Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
10 ELU LUGU<br />
11<br />
varsti jälle tublist abilisest ilma,“<br />
meenutab Elika hea sõnaga tütre<br />
esimest palgalist hoidjat-terapeuti.<br />
Lasteaeda minek<br />
Mõned kuud enne Aurelia kolmeaastaseks<br />
saamist, kui Björn oli<br />
mõnekuune, hakkas Elika tütrele lasteaeda<br />
otsima. Ta tundis end sel ajal<br />
tõelise kaksikute emana, sest füüsilise<br />
võimekuse mõttes olid ta mõlemad<br />
lapsed beebid. Ainult et Aurelia oli<br />
vennakesest selle võrra ees, et suutis<br />
juba kaks mõistetavat sõna lausuda.<br />
Need olid „iss“ (issi) ja „ass“ (kass).<br />
„Ma isegi ei mäleta, mitukümmend<br />
kirja ma lasteaedadele saatsin.<br />
Aga vastuseks sain ainult äraütlemisi:<br />
ei saa vastu võtta, nii raske<br />
puudega lapsega meie hakkama<br />
ei saa. Viimaks saadeti mulle linna<br />
haridusametist üks lühem nimekiri,<br />
kus olid kirjas üksnes puudega lastega<br />
tegelevad lasteasutused. Jõudsin<br />
välja Õunakese lasteaiani. Siis<br />
aga sattusime mingil muul põhjusel<br />
lastehaiglasse ja sealne logopeed<br />
laitis Õunakese mõtte maha. Tema<br />
hinnangul on Aurelia nii terane,<br />
erksa silmavaatega ja vaimselt tubli,<br />
ta lihtsalt ei suuda lihasspastika tõttu<br />
sõnu välja hääldada, ning vaimupuudega<br />
laste hulgas jääks ta areng<br />
soiku,“ räägib Elika.<br />
Niisiis läkski Aurelia lastehaigla<br />
logopeedi soovitusest lähtudes Laagna<br />
lasteaia-põhikooli kehapuudega<br />
laste lasteaiarühma. Ema sõnul hakkas<br />
lapsele seal kohe esimesest päevast<br />
meeldima, mingeid kohanemisraskusi<br />
ei tekkinud. Kuigi ta ei suutnud<br />
siis veel ka eritoolis kuigi pikalt<br />
istuda ja põhiliselt lamas, tundis ta<br />
siiski teiste laste seltsist rõõmu.<br />
Ei läinud aastatki, kui piiga kõne<br />
justkui paisu tagant välja pääses.<br />
Elika sõnul on selles logopeedi töö<br />
“Kohe ei maksaks<br />
ju latti alla lasta,<br />
seda jõuab vajadusel<br />
igal ajal teha.<br />
Aurelia käed ei taha veel väga täpselt sõna kuulata, aga harjutamine teeb<br />
meistriks. Erakogu<br />
„Katse ja eksituse meetodil oleme<br />
leidnud mitmeid sobivaid teraapiaid<br />
ja ka väga häid spetsialiste, aga<br />
kui need ei tööta parasjagu asutuses,<br />
millel on rehabilitatsiooniteenuse<br />
osutamise leping, siis ongi ainus<br />
võimalus nende juures käia oma<br />
raha eest,“ räägib Elika. Tema arvates<br />
võiks riik lapsevanemaid usaldada<br />
ning lubada neil teenust tellida<br />
sealt, kus see annab tulemusi.<br />
„Kui Aurelia rätsepaistesse sättida,<br />
suudab ta nii juba üsna pikka aega<br />
istuda ja käeulatusse pandud arvutis<br />
mõnd meelepärast mängu mängida.<br />
Ta on suuteline end põrandal pöökõrval<br />
suur osa kindlasti teiste laste<br />
innustaval eeskujul. Samas tuli suur<br />
tagasilöök füüsilises arengus, sest<br />
kadus varem igapäevane teraapiline<br />
töö kodus ja asutustes.<br />
Sügisel algab koolitee<br />
Veebruari lõpus sai Aurelia seitsmeaastaseks.<br />
Ta käib viimaseid kuid<br />
Laagna lasteaias ja 1. septembrist<br />
jätkab samas majas 1. klassis.<br />
Lasteaia-põhikooliga lepiti asjad<br />
aegsasti kokku, aga ootamatult keeruline<br />
oli hankida psühhiaatri hinnang<br />
Aureliale sobiva õppekava kinnitamiseks.<br />
Arst näitas lapsele number<br />
üht ja number kuut, need tundis<br />
Aurelia kõhklemata ära, samuti<br />
luges kokku paberile kirjutatud sõna<br />
„JAA“. Psühhiaatri hinnang oli sellest<br />
hoolimata: Aureliale sobib lihtsustatud<br />
õppekava! Elika selgitusi tohter<br />
kuulata ei tahtnud, kommenteerides,<br />
et lapsevanema soovi järgi tema<br />
tõendeid ei väljasta. Ja testide tegemiseks<br />
polevat tal aega.<br />
Viimaks nõustus psühhiaater<br />
siiski tegema lasteaeda teabenõude<br />
ning paari päeva pärast sai Elika<br />
kätte tõendi, mis ühtis lasteaia seisukohaga:<br />
Aurelia hakkab õppima<br />
tavaprogrammi järgi.<br />
Ka Rajaleidjas, kus Aurelia koolivalmidust<br />
hindamas käis, soovitati<br />
tavaprogrammi, sest laps loeb<br />
ja arvutab ning üritab halvasti sõna<br />
kuulavate kätega isegi tähti kirjutada.<br />
Kohe ei maksaks ju latti alla lasta,<br />
seda jõuab vajadusel igal ajal teha,<br />
kui selgub, et tavaõpe hakkab tõesti<br />
üle jõu käima.<br />
Aurelia vanemad ei oska veel öelda,<br />
kuidas õnnestub tüdruku kooliskäimine<br />
kokku sobitada praeguse<br />
ülipingelise taastusraviga. Kas Aurelia<br />
saab suurenevate koormustega<br />
hakkama, kas kooliprogramm on<br />
piisavalt paindlik ning kas vanemad<br />
peavad vastu sellele koormusele.<br />
Iga väikese edusammu<br />
taga on meeletu töö<br />
„Aurelia praegune taastusprogramm<br />
meenutab koormuselt<br />
olümpiasportlase treeningkava,“<br />
ütleb Elika muiates.<br />
„Tänu sellele suurele tööle, mida<br />
terapeudid on Aureliaga päevast<br />
päeva ja aastast aastasse teinud<br />
ning millele meie kodus oma oskuste<br />
piires veel lisa pakume, kui tal on<br />
õhtuks energiavarusid alles, on ta<br />
üle ootuste hästi edenenud,“ rõõmustab<br />
ta.<br />
Esmaspäeviti on Aurelial lasteaias<br />
kõneteraapia ja pärastlõunal<br />
Babyspordis 45-minutine füsioteraapiatund.<br />
Teisipäeval on füsioteraapia<br />
lasteaias. Kolmapäeval käivad vanemad<br />
temaga ise tunnises füsioteraapias<br />
ja sama pikas massaažis. Neljapäev<br />
kulub lasteaias tervenisti alushariduse<br />
õppeprogrammile. Reedel<br />
on lasteaias ujumine. Peale selle seisab<br />
Aurelia lasteaias iga päev tund<br />
aega seisulaua toel püsti ning talle<br />
on ette nähtud ka hulk peenmotoorikat<br />
arendavaid tegevusi.<br />
Aeg-ajalt käib Elika koos tütrega<br />
vaatamas ja katsetamas muid tuntud<br />
ja vähem tuntud teraapiaid.<br />
Hiljuti uuris-proovis ta uut Jaapani<br />
päritolu massaaži, venitus- ja lõõgastusharjutuste<br />
süsteemi Shindot.<br />
Ka kodus on Aurelia jaoks treeninguvahendid<br />
olemas.<br />
Riiklikust normist ei piisa<br />
Elika nimetab, et riigi poolt on<br />
Aureliale ette nähtud füsioteraapiat<br />
kuni 40 tundi aastas. Ta on rääkinud<br />
Adeli keskuse ja Haapsalu neuroloogilise<br />
rehabilitatsiooni keskuse<br />
spetsialistidega ning kõik nad on<br />
kinnitanud nagu ühest suust: see ei<br />
aita nii raskes seisus last ning kui<br />
Aurelial on jalas pikad ortoosid ning<br />
nendega saab ta kõnniraamis seista ja<br />
keha ja peahoidu treenida. Erakogu<br />
soovite edasiminekut, tuleb taastusteenuseid<br />
lisaks osta. Seda ongi pere<br />
teinud. Kuus kulub Aurelia taastusteenustele<br />
keskmiselt 450 eurot. Ka<br />
abivahendite omaosalus – ratastooli<br />
iste, auto turvatool, eriratta rool<br />
koos kinnastega jm on aastas läinud<br />
maksma tuhatkond eurot.<br />
„Meil kahjuks on isa ainus palgateenija,<br />
seepärast olen algatanud<br />
ka annetuste kogumisi, mis tänu<br />
meie paljudele headele tuttavatele<br />
ja üldse heatahtlikele inimestele<br />
on õnneks päris hästi läinud. Annetuste<br />
eest oleme ostnud Aureliale<br />
teraapiaid, aga ka erinevaid abivahendeid,“<br />
kirjeldab Elika.<br />
Annetustega raha juurde<br />
Ta ütleb, et esimest korda Facebookis<br />
annetuste kogumise kampaania<br />
korraldamist kaaludes oli ta üsnagi<br />
ebalev. Ta langetas siiski põhimõttelise<br />
otsuse, et kui lapsel on seda raha<br />
raviks vaja, tuleb teha süda kõvaks ja<br />
omaenda põdemistest üle olla.<br />
Annetusraha eest on Aurelia käinud<br />
ratsutamas. Seda küll kõigest<br />
mõned korrad, sest treeningule ja<br />
tagasi sõit osutus liiga ajamahukaks.<br />
Praegu käib Aurelia annetuste eest<br />
kord kuus kiropraktiku juures, läbitud<br />
on ka osteopaatiakuure ja veel<br />
mõndagi.<br />
Ka kõnnirobotit on ta lastehaiglas<br />
katsetanud, aga see treening tütrele<br />
väga ei sobinud. Lihased jäid valusaks<br />
ja kui teistel lastel olid kõnniseadeldise<br />
ees mängud, mis neid<br />
innustasid, siis Aurelia mängudest<br />
osa võtta ei saanud, kuna ei suutnud<br />
põlvi piisavalt kõrgele tõsta. Haapsalu<br />
arstid aga kõnnirobotit Aureliale<br />
üldse ei soovitanudki.<br />
Elika meelest ongi teraapiakarussellil<br />
keerlemise juures üks keerulisemaid<br />
küsimusi see, kuidas orienteeruda<br />
eri spetsialistide soovituste<br />
virvarris. Igal on oma seisukoht ja<br />
alailma on ühe spetsialisti arvamus<br />
vastupidine teise omale. Lõpuks<br />
on ikkagi lapsevanem see, kes peab<br />
otsustama. Ja ühtlasi vastutama.<br />
Väikesed suured sammud<br />
APRILL 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE JÄMESOOLEVÄHI SÕELUURINGUST VÕTTIS OSA VAID 36% UURINGULE KUTSUTUTEST. APRILL 2019
Change language