PP40
06.12.2015 • Views
Share Embed Flag

PP40

ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
puutepunkt

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

Miks saata<br />

riigijuhte<br />

perede juurde<br />

töövarjuks?<br />

Kuidas<br />

tegeletakse<br />

käitumishäiretega<br />

Norras?<br />

Kas Eesti<br />

seadus lubab<br />

puudega<br />

klienti<br />

takistada?<br />

Kas puudega<br />

laps saab<br />

15. sünnipäeval<br />

suureks?<br />

September 2015<br />

Sõltumatu ajakiri, mis võitleb erivajadustega inimeste õiguste eest<br />

Kõik Eesti puuetega inimesed, nende lähedased ja<br />

nendega tegelevad spetsialistid – ühinege!<br />

Nr 40<br />

Erakogu<br />

Tõuse<br />

ja mine,<br />

oled<br />

juba 15!<br />

Põletavaid teemasid järgmises numbris:<br />

Kas kutsekoolidel puudub teave õppurite erivajaduste kohta?<br />

Kuidas toetatakse Portugalis puuetega inimeste tööhõivet?<br />

Mida arvab sotsiaalministeerium „käed külge” meetodist?

2 Idee<br />

3<br />

Kui vanad<br />

me oleme?<br />

Paljud asjad ka Eesti<br />

sotsiaalsüsteemis oleksid<br />

lihtsamad, kui hakkaksime<br />

vaimse arengu häirega<br />

inimestel kasutama mõõdupuuna<br />

bioloogilise vanuse asemel<br />

intellektuaalset vanust.<br />

Näiteks rääkis üks ema sellise<br />

loo. Tema vaimupuudega tütar<br />

oli rehabilitatsioonispetsialisti<br />

surmani ära tüüdanud: ajas<br />

oma joru, ei huvitunud harjutustest,<br />

mida terapeut soovis temaga<br />

teha. Nüüd sai tütar 16-aastaseks<br />

ja seda verstaposti ettekäändeks<br />

tuues pakkus terapeut, et<br />

ehk oleks põhjust teraapia kliendi<br />

huvi puudumise tõttu lõpetada<br />

– sellises vanuses peaks inimene<br />

ju suutma juba otsustada, kas ta<br />

üldse tahab ennast arendada.<br />

Selles ajakirjas räägib Norras<br />

töötanud Kairi Kuur, kuidas<br />

vaimupuudega inimeste puhul<br />

tuleks meetodeid valides ja eesmärke<br />

seades arvestada nende<br />

arengulise vanusega. Pole mõtet<br />

eeldada sügavat olukorra analüüsi,<br />

kui 25-aastane inimene on<br />

vaimses arengus 2- või 5-aastase<br />

tasemel. Eestis me nagu kardaksime<br />

sellist asja välja öelda.<br />

Inimene on keeruline masin<br />

ning ega paariaastase tasemel<br />

täiskasvanu ei mängi ilmtingimata<br />

beebidele mõeldud kõristitega.<br />

Ühest küljest on ta täiskasvanu,<br />

kes vajab enda ümber<br />

suurte maailma. Teisalt jälle pole<br />

õige lasta sellisel inimesel jalutada<br />

hooldekodust talveöhe, vabandades<br />

olukorda hiljem välja inimõiguste<br />

deklaratsioonis kirjas oleva<br />

õigusega liikumisvabadusele.<br />

Kui aga hävinud ajuga kõnetu<br />

ja lamav laps saab 15-aastaseks,<br />

on küüniline öelda, et nüüd<br />

peaks ta suutma juba üksinda<br />

ravil käia.<br />

Tiina Kangro, peatoimetaja<br />

Jälle uus<br />

sotsiaalminister!<br />

Alles viis kuud<br />

tagasi asus puuetega<br />

inimeste<br />

jaoks olulisi<br />

otsuseid tegevat<br />

sotsiaalministeeriumi<br />

juhtima<br />

sotsiaaltöötaja<br />

taustaga<br />

Helmen Küti<br />

ja endise Tartu<br />

linnapea Urmas<br />

Kruuse asemel<br />

uus ministrite<br />

paar – Isamaa ja<br />

Ilmub alates oktoobrist 2011<br />

Väljaandja<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

Faehlmanni 12,<br />

10125 Tallinn<br />

Tel 628 4405<br />

E-post info@vedur.ee<br />

Tervishoidu ja töövaldkonda juhtima asuval Jevgeni<br />

Ossinovskil (29) on magistrikraad filosoofias<br />

ja politoloogias. Teet Malsroos (Õhtuleht)<br />

Res Publica Liidu liige Margus Tsahkna sotsiaalkaitseministri kohal<br />

ning sotsiaaldemokraatide esindaja Rannar Vassiljev tervise- ja tööministri<br />

ametis.<br />

Viimase ministritöö lõppes aga kõigile ootamatult, kui selgus, et hiljuti<br />

uueks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhiks tõusnud hiljutine<br />

haridusminister Jevgeni Ossinovski otsustas mängida ministritevahetust<br />

ja sellesse ametisse hoopis ise asuda.<br />

Nüüd seisabki ees uus start ja varsti saame näha, kui tähtsaks uus<br />

minister erivajadustega inimeste temaatikat peab. Meediale põhjendas<br />

Ossinovski oma plaani just sellesse ministeeriumi tööle asuda<br />

sooviga mõjutada arenguid töövaldkonnas ja miinimumpalga tõstmise<br />

rindel. Mil määral ta on süvenenud töövõimereformi saladustesse,<br />

pole praegu teada, aga loota jääb, et poliitikud õpivad kiiresti.<br />

Ka Margus Tsahknast, kes aprillis asus sotsiaalkaitseministri ametisse<br />

täis siirast tahtmist võidelda õiglase sotsiaalpoliitika nimel ja<br />

töövõimereformi õigekspööramise eest, on nüüdseks saanud oma<br />

erakonna esimees. Nii ongi tekkinud Eestis ajalooline olukord, kus<br />

aastaid teisejärguliseks kohaks peetud sotsiaalministeeriumi juhib<br />

kaks erakonna esimeest – kaks poolikut, kes otsuseid saavad teha vaid<br />

käsikäes.<br />

Loodame siis, et uuel tandemil koostöö sujub ning et neil siiski jääb<br />

aega parteijuhtimise ja Eesti uue probleemi – pagulastega tegelemise<br />

kõrvalt ka puuetega inimeste peale mõtelda!<br />

Puutepunktide toimetus<br />

© OÜ Haridusmeedia 2015<br />

Peatoimetaja Tiina Kangro<br />

Toimetaja Anne Lill<br />

Kujundaja Heiko Kruusi<br />

Keeletoimetaja Kaja Türk<br />

Trükiarv 10 000<br />

Tellimine www.vedur.ee<br />

Töövarjuks puudega<br />

inimese perele<br />

Koolilapsed käivad<br />

töövarjudena kogemusi<br />

omandamas tähtsate<br />

ärimeeste ja poliitikute<br />

juures, aga miks ei<br />

võiks poliitikud ja<br />

riigiametnikud käia<br />

töövarjuks omakseid<br />

hooldavates peredes?<br />

Nelja lapsega ema, „Puutepunkti”<br />

saadetest tuttav Anne Pirn pakkus<br />

selle idee välja täiesti tõsiselt ja läbimõeldult.<br />

„Periood võiks olla näiteks<br />

üks kuu. Ja kui ma võtan enda<br />

järgi, siis see poliitik või ametnik<br />

võiks proovida kätt näiteks minu<br />

perekonna eest hoolitsemisel nii, et<br />

ta ei ole ka oma tööst vabastatud –<br />

ta peaks suutma seda teha töö kõrvalt,<br />

nagu mina seda igapäevaselt<br />

teen,” räägib Anne.<br />

Anne neljast lapsest üks, kaheksa-aastane<br />

Astrid, on raske puudega<br />

ja ratastoolis. Vanem tütar on<br />

16-aastane ja kaks poega alles lasteaiaeas.<br />

Abikaasa haigestus pool<br />

tosinat aastat tagasi vaimuhaigusesse,<br />

mis aina süveneb, sellega<br />

kaasnevad ekstreemsused on aga<br />

tugevalt räsinud ka sünnilt tervete<br />

laste tervist. Anne on hariduselt<br />

rakendusmatemaatik ja töötab<br />

kindlustusanalüütikuna. Pere eluase<br />

on maal, õnneks linna lähedal.<br />

Anne peab sageli Astridiga haiglas<br />

käima, tihti vajab tütar ülikiiret<br />

kirurgilist sekkumist. Kuidas korraldada<br />

siis ülejäänud kolme lapse<br />

elu maamajas? Kuidas planeerida<br />

transporti, et ratastoolis Astrid<br />

pääseks kooli, poisid lasteaeda ja<br />

õhtul jälle koju? Kõige hullem, et ka<br />

vanemal tütrel lapseeas ilmnenud<br />

tugev liigesepõletik üha ägeneb.<br />

Ta vajaks linna teraapiatele sõidutamist,<br />

vahel ka lihtsalt inimlikku<br />

tegelemist, kuid selle asemel on<br />

Anne Pirn on veendunud, et halvad lahendused Eesti sotsiaalsfääris<br />

sugenevad just sellest, et otsustajad üksnes arvavad, et nad seda valdkonda<br />

mõistavad. Heiko Kruusi<br />

ülekoormatud ema sunnitud tihtipeale<br />

hoopis jagama temaga nooremate<br />

laste eest hoolitsemist. Pere<br />

on ju vaja toita, Astridi erivajadused<br />

rahastada, ja Anne on paraku<br />

ainus rahateenija. Invaliidistunud<br />

isa peret toetada ei suuda. „Ka sotsiaalsüsteemist<br />

pole palju abi, piike<br />

murda nendega võib, aga mõistmist<br />

on raske eeldada. Väikeses vallas<br />

on ju vaja raha kõige muu jaoks,<br />

üks tõeliselt tülikas perekond on<br />

neile kui õudusunenägu,” tõmbab<br />

Anne oma pere olukorra kokku.<br />

Kihutav karussell<br />

Anne saab aga hakkama, lapsed<br />

on toidetud ja rõivad seljas, jumala<br />

abiga peab auto vastu, palgatöö<br />

saab tehtud, olgu või öötundidel,<br />

siin tänab Anne taas internetti<br />

ja sülearvutit. Oma tööandja<br />

jaoks kindlustusriske modelleerida<br />

ja kulusid ennustada saab<br />

ta hädaolukorras ju ka lastehaigla<br />

koridoris, kui Astrid lebab opilaual<br />

imedoktor Ann Paali hoole<br />

all või juhtmete küljes intensiivravipalatis.<br />

Kuidas tuleks sellisel elukarussellil<br />

töö- ja pereelu ühitamisega toime<br />

peaminister Rõivas, sotsiaalkaitseminister<br />

Tsahkna, uus tervise-<br />

ja tööminister Ossinovski? Või<br />

mõni parlamendis istuja – näiteks<br />

Heidy Purga, Maire Aunaste või<br />

Yana Toom? Töövarjukuu annaks<br />

neile võimaluse ennast proovile<br />

panna ja paremini tundma õppida!<br />

„Kahtlemata kuluks töövarjuks<br />

käimine ära ka sotsiaaltöötajatele,<br />

samuti vastavate erialade tudengitele.<br />

Kuulen juba, kuidas esimesed<br />

ütlevad, et nemad teavad niigi<br />

kõike. Ei tea! Nad arvavad, et teavad.<br />

Tulgu aga!” pakub Anne. Ta<br />

on nõus koostama andmebaasi<br />

peredest, kes töövarju hea meelega<br />

vastu võtavad. Kas teeme ära?<br />

Tiina Kangro<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt 2015. aasta 1. jaanuari seisuga elas Eestis 143 623 puudega inimest. September 2015

4<br />

Probleem<br />

5<br />

Vanemal tuleb maksta 33–350 eurot<br />

Uurisime Eesti haiglate tasuliste teenuste hinnakirjadest, kui palju läheb vanemale<br />

maksma soov minna ka üle 15-aastase puudega lapsega taastusravile<br />

kaasa.<br />

Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsiooni keskuses maksab tasuline<br />

majutus ja toitlustus taastusravil oleva lapse saatjale kokku 26,84 eurot<br />

ööpäevas. Kui saatja ei vaja majutust ning viibib lapse juures vaid päeval, võib ta<br />

osta eraldi vaid päevase toitlustamise (kolm toidukorda) hinnaga 7,03 eurot.<br />

Tallinna lastehaiglas maksab tasuline majutus koos toitlustamisega<br />

(taastus)ravil oleva lapse saatjale 35 eurot ööpäevas.<br />

Soovi korral on võimalik võtta duši ja tualetiga perepalat, mis maksab ühele<br />

saatjale 60,60 ja kahele saatjale 90 eurot ööpäevas.<br />

Perepalatisse saab kohad osta ka siis, kui lapsel on kaasas haigekassa rahastatud<br />

saatja. Sel juhul tuleb ühe saatja korral ise juurde maksta 28,10 eurot ja kahe<br />

saatja korral 57,50 eurot ööpäeva eest.<br />

Kuna hinnad on üsna krõbedad, siis pakub haigla emadele vahel koostöös<br />

raviarstiga võimalust olla haiglas lapse kõrval ja teda hooldada tasu maksmata.<br />

Vabade voodite olemasolul pakutakse sel juhul võimalust ööbida, kuid toitlustamine<br />

selle juurde ei kuulu. Kuna aga haiglal on ka kohvik, siis pole see vanemate<br />

sõnul probleem.<br />

Tartu ülikooli kliinikumi lastehaigla on teinud asja lihtsamaks: lapsega<br />

koos haiglas oleval saatjal, kelle eest haigekassa ei tasu, tuleb majutuse ja<br />

söökide eest ise maksta kokku 6,33 eurot ööpäevas. Kui saatja loobub söökidest,<br />

on hind 3,32 eurot ööpäeva eest.<br />

Kas sügava puudega<br />

laps saab 15. sünnipäeval<br />

iseseisvaks?<br />

Seega võib 10-päevane taastusravi minna 15-aastaseks saanud puudega lapse<br />

vanemale ametlike hindade järgi maksma 33–350 või isegi kuni 606 eurot. Töötavatel<br />

vanematel tuleb arvestada kulude poolele ka kahe nädala kuupalk.<br />

Allikas: haiglate tasuliste teenuste hinnakirjad<br />

Kuna Mikut ei saa abistajata vette saata, jääks tal taastusravil üksinda<br />

käies basseiniravi lihtsalt saamata. Seda on Ellinorile kõigis haiglates<br />

kohe öeldud. Erakogu<br />

Liikumatu ja lamava<br />

lapse arengus ei<br />

muutu 15. sünnipäeval<br />

midagi, ometi on riik<br />

kehtestanud korra,<br />

mille järgi need lapsed<br />

peaksid suutma sellest<br />

päevast alates käia<br />

taastusravil saatjata.<br />

Ellinor Roosimägi on hoolsa<br />

vanemana käinud Mihkliga juba<br />

12 aastat kolm korda aastas kahenädalasel<br />

taastusravikuuril. Töötava<br />

ema jaoks on pikad töölt puudumised<br />

küll mõningane väljakutse,<br />

aga poja tervise jaoks on see<br />

lihtsalt hädavajalik.<br />

„Miku on väga spastiline, tal on<br />

ka eluohtlik selja skolioos. Käime<br />

Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsiooni<br />

keskuses, kus taastusravi<br />

on tõesti hea ja lapse seisund<br />

paraneb märgatavalt. Nüüd saab<br />

aga Miku 15-aastaseks ja uuest<br />

aastast tuleb mul hakata 10-päevase<br />

ravikuuri eest välja käima ligi<br />

350 eurot, kui ma tahan temaga<br />

haiglasse kaasa minna. Aga kuidas<br />

on mõeldav, et ta saaks ravil hakkama<br />

ilma saatjata?” küsib Ellinor<br />

enda ja paljude saatusekaaslaste<br />

nimel.<br />

Lisaks suure summa maksmisele<br />

haiglamajutuse eest tuleb ju<br />

samal kuul arvestada vaid poole<br />

palgaga – kaheks nädalaks peab<br />

töölt võtma palgata puhkuse.<br />

Laest võetud vanus<br />

Haigekassa aga rahastab saatja<br />

taastusravihaiglas viibimist terve<br />

lapse korral 8. sünnipäevani, sügava<br />

või raskekujulise liikumis- või<br />

liitpuudega lapse korral 15. sünnipäevani.<br />

„Kuigi haigla on vist<br />

kohustatud kui tahes raske lapse<br />

võtma sisse ka saatjata, siis Mikul<br />

jääks ravikuur minu abita poolikuks.<br />

Haigla personal suudab küll<br />

lapsed sööta, neil mähkmed vahetada<br />

ja nad õhtul magama panna,<br />

aga basseiniravi jääks Mikul lihtsalt<br />

saamata, kuna pole kedagi, kes<br />

temaga vette läheks. Ka käimisraamiga<br />

koridoris trenni tegemine<br />

jääks ära, samuti õues jalutamine<br />

ja muu pidev tegelemine, milleks<br />

osakonna personalil lihtsalt puudub<br />

aeg,” põhjendab Ellinor. Mikut<br />

on tarvis lisaks öösel mitu korda<br />

pöörata, ortoosidega tegeleda<br />

jne. Ravil viibimise ajal on lapsele<br />

ülioluline ju ka stabiilne emotsionaalne<br />

seisund, mis üksinda võõrasse<br />

keskkonda ja kasina hoole<br />

alla sattumise korral võiks sellisel<br />

lapsel hoopis vähikäiku teha.<br />

Jaanipäeva eel saatis Ellinor haigekassa<br />

direktorile palvekirja, milles<br />

taotles erandkorras tulevaks<br />

aastaks rahastust, et Mikuga koos<br />

haiglasse minna. Ta juhtis üksiti<br />

tähelepanu sellele, et sama mure<br />

on paljudel teistel peredelgi.<br />

Kõik on jokk<br />

Vastus tuli kiirelt, kuid oli kahjuks<br />

äraütlev. „Haldusasutusena<br />

peab haigekassa kohtlema kõiki<br />

ravikindlustatud isikuid võrdselt<br />

ja erandeid me teha ei saa. Haigekassal<br />

ei ole võimalik rahastada<br />

teie haiglas viibimist lapse 15-aastaseks<br />

saamisel,” kirjutas Ellinorile<br />

haigekassa ametlik esindaja.<br />

Põhjenduseks toodi, et just nii<br />

on kirjas ravikindlustuse seaduse<br />

lisaks olevas sotsiaalministri määruses,<br />

millega on paika pandud<br />

haigekassa rahastatavate tervishoiuteenuste<br />

loetelu ja piirhinnad.<br />

Kuni 15-aastaseks saamiseni tasub<br />

haigekassa puudega lapse saatja<br />

majutamise eest haiglale 22,79<br />

eurot, pärast seda 0 eurot. Kui aga<br />

haigla pakub lapsevanemale tasulist<br />

majutust, on see juba vanema<br />

ja haigla omavaheline asi.<br />

„Nüüd saangi aru, miks „vanu”<br />

lapsi taastusravil peaaegu ei kohta.<br />

See kõik tuleb aga tagasilöökide<br />

arvelt nende laste seisundis. Minu<br />

mõte on küll, et selline regulatsioon<br />

vajab kiiremas korras muutmist.<br />

Kas keegi teab, kust see 15<br />

aasta piir üldse võetud on?” küsib<br />

Ellinor. Tiina Kangro<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Möödunud aastal sai esmase puude 20 424 inimest, neist 2247 last. September 2015

6 Probleem<br />

7<br />

Erakogu<br />

Kas emad haiglas<br />

on ravieelarvele<br />

kulu või tulu?<br />

Haigekassa maksab last haiglas ööpäev läbi hooldava<br />

ema majutamise ja toidu eest 22 eurot ööpäevas.<br />

Kas üksinda haiglas oleva sügava liitpuudega lapse<br />

hooldus oleks odavam? Või oleks parem, kui taastusele<br />

jääks tulemata nii ema kui ka laps?<br />

Mängime pisut mõtetega. Puudeid<br />

on erinevaid, aga paljud sügava<br />

või liitpuudega lapsed vajavad<br />

ilmselt ka pärast 15-aastaseks saamist<br />

samasugust pidevat ja mahukat<br />

hooldust ning kõrvalabi, nagu<br />

nad on vajanud varem. Kui 15-aastane<br />

laps on lamaja haige, kõnetu<br />

ja võib-olla intellektuaalselt poolevõi<br />

paariaastase lapse tasemel, on<br />

tema hooldamine võõrale hooldajale<br />

paras pähkel isegi siis, kui tal<br />

oleks piisavalt aega just sellele lapsele<br />

keskenduda.<br />

Sellest aspektist vaadates peaksid<br />

ennastsalgavad ja ööpäev ringi<br />

kättesaadavad vanemad olema<br />

haiglasüsteemile pigem tänuväärseteks<br />

abilisteks, kes aitavad korvata<br />

haigla tugipersonali nappust.<br />

Pole ju kuulda olnud, et meditsiiniõdesid,<br />

hooldajaid ja lapsehoidjaid<br />

oleks haiglates tööl ülearu.<br />

Nüüd aga ei saa enamik vanemaid,<br />

kellest paljud on imetillukese<br />

sissetulekuga omaksehooldajad,<br />

ühest hetkest alates enam lapsega<br />

taastusravile minnagi, sest nende<br />

majanduslik olukord ei võimalda<br />

tasuda majutuse eest haiglas. Kuigi<br />

neile lastele on enamasti näidustatud<br />

ja ette nähtud taastusravi,<br />

võib selle saamine sellest ajast<br />

alates üldse lõppeda.<br />

Saatjatest oleks abi<br />

Uurisime erinevates Eesti haiglates<br />

oma lastega taastusravil käinud<br />

emadelt, mida nad arvavad<br />

võimalusest saata laps haiglasse<br />

üksinda. Kõik emad, kellega rääkisime,<br />

pidasid seda mõeldamatuks.<br />

Kaheksa-aastase Astridi ema<br />

Anne Pirn kirjeldas osakondades<br />

toimuvat nii: „Vahel on osakonnas<br />

olnud lastekodulapsi, kes pannakse<br />

hommikul kiirelt riidesse,<br />

siis ratastooli või kärusse ja veeretatakse<br />

sinna, kuhu nad ootama<br />

jäävadki. Sõidutatakse protseduurile<br />

ja tagasi, sööma ja tagasi, aga<br />

suurema osa ajast nad lihtsalt „on”.<br />

See ei ole paha pärast, vaid abipersonalil<br />

on ju vaja mingil tasemel<br />

tegeleda kõikide osakonnas<br />

olevate lastega, ka nendega, kellel<br />

on ema kaasas või kes on arukad<br />

ja kuhugi maani iseseisvad. Võib<br />

juhtuda, et emata laps veedab ravil<br />

olles suurema osa päevast telekatoas<br />

või oma voodis oodates.”<br />

Anne toob näite Tallinna lastehaigla<br />

kirurgiaosakonnast, kus ta<br />

oma Astridiga tihti operatsioonidel<br />

käib: „Doktor Ann Paal soosib<br />

igati seda, et emad oleksid haiglas<br />

laste juures, ja näeb neis lausa<br />

asendamatuid koostööpartnereid,<br />

kelleta oleks meedikutel palju raskem<br />

oma tööd teha. Hädaolukorras<br />

olen saanud isegi nooremad<br />

lapsed kaasa võtta, kui mul pole<br />

olnud neid kuhugi jätta, aga Astrid<br />

vajab jälgimist.” Ta ütleb, et tore<br />

oleks ju unistada, et annaks lapse<br />

haiglasse ja saaks ise puhata. Paraku<br />

ei ole Eesti ravisüsteemis nii<br />

palju personali, et seda saaks teha.<br />

Umbes sama tunnistati ka kõikides<br />

haiglates, kuhu kontrollkõned<br />

tegime. Anonüümse ema küsimuse<br />

peale, kas võib tuua 15-aastase<br />

Murekoht on ka protseduuridest<br />

üle jääva aja veetmine. Kui kogu<br />

see aeg passiivselt mööda saata,<br />

võib ravikuurist olla hoopis kahju.<br />

lamava lapse üksinda kahenädalasele<br />

taastusele, vastati ausalt: võib<br />

küll, aga parem oleks leida võimalus<br />

kaasa tulla, sest nad ei suuda<br />

ilmselt tagada sellel tasemel hoolt,<br />

millega laps on harjunud.<br />

Ministeerium<br />

on kõhklev<br />

Palusime sotsiaalministeeriumilt<br />

kommentaariks vastuseid<br />

järgmistele küsimustele:<br />

Kas see probleem on ministeeriumile<br />

teada ja kas teemaga<br />

tegeletakse?<br />

Haigekassa tasub haiglale<br />

22,79 eurot päevas<br />

Ravikindlustuse seadus annab haigekassale õiguse tasuda<br />

haiglatele vaid nende raviteenuste eest, mis on kantud<br />

vabariigi valitsuse vastu võetud tervishoiuteenuste loetellu.<br />

Selline töödokument kinnitatakse igaks aastaks ning<br />

sellel on peaministri, sotsiaalministri ja riigisekretäri allkiri.<br />

Haigekassa tasub lapsevanema, lapse muu tegeliku põetaja<br />

või hooldaja viibimise eest haige lapsega statsionaaris<br />

haiglale 22,79 eurot ööpäeva kohta. Nimetatud inimene<br />

peab selleks olema haigekassas kindlustatud.<br />

Lapsega koos haiglaravil viibiva saatja eest tasub haigekassa<br />

seaduse järgi majutus- ja toitlustuskulud vaid järgmistel<br />

juhtudel:<br />

Taastusravil viibimise korral<br />

- kuni 7-aastase (k.a) lapsega haiglas viibimise päevade<br />

eest;<br />

- kuni 14-aastase (k.a) sügava või raskekujulise liikumisvõi<br />

liitpuudega lapsega haiglas viibimise päevade eest.<br />

Muu haigestumise korral<br />

- alla 2-aastase lapsega haiglas viibimise päevade eest;<br />

- lapse rinnaga toitmisel haiglas viibimise päevade eest;<br />

- alla 10-aastase lapsega haiglas viibimisel kuni 14 päeva<br />

eest;<br />

- alla 15-aastase sügava või raske liikumis- või liitpuudega<br />

lapsega haiglas viibimisel kuni 14 päeva eest.<br />

Hoolduslehte on haigekassas kindlustatud vanemal<br />

võimalik võtta järgmiselt:<br />

- alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 14 kalendripäeva;<br />

- alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 kalendripäeva,<br />

kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline<br />

kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;<br />

- üle 12-aastaste laste ja teiste pereliikmete kodus toimuva<br />

põetamise korral kuni 7 kalendripäeva.<br />

Mis on ministeeriumi nägemuses<br />

lahendus ja millal see<br />

lahendus võiks saabuda?<br />

Millega on võimalik põhjendada,<br />

et saatjat on asjakohane<br />

rahastada just puudega lapse<br />

15-aastaseks saamiseni, mitte näiteks<br />

16-aastaseks saamiseni, mil<br />

see sihtgrupp hakkab saama vähemasti<br />

ligi 300-eurost töövõimetuspensioni<br />

(edaspidi töövõimetoetust)<br />

– selle alusel võiks siis konstrueerida<br />

mõttekäigu, et täiskasvanuks<br />

saanud puudega laps säästab<br />

ja palkab juba (oma eestkostja<br />

ehk sellesama vanema vahendusel<br />

kohtult luba küsides) isiklikust<br />

rahast oma vanema endale saatjaks<br />

haiglasse?<br />

Allikas: ravikindlustusseadus<br />

Seisukoht<br />

Üles jääb siiski küsimus, millega õigustada just<br />

15-aastaseks saamise piiri vanema võimaluse<br />

puhul hooldada ja abistada oma sügava või<br />

liitpuudega last taastusravihaiglas. Sotsiaalministeerium<br />

osutab, et ema haiglas olek on pigem sotsiaalkulutus,<br />

mitte tervishoiuteenus. Ja et kui tervishoiu<br />

rahakotist jagada kellelegi täiendavat „toimetulekutoetust”,<br />

võib löögi alla sattuda arstiabi kättesaadavus.<br />

Puutepunktid on aga seisukohal, et tervishoiuteenuse<br />

kättesaadavus on ebaõiglaselt ohus ka siis, kui<br />

puuetega lastel kaob 15. sünnipäevast alates võimalus<br />

pääseda hädavajalikule taastusravile, juhul kui nende<br />

vanematel raha ei ole.<br />

Meie ettepanek on muuta tervishoiuteenuste<br />

loetelu nii, et see probleem seljatataks.<br />

Seda enam, et tegemist pole riigi jaoks kuigi<br />

suurte summadega – niisuguseid lapsi ja peresid<br />

on Eestis parimal juhul sadakond.<br />

Teine võimalus oleks muidugi varustada lastehaiglad<br />

piisava hulga tugeva ja motiveeritud tugipersonaliga,<br />

kes niisuguste lastega tegeleks. Siis saaksid<br />

vanemad lapse haiglas viibimise ajal ise näiteks puhkusel<br />

olla.<br />

“Haiglatest vastati,<br />

et võib küll lapse üksi ravile<br />

tuua, aga parem oleks siiski<br />

ise kaasa tulla.<br />

Vastuse läkitas meile ministeeriumi<br />

tervisesüsteemi arendamise<br />

osakonna peaspetsialist<br />

Ülle Jordan:<br />

Kõigile lastele on igal ajal<br />

tagatud vajalik ravi ja hooldus<br />

haigla personali poolt, olenemata<br />

sellest, kas lapsevanem lapse<br />

põetamises osaleb.<br />

Teadaolevalt ei ole varem<br />

haigekassale esitatud ettepanekut<br />

tõsta statsionaarse taastusravi<br />

korral sügava puudega lapse<br />

vanusepiiri.<br />

Selleks, et otsustada kehtivate<br />

õigusaktide muutmise<br />

vajaduse üle, tuleb esmalt hinnata<br />

võimalike muudatustega kaasnevaid<br />

mõjusid ravikindlustuse eelarvele.<br />

Muudatuste tegemise juures<br />

peavad tervishoiujuhid<br />

arvestama ka ravikindlustuse eelarve<br />

võimalustega, muuhulgas jälgima,<br />

et ei halveneks tervishoiuteenuste,<br />

ravimite ja meditsiiniseadmete<br />

kättesaadavus.<br />

Ravikindlustus on eelkõige<br />

tervishoiukulude katmise<br />

süsteem kindlustatud inimese<br />

haiguste ennetamise ja ravi, ravimite<br />

ja meditsiiniseadmete ostmise<br />

rahastamiseks. Toimetulekuraskuste<br />

korral on lapsevanemal<br />

õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse<br />

poole ja taotleda toimetulekutoetust.<br />

Tiina Kangro<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Harjumaal elab ligi 38 000 puudega inimest, neist 29 000 Tallinnas. September 2015

8<br />

Elu lugu<br />

9<br />

Elavat<br />

inimest<br />

ei saa ju<br />

minema<br />

visata<br />

Kaheksa aastat tagasi saatis meditsiini süsteem<br />

halvatud Pille haiglast koju hääbuma. Viis<br />

aastat hiljem selgus, et naine mõistab kõike,<br />

mis tema ümber toimub ja suudab isegi lugeda.<br />

Paljude heade inimeste abiga on Pille elu<br />

viimase kolme aastaga saanud uue sisu.<br />

„Seda pole ma kunagi mõelnud,<br />

et Pillest enam üldse asja ei saa.<br />

Aga esialgu oli ikka mõistus otsas<br />

küll ning hirm ja lootusetus hiilisid<br />

naha vahele. Nüüd on mul toetajaid<br />

ja neid, kes on võtnud Pille<br />

taastusravi oma südameasjaks,<br />

ning minu lootused on tänu sellele<br />

tublisti kasvanud,” tunnistab Pille<br />

ema Milvi (76), kes rahulikust<br />

pensionipõlvest isegi unistada ei<br />

oska.<br />

„Puutepunkt” kohtus Pille ja<br />

Milviga esimest korda kolm aastat<br />

tagasi. Milvi võttis ise ühendust:<br />

„Tulge ja vaadake, andke nõu!<br />

Ei saa ometi elavat inimest niiviisi<br />

lihtsalt nurka visata! Ma ei mõista<br />

enam kusagilt abi otsida. Ja kaua<br />

ma üldse jaksan? 72 juba turjal.”<br />

Pilt, mis Kuusallu jõudnud võttegrupi<br />

ees avanes, oli trööstitu.<br />

Vist üks trööstitumaid „Puutepunkti”<br />

kümne aasta jooksul.<br />

42-aastane Pille lebas voodis. Üle<br />

September 2015<br />

keha halvatud, kõnetu, mähkmetes.<br />

Pille tütar, toona seitsmeaastane<br />

Eliisa Johanna, istus ema voodipäitsis<br />

ja luges talle aabitsat ette.<br />

1. klassis õppiv piiga oli just koolist<br />

tulnud ja kandis nüüd emale<br />

uhkusega ette hommikupoolikul<br />

koolis õpitut. Ema siputas rõõmust,<br />

tema keha kiskus aina looteasendisse.<br />

Kui võttegrupp kaameratega<br />

tuppa astus, hakkas Pille<br />

beebi kombel kõva häälega nutma.<br />

Haigestumine<br />

Pille haigestus 37-aastaselt.<br />

Just siis, kui ta uskus, et tõeliselt<br />

ilus elu nüüd alles algab. Pille oli<br />

teist korda abiellunud ning ees<br />

varitsevad katastroofid ei andnud<br />

endast veel millegagi märku. Aga<br />

juba loetud kuud pärast pulmapidu<br />

tabasid naist painavad peavaluhood.<br />

Järgnesid eksirännakud<br />

haiglast haiglasse. Vahetusid haiglad<br />

ja arstid, aga ka diagnoosid.<br />

www.vedur.ee/puutepunkt<br />

Ravi muutus üha intensiivsemaks,<br />

ravialuse seisund aga järjest halvenes.<br />

Kuni ühel päeval anti Pille<br />

ühest järjekordsest haiglast perele<br />

üle sõnadega: meditsiin siin enam<br />

kahjuks aidata ei saa.<br />

Haigusloo väljavõttel seisis, et<br />

isegi taastusravi ei ole enam näidustatud.<br />

„Lihtsalt soe tuba, puhas<br />

pesu ja toit! Muud see inimene ei<br />

vaja, selline oligi meditsiini hinnang,”<br />

meenutas Milvi päeva, mil<br />

temast sai tütre hooldaja.<br />

„Mis siis muud üle jäi, kui tõime<br />

Pille haiglast koju ja leppisime<br />

ta abikaasaga nii kokku, et Pille ja<br />

Eliisa hakkavad elama minu juures.<br />

Mina olin pensionil, aga tütremees<br />

ei saanud ju töölt ära jääda,<br />

sest lamaja haige hooldus ei ole<br />

odav lõbu.”<br />

Halvatu hooldamine<br />

Miks kõik nii läks, teab ehk<br />

ainult jumal taevas. Milvi rääkis, et<br />

raske ajukahjustusega tütart hooldades<br />

olid esimesed kuud ja aastad<br />

ikka pööraselt keerulised. Ehmatus<br />

juhtunu üle näris hinge ning<br />

samas tuli aina leiutada ja katsetada.<br />

Kuidas täielikult liikumisvõimeta<br />

inimest tõsta, pöörata? Kuidas<br />

talle riided selga saada, kuidas<br />

teda pesta, millega ja kuidas teda<br />

sööta?<br />

Mil moel või mille järgi aru saada,<br />

kui üksnes silmi avada ja sulgeda<br />

suutev inimene end näiteks halvasti<br />

tunneb ja abi vajab? Aina pinnis<br />

Milvi tuttavaid ja sugulasi, et<br />

äkki tunneb keegi kedagi, kes teab<br />

omakorda kedagi, kelle käest nõu<br />

küsida. Hädas ema otsis abi mitmest<br />

taastusravihaiglast, aga kõikjalt<br />

saabus vastus, et nii raskes seisundis<br />

haige vastuvõtuks võimalust<br />

pole.<br />

„Nojah, õppinud spetsialistid ei<br />

oska midagi teha, aga igasuguse<br />

ettevalmistuseta pereliikmed peavad<br />

hakkama saama! Ilma et keegi<br />

neid juhendaks või sõnagi poetaks.<br />

Aga meil pole ju kuhugi põgeneda<br />

ega taganeda. Meil pole kellelegi<br />

öelda, et meil kodus ei ole sobilikke<br />

tingimusi ega võimalusi hättasattunud<br />

inimest aidata,” märkis<br />

Milvi nõutult.<br />

Abikaasa surm<br />

Milvi tänas taevast, et päris üksi<br />

ta tütre hooldamisel siiski jäänud<br />

ei ole. Valgamaa loodusravitseja<br />

Virgo Mihkelsoo käest on ta saanud<br />

nõu Pillele sobiva menüü kokkupanekul,<br />

nii et ta toidust kõik<br />

mineraalid-vitamiinid ja muud<br />

vajalikud ained ikka kätte saaks.<br />

Üks hea tuttav, Kuusalus tuntud<br />

hädaliste abistaja Ella Põhjala<br />

on käinud Pillet masseerimas ja<br />

temaga võimlemas.<br />

„Ja Pille mees on alati esimene<br />

abiline, kes tuleb Pillet valvama,<br />

kui mina ise näiteks linnas<br />

arsti juures käin. Ta käib mul alati<br />

saunapäevadel abiks Pillet tõstmas,<br />

sest mõelge ise, kui keeruline<br />

on pesta ja samal ajal istuli hoida<br />

halvatud inimest, kui ta on märg<br />

ja seebist libe! Muidugi on Pillele<br />

väga oluline, et Peeter kas või korrakski<br />

läbi astub ja temaga mõni<br />

sõna juttugi ajab, lihtsalt on seltsiks.<br />

Ja seda on ta tõesti kogu aeg<br />

teinud. Siin suvel istus ta teinekord<br />

tunde Pille kõrval aias ja Pillele oli<br />

see nagu energiasüst. Nad ei saanud<br />

ju õieti koos eladagi, jaanipäeval<br />

abiellusid ja juba sügisel jäi Pil-<br />

Heiko Kruusi<br />

Puudega alla 16-aastaseid lapsi oli Eestis aasta alguses 10 469. September 2015

10<br />

Elu lugu<br />

11<br />

Pille<br />

elul on<br />

uus sisu<br />

le haigeks,” kiitis Milvi toona väimeest.<br />

Tollal ei saanud ta veel aimata,<br />

et juba mõne kuu pärast tabab<br />

perekonda uus katastroof – Pille<br />

abikaasa ootamatu surm. Tütremehe<br />

aeg sai ootamatult läbi gripi<br />

tüsistusena tekkinud infarkti tõttu.<br />

Ta mõistab kõike!<br />

Kohe sel esimesel külaskäigul<br />

Kuusallu hakkas meile silma, et<br />

hoolimata äärmiselt kehvast kehalisest<br />

seisust näis Pille mõistvat<br />

tema ümber toimuvat.<br />

Otsustasime võtta ühendust<br />

„Puutepunkti” ammuse kontakti,<br />

tuntud kõneterapeudi ja afaasialiidu<br />

eestvedaja Külli Rohuga ning<br />

pidada temaga nõu, kas on mõeldav,<br />

et meditsiinisüsteem jätab<br />

toe ja taastusravita inimese, kes<br />

tegelikult mõistab maailma.<br />

Järgmine kord läksime Pille<br />

juurde juba koos Külliga. Paari<br />

lihtsa katsega tegi ta kindlaks, et<br />

Pille intellekt on täiel määral säilinud,<br />

ta saab ümbritsevast ja temaga<br />

toimuvast pisiasjadeni aru, kuid<br />

halvatud keha ei võimalda tal seda<br />

öelda. Mis kõige üllatavam, tal on<br />

säilinud isegi lugemisoskus. See<br />

kõik selgus viis aastat pärast Pille<br />

lootusetuks ja taastumatuks kuulutamist.<br />

See aastateks kodunurka „unustatud”<br />

inimene vajab nüüd kiiresti<br />

sihikindlat rehabilitatsiooni, oli<br />

Külli Rohu hinnang. „Pille on täpselt<br />

samasugune inimene nagu me<br />

kõik, ta on ainult oma halvatud<br />

kehasse lõksu jäänud. Ta tunneb ja<br />

mõtleb meiega kaasa, ta teab, mida<br />

ta tahaks öelda, aga ta ei saa seda<br />

teha. Ja siin me saame nüüd teda<br />

aidata,” lisas Külli.<br />

Ta selgitas, et Pille tundeerksus<br />

on võib-olla teistest inimestest<br />

teravamgi, sest tal on olnud palju<br />

aega ja võimalusi enda ümber toimuvat<br />

vaadelda ning tähele panna,<br />

selle üle järele mõelda. Samal<br />

ajal, kui ümbritsevad on arvanud,<br />

mida ta ikka taipab või hoomata<br />

jaksab, on tema üha talletanud elu<br />

enda ümber.<br />

„Nii et nüüd edasi on oluline Pillele<br />

tagada võimalikult aktiivne ja<br />

võimalikult tavalise eluga sarnanev<br />

elukeskkond ning tõhus rehabilitatsioon<br />

erialaspetsialistide<br />

juhendamisel. Pille ema ees müts<br />

maha, et ta on üliraskes seisus tütre<br />

hooldamisega nii imeväärselt<br />

hästi hakkama saanud, koos vaid<br />

paari tuttava ja vabatahtliku abilisega,”<br />

rääkis Külli Roht ja lisas,<br />

„aga ükski ema ei saa ju iialgi teha<br />

seda, mida teeb erialase väljaõppega<br />

füsioterapeut või logopeed.<br />

Neid oleks nüüd Pillele appi tarvis.<br />

Ja kiiresti, sest niigi on suur<br />

hulk aega kaotsi lastud. Kui oleks<br />

saanud kohe taastusega alustada,<br />

oleks Pille elukvaliteet praegu juba<br />

hoopis midagi muud.”<br />

Elu võimalikkusest<br />

Külli jutustas meile, et aastaid<br />

tagasi Taanis Odense ülikoolis<br />

õppides kohtus ta ühe Pillega sarnases<br />

seisus naisega. See naine<br />

suutis pärast raskekujulist insulti<br />

“Juba mõne<br />

kuu pärast tabas<br />

perekonda uus<br />

katastroof – Pille<br />

abikaasa ootamatu<br />

surm infarkti<br />

tagajärjel.<br />

Pillest on<br />

saanud taas hea<br />

kaaslane. Milvi<br />

loodab, et jõuab<br />

ära oodata aja,<br />

mil Pille saab<br />

rääkida, mida<br />

kõike ta on<br />

vahepeal tundnud<br />

ja mõelnud.<br />

Heiko Kruusi<br />

samuti vaid silmi pilgutada. Vaatamata<br />

sellele elas ta sotsiaalmajas<br />

omaette korteris iseseisvat elu.<br />

„Ta istus ratastoolis, kenasti meigitud,<br />

pärlikee kaelas. Tema juures<br />

käisid kordamööda isiklikud abistajad.<br />

Kõik oma sisseostud, nii igapäevakaubad<br />

kui ka näiteks riided<br />

ja ehted – ta muide armastas väga<br />

ehteid –, tegi ta alati ise. Loomulikult<br />

toimus poeskäik abistaja saatel<br />

ja suhtlemine oli korraldatud<br />

nii, et abistaja näitas järjest tähestikutahvlil<br />

tähti ja naine andis õige<br />

tähe korral silmapilgutusega märku.<br />

Nii saadi sõnad kokku ja jutud<br />

„räägitud”,” kõneles Külli.<br />

„Muide, see proua oli just äsja<br />

saabunud puhkusereisilt Lõuna-<br />

Aafrika vabariigist,” jätkas Külli.<br />

„Ta kurtis küll, et pikk lennureis oli<br />

olnud väsitav, aga vaatamata sellele<br />

hakkas ta juba järgmise aasta<br />

reisi kavandama. Elust arusaamise<br />

ja suhtumise küsimused, eks ole!?<br />

Inimene ei saa oma haiguse tõttu<br />

liigutada ega rääkida, aga ta teab ja<br />

tunneb kõike nagu iga teinegi inimene.<br />

Tal on samad vajadused kui<br />

teistel. Muuhulgas vajadus kasulik<br />

olla,” jätkas Külli.<br />

Ta kuulis naiselt, et kui ühel päeval<br />

avastati, et ta suudab tahtlikult<br />

liigutada oma vasaku käe keskmist<br />

sõrme, küll õige-õige pisut,<br />

aga siiski, siis valmistati talle spetsiaalne<br />

arvuti ja sellest ajast peale<br />

hakkas ta kirjutama ajalehtedele<br />

sotsiaalhoolekande teemal artikleid.<br />

„Väga mõjusaid, sest ta teadis<br />

midagi seesugust, mida ükski<br />

spetsialist ega ajakirjanik ei tea. Ei<br />

saagi teada.” Anne Lill<br />

Pille on nüüd 45-aastane.<br />

Kolme aasta taguse<br />

ajaga võrreldes on<br />

ta elu palju muutunud.<br />

Õnnetust haigestumisest<br />

on möödas kaheksa<br />

aastat: viis neist paigalseisu<br />

ja kolm taastumist.<br />

Ei, muidugi ei ole ta voodist üles<br />

tõusnud ega liigu ka ratastoolis<br />

iseseisvalt mööda maja ringi, aga<br />

ta keha ei tõmbu enam lakkamatult<br />

looteasendisse. Lihased on<br />

saanud tugevamaks, lihasspastika<br />

on vähenenud. Ta suudab paremini<br />

neelata, hoiab juba üsna hästi<br />

pead ning jaksab ratastoolis istudes<br />

telerist pika filmi ära vaadata.<br />

Ta vastab küsimustele silmapilgutuste<br />

ja pea pööramisega.<br />

Muidugi ei suuda Pille ka nüüd<br />

veel rääkida, kuigi Milvi sõnul on<br />

ta paaril korral juba täiesti mõistetavaid<br />

sõnu lausunud. Näiteks<br />

ühel ootamatul hetkel ütles ta:<br />

„Nii vähe!” ja teinekord: „Ei tea!”<br />

Külli Roht on Milvile seletanud,<br />

et need on esialgu siiski vaid automatismid,<br />

mida viga saanud aju<br />

on justkui elatud elust „üles leidnud”<br />

ja uude ellu „läbi lasknud”.<br />

Milvi naerab, et olgu need siis kas<br />

või automatismid, mis sest et mittetahtlik<br />

kõne, aga tore on tütart<br />

kuulda neidki ütlemas. Ja eriti<br />

veel, kui need sõnapaarid kõlavad<br />

tema enda jutu juurde just õigetel<br />

kohtadel.<br />

See, et Pille saab nüüd käia taastusravis<br />

ning et hulk spetsialiste<br />

muretseb tema käekäigu pärast<br />

ning temaga järjekindlalt tegeleb,<br />

on andnud naisele suure emotsionaalse<br />

tõuke. Ta on muutunud<br />

elavamaks, aktiivsemaks ja rõõmsamaks.<br />

Kuigi endiselt füüsiliselt<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Puudega lastest olid 6577 poisid ja 3892 tüdrukud.<br />

September 2015

12 Elu lugu<br />

13<br />

Pille haigestus, kui tütreke Eliisa oli kahene. Vanaema Milvi on aga oma üleloomuliku elujõuga suutnud hoolt<br />

kanda nii halvatud tütre kui ka sirguva tütretütre eest. Heiko Kruusi<br />

nõrk, on ta ka ise tohutult motiveeritud<br />

ja pingutab kõigest väest<br />

kõige keerulisemaidki harjutusi<br />

tehes.<br />

Vähe või palju?<br />

Võib-olla on seda terve inimese<br />

mõõdupuuga mõõtes inimväärseks<br />

eluks ikkagi vähevõitu. Ent<br />

Pille alustas taastumist ju nullist.<br />

Nullist alustades on iga kübekegi<br />

edenemist tohutu saavutus. Täiesti<br />

uus elukvaliteet.<br />

Milvigi on vaimselt ja füüsiliselt<br />

hoopis teises toonuses. Ta on justkui<br />

surutise alt pääsenud, temast<br />

kiirgab uut lootust. Ta on julgem<br />

kui varem. Läheb hea meelega<br />

koos eriistmelises kärus istuva Pillega<br />

kodualeviku vahele kõndima<br />

ega tee numbrit sellest, mida keegi<br />

võib nende elust mõelda või mitte<br />

mõelda.<br />

„„Puutepunktist” see suur muutus<br />

alguse saigi!” lausub Milvi.<br />

„Esimene saade meist oli eetris<br />

täpselt Pille 43. sünnipäeval, ülemöödunud<br />

aasta 17. märtsil. Juba<br />

see saade ise oli tore sünnipäevakink,<br />

aga et pärast saadet alles tõeline<br />

kingitustesadu algab, seda ei<br />

“Sünnipäevapeol<br />

seletati<br />

lastele ära, miks<br />

Eliisa ema rääkida<br />

ei saa ning miks<br />

ta ise ei liigu, vaid<br />

suures invakärus<br />

istub.<br />

osanud ma küll uneski näha. Terve<br />

hulk inimesi võttis meiega ühendust!<br />

Kes pakkus end appi koduseid<br />

töid tegema, näiteks muru<br />

niitma või puid lõhkuma või siis<br />

lihtsalt Pillet valvama, kes pakkus<br />

raha taastusravi jaoks. Sellest kõigest<br />

meie lootusrikkam ja parem<br />

elu algaski.”<br />

Milvi räägib, et Külli Rohule jääb<br />

ta eluks ajaks terve ilmasuuruse<br />

tänu võlgu. Külli on käinud mitmel<br />

korral Pillega tegelemas, on aidanud<br />

Milvil leida ka muid taastusterapeute.<br />

Just Külli algatas Pillele<br />

uue rehabilitatsiooniplaani koostamise<br />

(kes saatest mäletab, siis<br />

esimene, läbi raskuste välja nõutud<br />

plaan lõppes ju rehameeskonna<br />

tõdemusega, et Pille puhul pole<br />

rehabilitatsiooniga mõtet vaeva<br />

näha), seisis selle eest, et spetsialistide<br />

meeskond Pille juurde koju<br />

“Milvi kinnitab<br />

veelkord, et<br />

ei pöördunud<br />

„Puutepunkti”<br />

poole kuulsaks<br />

saamise pärast, vaid<br />

ahastuse sunnil.<br />

tuleks, ning oli ise kõrval, et plaanist<br />

ikka korralik plaan saaks.<br />

Paljud tulevad appi<br />

„Nende rehaplaanidega on<br />

meil ju ikka nii, et tegevuskava<br />

saab tore, mida kõike oleks vaja<br />

teha saab kirja, aga seda tegemist<br />

ennast ei kipu ju naljalt järgnema,”<br />

ütleb Milvi muigel sui. „Aga<br />

no mõnede teenuste eest oleme<br />

selle plaani arvelt siiski saanud ka<br />

tasuda. Jälle on Külli nõu siin meile<br />

suureks abiks olnud, sest kust<br />

mina, kodune inimene, tean, kuidas<br />

täpselt rahad liiguvad või kes<br />

mille eest maksab. Külli abiga<br />

õnnestus aga meil Eesti pealt üles<br />

leida selline haigla, kus Pille-suguseidki<br />

julgetakse taastusravile võtta<br />

– Põlva haigla.”<br />

Põlvas ongi Pille ja Milvi teinud<br />

läbi juba kolm taastuskuuri.<br />

Esimese taastusravile mineku<br />

eel oli kõige suurem mure transpordi<br />

leidmine. Külli abiga uuris<br />

Milvi mitmest firmast lamaja haige<br />

transportimise võimalusi, kuid<br />

kõik seda pakkuvad ettevõtted<br />

väitsid, et sõidutavad haiget ainult<br />

koos meedikust saatjaga – aga<br />

nõnda muutub teenus paratamatult<br />

ülikalliks.<br />

„Sõiduraha oleks läinud kokku<br />

500 eurot. Ja taastusravil on samuti<br />

paratamatult omaosalust vaja<br />

maksta, mis on meil kahenädalase<br />

ravikuuri korral kahepeale kokku<br />

ligi 300 eurot. 800 eurot ühe taastuskuuri<br />

peale välja käia ületab<br />

kahjuks meie võimalused – elame<br />

ju kahest pensionist,” selgitab<br />

Milvi, miks nende esimene taastusele<br />

sõit lükkuski kuust kuusse<br />

edasi. „Vahepeal jõudis aga eetris-<br />

se järgmine „Puutepunkti” saade,<br />

kus me jälle oma mure ära rääkisime,<br />

ning ei läinudki palju aega, kui<br />

ühel hommikul sain telefonikõne:<br />

mina olen Ants Väärsi Võrumaalt<br />

ja kuulsin, et vajate invatransporti<br />

Põlvasse sõiduks,” selgitab Milvi,<br />

veel tagantjärele rõõmus ootamatu<br />

abipakkumise eest.<br />

Nüüd ongi Pille ja Milvi kõik<br />

kolm korda Antsu autoga Põlvasse<br />

ja tagasi saanud. Mees on alati<br />

minuti pealt täpne, ka sõidu maksumus<br />

on midagi muud. Sellestki<br />

taotleb Ants ise suure osa sotsiaalosakonnast<br />

kompensatsiooni<br />

korras tagasi, nii et sedajagu tuleb<br />

sõitjatel endil maksta veel vähem.<br />

Räägi inimestega!<br />

Oma kogemuste varal kinnitab<br />

Milvi, et kui olla hädas ja endal on<br />

nõu otsas, tuleks inimestega rääkida.<br />

Võimalikult paljudega, sest<br />

lahendus võib tulla sealt, kust seda<br />

kõige vähem oskaks oodata. Kui<br />

liikuda vaid n-ö loogilist rada, näiteks<br />

otsida abi üksnes tervishoiuga<br />

ja sotsiaalabiga tegelevate ametnike<br />

käest, võibki jääda kuulma vastuseid:<br />

ei ole, kahjuks ei saa aidata,<br />

pole ette nähtud jne.<br />

Ka ajakirjandust soovitab Milvi<br />

mitte peljata. Ja mitte välja teha<br />

neist, kes pärast telesaate või leheloo<br />

ilmumist nina kirtsutavad: on<br />

alles edevad, laotavad kogu oma<br />

elu rahvale parastada!<br />

Milvi kinnitab veelkord, et ei<br />

pöördunud „Puutepunkti” poole<br />

kuulsaks saamise pärast, vaid viimase<br />

ahastuse sunnil. Ja uskumatu,<br />

kui paljude heatahtlike inimestega<br />

ta on sel moel kokku saanud. Milvi<br />

toob näiteks OÜ FüsTeg füsioterapeudid,<br />

kes pikki kuid Pille juures<br />

käisid: „Sõitsid linnast kohale,<br />

töötasid Pille sõna otseses mõttes<br />

pealaest jalatallani läbi, ise nii entusiastlikud<br />

ja rõõmsad. Kevadel käisid<br />

Invarust noormehed arvutiprogrammiga,<br />

mis reageerib silmade<br />

liikumisele. Pille lahendas<br />

ülesandeid ja mängis mänge, sai<br />

väga hästi hakkama ja oli enda üle<br />

uhke. Küsisin, mis see kõik maksab,<br />

nemad vastu, et ei, nad tulid lihtsalt,<br />

et Pillet aidata ja ühtlasi tema<br />

peal proovida, kuidas seesugused<br />

programmid töötavad.”<br />

„Külli Roht ärgitas siin talvel<br />

kohalikku valla ajalehte Pillest kirjutama,”<br />

jätkab Milvi, „et las kohalik<br />

rahvas saab ka teada, kes neil<br />

siin linnas elab. Lugu ilmuski ja<br />

pärast seda tulid mitmed ja mitmed<br />

inimesed mulle linna peal<br />

ligi: oi, sul kodus selline lugu, me<br />

ei teadnudki. Soovisid tervist ja<br />

jaksu. Kindlasti on pärast seda<br />

lehelugu vähem kõõritavaid pilke,<br />

kui Pillega tänavat pidi lähen või<br />

mõnel rahvarohkel üritusel käin.”<br />

Elu on seltskonnas<br />

Tegelikult meeldib Pillele väga<br />

väljas käia ja inimeste seas olla. Kui<br />

ta veel terve oli, oli ta rõõmsameelne<br />

ja seltskonda armastav inimene.<br />

Milvi räägib, et kui nad ühes söögikohas<br />

Eliisa 10. sünnipäeva pidasid,<br />

oli ka Pille kaasas. Enne mõeldi,<br />

tõsi, päris pikalt, kas teised lapsed,<br />

Eliisa koolikaaslased ja sõbrannad,<br />

Pillet nähes ei ehmu. Või mine<br />

tea, äkki hakkab mõni pärast koolis<br />

Eliisat narrima. Aga lastele seletati<br />

ära, miks Eliisa ema rääkida ei saa<br />

ning miks ta ise ei liigu, vaid suures<br />

invakärus istub, ning sünnipäev<br />

laabus hästi. Õigupoolest kulubki<br />

ju lastele ära teadmine, et on olemas<br />

haigused ja olukorrad, mis tervelt<br />

inimeselt kõne- ja liikumisvõime<br />

võtavad. Keegi ei soovi endale<br />

sellist saatust, aga saatus enamasti<br />

inimeste soovidest ei küsi.<br />

„Kõige tähtsam on ikkagi see, et<br />

nüüd Pille juba jaksab pikki tunde<br />

seltskonnas olla. Oma juubelil<br />

istus ta lausa neli tundi ühtejärge<br />

pidulaua ääres! Kuulas aga, mida<br />

teised räägivad, ja naeris kaasa, kui<br />

midagi naljakat jutuks tuli. Ma veel<br />

küsisin ta käest, kas ta nüüd paneb<br />

kõik selle tagavaraks, mis kuuleb,<br />

ja ükskord, kui rääkima saab, räägib<br />

siis selle takkajärgi kõik välja,”<br />

ütleb Milvi naeratades.<br />

Anne Lill<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Enim puudega lapsi elab Ida-Virumaal (2041) ja Tallinnas (2014).<br />

September 2015

14<br />

Elu lugu<br />

15<br />

Põlva haiglast<br />

saime uue hingamise<br />

Enamasti kurdavad raskes<br />

seisus patsientide lähedased,<br />

et taastusravi Eestis<br />

sama hästi kui puudub.<br />

Ka Milvil oli see kogemus.<br />

Kõik muutus aga päevast,<br />

mil ta sai võimaluse<br />

minna Pillega Põlva<br />

haigla taastusosakonda.<br />

Enne esimest korda Põlvasse<br />

taastusravile minekut oli Milvi<br />

parajalt pabinas. Milvi oli tütre haigestumisest<br />

alates liiga palju kuulnud<br />

meedikutelt lootusetuid hinnanguid,<br />

abistamise soovi asemel<br />

põhiliselt tõrjuvat hoiakut.<br />

Julgust lisas küll see, et vähemalt<br />

telefoni teel suheldes, kui ravile<br />

minekut alles kokku lepiti, tundusid<br />

sealsed tohtrid igati koostöömeelsed<br />

ja sõbralikud. „Nad<br />

mõtlesid esimesest hetkest meiega<br />

kaasa ja hakkasid ise lahendusi<br />

otsima, kuidas meie seal viibimist<br />

kõige mõistlikum korraldada<br />

jne. Mina ei oleks ju selle peale<br />

ilmaski tulla osanud, et ka ma ise<br />

võiksin olla raske haige hooldajana<br />

väärt üht taastuskuuri. Haigekassa<br />

rahastamise reeglite järgi pole ju<br />

samuti sellist asja ette nähtud. Aga<br />

nemad olid selle kõik juba meie<br />

logopeedi Külli Rohuga läbi arutanud<br />

ja nii pakuti mulle välja võimalus,<br />

et ma ei tule haiglasse üksnes<br />

kui Pille hooldaja, vaid saan<br />

ise samuti taastusravi,” meenutab<br />

Milvi oma suurt üllatust.<br />

Tagantjärele naerab ta tookordse<br />

pabistamise üle. Juba järgmisel<br />

korral sõitis ta Põlvasse nagu<br />

vanade sõprade juurde. Mitte üksnes<br />

arstid ja Pillega tegelenud terapeudid<br />

ei tervita neid igal taaskohtumisel<br />

sõnadega: „Oi, tere, teie<br />

jälle siin!”, vaid seda teevad kõik<br />

haigla töötajad.<br />

Milvi ja Pille päevaprogramm<br />

Põlva haiglas on väga tihe. Hommikul<br />

kell seitse üles, kella kaheksaks<br />

söödud ja korda ning siis järgneb<br />

kella neljani üks teraapia teisele,<br />

vaid lõunapaus jääb vahele. Iga<br />

päev tegelevad Pillega füsioterapeudid,<br />

kahekesi koos. Lisaks massaaž,<br />

tegevusteraapia, muusikaja<br />

psühhoteraapia ning logopeedi<br />

tunnid.<br />

„Mina ise saan võimlemist, vesivõimlemist,<br />

massaaži, lisaks nõustamist,<br />

kuidas Pillet hooldades<br />

enda tervist säästa,” räägib Milvi.<br />

Ta kiidab, et pealtnäha imelihtsatest<br />

nõuannetest on tal hiljem<br />

kodus palju abi olnud. „Ise ei oska<br />

ju alati pisiasju tähele panna, kulutad<br />

mõttetult oma energiat, vaimu<br />

ja keha,” ütleb ta.<br />

Tõeline taastusravi<br />

Milvi räägib, et Pillega tuleb alailma<br />

ette olukordi, kus ta hakkab<br />

kõva häälega röökima. „Tavaliselt<br />

tormasin siis ikka kohe teda<br />

rahustama. Emana saan ju aru, kui<br />

suurt pinget Pille ise oma seisus<br />

peab taluma. Aga ega minu rahustamisest<br />

pole sel puhul abi olnud,<br />

see teeb tavaliselt asja ainult hullemaks.<br />

Ja mis seal salata, kui ta ikka<br />

karjub täiest rinnast, käib see mul<br />

kõrvust ja pealuust läbi ja muidugi<br />

ajab see närvi. Haigla psühholoog<br />

aga õpetas, et kui Pille hakkab karjuma<br />

ja on järele kontrollitud, et tal<br />

tegelikult midagi viga pole, midagi<br />

pole juhtunud, siis tuleb hoopis teise<br />

tuppa minna ja lasta tal omapead<br />

olla. Nüüd nii teengi. Toimib!”<br />

Logopeedi käest sai aga Milvi<br />

nõu, kuidas Pillet õigemini sööta<br />

ja joota, nii et toit ja jook hingetorru<br />

ei valguks, kus see omakorda<br />

võib põletike teket põhjustada.<br />

Ja füsioterapeudid õpetasid<br />

selgeks võtted, kuidas Pillet istuli<br />

tõsta ja jälle lamama sättida nii, et<br />

Pillel oleks mugav ja ka Milvi selg<br />

viga ei saaks. Koduse harjutuskava<br />

sai Milvi kaasa nii enda kui ka Pille<br />

jaoks, koos üksikasjalike juhistega,<br />

kuidas üht või teist harjutust teha.<br />

„Tegevusterapeut võttis üksipulgi<br />

kõik minu igapäevased toimetused<br />

läbi! Sain aina ja uuesti teada,<br />

et olen seni täiesti valesti elanud!”<br />

räägib Milvi. „Näiteks küsis<br />

ta minu käest, kuidas ma pesu kuivama<br />

panen. No igapäevane lugu:<br />

võtan pesukausi, lähen õue, panen<br />

kausi maha ja hakkan pesutükke<br />

nöörile riputama. Tema ütleb:<br />

vaat, nüüd sa enam seda pesukaussi<br />

maha ei pane! Tood tooli<br />

ja paned tooli peale. Kas või kõnnid<br />

rohkem, käimine on igal juhul<br />

terviseks, aga asjatut küürutamist<br />

pole vaja. Ja jälle – küll on hea!<br />

Samamoodi Pille tooli panekuga.<br />

Ikka võtsin enne jalutsid ja käetoed<br />

küljest ja panin need põrandale<br />

maha. Ja kui raske oli mul<br />

neid sealt põrandalt siis üles korjata,<br />

selg niigi haige. Nüüd ma tean,<br />

et need tuleb panna Pille voodi<br />

peale või mujale kõrgemale, et mul<br />

poleks vaja neid võttes küürutada.”<br />

Milvi meelest on Põlvas väga<br />

hea ka see, et lisaks taastusravile<br />

saab vajadusel konsulteerida teiste<br />

eriarstidega. Milvi ise sai nii<br />

käia silmaarsti juures ja Pille vaatas<br />

läbi naistearst. „Mõelda vaid,<br />

missugune tegemine oleks meil<br />

kodus olnud Pillega günekoloogilisse<br />

kontrolli minek! Kõigepealt<br />

oleks tulnud otsida naistearst, kes<br />

on valmis lamajat haiget konsulteerima,<br />

siis korraldada invatransport.<br />

Edasi – kes teab mis korrusel<br />

kabinet asub, kes teda siis tassib,<br />

kes läbivaatustooli tõstab ... terve<br />

takistusriba oleks tulnud läbida!<br />

Aga seal öeldi lihtsalt: te olete<br />

nagunii juba siin, miks siis mitte<br />

see asi ära teha?!” räägib Milvi.<br />

Aldo Luud (Õhtuleht)<br />

Meeskonnatöö elukvaliteedi<br />

parandamiseks<br />

Põlva haigla taastusraviosakonnas<br />

on ametis kolm taastusraviarsti,<br />

kes on taastusmeeskondade<br />

juhid ja patsientide<br />

ravi koordinaatorid. Olemas on ka<br />

füsioterapeudid, tegevusterapeudid,<br />

logopeedid, psühholoogid ja<br />

neuropsühholoog. Viimati liitus<br />

meeskonnaga muusikaterapeut.<br />

See on tugev meeskond. Põlva<br />

on suhteliselt väike koht, aga meil<br />

on asukohaga vedanud. Tartu on<br />

meist kõigest poolesaja kilomeetri<br />

kaugusel ja päris mitu meie taastusmeeskonna<br />

spetsialisti käibki<br />

tööle Tartust. Nad ei ole kõik veel<br />

isegi ülikooliõpinguid lõpetanud,<br />

meil on siin magistrante, paar inimest<br />

on ka doktorantuuris ja nad<br />

töötavad meil õpingute kõrvalt<br />

osalise koormusega.<br />

Osakonna juhatajana leian, et see<br />

on väga hea, et meil on meeskonnas<br />

palju noori, kes on uuele avatud<br />

ja õpingute kaudu hästi kursis uue<br />

infoga taastusravi valdkonnas. Teisest<br />

küljest on meil kogenud spetsialiste.<br />

Need kaks poolt täiendavad<br />

ja rikastavad teineteist ning just<br />

seetõttu on meil siin küllalt head<br />

võimalused teha väga korralikku ja<br />

kvaliteetset meeskonnatööd.<br />

Pillel on neuroloogilised probleemid<br />

ja ta on käinud meil funktsioone<br />

toetaval taastusravil. Nagu ikka<br />

algas töö Pillega funktsionaalsete<br />

probleemide väljaselgitamisest.<br />

Uurisime järele, mis on ta tugevad<br />

küljed ja missuguste ressursside<br />

peale saame hakata oma tööd üles<br />

ehitama. Praegu on Pillel kindlasti<br />

üks tähtsamaid ülesandeid neelamise<br />

parandamine, kommunikatsioon,<br />

ka asendiravi, füsioteraapias<br />

aga kontraktuuride (spastilisusest<br />

tulenev lihaste ja liigeste lühenemine<br />

– toim) vältimine, kuna need<br />

sellise raske seisundi korral paratamatult<br />

kipuvad tulema. Kuna Pille<br />

funktsionaalsed probleemid on<br />

väga suured, siis näiteks füsioterapeudid<br />

tegelevad temaga alati<br />

kahekesi koos.<br />

Kõige selle eesmärk, mis me taastusravis<br />

Pillega teeme, on tema elukvaliteedi<br />

parandamine. Ka väike<br />

tulemus on selle töö juures Pille<br />

jaoks väga suur saavutus. Adekvaatsete<br />

tõenduspõhiste soovituste<br />

andmine Pille emale on samuti<br />

väga tähtis töölõik – et Pille hooldamine<br />

oleks ta enda erivajadusi<br />

arvestades võimalikult sobiv ja jõukohane.<br />

Tiina Tammik<br />

Põlva haigla<br />

taastusraviosakonna<br />

juhataja<br />

edasiminek on tulnud kiirelt<br />

Pillega töötades oli minu kõige<br />

esmane eesmärk neelamise<br />

korrigeerimine. Neelamine<br />

on elutähtis funktsioon ning<br />

kohe, kui olin Pillega kohtunud<br />

ja esimese hindamise läbi viinud,<br />

oli põhjust kahtlustada, et tal on<br />

neelamisfunktsiooni häire. Et kõik<br />

oleks selge, tellisime Pillele neelamisfunktsiooni<br />

uuringu, mida<br />

tehakse Ida-Tallinna keskhaiglas.<br />

Minu kui logopeedi jaoks oli äärmiselt<br />

hea, et sain ka ise uuringu<br />

tegemise ajal kohal olla. Pille ema<br />

osales samuti uuringul. Kui üldse<br />

neelamisest rääkida, siis see, mida<br />

me inimest vaadeldes silmaga näeme,<br />

ei anna veel tema neelamisest<br />

täit selgust. Kui patsiendil on<br />

närvikahjustused, võib neelamine<br />

olla häiritud ja siis näiteks jäävad<br />

toidujäägid talle häälepaeltele<br />

või valgub toit hingamisteedesse<br />

jne. Tegemist on keerulise mehhanismiga<br />

ning kui selles on midagi<br />

valesti, takistab see normaalset<br />

elu ja taastumist. Aga spetsiaalse<br />

uuringuga on võimalik jälgida iga<br />

detaili selles protsessis.<br />

Uuringul saimegi kinnitust,<br />

et meie kahtlused vastavad tõele<br />

ning Pille neelamine on tõepoolest<br />

häiritud. Minu töö jaoks on oluline,<br />

et saan nüüd uuringu tulemuste<br />

põhjal palju täpsemalt planeerida<br />

Pille neelamishäire teraapiat.<br />

Ka Milvi sai uuringu läbi viinud<br />

logopeedilt Riina Eomaalt juhiseid,<br />

mida peaks Pille toitmisel<br />

igapäevaselt silmas pidama.<br />

Teine valdkond minu töös Pillega<br />

on suhtlemine. Kuna Pille ei saa<br />

end kõnes väljendada, olen temaga<br />

suhtlemiseks leidnud mitmesuguseid<br />

abivahendeid, kasutan näiteks<br />

sõnakaarte, piktogramme.<br />

Siinjuures on mulle jälle suureks<br />

abiks Pille ema, kes aitab tõlgendada<br />

Pille kehakeelt, hääletooni jne.<br />

Milvi kiituseks peab ütlema, et ta<br />

on väga toetav ja väga-väga motiveeritud<br />

kogu seda tohutu mahuga<br />

tööd tegema. Mida iganes ma Pillega<br />

teraapiatundides teen, olgu näomassaaž,<br />

suu tundlikkuse stimuleerimine<br />

jääpulgaga jne, on Milvi alati<br />

kõrval ja uurib, et ma talle seda<br />

samuti näitaks, kuidas ma midagi<br />

teen, mis mõju sellel on jne.<br />

Mis on kõige rõõmustavam: me<br />

pole ju saanud Pillega veel väga<br />

kaua tööd tehagi, aga edasiminekut<br />

on juba märgata. Oleme huviga<br />

valmis Pillega edasi töötama.<br />

Saima<br />

Salomon<br />

Põlva haigla<br />

logopeederipedagoog<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Puudega inimesi on kõige vähem Hiiumaal: 43 last ja 641 täiskasvanut. September 2015

16 Kogemus<br />

17<br />

Töö plahvatusohtlike<br />

klientidega. Norra kogemus<br />

Loe Kairi Kuuri eelmist Norra<br />

kogemuse artiklit „Puuetega<br />

lapsed elavad osa aega hoiukeskustes”<br />

2013. aasta maikuu<br />

Puutepunktidest (nr 18).<br />

Kairi Kuur on õppinud<br />

Oslo ülikoolis tegevusterapeudiks<br />

ja töötanud<br />

aastaid Norras vaimupuudega<br />

noortega,<br />

puutudes pea igapäevaselt<br />

kokku ka probleemse<br />

käitumise juhtumitega.<br />

Siin jagab ta kogemusi,<br />

mis võiksid abiks olla ka<br />

Eestis.<br />

Enne Norrasse õppima ja tööle minekut Rakvere haiglas töötanud Kairi<br />

Kuur on seda meelt, et kõik puuetega inimeste asutused peaksid olema<br />

riiklikult rahastatud, sest nende kliendid on riigi kodanikud. Erakogu<br />

Idee kirjutada see artikkel tekkis<br />

mul lugedes maikuu Puutepunkte,<br />

kus see teema tõstatus<br />

seoses Autistika keskusega. Võib<br />

ainult heameelt tunda, et ka Eestis<br />

hakatakse rohkem tähelepanu<br />

pöörama autismile ja vaimupuude<br />

ning psüühikahäiretega inimestele,<br />

kelle iseärasusi on vaja arvestada.<br />

Nüüd on aga vaja palju tööd,<br />

et õiget abi hakkaksid saama kõik,<br />

kes seda vajavad.<br />

Norras paneb seadus üsna konkreetselt<br />

paika selle, millised õigused<br />

on psüühilise (vaimse) arengu häirega<br />

(norra k psykisk utviklingshemmet)<br />

inimestel ning milline reeglistik<br />

kehtib nendega tegelevatele töötajatele.<br />

Olin pisut hädas selle termini<br />

tõlkimisega eesti keelde. Eesti<br />

seadustes kasutatakse nimelt ühtset<br />

mõistet „psüühikahäirega inimene”,<br />

minu jaoks seostub see aga<br />

eelkõige depressiooniga, hirmudega<br />

jms, millega ei pruugi kaasneda<br />

vaimset mahajäämust ega intellektipuuet.<br />

Kõik, mida ma järgnevalt<br />

kirjeldan, kehtib aga Norra seaduste<br />

alusel nende inimeste kohta, kellel<br />

on vaimupuue või siis autism,<br />

hüperaktiivsus, Downi sündroom<br />

jne, millega on kaasnenud vaimse<br />

arengu mahajäämus. Seega ma<br />

kasutan selles artiklis vaimse arengu<br />

häire mõistet. Norra seadustes<br />

jaotatakse vaimse arengu häire neljaks<br />

raskusastmeks: kerge, keskmine,<br />

raske ja sügav.<br />

Iseseisev elu<br />

Mina töötasin miljööterapeudina<br />

kollektiivelamus, kus elas<br />

kaheksa vaimupuudega klienti<br />

vanuses 18–30 eluaastat. Neist<br />

igaühel oli oma korter, mis koosnes<br />

elu- ja magamistoast, köögist,<br />

vannitoast, koridorist ning kahest<br />

väikesest panipaigast. Lisaks olid<br />

hoones ühised ruumid kõigi elanike<br />

jaoks: saun, telerituba ja tegevuste<br />

tuba.<br />

Igal kliendil oli oma töötaja, kes<br />

teda juhendas, tal tegevustes osaleda<br />

aitas ja teda vajadusel abistas.<br />

Kolmel elanikul oli päevasel<br />

ajal, kella 7.15–22.30, kaks töötajat,<br />

sest neil tuli probleemset käitumist<br />

sageli ette. Kõigil neil kolmel<br />

oli diagnoositud vaimse arengu<br />

häire keskmine aste, lisadiagnoosideks<br />

oli ühel autism (Alf),<br />

teisel hüperaktiivsus (Marie) ning<br />

kolmandal hüperaktiivsus ja Downi<br />

sündroom (Olav). Nende kõigi<br />

intellektuaalne tasand vastas<br />

2–4-aastase lapse tasemele. Füüsiliselt<br />

olid kõik elanikud normaalse<br />

arenguga ja hea tervisega.<br />

Seega oli kaheksa kliendi peale<br />

majas päevasel ajal 11 töötajat<br />

kahes vahetuses. Hommikune<br />

vahetus andis töö õhtusele vahetusele<br />

üle kell 14.45. Öösel oli majas<br />

kolm töötajat, kellele võis lisanduda<br />

vajadusel personaalne öövaht<br />

mõnele rahutule kliendile.<br />

Elukvaliteet<br />

Vaimse arengu häirega inimestega<br />

töötades on kõige keerulisem<br />

just see, et neil võib ette tulla<br />

probleemset ja ettearvamatut käitumist.<br />

See võib olla tingitud paljudest<br />

asjaoludest. Mõnele neist<br />

võib olukorda tagantjärele analüüsides<br />

leida põhjuse, teised aga jäävadki<br />

mõistetamatuks. Sellist tüüpi<br />

käitumist, mis kujutab ohtu nii<br />

inimesele endale kui ka teistele,<br />

võib ette tulla igas eluvaldkonnas.<br />

Personali eesmärgiks sellise<br />

kliendiga töötades on tema elukvaliteedi<br />

parandamine, tema iseotsustamise<br />

suurendamine, tema<br />

valikute toetamine ja iseseisvuse<br />

suurendamine nii palju, kui see<br />

on igapäevaelus võimalik. Praktikas<br />

aga ei ole need eesmärgid alati<br />

teostatavad, sest kokkupuutes<br />

ümbritsevaga, ka teiste klientidega,<br />

tuleb sageli ette konflikte, tekivad<br />

piirangud ning võib ilmneda<br />

negatiivseid emotsioone.<br />

Sellises olukorras reageerivad<br />

kliendid tihtipeale rünnakuga,<br />

enesevigastamisega või asjade lõhkumisega.<br />

Suur osa päevast võib<br />

kuluda kliendi käitumise ohjeldamisele<br />

ning see omakorda võtab<br />

ära aja ja jõu tegeleda positiivsete<br />

tegevustega.<br />

Selleks, et niisuguseid olukordi<br />

vähem juhtuks, peavad töötajad<br />

enne tegutsemist pikalt ette<br />

mõtlema, planeerima, ennetama,<br />

kohandama ümbrust ja ümbritsevat<br />

keskkonda vajadustele.<br />

Ennetamine<br />

Ennetamise ja kohandamisega<br />

töötatakse välja meetmed, et<br />

probleemset käitumist ära hoida.<br />

Siia alla kuuluvad nii personali<br />

juhendamine ja korralik väljaõpe<br />

kui ka kliendi otsene juhendamine<br />

päevaplaanide, nädalaplaanide,<br />

tuttava keskkonna, nõudmiste<br />

kohandamise jm moel. Peamine<br />

ennetamise ja kohandamise moto<br />

meie töös võiks olla: kulutame<br />

vähem aega tulekahju kustutamiseks<br />

ja rohkem aega sellele, et tulekahju<br />

ei tekiks.<br />

Selle asemel et mitte keskenduda<br />

ainuüksi agressiivsele käitumisele<br />

ja selle ohjeldamisele, on<br />

vaja pöörata hästi palju tähelepanu<br />

positiivsetele perioodidele, kui<br />

klient on rahulolev oma keskkonnas.<br />

Head ennetamistööd tehes<br />

tekib aga palju küsimusi, mille üle<br />

võiks mõelda ja millest lähtudes<br />

tegutseda. Siin on mõned küsimused,<br />

mis aitavad mõista ennetustööd:<br />

Kas personal, kes kliendiga<br />

töötab, on ühtne ja stabiilne<br />

(vähe inimesi, samad inimesed)?<br />

Kas uute töötajate väljaõpe<br />

enne töötama asumist on<br />

korralik?<br />

Kas personal arvestab kliendile<br />

nõudmisi esitades tema<br />

vaimse arengu tasemega? Ehk kas<br />

töötajad tahavad, et klient teeks<br />

nii, nagu nemad soovivad, või<br />

peaksid töötajad vajadusel oma<br />

käitumist muutma?<br />

Kas teenuseosutajal on välja<br />

töötatud reeglid väljakutsuva/probleemse<br />

käitumise peatamiseks?<br />

Kas kliendi agressiivse käitumise<br />

põhjuseks võivad<br />

olla üldtervisega seotud faktorid<br />

(nt allergia, hambavalu)?<br />

Kuidas on ümbrus kohandatud<br />

kliendile (värvid, valgus,<br />

müra jne)?<br />

Kas kliendil on võimalik ise<br />

teha oma elu puudutavaid<br />

valikuid?<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Kõigist puudega inimestest ligi 80 000 on vanaduspensionärid. September 2015

18 Kogemus<br />

19<br />

Norra on ligi kuus korda Eestist rikkam riik ja seal on sotsiaalsüsteemis ka pidevat kõrvalabi ja järelevalvet vajavatele<br />

puuetega inimestele tagatud omaette korterid. Eestis võiks aga Norra süsteemist eeskujuks võtta eelkõige<br />

hoolivat suhtumist ja hästi toimivaid töömeetodeid. Kairi Kuuri erakogu<br />

Tähelepanelikkus<br />

Need olid ainult mõned näited,<br />

mille üle arutlemine võib viia heade<br />

tulemusteni. Kuigi rutiini ja<br />

reeglite väljatöötamine võib võtta<br />

kaua aega, on üsna kindel, et suures<br />

plaanis tagab see parema elukvaliteedi<br />

kliendile, aga ka parema<br />

töökeskkonna personalile.<br />

Võtame näiteks Marie nädalaplaani.<br />

Marie teab, et ta külastab<br />

oma vanemaid igal neljapäeval,<br />

see on ka tema nädalaplaanis kirjas<br />

väikese maja kujutisena. Vahel<br />

aga juhtub, et vanematel on neljapäeval<br />

midagi muud ees ja külastuspäeva<br />

tuleb muuta. Siis on esimene<br />

asi teha muutus ka Marie<br />

nädalaplaani – tõsta majakene<br />

õigele päevale. Kui info ei liigu või<br />

töötajal ei ole korralikku väljaõpet,<br />

mille tõttu jääb plaan muutmata,<br />

reageerib Marie kohe probleemse<br />

käitumisega. Seega on personali<br />

võimuses probleemi vallandumist<br />

vältida.<br />

Kuigi ennetustöö aitab ära hoida<br />

palju probleemset käitumist, ei<br />

ole probleemide teke välistatud.<br />

Juhul kui klient satub näiteks olukorda,<br />

mis on talle tundmatu, siis<br />

märkab teda hästi tundev töötaja<br />

vahel juba väikestest märkidest, et<br />

tekkida võib väljakutsuvalt reagee-<br />

“Põhimõte<br />

on, et kulutame<br />

vähem aega<br />

tulekahjude<br />

kustutamiseks<br />

ja rohkem<br />

aega sellele, et<br />

tulekahju ei tekiks.<br />

rimise oht. Näiteks muutub klient<br />

rahutuks, tema näoilme muutub,<br />

ta tõmbub tagasi, tõstab häält jne.<br />

Siinkohal võib jälle esitada küsimusi:<br />

Kas abi võiks olla kliendi<br />

tähelepanu millelegi muule<br />

suunamisest?<br />

Kas on võimalik sellest<br />

kohast lahkuda?<br />

Kas aidata võiks olukorra<br />

põhjalik selgitamine?<br />

Mida proovib klient personalile<br />

väljendada, mis on<br />

tema soov?<br />

Kui suhtuda kliendi reageeringusse<br />

tähelepanelikult, siis õnnestub<br />

sageli vältida probleemset käitumist,<br />

mis oleks tõenäoliselt tekkinud,<br />

kui personal ei oleks kliendi<br />

olekule tähelepanu pööranud ja<br />

selle alusel tegutsenud.<br />

Võtame näite. Olavi juurde<br />

tuleb täna uus töötaja, keda<br />

ta pole kunagi näinud, ja hakkab<br />

temaga hoogsalt vestlema. Kohe<br />

on näha, et Olav muutub rahutuks,<br />

ta oksendab vaibale, tahab<br />

uut töötajat piimaklaasiga visata<br />

jne. Õnneks on läheduses teine<br />

töötaja, keda Olav tunneb hästi.<br />

Siinkohal peab Olavit tundev<br />

töötaja haarama ohjad ja tegema<br />

otsuse, kuidas olukord lahendada<br />

nii, et Olav ennast hästi ja turvaliselt<br />

tunneks ning probleemne<br />

käitumine ei eskaleeruks. Mõistlik<br />

otsus on, et esimesel päeval uus<br />

töötaja ainult jälgib, kuidas tema<br />

kolleeg Olaviga tegeleb ja suhtleb.<br />

Olukorda selgitatakse ka Olavile.<br />

Olavi tähelepanu liigub uuele<br />

tegevusele ja probleemne käitumine<br />

taandub.<br />

Või teine näide. Alf on autist, kellel<br />

puudub kõne, nii et kogu suhtlemine<br />

toimub pildisüsteemi abil. Et<br />

Alf tunneks end turvaliselt, peavad<br />

igapäevategevused, nagu ülestõusmine,<br />

pesemine, söömine, kooli<br />

minek, olema täpselt ühesugused<br />

ja läbi viidama ühesuguses järjekorras.<br />

Samuti peavad Alfi toas<br />

olema kõik asjad sama koha peal.<br />

Kui töötaja juhuslikult liigutab näiteks<br />

mõnda juhet, siis reageerib Alf<br />

endale rusikaga pähe tagumisega,<br />

kõvahäälse nutuga, ja Alfi päev on<br />

rikutud. Seda teades on töötajatel<br />

üsna lihtne tagada, et Alfil ei vallanduks<br />

probleemset käitumist.<br />

Kaalumine<br />

Kuigi meie töö eesmärgiks on<br />

ennetada probleemset käitumist<br />

ehk kohandada ümbrust ja osata<br />

lugeda kliendi väljendusi õigeaegselt,<br />

on väga tähtis teada ka seda,<br />

mida teha, kui klient kõigele vaatamata<br />

agressiivselt reageerib.<br />

Selliste olukordade jaoks välja<br />

töötatud meetmete eesmärgiks on<br />

ära hoida või vähendada vigastusi,<br />

mida klient võib põhjustada nii<br />

endale kui ka teistele, samuti varalist<br />

kahju. Tähtis on proovida lõpetada<br />

tekkinud olukord võimalikult<br />

ruttu, nii et tavategevused võiksid<br />

jätkuda. Paljud arvavad, et klienti<br />

peaks ka karistama selle eest, et ta<br />

aru saaks ning ei teeks seda uuesti.<br />

Siin peab aga olukorda kaaluma,<br />

sest alati ei tea klient isegi, miks<br />

ta nii käitus. Siin on palju faktoreid,<br />

näiteks kliendi intellektuaalne<br />

vanus jne, mis teeb paljudel juhtudel<br />

karistamise mõttetuks.<br />

Mõned nõuanded töötajale, kui<br />

probleemne olukord on tekkinud:<br />

Keskendu täielikult „siin ja<br />

praegu” olukorrale.<br />

Juhenda klienti, mida too<br />

peab tegema, mitte mida ta<br />

ei peaks tegema.<br />

Räägi<br />

rahulikult.<br />

Jälgi oma kehahoiakut, asukohta,<br />

pilku.<br />

Vajadusel kasuta jõudu/kinnihoidmist<br />

– Norras on see<br />

seadusega väga täpselt reguleeritud.<br />

Kõige selle jaoks peab personal<br />

olema ette valmistatud. Jõu (kinnihoidmise)<br />

kasutamine nõuab korralikku<br />

väljaõpet, see ongi plahvatusohtlike<br />

klientidega töötamise<br />

eelduseks. Oluline on, et enne<br />

jõu kasutamist oleks läbi proovitud<br />

kõik teised võimalused olukorra<br />

ärahoidmiseks.<br />

Siin mõned näited. Vahel võib<br />

olla abi nii lihtsast asjast nagu personali<br />

vahetus. Näiteks Marie on<br />

mingil põhjusel nii ärritunud, et<br />

viskab oma CD-mängija vastu seina<br />

puruks, haarab töötajal juustest<br />

või riietest ja tirib täie jõuga. Tegevus<br />

toimub Marie korteris. Sellises<br />

olukorras on tihti abi olnud sellest,<br />

et enne kui hakatakse Mariet kinni<br />

hoidma, vahetatakse töötajaid.<br />

“Jõu<br />

kasutamine<br />

nõuab korralikku<br />

väljaõpet, see on<br />

plahvatusohtlike<br />

klientidega<br />

töötamise eeldus.<br />

Marie probleemne käitumine peatub<br />

sel juhul enamasti momentselt.<br />

Teine näide on Olavi kohta. Olav<br />

ei soovi täita mõnd korraldust,<br />

muutub tigedaks ja sülitab töötaja<br />

suunas. Töötaja palub Olavil<br />

minna magamistuppa ja tulla tagasi<br />

siis, kui tal on jälle parem tuju.<br />

Pärast mõne hetke kestvat tigetsemist<br />

magamistoas tuleb Olav tagasi<br />

elutuppa, nagu poleks midagi<br />

juhtunudki. Kui personal ei oleks<br />

teadnud, kuidas tuleks Olavi probleemse<br />

käitumise korral tegutseda,<br />

lõppenuks olukord jõu kasutamise<br />

ja Olavi kinnihoidmisega. Tema<br />

käitumist teades on võimalik toime<br />

tulla palju lihtsamalt. Töötajatelt<br />

eeldab see aga järjekindlat<br />

tööd oma klientidega, aga samuti<br />

head omavahelist koostööd.<br />

Kairi Kuur<br />

kairi.kuur@hotmail.com<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Võrumaal elab 333 puudega last ja 4380 puudega vanaduspensionäri. September 2015

20<br />

Kogemus<br />

21<br />

Norras lubab seadus<br />

klienti füüsiliselt takistada<br />

Norras reguleerib jõu<br />

(ehk sunduse) kasutamist<br />

seadus ja see on lubatud<br />

ainult äärmuslikel juhtudel,<br />

kui kõik muud võimalused<br />

on läbi proovitud.<br />

Jõu kasutamise all mõeldakse olukorda,<br />

kus töötajad hoiavad klienti<br />

lühiajaliselt füüsiliselt kinni, et takistada<br />

teda, tema vastumeelsusest<br />

hoolimata, midagi tegemast, millel<br />

on halvad ja ohtlikud tagajärjed<br />

temale endale, teistele inimestele või<br />

varale. Selline teguviis on lubatav<br />

vaid siis, kui see on ainuke võimalus<br />

probleemset käitumist peatada ehk<br />

muud ei ole enam üle jäänud.<br />

Samuti peab olema tegu hädaolukorraga<br />

– seaduses on määratletud,<br />

et klienti tuleb takistada,<br />

kui tema käitumine tekitab tõsiste<br />

tagajärgedega hädaolukorra:<br />

Füüsiline vigastus, mille<br />

klient tekitab iseendale,<br />

näiteks torge silma, kõrva või muu<br />

enesevigastamine, mille tagajärjeks<br />

on valu, vigastus, mis tekitab<br />

verejooksu jne.<br />

Füüsiline vigastus teisele<br />

kliendile, töötajale või<br />

juhuslikule inimesele, näiteks kallaletung,<br />

löömine, juustest kiskumine,<br />

muu vägivald.<br />

Suur materiaalne kahju<br />

kliendi enda varale, näiteks<br />

hinnaliste asjade lõhkumine.<br />

Suur materiaalne kahju<br />

teiste varale, näiteks töötajate<br />

prillide purustamine vms.<br />

Personali või teiste inimeste<br />

alandamine, näiteks inimeste<br />

peale sülitamine, väljaheitega<br />

seinte määrimine, ähvardav käitumine,<br />

seksuaalne lähenemine.<br />

Sotsiaalselt alandav käitumine,<br />

näiteks onaneerimine<br />

avalikus kohas, mittesöödavate<br />

asjade söömine jne.<br />

Näiteks klient istub diivanil ja<br />

personal hoiab tal käsi kinni, et ta<br />

ei saaks lüüa. Või hoitakse agressiivset<br />

klienti põrandal kinni niikaua,<br />

kui ta rahuneb.<br />

Samas ei tohi klienti kinni hoida<br />

kauem, kui see on hädavajalik<br />

(näiteks tema rahunemiseni). Füüsiline<br />

kinnihoidmine ehk jõu kasutamine<br />

on lubatav sellisel määral,<br />

et see ei põhjusta kliendile valu ega<br />

vigastusi. Tavaliselt osaleb sellises<br />

olukorras kaks töötajat.<br />

Spetsiaalne treening<br />

Selleks, et hädaolukorras füüsilist<br />

jõudu kasutada, peab töötajatel olema<br />

korralik väljaõpe. Terapeutidelt<br />

ja nii palju kui võimalik ka teistelt<br />

töötajatelt nõutakse spetsiaalse kursuse<br />

läbimist, kus räägitakse kõigest<br />

sellest, mida eelnevalt on kirjeldatud.<br />

See tähendab, et personal peab<br />

oskama ja suutma kasutada kõiki<br />

muid lahendusi kliendi rahustamiseks<br />

enne, kui asi niikaugele läheb,<br />

et tekib hädavajadus füüsilist jõudu<br />

kasutada. Seaduse järgi võib jõudu<br />

kasutada ainult siis, kui on tekkinud<br />

tõeline hädaolukord.<br />

Samuti peaks meeskonnas olema<br />

töö korraldatud nii, et uutele töötajatele<br />

annavad kõigepealt korraliku<br />

väljaõppe pikema staažiga<br />

töötajad, kes on vastava kliendiga<br />

kokku puutunud. Nagu kirjeldasin,<br />

siis Norras töötab plahvatusohtlike<br />

klientidega alati kaks töötajat, kellest<br />

üks on alati kogenud. Kunagi ei<br />

tööta ühes vahetuses kaks uut inimest,<br />

kes on just tööd alustanud.<br />

Samuti toimus meil rutiinselt korra<br />

nädalas enesekaitsekursus töötajatele,<br />

kes puutuvad kokku agressiivsete<br />

klientidega. Sellel kursusel<br />

õpiti kasutama ja harjutati tehnikaid,<br />

näiteks kuidas klienti hoida<br />

põrandal kinni selliste võtetega, mis<br />

ei tekitaks valu ega vigastusi. Samuti<br />

võeti seal läbi olukorrad, mis olid<br />

tekkinud, ja arutati, millised olnuksid<br />

optimaalsed lahendused.<br />

Ja siis veel üks oluline nüanss,<br />

mis ei ole küll seaduses kirjas, aga<br />

eluliselt tähtis: klienti ei hoita kinni<br />

kunagi tema enda voodis, sest<br />

voodi on koht, kus magatakse, ja<br />

seal ei tohi inimesel olla hirmu.<br />

Dokumenteerimine<br />

Seadus määrab, et igasuguse<br />

füüsilise jõu kasutamine, kui see<br />

on toimunud, peab olema dokumenteeritud.<br />

Dokument jõu kasutamisest<br />

kliendi suhtes (kui kõik<br />

muud alternatiivid on läbi proovitud)<br />

koostatakse kohe pärast seda,<br />

kui olukord on lahenenud – seda<br />

teeb töötaja, kes on vahejuhtumis<br />

osalenud. Dokument koosneb<br />

neljast leheküljest ja seal on kirjas<br />

järgnev:<br />

Isikuandmed: kliendi nimi,<br />

isikukood, aadress.<br />

Kuupäev, koht ja aeg. Kas<br />

juhtum toimus õues või siseruumis,<br />

kus täpselt.<br />

Kliendi diagnoos. Vastav<br />

seadustik kehtib ainult nende<br />

puuetega inimeste kohta, kellel<br />

on üheks diagnoosiks vaimse<br />

arengu häire. Lisada tuleb ka teised<br />

diagnoosid.<br />

Personali andmed, kes<br />

situatsioonis osalesid, näiteks<br />

assistent, terapeut, kui kaua<br />

töötanud antud töökohal jne.<br />

Kirjeldus situatsioonist,<br />

mis eelnes sellele, et personal<br />

pidi kasutama jõudu: mida<br />

tegi klient, mida tegid teised ja<br />

personal? Kirjeldus peab olema<br />

objektiivne ülevaade toimunust.<br />

Kirjeldus meetmetest,<br />

mis kasutusele võeti: millist<br />

kliendi peatamise meetodit kasutati<br />

ja kuidas see läbi viidi, mida tegi<br />

klient, mida tegi personal.<br />

Teised lahendused. Selle punkti<br />

all kirjeldatakse, milliseid muid<br />

meetmeid oli kasutatud enne, kui kasutusele<br />

võeti kliendi peatamine jõuga.<br />

Näited teistest lahendustest võiksid olla<br />

näiteks kliendi suuline juhendamine,<br />

piltide abil selgitamine, lihtsalt ruumist<br />

väljumine jne.<br />

Tõsine vigastus. Selle punkti<br />

all kirjeldatakse, mis võinuks<br />

juhtuda, kui klienti poleks jõuga peatatud.<br />

Milliste tõsiste tagajärgedega<br />

võinuks olukord lõppeda nii personali<br />

kui ka kliendi enda või ümbritseva<br />

vara suhtes.<br />

Erialane ja eetiline hinnang.<br />

Kui palju jõudu kasutati kliendi<br />

suhtes? Kas jõu kasutamine lõpetati<br />

kohe, kui klient oli rahunenud? Kus viidi<br />

läbi kliendi jõuga peatamine (tänaval,<br />

kodus) jne.<br />

Personali juhendamine. Kuidas<br />

juhendati töötajat/töötajaid<br />

pärast toimunut. Kas personal<br />

on saanud sellest rääkida ülemuse<br />

või kolleegiga? Kas on vajalik suurem<br />

väljaõpe jne.<br />

Kliendi reaktsioon jõu kasutamisele<br />

ja tema hilisem jälgimine.<br />

Kas tal on olnud võimalus<br />

rääkida toimunust, kas personal on<br />

vahetunud, kas on tehtud muudatusi<br />

tööplaanis jne. Kuidas on klienti jälgitud?<br />

Situatsioonis osalenud töötaja(te)<br />

allkiri ja kuupäev, asutuse<br />

juhi allkiri ja kuupäev ning kuupäev,<br />

millal dokument on edasi saadetud<br />

ja kellele.<br />

Valmis dokument saadetakse asutuse<br />

juhile, eestkostjale, vanematele<br />

ja maakonna või linnavalitsuse vastavale<br />

spetsialistile, kes hindab olukorra<br />

tõsidust ning vajadusel võtab<br />

kasutusele meetmed. Kairi Kuur<br />

Veel kaks küsimust<br />

Kairi Kuurile<br />

Rääkisid meile Norrast, aga<br />

mida sa teeksid, kui töötaksid<br />

mõnes Eesti sotsiaalasutuses,<br />

kus sinu vastutusel on ühekorraga<br />

5, 10 või 15 klienti?<br />

Iga riigi ülesanne on tagada<br />

oma kodanikele inimväärne<br />

elu. Samas saab igaüks aru,<br />

et üks töötaja 10 või 15 kliendi<br />

kohta, kellest osa on raske käitumishäirega,<br />

ei taga mõistlikku<br />

olukorda ei klientidele ega<br />

personalile. Eesti riik ei võta<br />

lihtsalt vastutust oma kodanike<br />

eest. Ilmselt seetõttu, et vaimupuudega<br />

inimesed ei ole riigile<br />

majanduslikult kasulikud.<br />

Seadusi tehakse riigi tasandil.<br />

Et ka vaimupuudega inimeste<br />

elu muutuks Eestis kvaliteetseks,<br />

tuleb niikaua näidata vajadust,<br />

kui see hüüe on jõudnud<br />

kohale neile, kes selle eest vastutavad<br />

või tulevikus vastutama<br />

hakkavad.<br />

Eks tõde on ka see, et kes<br />

kõvemini karjub, seda eelistatakse.<br />

Võtame kas või samasoolised<br />

paarid, kes said oma tahtmise.<br />

Aga eks Eestis on samuti<br />

vaimupuudega inimestega tegelevaid<br />

spetsialiste suhteliselt<br />

vähe, et suurt kisa teha. Ning<br />

paljudel neist pole ka piisavat<br />

pühendumist.<br />

Küsite, mida mina teeksin<br />

sellises hooldekodus või päevakeskuses,<br />

kus kliendid kuhjatakse<br />

kokku ja siis üks töötaja<br />

peab kõigil silma peal hoidma.<br />

Esmane asi, mida ma selles<br />

kohas teeksin, oleks nii klientide,<br />

personali kui ka keskkonna<br />

kaardistamine: vajadused, tegevused,<br />

ruumide kohandatus,<br />

personali oskused, väljaõpe,<br />

klientide vajadused, eripärad<br />

jne. Kaardistamise põhjal koostaksin<br />

raporti, mis oleks aluseks<br />

edaspidisele tegevusele. Sellest<br />

lähtudes saaks koostada juba<br />

kirjad, mida saata kõrgematele<br />

organitele, et anda neile teada<br />

tegelikest vajadustest. Ja muidugi<br />

nõuda lahendusi. Järelejätmatult<br />

ning alla andmata.<br />

Eestis seadus ei näe sotsiaalasutustes<br />

ette käitumishäirega<br />

kliendi takistamist kinnihoidmise<br />

teel, seda peetakse<br />

liikumisvabaduse piiramiseks.<br />

Kui olukord käest läheb,<br />

saab personal kasutada ohjeldusmeetmena<br />

eraldusruumi<br />

paigutamist. Kuidas vaataksid<br />

sellele norrakad?<br />

Iseenesest üks vaba ruum,<br />

kuhu personal saab soovi korral<br />

ärritunud inimese teistest klientidest<br />

eraldada, on ju positiivne.<br />

Et see ruum aga tühi on ja sinna<br />

inimesed üksi märatsema (või<br />

rahunema) saadetakse ning siis<br />

seda nagu telerist jälgitakse, on<br />

päris hirmuäratav. Ma mõtlen,<br />

et selline teguviis tekitab probleemsust<br />

hoopis juurde ja kinni<br />

pandud inimesel on väga raske<br />

maha rahuneda. See ei aita välja<br />

selgitada ka rahulolematuse<br />

põhjust. Selleni, et keegi märatsema<br />

hakkab, on ju pikk tee ja<br />

palju märke, et tulekahju ära<br />

hoida enne, kui see on käes.<br />

Ka võib inimene seal ruumis<br />

üksi olles tekitada endale ja ka<br />

ruumile ülemääraseid kahjustusi.<br />

Paljudel juhtudel on just<br />

personali olemasolu vajalik,<br />

et klient rahuneks, vahel piisab<br />

ainult väikesest füüsilisest<br />

kontaktist, näiteks käest kinni<br />

hoidmisest vms, kui seda teha<br />

õigel ajal. Ma ei usu, et üksinda<br />

sundolukorda asetamine lisab<br />

midagi positiivset häireolukorra<br />

lahendamisse.<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Mullu lisandus Eesti töövõimetuspensionäride perre 13 529 liiget. September 2015

22<br />

Seadus<br />

23<br />

Kuidas vaatab<br />

teemale Eesti seadus?<br />

Ka Eestis on esimesed<br />

edumeelsemad, lääneriikides<br />

koolituse saanud<br />

sotsiaaltöö spetsialistid<br />

omandanud oskuse<br />

maandada hoolealuste<br />

käitumishäireid turvalise<br />

kinnihoidmisega. Õpitud<br />

meetodit sotsiaalasutuses<br />

kasutades riskivad<br />

nad seaduse rikkumisega.<br />

Sotsiaalhoolekande seadus näeb<br />

probleemse käitumise korral klientide<br />

rahustamiseks ette vaid suulise<br />

veenmise, tõsistes hädaolukordades<br />

aga paigutamise eraldusruumi.<br />

Viimast võib seaduse järgi kasutada<br />

vaid ööpäevaringsel erihooldusel<br />

olevate psüühikahäirega klientide<br />

ja kohtumääruse alusel hooldekodu<br />

kinnisesse osakonda suunatud<br />

inimeste korral. Erihooldekodudes<br />

peab selleks otstarbeks olema<br />

sisustatud ruum, kus inimesel ei<br />

ole võimalik ennast vigastada ning<br />

kus hooldekodu personal saab teda<br />

rahunemiseni või psühhiaatriahaiglasse<br />

saatmiseni turvaliselt jälgida.<br />

Vajadusest hooldatav eraldusruumi<br />

paigutada tuleb hooldekodul<br />

alati teavitada ka politseid ja/<br />

või kiirabi.<br />

Ainult sõnadega<br />

Kui probleemne käitumine vallandub<br />

aga päevakeskuses või näiteks<br />

grupikodus või toetatud elamise<br />

teenusel ning kliendi suusõnaline<br />

rahustamine pole tulemust<br />

andnud, ei jäägi personalil seaduse<br />

silmis muud üle, kui kutsuda<br />

kohale politsei või kiirabi. Reaalsuses<br />

tähendab see, et plahvatusohtlikku<br />

klienti kogukonnas toimuvatele<br />

teenustele enamasti ei<br />

võetagi, sest ta sinna „ei sobi”.<br />

Liikumisvabaduse piiramine või<br />

turvaline hool?<br />

Kuigi mujal maailmas kasutatav<br />

sotsiaaltöötajate rakendatav turvaline<br />

füüsiline sekkumine võib häiritud<br />

psüühikaga inimese plahvatusohtliku<br />

pinge hetkega maandada,<br />

tuleb Eestis anda endast välja<br />

läinud inimene üle politseile või<br />

meedikutele, kellel seadus lubab<br />

eri ohjeldusmeetmeid kasutada.<br />

On kurioosne, et psühhiaatrilise<br />

abi seaduses, mille järgi on tervishoiuteenuse<br />

osutajal lubatud<br />

märatsev inimene ravimitega tuimestada,<br />

voodi külge siduda või ka<br />

eraldusruumi sulgeda, nimetatakse<br />

ohjeldusmeetmetest esimesena just<br />

sedasama füüsilist ohjeldamist ehk<br />

inimese kinnihoidmist füüsilise jõu<br />

abil, et teda rahustada ning takistada<br />

kahjustamast iseend ja ümbrust.<br />

Mida aga arst (mõningatel juhtudel<br />

ka meditsiiniõde) teha võib, pole<br />

lubatud sotsiaalasutustes, kus töötavad<br />

samade klientidega sotsiaalteenuse<br />

osutajad. Viimased oma<br />

klientidele kätt külge panna ei tohi,<br />

isegi kui nad on koolitatud kasutama<br />

vastavat meetodit.<br />

Kas õigusriive?<br />

Mai ja juuni Puutepunktide ajakirjas<br />

tõstatasid selle teema Eestis<br />

ainulaadse Autistika keskuse rajajad<br />

ning nende töötajaid nõustava<br />

ja koolitava MTÜ Hoolekande<br />

Ekspertiisi- ja Nõustamiskeskuse<br />

(HENK) esindajad. „Oleme püüdnud<br />

teemaga tegeleda ja küsinud<br />

nõu isegi õiguskantslerilt. Meil on<br />

valmimisjärgus koolitusmaterjal,<br />

millega saaks hakata laiemalt välja<br />

õpetama sotsiaaltöötajaid ja tegevusjuhendajaid,<br />

kes töötavad plahvatusohtlike<br />

klientidega. Oleme<br />

kokku kutsunud kaks ümarlauda,<br />

kus aga õiguskantsleri esindajad<br />

olid seda meelt, et sotsiaalasutuses<br />

pole lubatav klientide liikumisvabadust<br />

piirata ja päris kindlasti<br />

oleks tegu õigusriivega. Nüüd<br />

panime koolitusmaterjali seisma,<br />

sest pole ju mõtet õpetada inimestele<br />

meetodit, mida seadus Eestis<br />

ei luba kasutada. Need asjad peab<br />

enne selgeks saama,” kommenteeris<br />

Puutepunktidele Monika Salumaa<br />

MTÜ-st HENK.<br />

Ta möönis, et teisel ümarlaual<br />

hakkas siiski jää pisut liikuma ja<br />

Meetmed, mida<br />

tohib kasutada<br />

hoolekandes<br />

Ainsa liikumisvabaduse piiranguna võib kasutada ööpäevaringsel<br />

erihooldusteenusel oleva inimese suhtes eraldamist<br />

ehk tema paigutamist eraldusruumi.<br />

Asutustes, kus pakutakse ööpäevaringset erihooldusteenust<br />

kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud<br />

või ebastabiilse remissiooniga inimestele, peab olema eraldusruum,<br />

mis on turvaline, ohutu, valgustatud, nõuetekohase<br />

temperatuuri ja sobiva sisustusega ning ei võimalda inimestele<br />

tekitada vigastusi.<br />

Eraldusruumi pindala peab olema vähemalt 8 ruutmeetrit,<br />

seal peab olema seina või põranda külge kinnitatud<br />

voodi või muu põrandast kõrgemal asuv magamisase, kättesaadav<br />

peab olema joogivesi.<br />

Eraldamist võib kasutada ainult siis, kui<br />

- tekkinud on inimesest tulenev otsene oht tema enda<br />

või teise inimese elule, kehalisele puutumatusele või füüsilisele<br />

vabadusele;<br />

- inimese suusõnaline rahustamine või muude teenuse osutajale<br />

teadaolevate tema kohta arsti märgitud meetmete kasutamine<br />

ei ole osutunud küllaldaseks;<br />

- arst ei ole asutusele teadaolevalt eraldamise kasutamist konkreetse<br />

inimese suhtes välistanud.<br />

Enne eraldamist peab asutus teavitama kiirabiteenuse<br />

osutajat või politseid. Viivitamatu eraldamisvajaduse korral<br />

võib inimese eraldada ka enne teavitamist.<br />

Inimese võib eraldusruumi paigutada kiirabi või politsei<br />

saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui kolmeks tunniks<br />

järjest. Eraldusruumis viibimise ajal peab ta olema pidevalt teenuseosutaja<br />

järelevalve all.<br />

Eraldamise kohta teeb hooldeasutus kirjaliku põhjendatud<br />

otsuse, teavitades toimunust ka eraldatava inimese<br />

seaduslikku esindajat. Koostada tuleb ka kirjalik protokoll, milles<br />

märgitakse<br />

- eraldatud inimese ees- ja perekonnanimi;<br />

- eraldamise algus- ja lõpuaeg;<br />

- eraldamisele eelnenud olukorra üksikasjaline kirjeldus, sealhulgas<br />

rahustamiseks kasutatud meetmed ja eraldamise põhjused;<br />

- eraldamise otsuse teinud inimese nimi;<br />

osalenud juristidelt kuuldus<br />

arvamusi, et võib-olla siiski pole<br />

asi seadustes, vaid nende interpreteerimises.<br />

„Loodame, et<br />

saame lähiajal korraldada kolmanda<br />

ümarlaua ja kuhugi välja<br />

jõuda. Et kas siis on vaja seadust<br />

muuta või ei ole. Kui on vaja,<br />

siis kas see töö võetakse ette?<br />

Kas me üldse tahame kasutada<br />

inimlikke ja säästlikke tehnikaid<br />

või jääme Eestis rutiinselt kasutama<br />

sotsiaaltöös politseid ja<br />

kiirabi?” avaldas Monika Salumaa<br />

siiski lootust, et mõistus<br />

võidab. Tiina Kangro<br />

- info eraldatud inimesel tekkinud vigastuste kohta ja inimese<br />

lõhutud või rikutud teenuse osutamise ruumide või sisustuse<br />

kohta.<br />

Pärast eraldamise lõpetamist on teenuseosutaja kohustatud<br />

eraldatud inimesele selgitama eraldamise otstarvet<br />

ja põhjust.<br />

Asutusel peab olema välja töötatud rahutute ja vägivaldsete<br />

inimeste probleemse käitumise juhtimise ja eraldamise<br />

juhend. Allikas: sotsiaalhoolekande seaduse § 201 ja § 202<br />

Meetmed, mida<br />

võib kasutada<br />

tervishoiuteenuse<br />

osutaja<br />

Füüsiline ohjeldamine – inimese kinnihoidmine füüsilise<br />

jõu abil, et piirata tema liikumist ja liigutuste ulatust.<br />

Ohjeldamine ravimite abil – inimesele ravimite manustamine<br />

tema tahte vastaselt ta rahutussümptomite leevendamiseks.<br />

Mehaaniline ohjeldamine – mehaaniliste vahendite,<br />

sealhulgas ohjeldamisrihmade kasutamine selleks, et<br />

piirata inimese liikumist ja liigutuste ulatust. Mehaanilist ohjeldamist<br />

võib rakendada jälgimisruumis. Mehaanilise ohjeldamise<br />

ajal peab olema tagatud see, et ükski ohjeldatav ei ole teiste<br />

patsientide nägemisulatuses.<br />

Eraldusruumi paigutamine – inimese eraldusruumi paigutamine<br />

tema liikumise ja suhtlemise piiramiseks.<br />

Ohjeldusmeetme kohta peab otsuse tegema arst (erandjuhul<br />

õde) ning inimene, kelle suhtes on ohjeldust rakendatud, peab<br />

olema tervishoiutöötaja järelevalve all.<br />

Rakendatav ohjeldusmeede peab olema tekkinud ohuga<br />

proportsionaalne ning võimalikult vähe riivama ohjeldatava inimese<br />

õigusi ja vabadusi. Pärast ohu möödumist tuleb meetme<br />

rakendamine viivitamata lõpetada.<br />

Tervishoiuteenuse osutaja peab hiljemalt järgmisel tööpäeval<br />

pärast ohjeldusmeetme rakendamise lõpetamist teavitama terviseametit<br />

igast juhtumist, mille korral ohjeldusmeetme rakendamine<br />

kestab rohkem kui 24 tundi järjest.<br />

Allikas: psühhiaatrilise abi seaduse § 14<br />

Õiguskantsleri kommentaar<br />

Puutepunktide järelepärimisele vastati õiguskantsleri kantseleist,<br />

et seal ollakse selle teemaga igati kursis ja valmis konstruktiivselt<br />

osalema aruteludes. Esialgu oleks neil aga vaja sotsiaalministeeriumi seisukohta.<br />

„Kahjuks ministeerium viimasele ümarlauale oma esindajat ei<br />

saatnud ja pole teada, kas nende jaoks siin probleem on või ei ole. Vastav<br />

seadusloome tuleb sotsiaalministeeriumist ja nemad saavad vajadusel<br />

algatada ka seaduste või ministri määruste täiendamist või muutmist,<br />

seega nende huvita on raske selle teemaga edasi minna,” selgitas õiguskantsleri<br />

pressinõunik Janek Luts. Ta lisas, et kuna ametlikku avaldust, et<br />

kontrollida praeguste seaduste vastavust põhiseadusele, pole ka õiguskantslerile<br />

esitatud, ei saagi nad ise praegu teemaga edasi minna.<br />

Sellest vastusest lähtudes palub Puutepunktide toimetus ajakirja<br />

ilmumise järel sotsiaalministeeriumilt teemale kommentaari ja<br />

vajadusel esitab õiguskantslerile avalduse seisukoha võtmiseks.<br />

September 2015 www.vedur.ee/puutepunkt Uutest töövõimetuspensionäridest 7241 olid naised ja 6288 mehed. September 2015

ISSN 2228-1312<br />

SAAJA AADRESS:<br />

Ajakirja väljaandmist<br />

toetavad ka<br />

https://helpific.com/et/<br />

Veebiplatvorm<br />

Helpific on valmis!<br />

Vabatahtlikke ja erivajadustega inimesi ühendav<br />

veebiplatvorm on nüüd avatud. Kõik abivajajad ja abipakkujad<br />

on oodatud registreeruma ja teateid üles panema!<br />

Tagasiside ja ettepanekud kasutajatelt on väga hinnatud!<br />

Kui saad aidata.<br />

Või kui tead<br />

kedagi, kes saab:<br />

MTÜ Puutepunktid<br />

arveldusarve<br />

EE452200221053907379<br />

MTÜ Puutepunktid on<br />

riiklikus tulumaksusoodustusega<br />

mittetulundusühingute<br />

ja sihtasutuste<br />

nimekirjas.<br />

Suur tänu ajakirja<br />

toetajatele!<br />

Need olite kolmel suvekuul teie: Ulvi Mellis, Eerika Õun, Kreet Ojamets, Kristel Krischka, Raili Veskilt,<br />

Larissa Jarada Svjatoslava Legitševa, Kaia Kingo, Maria Praats, Kaja Lemmik, Kalev Märtens,<br />

Karolina Antons, Liina ja Silja Aavik, Rika Joala, Piret Tõruke, Monika Miller, Sander Saat, Heldi Käär,<br />

Alo Suursild, Maret Kivisaar, Aino Toome, Chris-Helin Loik, Kristi-Isabella Kaldoja, Lea Kermas, Gerli<br />

Grossberg, Merike Deiana, Minia Pääslane, Piibe Lõhmus, Ursi Joost, Ande Etti, Imbi Suun, Merle<br />

Lints, Maris Luik, Tarmo Leheste, Evelin Peda, Sigrid Kristin, Ere Tött, Küllike Lain, Evi Johanson,<br />

Triin Pärnpuu, Reet Jepisova, Ülle Väina, Larissa Nikiforova, Maris Luik, Kaia Veltmann, Anneli<br />

Trepp, Ketlin Ravel, Imbi Rego, Anni Arumäe, Helmen Kütt ja MTÜ Spordiklubi Meduus. Annetustest<br />

kogunes suvega 1076 eurot, mille kasutame ajakirja postitamiseks tellijatele üle kogu Eesti.

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!