Kolledži arengukava - TÜ Narva kolledž - Tartu Ülikool

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽNarva kolledžis on täna kriitiliselt vähe õppejõude. Põhikohaga ning täiskoormusega töötabvaid 19 õppejõudu, kolledži administratsioonis on täitmata mitmed olulised funktsioonid.Oluline on meeskond ja mitmekeelne organisatsioonikultuur. Hädavajalik on täiendavateõppejõudude kaasamine kasvatusteaduste ja eesti keele valdkonnas. Samuti on vajalik tõstakolledži turunduse ja projektijuhtimise kompetentsi. Kolledži elu edasisel kujundamisel onoluline järjekindlalt kaasata üliõpilasi.Kolledžil on oluline tagada üliõpilaste arv. Üliõpilaste arvu paratamatu vähenemisega Eestisja sellega kaasneva kehtiva riikliku rahastamismudeli ebastabiilsusest tulenevalt on olulineteha jõupingutusi rahastamisvõimaluste avardamiseks ja uute üliõpilaste vastuvõtuks. Kolledžon ka ise aktiivne Euroopa Sotsiaalfondi (kompetentsikeskuste programm,rakenduskõrghariduse arendusprogramm, õpetajakoolituse ja õppejõudude programmid,keeleõppe programm, täiskasvanuhariduse programm, noorsootöö programm) ning teistevõimalike vahendite kaasamisel. Lähiaastate tähtsaks eduteguriks on kolledži uue hoonerajamise rahastamine ja ka vahendid hoone sisustamiseks.Välissuhete arendamises on järgnevatel aastatel oluline järgida dokumentides “Eestikõrghariduse rahvusvahelistumise strateegia aastateks 2006–2015”, „OECD kolmanda tasemehariduse temaatiline ülevaade – Eesti“, „Bologna protsess 2020 – Euroopa kõrgharidusruumuuel kümnendil“ ja akrediteerimisraportites tehtud soovitusi. Aastaks 2015 on eesmärgidsaavutatud, kui on märgatavalt arendatud järgmisi tegevussuundi: 1) õppetöörahvusvahelistumine (võimalused: tudengivahetus, rahvusvaheline akadeemiline personal,võõrkeelsed õppekavad, rahvusvahelised ühisprogrammid, õppekavade rahvusvahelistumine);ja 2) rahvusvahelistumise tugisüsteem (võimalused: toetav rahvusvaheline õpikeskkond,rahvusvaheliste üliõpilaste ja akadeemilise personali integreerimine, turundus ja teavitus).Narva kolledži välissuhtluse arendamise seisukast on oluline suurema arvu programmide jakursuste pakkumine välismaalastele sobivamas keeles ning “rahvusvahelistumine kodus” (shüliõpilaste ja personali võõrkeeleõpe). “Rahvusvahelistumine kodus” hõlmab järgmisivõimalusi: ühiskraadide väljaarendamist koostöös välispartneritega, õppekavade Euroopamõõtme arendamist, rahvusvahelisi õppekavu, õppekavaväliseid tegevusi,külalisakadeemikuid välismaalt , rahvusvaheliste materjalide laiemat kasutamist kursustel japrogrammides, rahvusvahelise teaduskoostöö arendamist, nõuet, et Eesti üliõpilased võtaksidkohustusliku miinimumkoguse kursusi võõrkeeles.Kolledži edasine edu tugineb tihedal koostööl nii selle mitmekultuurilises kollektiivis kuikohalikul tasandil (omavalitsused, maavalitsus, ettevõtted, kohalikud riigiasutused,kutseõppekeskus), loomulikult ülikooli ning riigi tasandil, arvestades eriti kolledži asukohtaEesti venekeelses piirkonnas ning Euroopa Liidu piiril. Edasiseks arenguks vajab kolledžtihedat dialoogi emaülikooliga, et koos leida parimaid lahendeid ühiskonna teenimiseks.Kolledži turundustegevus tuleb viia tänapäevasele tasemele, haarates erinevaid sihtrühmi jakasutada nende suhtes põhjendatud lähenemisviise.13