Kirjad Eestile

Kallis Eesti Vabariik!
Mul on sulle jutustada nii mõndagi. Ma tahan, et sa oleksid kursis kõige sellega, mida oled minu
jaoks teinud. Olen elanud sünnist saati sinu väikeses, kuid kaunis riigis ning nautinud kõiki neid
hetki ja mälestusi, mida tahan sinuga jagada.
Oled mulle võimaldanud nii palju asju. Just tänu sinule olen omandanud põhikoolihariduse ning
leidnud endale nii palju toredaid ja hoolivaid sõpru, keda saan ma alati usaldada. Nüüd olen aga
omandamas gümnaasiumiharidust, kaaslasteks uued ja vanad sõbrad. Oled andnud mulle nii
palju julgust, vaprust ja hoolivust ning ma saan suure uhkusega öelda, et olen eestlane ja oma
riigi üle õnnelik.
Minu soov ei ole näidata näpuga teistele maadele ja öelda, et nad on halvad, kuid ma siiski
tahan väga mainida seda, et võrreldes teiste riikidega, on sul nii palju positiivseid külgi. Tunnen
end siin alati turvaliselt ja mul on rõõm selle üle, et kõik inimesed elavad siin võrdsetena. Paljud
räägivad, et Eesti on ainult mets ja põld, kuid mis selles siis nii halba on. Metsad ja põllud
teevadki Sinu maa just eriliseks, sest Sinu kaunis loodus on Sinule iseloomulik. Meil on oma
eriline kultuur, mida hoiame, ning emakeel, mida me aina arendame, et oleks eesti keeles
võimalik rääkida kõikidel teemadel. Võõral maal, kui olen kõnelenud eesti keelt, on alati suure
huviga minult küsitud, mis keelt ma räägin, sest see on teiste jaoks tundunud nii ilus. Olen
kuulnud palju kiidusõnu meie emakeele kohta, imetlen ise ka selle ilS. Muidugi on Sul ka
negatiivseid külgi, kuid nendest ei ole minu arvates suurt mõtet rääkida, sest kõik me teeme
vigu. Me peame lihtsalt oma vigadest õppima ning edasi arenema.
Ma siiralt soovin, et Sa kunagi ei muutu, kui, siis ainult paremaks. Sa jääd alati mulle minu
kodumaaks. Olen vist maailma õnnelikem inimene, kuna olen sündinud ja üles kasvanud just
Eestis.