Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Heiko Kruusi<br />
2<br />
JÄRELKAJA 3<br />
Kuhu kaob<br />
informatsioon?<br />
Seekordses suures loos<br />
räägib sünnist saati<br />
sügava puudega seitsmeaastase<br />
Aurelia ema Elika ridamisi<br />
lugusid, kui raskesti on temani<br />
jõudnud info puudega lapse<br />
kasvatamisel hädavajalike teenuste<br />
ja üldse võimaluste kohta.<br />
Sellest, et lapsele on võimalik<br />
taotleda puue, mis avab ukse<br />
ka taastusteenustele, kuulis Elika<br />
alles siis, kui ta pooleaastase lapsega<br />
tasulisse massaaži läks. Lapsehoidjat<br />
otsis ta kuude kaupa<br />
tööportaalidest, sobiva lasteaiani<br />
viis õnnelik juhus jne. Kui see<br />
toimunuks aastaid tagasi, poleks<br />
ehk imestada. Aga nüüd, kus juba<br />
ammu pannakse suurt rõhku teavitamisele,<br />
on olemas sotsiaaltöötajad<br />
haiglates ja omavalitsustes,<br />
lastekaitsjad, juhtumikorraldajad,<br />
infosüsteemid? Ametkonnad<br />
vastavadki, et kogu info on ju olemas:<br />
lugege veebist, küsige vastavalt<br />
spetsialistilt või vastavast asutusest!<br />
Milles siis asi on?<br />
Viis aastat tagasi külastasime<br />
„Puutepunkti“ toimetusega<br />
rehabilitatsioonihaiglat Hispaanias.<br />
Peaarst rääkis meile muuhulgas,<br />
kuidas nad töötavad taastujate<br />
pereliikmetega: „Me räägime<br />
olulisi asju kümme korda.<br />
Kui vaja, siis veel kümme korda.<br />
Kõik meie töötajad räägivad<br />
patsientide ja nende lähedastega,<br />
sest inimesed võivad olla<br />
traumast šokis ega suuda mõista<br />
infot, mida neile jagame. Hiljem<br />
võivad nad olla depressioonis ega<br />
taju meie nõuandeid. Kogu meie<br />
personal räägib kogu aeg vajalikke<br />
asju üle. See on ainus võimalus,<br />
et inimesed jõuaksid vajaliku<br />
infoni.“ Lugege palun uuesti<br />
seda intervjuud Puutepunktidest<br />
nr 27 (aprill 2014)!<br />
Tiina Kangro<br />
peatoimetaja<br />
Erihoolekandele<br />
pääseb nüüd lihtsamalt<br />
Aprillist saavad raske, sügava<br />
või püsiva psüühikahäirega<br />
täisealised taotleda erihoolekandeteenuseid<br />
otse oma<br />
piirkonna sotsiaalkindlustusameti<br />
juhtumikorraldaja kaudu.<br />
Enam ei ole teenuse taotlemiseks<br />
vaja tuua psühhiaatri<br />
tõendit ega lasta koostada vastava<br />
märkega rehabilitatsiooniplaani.<br />
Psühhiaatri külastamine või<br />
rehaplaani koostamine võis<br />
võtta kuid, sellega võidi asjatult raha raisata ja see oli sageli ka puhtformaalne.<br />
Nüüd hindavad inimese teenusevajadust sotsiaalkindlustusameti<br />
juhtumikorraldajad ise, kellel on vastav väljaõpe. Teenuse saamise<br />
otsus tehakse 40 tööpäeva jooksul.<br />
Juhtumikorraldajad saavad inimese ja ta lähedastega vestelda ning<br />
kasutada toetusvajaduse hindamise jaoks riiklike andmebaaside infot<br />
(näiteks haridussüsteemis tehtud individuaalset arengukaarti, teenuseosutajate<br />
kokkuvõtteid ja hinnanguid, töövõime hinnangut, varasemaid<br />
rehaplaane, puude taotlemisel esitatud hinnanguid, tervise infosüsteemi<br />
andmeid diagnoosi kohta jms). Toetusvajadust hinnatakse<br />
seitsmes eluvaldkonnas: sotsiaalsed suhted, vaimne tervis, füüsiline tervis,<br />
hõive ja õppimine, vaba aeg ja huvitegevus, elukeskkond ning igapäevaelu<br />
toimingud.<br />
Kogutud andmetele tuginedes otsustab juhtumikorraldaja, kas toimetuleku<br />
tagamiseks läheb vaja just erihoolekandeteenuseid või piisab teistest<br />
sotsiaalhoolekande abimeetmetest, näiteks omavalitsuse teenustest.<br />
Viimasel juhul võtab juhtumikorraldaja ühendust kohaliku omavalitsuse<br />
sotsiaaltöötajaga või teiste sotsiaalhoolekande organisatsioonidega<br />
ning teavitab neid abi vajavast inimesest.<br />
Kui inimese seisundi tõttu on talle tarvis erihoolekannet, pääseb ta<br />
vabade kohtade olemasolul teenusele kas kohe või siis saab koha teenuse<br />
järjekorras.<br />
Eelmise aasta lõpu seisuga kasutas erihoolekandeteenuseid 5725 inimest.<br />
Tänavu rahastab riik vähemalt 500 uue teenusekoha loomist.<br />
Juhtumikorraldajate kontaktid leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt<br />
www.sotsiaalkindlustusamet.ee. Puutepunktide toimetus<br />
Ilmub alates oktoobrist 2011<br />
Väljaandja MTÜ Puutepunktid<br />
Registrikood 80334985<br />
A/a EE452200221053907379<br />
E-post info@puutepunkt.ee<br />
Tellimine www.puutepunkt.ee<br />
© OÜ Haridusmeedia 2019<br />
Peatoimetaja Tiina Kangro<br />
Toimetaja Anne Lill<br />
Kujundaja Heiko Kruusi<br />
Keeletoimetaja Kaja Randam<br />
Trükiarv 8900<br />
Milline on<br />
asendushooldusteenuse<br />
korraldus?<br />
On oluline, et lapsed, kes ei<br />
saa kasvada oma sünniperes,<br />
saaksid elada mõnes<br />
teises, just neile sobivas peres. Seda<br />
eesmärki toetavad ka eelmise aasta<br />
alguses jõustunud seadusmuudatused.<br />
Suured muutused tekitavad aga<br />
sageli ärevust. Et muudatuste eesmärke<br />
paremini mõista ja võimalustest<br />
ülevaadet saada, selgitame järgnevalt<br />
asendushoolduse korraldust<br />
ja tugisüsteemi.<br />
Lapse ülalpidamiskulud<br />
Üks suur muudatus toimus asendushoolduse<br />
rahastamise süsteemis.<br />
Varem olenes rahasumma sellest,<br />
kas laps viibis hooldusel asutuses<br />
või peres. Nüüd on aga minimaalne<br />
summa, mis on mõeldud lapse kulude<br />
katmiseks, kõigile asendushooldusel<br />
kasvavatele lastele samasugune.<br />
Asendushooldusel viibiva lapse<br />
ülalpidamise vahendid tulevad omavalitsuse<br />
eelarvest. Selleks on loodud<br />
toetusfond, mille kaudu kantakse<br />
omavalitsustele riigieelarvest raha<br />
asendushooldusteenuse, aga ka järelhooldusteenuse<br />
korraldamiseks ning<br />
hooldusperede toetamiseks.<br />
Samuti kasutatakse lapse ülalpidamiseks<br />
tema isiklikke sissetulekuid,<br />
näiteks elatist, toitjakaotuspensioni<br />
ja<br />
puudega lapse toetust.<br />
Iga omavalitsus<br />
otsustab, kuidas ta<br />
asendushoolduse<br />
korraldamiseks eraldatud<br />
raha kasutab.<br />
Ent seadusega on<br />
ette nähtud minimaalsed summad,<br />
mida tuleb kulutada kindlaks otstarbeks.<br />
Olenemata sellest, kas laps<br />
viibib asenduskodus, perekodus või<br />
hooldusperes, tuleb igas kuus teha<br />
tema isiklike kulude katteks minimaalselt<br />
240 euro ulatuses kulutusi<br />
(toit, riietus, haridus, huvitegevus,<br />
tervis jne). Olenevalt lapse vajadustest<br />
võib omavalitsuse makstav<br />
summa olla aga ka suurem.<br />
Hooldusperevanema tasu<br />
Seaduses on ette nähtud ka hooldusperevanema<br />
toetamiseks minimaalne<br />
summa. Kui peres kasvab<br />
neli asendushooldusele suunatud<br />
last, on hooldusvanemale makstav<br />
toetus vähemalt sama suur kui valitsuse<br />
kehtestatud töötasu alammäär.<br />
Ühe lapse hooldamise korral arvestatakse<br />
toetuse ulatuseks vähemalt<br />
neljandik töötasu alammäärast. Ka<br />
Veebruari Puutepunktides jutustasid<br />
staažikad kasuperede vanemad Ly Sova ja<br />
Malle Kobin oma rõõmudest ja muredest<br />
vanemliku hooleta jäänud laste kasvatamisel.<br />
Neil oli ettepanekuid, mis võiks riiklikus<br />
hoolekandes olla pisut teisiti korraldatud,<br />
et kasuperedel oleks lihtsam oma keerulist<br />
tööd teha. Kajastusele reageeris sotsiaalkindlustusamet,<br />
kes soovis täpsustada,<br />
kuidas riik hiljuti muutunud seaduse järgi<br />
kasuperesid toetab. Järgnevatel külgedel<br />
annab teemast ülevaate ameti lastekaitseosakonna<br />
asendushoolduse peaspetsialist<br />
Anu Jalakas.<br />
4 5<br />
ELU LUGU<br />
Ly Sova vanem poeg Argo saab<br />
märtsis 36-aastaseks ja noorem<br />
poeg Erko on aasta jagu noorem.<br />
Lisaks bioloogilistele lastele<br />
on Ly üles kasvatanud peatselt<br />
25-aastaseks saava kasupoja.<br />
Praegu aga sirgub Ly peres tervelt<br />
neli kasulast: 11-, 12-, 14- ja<br />
16-aastane. Kõik neli on pärit<br />
ühest ja samast perest ja kõigil<br />
neil on puue.<br />
Jaanuaris läks oma vanematekoju<br />
tagasi Ly kasulaste, kolme poisi<br />
ja ühe tüdruku vanem õde, keda<br />
Ly kasvatas ajutiselt kaheaastase<br />
hoolduslepinguga.<br />
Kui liita neile kaheksale juurde<br />
veel kolm poissi-tüdrukut, kellele<br />
Ly on pakkunud kodu ja emahoolt<br />
ajutiste, kolme- kuni kuuekuuliste<br />
hoolduslepingute alusel, tuleb<br />
kokku üksteist noort inimest,<br />
kellele Ly on kas ema või on olnud<br />
või jätkuvalt on kasuema.<br />
VEEBRUAR 2019<br />
Naine, kes pakub<br />
kodusoojust<br />
neljale puudega<br />
kasulapsele<br />
WWW.PUUTEPUNKT.EE<br />
„E<br />
SÕPRUSE VÕI SÕBRA TÄNAV ON KODUSEKS AADRESSIKS 15 460 EESTI ELANIKUL.<br />
siin kehtib reegel, et omavalitsus<br />
võib hooldusperevanemale maksta<br />
rohkem kui seaduses ette nähtud<br />
minimaalne toetus.<br />
Raha, mis jääb alles pärast lapse<br />
isiklike kulude katmist ja hooldusperevanemale<br />
toetuse maksmist,<br />
kasutab omavalitsus täiendavalt<br />
sama lapse heaks või teiste asendushooldusel<br />
viibivate laste ülalpidamiseks<br />
ning täisealiseks saanud<br />
laste järelhooldusteenuse korraldamiseks.<br />
Muutused korralduses<br />
ks mind vahel ikka hulluks<br />
peetakse, naabrinainegi<br />
ütleb alailma, et<br />
lõpeta ükskord see võõraste lastega<br />
jantimine ära, hakka ometi oma elu<br />
elama,“ ütles viljandlanna Ly Sova<br />
naerdes, kui temaga telefonitsi kohtumist<br />
kokku leppisime. Tõepoolest,<br />
vahel on pered hädas isegi ühe<br />
puudega lapsega, aga siin on naine,<br />
kes jaksab hoolitseda nelja raske<br />
lapse eest.<br />
Küsisime kohe algatuseks, kas<br />
ühekorraga nii mitme pärisvanemate<br />
poolt hooletusse jäetud tervise-<br />
ja toimetulekuhäiretega lapse<br />
enda juurde elama võtmine teda<br />
siiski ei hirmutanud.<br />
„Hirmu kui sellist pole ma ühegi<br />
kasulapse saabumise puhul tundnud,“<br />
kinnitas naine. „Minu esimene<br />
eriala on lasteaiaõpetaja, teine<br />
eripedagoogika, töötasin aastaid<br />
lastekodus. Mul oli juba ammu<br />
enne kasuemaks saamist pilt silme<br />
ees neist põhjustest, miks võetakse<br />
lapsi oma bioloogiliste vanemate<br />
juurest ära. Ja ka sellest, kuidas<br />
taolised olukorrad neile mõjuvad.<br />
Üllatusi selles mõttes pole mul oma<br />
kasulastega olnud. Aga ka illusioone<br />
mitte,“ ütles Ly.<br />
Kohtume Ly ja tema lasteperega<br />
ühel veebruari tööpäeval Ly kodus,<br />
mis asub Viljandi kesklinnas tagasihoidlikus<br />
korteris. Üksteise järel<br />
saabuvad lapsed koolist ja kuna<br />
trennidesse-ringidesse minekuni<br />
on veel aega, kaovad nad pärast<br />
Puutepunktide toimetaja Anne Lille<br />
ja fotograaf Heiko Kruusiga tutvumist<br />
kärmelt teise tuppa oma arvutite<br />
ja nutividinatega toimetama.<br />
Et ema saaks samal ajal rahulikult<br />
külalistega juttu ajada.<br />
Ly räägib, et reedest pühapäevani<br />
on ta lastega tavaliselt vanaisast<br />
jäänud maakodus, mille renoveerimine<br />
on pooleli. Seal on rüblikutel<br />
rohkem vabadust õues olla ja nende<br />
jaoks leidub küllaga ka jõukohast<br />
kodust tööd. Aga nädala sees elab<br />
pere juba kolmandat aastat linnas.<br />
Igaks juhuks on parem, kui lapsed<br />
pärast tundide lõppu otse koolist<br />
koju saavad tulla. Maale sõiduks tuli<br />
neil teinekord tunnike või kauemgi<br />
bussi oodata ning mine tea, mis<br />
mõte sel ajal kergesti mõjutatavale<br />
teismelisele pähe tulla võib.<br />
Nõustaja ja koolitaja ametit pidav<br />
pereema on ka oma palgatöö nii sättinud,<br />
et laste koolist tuleku ajal on<br />
ta kodus. Üheskoos süüakse lõunat,<br />
räägitakse läbi kooliuudised ja<br />
pannakse paika õhtused plaanid.<br />
„Elame nüüd juba üsna samasugust<br />
elu nagu teised teismeliste lastega<br />
pered. Probleeme aeg-ajalt on,<br />
aga kus peres neid poleks? Esimesed<br />
aastad olid nendega muidugi väga<br />
keerulised, aga see aeg on õnneks<br />
juba kaugele seljataha jäänud. Sellest<br />
me eriti juttu ei tee ja ega lapsed<br />
ise ka taha seda kõike meenutada.<br />
Pigem nad eitavad, ütlevad, et<br />
midagi sellist pole kunagi olnud,“<br />
lausub Ly.<br />
Ootamatult kasuemaks<br />
Oma esimese kasulapse tõi Ly<br />
koju 18 aastat tagasi. Põhjusel, et<br />
üks toona hoolduspere ootel põngerjas<br />
ise otsustas ta endale kasuemaks<br />
võtta.<br />
„Mõned aastad varem olin maavalitsuse<br />
ettepanekul loonud kasuperede<br />
toetusorganisatsiooni MTÜ<br />
Viljandimaa Kasupered, mis tegutseb<br />
edukalt praegugi. Korraldasime<br />
kasuperedele koolitusi ja nõustamist<br />
ja vahendasime omavalitsustele<br />
teavet perede kohta, kes olid<br />
valmis kasulapsi vastu võtma. Ja siis<br />
ühel päeval helistati mulle Abja vallavalitsusest:<br />
neil on üks kuueaastane<br />
poiss, keda nad ei tahaks pikalt<br />
turvakodus hoida, ja et kas mul pole<br />
lapsele mõnd peret välja pakkuda.<br />
Läksin poissi vaatama, et seejärel<br />
otsustada, missuguse perega ta<br />
kokku võiks sobida, peresid oli meil<br />
siis arvel 28. Aga niipea, kui poiss<br />
mind nägi, võttis ta oma päevinäinud<br />
palli, poolikute juppidega pusle<br />
ja mudelauto näpu otsa ja ütles:<br />
tädi, ma tulen sinuga! Nii mu kasuema<br />
teekond pihta hakkaski. Lihtsalt<br />
läks nii.“<br />
Eelmisest aastast muutus ka laste<br />
perepõhise hoolduse korraldus.<br />
Varem tegeles perede hindamisega<br />
omavalitsus ning teenust nimetati<br />
lapse perekonnas hooldamiseks.<br />
Nüüd tegeleb hooldusperede hindamise<br />
ja ettevalmistamisega sotsiaalkindlustusamet.<br />
VEEBRUAR 2019<br />
APRILL 2019 WWW.PUUTEPUNKT.EE MULLU OSALES RINNAVÄHI SÕELUURINGUL VAID 56% UURINGULE KUTSUTUD NAISTEST. APRILL 2019
Change language