel21.4. Sõit sirgel, kurvilisel jamägiteel21.5. Sõidukiirus,kiirusepiirangud21.5. Sõidukiirus,kiirusepiirangud21.5. Sõidukiirus,kiirusepiirangud21.6. Nõuded sõidukiirusevaliku kohta1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etsõiduohutus sõltub: tee jälgimise oskusest;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etsõiduohutus sõltub:kiiruse õigest valikust;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etsõiduohutus sõltub:sõidukist;4)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etsõiduohutus sõltub: veose liigist.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutu sõidukiiruse valikul peab arvestama: pikasirge tee monotoonsusega;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutu sõidukiiruse valikul peabarvestama:kurvilise tee ohtudega;3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutu sõidukiiruse valikul peab arvestama:mägitee ohtudega.1) Pärast koolitust peab õpilane mõistma:õige jaohutu sõidukiiruse määramise põhimõtteid;2) Pärast koolitust peab õpilane mõistma:kiirusepiiramise ja soovitusliku kiiruse kehtestamisepõhimõtteid;3)Pärast koolitust peab õpilane mõistma:liikluseeskirjaga määratud üldiste jaliiklusmärkidega kehtestatud kiirusepiirangutejärgimise vajalikkust.1) Pärast koolitust peab õpilaneoskama:selgitada lubatud suurima kiiruse jaliiklusoludele vastava kiiruse erinevust;2.2.2.2.1.2.1.2.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.2.1.2.2.140

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201021. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.6. Nõudedsõidukiiruse valikukohta21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.6. Nõudedsõidukiiruse valikukohta21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 21.6. Nõudedsõidukiiruse valikukohta22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.1. Sõidukiirus jasellega kaasnevad riskid22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.1. Sõidukiirus jasellega kaasnevad riskid22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.1. Sõidukiirus jasellega kaasnevad riskid22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.1. Sõidukiirus jasellega kaasnevad riskid22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.1. Sõidukiirus jasellega kaasnevad riskid22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.1. Sõidukiirus jasellega kaasnevad riskid21.6. Nõuded sõidukiirusevaliku kohta21.6. Nõuded sõidukiirusevaliku kohta21.6. Nõuded sõidukiirusevaliku kohta22.1. Sõidukiirus ja sellegakaasnevad riskid22.1. Sõidukiirus ja sellegakaasnevad riskid22.1. Sõidukiirus ja sellegakaasnevad riskid22.1. Sõidukiirus ja sellegakaasnevad riskid22.1. Sõidukiirus ja sellegakaasnevad riskid22.1. Sõidukiirus ja sellegakaasnevad riskid2)Pärast koolitust peab õpilane oskama:arvestada ohutu sõidukiiruse valikut mõjutavateteguritega;3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada põhjusi, miks peab allpool esitatudoludes sõidukiirus olema madalam kui mujaltihedalt asustatud piirkonnas ja halva võipiiratud nähtavusega kohtades;4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: järgidaohutu liiklemise juhiseid (teema 7).1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etliikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseseltmõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- japeatumisteekonda: kineetiline energia;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etliikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseseltmõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- japeatumisteekonda: tsentrifugaaljõud;3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etliikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseseltmõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- japeatumisteekonda: haardetegur;4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etliikluses toimivad järgmised tegurid, mis otseseltmõjutavad auto teelpüsivust, pidurdus- japeatumisteekonda:juhi reaktsiooniaeg.Selle teema käigus valitakse sõiduharjutusiselleks sobivatel teedel nii, et õpilane tunnetabautole mõjuvate jõudude suurusi sõltuvaltsõidukiirusest ja kurvi raadiusest.Teema käigus sõidetakse ka lubatud suurimasõidukiirusega ja sooritatakse sujuvaid ningäkkpidurdusi autole mõjuvate jõududetunnetamiseks.2.1.2.1. 2.2.2.1.1.1. 1.2.1.1. 1.2.1.1. 1.2.1.1. 1.2.1.1. 1.2.1.1.141

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201022. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.2. Sõidukiirusevalikut mõjutavadtegurid22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.2. Sõidukiirusevalikut mõjutavadtegurid22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.2. Sõidukiirusevalikut mõjutavadtegurid22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavadasjaolud22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavadasjaolud22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavadasjaolud22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavadasjaolud22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.3. Sõiduohutust (-kindlust) tagavadasjaolud22.2. Sõidukiiruse valikutmõjutavad tegurid22.2. Sõidukiiruse valikutmõjutavad tegurid22.2. Sõidukiiruse valikutmõjutavad tegurid22.3. Sõiduohutust (-kindlust)tagavad asjaolud22.3. Sõiduohutust (-kindlust)tagavad asjaolud22.3. Sõiduohutust (-kindlust)tagavad asjaolud22.3. Sõiduohutust (-kindlust)tagavad asjaolud22.3. Sõiduohutust (-kindlust)tagavad asjaolud1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et lisakseeltoodule peab ta sõidukiiruse valikularvestama: liikluseeskirja sätetest tulenevaid:–üldisi kiirusepiiranguid,– liiklusmärkidegakehtestatud lokaalseid kiirusepiiranguid,–sõiduki kohta kehtestatud kiirusepiiranguid,–juhile kehtestatud piiranguid;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etlisaks eeltoodule peab ta sõidukiiruse valikularvestama: olukorda, mida iseloomustavad:–tee- ja ilmaolud,– nähtavus,– konkreetneliiklus,– liikluskorraldus.Teema käigus valitakse sõiduteekond selliselt, etõpilane saaks juhinduda sõidukiiruse valikulüldisest kiiruse piirangust, liiklusmärkidegakehtestatud kiirusepiirangust kui ka teistestasjaoludest, kus ei saa liigelda sellel teelõigullubatud suurima sõidukiirusega. Sõiduteekonnaläbimise käigus ja pärast seda õpilane põhjendabtema poolt valitud sõidukiirust.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et sõiduohutus sõltub: tee jälgimise oskusest;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etsõidu ohutus sõltub:kiiruse õigest valikust;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etsõidu ohutus sõltub:sõidukist;4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etsõidu ohutus sõltub:veose liigist;5) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etsõidu ohutus sõltub:ohutu liiklemise juhistejärgimisest (teema 7).2.1.2.1.2.1. 2.4.2.2.2.2.2.2.1.2.2.2.142

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201022. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.4. Sõit sirgel,kurvilisel ja mägiteel22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.4. Sõit sirgel,kurvilisel ja mägiteel22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.4. Sõit sirgel,kurvilisel ja mägiteel22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.5. Sõidukiiruse valikupõhimõtetekinnistamine22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.5. Sõidukiiruse valikupõhimõtetekinnistamine22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.5. Sõidukiiruse valikupõhimõtetekinnistamine22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS 22.5. Sõidukiiruse valikupõhimõtetekinnistamine23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.1. Maanteesõiduerinevus linnasõidust22.4. Sõit sirgel, kurvilisel jamägiteel22.4. Sõit sirgel, kurvilisel jamägiteel22.4. Sõit sirgel, kurvilisel jamägiteel22.5. Sõidukiiruse valikupõhimõtete kinnistamine22.5. Sõidukiiruse valikupõhimõtete kinnistamine22.5. Sõidukiiruse valikupõhimõtete kinnistamine22.5. Sõidukiiruse valikupõhimõtete kinnistamine23.1. Maanteesõidu erinevuslinnasõidust1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutu sõidukiiruse valikul peab arvestama:pikasirge tee monotoonsusega;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutu sõidukiiruse valikul peab arvestama:kurvilise tee ohtudega;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutu sõidukiiruse valikul peabarvestama:mägitee ohtudega.22.5.1. Õige sõidukiiruse valikuga peab õpetajategelema igas sõiduõppetunnis. Kasutada tulebmitmekesiseid õppesõiduteekondi nii linnas kuiasulavälistel teedel ja pöörata tähelepanu kaohutust ning olukorrakiirust mõjutavateleasjaoludele.1) 22.5.2. Õpetades sõidukiirust valima peabõpetaja esile tooma kõik selle, mis otseseltvähendab liiklusohutust: oludele mittevastavasõidukiiruse;2)22.5.2. Õpetades sõidukiirust valima peabõpetaja esile tooma kõik selle, mis otseseltvähendab liiklusohutust: sõidukiiruse järsumuutmise;3)22.5.2. Õpetades sõidukiirust valima peabõpetaja esile tooma kõik selle, mis otseseltvähendab liiklusohutust: liialt suure kiiruseristmikule, raudteeülesõidukohale,ülekäigurajale, ühissõidukipeatusele jmslähenemisel.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmaanteesõit erineb linnasõidust: suuremasõidukiiruse ja pikivahe;2.2.2.2.2.2.2.2.2.2.1.2.2.2.2.1.143

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201023. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.1. Maanteesõiduerinevus linnasõidust23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.1. Maanteesõiduerinevus linnasõidust23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.1. Maanteesõiduerinevus linnasõidust23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.1. Maanteesõiduerinevus linnasõidust23.1. Maanteesõidu erinevuslinnasõidust23.1. Maanteesõidu erinevuslinnasõidust23.1. Maanteesõidu erinevuslinnasõidust23.1. Maanteesõidu erinevuslinnasõidust2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmaanteesõit erineb linnasõidust: sõidu suuremalihtsuse ja mugavuse;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmaanteesõit erineb linnasõidust: suure kiirusegaharjumise (maanteehüpnoos);4)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmaanteesõit erineb linnasõidust: äkki tekkidavõivate ohuolukordade;5)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmaanteesõit erineb linnasõidust: juhtideomavahelise suhtlemise poolest.23.2. Peateele sõit 23.2. Peateele sõit 1)Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada: ohutu liiklemise juhiseid kõrvalteeltpeateele sõidul;23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.2. Peateele sõit 23.2. Peateele sõit 2) Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada:kiiruse sobitamist ja peateeleväljasõidu ajastamist;23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.2. Peateele sõit 23.2. Peateele sõit 3) Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada:miks ta peab oma tegevusega märkuandma, et ta kavatseb anda peateel sõitjaleteed;23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.2. Peateele sõit 23.2. Peateele sõit 4) kuidas ta peab teeandmise kavatsusest märkuandma.23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.3. Sõit peateel 23.3. Sõit peateel 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: ohutuliiklemise juhiseid peateel sõites;23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.3. Sõit peateel 23.3. Sõit peateel 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasja miks tuleb tähelepanu suunata olulisele;23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.3. Sõit peateel 23.3. Sõit peateel 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: mikspeateel sõitjatel tekib maanteehüpnooskiiremini.23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.4. Peateeltkõrvalteele sõit23.4. Peateelt kõrvalteele sõit 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: ohutuliiklemise juhiseid peateelt lahkumisel;2.1.2.2.2.2.2.1.2.1.2.1.2.2.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.2.2.1.144

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201023. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.4. Peateeltkõrvalteele sõit23.4. Peateelt kõrvalteele sõit 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasvähendada tagant otsasõidu võimalust;23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.4. Peateelt23.4. Peateelt kõrvalteele sõit 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidaskõrvalteele sõitsooritada vasakpööret.23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.5. Sõit kiirteel 23.5. Sõit kiirteel 1) Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada: erinõudeid kiirteel liiklejatele;23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.5. Sõit kiirteel 23.5. Sõit kiirteel 2) Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada: kiirteele sõitmise ja sellelt lahkumiseomapära;23. TEEMA: MAANTEESÕIT 23.5. Sõit kiirteel 23.5. Sõit kiirteel 3)Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada: kiirteel liiklemise omapära.24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.1. Maanteesõidu 24.1. Maanteesõidu erinevus 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, eterinevus linnasõidust linnasõidustmaanteesõit erineb linnasõidust järgmistelpõhjustel: suurem sõidukiirus ja pikivahe;24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.1. Maanteesõiduerinevus linnasõidust24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.1. Maanteesõiduerinevus linnasõidust24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.1. Maanteesõiduerinevus linnasõidust24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.1. Maanteesõiduerinevus linnasõidust24.1. Maanteesõidu erinevuslinnasõidust24.1. Maanteesõidu erinevuslinnasõidust24.1. Maanteesõidu erinevuslinnasõidust24.1. Maanteesõidu erinevuslinnasõidust2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmaanteesõit erineb linnasõidust järgmistelpõhjustel: sõidu suurema lihtsus ja mugavus;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmaanteesõit erineb linnasõidust järgmistelpõhjustel: suure kiirusega harjumine(maanteehüpnoos);4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmaanteesõit erineb linnasõidust järgmistelpõhjustel: äkki tekkida võivad ohuolukorrad;5) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmaanteesõit erineb linnasõidust järgmistelpõhjustel: äkki tekkida võivad ohuolukorrad;juhtide omavaheline suhtlemine.Pärast koolitust peab õpilane oskama neidteadmisi maanteesõidul kasutada.24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.1. Maanteesõiduerinevus linnasõidust24.1. Maanteesõidu erinevuslinnasõidust24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.2. Peateele sõit 24.2. Peateele sõit 1)Pärast koolitust peab õpilane oskamarakendada: ohutu liiklemise juhiseid peateelesõidul;2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.2.1.2.1.145

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201024. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.2. Peateele sõit 24.2. Peateele sõit 2) Pärast koolitust peab õpilane oskamarakendada: kõrvalteelt peateele sõidu omapära,24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.2. Peateele sõit 24.2. Peateele sõit 3) Pärast koolitust peab õpilane oskamarakendada: kiiruse sobitamist ja peateeleväljasõidu ajastamist,24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.2. Peateele sõit 24.2. Peateele sõit 4) Pärast koolitust peab õpilane oskamarakendada: kuidas ta peab teeandmisekavatsusest märku andma ja põhjendamamärguandmise vajadust.24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.3. Sõit peateel 24.3. Sõit peateel 1) Pärast koolitust peab õpilane: oskamarakendada ohutu liiklemise juhiseid peateelsõites;24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.3. Sõit peateel 24.3. Sõit peateel 2) Pärast koolitust peab õpilane: oskamatähelepanu suunata olulisele;24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.3. Sõit peateel 24.3. Sõit peateel 3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma, etpeateel sõitjatel tekib maanteehüpnooskiiremini ja oskama neid teadmisi maanteesõidulkasutada.24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.4. Peateeltkõrvalteele sõit24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.4. Peateeltkõrvalteele sõit24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.4. Peateeltkõrvalteele sõit24.4. Peateelt kõrvalteele sõit 1)Pärast koolitust peab õpilane: valdama ohutuliiklemise juhiseid peateelt lahkumisel;24.4. Peateelt kõrvalteele sõit 2) Pärast koolitust peab õpilane:oskamavähendada tagant otsasõidu võimalusi;24.4. Peateelt kõrvalteele sõit 3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma, kuidassooritada vasakpööret ja oskama neid teadmisimaanteesõidul kasutada.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.5. Erinõudedmaanteesõiduõpetamisel24.5. Erinõuded maanteesõiduõpetamisel1) Maanteesõidu juures vajab eraldi harjutamist:sõitmine:– kõrvalteelt peateele,– peateel,–peateelt kõrvalteele,– lubatud suurimakiirusega;2.1.146

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201024. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.5. Erinõudedmaanteesõiduõpetamisel24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.5. Erinõudedmaanteesõiduõpetamisel24.5. Erinõuded maanteesõiduõpetamisel24.5. Erinõuded maanteesõiduõpetamisel2)Maanteesõidu juures vajab eraldi harjutamist:pidurdamine:– lubatud suurimalt kiiruselt kuniseisma jäämiseni määratud kohas,– kasutadesõiget pidurdamistehnikat pidurdades tugevalteri teekatetel lubatud suurimalt kiiruseltseismajäämiseni varem määratud kohas nii, etpidurdusmaa oleks võimalikult lühike.Erilist harjutamist ja tähelepanu vajab teisteliiklejate tegevuse ennustamine ja suuresõidukiirusega arvestamine, eriti möödasõidu javasakpöörde korral. Ülejäänud maanteesõidultuleb õpetust siduda teemas 7 käsitletud ohutuliiklemise juhistega.24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.6. Sõit kiirteel 24.6. Sõit kiirteel 1) Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada: erinõudeid kiirteel liiklejatele;24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.6. Sõit kiirteel 24.6. Sõit kiirteel 2) Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada: kiirteele sõitmise ja sellelt lahkumiseomapära;24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.6. Sõit kiirteel 24.6. Sõit kiirteel 3) Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada: kiirteel liiklemise omapära.24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.6. Sõit kiirteel 24.6. Sõit kiirteel Pärast koolitust peab õpilane oskama kasutadaneid teadmisi kiirteede kahetasandilistel pealejamahasõitudel.24. TEEMA: MAANTEESÕIT 24.6. Sõit kiirteel 24.6. Sõit kiirteel Maanteesõit nõuab erioskusi. Seoses tunduvaltsuurema sõidukiirusega kui linnas peab juhi pilkhaarama informatsiooni märksa kaugemalt(vastusõitjate kauguse hindamine, kurvilelähenedes sõidujoone hindamine selles jne). Kaoma kavatsustest tuleb teisi liiklejaid teavitadavarem kui linnasõidul (suunamärguandega,sõiduki paiknemisega ja kiiruse sujuvavähendamisega).25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25.1. Vastusõitjagakohtumine25.1. Vastusõitjaga kohtumine 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millesseisnevad ohud vastusõitjaga kohtumisel;1.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.2.147

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201025. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25.1. Vastusõitjagakohtumine25.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused25.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused25.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused25.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused25.3. Möödasõiduvajaduse hindamine25.3. Möödasõiduvajaduse hindamine25.4. Eeldusedmöödasõiduks25.4. Eeldusedmöödasõiduks25.4. Eeldusedmöödasõiduks25.4. Eeldusedmöödasõiduks25.5. Möödasõiduetapid25.5. Möödasõiduetapid26.1. Vastusõitjagakohtumine25.1. Vastusõitjaga kohtumine 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:kuidasneid vältida.25.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused25.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused25.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused25.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused25.3. Möödasõidu vajadusehindamine1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millepoolest erineb möödasõit möödumisest;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma:möödasõidu erinevusi linnas ja asulavälisel teelohtlikkuse seisukohalt;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:möödumise tingimusi linnas ja asulavälisel teel(sh kiirteel);4)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasmööduda paremalt poolt.1) Pärast koolitust peab õpilane oskamahinnata:möödasõiduga kaasnevaid ohtusid;25.3. Möödasõidu vajadusehindamine2) Pärast koolitust peab õpilane oskamahinnata:möödasõidu vajalikkust.2.1.25.4. Eeldused möödasõiduks 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millest 2.1.sõltub möödasõidu teekonna pikkus;25.4. Eeldused möödasõiduks 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:2.2.möödasõidu teekonna pikkusega seotudohtusid;25.4. Eeldused möödasõiduks 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:2.1.möödasõidu tingimusi liikluseeskirja järgi;25.4. Eeldused möödasõiduks 4) möödasõidu keeldusid liikluseeskirja järgi. 2.1.25.5. Möödasõidu etapid 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, mida tapeab tegema: möödasõitjana;25.5. Möödasõidu etapid 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, mida tapeab tegema: möödasõidetavana.26.1. Vastusõitjaga kohtumine Pärast koolitust peab õpilane teadma, millesseisnevad ohud vastusõitjaga kohtumisel jakuidas neid vältida2.2.2.1.2.2.2.1.2.1.2.2.2.1.2.1.2.2.148

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201026. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused26.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused26.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused26.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused26.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused26.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused26.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused26.2. Möödasõidu jamöödumise erinevused1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millepoolest erineb möödasõit möödumisest;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma:möödasõidu erinevusi linnas ja asulavälisel teelohtlikkuse seisukohalt;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:möödumise tingimusi linnas ja asulavälisel teel(sh kiirteel);4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasmööduda paremalt poolt.2.1.2.2.2.1.2.1.26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26.3. Möödasõiduvajaduse hindamine26.4. Eeldusedmöödasõiduks26.4. Eeldusedmöödasõiduks26.4. Eeldusedmöödasõiduks26.4. Eeldusedmöödasõiduks26.5. Möödasõiduetapid26.3. Möödasõidu vajadusehindaminePärast koolitust peab õpilane oskama hinnatamöödasõiduga kaasnevaid ohtusid jamöödasõidu vajalikkust.26.4. Eeldused möödasõiduks 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millestsõltub möödasõidu teekonna pikkus;26.4. Eeldused möödasõiduks 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:möödasõidu teekonna pikkusega seotudohtusid;26.4. Eeldused möödasõiduks 3) Pärast koolitust peab õpilaneteadma:möödasõidu tingimusi liikluseeskirjajärgi;26.4. Eeldused möödasõiduks 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma:möödasõidu keeldusid liikluseeskirja järgi.26.5. Möödasõidu etapid Pärast koolitust peab õpilane teadma, mida tapeab tegema möödasõitjana ja midamöödasõidetavana.2.2.2.1.2.2.2.1.2.1.2.1.149

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201026. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26.5. Möödasõiduetapid26.5. Möödasõiduetapid26.5. Möödasõiduetapid26.5. Möödasõidu etapid Möödasõit on eriti ohtlik manööver ja nõuabjuhilt pikemaajalisi sõidukogemusi. Seetõttu eiole selle põhjalik harjutamine autokoolismõeldav. Maanteel harjutatakse möödasõitukahe õppeautoga, milles mõlemas on õpilased.Möödasõitu harjutades peab õpetaja suunamatähelepanu auto paiknemisele ja sõidukiirusesobitamisele. Igale õpilasele antakse võimaluskogeda möödasõitu nii möödasõitja kuimöödasõidetava osas.26.5. Möödasõidu etapid 1)Möödasõidul peab õpetaja rõhutama:tähelepanelikkuse;26.5. Möödasõidu etapid 2) Möödasõidul peab õpetaja rõhutama: tekkidavõivate olukordade ennustamise;2.1. 2.2. 2.4.2.1.2.1.26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26.5. Möödasõiduetapid26.5. Möödasõiduetapid26.5. Möödasõidu etapid 3)Möödasõidul peab õpetaja rõhutama: õigeteja õigeaegsete juhimärguannete;26.5. Möödasõidu etapid 4)Möödasõidul peab õpetaja rõhutama:möödasõidu teekonna pikkuse õige hindamise;2.1.2.1.26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES26.5. Möödasõiduetapid26.5. Möödasõiduetapid27.1. Sõitmine rasketesja keerukates teeoludes27.1. Sõitmine rasketesja keerukates teeoludes27.2. Auto ratastehaardumine teega polealati ühesugune26.5. Möödasõidu etapid 5) Möödasõidul peab õpetaja rõhutama:vastusõitjate kauguse ja sõidukiiruse õigehindamise;26.5. Möödasõidu etapid 6) Möödasõidul peab õpetaja rõhutama: omasõidurajale naasmise võimalikkusekindlakstegemisevajalikkust.27.1. Sõitmine rasketes jakeerukates teeoludes27.1. Sõitmine rasketes jakeerukates teeoludes27.2. Auto rataste haardumineteega pole alati ühesugune1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: võttasõites arvesse ilma-, tee- ja valgusoludemuutumist;2)Pärast koolitust peab õpilane oskama:arvestada aastaaegadega seotud muutusiliiklusoludes.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et autoteelpüsivust mõjutavad: teepind;2.1.2.1.2.1.2.1.1.01.2001150

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201027. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27.2. Auto ratastehaardumine teega polealati ühesugune27.2. Auto ratastehaardumine teega polealati ühesugune27.2. Auto ratastehaardumine teega polealati ühesugune27.2. Auto ratastehaardumine teega polealati ühesugune27.3. Peatumisteekondja pidurdamisviis27.3. Peatumisteekondja pidurdamisviis27.3. Peatumisteekondja pidurdamisviis27.2. Auto rataste haardumineteega pole alati ühesugune27.2. Auto rataste haardumineteega pole alati ühesugune27.2. Auto rataste haardumineteega pole alati ühesugune27.2. Auto rataste haardumineteega pole alati ühesugune27.3. Peatumisteekond japidurdamisviis27.3. Peatumisteekond japidurdamisviis27.3. Peatumisteekond japidurdamisviis2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et autoteelpüsivust mõjutavad:rehvitüüp jaturvisemustri sügavus;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et autoteelpüsivust mõjutavad: sõidukiirus;4)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et autoteelpüsivust mõjutavad: sõidutehnika (järsudkiiruse ja sõidusuuna muutmised);5) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et autoteelpüsivust mõjutavad: ilmaolud.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etpeatumisteekonda mõjutavad: järskpidurdamine;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etpeatumisteekonda mõjutavad: katkendlikpidurdamine (tippimine);3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etpeatumisteekonda mõjutavad: ABS-pidurid;1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27.3. Peatumisteekondja pidurdamisviis27.4. Möödumineootamatust takistusest27.4. Möödumineootamatust takistusest27.3. Peatumisteekond japidurdamisviis27.4. Möödumine ootamatusttakistusest27.4. Möödumine ootamatusttakistusest4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etpeatumisteekonda mõjutavad: mootorigapidurdamine.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etootamatu takistuse korral: pidurdataksesõidukiirus võimalikult väikseks juhtratasteotseasendis ja seejärel möödutakse takistusestümberpõikega;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etootamatu takistuse korral: möödutaksetakistusest ümberpõikega, kui ootamatutakistuse ees ei ole võimalik peatuda egasõidukiirust vähendada;1.1.1.1.1.1.151

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201027. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27.4. Möödumineootamatust takistusest27.5. Juhisedsõiduõppeks libedalteel27.5. Juhisedsõiduõppeks libedalteel27.5. Juhisedsõiduõppeks libedalteel27.5. Juhisedsõiduõppeks libedalteel27.5. Juhisedsõiduõppeks libedalteel27.5. Juhisedsõiduõppeks libedalteel27.5. Juhisedsõiduõppeks libedalteel27.5. Juhisedsõiduõppeks libedalteel27.5. Juhisedsõiduõppeks libedalteel27.4. Möödumine ootamatusttakistusest27.5. Juhised sõiduõppekslibedal teel27.5. Juhised sõiduõppekslibedal teel27.5. Juhised sõiduõppekslibedal teel27.5. Juhised sõiduõppekslibedal teel27.5. Juhised sõiduõppekslibedal teel27.5. Juhised sõiduõppekslibedal teel27.5. Juhised sõiduõppekslibedal teel27.5. Juhised sõiduõppekslibedal teel27.5. Juhised sõiduõppekslibedal teel3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etootamatu takistuse korral: tagajärgedevähendamiseks pidurdatakse kiirus miinimumini,kui pole võimalik ümberpõikega takistusestmööduda ega täielikult peatuda.1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: näha jaennustada teekatte libedust;2) Pärast koolitust peab õpilane oskama: hinnataauto rataste teega haardumise võimet;3) Pärast koolitust peab õpilane oskama: saadudinformatsiooni põhjal valida ohutut sõidukiirust;4)Pärast koolitust peab õpilane oskama: teelibedust arvestades valida ohutut pikivahet;5) Pärast koolitust peab õpilane oskama: muutasujuvalt auto kiirust ja suunda, vältides ratastelibisemist;6)Pärast koolitust peab õpilane oskama: validaautole rehve sõitmiseks talveoludes;7) Pärast koolitust peab õpilane oskama: oskamakavandada sõiduteekonda talvistel teedel.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: milliseidjuhtimisvõtteid tuleb libedal teel sõitesrakendada esi- ja tagaveoga autol;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:milliseid juhtimisvõtteid tuleb juhitavusetaastamiseks rakendada esi- ja tagaveoga autol;1.1.1.1.1.1.2.1.2.1.1.1.1.1.3.1.1.1.1.1.152

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201027. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL27.5. Juhisedsõiduõppeks libedalteel29.1. Pimeda ajalsõitmise ohud29.1. Pimeda ajalsõitmise ohud29.2. Liikluseeskirjanõuded tuledekasutamise kohta29.2. Liikluseeskirjanõuded tuledekasutamise kohta29.3. Tee nähtavuspimeda ajal29.3. Tee nähtavuspimeda ajal29.3. Tee nähtavuspimeda ajal27.5. Juhised sõiduõppekslibedal teel3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:milliseid juhtimisvõtteid tuleb rakendadatakistusest ümberpõikel.29.1. Pimeda ajal sõitmise ohud 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: mikspimeda ajal sõitmisel on liiklusõnnetusetagajärjed alati raskemad kui muul ajal;29.1. Pimeda ajal sõitmise ohud 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: mikstavaliselt kaldutakse sõitma oma auto tuledepoolt valgustatud teeosast ette.29.2. Liikluseeskirja nõudedtulede kasutamise kohta29.2. Liikluseeskirja nõudedtulede kasutamise kohta1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:liikluseeskirjaga määratud lähi-, kaug-, udu-,päevasõidu-, seisu- ja ohutulede kasutamisenõudeid asulas ja asulavälisel teel;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidastulesid hooldatakse.29.3. Tee nähtavus pimeda ajal 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millineon inimese silma valgustugevuse muutustegakohanemise võime;29.3. Tee nähtavus pimeda ajal 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millineon jalakäijate ja jalgratturite nähtavusvalgustamata teel;29.3. Tee nähtavus pimeda ajal 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millestsõltub ohutu sõidukiirus pimeda ajal sõites.1.1.2.2.2.1.2.1.1.1.2.1.2.1.2.2.29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29.4. Tuledekasutaminevastusõitjagakohtumisel29.4. Tuledekasutaminevastusõitjagakohtumisel29.4. Tulede kasutaminevastusõitjaga kohtumisel29.4. Tulede kasutaminevastusõitjaga kohtumisel1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidaspeavad juhid ajastama tulede ümberlülitust;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millesttekib pimestamise oht;2.1.2.2.153

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201029. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29.4. Tuledekasutaminevastusõitjagakohtumisel29.4. Tuledekasutaminevastusõitjagakohtumisel29.5. Tuledekasutaminemöödasõidul29.5. Tuledekasutaminemöödasõidul29.6. Tuledekasutamine parkimisel29.7. Juhi märguandedhädapeatumise korral29.7. Juhi märguandedhädapeatumise korral29.7. Juhi märguandedhädapeatumise korral29.7. Juhi märguandedhädapeatumise korral29.7. Juhi märguandedhädapeatumise korral29.4. Tulede kasutaminevastusõitjaga kohtumisel29.4. Tulede kasutaminevastusõitjaga kohtumisel29.5. Tulede kasutaminemöödasõidul29.5. Tulede kasutaminemöödasõidul29.6. Tulede kasutamineparkimisel29.7. Juhi märguandedhädapeatumise korral29.7. Juhi märguandedhädapeatumise korral29.7. Juhi märguandedhädapeatumise korral29.7.1. Autost väljunud juhi jasõitjate ohutuse tagamine29.7.1. Autost väljunud juhi jasõitjate ohutuse tagamine3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuhupeab olema suunatud juhi pilk;4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasvalida sobivat sõidukiirust.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millineon õige tegevus möödasõidu korral: – ennemöödasõidu alustamist,– möödasõidu ajal,–möödasõitu lõpetades;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma:möödasõitja, möödasõidetava ja vastusõitjavahelist ühistööd, suhtlemise mooduseid javajalikkust.Pärast koolitust peab õpilane teadma, millisedon tulede kasutamise nõuded parkimisel asulasja asulavälisel teel.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidashoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral:ohutuledega;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidashoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral:ohukolmnurgaga;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidashoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral:muul viisil.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidastuleb avada uksi siis, kui ei ole möödumas teisisõidukeid;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: et kaautojuht peab kasutama helkurit, kui ta askeldabümber auto;2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.154

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201029. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL29.7. Juhi märguandedhädapeatumise korral29.7.1. Autost väljunud juhi jasõitjate ohutuse tagamine3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: etseiskunud mootoriga sõiduki lükkamisel peabvältima, et lükkajad ei varjaks oma kehagasõiduki tulesid.3.1. Liikluskeskkond 3.1. Liikluskeskkond 1)Pärast õpinguid peab õpilane: teadmateeliikluse osategureid ja nendega seotud riske(juht, sõiduk, liikluskeskkond ja teised liiklejad,liikluskorraldus);3.1. Liikluskeskkond 3.1. Liikluskeskkond 2)Pärast õpinguid peab õpilane: teadma, etohutu liiklemine eeldab kõikide teeliikluseosateguritega arvestamist;3.1. Liikluskeskkond 3.1. Liikluskeskkond 3)Pärast õpinguid peab õpilane: teadma juhivõimalusi ja õiget tegevust, kui juht oskabhankida liiklusinfot õigeaegselt, kui liiklusinfotsaadakse hilja ja kui liiklusõnnetus pole välditav.3.2. Liiklemise olemusavalikult ja üksikisikuseisukohalt3.3. Liiklusõnnetused janeid põhjustavadasjaolud3.3. Liiklusõnnetused janeid põhjustavadasjaolud3.3. Liiklusõnnetused janeid põhjustavadasjaolud3.4. Liiklusohutuseparandamine3.4. Liiklusohutuseparandamine3.2. Liiklemise olemus avalikultja üksikisiku seisukohalt3.3. Liiklusõnnetused ja neidpõhjustavad asjaolud3.3. Liiklusõnnetused ja neidpõhjustavad asjaolud3.3. Liiklusõnnetused ja neidpõhjustavad asjaolud3.4. Liiklusohutuseparandamine3.4. LiiklusohutuseparandaminePärast õpinguid peab õpilane teadmatavasõiduki ja ühistranspordiks kasutatavasõiduki eeliseid ja puudusi üldises liikluses.1) Pärast õpinguid peab õpilane omamaülevaadet: liiklusõnnetuste statistikast;2) Pärast õpinguid peab õpilane omamaülevaadet: liiklusõnnetuste liikidest;3) Pärast õpinguid peab õpilane omamaülevaadet: tüüpilistest liiklusõnnetustepõhjustest.1) Pärast koolitust peab õpilane mõistma,kuivõrd liiklusohutus sõltub: juhi koolitusetasemest ja juhikandidaadi enda tegevusest;2) Pärast koolitust peab õpilane mõistma,kuivõrd liiklusohutus sõltub: liikluskorraldusestteedel ja tänavatel;2.1.2.2.2.1.2.1.3.1. 3.3.2.1. 2.2.2.1.2.2.2.2. 3.2.2.2.155

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20103. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL3.4. Liiklusohutuseparandamine3.5. Teeliiklusalasedõigusaktid,liikluseeskirja üldsätted3.5. Teeliiklusalasedõigusaktid,liikluseeskirja üldsätted3.5. Teeliiklusalasedõigusaktid,liikluseeskirja üldsätted3.5. Teeliiklusalasedõigusaktid,liikluseeskirja üldsätted3.5. Teeliiklusalasedõigusaktid,liikluseeskirja üldsätted3.6. Auto käsitsemisevilumuse omandamine4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine3.4. Liiklusohutuseparandamine3.5. Teeliiklusalased õigusaktid,liikluseeskirja üldsätted3.5. Teeliiklusalased õigusaktid,liikluseeskirja üldsätted3.5. Teeliiklusalased õigusaktid,liikluseeskirja üldsätted3.5. Teeliiklusalased õigusaktid,liikluseeskirja üldsätted3.5. Teeliiklusalased õigusaktid,liikluseeskirja üldsätted3.5. Teeliiklusalased õigusaktid,liikluseeskirja üldsätted4.1. Juhtimisliigutuste vilumusesaavutamine3) Pärast koolitust peab õpilane mõistma,kuivõrd liiklusohutus sõltub: autole kehtivatesttehnonõuetest.1)Pärast koolitust peab õpilane mõistma: liikluseüldisi põhimõtteid;2)Pärast koolitust peab õpilane mõistma: juhti,sõidukit ja keskkonda puudutavatestõigusaktidest juhindumise vajalikkust;3)Pärast koolitust peab õpilane mõistma:liikluseeskirja põhireegleid jaliikluskorraldusvahendeid;4)Pärast koolitust peab õpilane mõistma:liikluseeskirja üldsätteid;5) Pärast koolitust peab õpilane mõistma:vastutust «Liikluseeskirja» ja teiste õigusaktidenõuete eiramise korral.1)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, et autokäsitsemisvilumust omandatakse järgmiselt:teema 2 kohaseid auto käsitsemisliigutusisooritatakse üksikelementidena aeglaselt jajärkjärgult kiiremini varem omandatudteadmiste poolt juhituna;4.1.1. Pärast koolitust peab õpilane oskamasooritada teema 2 kohaseid auto käsitsemiseharjutusi eri kiirusega sõitmisel. Üheaegseltjuhtimisliigutuste sooritamisega tuleb osatahoida tähelepanu mitmesugustel liiklusesolulistel asjaoludel.1.2.2.1.1.1. 2.1. 1.2.2.1.2.1.2.1.00156

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20104. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine4.1.2. Õpilane peab olemaomandanud linnasõiduks piisavaauto käsitsemisvilumuse4.1.2. Õpilane peab olemaomandanud linnasõiduks piisavaauto käsitsemisvilumuse4.1.2. Õpilane peab olemaomandanud linnasõiduks piisavaauto käsitsemisvilumuse4.1.2. Õpilane peab olemaomandanud linnasõiduks piisavaauto käsitsemisvilumuse4.1.2. Õpilane peab olemaomandanud linnasõiduks piisavaauto käsitsemisvilumuse4.1.2. Õpilane peab olemaomandanud linnasõiduks piisavaauto käsitsemisvilumuse4.1.3. Õpilane peab olemaomandanud auto juhtimise(komplekse tegevusesooritamine) üheaegseltmõttetegevuse suunamisegajärgmisena sooritatavaletegevuskomponendile, pidadessilmas terviku tegevusekvaliteeti:4.1.2. Õpilane peab olema omandanud1.1.linnasõiduks piisava auto käsitsemisvilumuse,sooritades teema 2 kohaseid autokäsitsemisliigutusi üksikelementidena aeglaseltja järkjärgult kiiremini varem omandatudteadmiste poolt juhituna:1) kohalt sõit ja peatumine; 1.1.2) slaalom intensiivse rooli keeramisega; 1.1.3) käiguvahetused alt üles ja ülevalt alla; 1.1.4) pöörete sooritamine; 1.1.5) sõidu ajal abiseadmete ja lülitite kasutamine,pidades silmas komplektse tegevuse kvaliteeti.1) kohalt sõit ja peatumine üheaegseltliiklusümbruse jälgimisega ja sellestjuhindumisega;1.1.1.1.157

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20104. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine4.1.3. Õpilane peab olemaomandanud auto juhtimise(komplekse tegevusesooritamine) üheaegseltmõttetegevuse suunamisegajärgmisena sooritatavaletegevuskomponendile, pidadessilmas terviku tegevusekvaliteeti:4.1.3. Õpilane peab olemaomandanud auto juhtimise(komplekse tegevusesooritamine) üheaegseltmõttetegevuse suunamisegajärgmisena sooritatavaletegevuskomponendile, pidadessilmas terviku tegevusekvaliteeti:4.1.3. Õpilane peab olemaomandanud auto juhtimise(komplekse tegevusesooritamine) üheaegseltmõttetegevuse suunamisegajärgmisena sooritatavaletegevuskomponendile, pidadessilmas terviku tegevusekvaliteeti:2) auto roolimine sujuvalt ja aeglaselt järkjärgultintensiivsemale roolimisele üheaegseltliiklusümbruse jälgimise ja suunamärguandeandmisega;3) sujuvad käiguvahetused alt üles ja ülevalt allaaeglaselt soorituselt järkjärgult kiiremalesooritusele üheaegselt liiklusümbruse jälgimiseja sellest juhindumisega;4) pöörde sooritamise eel liiklusümbrusejälgimine, teiste liiklejate tegevusestjuhindumine, suunamärguanne, sõidukiirusesobitamine, sobiva käigu valik;1.1.1.1.1.1.158

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20104. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI4.1. Juhtimisliigutustevilumuse saavutamine5.1. Liiklussüsteemijuhtimine jaliiklusalased õigusaktid5.1. Liiklussüsteemijuhtimine jaliiklusalased õigusaktid5.1. Liiklussüsteemijuhtimine jaliiklusalased õigusaktid5.2. Liiklusmärgid,foorid jateekattemärgised5.2. Liiklusmärgid,foorid jateekattemärgised5.2. Liiklusmärgid,foorid jateekattemärgised4.1.3. Õpilane peab olemaomandanud auto juhtimise(komplekse tegevusesooritamine) üheaegseltmõttetegevuse suunamisegajärgmisena sooritatavaletegevuskomponendile, pidadessilmas terviku tegevusekvaliteeti:5.1. Liiklussüsteemi juhtimineja liiklusalased õigusaktid5.1. Liiklussüsteemi juhtimineja liiklusalased õigusaktid5.1. Liiklussüsteemi juhtimineja liiklusalased õigusaktid5.2. Liiklusmärgid, foorid jateekattemärgised5.2. Liiklusmärgid, foorid jateekattemärgised5.2. Liiklusmärgid, foorid jateekattemärgised5) erisuguste sõiduharjutuste sooritamise ajalauto abiseadmete kasutamine, jaotadestähelepanu erinevate asjaolude vahel.1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada liiklussüsteemi osategureid – inimene,sõiduk, tee;2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada liikluse osategureid puudutavaidõigusakte ja nende vajalikkust;3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada liikluses toimivaid üldisi põhimõtteid,ristmike ületamise põhireegleid jaliiklusolukordade ennustatavust.1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:eristada erineva rühma liiklusmärke nende kujuja mõjuala osas;2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada valgusfooride tähendust ja tööd;3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada reguleerija märguannete tähendust;1.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5.2. Liiklusmärgid,foorid jateekattemärgised5.2. Liiklusmärgid, foorid jateekattemärgised4) Pärast koolitust peab õpilaneoskama:selgitada teekattemärgistusegaseonduvat.2.1.159

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20105. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada juhi ettevaatusabinõusid ja tegevust,kui tuleb mööduda vastutulevatest võipärisuunas liikuvatest jalakäijatest,jalgratturitest ja mopeedijuhtidest;5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada juhi kohustusi jalakäijate ningjalgratturite kui vähekaitstud liiklejate suhtes: –kõnniteel, – jalgrattateel,– sõiduteel,– õuealal,–hoovist väljasõidul,– teepeenral,– nende trammija bussi sisenemisel ning väljumisel,–reguleeritud ja reguleerimata ülekäigurajal ningjalgrattatee ületamise kohal;5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, milline on sobiv sõiduviis ülekäigurajaja jalgrattatee ületamisel mitmesuguseliiklustiheduse ja nähtavuse ning eri tee- jailmaolude korral;5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama:kirjeldada olukordi, kus juht on kohustatud teedandma jalgratturile ja mopeedijuhile;5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 5) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada probleeme, mis tekivad liikluses:–vanuritel,– kuulmishäiretega inimestel,–vaimsete puuetega inimestel,– liikumispuuetegainimestel;5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 6) Pärast koolitust peab õpilane oskama:äratunda ja mõista puuete sümptomeid;5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 7)Pärast koolitust peab õpilane oskama:invaliidisõiduki eriõigusi ja teiste sõidukijuhtideõiget käitumist invaliidisõiduki juhi suhtes;5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 8) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, kuidas mõjutab liikluskeskkond lasteohutust;2.2.2.1.2.1.2.1.2.2.2.1.2.1.2.2.160

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20105. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.3. Erilised kohustusedjalakäijate, jalgratturiteja mopeedijuhtide vastu5.4. Tavalisest suuremattähelepanu nõudvadolukorrad5.4. Tavalisest suuremattähelepanu nõudvadolukorrad5.4. Tavalisest suuremattähelepanu nõudvadolukorrad5.4. Tavalisest suuremattähelepanu nõudvadolukorrad5.4. Tavalisest suuremattähelepanu nõudvadolukorrad5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 9) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, millega on seotud laste probleemidliikluses;5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 10) Pärast koolitust peab õpilaneoskama:pöörata tähelepanu liikluskeskkonnaleja osata selgitada, kus enamasti ilmuvad lapsedootamatult sõiduteele;5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 11) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada pildi abil laste tüüpilisi tegevusmalle;5.3.1. Vähekaitstud liiklejad 12) selgitada, kuidas mõjutab sõiduki tehnilineseisukord ja sõiduviis ümberkaudsete elanike jateiste liiklejate heaolu ning tervist.5.4.1. Ristumine trammiteega jaraudtee ületamine5.4.1. Ristumine trammiteega jaraudtee ületamine5.4.1. Ristumine trammiteega jaraudtee ületamine1) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada jooniste abil raudteeülesõidukohtadeskasutatavaid liikluskorraldusvahendeid;2) Pärast koolitust peab õpilaneoskama:kirjeldada liikluskorraldusvahenditepuudumisest või nende mittekorrasolekustjohtuvaid ohte;3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada trammiteega ristumise koha jaraudteeülesõidukoha ületamisega kaasnevaidtüüpilisi ohte ning juhi tegevust neis kohtades:–tähelepanu jaotamine ette ja külgedele, – kiirusevalimine olulisi asjaolusid arvestades,–tõkkepuuga ja tõkkepuuta raudteeülesõidukohaületamine linnas ja maanteel,– hädapeatumineraudteeülesõidukohal või trammiteel.5.4.2. Sõitmine õuealal Pärast koolitust peab õpilane teadma õuealalliiklemise ja parkimise korda.5.4.3. Sõiduki pukseerimine 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: juhiõiget tegevust, kui teel olles tekib sõidukile rike,millega ei või oma jõul sõitu jätkata;2.2.2.2.2.2.1.3. 2.3.2.1.2.2.2.2.2.1.2.1.161

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20105. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNESÕIDUOSKUSE HINDAMINE6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNESÕIDUOSKUSE HINDAMINE6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNESÕIDUOSKUSE HINDAMINE6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNESÕIDUOSKUSE HINDAMINE5.4. Tavalisest suuremattähelepanu nõudvadolukorrad6.1. Enne kui alustadaõpilasega linnasõitu,peab õpetaja käesolevateema jooksul saamaveendumuse, et õpilaselon küllaldanesõiduvilumus ja õpilane:6.1. Enne kui alustadaõpilasega linnasõitu,peab õpetaja käesolevateema jooksul saamaveendumuse, et õpilaselon küllaldanesõiduvilumus ja õpilane:6.1. Enne kui alustadaõpilasega linnasõitu,peab õpetaja käesolevateema jooksul saamaveendumuse, et õpilaselon küllaldanesõiduvilumus ja õpilane:6.1. Enne kui alustadaõpilasega linnasõitu,peab õpetaja käesolevateema jooksul saamaveendumuse, et õpilaselon küllaldanesõiduvilumus ja õpilane:5.4.3. Sõiduki pukseerimine 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: juhiõiget tegevust sõiduki pukseerimisel.6.1. Enne kui alustada õpilasegalinnasõitu, peab õpetajakäesoleva teema jooksul saamaveendumuse, et õpilasel onküllaldane sõiduvilumus jaõpilane:6.1. Enne kui alustada õpilasegalinnasõitu, peab õpetajakäesoleva teema jooksul saamaveendumuse, et õpilasel onküllaldane sõiduvilumus jaõpilane:6.1. Enne kui alustada õpilasegalinnasõitu, peab õpetajakäesoleva teema jooksul saamaveendumuse, et õpilasel onküllaldane sõiduvilumus jaõpilane:6.1. Enne kui alustada õpilasegalinnasõitu, peab õpetajakäesoleva teema jooksul saamaveendumuse, et õpilasel onküllaldane sõiduvilumus jaõpilane:1) oskab muuta sujuvalt auto sõidukiirust ja -suunda, oskab hinnata auto ruumivajadust;2) oskab sooritada teema 2 kohaseidsõiduharjutusi küllaldase vilumusega ja ilmaoluliste vigadeta;3) valitseb autot sel määral, et on võimelinealustama õppesõitu liikluses;4) oskab autot juhtida komplekse tegevusesooritamisena mõttetegevuse suunamisegajärgmisena sooritatavale tegevuskomponendileja tajuda liikluse tervikolukorda.2.1.1.1.1.1.1.1.2.1.162

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20106. TEEMA: LINNASÕIDUEELNESÕIDUOSKUSE HINDAMINE6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNESÕIDUOSKUSE HINDAMINE6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNESÕIDUOSKUSE HINDAMINE6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNESÕIDUOSKUSE HINDAMINE6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNESÕIDUOSKUSE HINDAMINE6. TEEMA: LINNASÕIDUEELNESÕIDUOSKUSE HINDAMINE7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED6.2. Õpilane peabteadma linnasõiduksvajalikul määralliikluseeskirja nõudeid,mis kehtivad:6.2. Õpilane peabteadma linnasõiduksvajalikul määralliikluseeskirja nõudeid,mis kehtivad:6.2. Õpilane peabteadma linnasõiduksvajalikul määralliikluseeskirja nõudeid,mis kehtivad:6.2. Õpilane peabteadma linnasõiduksvajalikul määralliikluseeskirja nõudeid,mis kehtivad:6.2. Õpilane peabteadma linnasõiduksvajalikul määralliikluseeskirja nõudeid,mis kehtivad:6.2. Õpilane peabteadma linnasõiduksvajalikul määralliikluseeskirja nõudeid,mis kehtivad:7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis6.2. Õpilane peab teadmalinnasõiduks vajalikul määralliikluseeskirja nõudeid, miskehtivad:6.2. Õpilane peab teadmalinnasõiduks vajalikul määralliikluseeskirja nõudeid, miskehtivad:6.2. Õpilane peab teadmalinnasõiduks vajalikul määralliikluseeskirja nõudeid, miskehtivad:6.2. Õpilane peab teadmalinnasõiduks vajalikul määralliikluseeskirja nõudeid, miskehtivad:6.2. Õpilane peab teadmalinnasõiduks vajalikul määralliikluseeskirja nõudeid, miskehtivad:6.2. Õpilane peab teadmalinnasõiduks vajalikul määralliikluseeskirja nõudeid, miskehtivad:7.1. Ennustav mõtlemis- jasõiduviis1) Teab nõudeid sõidu alustamisel; 2.1.2)Teab nõudeid suunamärguandmisel; 2.1.3) Teab nõudeid sõiduteel paiknemisel; 2.1.4) Teab nõudeid pöörete sooritamisel; 2.1.5)Teab nõudeid manööverdamisel; 2.1.6) Teab nõudeid sõiduki peatumisel japarkimisel.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhitegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras ontäidetud järgmised tingimused:on hangitudliiklusümbrusest vajalikku teavet õigeaegselt;2.1.2.1.163

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20107. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemis- jasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemis- jasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemis- jasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemis- jasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemis- jasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemis- jasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemis- jasõiduviis2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhitegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras ontäidetud järgmised tingimused: on valitud õigesõidurada ja sellel paiknetakse õigesti, kaugusees, taga ja küljel paiknevatest sõidukitest onõige;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhitegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras ontäidetud järgmised tingimused: täidetakseliikluseeskirja nõudeid sõidujärjekorramääramisel;4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhitegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras ontäidetud järgmised tingimused: kasutataksesobivat olukorrakiirust;5) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhitegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras ontäidetud järgmised tingimused: antakseõigeaegselt suuna- ja teisi märguandeid;6)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhitegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras ontäidetud järgmised tingimused: täidetakseliikluskorraldusvahendite nõudeid;7)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et juhitegevus on ohutu, kui igas liiklusolukorras ontäidetud järgmised tingimused: säilitataksepiisavat tähelepanu ja liiklusolukordadeennustamise võimet.Ennustav mõtlemis- ja sõiduviis tähendab osatanäha ja tunnetada seda, mis liikluses toimub, s.tmõelda kujuneda võivaid liiklusolukordi ette,osata arvestada inimvõimeid enda ja teisteliiklejate puhul ning neist tulenevaid võimalusikujunevates liiklusolukordades toime tulla.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.164

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20107. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemis- jasõiduviis7.1.1. Tähelepanu jaennustamine7.1.1. Tähelepanu jaennustamine7.1.1. Tähelepanu jaennustamine7.1.1. Tähelepanu jaennustamine7.1.1. Tähelepanu jaennustamine7.1.1. Tähelepanu jaennustamine7.1.1. Tähelepanu jaennustamine7.1.1. Tähelepanu jaennustamineÕpilasi on vaja õpetada mõtlema ja jälgimaolulisi asjaolusid. Kogenud juht teeb sedaautomaatselt.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutuks liiklemiseks on vajalik: suunata pilkuette lähedale, kaugele ja peeglitesse;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutuks liiklemiseks on vajalik: näha liiklusttervikuna;3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutuks liiklemiseks on vajalik: otsidaprobleeme;4)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutuks liiklemiseks on vajalik: olla teisteleliiklejatele nähtav;5) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutuks liiklemiseks on vajalik: olla omategevuses teistele liiklejatele mõistetav;6) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutuks liiklemiseks on vajalik: püüda olukordiennetada;7)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutuks liiklemiseks on vajalik: hoida ohututpiki- ja külgvahet;8) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etohutuks liiklemiseks on vajalik:ennustada teistevõimalikku tegevust.7.1.2. Sõidujoon 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:sõitmisel on ohutuse seisukohalt väga tähtissõiduki asukoht;7.1.2. Sõidujoon 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: tapeab sõitmise ajal olema teadlik oma asukohastja veendunud, et see on õige ja otstarbekasenda ning teiste liiklejate suhtes.2.1.2.1.2.1.2.2.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.165

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20107. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis7.1. Ennustav mõtlemisjasõiduviis9.1. Juhi tegevuseennustatavus teisteliiklejate poolt7.1.2. Sõidujoon Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:Sõidujoon on mõtteline joon, mida möödasõiduk liigub või mida mööda juht kavatseb omasõidukit suunata.7.1.3. Sõidujärjekord Pärast koolitust peab õpilane teadma, etliikluses on alati vaja teada enda ja kaasliiklejatesõidujärjekorda.7.1.4. Sõidukiirus 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et: alation soovitatav sobitada oma sõidukiirus antudteel ja liiklusoludes väljakujunenudsõidukiirusega;7.1.4. Sõidukiirus 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:kiiruse sobitamine on alguses raske; sellestülesaamiseks tuleb õppida jälgima ümbritsevatliiklust ja teiste sõidukite paiknemist.7.1.5. Juhimärguanded 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:paindlik ja ohutu liiklemine põhineb healliiklejate vahelisel mõistmisel, juhimärguanneteandmise oskusel ja liiklejate vahelisel ühistööl;7.1.5. Juhimärguanded 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:liikleja peab nägema teisi ja olema teisteleliiklejatele nähtav.7.1.6.Liikluskorraldusvahenditestjuhindumine7.1.6.Liikluskorraldusvahenditestjuhindumine9.1. Juhi tegevuse ennustatavusteiste liiklejate poolt1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:liikluskorraldusvahendite järgimine ja käitumineliiklusreeglite kohaselt võimaldab ohteennetada;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et:liiklusreeglite eiramine põhjustab riskiolukordi.1)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etjuhina: peab ta olema kaasliiklejatele nähtav;1.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.2.2.1.166

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20109. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE2. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL9.1. Juhi tegevuseennustatavus teisteliiklejate poolt9.1. Juhi tegevuseennustatavus teisteliiklejate poolt9.1. Juhi tegevuseennustatavus teisteliiklejate poolt9.1. Juhi tegevuseennustatavus teisteliiklejate poolt9.1. Juhi tegevuseennustatavus teisteliiklejate poolt9.1. Juhi tegevuseennustatavus teisteliiklejate poolt9.1. Juhi tegevuseennustatavus teisteliiklejate poolt9.1. Juhi tegevuseennustatavus teisteliiklejate poolt9.1. Juhi tegevuseennustatavus teisteliiklejate poolt9.1. Juhi tegevuse ennustatavusteiste liiklejate poolt9.1. Juhi tegevuse ennustatavusteiste liiklejate poolt9.1. Juhi tegevuse ennustatavusteiste liiklejate poolt9.1. Juhi tegevuse ennustatavusteiste liiklejate poolt9.1. Juhi tegevuse ennustatavusteiste liiklejate poolt9.1. Juhi tegevuse ennustatavusteiste liiklejate poolt9.1. Juhi tegevuse ennustatavusteiste liiklejate poolt9.1. Juhi tegevuse ennustatavusteiste liiklejate poolt9.1. Juhi tegevuse ennustatavusteiste liiklejate poolt2) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etjuhina: peab tema tegevus olema kaasliiklejateleennustatav;3) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etjuhina:peab ta oskama sobitada omasõidukiirust liiklusvooluga;4) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etjuhina: tuleb sõidukiirust muuta sujuvalt;5) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etjuhina: tuleb osata näha liiklusolukordi ja liigeldaliikluskorraldusvahendite kohaselt;6) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etjuhina: tuleb osata ennustada teiste liiklejatetegevust;7) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etjuhina: tuleb võtta arvesse liiklejate eri rühmadevõimeid ja kalduvusi;8)Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etjuhina: tuleb olla eriti tähelepanelikvähekaitstud liiklejate suhtes ning vältida nendeohustamist ja neile kahju tekitamist;9) peab ta mõistma suurte ja väikeste sõidukiteerinevast ruumivajadusest tulenevaid raskusi;10) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etjuhina: peab ta olema valmis andmaalarmsõidukitele sõidueesõigust ja mõistmaalgajate juhtide raskusi.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane oskamakontrollida auto sõiduks valmisolekut,2.1.2.1.1.1.2.1.2.1.2.1.2.2.2.2.2.1. 2.2.1.1.167

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20102. TEEMA: SÕIDUKSVALMISTUMINE JA AUTOKÄSITSEMISHARJUTUSEDÕPPEPLATSIL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL3. TEEMA: LIIKLUSTÄNAPÄEVAL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL4. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSILTaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama oskamakasutada auto juhtimisseadiseid, alustada sõitu,muuta auto suunda ja kiirust.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane: oskamaselgitada teeliikluse olemust ning aru saamateeliiklussüsteemi osateguritest – inimene «sõiduk « keskkond – ja nendevahelistestseostest;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) mõistma teeliiklussüsteemi olemust niiühiskondlikult kui ka üksikisiku seisukohalt ningtunnetama oma vastutust liiklusohutusetagamisel jalakäijana ja sõidukijuhina;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma, millisteõigusaktidega on määratud teeliikluse korraldus;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 4) Pärast koolitust peab õpilane: teadmaenamlevinud liiklusõnnetuste põhjusi;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 5) Pärast koolitust peab õpilane: tundmaliikluses kehtivate õigusaktide osa üldisesliikluskorralduses, aru saama liikluseeskirjaüldsätetest.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid Pärast koolitust peab õpilane oskama sooritadajuhtimisliigutusi piisava vilumusega erisõidukiirustel mitmesugustes tingimustes jaolukordades autot juhtides ning:Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama lugedakontrollmõõteriistade näite nii, et see ei tõmbatema tähelepanu kõrvale ega häiri kavandatudsõidusuuna hoidmist;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane oskamakasutada lüliteid ja juhtimisseadmeid nii, et seeei tõmba tema tähelepanu kõrvale ega häirikavandatud sõidusuuna hoidmist;1.1.2.1.2.1.2.1.2.2. 1.2.2.1.1.1.1.1. 1.2.1.1. 1.2.168

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20104. TEEMA:JUHTIMISLIIGUTUSTEVILUMUSE OMANDAMINEÕPPEPLATSIL5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI5. TEEMA: LIIKLUS KUI JUHITUDSÜSTEEM, LIIKLUSEESKIRI9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINETaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama jaotadatähelepanu eri asjaolude vahel ja andajuhimärguandeid nii, et see ei tõmba tematähelepanu kõrvale ega häiri kavandatudsõidusuuna hoidmist.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilasel olemaülevaade: liikluseeskirja nõuetest;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilasel olemaülevaade: ametiisikute (reguleerija,liiklusjärelevalve töötaja) volitustest jategevusest;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3)Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade:liikluseeskirja põhireeglitest (peab oskama tuuanäiteid liikluse põhireeglite kohta ja lahendadaliiklusülesandeid);Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 4) Pärast koolitust peab õpilasel olemaülevaade: tüüpilistest eksimustestsõidujärjekorra määramisel eriliiklusolukordades;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 5)Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade:jalakäijate, jalgratturite ja mopeedijuhtideohtlikkuse eripärast liikluses;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 6)Pärast koolitust peab õpilasel olema ülevaade:invaliidisõiduki eriõigustest;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 7) Pärast koolitust peab õpilasel olemaülevaade: juhi kohustusest ühissõidukileeesõiguse andmisel;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 8) Pärast koolitust peab õpilasel olemaülevaade: liiklusest õuealal;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 9) Pärast koolitust peab õpilasel olemaülevaade: eritalituse sõiduki eriõigustest.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane: mõistma, miksliiklejate omavaheline suhtlemine on tähtis jakuidas see toimub;1.1. 1.2.2.1.2.1.2.1.2.2.2.2.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2.169

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20109. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE9. TEEMA:LIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINE10. TEEMA:OHUTU LIIKLEMISEJUHISED JALIIKLEJATEVAHELINESUHTLEMINETaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane: oskamaarvestada eri liiklejate rühmade käitumislaadi jatoimida selle kohaselt.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid Õpitav teadmine annab õpilasele ka omategevuse hindamise ja enda kaasliiklejatelemõistetavaks tegemise kogemuse.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid Õpingute käigus peab õpilasele saama selgeks,et alates sellest õppusest peab ta koostöösteiste liiklejate ja õpetajaga õppima täitmaohutu liiklemise juhiseid. Sõiduõppe käigusannab õpetaja nii õpilase kui ka kaasliiklejatetegevuse kohta vastavaid selgitusi. Seejuuresmärgib õpetaja ära nii õpilase kui teiste liiklejateõige ja vale tegevuse. Sõiduõppe käigusharjutatakse:10. TEEMA: Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Harjutatakse ennustavat mõtlemis- jasõiduviisi;– tähelepanu;– sõidujoone valikut;–õige sõidujärjekorra järgimist;– sõidukiirusevalikut;– juhimärguandeid;–liikluskorraldusvahendite jälgimist;–ruumivajaduse arvestamist;10. TEEMA: Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) harjutatakse kaasliiklejatesse mõistvatsuhtumist;10. TEEMA: Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3) harjuattakseliiklejate ühistööd. 2.1.11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGALIITUMINE JA SELLES SÕITMINETaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, millineon juhi tegevus: sõiduks valmistumisel;11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, millineLIITUMINE JA SELLES SÕITMINEon juhi tegevus: sõidu alustamisel;11. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, millineLIITUMINE JA SELLES SÕITMINEon juhi tegevus: liiklusvoolus sõitmisel.12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, millineLIITUMINE JA SELLES SÕITMINEon juhi tegevus: liiklusvooluga liitumisel;12. TEEMA: LIIKLUSVOOLUGA Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, millineLIITUMINE JA SELLES SÕITMINEon juhi tegevus: liiklusvoolus sõites.2.1. 2.2.1.4. 2.4.02.1.2.1.1.1.1.1.2.1.2.1.2.1.170

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201013. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE13. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE14. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE14. TEEMA: SÕIDULÕPETAMINE JA PARKIMINE15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL15. TEEMA: PAIKNEMINERISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL17. TEEMA: JUHI TEGEVUSRISTMIKU ÜLETAMISEL18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINETaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane: tundmapeatumist ja parkimist käsitlevaid õigusakte;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane: oskama autotpeatada ja parkida ohutult, takistamata muudliiklust ning täites liikluseeskirja nõudeid.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane: oskama autotpeatada ja parkida kõnnitee ääres, teelaienditel,parklates, kallakutel ja mujal;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane: mõistma, etjuht, kes oskab teisi liiklejaid takistamata autotõigesti ja ohutult parkida, on võimeline autotvalitsema ka muudes liiklusolukordades, sest talon hea manööverdamise ja liikluse jälgimiseoskus ning ta tunnetab auto ruumivajadust.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1)Pärast koolitust õpilane peab oskama: validaenne ristmiku ületamist sobivat sõidurada;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Pärast koolitust õpilane peab oskama:säilitada valitud sõidurada ristmikul;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3)Pärast koolitust õpilane peab oskama: validasobivat sõidurada ristmikult väljudes;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 4) ristmiku ületamisel järgida ohutu liiklemisejuhiseid (teema 7).Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane: teadmaliikluseeskirjaga määratud ristmiku ületamisereegleid;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane: teadma, kuidasületada ristmikku ohutult ja paindlikult;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3) Pärast koolitust peab õpilane: ristmikuületamisel oskama järgida ohutu liiklemisejuhiseid (teema 7).Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane oskama: validaenne ristmiku ületamist sobivat sõidurada;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:säilitada ristmikul valitud sõidurada;2.1.2.1. 1.1.1.1.1.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.2.1.2.1.171

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201018. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE18. TEEMA: RISTMIKUÜLETAMINE19. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL19. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINE20. TEEMA: SÕIDUKAVANDAMINE RISKIVÄLTIMISE EESMÄRGIL NINGSÄÄSTLIKU JAKESKKONNASÕBRALIKUSÕIDUVIISI KUJUNDAMINETaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3)Pärast koolitust peab õpilane oskama: validasobivat sõidurada ristmikult väljudes;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama:ristmiku ületamisel järgida ohutu liiklemisejuhiseid (teema 7).Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etsõiduteekonna kavandamine võimaldabteeolusid läbi arutades vähendada riski jahilinemist sihtkohta jõudmisel;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane veenduma omavõimes läbida teekond iseseisvalt.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane: teadma, etsõiduteekonna kavandamine võimaldabteeolusid läbi arutades vähendada riski jahilinemist sihtkohta jõudmisel;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Pärast koolitust peab õpilane: veenduma omavõimes läbida teekond iseseisvalt.21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS Taotletavad eesmärgid Pärast koolitust peab õpilaneteadma, et ohutu liiklemiseüheks peamiseks nõudeks onõige sõidukiiruse valik ja sellevalikul tuleb teada:21. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS Taotletavad eesmärgid Pärast koolitust peab õpilaneteadma, et ohutu liiklemiseüheks peamiseks nõudeks onõige sõidukiiruse valik ja sellevalikul tuleb teada:1) Pärast koolitust peab õpilane teadma milliseidasjaolusid tuleb võtta arvesse õige sõidukiirusevalikul;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma õpilasekui juhi võimet võtta arvesse kõiki ohutustmõjutavaid tegureid;2.1.2.1.3.1.2.4.3.2.2.4.2.1.2.1. 2.2.172

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201021. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS Taotletavad eesmärgid Pärast koolitust peab õpilaneteadma, et ohutu liiklemiseüheks peamiseks nõudeks onõige sõidukiiruse valik ja sellevalikul tuleb teada:3) Pärast koolitust peab õpilane teadmaliikluseeskirja nõudeid.22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etolukorrakiirus on kiirus, mille puhul on tagatudohutus konkreetses liiklusolukorras, arvestades:õpilase kui juhi võimet võtta arvesse kõikiohutust mõjutavaid tegureid;22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etolukorrakiirus on kiirus, mille puhul on tagatudohutus konkreetses liiklusolukorras, arvestades:liikluseeskirja nõudeid22. TEEMA: OLUKORRAKIIRUS Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid Pärast koolitust peab õpilane teadma, etolukorrakiirus on kiirus, mille puhul on tagatudohutus konkreetses liiklusolukorras ja oskamaneid teadmisi praktilises sõidus rakendada.23. TEEMA: MAANTEESÕIT Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:mis onlinna ja maanteesõidu erinevused;23. TEEMA: MAANTEESÕIT Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidassõita maanteel muud liiklust takistamata jamilliste abinõudega saab riski vähendada.24. TEEMA: MAANTEESÕIT Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: mis onlinna ja maanteesõidu erinevused;24. TEEMA: MAANTEESÕIT Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidassõita maanteel muud liiklust takistamata ja misabinõudega saab riski vähendada.24. TEEMA: MAANTEESÕIT Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid Pärast koolitust peab õpilane oskama neidteadmisi maanteesõidul kasutada.25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINETaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane:teadmavõimalikke ohte möödasõidul, möödumisel javastusõitjaga kohtumisel;2.1.2.1. 2.2.2.1.2.1. 2.2.2.1.2.1. 2.2.2.1.2.1. 2.2.2.1.2.2.173

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201025. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE25. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE26. TEEMA: MÖÖDASÕIT JAVASTUSÕITJAGA KOHTUMINE27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDES27. TEEMA: SÕITMINERASKETES TEEOLUDESTaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Pärast koolitust peab õpilane: tundma nendetegevuste kohta käivaid liikluseeskirja nõudeid;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma ohutuliiklemise juhiseid möödasõidul ja seda, kuidashinnata möödasõidu vajalikkust;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 4)Pärast koolitust peab õpilane: oskama möödasõita ja mööduda;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 5) Pärast koolitust peab õpilane: teadmamöödasõidu ja möödumisega kaasnevaidtüüpilisi riske ja oskama neid sõites arvestada.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1)Pärast koolitust peab õpilane: teadmavõimalikke ohte möödasõidul, möödumisel javastusõitjaga kohtumisel;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Pärast koolitust peab õpilane: tundma nendetegevuste kohta käivaid liikluseeskirja nõudeid;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3)Pärast koolitust peab õpilane: Pärast koolitustpeab õpilane: teadma ohutu liiklemise juhiseidmöödasõidul ja kuidas hinnata möödasõiduvajalikkust;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 4) Pärast koolitust peab õpilane: oskama möödasõita ja mööduda;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 5) Pärast koolitust peab õpilane: teadmamöödumise ja möödasõiduga kaasnevaidtüüpilisi riske ja oskama neid sõites arvestada.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane: oskama validateeoludele sobivat sõidukiirust;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane: teadma, millistsõidutehnikat tuleb kasutada libedal teel;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3)Pärast koolitust peab õpilane: teadma, millisedon juhi tüüpilised eksimused, kui sõiduk onkaotanud juhitavuse;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 4)Pärast koolitust peab õpilane: teadma, millistesõiduvõtetega taastatakse külglibisema hakanudauto juhitavus.2.1.2.1.2.1.2.2. 2.1.2.2.2.1.2.1.2.1.2.2. 2.1.2.1.1.1.1.2.1.1.174

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201029. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL29. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISEDTaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millisedriskiolukorrad tekivad sõidul pimeda ajal;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma:liikluseeskirja nõudeid tulede kasutamise kohta;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma: teenägemise ja nähtavusega seotud asjaolusid;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 4)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasvältida teiste juhtide pimestamist;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 5)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millineseos on auto sõidukiirusel ja tee nähtavusalaltuledega sõidul;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 6) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidastegutseda vastusõitva sõiduki korral;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 7)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasanda teistele liiklejatele tuledega märkuhädapeatuse korral;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 8) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidastagada autost väljuvate või autosse sisenevateinimeste ohutust.üldnõuded üldnõuded 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma juhiohutu liiklemise juhiseid: ennustav mõtlemis- jasõiduviis;üldnõuded üldnõuded 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma juhiohutu liiklemise juhiseid: õigesti kavandatavsõidujoon;üldnõuded üldnõuded 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma juhiohutu liiklemise juhiseid: õige sõidujärjekord;üldnõuded üldnõuded 4)Pärast koolitust peab õpilane teadma juhiohutu liiklemise juhiseid: liiklusoludele jaliiklusümbruse jälgimiseks sobiva sõidukiirusevalik;2.2.2.1.2.1.2.1.1.1. 2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.175

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 20107. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED7. TEEMA: OHUTU LIIKLEMISEJUHISED30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJALüldnõuded üldnõuded 5)Pärast koolitust peab õpilane teadma juhiohutu liiklemise juhiseid: õigeaegsesuunamärguande vahendusel teistele liiklejatelemõistetavus;üldnõuded üldnõuded 6) Pärast koolitust peab õpilane teadma juhiohutu liiklemise juhiseid: liiklusjuhiste järgimine.üldnõuded üldnõuded Pärast koolitust peab õpilane olema võimelineiseseisvalt liigeldes täitma ohutu liiklemisepõhieeldusi.üldnõuded üldnõuded 2) Pärast koolitust peab õpilane mõistma, etauto käsitsemisvilumust omandataksejärgmiselt: auto juhtimise komplekse tegevusesooritamine (üheaegselt liiklusümbrusejälgimisega sooritab vajalikke juhtimisliigutusikäte ja jalgadega) mõttetegevuse suunamisegajärgmisena sooritatavale tegevuskomponendile,pidades silmas terviku tegevuse kvaliteeti.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millisedriskiolukorrad tekivad sõidul pimeda ajal;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma:liikluseeskirja nõudeid tulede kasutamise kohta;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:teenägemise ja nähtavusega seotud asjaolusid;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasvältida teiste juhtide pimestamist;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 5) milline seos on auto sõidukiirusel ja teenähtavusalal tuledega sõidul;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 6)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidastegutseda vastusõitva sõiduki korral;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 7)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasanda teistele liiklejatele tuledega märkuhädapeatuse korral;2.1.2.1.2.1.1.1.2.2.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.176

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201030. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJALTaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 8) kuidas tagada autost väljuvate või autossesisenevate inimeste ohutustTaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigestikasutada.30.1. Pimeda ajal 30.1. Pimeda ajal sõitmise ohud 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: mikssõitmise ohudpimeda ajal sõitmisel on liiklusõnnetusetagajärjed alati raskemad kui muul ajal;30.1. Pimeda ajal 30.1. Pimeda ajal sõitmise ohud 2) miks tavaliselt kaldutakse sõitma oma autosõitmise ohudtulede poolt valgustatud teeosast ette30.1. Pimeda ajal 30.1. Pimeda ajal sõitmise ohud ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigestisõitmise ohudkasutada.30.2. Liikluseeskirjanõuded tuledekasutamise kohta30.2. Liikluseeskirjanõuded tuledekasutamise kohta30.2. Liikluseeskirjanõuded tuledekasutamise kohta30.3. Tee nähtavuspimeda ajal30.3. Tee nähtavuspimeda ajal30.3. Tee nähtavuspimeda ajal30.3. Tee nähtavuspimeda ajal30.2. Liikluseeskirja nõudedtulede kasutamise kohta30.2. Liikluseeskirja nõudedtulede kasutamise kohta30.2. Liikluseeskirja nõudedtulede kasutamise kohta1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:liikluseeskirjaga määratud lähi-, kaug-, udu-,päevasõidu-, seisu- ja ohutulede kasutamisenõudeid asulas ja asulavälisel teel;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidastulesid hooldatakseja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigestikasutada.30.3. Tee nähtavus pimeda ajal 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millineon inimese silma valgustugevuse muutustegakohanemise võime;30.3. Tee nähtavus pimeda ajal 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millineon jalakäijate ja jalgratturite nähtavusvalgustamata teel;30.3. Tee nähtavus pimeda ajal 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millestsõltub ohutu sõidukiirus pimeda ajal sõites30.3. Tee nähtavus pimeda ajal ja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigestikasutada.2.1.2.1.2.2.2.1.2.1.2.1.1.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.177

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201030. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30.4. Tuledekasutaminevastusõitjagakohtumisel30.4. Tuledekasutaminevastusõitjagakohtumisel30.4. Tuledekasutaminevastusõitjagakohtumisel30.4. Tuledekasutaminevastusõitjagakohtumisel30.4. Tuledekasutaminevastusõitjagakohtumisel30.5. Tuledekasutaminemöödasõidul30.5. Tuledekasutaminemöödasõidul30.5. Tuledekasutaminemöödasõidul30.4. Tulede kasutaminevastusõitjaga kohtumisel30.4. Tulede kasutaminevastusõitjaga kohtumisel30.4. Tulede kasutaminevastusõitjaga kohtumisel30.4. Tulede kasutaminevastusõitjaga kohtumisel30.4. Tulede kasutaminevastusõitjaga kohtumisel30.5. Tulede kasutaminemöödasõidul30.5. Tulede kasutaminemöödasõidul30.5. Tulede kasutaminemöödasõidul1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidaspeavad juhid ajastama tulede ümberlülitust;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millesttekib pimestamise oht;3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuhupeab olema suunatud juhi pilk;4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasvalida sobivat sõidukiirustja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigestikasutada.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millineon õige tegevus möödasõidu korral:– ennemöödasõidu alustamist,– möödasõidu ajal,–möödasõitu lõpetades;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:möödasõitja, möödasõidetava ja vastusõitjavahelist ühistööd, suhtlemise mooduseid javajalikkustja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigestikasutada.2.1.2.2.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1. 2.2.2.1.178

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201030. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30. TEEMA: SÕITMINE PIMEDAAJAL30.6. Tuledekasutamine parkimisel30.7. Juhimärguandedhädapeatumise korral30.7. Juhimärguandedhädapeatumise korral30.7. Juhimärguandedhädapeatumise korral30.7. Juhimärguandedhädapeatumise korral30.8. Autost väljuva juhija sõitjate ohutusetagamine30.8. Autost väljuva juhija sõitjate ohutusetagamine30.8. Autost väljuva juhija sõitjate ohutusetagamine30.8. Autost väljuva juhija sõitjate ohutusetagamine30.8. Autost väljuva juhija sõitjate ohutusetagamine30.6. Tulede kasutamineparkimisel30.7. Juhimärguandedhädapeatumise korral30.7. Juhimärguandedhädapeatumise korral30.7. Juhimärguandedhädapeatumise korral30.7. Juhimärguandedhädapeatumise korral30.8. Autost väljuva juhi jasõitjate ohutuse tagamine30.8. Autost väljuva juhi jasõitjate ohutuse tagamine30.8. Autost väljuva juhi jasõitjate ohutuse tagamine30.8. Autost väljuva juhi jasõitjate ohutuse tagamine30.8. Autost väljuva juhi jasõitjate ohutuse tagaminePärast koolitust peab õpilane teadma, millisedon tulede kasutamise nõuded parkimisel asulasja asulavälisel teel ning oskama neid teadmisipimeda ajal õigesti kasutada.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidashoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral:ohutuledega;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidashoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatusekorral:ohukolmnurgaga;3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidashoiatatakse teisi liiklejaid hädapeatuse korral:muul viisilja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigestikasutada.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidastuleb avada uksi ja väljuda sõidukist ohutult;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: et kaautojuht peab kasutama helkurit, kui ta askeldabümber auto;3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: etseiskunud mootoriga sõiduki lükkamisel peabvältima, et lükkajad ei varjaks oma kehagasõiduki tulesid;4) et autojuht peab tagama ka kaasasõitjateohutuseja oskama neid teadmisi pimeda ajal õigestikasutada.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.1.1.2.1. 2.2.2.2.2.2.2.1.179

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201030 1 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDATEE TINGIMUSTES –HARJUTUSED LIBEDASÕIDUÕPPEVÄLJAKUL30 1 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDATEE TINGIMUSTES –HARJUTUSED LIBEDASÕIDUÕPPEVÄLJAKUL30 1 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDATEE TINGIMUSTES –HARJUTUSED LIBEDASÕIDUÕPPEVÄLJAKUL30 1 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDATEE TINGIMUSTES –HARJUTUSED LIBEDASÕIDUÕPPEVÄLJAKULTaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid Õpetuse eesmärgiks on, et õpilane saab aru, etohutu liiklemine eeldab kõigepealt valmisolekutvältida riskiolukordadesse sattumist.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid Sõiduõppe käigus peab õpilane mõistma, ettalvised (libedad) teeolud toovad endaga kaasasõiduki pidurdus- ja peatumisteekonna ningselleks kuluva aja pikenemise võrreldes suvisteteeoludega. Selleks peab õpilane mõistma, etõigel ajal liikluses riskide äratundmine ningriskiolukordade vältimine eeldavad tihti kiirusevähendamist ning piisava piki- ja külgvahehoidmist. Seda on võimalik tagada, kui juhtomab ennustavat mõtlemisviisi ja valib oludelesobiva sõidukiiruse. Kui on satutud ohtlikkuolukorda, võib õigeid sõiduvõtteid kasutadessäilida võimalus olukorda päästa.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid Sõiduõpe viiakse läbi nõuetekohasel libedasõiduõppeväljakul. Juht, kes tunnetab libeda teeomadusi, oskab arvestada võimalike ohtudeganing tuleb toime ka ootamatult libisemissesattunud autoga.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1) Sõitmisel libeda tee tingimustes harjutatakse:pidurdamist: – pidurdamine erinevatel kiirustelnii karedal kui ka libedal teekattel ABSpidurisüsteemi kasutades ja ilma.Harjutuseeesmärk: anda õpilasele teadmised ja tunnetuskiiruse mõjust peatumisteekonna pikkuseleerinevate teeolude puhul;2.2.2.2.01.1. 1.2.180

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201030 1 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDATEE TINGIMUSTES –HARJUTUSED LIBEDASÕIDUÕPPEVÄLJAKUL30 1 . TEEMA: SÕITMINE LIBEDATEE TINGIMUSTES –HARJUTUSED LIBEDASÕIDUÕPPEVÄLJAKULTaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2)Sõitmisel libeda tee tingimustes harjutatakse:kurvis sõitmist erinevatel kiirustel ja sealpidurdamist:– kurvi läbimine erinevatel kiirustel(alustades väiksemast kiirusest ja seejärelsuurendada kiirust 5–10 km/h võrra) kuni autokaotab juhitavuse,– pidurdamine kurvis,–kiirendamine kurvis.Harjutuse eesmärk: andaõpilasele teadmised ja tunnetus kiiruse mõjustsõiduki juhitavuse säilitamisel. Harjutust läbidessaab õpilane teadmise, et kurvi ohutut läbimistsaab mõjutada õige kiiruse valikuga, mida onvõimalik teha enne kurvi sisenemist;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3)Sõitmisel libeda tee tingimustes harjutatakse:slaalomi sõitmist, mille käigus muutuvadteeolud.Harjutuse eesmärk: anda õpilaseleteadmised ja tunnetus õige juhtimisasendi jaroolikäsitsemise vajalikkusest ning kiirusemõjust auto juhitavusele erineva libedusegateekatete puhul.Õpilane alustab harjutuseläbimist ühtlase kiirusega hea haarduvusegateekattelt ja harjutuse kestel satub ta libedaleteeosale. Libedal teeosal aga harjutus enam eiõnnestu ja sõiduk kaotab juhitavuse. Harjutusaitab mõista, et ainus võimalus tagada sõidukijuhitavus on õige kiiruse valik vastavalt tee- jailmastikuoludele. Sama harjutust korratakseuuesti väiksema kiirusega kuni harjutusõnnestub;1.1. 1.2.1.1. 1.2.181

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201031. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINATaotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 4) Sõitmisel libeda tee tingimustes harjutatakse:sõidukiiruse mõju reageerimis-, pidurdus- japeatumisteekonnale. Jääkkiirusedemonstreerimine.Ülesande eesmärk on andaõpilasele võimalus hinnata sõiduki reageerimis-,pidurdus- ja peatumisteekondi erinevatelkiirustel ja jääkkiirusest tingitud tagajärgi ningselgitada ja näitlikustada juhile erinevaidpidurdustehnikaid ja nende mõjupidurdusteekonna pikkusele.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid Läbitud harjutused annavad õpilasele vajalikudteadmised ja tunnetuse iseseisvakstoimetulekuks libedates teeoludes kuni juhilõppastme koolituse läbimiseni, mille käiguskäsitletakse liiklemist libedates teeoludespõhjalikumalt.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma:psühhofüsioloogilisi tegureid, millest sõltub juhiohutu tegevus;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:kuidashinnata oma võimeid autojuhina;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:et juhtvastutab selle eest, millises psüühilises jafüüsilises seisundis ta alustab või jätkab sõitu.31.1. Auto juhtimine jatoimetulekliiklusolukordades31.1. Auto juhtimine jatoimetulekliiklusolukordades31.1. Auto juhtimine jatoimetulekliiklusolukordades31.1. Auto juhtimine jatoimetulek liiklusolukordades31.1. Auto juhtimine jatoimetulek liiklusolukordades31.1. Auto juhtimine jatoimetulek liiklusolukordades1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millineon juhi tegevus sõites;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millineon sisetunnetuse olemus ja kuidas ta areneb kuijuhtimistegevuse hõlbustaja;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:kuidaskujuneb juhil autokäsitsemistunnetus,nägemistunnetus ja teetunnetus;1.1. 1.2.1.1.3.1.1.4. 2.4. 3.4.3.1.02.1.1.1.182

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201031. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31.1. Auto juhtimine jatoimetulekliiklusolukordades31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.1. Auto juhtimine jatoimetulek liiklusolukordades31.2. Oma tegevuse valitsemineja oma võimete hindamine31.2. Oma tegevuse valitsemineja oma võimete hindamine31.2. Oma tegevuse valitsemineja oma võimete hindamine31.2. Oma tegevuse valitsemineja oma võimete hindamine4) Pärast koolitust peab õpilane teadma: millisedtegurid (isikuomadused) mõjutavad juhitoimetulekut liikluses:– juhi püsiomadused(psüühilised võimed e. kaasasündinudomadused),– juhi muutuvad omadused (ntsõidukogemus, koolitus, vanus jne),–vahelduvad tegurid (nt väsimus, meeleolu,haigus).1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, mismõjutab juhi ohutut tegevust: motiivid;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, mismõjutab juhi ohutut tegevust: juhihoiakud;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, mismõjutab juhi ohutut tegevust: emotsioonid;4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, mismõjutab juhi ohutut tegevust: stress.31.2.1. Juhi küpsus 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama:põhjendada, miks inimesel tuleb saavutadateatav intellektuaalne ja emotsionaalne küpsus,et vastata hea liikluskäitumise nõuetele;31.2.1. Juhi küpsus 2) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, millist osa etendavad liikluskäitumisesjärgmised tegurid ja kuidas need mõjutavadliikluskeskkonda ning liiklusohutust:– identiteetja ideaal,– reaalsustaju,– oma võimetetundmine,– enesekontroll,– vastutustunne;31.2.1. Juhi küpsus 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada kolme tegurit (täielik egoism –liikluseeskirja järgimine – ettenägelikkus) isikuarengus ja seda, kuidas need avalduvad liikluses;3.1. 4.1.3.1. 3.2.4.1. 4.2.3.1. 3.1.3.1. 3.2.4.1.3.1. 4.1.3.1. 4.1.183

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201031. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2. Oma tegevusevalitsemine ja omavõimete hindamine31.2.1. Juhi küpsus 4) Pärast koolitust peab õpilane oskama:kirjeldada noorte mees- ja naisjuhtideenesehinnangu kohase ja tegeliku sõiduoskuseerinevusi.31.2.2. Erilised isikuomadused 1)Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada: miks võivad liikluses põhjustadanegatiivseid ilminguid:– impulsiivsus,–agressiivsus,– oma mina rõhutamine,–ametialase või isikliku positsiooni rõhutamine,–pingeseisund,– negatiivne hoiak,– hädaldamine;31.2.2. Erilised isikuomadused 2)Pärast koolitust peab õpilane oskamaselgitada: stressiseisundi olemust ja kirjeldada:–mis on stressiseisund,– põhimõttelist seoststressi ja töövõime vahel,– stressiseisunditetüüpe.31.2.3. Sotsiaalsed tegurid 1)Pärast koolitust peab õpilane oskama:selgitada, millest tekib noortel grupisurve;31.2.3. Sotsiaalsed tegurid 2)Pärast koolitust peab õpilane oskama: tuuanäiteid selle kohta, kuidas grupisurve võib viialiiklusõnnetuseni;31.2.3. Sotsiaalsed tegurid 3) Pärast koolitust peab õpilane oskama:kirjeldada nende inimeste olulisi isikuomadusi,kes alluvad kergesti grupi survel;31.2.3. Sotsiaalsed tegurid 4) Pärast koolitust peab õpilaneoskama:selgitada, millist positiivset mõju teisteinimeste käitumisele avaldab hea eeskuju.31.3. Juhi väsimus 31.3. Juhi väsimus 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millisedtundemärgid teatavad juhile tema väsimusest;31.3. Juhi väsimus 31.3. Juhi väsimus 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:millalon juhil keelatud sõitu jätkata;31.3. Juhi väsimus 31.3. Juhi väsimus 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasjuht saab sõidu ajal väsimusest üle.4.1.3.2. 4.2.3.1.3.1.3.2.3.1.3.1.3.1.3.1.3.1.184

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201031. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA31. TEEMA: INIMENESÕIDUKIJUHINA33. TEEMA: JUHITEGUTSEMINELIIKLUSÕNNETUSE KORRAL33. TEEMA: JUHITEGUTSEMINELIIKLUSÕNNETUSE KORRAL33. TEEMA: JUHITEGUTSEMINELIIKLUSÕNNETUSE KORRAL33. TEEMA: JUHITEGUTSEMINELIIKLUSÕNNETUSE KORRAL31.4. Alkohol 31.4. Alkohol 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidasalkohol mõjutab juhtimist ja käitumist:– veadliiklusolukordade ennustamisel,– reaktsiooniajapikenemine,– koordinatsioonivõimenõrgenemine,– kiire väsimine,–nägemisteravuse vähenemine ja nähtavusalaahenemine;31.4. Alkohol 31.4. Alkohol 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:autojuhtimisvõime sõltuvust verealkoholisisaldusest;31.4. Alkohol 31.4. Alkohol 3) Pärast koolitust peab õpilane teadma:alkoholi tarvitamise tagajärgi liikluses.31.5. Ravimid janarkootikumid31.5. Ravimid janarkootikumid31.5. Ravimid janarkootikumid31.5. Ravimid ja narkootikumid 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millineon ravimite mõju juhile;31.5. Ravimid ja narkootikumid 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: milliseidravimeid võib juht kasutada;31.5. Ravimid ja narkootikumid 3)Pärast koolitust peab õpilane teadma: millistmõju avaldavad juhile narkootilised ained.31.6. Juhi haigusseisund 31.6. Juhi haigusseisund Pärast koolitust peab õpilane teadma, kuidasmõjutab haigusseisund autojuhtimisvõimet.Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: etliiklusseaduse järgi on juht kohustatud abistamaliiklusõnnetuses kannatada saanud abitusseisundis olevaid inimesi;Taotletavad eesmärgid Taotletavad eesmärgid 2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: kuidastoimida liiklusõnnetuse korral.33.1. Kannatanuabistamiskohustus33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.1. Kannatanuabistamiskohustus33.2. TegevusjärjekordõnnetuskohalPärast koolitust peab õpilane teadma, kes jakuidas peab kannatanut abistama.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma õigettegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal:olukorra hindamine;3.1.3.1.3.2.3.1.3.1.3.1.3.1.2.1.2.1.2.1.2.1.185

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201033. TEEMA: JUHITEGUTSEMINELIIKLUSÕNNETUSE KORRAL33. TEEMA: JUHITEGUTSEMINELIIKLUSÕNNETUSE KORRAL33. TEEMA: JUHITEGUTSEMINELIIKLUSÕNNETUSE KORRAL33. TEEMA: JUHITEGUTSEMINELIIKLUSÕNNETUSE KORRAL33. TEEMA: JUHITEGUTSEMINELIIKLUSÕNNETUSE KORRAL33. TEEMA: JUHITEGUTSEMINELIIKLUSÕNNETUSE KORRAL35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal33.2. Tegevusjärjekordõnnetuskohal2) Pärast koolitust peab õpilane teadma õigettegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal:hädasolijate abistamine;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma õigettegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal:vältimatu esmaabi andmine;4) Pärast koolitust peab õpilane teadma õigettegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal: teisteliiklejate hoiatamine;5) Pärast koolitust peab õpilane teadma õigettegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal: abikutsumine – sõltuvalt õnnetusjuhtumitagajärgedest;6) Pärast koolitust peab õpilane teadma õigettegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal:kannatanute toimetamine raviasutusse;7) Pärast koolitust peab õpilane teadma õigettegevusjärjekorda liiklusõnnetuse kohal:õnnetusjuhtumi vormistamine:– ainult varalisekahjuga liiklusõnnetuse korral, kui asjaosalisedon ühel meelel,– inimvigastustegaliiklusõnnetuse korral.Taotletavad eesmärgid. Taotletavad eesmärgid. 1) Pärast koolitust peab õpilane teadma:kuidaskontrollida autot liiklusohutuse seisukohaltvaadatuna mahus, mida sisaldab käesolevõppekava;Taotletavad eesmärgid. Taotletavad eesmärgid. 2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: autokasutamist käsitlevaid õigusakte ja mõistmanende sisu.35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1.1. rehvide jaamortisaatorite osas:1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: rehvi javelje valikut ning kasutamist vastavalttehnilistele nõuetele, rehvi markeeringule jaaastaajale:– suverehvid,– talverehvid,–naastrehvid,– veljed;2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.2.1.1.1.1.1.1.1.186

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201035. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1.1. rehvide jaamortisaatorite osas:35.1.2. pidurite osas piduriteüldehitust, tööpõhimõtet,hooldust ja tehnilist seisukorda:35.1.2. pidurite osas piduriteüldehitust, tööpõhimõtet,hooldust ja tehnilist seisukorda:35.1.2. pidurite osas piduriteüldehitust, tööpõhimõtet,hooldust ja tehnilist seisukorda:35.1.2. pidurite osas piduriteüldehitust, tööpõhimõtet,hooldust ja tehnilist seisukorda:35.1.2. pidurite osas piduriteüldehitust, tööpõhimõtet,hooldust ja tehnilist seisukorda:35.1.3. tulede osas tuledeehitust, korrasolekut jareguleeritust:35.1.3. tulede osas tuledeehitust, korrasolekut jareguleeritust:2)Pärast koolitust peab õpilane teadma:amortisaatorite korrasolekut;1)Pärast koolitust peab õpilane teadma:võimalikke rikkeid;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma:pedaalivabakäiku;3) Pärast koolitust peab õpilaneteadma:ebaühtlase pidurdamise põhjuseid;4) Pärast koolitust peab õpilaneteadma:käsipiduri seisukorda;5)Pärast koolitust peab õpilane teadma: ABSpidurite töö kontrollimist;1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: pirni jakaitsme korrasolekut;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma: pirnideja kaitsmete vahetust;1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.187

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201035. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.1. Autole esitatavadpõhilised tehnonõudedohutu liiklemisegaseonduvalt35.2. Autoteenindusraamatujärgne hooldus35.2. Autoteenindusraamatujärgne hooldus35.1.3. tulede osas tuledeehitust, korrasolekut jareguleeritust:35.1.3. tulede osas tuledeehitust, korrasolekut jareguleeritust:35.1.4. rooliseadme osasrooliseadme üldehitust,tööpõhimõtet, hooldust jatehnilist seisukorda:35.1.4. rooliseadme osasrooliseadme üldehitust,tööpõhimõtet, hooldust jatehnilist seisukorda:35.1.5. sõidukile veosepaigutamise ja kinnitamise osasveose nõuetekohastpaigutamist, kinnitamist,katmist, et veos:35.1.5. sõidukile veosepaigutamise ja kinnitamise osasveose nõuetekohastpaigutamist, kinnitamist,katmist, et veos:35.2. Auto teenindusraamatujärgne hooldus35.2. Auto teenindusraamatujärgne hooldus3)Pärast koolitust peab õpilane teadma:tuledevalgusvihu õigeks reguleerimist;4)Pärast koolitust peab õpilane teadma: tuledepuhtuse eest hoolitsemist;1) Pärast koolitust peab õpilaneteadma:õigeaegses kontrollis käimise vajadust;2)Pärast koolitust peab õpilaneteadma:rooliseadme lihtsat kontrollimisviisi;1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: poleksohtlik ega takistaks juhtimist ega piiraks juhivaatevälja, ei varjaks tulesid, registreerimis- jatunnusmärke ega juhi märguandeid;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma: eisuurendaks tarbetult kütusekulu.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskamakontrollida ja tagada nõuetele vastavat: rehvisiserõhku ja seisukorda;2) Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskamakontrollida ja tagada nõuetele vastavat: tuledeseisukorda ja tööd;1.1.1.1.1.2.1.1.1.2.1.3.1.1.1.1.188

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201035. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35.2. Autoteenindusraamatujärgne hooldus35.2. Autoteenindusraamatujärgne hooldus35.2. Autoteenindusraamatujärgne hooldus35.2. Autoteenindusraamatujärgne hooldus35.2. Autoteenindusraamatujärgne hooldus35.3. Graafikujärgneteenindus ja sellevajalikkus35.3. Graafikujärgneteenindus ja sellevajalikkus35.3. Graafikujärgneteenindus ja sellevajalikkus35.2. Auto teenindusraamatujärgne hooldus35.2. Auto teenindusraamatujärgne hooldus35.2. Auto teenindusraamatujärgne hooldus35.2. Auto teenindusraamatujärgne hooldus35.2. Auto teenindusraamatujärgne hooldus35.3.1. aastaajaga seotudautohoolduse nõudeid javajadust:35.3.1. aastaajaga seotudautohoolduse nõudeid javajadust:35.3.1. aastaajaga seotudautohoolduse nõudeid javajadust:3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskamakontrollida ja tagada nõuetele vastavat: õli javedelike tasapinda;4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskamakontrollida ja tagada nõuetele vastavat: peegliteasendit;5)Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskamakontrollida ja tagada nõuetele vastavat:näidikute ja hoiatustulede näitu;6)Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskamakontrollida ja tagada nõuetele vastavat: piduriteja rooliseadme seisukorda ja tööd;7)Pärast koolitust peab õpilane teadma, oskamakontrollida ja tagada nõuetele vastavat: sõidukiüldist seisukorda.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma: rehvide, 1.1. 1.2. 1.3.2) Pärast koolitust peab õpilaneteadma:aastaajale sobiva õli ja kütuse, kadiiselkütuse,3)Pärast koolitust peab õpilane teadma:aastaajale sobiva jahutusvedeliku,1.1.1.1.189

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201035. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35.3. Graafikujärgneteenindus ja sellevajalikkus35.3. Graafikujärgneteenindus ja sellevajalikkus35.4. Registreerimine,ülevaatus, kindlustus35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinagaliiklemisel35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinagaliiklemisel35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinagaliiklemisel35.3.1. aastaajaga seotudautohoolduse nõudeid javajadust:35.3.1. aastaajaga seotudautohoolduse nõudeid javajadust:35.4. Registreerimine,ülevaatus, kindlustus35.5.1. Pärast koolitust peabõpilane traktorite jaliikurmasinate (keskliigendigaratastraktor, tagumistejuhtratastega liikurmasin,üheteljeline ratastraktor)juhtimise eripärast tulenevaltteadma:35.5.1. Pärast koolitust peabõpilane traktorite jaliikurmasinate (keskliigendigaratastraktor, tagumistejuhtratastega liikurmasin,üheteljeline ratastraktor)juhtimise eripärast tulenevaltteadma:35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinaga liiklemisel4) Pärast koolitust peab õpilane teadma:autovarustuseosas;35.3.2. Pärast koolitust peab õpilaneteadmakorralise hoolduse nõuet ja vajadust,hooldusraamatu kohase ja regulaarse hooldusevajalikkust.Pärast koolitust peab õpilane teadma, kust saabvajalikku teavet auto kindlustamise,registreerimise ja ülevaatuse kohta.1)Pärast koolitust peab õpilane teadma, eterinevate masinamarkidega liikluses osalemiseeel tuleb eelnevalt omandada õigedjuhtimisvõtted kinnisel territooriumil sõitmisel;3) Pärast koolitust peab õpilane teadma, et kuiaeglase sõiduki taha on kogunenud sõidukid, misei saa tee seisundi või tiheda vastassuunaliiklusetõttu temast mööda sõita, tuleb aeglasel sõidukilhoiduda võimalikult paremale ja vajaduse korralpeatuda, et lubada mööda enda taha kogunenudsõidukid. Tee andmisel võib vajaduse korralkasutada teepeenart.1) Pärast koolitust peab õpilaneoskama:arvestada traktorite ja liikurmasinatejuhtimise eripärast ning aeglasest liikumisesttulenevaid ohtusid, sh teistele liiklejatele;1.1.1.1. 1.2. 1.3.1.1.1.1.2.1.1.1.190

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201035. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinagaliiklemisel35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinagaliiklemisel35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinagaliiklemisel35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinagaliiklemisel35.6. Ohutus- jakeskkonnakaitsenõudedtraktori jaliikurmasinagaliiklemisel ja nendehooldamisel35.6. Ohutus- jakeskkonnakaitsenõudedtraktori jaliikurmasinagaliiklemisel ja nendehooldamisel35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinaga liiklemisel35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinaga liiklemisel35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinaga liiklemisel35.5. Ohutusnõuded(ohutegurid) traktori jaliikurmasinaga liiklemisel35.6. Ohutus- jakeskkonnakaitsenõudedtraktori ja liikurmasinagaliiklemisel ja nendehooldamisel35.6. Ohutus- jakeskkonnakaitsenõudedtraktori ja liikurmasinagaliiklemisel ja nendehooldamisel2)Pärast koolitust peab õpilane oskama:arvestada, et aeglase ja koormatud traktorigavasakpöörded on erilist ettevaatust nõudvad;3)Pärast koolitust peab õpilane oskama:arvestada, et põllult teele pöörde sooritamiselsaavad tekkida ohtlikud olukorrad halvastnähtavusest ja veose teele kukkumisest;4) Pärast koolitust peab õpilaneoskama:arvestada, et raske veos pikendabpidurdusteekonda;5)Pärast koolitust peab õpilane oskama: aeglaseliikumiskiirusega masinaid ja agregaate tähistadavastavalt liikluseeskirja nõuetele.1)Pärast koolitust peab õpilane olemateadvustanud, et ta: peab täitma kõiki ohutus- jakeskkonnakaitsenõudeid, mis tulenevad kütuse,määrdeainete, pidurivedelike,konserveerimismäärdeainete,taimekaitsevahendite ja jahutusvedelikekasutamisest;2)Pärast koolitust peab õpilane olemateadvustanud, et ta: ei või osaleda teeliikluses,kui traktori või liikurmasina käiguosa onmäärdunud ja võib tekitada täiendavaid ohtusidteistele liiklejatele.1.1.1.2. 2.2.1.1.2.1.1.3.1.2.191

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201035. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35.7. Ülegabariidilistemasinate jahaakeriistadetähistamise nõuded jatäiendavad teadmisedning kohustused teedelliikumisel35.8. Ohutusnõuded(ohutegurid)maastikusõidukigaliiklemisel35.8. Ohutusnõuded(ohutegurid)maastikusõidukigaliiklemisel35.8. Ohutusnõuded(ohutegurid)maastikusõidukigaliiklemisel35.8. Ohutusnõuded(ohutegurid)maastikusõidukigaliiklemisel35.8. Ohutusnõuded(ohutegurid)maastikusõidukigaliiklemisel35.9. Ökonoomnesõiduviis35.7. Ülegabariidiliste masinateja haakeriistade tähistamisenõuded ja täiendavadteadmised ning kohustusedteedel liikumisel35.8. Ohutusnõuded(ohutegurid) maastikusõidukigaliiklemisel35.8. Ohutusnõuded(ohutegurid) maastikusõidukigaliiklemisel35.8. Ohutusnõuded(ohutegurid) maastikusõidukigaliiklemisel35.8. Ohutusnõuded(ohutegurid) maastikusõidukigaliiklemisel35.8. Ohutusnõuded(ohutegurid) maastikusõidukigaliiklemiselPärast koolitust peab õpilane oskamaülegabariidilisi masinaid ja agregaate tähistadavastavalt liikluseeskirja nõuetele ja olema teadliktäiendavatest ohtudest, mis tulenevadülegabariidiliste masinate ja agregaatidegateedel liiklemisel.1) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmootorkelgu:kasutamiseks tuleb kontrollidaselle tehnilist seisukorda ja valmisolekut ohutukssõiduks;2)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmootorkelgu: sõiduohtlikkus suurenebsõidukiiruse kasvades;3)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmootorkelgu: kasutamisel peab omamamaaomaniku luba;4) Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmootorkelgu: kasutamise muudab ohtlikukssõiduki halb juhitavus;5)Pärast koolitust peab õpilane teadma, etmootorkelgu: enne kasutamist on soovitatavsõiduk kindlustada.35.9. Ökonoomne sõiduviis 1) Pärast koolitust peab õpilane:teadma, etökonoomne sõiduviis on ka ohutu sõiduviis;1.2.1.1. 1.2.1.1. 1.2.2.1.1.1. 1.2.2.1.2.3.192

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 13. GDE-maatriksis toodud õpiväljundid b-kategooria õppekavas 201035. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35. TEEMA: Autotehnoseisund, Autokasutamisega seonduvökonoomne sõiduviis35.9. Ökonoomnesõiduviis35.9. Ökonoomnesõiduviis35.9. Ökonoomnesõiduviis35.9. Ökonoomne sõiduviis 2) Pärast koolitust peab õpilane:teadma uueauto juhendiga tutvumise vajalikkust;35.9. Ökonoomne sõiduviis 3)Pärast koolitust peab õpilane: teadmaökonoomsuse huvides auto õigeaegse hooldusevajalikkust;35.9. Ökonoomne sõiduviis 4)Pärast koolitust peab õpilane: tundmaökonoomse sõiduviisi eeldusi:– oskama validasobivat käiku,– sõita sujuvalt,– peatudasujuvalt,– vaadata liikumisel vajalikuinformatsiooni saamiseks ja õige tegevusekavandamiseks kaugemale,– sobitadasõidukiirust,4)Pärast koolitust peab õpilane: tundmaökonoomse sõiduviisi eeldusi:– oskama validasobivat käiku,– sõita sujuvalt,– peatudasujuvalt,– vaadata liikumisel vajalikuinformatsiooni saamiseks ja õige tegevusekavandamiseks kaugemale,– sobitadasõidukiirust, juhindudes liiklejate vahelisestühistööst.– vaadata liikumisel vajalikuinformatsiooni saamiseks ja õige tegevusekavandamiseks kaugemale,1.2. 1.3.1.3.1.3. 2.3.1.3. 2.3.193

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 14. Õpetajad GDE %-de tabel 2010LISA 14. ÕPETAJAD GDE %-DE TABELKõik kokku4.1.Õpilane teabkuidas elu üldisedeesmärgid javäärtused,grupinormid jmsmõjutab juhikäitumist.4.2.Õpilaneväärtustabohutust oma elueesmärkides,käitumises,normides,joovastavateainete tarbimisesjms.4.3.Õpilaneväärtustabkeskkonnasäästmist oma elueesmärkides,käitumises jms.4.4.Õpilane onteadlik omaväärtuste jahoiakute mõjustkäitumisele juhinaning omabstrateegiaid sellekahjuliku mõjuvältimiseks.Väga palju (76-100%) 11,2 12 8,4 13,9Palju (51-75%) 30,7 37,1 30,3 33,5Vähe (26-50%) 31,1 27,1 34,3 25,9Väga vähe (1-25%) 16,7 13,1 17,5 17,5Üldse mitte (0%) 1,2 1,2 0,4 03.1.Õpilane teabsõidu eesmärgi,marsruudi valiku,sotsiaalse pingejms mõju juhikäitumisele.3.2.Õpilane teabjuhi psüühilise,vaimse jatervisliku seisundi,sotsiaalse pinge,sõidu eesmärgijms seotud ohte.3.3.Õpilane teabsõiduviisi valiku,juhi seisundi,sotsiaalse pingejms mõjukeskkonnasäästlikule sõidustiilile.3.4.Õpilane onteadlik endategevuseplaneerituseastmest, sõidueesmärkidest,motiividest jms.Väga palju (76-100%) 13,1 12 8,4 8,8Palju (51-75%) 33,5 33,9 31,9 37,8Vähe (26-50%) 27,1 29,9 34,3 29,1Väga vähe (1-25%) 16,7 14,7 15,9 13,9Üldse mitte (0%) 0,4 0,4 0,4 1,22.1.Õpilane omabliiklusolukordadestoimetuleksuksvajalikke teadmisija oskusi2.2.Õpilane teaboludelemittevastavakiiruse japikivahega,liiklusreeglite2.3.Õpilane teabvalest kiirusest javäikesestpikivahest,vähesesttähelepanust jms2.4.Õpilane teabenda liiklusolukordadestoimetulekugaseotud tugevaid janõrku külgi.(märguanded,ohutu pikivahe,sõidujärjekord,paiknemine jms.eiramise ja teisteliiklejatega mittearvestamisega jmsseotud ohte.tulenevatkahjulikku mõjukeskkondasäästvalesõidustiilile.Väga palju (76-100%) 37,4 15,5 13,1 13,1Palju (51-75%) 37,1 44,6 32,7 38,2Vähe (26-50%) 15,5 22,3 32,3 25,5Väga vähe (1-25%) 3,2 8,4 12,4 12,7Üldse mitte (0%) 0,4 0 0,4 1,2194

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 14. Õpetajad GDE %-de tabel 20101.1.Õpilane oskabsõidukit käsitleda(käike vahetada,pidurdada, kurvissõita jms).1.2.Õpilane teabsõiduki valestkäsitlemisesttulenevaid ohte.1.3.Õpilane teabsõiduki valestkäsitlemisesttulenevatkahjulikku mõjukeskkonnale.1.4.Õpilane teabenda tugevaid janõrku külgi, mison seotud sõidukikäsitlemisega.Väga palju (76-100%) 17,9 18,3 7,2 13,9Palju (51-75%) 31,9 31,9 27,9 31,9Vähe (26-50%) 25,9 27,5 27,9 31,5Väga vähe (1-25%) 14,3 12,7 26,3 12,4Üldse mitte (0%) 1,2 0,4 1,6 1,2195

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 2010LISA 15. ÕPETAJAD GDE %-DE TABEL HARIDUS1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms).* Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total1.1.Õpilane Väga palju (76-100 % Count 19 26 45oskab sõidukitkäsitleda (käikeajast)% withinMilline haridus 15,8% 24,1% 19,7%vahetada,pidurdada, Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 50 30 80kurvis sõita jms).% withinMilline haridus 41,7% 27,8% 35,1%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 35 29 64% withinMilline haridus 29,2% 26,9% 28,1%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 16 20 36% withinMilline haridus 13,3% 18,5% 15,8%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 0 3 3% withinMilline haridus ,0% 2,8% 1,3%teil on?Total Count 120 108 228% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 9,491(a) 4 ,050Likelihood Ratio 10,682 4 ,030Linear-by-LinearAssociation,363 1 ,547N of Valid Cases 228a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,42.196

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20101.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte. * Milline haridus teilon?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total1.2.Õpilane teab Väga palju (76-100 % Count 20 26 46sõiduki valestkäsitlemisestajast)% withinMilline haridus 16,8% 24,1% 20,3%tulenevaid ohte.teil on?Palju (51-75 % ajast) Count 46 34 80% withinMilline haridus 38,7% 31,5% 35,2%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 35 33 68% withinMilline haridus 29,4% 30,6% 30,0%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 18 14 32% withinMilline haridus 15,1% 13,0% 14,1%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% withinMilline haridus ,0% ,9% ,4%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 3,617(a) 4 ,460Likelihood Ratio 4,005 4 ,405Linear-by-LinearAssociation,348 1 ,555N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is , 48.197

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20101.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõjukeskkonnale. * Milline haridus teil on?1.3.Õpilane teabsõiduki valestkäsitlemisest tulenevatkahjulikku mõjukeskkonnale.Väga palju (76-100 %ajast)CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus TotalCount 4 14 18% withinMilline haridus 3,4% 13,0% 7,9%teil on?Palju (51-75 % ajast) Count 44 26 70% withinMilline haridus 37,0% 24,1% 30,8%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 33 36 69% withinMilline haridus 27,7% 33,3% 30,4%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 35 31 66% withinMilline haridus 29,4% 28,7% 29,1%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 3 1 4% withinMilline haridus 2,5% ,9% 1,8%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 11,050(a) 4 ,026Likelihood Ratio 11,451 4 ,022Linear-by-LinearAssociation,607 1 ,436N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,90.198

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20101.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega.* Milline haridus teil on?1.4.Õpilane teab endatugevaid ja nõrku külgi,mis on seotud sõidukikäsitlemisega.CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus TotalVäga palju (76-100 % Count 14 21 35ajast)% withinMilline haridus 11,8% 19,4% 15,4%teil on?Palju (51-75 % ajast) Count 44 36 80% withinMilline haridus 37,0% 33,3% 35,2%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 45 33 78% withinMilline haridus 37,8% 30,6% 34,4%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 16 15 31% withinMilline haridus 13,4% 13,9% 13,7%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 0 3 3% withinMilline haridus ,0% 2,8% 1,3%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 6,561(a) 4 ,161Likelihood Ratio 7,722 4 ,102Linear-by-LinearAssociation,202 1 ,653N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,43.199

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20102.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi(märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejategaarvestamine jms). * Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total2.1.Õpilane omabVäga palju (76-100 % Count 43 44 87liiklusolukordadestoimetuleksuks vajalikkeajast)% withinMilline haridus 36,1% 40,7% 38,3%teadmisi ja oskusi(märguanded, ohutu Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 48 45 93pikivahe, sõidujärjekord,paiknemine, teiste% withinMilline haridus 40,3% 41,7% 41,0%liiklejatega arvestaminejms).Vähe (26-50 % ajast)teil on?Count 23 15 38% withinMilline haridus 19,3% 13,9% 16,7%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 5 3 8% withinMilline haridus 4,2% 2,8% 3,5%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% withinMilline haridus ,0% ,9% ,4%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 2,766(a) 4 ,598Likelihood Ratio 3,164 4 ,531Linear-by-LinearAssociation,808 1 ,369N of Valid Cases 227a 4 cells (40,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is , 48.200

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20102.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramiseja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte. * Milline haridus teil on?2.2.Õpilane teab oludelemittevastava kiiruse japikivahega, liiklusreegliteeiramise ja teisteliiklejatega mittearvestamisega jms seotudohte.CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus TotalVäga palju (76-100 % Count 21 18 39ajast)% withinMilline haridus 17,6% 16,7% 17,2%teil on?Palju (51-75 % ajast) Count 58 54 112% withinMilline haridus 48,7% 50,0% 49,3%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 28 27 55% withinMilline haridus 23,5% 25,0% 24,2%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 12 9 21% withinMilline haridus 10,1% 8,3% 9,3%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square ,288(a) 3 ,962Likelihood Ratio ,289 3 ,962Linear-by-LinearAssociation,009 1 ,926N of Valid Cases 227a 0 cells (,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 9,99.201

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20102.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jmstulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile. * Milline haridus teilon?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total2.3.Õpilane teab valest Väga palju (76-100 % Count 14 19 33kiirusest ja väikesestpikivahest, vähesestajast)% withinMilline haridus 11,8% 17,6% 14,5%tähelepanust jmstulenevat kahjulikku Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 46 36 82mõju keskkondasäästvale sõidustiilile.% withinMilline haridus 38,7% 33,3% 36,1%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 40 40 80% withinMilline haridus 33,6% 37,0% 35,2%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 18 13 31% withinMilline haridus 15,1% 12,0% 13,7%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 1 0 1% withinMilline haridus ,8% ,0% ,4%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 3,258(a) 4 ,516Likelihood Ratio 3,646 4 ,456Linear-by-LinearAssociation,827 1 ,363N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.202

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20102.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrkukülgi. * Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total2.4.Õpilane teab Väga palju (76-100 % Count 17 16 33endaliiklusolukordadesajast)% withinMilline haridus 14,3% 14,8% 14,5%toimetulekugaseotud tugevaid ja Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 53 43 96nõrku külgi.% withinMilline haridus 44,5% 39,8% 42,3%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 34 29 63% withinMilline haridus 28,6% 26,9% 27,8%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 15 17 32% withinMilline haridus 12,6% 15,7% 14,1%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 0 3 3% withinMilline haridus ,0% 2,8% 1,3%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 4,070(a) 4 ,397Likelihood Ratio 5,222 4 ,265Linear-by-LinearAssociation,956 1 ,328N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,43.203

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20103.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhikäitumisele. * Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total3.1.Õpilane teab sõidu Väga palju (76-100 % Count 14 19 33eesmärgi, marsruudivaliku, sotsiaalse pingeajast)% withinMilline haridus 11,8% 17,6% 14,5%jms mõju juhikäitumisele.Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 49 35 84% withinMilline haridus 41,2% 32,4% 37,0%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 32 36 68% withinMilline haridus 26,9% 33,3% 30,0%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 24 17 41% withinMilline haridus 20,2% 15,7% 18,1%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% withinMilline haridus ,0% ,9% ,4%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 5,000(a) 4 ,287Likelihood Ratio 5,394 4 ,249Linear-by-LinearAssociation,181 1 ,670N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.204

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20103.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge,sõidu eesmärgi jms seotud ohte. * Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total3.2.Õpilane teab juhi Väga palju (76-100 % Count 14 16 30psüühilise, vaimse jatervisliku seisundi,ajast)% withinMilline haridus 11,8% 14,8% 13,2%sotsiaalse pinge, sõidueesmärgi jms seotud Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 46 39 85ohte.% withinMilline haridus 38,7% 36,1% 37,4%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 39 35 74% withinMilline haridus 32,8% 32,4% 32,6%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 20 17 37% withinMilline haridus 16,8% 15,7% 16,3%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% withinMilline haridus ,0% ,9% ,4%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 1,640(a) 4 ,802Likelihood Ratio 2,023 4 ,731Linear-by-LinearAssociation,050 1 ,823N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.205

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20103.3. Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõjukeskkonnasäästlikule sõidustiilile. * Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total3.3.Õpilane teab Väga palju (76-100 % Count 8 13 21sõiduviisi valiku, juhiseisundi, sotsiaalseajast)% withinMilline haridus 6,7% 12,0% 9,3%pinge jms mõjukeskkonnasäästlikule Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 48 32 80sõidustiilile.% withinMilline haridus 40,3% 29,6% 35,2%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 40 45 85% withinMilline haridus 33,6% 41,7% 37,4%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 23 17 40% withinMilline haridus 19,3% 15,7% 17,6%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% withinMilline haridus ,0% ,9% ,4%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 6,066(a) 4 ,194Likelihood Ratio 6,474 4 ,166Linear-by-LinearAssociation,020 1 ,889N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.206

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20103.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest,motiividest jms. * Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total3.4.Õpilane on teadlik Väga palju (76-100 % Count 8 14 22enda tegevuseplaneerituse astmest,ajast)% withinMilline haridus 6,7% 13,0% 9,7%sõidu eesmärkidest,motiividest jms.Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 56 39 95% withinMilline haridus 47,1% 36,1% 41,9%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 33 39 72% withinMilline haridus 27,7% 36,1% 31,7%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 21 14 35% withinMilline haridus 17,6% 13,0% 15,4%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 1 2 3% withinMilline haridus ,8% 1,9% 1,3%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 6,394(a) 4 ,172Likelihood Ratio 6,432 4 ,169Linear-by-LinearAssociation,120 1 ,729N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,43.207

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20104.1. Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jmsmõjutab juhi käitumist. * Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total4.1.Õpilane teab kuidas Väga palju (76-100 % Count 11 17 28elu üldised eesmärgidja väärtused,ajast)% withinMilline haridus 9,2% 15,7% 12,3%grupinormid jmsmõjutab juhi käitumist. Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 47 30 77% withinMilline haridus 39,5% 27,8% 33,9%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 34 43 77% withinMilline haridus 28,6% 39,8% 33,9%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 25 17 42% withinMilline haridus 21,0% 15,7% 18,5%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 2 1 3% withinMilline haridus 1,7% ,9% 1,3%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 7,432(a) 4 ,115Likelihood Ratio 7,474 4 ,113Linear-by-LinearAssociation,393 1 ,531N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,43.208

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20104.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides,joovastavate ainete tarbimises jms. * Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total4.2.ÕpilaneVäga palju (76-100 % Count 16 14 30väärtustab ohutustoma elu eesmärkides,ajast)% withinMilline haridus 13,4% 13,1% 13,3%käitumises, normides,joovastavate ainete Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 48 45 93tarbimises jms.% withinMilline haridus 40,3% 42,1% 41,2%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 35 32 67% withinMilline haridus 29,4% 29,9% 29,6%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 20 13 33% withinMilline haridus 16,8% 12,1% 14,6%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 0 3 3% withinMilline haridus ,0% 2,8% 1,3%teil on?Total Count 119 107 226% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 4,224(a) 4 ,377Likelihood Ratio 5,382 4 ,250Linear-by-LinearAssociation,000 1 ,997N of Valid Cases 226a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,42.209

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20104.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms.* Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total4.3.ÕpilaneVäga palju (76-100 % Count 10 11 21väärtustabkeskkonna säästmistajast)% withinMilline haridus 8,4% 10,2% 9,3%oma elueesmärkides, Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 42 34 76käitumises jms.% withinMilline haridus 35,3% 31,5% 33,5%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 41 44 85% withinMilline haridus 34,5% 40,7% 37,4%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 26 18 44% withinMilline haridus 21,8% 16,7% 19,4%teil on?Üdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% withinMilline haridus ,0% ,9% ,4%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 2,924(a) 4 ,571Likelihood Ratio 3,313 4 ,507Linear-by-LinearAssociation,066 1 ,798N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,48.210

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 15. Õpetajad GDE %-de tabel haridus 20104.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ningomab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks. * Milline haridus teil on?CrosstabMilline haridus teil on?KeskharidusKõrgharidus Total4.4.Õpilane on teadlik Väga palju (76-100 % Count 17 18 35oma väärtuste jahoiakute mõjustajast)% withinMilline haridus 14,3% 16,7% 15,4%käitumisele juhina ningomab strateegiaid selle Palju (51-75 % ajast)teil on?Count 40 44 84kahjuliku mõjuvältimiseks.% withinMilline haridus 33,6% 40,7% 37,0%teil on?Vähe (26-50 % ajast) Count 35 29 64% withinMilline haridus 29,4% 26,9% 28,2%teil on?Väga vähe (1-25 % ajast) Count 27 17 44% withinMilline haridus 22,7% 15,7% 19,4%teil on?Total Count 119 108 227% withinMilline haridusteil on?100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 2,527(a) 3 ,470Likelihood Ratio 2,542 3 ,468Linear-by-LinearAssociation2,115 1 ,146N of Valid Cases 227a 0 cells (,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 16,65.211

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 2010LISA 16. ÕPETAJAD HII-RUUT GDE % VANUS STAAŽ1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms).* Vanus, kodeeritud1.1.Õpilane oskabsõidukit käsitleda(käike vahetada,pidurdada, kurvissõita jms).TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 15 24 5 44% within Vanus,kodeeritud 29,40% 16,60% 15,60% 19,30%Count 18 54 8 80% within Vanus,kodeeritud 35,30% 37,20% 25,00% 35,10%Count 13 45 7 65% within Vanus,kodeeritud 25,50% 31,00% 21,90% 28,50%Count 5 21 10 36% within Vanus,kodeeritud 9,80% 14,50% 31,30% 15,80%Count 1 2 3% within Vanus,kodeeritud 0,70% 6,30% 1,30%Count 51 145 32 228% within Vanus,kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValue df Asymp. Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 18,778(a) 8 0,016Likelihood Ratio 15,604 8 0,048Linear-by-LinearAssociation 9,663 1 0,002N of Valid Cases 228a 3 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,42.212

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20101.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte. * Vanus, kodeeritud1.2.Õpilane teabsõiduki valestkäsitlemisesttulenevaid ohte.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 18 24 4 46% within Vanus, kodeeritud35,30% 16,70% 12,50% 20,30%Count 17 52 10 79% within Vanus, kodeeritud 33,30% 36,10% 31,30% 34,80%Count 13 48 8 69% within Vanus, kodeeritud 25,50% 33,30% 25,00% 30,40%Count 3 20 9 32% within Vanus, kodeeritud5,90% 13,90% 28,10% 14,10%Count 1 1% within Vanus, kodeeritud 3,10% 0,40%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 21,901(a) 8 0,005Likelihood Ratio 18,613 8 0,017Linear-by-LinearAssociation 12,761 1 0N of Valid Cases 227a 4 cells (26,7%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,14.213

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20101.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõjukeskkonnale. * Vanus, kodeeritud1.3.Õpilane teabsõiduki valestkäsitlemisesttulenevat kahjulikkumõju keskkonnale.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 9 5 4 18% within Vanus, kodeeritud17,60% 3,50% 12,50% 7,90%Count 15 49 6 70% within Vanus, kodeeritud 29,40% 34,00% 18,80% 30,80%Count 13 49 7 69% within Vanus, kodeeritud 25,50% 34,00% 21,90% 30,40%Count 14 39 13 66% within Vanus, kodeeritud27,50% 27,10% 40,60% 29,10%Count 2 2 4% within Vanus, kodeeritud 1,40% 6,30% 1,80%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 20,724(a) 8 0,008Likelihood Ratio 19,584 8 0,012Linear-by-LinearAssociation 4,722 1 0,03N of Valid Cases 227a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,56.214

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20101.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega.* Vanus, kodeeritud1.4.Õpilane teabenda tugevaid janõrku külgi, mis onseotud sõidukikäsitlemisega.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 13 17 4 34% within Vanus, kodeeritud25,50% 11,80% 12,50% 15,00%Count 18 53 9 80% within Vanus, kodeeritud 35,30% 36,80% 28,10% 35,20%Count 17 52 10 79% within Vanus, kodeeritud 33,30% 36,10% 31,30% 34,80%Count 3 21 7 31% within Vanus, kodeeritud5,90% 14,60% 21,90% 13,70%Count 1 2 3% within Vanus, kodeeritud 0,70% 6,30% 1,30%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 16,554(a) 8 0,035Likelihood Ratio 14,329 8 0,074Linear-by-LinearAssociation 8,963 1 0,003N of Valid Cases 227a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,42.215

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20102.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi(märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejategaarvestamine jms). * Vanus, kodeeritud2.1.Õpilane omabliiklusolukordadestoimetuleksuksvajalikke teadmisi jaoskusi(märguanded, ohutupikivahe,sõidujärjekord,paiknemine, teisteliiklejategaarvestamine jms).TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 35 42 9 86% within Vanus, kodeeritud68,60% 29,20% 28,10% 37,90%Count 13 64 16 93% within Vanus, kodeeritud 25,50% 44,40% 50,00% 41,00%Count 3 33 3 39% within Vanus, kodeeritud 5,90% 22,90% 9,40% 17,20%Count 4 4 8% within Vanus, kodeeritud2,80% 12,50% 3,50%Count 1 1% within Vanus, kodeeritud 0,70% 0,40%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 38,059(a) 8 0Likelihood Ratio 36,798 8 0Linear-by-LinearAssociation 17,115 1 0N of Valid Cases 227a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,14.216

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20102.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramiseja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte. * Vanus, kodeeritud2.2.Õpilane teaboludelemittevastava kiiruseja pikivahega,liiklusreegliteeiramise ja teisteliiklejatega mittearvestamisega jmsseotud ohte.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 18 14 7 39% within Vanus, kodeeritud35,30% 9,70% 21,90% 17,20%Count 23 80 8 111% within Vanus, kodeeritud 45,10% 55,60% 25,00% 48,90%Count 9 39 8 56% within Vanus, kodeeritud 17,60% 27,10% 25,00% 24,70%Count 1 11 9 21% within Vanus, kodeeritud2,00% 7,60% 28,10% 9,30%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 37,023(a) 6 0Likelihood Ratio 33,485 6 0Linear-by-LinearAssociation 16,236 1 0N of Valid Cases 227a 2 cells (16,7%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is 2,96.217

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20102.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jmstulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile. * Vanus, kodeeritud2.3.Õpilane teabvalest kiirusest javäikesest pikivahest,vähesesttähelepanust jmstulenevat kahjulikkumõju keskkondasäästvalesõidustiilile.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 13 14 6 33% within Vanus, kodeeritud25,50% 9,70% 18,80% 14,50%Count 21 53 7 81% within Vanus, kodeeritud 41,20% 36,80% 21,90% 35,70%Count 15 57 9 81% within Vanus, kodeeritud 29,40% 39,60% 28,10% 35,70%Count 2 19 10 31% within Vanus, kodeeritud3,90% 13,20% 31,30% 13,70%Count 1 1% within Vanus, kodeeritud 0,70% 0,40%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 22,167(a) 8 0,005Likelihood Ratio 21,749 8 0,005Linear-by-LinearAssociation 10,188 1 0,001N of Valid Cases 227a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,14.218

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20102.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrkukülgi. * Vanus, kodeeritud2.4.Õpilane teabendaliiklusolukordadestoimetulekugaseotud tugevaid janõrku külgi.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 16 13 3 32% within Vanus, kodeeritud31,40% 9,00% 9,40% 14,10%Count 21 65 10 96% within Vanus, kodeeritud 41,20% 45,10% 31,30% 42,30%Count 8 47 9 64% within Vanus, kodeeritud 15,70% 32,60% 28,10% 28,20%Count 6 17 9 32% within Vanus, kodeeritud11,80% 11,80% 28,10% 14,10%Count 2 1 3% within Vanus, kodeeritud 1,40% 3,10% 1,30%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 25,647(a) 8 0,001Likelihood Ratio 23,353 8 0,003Linear-by-LinearAssociation 13,858 1 0N of Valid Cases 227a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,42.219

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20103.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhikäitumisele. * Vanus, kodeeritud3.1.Õpilane teabsõidu eesmärgi,marsruudi valiku,sotsiaalse pinge jmsmõju juhikäitumisele.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 13 18 2 33% within Vanus, kodeeritud25,50% 12,50% 6,30% 14,50%Count 22 54 7 83% within Vanus, kodeeritud 43,10% 37,50% 21,90% 36,60%Count 12 46 10 68% within Vanus, kodeeritud 23,50% 31,90% 31,30% 30,00%Count 4 26 12 42% within Vanus, kodeeritud7,80% 18,10% 37,50% 18,50%Count 1 1% within Vanus, kodeeritud 3,10% 0,40%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 25,051(a) 8 0,002Likelihood Ratio 22,301 8 0,004Linear-by-LinearAssociation 19,081 1 0N of Valid Cases 227a 4 cells (26,7%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,14.220

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20103.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge,sõidu eesmärgi jms seotud ohte. * Vanus, kodeeritud3.2.Õpilane teabjuhi psüühilise,vaimse ja tervislikuseisundi, sotsiaalsepinge, sõidueesmärgi jms seotudohte.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 12 16 2 30% within Vanus, kodeeritud23,50% 11,10% 6,30% 13,20%Count 20 56 8 84% within Vanus, kodeeritud 39,20% 38,90% 25,00% 37,00%Count 15 48 12 75% within Vanus, kodeeritud 29,40% 33,30% 37,50% 33,00%Count 4 23 10 37% within Vanus, kodeeritud7,80% 16,00% 31,30% 16,30%Count 1 1% within Vanus, kodeeritud 0,70% 0,40%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 14,825(a) 8 0,063Likelihood Ratio 14,45 8 0,071Linear-by-LinearAssociation 12,059 1 0,001N of Valid Cases 227a 4 cells (26,7%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,14.221

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20103.3. Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõjukeskkonnasäästlikule sõidustiilile. * Vanus, kodeeritud3.3.Õpilane teabsõiduviisi valiku, juhiseisundi, sotsiaalsepinge jms mõjukeskkonnasäästlikulesõidustiilile.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 9 9 2 20% within Vanus, kodeeritud17,60% 6,30% 6,30% 8,80%Count 20 52 8 80% within Vanus, kodeeritud 39,20% 36,10% 25,00% 35,20%Count 16 57 13 86% within Vanus, kodeeritud 31,40% 39,60% 40,60% 37,90%Count 6 25 9 40% within Vanus, kodeeritud11,80% 17,40% 28,10% 17,60%Count 1 1% within Vanus, kodeeritud 0,70% 0,40%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 11,364(a) 8 0,182Likelihood Ratio 10,773 8 0,215Linear-by-LinearAssociation 7,911 1 0,005N of Valid Cases 227a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,14.222

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20103.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest,motiividest jms. * Vanus, kodeeritud3.4.Õpilane onteadlik endategevuseplaneerituseastmest, sõidueesmärkidest,motiividest jms.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 11 9 2 22% within Vanus, kodeeritud21,60% 6,30% 6,30% 9,70%Count 18 65 11 94% within Vanus, kodeeritud 35,30% 45,10% 34,40% 41,40%Count 17 50 6 73% within Vanus, kodeeritud 33,30% 34,70% 18,80% 32,20%Count 4 20 11 35% within Vanus, kodeeritud7,80% 13,90% 34,40% 15,40%Count 1 2 3% within Vanus, kodeeritud 2,00% 6,30% 1,30%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 30,523(a) 8 0Likelihood Ratio 26,782 8 0,001Linear-by-LinearAssociation 9,915 1 0,002N of Valid Cases 227a 6 cells (40,0%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,42.223

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20104.1. Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jmsmõjutab juhi käitumist. * Vanus, kodeeritud4.1.Õpilane teabkuidas elu üldisedeesmärgid javäärtused,grupinormid jmsmõjutab juhikäitumist.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 12 13 3 28% within Vanus, kodeeritud23,50% 9,00% 9,40% 12,30%Count 16 54 7 77% within Vanus, kodeeritud 31,40% 37,50% 21,90% 33,90%Count 17 47 13 77% within Vanus, kodeeritud 33,30% 32,60% 40,60% 33,90%Count 5 29 8 42% within Vanus, kodeeritud9,80% 20,10% 25,00% 18,50%Count 1 1 1 3% within Vanus, kodeeritud 2,00% 0,70% 3,10% 1,30%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 13,593(a) 8 0,093Likelihood Ratio 13,011 8 0,111Linear-by-LinearAssociation 6,885 1 0,009N of Valid Cases 227a 4 cells (26,7%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,42.224

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20104.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides,joovastavate ainete tarbimises jms. * Vanus, kodeeritud4.2.Õpilaneväärtustab ohutustoma elueesmärkides,käitumises,normides,joovastavate ainetetarbimises jms.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 15 11 4 30% within Vanus, kodeeritud29,40% 7,70% 12,50% 13,30%Count 17 66 9 92% within Vanus, kodeeritud 33,30% 46,20% 28,10% 40,70%Count 15 43 10 68% within Vanus, kodeeritud 29,40% 30,10% 31,30% 30,10%Count 4 21 8 33% within Vanus, kodeeritud7,80% 14,70% 25,00% 14,60%Count 2 1 3% within Vanus, kodeeritud 1,40% 3,10% 1,30%Count 51 143 32 226% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 21,793(a) 8 0,005Likelihood Ratio 20,319 8 0,009Linear-by-LinearAssociation 9,681 1 0,002N of Valid Cases 226a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,42.225

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20104.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms.* Vanus, kodeeritud4.3.Õpilaneväärtustabkeskkonnasäästmist oma elueesmärkides,käitumises jms.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdse mitte(0% ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 9 9 3 21% within Vanus, kodeeritud17,60% 6,30% 9,40% 9,30%Count 14 53 8 75% within Vanus, kodeeritud 27,50% 36,80% 25,00% 33,00%Count 25 52 9 86% within Vanus, kodeeritud 49,00% 36,10% 28,10% 37,90%Count 3 30 11 44% within Vanus, kodeeritud5,90% 20,80% 34,40% 19,40%Count 1 1% within Vanus, kodeeritud 3,10% 0,40%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 24,364(a) 8 0,002Likelihood Ratio 22,666 8 0,004Linear-by-LinearAssociation 7,309 1 0,007N of Valid Cases 227a 5 cells (33,3%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is ,14.226

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20104.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ningomab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks. * Vanus, kodeeritud4.4.Õpilane onteadlik omaväärtuste jahoiakute mõjustkäitumisele juhinaning omabstrateegiaid sellekahjuliku mõjuvältimiseks.TotalVäga palju(76-100 %ajast)Palju (51-75% ajast)Vähe (26-50% ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)CrosstabVanus, kodeeritudkuni60a. ja Total40-59a.39a.vanemCount 15 17 2 34% within Vanus, kodeeritud29,40% 11,80% 6,30% 15,00%Count 15 60 9 84% within Vanus, kodeeritud 29,40% 41,70% 28,10% 37,00%Count 16 41 8 65% within Vanus, kodeeritud 31,40% 28,50% 25,00% 28,60%Count 5 26 13 44% within Vanus, kodeeritud9,80% 18,10% 40,60% 19,40%Count 51 144 32 227% within Vanus, kodeeritud 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 22,288(a) 6 0,001Likelihood Ratio 20,086 6 0,003Linear-by-LinearAssociation 12,515 1 0N of Valid Cases 227a 1 cells (8,3%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is 4,79.227

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20101.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms).* Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.1.1.Õpilaneoskab sõidukitkäsitleda (käikevahetada,pidurdada,kurvis sõitajms).TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 6 12 11 15 44% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 22,20% 32,40% 18,30% 14,60% 19,40%Count 10 13 21 36 80% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 37,00% 35,10% 35,00% 35,00% 35,20%Count 9 8 21 27 65% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 33,30% 21,60% 35,00% 26,20% 28,60%Count 2 4 7 22 35% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 7,40% 10,80% 11,70% 21,40% 15,40%Count 3 3% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 2,90% 1,30%Count 27 37 60 103 227% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 14,714(a) 12 0,257LikelihoodRatio 15,527 12 0,214Linear-by-LinearAssociation 6,854 1 0,009N of Valid Cases 227a 5 cells (25,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,36.228

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20101.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte. * Mootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a.1.2.Õpilaneteab sõidukivalestkäsitlemisesttulenevaidohte.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 6 16 12 12 46% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 22,20% 43,20% 20,00% 11,80% 20,40%Count 12 7 24 36 79% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 44,40% 18,90% 40,00% 35,30% 35,00%Count 5 11 18 34 68% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 18,50% 29,70% 30,00% 33,30% 30,10%Count 4 3 6 19 32% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 14,80% 8,10% 10,00% 18,60% 14,20%Count 1 1% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 1,00% 0,40%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 23,041(a) 12 0,027LikelihoodRatio 22,521 12 0,032Linear-by-LinearAssociation 8,061 1 0,005N of Valid Cases 226a 5 cells (25,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,12.229

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20101.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõjukeskkonnale. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.1.3.Õpilaneteab sõidukivalestkäsitlemisesttulenevatkahjulikku mõjukeskkonnale.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 4 4 5 5 18% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 14,80% 10,80% 8,30% 4,90% 8,00%Count 12 10 20 27 69% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 44,40% 27,00% 33,30% 26,50% 30,50%Count 4 13 19 34 70% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 14,80% 35,10% 31,70% 33,30% 31,00%Count 7 9 15 34 65% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 25,90% 24,30% 25,00% 33,30% 28,80%Count 1 1 2 4% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 2,70% 1,70% 2,00% 1,80%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 10,470(a) 12 0,575LikelihoodRatio 11,096 12 0,521Linear-by-LinearAssociation 5,308 1 0,021N of Valid Cases 226a 7 cells (35,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,48.230

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20101.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega.* Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.1.4.Õpilaneteab endatugevaid janõrku külgi, mison seotudsõidukikäsitlemisega.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 7 7 8 13 35% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 25,90% 18,90% 13,30% 12,70% 15,50%Count 10 13 25 31 79% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 37,00% 35,10% 41,70% 30,40% 35,00%Count 7 16 19 36 78% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 25,90% 43,20% 31,70% 35,30% 34,50%Count 3 1 8 19 31% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 11,10% 2,70% 13,30% 18,60% 13,70%Count 3 3% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 2,90% 1,30%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 14,676(a) 12 0,26LikelihoodRatio 16,938 12 0,152Linear-by-LinearAssociation 7,596 1 0,006N of Valid Cases 226a 6 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,36.231

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20102.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi(märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejategaarvestamine jms). * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.2.1.Õpilane omabliiklusolukordadestoimetuleksuksvajalikke teadmisija oskusi(märguanded,ohutu pikivahe,sõidujärjekord,paiknemine,teiste liiklejategaarvestamine jms).TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 11 24 23 27 85% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 40,70% 64,90% 38,30% 26,50% 37,60%Count 13 10 29 41 93% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 48,10% 27,00% 48,30% 40,20% 41,20%Count 1 3 7 28 39% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 3,70% 8,10% 11,70% 27,50% 17,30%Count 1 1 6 8% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 3,70% 1,70% 5,90% 3,50%Count 1 1% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 3,70% 0,40%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 36,397(a) 12 0Likelihood Ratio 34,743 12 0,001Linear-by-LinearAssociation 11,587 1 0,001N of Valid Cases 226a 9 cells (45,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,12.232

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20102.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramiseja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte. * Mootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a.2.2.Õpilaneteab oludelemittevastavakiiruse japikivahega,liiklusreegliteeiramise jateisteliiklejategamittearvestamisegajms seotudohte.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 5 11 10 13 39% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 18,50% 29,70% 16,70% 12,70% 17,30%Count 17 20 33 40 110% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 63,00% 54,10% 55,00% 39,20% 48,70%Count 2 6 14 34 56% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 7,40% 16,20% 23,30% 33,30% 24,80%Count 3 3 15 21% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 11,10% 5,00% 14,70% 9,30%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 23,684(a) 9 0,005LikelihoodRatio 27,522 9 0,001Linear-by-LinearAssociation 12,394 1 0N of Valid Cases 226a 3 cells (18,8%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 2,51.233

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20102.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jmstulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile. * Mootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a.2.3.Õpilaneteab valestkiirusest javäikesestpikivahest,vähesesttähelepanustjms tulenevatkahjulikku mõjukeskkondasäästvalesõidustiilile.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 5 7 9 12 33% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 18,50% 18,90% 15,00% 11,80% 14,60%Count 10 14 26 31 81% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 37,00% 37,80% 43,30% 30,40% 35,80%Count 9 14 19 38 80% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 33,30% 37,80% 31,70% 37,30% 35,40%Count 3 2 5 21 31% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 11,10% 5,40% 8,30% 20,60% 13,70%Count 1 1% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 1,70% 0,40%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 13,134(a) 12 0,359LikelihoodRatio 13,297 12 0,348Linear-by-LinearAssociation 4,77 1 0,029N of Valid Cases 226a 6 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,12.234

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20102.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrkukülgi. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.2.4.Õpilane teabendaliiklusolukordadestoimetulekugaseotud tugevaidja nõrku külgi.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 8 9 5 11 33% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 29,60% 24,30% 8,30% 10,80% 14,60%Count 12 18 36 30 96% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 44,40% 48,60% 60,00% 29,40% 42,50%Count 2 5 13 42 62% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 7,40% 13,50% 21,70% 41,20% 27,40%Count 4 5 6 17 32% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 14,80% 13,50% 10,00% 16,70% 14,20%Count 1 2 3% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 3,70% 2,00% 1,30%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 36,256(a) 12 0Likelihood Ratio 37,548 12 0Linear-by-LinearAssociation 11,205 1 0,001N of Valid Cases 226a 6 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,36.235

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20103.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhikäitumisele. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.3.1.Õpilaneteab sõidueesmärgi,marsruudivaliku,sotsiaalse pingejms mõju juhikäitumisele.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 8 8 12 5 33% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 29,60% 21,60% 20,00% 4,90% 14,60%Count 8 16 22 37 83% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 29,60% 43,20% 36,70% 36,30% 36,70%Count 10 10 17 30 67% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 37,00% 27,00% 28,30% 29,40% 29,60%Count 1 3 9 29 42% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 3,70% 8,10% 15,00% 28,40% 18,60%Count 1 1% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 1,00% 0,40%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 26,973(a) 12 0,008LikelihoodRatio 29,824 12 0,003Linear-by-LinearAssociation 17,681 1 0N of Valid Cases 226a 5 cells (25,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,12.236

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20103.2. Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge,sõidu eesmärgi jms seotud ohte. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.3.2.Õpilaneteab juhipsüühilise,vaimse jatervislikuseisundi,sotsiaalsepinge, sõidueesmärgi jmsseotud ohte.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 4 8 10 8 30% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 14,80% 21,60% 16,70% 7,80% 13,30%Count 12 17 26 29 84% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 44,40% 45,90% 43,30% 28,40% 37,20%Count 9 8 16 41 74% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 33,30% 21,60% 26,70% 40,20% 32,70%Count 2 4 7 24 37% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 7,40% 10,80% 11,70% 23,50% 16,40%Count 1 1% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 1,70% 0,40%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 21,239(a) 12 0,047LikelihoodRatio 21,509 12 0,043Linear-by-LinearAssociation 11,221 1 0,001N of Valid Cases 226a 7 cells (35,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,12.237

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20103.3. Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõjukeskkonnasäästlikule sõidustiilile. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.3.3.Õpilane teabsõiduviisi valiku, juhiseisundi, sotsiaalsepinge jms mõjukeskkonnasäästlikulesõidustiilile.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 4 4 5 8 21% withinMootorsõidukijuhiõpetajanatöötanud...a. 14,80% 10,80% 8,30% 7,80% 9,30%Count 10 14 22 33 79% withinMootorsõidukijuhiõpetajanatöötanud...a. 37,00% 37,80% 36,70% 32,40% 35,00%Count 11 15 24 35 85% withinMootorsõidukijuhiõpetajanatöötanud...a. 40,70% 40,50% 40,00% 34,30% 37,60%Count 2 4 8 26 40% withinMootorsõidukijuhiõpetajanatöötanud...a. 7,40% 10,80% 13,30% 25,50% 17,70%Count 1 1% withinMootorsõidukijuhiõpetajanatöötanud...a. 1,70% 0,40%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajanatöötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 11,697(a) 12 0,47Likelihood Ratio 11,717 12 0,469Linear-by-LinearAssociation 4,842 1 0,028N of Valid Cases 226a 7 cells (35,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,12.238

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20103.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest,motiividest jms. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.3.4.Õpilane onteadlik endategevuseplaneerituseastmest, sõidueesmärkidest,motiividest jms.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 5 3 7 6 21% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 18,50% 8,10% 11,70% 5,90% 9,30%Count 9 21 29 36 95% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 33,30% 56,80% 48,30% 35,30% 42,00%Count 10 11 16 35 72% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 37,00% 29,70% 26,70% 34,30% 31,90%Count 3 1 8 23 35% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 11,10% 2,70% 13,30% 22,50% 15,50%Count 1 2 3% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 2,70% 2,00% 1,30%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 18,906(a) 12 0,091LikelihoodRatio 21,107 12 0,049Linear-by-LinearAssociation 7,757 1 0,005N of Valid Cases 226a 7 cells (35,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,36.239

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20104.1. Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jmsmõjutab juhi käitumist. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.4.1.Õpilaneteab kuidas eluüldisedeesmärgid javäärtused,grupinormidjms mõjutabjuhi käitumist.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 7 4 6 11 28% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 25,90% 10,80% 10,00% 10,80% 12,40%Count 7 13 27 29 76% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 25,90% 35,10% 45,00% 28,40% 33,60%Count 8 16 19 34 77% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 29,60% 43,20% 31,70% 33,30% 34,10%Count 5 3 7 27 42% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 18,50% 8,10% 11,70% 26,50% 18,60%Count 1 1 1 3% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 2,70% 1,70% 1,00% 1,30%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 17,546(a) 12 0,13LikelihoodRatio 17,083 12 0,147Linear-by-LinearAssociation 3,921 1 0,048N of Valid Cases 226a 6 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,36.240

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20104.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides,joovastavate ainete tarbimises jms. * Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.4.2.Õpilaneväärtustabohutust omaelueesmärkides,käitumises,normides,joovastavateainetetarbimises jms.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 9 8 4 9 30% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 33,30% 21,60% 6,70% 8,90% 13,30%Count 9 15 28 41 93% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 33,30% 40,50% 46,70% 40,60% 41,30%Count 7 13 19 27 66% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 25,90% 35,10% 31,70% 26,70% 29,30%Count 2 1 8 22 33% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 7,40% 2,70% 13,30% 21,80% 14,70%Count 1 2 3% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 1,70% 2,00% 1,30%Count 27 37 60 101 225% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 24,574(a) 12 0,017LikelihoodRatio 24,942 12 0,015Linear-by-LinearAssociation 12,35 1 0N of Valid Cases 225a 7 cells (35,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,36.241

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20104.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms.* Mootorsõidukijuhi õpetajana töötanud...a.4.3.Õpilaneväärtustabkeskkonnasäästmist omaelueesmärkides,käitumises jms.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)Üdsemitte (0%ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 5 2 4 10 21% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 18,50% 5,40% 6,70% 9,80% 9,30%Count 7 11 28 29 75% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 25,90% 29,70% 46,70% 28,40% 33,20%Count 12 23 19 31 85% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 44,40% 62,20% 31,70% 30,40% 37,60%Count 3 1 9 31 44% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 11,10% 2,70% 15,00% 30,40% 19,50%Count 1 1% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 1,00% 0,40%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 30,727(a) 12 0,002LikelihoodRatio 31,958 12 0,001Linear-by-LinearAssociation 4,289 1 0,038N of Valid Cases 226a 6 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,12.242

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 16. Õpetajad hii-ruut GDE % vanus staaž 20104.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ningomab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks. * Mootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.4.4.Õpilane onteadlik omaväärtuste jahoiakutemõjustkäitumiselejuhina ningomabstrateegiaidselle kahjulikumõjuvältimiseks.TotalVägapalju (76-100 %ajast)Palju (51-75 %ajast)Vähe (26-50 %ajast)Väga vähe(1-25 %ajast)CrosstabMootorsõidukijuhi õpetajanatöötanud...a.Totalkuni 2a. 3-4a. 5-10a. üle 10a.Count 7 6 9 11 33% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 25,90% 16,20% 15,00% 10,80% 14,60%Count 8 15 26 35 84% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 29,60% 40,50% 43,30% 34,30% 37,20%Count 9 10 18 28 65% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 33,30% 27,00% 30,00% 27,50% 28,80%Count 3 6 7 28 44% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 11,10% 16,20% 11,70% 27,50% 19,50%Count 27 37 60 102 226% withinMootorsõidukijuhiõpetajana töötanud...a. 100,00% 100,00% 100,00% 100,00% 100,00%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 11,537(a) 9 0,241LikelihoodRatio 11,31 9 0,255Linear-by-LinearAssociation 5,367 1 0,021N of Valid Cases 226a 1 cells (6,3%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 3,94.243

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 2010LISA 17. ÕPETAJAD GDE %-DE TABEL KOOLITUSE LÕPETAMISEAEG1.1. Õpilane oskab sõidukit käsitleda (käike vahetada, pidurdada, kurvis sõita jms).* Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total1.1.Õpilane Väga palju (76-100 % Count 10 35 45oskab sõidukit ajast)% within Millalkäsitleda (käikelõpetasite16,9% 20,7% 19,7%vahetada,koolitusepidurdada, Palju (51-75 % ajast) Count 22 58 80kurvis sõita jms).% within Millallõpetasite37,3% 34,3% 35,1%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 18 46 64% within Millallõpetasite30,5% 27,2% 28,1%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 9 27 36% within Millallõpetasite15,3% 16,0% 15,8%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 3 3% within Millallõpetasite,0% 1,8% 1,3%koolituseTotal Count 59 169 228% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 1,654(a) 4 ,799Likelihood Ratio 2,409 4 ,661Linear-by-LinearAssociation,000 1 ,985N of Valid Cases 228a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.244

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20101.2. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevaid ohte. * Millal lõpetasitekoolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total1.2.Õpilane teab Väga palju (76-100 % Count 9 37 46sõiduki valest ajast)% within Millalkäsitlemisestlõpetasite15,3% 22,0% 20,3%tulenevaid ohte.koolitusePalju (51-75 % ajast) Count 22 58 80% within Millallõpetasite37,3% 34,5% 35,2%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 19 49 68% within Millallõpetasite32,2% 29,2% 30,0%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 9 23 32% within Millallõpetasite15,3% 13,7% 14,1%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% within Millallõpetasite,0% ,6% ,4%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 1,644(a) 4 ,801Likelihood Ratio 1,952 4 ,745Linear-by-LinearAssociation,568 1 ,451N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.245

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20101.3. Õpilane teab sõiduki valest käsitlemisest tulenevat kahjulikku mõjukeskkonnale. * Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total1.3.Õpilane teab Väga palju (76-100 % Count 4 14 18sõidukivalest ajast)% within Millalkäsitlemisest tulenevatlõpetasite6,8% 8,3% 7,9%kahjulikku mõjukoolitusekeskkonnale.Palju (51-75 % ajast) Count 14 56 70% within Millallõpetasite23,7% 33,3% 30,8%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 21 48 69% within Millallõpetasite35,6% 28,6% 30,4%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 20 46 66% within Millallõpetasite33,9% 27,4% 29,1%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 4 4% within Millallõpetasite,0% 2,4% 1,8%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 4,190(a) 4 ,381Likelihood Ratio 5,229 4 ,265Linear-by-LinearAssociation,941 1 ,332N of Valid Cases 227a 3 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 1,04.246

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20101.4. Õpilane teab enda tugevaid ja nõrku külgi, mis on seotud sõiduki käsitlemisega.* Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total1.4.Õpilane teab enda Väga palju (76-100 % Count 8 27 35tugevaid ja nõrku külgi, ajast)% within Millalmis on seotud sõidukilõpetasite13,6% 16,1% 15,4%käsitlemisega.koolitusePalju (51-75 % ajast) Count 19 61 80% within Millallõpetasite32,2% 36,3% 35,2%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 22 56 78% within Millallõpetasite37,3% 33,3% 34,4%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 10 21 31% within Millallõpetasite16,9% 12,5% 13,7%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 3 3% within Millallõpetasite,0% 1,8% 1,3%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 2,273(a) 4 ,686Likelihood Ratio 3,002 4 ,557Linear-by-LinearAssociation,478 1 ,489N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.247

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20102.1. Õpilane omab liiklusolukordades toimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi(märguanded, ohutu pikivahe, sõidujärjekord, paiknemine, teiste liiklejategaarvestamine jms). * Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total2.1.Õpilane omabVäga palju (76-100 % Count 16 71 87liiklusolukordadesajast)% within Millaltoimetuleksuks vajalikkelõpetasite27,1% 42,3% 38,3%teadmisi ja oskusi(märguanded, ohutu Palju (51-75 % ajast)koolituseCount 24 69 93pikivahe, sõidujärjekord,% within Millalpaiknemine, teistelõpetasite40,7% 41,1% 41,0%liiklejatega arvestaminejms).Vähe (26-50 % ajast)koolituseCount 17 21 38% within Millallõpetasite28,8% 12,5% 16,7%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 2 6 8% within Millallõpetasite3,4% 3,6% 3,5%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% within Millallõpetasite,0% ,6% ,4%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 9,911(a) 4 ,042Likelihood Ratio 9,616 4 ,047Linear-by-LinearAssociation5,231 1 ,022N of Valid Cases 227a 3 cells (30,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.248

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20102.2. Õpilane teab oludele mittevastava kiiruse ja pikivahega, liiklusreeglite eiramiseja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jms seotud ohte. * Millal lõpetasitekoolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total2.2.Õpilane teab oludele Väga palju (76-100 % Count 6 33 39mittevastava kiiruse ja ajast)% within Millalpikivahega, liiklusreeglitelõpetasite10,2% 19,6% 17,2%eiramise ja teisteliiklejatega mittePalju (51-75 % ajast)koolituseCount 25 87 112arvestamisega jms seotud% within Millalohte.lõpetasite42,4% 51,8% 49,3%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 21 34 55% within Millallõpetasite35,6% 20,2% 24,2%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 7 14 21% within Millallõpetasite11,9% 8,3% 9,3%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 7,903(a) 3 ,048Likelihood Ratio 7,829 3 ,050Linear-by-LinearAssociation6,150 1 ,013N of Valid Cases 227a 0 cells (,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 5,46.249

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20102.3. Õpilane teab valest kiirusest ja väikesest pikivahest, vähesest tähelepanust jmstulenevat kahjulikku mõju keskkonda säästvale sõidustiilile. * Millal lõpetasitekoolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total2.3.Õpilane teab valest Väga palju (76-100 % Count 6 27 33kiirusest ja väikesest ajast)% within Millalpikivahest, vähesestlõpetasite10,2% 16,1% 14,5%tähelepanust jmstulenevat kahjulikku Palju (51-75 % ajast)koolituseCount 18 64 82mõju keskkonda% within Millalsäästvale sõidustiilile.lõpetasite30,5% 38,1% 36,1%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 28 52 80% within Millallõpetasite47,5% 31,0% 35,2%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 7 24 31% within Millallõpetasite11,9% 14,3% 13,7%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% within Millallõpetasite,0% ,6% ,4%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 5,656(a) 4 ,226Likelihood Ratio 5,812 4 ,214Linear-by-LinearAssociation1,288 1 ,256N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.250

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20102.4. Õpilane teab enda liiklusolukordades toimetulekuga seotud tugevaid ja nõrkukülgi. * Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total2.4.Õpilane teab Väga palju (76-100 % Count 9 24 33endaajast)% within Millalliiklusolukordadeslõpetasite15,3% 14,3% 14,5%toimetulekugaseotud tugevaid ja Palju (51-75 % ajast)koolituseCount 17 79 96nõrku külgi.% within Millallõpetasite28,8% 47,0% 42,3%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 26 37 63% within Millallõpetasite44,1% 22,0% 27,8%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 7 25 32% within Millallõpetasite11,9% 14,9% 14,1%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 3 3% within Millallõpetasite,0% 1,8% 1,3%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 12,433(a) 4 ,014Likelihood Ratio 12,774 4 ,012Linear-by-LinearAssociation,453 1 ,501N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.251

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20103.1. Õpilane teab sõidu eesmärgi, marsruudi valiku, sotsiaalse pinge jms mõju juhikäitumisele. * Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total3.1.Õpilane teab sõidu Väga palju (76-100 % Count 4 29 33eesmärgi, marsruudi ajast)% within Millalvaliku, sotsiaalse pingelõpetasite6,8% 17,3% 14,5%jms mõju juhikäitumisele.Palju (51-75 % ajast)koolituseCount 21 63 84% within Millallõpetasite35,6% 37,5% 37,0%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 22 46 68% within Millallõpetasite37,3% 27,4% 30,0%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 12 29 41% within Millallõpetasite20,3% 17,3% 18,1%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% within Millallõpetasite,0% ,6% ,4%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 5,354(a) 4 ,253Likelihood Ratio 6,094 4 ,192Linear-by-LinearAssociation2,873 1 ,090N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.252

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20103.2.Õpilane teab juhi psüühilise, vaimse ja tervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidueesmärgi jms seotud ohte. * Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total3.2.Õpilane teab juhi Väga palju (76-100 % Count 5 25 30psüühilise, vaimse ja ajast)% within Millaltervisliku seisundi,lõpetasite8,5% 14,9% 13,2%sotsiaalse pinge, sõidueesmärgi jms seotud Palju (51-75 % ajast)koolituseCount 17 68 85ohte.% within Millallõpetasite28,8% 40,5% 37,4%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 27 47 74% within Millallõpetasite45,8% 28,0% 32,6%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 9 28 37% within Millallõpetasite15,3% 16,7% 16,3%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 1 0 1% within Millallõpetasite1,7% ,0% ,4%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 10,081(a) 4 ,039Likelihood Ratio 9,857 4 ,043Linear-by-LinearAssociation3,514 1 ,061N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.253

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20103.3. Õpilane teab sõiduviisi valiku, juhi seisundi, sotsiaalse pinge jms mõjukeskkonnasäästlikule sõidustiilile. * Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total3.3.Õpilane teab Väga palju (76-100 % Count 6 15 21sõiduviisi valiku, juhi ajast)% within Millalseisundi, sotsiaalselõpetasite10,2% 8,9% 9,3%pinge jms mõjukoolitusekeskkonnasäästlikule Palju (51-75 % ajast) Count 18 62 80sõidustiilile.% within Millallõpetasite30,5% 36,9% 35,2%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 24 61 85% within Millallõpetasite40,7% 36,3% 37,4%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 10 30 40% within Millallõpetasite16,9% 17,9% 17,6%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 1 0 1% within Millallõpetasite1,7% ,0% ,4%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 3,670(a) 4 ,453Likelihood Ratio 3,528 4 ,474Linear-by-LinearAssociation,225 1 ,636N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.254

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20103.4. Õpilane on teadlik enda tegevuse planeerituse astmest, sõidu eesmärkidest,motiividest jms. * Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total3.4.Õpilane on teadlik Väga palju (76-100 % Count 4 18 22enda tegevuseajast)% within Millalplaneerituse astmest,lõpetasite6,8% 10,7% 9,7%sõidu eesmärkidest,motiividest jms.Palju (51-75 % ajast)koolituseCount 22 73 95% within Millallõpetasite37,3% 43,5% 41,9%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 22 50 72% within Millallõpetasite37,3% 29,8% 31,7%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 11 24 35% within Millallõpetasite18,6% 14,3% 15,4%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 3 3% within Millallõpetasite,0% 1,8% 1,3%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 3,465(a) 4 ,483Likelihood Ratio 4,234 4 ,375Linear-by-LinearAssociation1,155 1 ,283N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.255

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20104.1. Õpilane teab kuidas elu üldised eesmärgid ja väärtused, grupinormid jmsmõjutab juhi käitumist. * Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total4.1.Õpilane teab kuidas Väga palju (76-100 % Count 7 21 28elu üldised eesmärgid ajast)% within Millalja väärtused,lõpetasite11,9% 12,5% 12,3%grupinormid jmsmõjutab juhi käitumist. Palju (51-75 % ajast)koolituseCount 15 62 77% within Millallõpetasite25,4% 36,9% 33,9%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 23 54 77% within Millallõpetasite39,0% 32,1% 33,9%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 14 28 42% within Millallõpetasite23,7% 16,7% 18,5%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 3 3% within Millallõpetasite,0% 1,8% 1,3%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 4,544(a) 4 ,337Likelihood Ratio 5,325 4 ,256Linear-by-LinearAssociation1,233 1 ,267N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.256

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20104.2. Õpilane väärtustab ohutust oma elu eesmärkides, käitumises, normides,joovastavate ainete tarbimises jms. * Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total4.2.ÕpilaneVäga palju (76-100 % Count 6 24 30väärtustab ohutust ajast)% within Millaloma elu eesmärkides,lõpetasite10,2% 14,4% 13,3%käitumises, normides,koolitusejoovastavate ainete Palju (51-75 % ajast) Count 19 74 93tarbimises jms.% within Millallõpetasite32,2% 44,3% 41,2%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 24 43 67% within Millallõpetasite40,7% 25,7% 29,6%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 10 23 33% within Millallõpetasite16,9% 13,8% 14,6%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 3 3% within Millallõpetasite,0% 1,8% 1,3%koolituseTotal Count 59 167 226% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 6,772(a) 4 ,148Likelihood Ratio 7,421 4 ,115Linear-by-LinearAssociation1,976 1 ,160N of Valid Cases 226a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,78.257

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20104.3. Õpilane väärtustab keskkonna säästmist oma elu eesmärkides, käitumises jms.* Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total4.3.ÕpilaneVäga palju (76-100 % Count 5 16 21väärtustabajast)% within Millalkeskkonna säästmistlõpetasite8,5% 9,5% 9,3%omaelukoolituseeesmärkides, Palju (51-75 % ajast) Count 15 61 76käitumises jms.% within Millallõpetasite25,4% 36,3% 33,5%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 25 60 85% within Millallõpetasite42,4% 35,7% 37,4%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 14 30 44% within Millallõpetasite23,7% 17,9% 19,4%koolituseÜdse mitte (0% ajast) Count 0 1 1% within Millallõpetasite,0% ,6% ,4%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 3,242(a) 4 ,518Likelihood Ratio 3,541 4 ,472Linear-by-LinearAssociation1,663 1 ,197N of Valid Cases 227a 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is ,26.258

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 17. Õpetajad GDE %-de tabel koolituse lõpetamise aeg 20104.4. Õpilane on teadlik oma väärtuste ja hoiakute mõjust käitumisele juhina ningomab strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks. * Millal lõpetasite koolituseCrosstabMillal lõpetasitekoolituseEnne 2001.aastat2001. aastalvõi hiljem Total4.4.Õpilane on teadlik Väga palju (76-100 % Count 8 27 35oma väärtuste ja ajast)% within Millalhoiakute mõjustlõpetasite13,6% 16,1% 15,4%käitumisele juhina ningomab strateegiaid selle Palju (51-75 % ajast)koolituseCount 16 68 84kahjulikumõju% within Millalvältimiseks.lõpetasite27,1% 40,5% 37,0%koolituseVähe (26-50 % ajast) Count 23 41 64% within Millallõpetasite39,0% 24,4% 28,2%koolituseVäga vähe (1-25 % ajast) Count 12 32 44% within Millallõpetasite20,3% 19,0% 19,4%koolituseTotal Count 59 168 227% within Millallõpetasitekoolituse100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValue dfAsymp. Sig.(2-sided)Pearson Chi-Square 5,613(a) 3 ,132Likelihood Ratio 5,541 3 ,136Linear-by-LinearAssociation1,779 1 ,182N of Valid Cases 227a 0 cells (,0%) have expected count less than 5. The minimum expected count is 9,10.259

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 2010LISA 18. ÕPETAJAD, ÕPILASED, GDE, HII-RUUT TESTID1.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane oskaks sõidukit käsitleda * On1.1. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane oskakssõidukit käsitledaCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 45 26 71100 % ajast) % within On 19,7% 22,0% 20,5%Palju (51-75 % Count 80 31 111ajast)% within On 35,1% 26,3% 32,1%Vähe (26-50 % Count 64 21 85ajast)% within On 28,1% 17,8% 24,6%Väga vähe (1-25 Count 36 32 68% ajast)% within On 15,8% 27,1% 19,7%Üldse mitte (0% Count 3 8 11ajast)% within On 1,3% 6,8% 3,2%Total Count 228 118 346% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 17,805(a) 4 0,001Likelihood Ratio 17,341 4 0,002Linear-by-LinearAssociation4,372 1 0,037N of Valid Cases 346a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 3,75.260

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20101.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõiduki valest käsitlemisesttulenevaid ohte * On1.2. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane teakssõiduki valestkäsitlemisest tulenevaidohteCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 46 21 67100 % ajast) % within On 20,3% 17,8% 19,4%Palju (51-75 % Count 80 34 114ajast)% within On 35,2% 28,8% 33,0%Vähe (26-50 % Count 68 26 94ajast)% within On 30,0% 22,0% 27,2%Väga vähe (1-25 Count 32 34 66% ajast)% within On 14,1% 28,8% 19,1%Üldse mitte (0% Count 1 3 4ajast)% within On 0,4% 2,5% 1,2%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 14,751(a) 4 0,005Likelihood Ratio 14,178 4 0,007Linear-by-LinearAssociation6,511 1 0,011N of Valid Cases 345a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 1,37.261

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20101.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõiduki valest käsitlemisesttulenevat kahjulikku mõju keskkonnale * On1.3. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane teakssõiduki valestkäsitlemisest tulenevatkahjulikku mõjukeskkonnaleCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 18 27 45100 % ajast) % within On 7,9% 22,9% 13,0%Palju (51-75 % Count 70 17 87ajast)% within On 30,8% 14,4% 25,2%Vähe (26-50 % Count 69 27 96ajast)% within On 30,4% 22,9% 27,8%Väga vähe (1-25 Count 66 39 105% ajast)% within On 29,1% 33,1% 30,4%Üldse mitte (0% Count 4 8 12ajast)% within On 1,8% 6,8% 3,5%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 29,217(a) 4 0,000Likelihood Ratio 28,828 4 0,000Linear-by-LinearAssociation0,002 1 0,966N of Valid Cases 345a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 4,10.262

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20101.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks enda tugevaid ja nõrku külgi, mison seotud sõiduki käsitlemisega. * On1.4. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane teaksenda tugevaid ja nõrkukülgi, mis on seotudsõiduki käsitlemisega.CrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 35 31 66100 % ajast) % within On 15,4% 26,3% 19,1%Palju (51-75 % Count 80 32 112ajast)% within On 35,2% 27,1% 32,5%Vähe (26-50 % Count 78 35 113ajast)% within On 34,4% 29,7% 32,8%Väga vähe (1-25 Count 31 15 46% ajast)% within On 13,7% 12,7% 13,3%Üldse mitte (0% Count 3 5 8ajast)% within On 1,3% 4,2% 2,3%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 9,781(a) 4 0,044Likelihood Ratio 9,432 4 0,051Linear-by-LinearAssociation0,564 1 0,453N of Valid Cases 345a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 2,74.263

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20102.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane omaks liiklusolukordadestoimetuleksuks vajalikke teadmisi ja oskusi * On2.1. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane omaksliiklusolukordadestoimetuleksuks vajalikketeadmisi ja oskusiCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 87 28 115100 % ajast) % within On 38,3% 23,7% 33,3%Palju (51-75 % Count 93 39 132ajast)% within On 41,0% 33,1% 38,3%Vähe (26-50 % Count 38 34 72ajast)% within On 16,7% 28,8% 20,9%Väga vähe (1-25 Count 8 16 24% ajast)% within On 3,5% 13,6% 7,0%Üldse mitte (0% Count 1 1 2ajast)% within On 0,4% 0,8% 0,6%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 23,119(a) 4 0,000Likelihood Ratio 22,419 4 0,000Linear-by-LinearAssociation20,435 1 0,000N of Valid Cases 345a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,68.264

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20102.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks oludele mittevastava kiiruse japikivahega, liiklusreeglite eiramise ja teiste liiklejatega mitte arvestamisega jmsseotud ohte * OnCrosstabÕpetaja Õpilane Total2.2. Kui palju kulub aega Väga palju (76- Count 39 29 68selleks, et õpilane teaks 100 % ajast) % within On 17,2% 24,6% 19,7%oludele mittevastava Palju (51-75 % Count 112 28 140kiiruse ja pikivahega, ajast)% within On 49,3% 23,7% 40,6%liiklusreeglite eiramise jaVähe (26-50 % Count 55 34 89teiste liiklejatega mitteajast)% within On 24,2% 28,8% 25,8%arvestamisega jms seotudVäga vähe (1-25 Count 21 26 47ohte% ajast)% within On 9,3% 22,0% 13,6%Üldse mitte (0% Count 0 1 1ajast)% within On 0,0% 0,8% 0,3%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 26,572(a) 4 0,000Likelihood Ratio 27,331 4 0,000Linear-by-LinearAssociation5,449 1 0,020N of Valid Cases 345a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is ,34.On265

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20102.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks valest kiirusest ja väikesestpikivahest, vähesest tähelepanust jms tulenevat kahjulikku mõju keskkondasäästvale sõidustiilile * On2.3. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane teaksvalest kiirusest javäikesest pikivahest,vähesest tähelepanust jmstulenevat kahjulikku mõjukeskkonda säästvalesõidustiilileCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 33 25 58100 % ajast) % within On 14,5% 21,2% 16,8%Palju (51-75 % Count 82 31 113ajast)% within On 36,1% 26,3% 32,8%Vähe (26-50 % Count 80 24 104ajast)% within On 35,2% 20,3% 30,1%Väga vähe (1-25 Count 31 34 65% ajast)% within On 13,7% 28,8% 18,8%Üldse mitte (0% Count 1 4 5ajast)% within On 0,4% 3,4% 1,4%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 24,190(a) 4 0,000Likelihood Ratio 23,821 4 0,000Linear-by-LinearAssociation2,293 1 0,130N of Valid Cases 345a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 1,71.266

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20102.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks enda liiklusolukordadestoimetulekuga seotud tugevaid ja nõrku külgi * On2.4. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane teaksenda liiklusolukordadestoimetulekuga seotudtugevaid ja nõrku külgiCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 33 34 67100 % ajast) % within On 14,5% 28,8% 19,4%Palju (51-75 % Count 96 33 129ajast)% within On 42,3% 28,0% 37,4%Vähe (26-50 % Count 63 32 95ajast)% within On 27,8% 27,1% 27,5%Väga vähe (1-25 Count 32 16 48% ajast)% within On 14,1% 13,6% 13,9%Üldse mitte (0% Count 3 3 6ajast)% within On 1,3% 2,5% 1,7%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 13,102(a) 4 0,011Likelihood Ratio 12,845 4 0,012Linear-by-LinearAssociation1,160 1 0,281N of Valid Cases 345a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 2,05.267

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20103.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõidu eesmärgi, marsruudi valiku,sotsiaalse pinge jms mõju juhi käitumisele * On3.1. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane teakssõidu eesmärgi, marsruudivaliku, sotsiaalse pingejms mõju juhi käitumiseleCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 33 21 54100 % ajast) % within On 14,5% 17,8% 15,7%Palju (51-75 % Count 84 31 115ajast)% within On 37,0% 26,3% 33,3%Vähe (26-50 % Count 68 40 108ajast)% within On 30,0% 33,9% 31,3%Väga vähe (1-25 Count 41 24 65% ajast)% within On 18,1% 20,3% 18,8%Üldse mitte (0% Count 1 2 3ajast)% within On 0,4% 1,7% 0,9%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 5,214(a) 4 0,266Likelihood Ratio 5,209 4 0,267Linear-by-LinearAssociation0,634 1 0,426N of Valid Cases 345a. 2 cells (20,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 1,03.268

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20103.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks juhi psüühilise, vaimse jatervisliku seisundi, sotsiaalse pinge, sõidu eesmärgi jms seotud ohte * On3.2. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane teaksjuhi psüühilise, vaimse jatervisliku seisundi,sotsiaalse pinge, sõidueesmärgi jms seotud ohteCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 30 24 54100 % ajast) % within On 13,2% 20,3% 15,7%Palju (51-75 % Count 85 26 111ajast)% within On 37,4% 22,0% 32,2%Vähe (26-50 % Count 74 37 111ajast)% within On 32,6% 31,4% 32,2%Väga vähe (1-25 Count 37 24 61% ajast)% within On 16,3% 20,3% 17,7%Üldse mitte (0% Count 1 7 8ajast)% within On 0,4% 5,9% 2,3%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 19,100(a) 4 0,001Likelihood Ratio 19,094 4 0,001Linear-by-LinearAssociation1,936 1 0,164N of Valid Cases 345a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 2,74.269

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20103.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks sõiduviisi valiku, juhi seisundi,sotsiaalse pinge jms mõju keskkonnasäästlikule sõidustiilile * On3.3. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane teakssõiduviisi valiku, juhiseisundi, sotsiaalse pingejms mõjukeskkonnasäästlikulesõidustiilileCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 21 27 48100 % ajast) % within On 9,3% 22,9% 13,9%Palju (51-75 % Count 80 20 100ajast)% within On 35,2% 16,9% 29,0%Vähe (26-50 % Count 85 36 121ajast)% within On 37,4% 30,5% 35,1%Väga vähe (1-25 Count 40 28 68% ajast)% within On 17,6% 23,7% 19,7%Üldse mitte (0% Count 1 7 8ajast)% within On 0,4% 5,9% 2,3%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 31,964(a) 4 0,000Likelihood Ratio 31,881 4 0,000Linear-by-LinearAssociation0,496 1 0,481N of Valid Cases 345a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 2,74.270

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20103.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane oleks teadlik enda tegevuse planeerituseastmest, sõidu eesmärkidest, motiividest jms. * On3.4. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane oleksteadlik enda tegevuseplaneerituse astmest,sõidu eesmärkidest,motiividest jms.CrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 22 32 54100 % ajast) % within On 9,7% 27,1% 15,7%Palju (51-75 % Count 95 28 123ajast)% within On 41,9% 23,7% 35,7%Vähe (26-50 % Count 72 34 106ajast)% within On 31,7% 28,8% 30,7%Väga vähe (1-25 Count 35 19 54% ajast)% within On 15,4% 16,1% 15,7%Üldse mitte (0% Count 3 5 8ajast)% within On 1,3% 4,2% 2,3%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 25,299(a) 4 0,000Likelihood Ratio 24,633 4 0,000Linear-by-LinearAssociation0,797 1 0,372N of Valid Cases 345a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 2,74.271

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20104.1. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane teaks kuidas elu üldised eesmärgid javäärtused, grupinormid jms mõjutavad juhi käitumist * On4.1. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane teakskuidas elu üldisedeesmärgid ja väärtused,grupinormid jmsmõjutavad juhi käitumistCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 28 21 49100 % ajast) % within On 12,3% 17,8% 14,2%Palju (51-75 % Count 77 31 108ajast)% within On 33,9% 26,3% 31,3%Vähe (26-50 % Count 77 37 114ajast)% within On 33,9% 31,4% 33,0%Väga vähe (1-25 Count 42 21 63% ajast)% within On 18,5% 17,8% 18,3%Üldse mitte (0% Count 3 8 11ajast)% within On 1,3% 6,8% 3,2%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 10,512(a) 4 0,033Likelihood Ratio 10,034 4 0,040Linear-by-LinearAssociation0,349 1 0,555N of Valid Cases 345a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 3,76.272

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20104.2. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane väärtustaks ohutust oma elueesmärkides, käitumises, normides, joovastavate ainete tarbimises jms. * On4.2. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilaneväärtustaks ohutust omaelu eesmärkides,käitumises, normides,joovastavate ainetetarbimises jms.CrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 30 33 63100 % ajast) % within On 13,3% 28,0% 18,3%Palju (51-75 % Count 93 23 116ajast)% within On 41,2% 19,5% 33,7%Vähe (26-50 % Count 67 21 88ajast)% within On 29,6% 17,8% 25,6%Väga vähe (1-25 Count 33 23 56% ajast)% within On 14,6% 19,5% 16,3%Üldse mitte (0% Count 3 18 21ajast)% within On 1,3% 15,3% 6,1%Total Count 226 118 344% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 49,946(a) 4 0,000Likelihood Ratio 49,893 4 0,000Linear-by-LinearAssociation3,717 1 0,054N of Valid Cases 344a. 0 cells (,0%) have expected count less than 5. The minimum expectedcount is 7,20.273

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20104.3. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane väärtustaks keskkonna säästmist omaelu eesmärkides, käitumises jms. * On4.3. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilaneväärtustaks keskkonnasäästmist oma elueesmärkides, käitumisesjms.CrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 21 26 47100 % ajast) % within On 9,3% 22,0% 13,6%Palju (51-75 % Count 76 23 99ajast)% within On 33,5% 19,5% 28,7%Vähe (26-50 % Count 85 26 111ajast)% within On 37,4% 22,0% 32,2%Väga vähe (1-25 Count 44 30 74% ajast)% within On 19,4% 25,4% 21,4%Üldse mitte (0% Count 1 13 14ajast)% within On 0,4% 11,0% 4,1%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 43,061(a) 4 0,000Likelihood Ratio 43,314 4 0,000Linear-by-LinearAssociation1,657 1 0,198N of Valid Cases 345a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 4,79.274

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 18. Õpetajad, õpilased, GDE, hii-ruut testid 20104.4. Kui palju kulub aega selleks, et õpilane oleks teadlik oma väärtuste ja hoiakutemõjust käitumisele juhina ning omaks strateegiaid selle kahjuliku mõju vältimiseks* On4.4. Kui palju kulub aegaselleks, et õpilane oleksteadlik oma väärtuste jahoiakute mõjustkäitumisele juhina ningomaks strateegiaid sellekahjuliku mõju vältimiseksCrosstabOnÕpetaja Õpilane TotalVäga palju (76- Count 35 29 64100 % ajast) % within On 15,4% 24,6% 18,6%Palju (51-75 % Count 84 27 111ajast)% within On 37,0% 22,9% 32,2%Vähe (26-50 % Count 64 28 92ajast)% within On 28,2% 23,7% 26,7%Väga vähe (1-25 Count 44 23 67% ajast)% within On 19,4% 19,5% 19,4%Üldse mitte (0% Count 0 11 11ajast)% within On 0,0% 9,3% 3,2%Total Count 227 118 345% within On 100,0% 100,0% 100,0%Chi-Square TestsValuedfAsymp.Sig. (2-sided)Pearson Chi-Square 30,065(a) 4 0,000Likelihood Ratio 32,658 4 0,000Linear-by-LinearAssociation1,372 1 0,242N of Valid Cases 345a. 1 cells (10,0%) have expected count less than 5. The minimumexpected count is 3,76.275

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised 2010LISA 19. ÕPETAJAD KASUTAB TEOORIAÕPPES TABELID JOONISEDKasutab teooriaõppes..., haridusMilline haridus teil on?TotalKeskharidusKõrgharidusKasutan teooriaõppes Col Response % 4,9% 9,0% 7,7%power-point esitlustResponses 6 25 31KasutanvideotKasutantahvlitKasutanarvutitteooriaõppes Col Response % 19,7% 17,9% 18,5%Responses 24 50 74teooriaõppes Col Response % 26,2% 27,2% 26,9%Responses 32 76 108teooriaõppes Col Response % 22,1% 24,7% 23,9%Responses 27 69 96kasutan teooriaõppes TV Col Response % 1,6% 1,4% 1,5%Responses 2 4 6KasutanõpikutkasutantesteKasutanlüümikuidKasutandiafilmeKasutankriitiKasutanmarkeritteooriaõppes Col Response % 1,6% 1,4% 1,5%Responses 2 4 6teooriaõppes Col Response % 1,6% 2,2% 2,0%Responses 2 6 8teooriaõppes Col Response % 6,6% 2,2% 3,5%Responses 8 6 14teooriaõppes Col Response % ,8% ,4% ,5%Responses 1 1 2teooriaõppes Col Response % 6,6% 2,2% 3,5%Responses 8 6 14teooriaõppes Col Response % 2,5% 3,6% 3,2%Responses 3 10 13Kasutan teooriaõppes Col Response % 3,3% 3,2% 3,2%276

power-pointesitlust4,99,019,717,9videot26,227,2tahvlit22,124,7arvutit1,61,4TV1,61,4õpikut1,62,2teste6,6lüümikuid2,20,80,4diafilme6,6kriiti2,22,53,6markerit3,33,2stendeseadusandlikkeakte2,54,7Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised 2010stende Responses 4 9 13Kasutan teooriaõppes Col Response % 2,5% 4,7% 4,0%seadusandlikke akteResponses 3 13 16Total Responses 122 279 401Cases 40 90 130Col Response % 100,0% 100,0% 100,0%Kasutab teooriaõppes / haridus (% kõigist vastustest)302520151050KeskharidusKõrgharidus277

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised 2010Kasutab teooriaõppes..., staažStaaži grupp0-2 aastat 3-4 aastat 5-10 aastat rohkem kui 10TotalKasutan teooriaõppes powerpointesitlustCol Response % 7,7% 4,7% 7,3% 7,8% 7,4%Responses 3 2 6 18 29Kasutan teooriaõppes videot Col Response % 17,9% 14,0% 23,2% 18,3% 18,8%Responses 7 6 19 42 74Kasutan teooriaõppes tahvlit Col Response % 28,2% 27,9% 26,8% 26,5% 26,9%Responses 11 12 22 61 106Kasutan teooriaõppes arvutit Col Response % 20,5% 27,9% 25,6% 23,0% 23,9%Responses 8 12 21 53 94Kasutan teooriaõppes TV Col Response % 2,6% 1,5%Responses 6 6Kasutan teooriaõppes õpikut Col Response % 2,6% 2,3% 1,7% 1,5%Responses 1 1 4 6Kasutan teooriaõppes teste Col Response % 7,7% 2,3% 1,7% 2,0%Responses 3 1 4 8278

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised 2010Kasutan teooriaõppeslüümikuidKasutan teooriaõppesdiafilmeCol Response % 6,1% 3,9% 3,6%Responses 5 9 14Col Response % ,9% ,5%Responses 2 2Kasutan teooriaõppes kriiti Col Response % 6,1% 3,9% 3,6%Responses 5 9 14Kasutan teooriaõppesmarkeritCol Response % 5,1% 4,7% 1,2% 3,0% 3,0%Responses 2 2 1 7 12Kasutan teooriaõppes stende Col Response % 5,1% 4,7% 2,4% 3,0% 3,3%Responses 2 2 2 7 13Kasutan teooriaõppesseadusandlikke akteCol Response % 5,1% 11,6% 1,2% 3,5% 4,1%Responses 2 5 1 8 16Total Responses 39 43 82 230 394Cases 12 13 28 75 128Col Response % 100,0% 100,0% 100,0% 100,0% 100,0%279

7,7power-pointesitlust4,717,914,0videot28,227,9tahvlit20,527,9arvutit0,00,0TV2,62,3õpikut7,72,3teste0,00,0lüümikuid0,00,0diafilme0,00,0kriiti5,14,7markerit5,14,7stende5,1seadusandlikkeakte11,6Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised 20103025Kasutab teooriaõppes / staaž (% kõigist vastustest)201510500-2 aastat 3-4 aastat 5-10 aastat rohkem kui 10280

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 19. Õpetajad kasutab teooriaõppes tabelid joonised 2010Kasutab teooriaõppes, koolituse lõpetamineMis aastal te selle koolituseläbisite?alates 2001.a. enne 2001.a.Total... Kasutan teooriaõppespower-point esitlustKasutan teooriaõppesvideotKasutan teooriaõppestahvlitKasutan teooriaõppesarvutitKasutan teooriaõppesTVKasutan teooriaõppesõpikutKasutan teooriaõppestesteKasutan teooriaõppeslüümikuidKasutan teooriaõppesdiafilmeKasutan teooriaõppeskriitiKasutan teooriaõppesmarkeritKasutan teooriaõppesstendeCol Response % 7,0% 9,8% 7,8%Responses 20 11 31Col Response % 18,8% 17,9% 18,5%Responses 54 20 74Col Response % 26,8% 26,8% 26,8%Responses 77 30 107Col Response % 24,7% 21,4% 23,8%Responses 71 24 95Col Response % 1,7% ,9% 1,5%Responses 5 1 6Col Response % 1,0% 2,7% 1,5%Responses 3 3 6Col Response % 1,7% 2,7% 2,0%Responses 5 3 8Col Response % 3,5% 3,6% 3,5%Responses 10 4 14Col Response % 1,8% ,5%Responses 2 2Col Response % 3,5% 3,6% 3,5%Responses 10 4 14Col Response % 3,5% 2,7% 3,3%Responses 10 3 13Col Response % 3,5% 2,7% 3,3%Responses 10 3 13Kasutan teooriaõppes Col Response % 4,2% 3,6% 4,0%281

power-pointesitlust7,09,818,817,9videot26,826,8tahvlit24,7arvutit21,41,70,9TV1,02,7õpikut1,72,7teste3,53,6lüümikuid0,01,8diafilme3,53,6kriiti3,52,7markerit3,52,7stendeseadusandlikkeakte4,23,6Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised 2010seadusandlikke akte Responses 12 4 16Total Responses 287 112 399Cases 93 36 129Col Response % 100,0% 100,0% 100,0%30Kasutab teooriaõppes / läbis koolituse (% kõigist vastustest)2520151050alates 2001.a.enne 2001.a.LISA 20. ÕPETAJAD KASUTAB SÕIDUÕPETAJANA TABELIDJOONISEDKasutab sõiduõpetajana..., haridusMilline haridus teil on?TotalKeskharidusKõrgharidusTagasiside andmine Col Response % 11,7% 14,5% 12,9%Responses 12 12 24Selgitamine Col Response % 41,7% 38,6% 40,3%Responses 43 32 75Ette näitamine Col Response % 14,6% 13,3% 14,0%Responses 15 11 26Vahekontroll Col Response % 2,9% 1,2% 2,2%Responses 3 1 4282

11,7Tagasisideandmine14,541,7Selgitamine38,614,6Ettenäitamine13,32,9Vahekontroll1,21,9Ülesandepüstitamine3,60,0Isiklikeeskuju1,221,4Harjutamine25,35,8Juhendamine2,4Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised 2010Ülesande püstitamine Col Response % 1,9% 3,6% 2,7%Responses 2 3 5Isiklik eeskuju Col Response % 1,2% ,5%Responses 1 1Harjutamine Col Response % 21,4% 25,3% 23,1%Responses 22 21 43Juhendamine Col Response % 5,8% 2,4% 4,3%Responses 6 2 8Total Responses 103 83 186Cases 53 40 93Col Response % 100,0 100,0 100,0Kasutab sõiduõpetajana / haridus (% kõigist vastustest)454035302520151050KeskharidusKõrgharidus283

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised 2010Kasutab sõiduõpetajana..., staažStaaži grupp0-2 aastat 3-4 aastat 5-10 aastat rohkem kui 10TotalTagasiside andmine Col Response % 11,5% 15,9% 13,7% 12,7%Responses 3 10 10 23Selgitamine Col Response % 36,8% 46,2% 39,7% 41,1% 40,9%Responses 7 12 25 30 74Ette näitamine Col Response % 15,8% 15,4% 11,1% 15,1% 13,8%Responses 3 4 7 11 25Vahekontroll Col Response % 3,2% 1,4% 1,7%Responses 2 1 3Ülesande püstitamine Col Response % 3,2% 2,7% 2,2%Responses 2 2 4Isiklik eeskuju Col Response % 5,3% ,6%Responses 1 1Harjutamine Col Response % 36,8% 26,9% 25,4% 17,8% 23,8%Responses 7 7 16 13 43284

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised 2010Juhendamine Col Response % 5,3% 1,6% 8,2% 4,4%Responses 1 1 6 8Total Responses 19 26 63 73 181Cases 10 15 32 34 91Col Response % 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0285

Tagasisideandmine11,515,913,736,846,2Selgitamine39,741,115,8Ettenäitamine15,411,115,1Vahekontroll3,21,4Ülesandepüstitamine3,22,75,3Isiklikeeskuju36,826,9Harjutamine25,417,85,3Juhendamine1,68,2Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised 201050454035302520151050Kasutab sõiduõpetajana / staaž (% kõigist vastustest)0-2 aastat 3-4 aastat 5-10 aastat rohkem kui 10286

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised 2010Kasutab sõiduõpetajana…, koolituse lõpetamineMis aastal te selle koolituseläbisite?alates 2001.a. enne 2001.a.Total... Tagasiside andmine Col Response % 14,9% 3,1% 12,9%Responses 23 1 24Selgitamine Col Response % 39,0% 46,9% 40,3%Responses 60 15 75Ette näitamine Col Response % 12,3% 21,9% 14,0%Responses 19 7 26Vahekontroll Col Response % 1,9% 3,1% 2,2%Responses 3 1 4Ülesande püstitamine Col Response % 3,2% 2,7%Responses 5 5Isiklik eeskuju Col Response % ,6% ,5%Responses 1 1Harjutamine Col Response % 24,0% 18,8% 23,1%Responses 37 6 43Juhendamine Col Response % 3,9% 6,3% 4,3%Responses 6 2 8Total Responses 154 32 186Cases 76 17 93Col Response % 100,0 100,0 100,0287

14,9Tagasisideandmine3,139,0Selgitamine46,912,3Ettenäitamine21,91,9Vahekontroll3,13,2Ülesandepüstitamine0,00,6Isiklikeeskuju0,024,0Harjutamine18,83,9Juhendamine6,3Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 20. Õpetajad kasutab sõiduõpetajana tabelid joonised 2010Kasutab sõiduõpetajana / läbis koolituse (% kõigist vastustest)50454035302520151050alates 2001.a.enne 2001.a.288

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 21. Õpilaste vastused küsimusele – Kuidas õppisite pimeda ajal sõitu? 2010LISA 21. ÕPILASTE VASTUSED KÜSIMUSELE – KUIDAS ÕPPISITEPIMEDA AJAL SÕITU?Kirjeldage, kuidas te õppisite pimeda ajal sõitu.Kategooriapole pimedal ajal sõitnud 3Sõitsin võimalusel kaugtuledega. Kui ei olnud võimalik kaugtulesid kasutada, siis suurendasinkeskendumist ning tähelepanelikkust kõige suhtes, mille sooritamine oli pimeda ajal1raskendatudpole õppinud 3Otseselt ei õppinudki, lihtsalt sattusin mõned korras sõidutundi pimedal ajal ja sai selgeks. 1mõned korrad kui hommikul oli veel pimedam siis sain sõita ka pimeda ajal 1Suhteliselt vähe, kuid hämaras sai sõidetud. Oleks võinud rohkem õppida 1Pimedas sõitsin sama moodi nagu valges egas erilist vahet ei tundund linnas sõites agamaanteepeal jah jälgisin oma sõidurea paremat äärt kui vastu tulev auto möödus1Eelkõige õppisin olema ettevaatlik lähenedes ülekäigurajale 1Pimeda ajal ma sõidutundides ei käinud, sest siis polnud mul aega. Aga pimeda ajal sõitmistharjutasin ma juhendajaga koos Viljandist Võrru4maanteel pikemat maad sõites pimedas 1Vastavalt liikluseeskirjale 1Kui oskasin sõita valge ajal, toimusid sõidutunnid ka pimeda ajal. Soovitati sõitaettevaatlikult ja olla tähelepanelik, hoida pikivahet , eriti õuealal, olla valmist ootamatuks 1pidurdamiseksPimeda ajal sõitu ei õppinudki autokoolis, sest suvel pimedat aega põhimõtteliselt ei olegi 3Pimedal ajal 1Seda õppisin ma juhendajaga. Sõitsime Tapalt Viljandisse 4Osad õppesõidud olid õhtusel ajal 1Kui aus olla, siis ma ei mäleta väga täpselt 5Sõitsime maanteel varajases hämaruses, kus testisime kaugtulesid ning udutulesid 1Hommikustel tundidel oli pime 1Valisin sobiva sõidukiiruse 1Ma ei ole autkoolis pimedal ajal sõitnud 3Jälgisin tee märgistusi jne 1Võtsin sõidutunde õhtusel ajal 1Ei sõitnudki, lihtsalt pandi kaardile kellaaeg, mis vastaks õppekavale, kuigi tegelikult sõitsimepäeval. Tunni lõpus sain alles teada et mul oli täna pimeda sõit3Isaga sõitsin pimedas 4sõit on sõit 5Linnas 1tähelepanelikuse olulilus 1vanaisaga käisime metsavahel sõitmas 4Pimedal ajal sõiduks õppisime põhimõtteliselt ainult, mis tulesid kasutada(Kaug- võilähituled). Ülejäänud oli minu arvates sama, mis päevasel ajal sõites1kui vastassuunast tuli auto, siis lülitasin lähi tuledeks ümber, jälgisin tee ärres olevatpidevjoont, et enda sõidureas ikka sõita! ja olenevalt ilmastikule valisin sobiva kiiruse1Esialgu tegin õpetaja juhendamise järgi ja edaspidi iseseisvalt 1Kui vastutulev auto on 300 m kaugusel tuleb kaugtuled ümber lülitama lähituledeks. Kuivastutulev auto pimestab mind, pean jälgima tee äärt. Vastutuleva jalgsi liiklejaga kohtudes, 1tuleb samuti kaugutuled ümber lülitama289

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 21. Õpilaste vastused küsimusele – Kuidas õppisite pimeda ajal sõitu? 2010Pimeda ajal sõites olin veel tähelepanelikum ja ettevaatlikum, kuna takistusi on tunduvaltraskem märgata.Sõitsin sobiva/lubatud sõidukiirusega1Pimeda sõitu otseselt ei toimunud kuna läbisin autokooli suvisel ajal 3nii nagu peab nii ka sõitsime 1Kuna õppisin suvel, siis pimedaks läks alles kella 9-10 ajal ning seega väga pimedas eisõitnud. Kõige varem sõitsin kella 6 ajal hommikul, aga siis oli ka valge3Konkreetselt pimedal ajal sõitu väga ei õppinudki. Sõidutunnid sattusid vahel pimedale ajalening sõiduõpetaja juhtis siis tähelepanu vajalikele asjadele1Kiirust vähemaks, sõidustiil ettevaatlikumaks ja valmis ohu korral pidurdama 1Sõitsime pimeda ajal 1Sõitsime õhtusel ajal kui oli pime. Õpetaja rääkis tähtsamad asjad ära mida tuleb jälgida japärast analüüsisime kuidas sõit kulges1ikka samamoodi nagu valge ajalgi.pimedas tuli sõite ette 2-3 korda viimastel sõidutundidel 1Pole õppinudki 3Sõitsin ettevaatlikumalt 1Srednja 5Sõitu alustades lülitasin sisse lähi tuled. Vastavalt vajadusele kasutasin kas lähi või kaugtulesid1Peaaegu kõik minu sõidutunnid toimusid pimeda ajal 1enamus sõidutunnid olid pimedas seega väga palju ei pidanud sõitma 1Võtsin sõidutunde pimeda ajal 1pidin olema väga ettevaatlik, arvestama ohte mis pimeda ajal ilmnevad 1Olla palju tähelepanelikum, eriti ülekäigurajale lähenedes (jalakäijad ei kasuta üldjuhulhelkurit). Kui nähtavus on halb, tohib sõita ainult suurima lubatud kiiruse1Harjutasime pimeda ajal sõitu - algul vähe hiljem rohkem. Õpetaja enne sõitu rääkis kuidaskäituda ja millised ohud võivad ette tulla1pimeda ajal sõites 1Ei õppinud 3õhtusel ajal 1Käisime maanteel, linnast väljas. Õppisin kasutama täistulesid. Õpetaja rääkis ohtudest, misvõivad pimedal ajal olla1ei olnud keeruline minu jaoks pimedas sõitmine..isegi lihtsam kui valges sõita 1õhtul sõites 1Õpetja viis meid Paide peale lõunat sõitma,et saaksime pimedas sõitu harjutada 1Ma ei teagi kuidas on võimalik õppida pimeda ajal sõitma.Kui peamine on see ,et peabohutuse tagama3Kuna tunnid sattusid päevasele ajale enamasti, siis rääkisime. Hämaras sõitu õppisin sõiduajal õpetaja juhendamisega4algul väljaspool asulat, proovides ümber lülitada kaugtuled lähituledele 1õhtu hämaredes toimus sõidutund, õpetaja aitas kaasa tähelepanu juhtimisel 1v avtoskole ja ne ezdila v tjomnoe vremja sutok. Ja uchilasje ezditj s drugom ili s bratom nachuzoj mashine.udeljala boljwe vnimanija v temnoe vremja sutok chem dnjom4Ei tulnud ette pimedat aega 3Õpetaja arvestas, et sõidan esimest korda pimedas ja aitas väga inimlikult 1KOGDA NET MAS IN EXALA S DALNIM SVETOM FAR,KOGDA PRIBLISZALAS VSTRETSNAJAMAS INA NA RASTOJANII 300M VKLJUTSALA BLISZNII SVET1Juhendajaga 4pimedal ajal ehk talvel, hommikul sõitsin linnas kus olid teed valustatud. ma olintähelepanelik ja ei kiirustanud ning püüdsin rahulikult sõita3Sõitsime pimedal ajal ja õpisin tulede õigesti kasutama. Rääkisime ka pimeda aja ohtudest jakuidas käituda vastavalt olukorrale1Sõidu alustades vaatsime üle tuled kuidas neid reguleerida ja mida oeab pimedal ajal erititähele panema1290

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 21. Õpilaste vastused küsimusele – Kuidas õppisite pimeda ajal sõitu? 2010Sõitsin valges 3pimeda sõitu õppisin oma juhendajatega 4Sõitsin lihtsalt. Ehk veidi ettevaatlikumalt 1Pimedal ajal õpisime kuidas kasutada õigesti tulesid.Ja rääkisime mis ohud pimedal ajalvõivad esile kerkida ja kuidas neid õige aegselt vältida1Sõitsime pimedas proovides lähituledega ja kaugtuledega sõitmist 1Õpetaja juhtis tähelepanu asjadele millega vastavates oludes arvestada kindlasti tuleb.Sõites õhtusel ajal ja vastavalt aastaajale tuli pimedas sõita palju1Algul teoorias, pärast praktikas 1Õppisin tulede kasutamist, ohutu pikivahe hoidmist ja võimalikke ettetulevaid ohte 1Pole õppinud, vähemalt autokoolis 3Sõitsime nii asulasisesel teel kui ka asulavälisel teel pimedal ajal 1Sõitsime õhtul 1Pöörati tähelepanu. Õpetaja kontrollis minu tegevust. Vajadusel arutasime vigu 1Pimeda ajal sõitu ei esinenud 3Olin hästi ettevaatlik ning sõitsin nagu tavaliselt 1reaalses liikluses pimedas 1sõiduõpetaja juhendusel, toetudes ka oma teadmistele 1Algul platsil, pärast linnas ja siis vp asulat 1harjutasime nii linnas, kui ka maanteel 1Algul vestlesime erinevate tulede kasutamisest ning kuidas vältida pimestumisohtu jne 1otseselt ei õppinud 3Kui on olemas, siis pimedatuled sisse ja sõit pimedas 5sõitsin lihtsalt, ehk veidi ettevaatlikumalt 1Möödasõitu ja pimeda sõitu(tulede kasutamist) harjutasime linnast väljas mitme kooliautoga2Pimeda ajal sooritasin õppesõitu Paldiski mnt-l ja õismäel. koos juhendajaga sõitsin pimedalajal ka Pärnust Tallinna1Teatud grupp õpilasi viidi ühel õhtul linnast välja pimedale maanteele ning räägiti jademonstreeriti pimedasõitu2Pimeda ajal sõidks oli meil praktika , kus näidati ohtlikke olukordi jne 2ei mäleta, sõitsime enamasti valge ajal 5Kuna talvel läheb vara pimedaks, toimusid enamus tunnid pimeda ajal või hämaras. Sõitsinettevaatlikult ja vaatasin tähelepanelikult märke1IseseivS›valt 4Praktiseerides 1Õppesõitu sai tehtud valge ajal 3Pimedal ajal ei sõitnud , kuna käisin suvel autokoolis 3Ka liiklustestide põhjal 5Polegi pimeda sõidu kogemust 3Kui juhtus tund pimedale ajale siis sõitsime pimedas, eraldi seda ei planeerinud 1Sõiduõpetajaga ei ole ma pimeda sõitu õppinudki 3Sõitsin paar korda hämaras, enamasti oli see õpe teoorias 3Kuna elan linnast väljas, oli (on) mul juhendajaga võimalik igal õhtul pimedas koju sõita. Seeandis hea praktika, kuna tihti juhtus tee peal olema takistusi (nt loomi) , keda on pimedas 4raskem märgata. Ka kaugtulede sisselülitamine ja maha võtmineÕppesõitu tegin suvel, seega ei olnudki pime. Mõned pimedasõidud tegin oma juhendajaga 4Pimedas sõitmisega 1Õppisin seda isaga lihtsalt temaga sõites 4omal käel, sest autokoolis nii hilja me ei sõitnud 4Ei oska öelda 5Normaalselt 5ei mäleta 5291

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 22. Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu, vastuste kodeerimine 2010LISA 22. KIRJELDAGE, KUIDAS TE ÕPPISITE MÖÖDASÕITU,VASTUSTE KODEERIMINEKirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu.KodeerimineEi tekkinud vajadust möödasõiduks, ühe korra tekkis võimalus maanteel möödasõituteha. peegel-suund-peegel-manööver stiilis1lihtsalt sõitsin mööda võimaluse korral 1Esmalt tegin endale teoreetiliselt selgeks, mis järjekorras midagi teha tuleb. Kui liiklusessattusin olukorda, kus pidin möödasõitu tegema, seletas õpetaja mulle aegsasti, mis1järjekorras midagi teha vaja on, et miski sassi ei läheks ja selgeks ikkui oli aeglasem või seisev sõiduk siis sooritasin temast möödasõidu 1Kõigepealt teoorias oli see selgeks tehtud ja hiljem maanteel olid väga head võimalusedselle harjutamiseks aeglasemate teetöödeautodest mööda sõitmisel vmsMöödasõit tuli mul kuidagi iseenesest ehk siis kui on ees takistus siissuunatuli,peegel,jälgin ,et keegi minust pole alustanud möödasõitu ja kui tunnen ,et on 1ohtu siis sooritan möödasõituInstruktor aitas mööda sõita, aegsasti slgitas kuidas tuleb käituda 1Mööda oli mul vaja sõita ainult paaril korral ja seda tegin ma siis, kui ma nägin, et tee onvajalikus pikkuses vabalinnaliikluses kasutades tahavaatepeegleid 1Sooritasin möödasõidu vastavalt liikluseeskirjale 1Sooritasin ümberpõiget seisvast takistusest, sõitsin mööda ja möödusin ees aeglasemaltsõitvast sõidukist. Möödasõitu väljaspool asulat ei harjutanud1Möödasõitu õppisin olukordades, kus minu ees sõitus aeglaselt liikuv sõiduk, traktor vms.Möödasõidu ajal õpetaja juhendas mu tegevust1Möödasõitu õppisin peamiselt ikka ise liikluses olles, kui tee oli selleks piisavalt vaba 1Möödasõitu ma otseselt ei õppinudki. Aga paratamatult tuli seda lihtsalt teha :) 1Alguses ühtistranspordist, hiljem linnas tekkis vajadus ka teistest aeglastest autodestmöödudaKõigepealt teoreetiliselt, manööver oli vaja läbi mõelda ning esimene kord ise sooritadesmöödasõitu mul vedas (oli esimene sõidutund) ja minu ees sõitis aeglane teetöösõidukning vastasvööndist autosid ei tulnud. Ja nii vaikselt küllap õOli võimalus seda proovida maanteel 1Vatavalt olukorrale möödusin õpetaja juhendamisel autodest 1Rahulikult oma liigutusi läbi mõeldes 1Kõigepealt vaatan küljepeeglisse, kui keegi teine ei teinud möödasõitu või ei olnud sellelrajal liiga lähedal, vajutasin sisse vasaku suunatule ning kontrollisin veel üle külgpeeglist 1ja sooritasin möödasõiduVõtsin asja rahulikult, otsisin võimalusi möödasõiduks, lülitasin suuna sisse, sõitsinvastassuunavööndisse, lisasin kiirust ning lõpetasin möödasõidu suunatulega1Vaatasin tahavaatepeeglisse, näitasin suunatuld, reastusin ümber 1Algselt tehti teooria tunnis pildi peal selgeks kuidas möödasõitu teostada, hiljem sai kapraktikas proovitudAutokoolis õppisin 1Nii nagu möödasõit tuleb teha nii õpetaja õpetas 1Maanteel 1olukorra hindamine, tahavaatepeegel, suund,möödasõit 1et tuleb varakult teistele sõitjatele märku anda et hakkan mööda sõitma. muidu võidkeegi äkki samal ajal minust mööda sõitma hakata111111292

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 22. Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu, vastuste kodeerimine 2010Suunatuled, pidi jälgima et keegi teine ei alusta sinust möödasõitu 1kõigepealt vaatasin et ega tagant ei ole tulemas ühtegi sõidukit, kes minust tahabmööduda. siis vaatasin et ega vastas suunast ei ole lähenemas sõidukeid. seejärel1lükkasin suunatule sisse, möödusin eesolevast sõidukist, kükkasin parema suunEsialgu tegin õpetaja juhendamise järgi ja edaspidi iseseisvalt 1Veendusin, et tagant tulevad autod ei alusta möödasõitu, veendusin et eest ei lähenevastutulevaid autosid, näitasin suunatuld ja sõitsin mööda, enne oma suunavööndi tagasisuundusmist näitasin suunatuld. Nii mulle õpetati seda tegemaLülitasin sisse suunatule, veendusime, et möödasõit on ohutu ja möödusime eesolevastsõidukist lubatud kiirust ületamataEsmalt õpetaja seletas kuidas on möödasõitu kõige ohutum teha ja edasi järgnes sellepraktikas möödasõidu harjutaminetema rääkius kuidas mõõdasõit toimub ja mina tegin nii 1Kuna mul oli niipalju õpetajaid, siis ma ei oska üheselt kirjeldada. Igalühel oli oma kindelõpetamisviis, aga selgeks ma selle sain. Suunatuli-peeglisse vaade-reavahetus oli põhiline 1taktika vistSõiduõpetaja juhtis tähelepanu peeglite kasutamisele, üle õla vaatamisele, õigele1ajastusele, suunatule kasutamisele jne... praktikaEsimene asi, suund sisse. Seejärel pilk tahavaatepeeglisse veendumaks, et kedagi taga eiole või on ohutus kauguses. Peale seda veendun, et möödasõit on ohutu nii mulle kui1mööda sõidetavale. Kontrollin, et vastutulevaid sõidukeid ei oleks ja sooVähese liiklusega teedel möödusime ees aegöasemalt sõitvast sõidukist 1peab hoidma vahet eessõitjaga.Vaatama vastutulevaid sõidukeid. Kui neid ei ole jamärgistus lubab mööduda siis suuna märguanne ja sõidad vastas rajale ning kui oled1möödunud autost suuna märguanne tagasi ja reastud ümbermöödasõitu alustasin suunaga ja kui külje peeglisse tuli möödasõidetav,siis reastusinsuunaga tagasi oma sõidurajaleÕpetaja seletas, kui lähedale pean eesolevale autole minema, mis käiku ja kiirustmöödumisel kasutama, ning kuidas tagasi reastudaKõigepealt vaatan kas möödasõit on lubatud antud kohas, seejärel vaatan kas onvõimalik seda sooritada. Pärast hindan oma kiirust ja vastase auto kiirustpered tem kak na4at obgon ubewus sto zade menjanikto nestal obgonjat i speridi netprepjastvija pokaz6vala povarot pered na4alo obgonjat obgot i kogda vozrawalaspokaz6vala sto vozrawaus nasvou polosuArvestades teeolusid distantsi nähtavust ohutust 1Möödasõidu sooritasin väljaspool asulat sõites Tallinnast Narva 1Õpetaja ütles kuidas pean tegema ja nii ma tegin 1Koos õpetajaga, veendusin enne möödasõitu möödasõidu ohutuses 1veendusin, ohutuses, et ei ole teisi liiklejaid kes on alustanud möödasõitu. ja õpetaja1juhendamisel1. Veendusin, et keegi pole minust alustanud möödasõitu. 2. Lülitasin sisse suunatule, 3.Veendusin möödasõidu ohutuses (ei ole vastutulevaid sõidukeid, eesolev sõiduk ei ole1sisse lülitanud vasakut suunatuld, pole märki, mis keelab möödasõidu). 4. ReastuÕpetaja rääkis kuidas käituda ja mina tegin 1praktikas, sõitsin mööda õpetaja juhendamisel 1Vaatasin, et ühtegi autot vastu ei tule ja siis möödusin ja ohutus kohas 1Kõige pealt panen suuna tule,siis vaatan peeglitesse.Kui tee vaba siis alustan möödasõitu1Pidin veenduma, et keegi ei tule vastu ning et hoian ohtut külgvahet ja et ka tagant ei olekeegi minust möödumas11111111293

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 22. Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu, vastuste kodeerimine 2010vaatassin kõige peal olukorda liikluses siis vaatasin kas on võimalik möödasõitu teha jakui oli ohtutu mõõdasõitu teha siis ka teginmaanteel 1Möödasõiu õppisin vastavalt õpetaja soovitustela ja teooria tunnis õpitu järgi 1Möödasõitu õppisin siis kui mu eest oli asulavälisel teel liikurmasin mis liikus vägaaegsasti,ning möödusin temast1Sõidu õpetaja juhendamisel 1laial hästi valgustatud teel, veendununa möödasõidu ohutuses (peeglite jälgimine) 1maanteel aeglasematest sõidukitest möödasõiduga 1ubedilasj chto net vstrechnogo transporta , vkljuchila levij povorotnik, viehala na polosuvstrechnogo dvizenija, privisiv skorostj obognala mashinu, vkljuchila pravil povorotnik,1vernulasj na svoju polosupanen suuna vasakule, keeran oma reast vastasuunavööndisse ja olles auto kõrval panenparema suuna ning möödun ja lähen oma vööndisse tagasi1Maanteel. Õpetaja käskis veenduda ohutuses ja üles mil võin möödasõitu alustada 1SMOTRJU V BOKOVOE ZERKALO,VKLJUTSAJU POVOROT,SOVERÅ AJUOBGON.VOZVRATSAJUS NA SVOJU POLOSU DVIŽENIJASuuisel seletamisel ja aeglamatest möödumisega(traktor 1Alguses ma kartsin möödasõitu ja kipusin hoogu maha võtma kuid pika harjutamisepeale olin juba julgem ning kiirendasin enne möödasõitu1Enne möödasõitu veendusin et minust ei sõideda mööda ja et ees on tee vaba.Paninsuunatule kui möödasõit oli ohudu1Õpetaja seletas kuidas mida tegema peab 1Veendusin,et möödasõit on ohutu ja sooritasin manöövri 1õpetaja juhendamisel 1Teooriatunnis sai läbi võetud ning siis praktikas rakendatud 1Enne möödasõitu pidin veenduma ohutuses et minust ei mööduta ja eest ei tuleksautot.Suunatuli sisse ja ohutult möödaKõigepealt veendun peeglidesse vaadates, et keegi pole alustanud minust möödasõitu,kui olen selles veendunud, panen sisse vasakpoolse suunatule, see järel kui olen1vastassuunas, panen parempoolse suunatule alles siis põlema, kui olen teise autoga kÕpetaja hoolika juhendamisega. Aitas alati kaasa mõelda ja teha arvestusi, et möödasõit1toimuks ohutult. Õpetaja juhtis tähelepanu tekkinud vigadele ja aitas neid analüüsidaAlgul teoorias, pärast praktikas 1Suunatuli sisse, pilk peeglisse, kui vaba, rahulikult minema hakata 1Veendumine et tee on vaba täies ulatuses, suunamärguanne ja möödumine 1Sõitsime asulavälisel teel ja möödusime meist aeglasemast autost 1Õppisime ohutus kohas, kus oli väga vähe autosid 1Veendudes möödasõidu ohutuses sooritasin manöövri. Õpetaja kontrollis minu tegevust 1Kõigepealt vaatasin peeglisse, veendusin, et autot tagant ei lähene, panin suunatulesisse, möödusin autost ja tulin suunaga tagasi oma suunavööndisseÕpetaja juhendamisel tegutsesin 1reaalselt,liikluses möödasõites ja platsil seisvast sõidukist 1sõiduõpetaja juhendusel 1Algul lugesin eeskirjast, mis on möödasõit ja kuidas seda tohib teha. Pärast sedapraktiseeririsime koos õpetajaga1maanteel,kuna teooria oli õppefilmiga ja teooriatunnis läbitud 1Algul vestlesime, kuidas sooritada ohutut möödasõitu ja siis nii see toimiski 11111294

Mootorsõidukijuhi koolitus. Hetkeolukorda kaardistav uuring.LISA 22. Kirjeldage, kuidas te õppisite möödasõitu, vastuste kodeerimine 2010vaatad tahavaate peegleid ja ette, veendud kas möödasõit on ohutu, lülitad sissesuunatule, möödud, lülitad suunatule sisse, et tagasireastuda1Suunatuli, kontroll peeglitesse, vastasuunavööndisse ja pärast takistust suunatulegatagasi1Õpetaja juhendamisel liikluses 1Teoorias sai selgeks ja siis õppesõidus tegin 1Möödasõitu harjutasime linnast väljas mitme sõidukiga 2möödasõitu õppisime Tallinna-Tartu mnt-l. Teine õppeauto sõitis aeglaselt paremasõidutee ääre lähedal, võimaldades edukalt sooritada möödasõitu2Kahe autoga (kahe erineva õpilasega) tehti üks tund, mil mindi möödasõitu harjutama niiasulas kui väljaspool asulat2Meil oli möödasõiduks lausa olemas eraldi praktika ning arvestus 2ei õppinud möödasõitu 3Ei õppinudki 3Ei õppinudki 3Ainult teoorias, tutvustati seadust 3Möödasõit on huvitav ettevõttmine, mida saab siis teha, kui keegi aeglasem sõitja juhtubette sattuvat3Ei olnud vajadust teha möödasõitu 3Põhiliselt liiklustestide põhjal 3Seda otseselt sõidutunnis ei räägitudki 3Maanteel sõites ei tekkinud vajadust möödasõiduks 3Ei olegi õppinud möödasõitu, kuna selleks ei olnud mitte ühtegi korda head võimalust 3Teoorias 3Sõidutunnis ei tekkinud võimalust möödasõitu harjutada, kuna ei tekkinud sellistvõimalust. Küll aga tegin mitu möödasõitu juhendajaga sõites. Minu ees aeglasemalt4sõitva sõidukile piisavalt lähedale jõudes, käskis juhendaja mul veenduda mOma juhendajaga (mitte sõiduõpetajaga) maanteel reaalsetes situatsioonides 4Õppisin rohkem juhendajalt 4Õppisin seda isaga. Sõitsin temaga koos ja kui ta leidis, et on ohutu teha möödasõitu siisütles mulle kõigepealt mida ma tegema pean ja siis hoo pealt kordas seda4omal käel 4Ei oska öelda 5Normaalselt 5ei mäleta 5295