Kirjad Eestile

Kallis Eesti!
On uhke öelda, et olen eestlane! 24.veebruaril täitub minu kodumaal 100 aastat. See pole küll
suur number, kuid meile väga tähendusrikas. On rõõm, et Eestis on oma keel, ilus loodus,
meeldejääv kultuur ja toredad inimesed. Oma riik on suur õnn, mis ei ole osaks saanud kõigile
maailma rahvastele. Peaksime selle üle väga uhked olema.
Eesti on olnud ja on ka praegu koduks paljudele andekatele inimestele, näiteks Arvo Pärt,
Ragnar Klavan ja paljud teised. Eesti haridussüsteem annab selleks suure panuse: tasuta põhija
keskharidus, tasuta soe koolilõuna, mida paljudes teistes riikides ei näe. Samuti pakutakse
palju huvitegevusi, nii koolisiseseid kui ka väljaspool kooli. Eesti õpilased on PISA testide
alusel ühed targemad maailmas.
Meie kaunis loodus ja huvitav kultuur on üks mõjuvaimaid turismimagneteid. Neli aastaaega
on nähtus, mida igal pool ei näe. Eesti metsad, niidud ja rabad on imetlusväärsed ja hästi hoitud.
Kultuuri peegeldavad nii Tallinna vanalinn kui ka traditsioonilised üritused. Laulupidu on
sündmus, mis paneb nii eestlase kui ka mitte-eestlase südame kiiremini põksuma. Laulupeolt
saadav emotsioon on kirjeldamatu. Ühtsuse ja hoolivuse tunne on see mis, teeb laulupeost õige
laulupeo. Peale laulupeo on ka väiksemaid üritusi, mis peegeldavad väga eesti kultuuri ja
rahvast. Kõige tähtsamaks pean ma Sinu juures, kallis Eesti, oma keelt – see on vapustavalt
ilus. Meie emakeelt rikastavad murded, mis teevad eesti keele ainulaadseks ja ainult meile,
eestlastele, arusaadavaks. Loodan siiralt, et meie keel jääb püsima, et seda saaksid kuulda ka
tulevased põlved, kes kannavad edasi seda kultuuri ja pärandit, mille nimel meie esivanemad
on sõdinud ja vaeva näinud.
Kallis Eesti, Sa oled mulle ja ka kõigile teistele väga armas.